Rahvusvaheline tuuma- ja kiirgussündmuste skaala INES EnnRealo ...

envir.ee
  • No tags were found...

Rahvusvaheline tuuma- ja kiirgussündmuste skaala INES EnnRealo ...

Rahvusvaheline tuuma- ja kiirgussündmuste skaala INESEnnRealo, Keskkonnaameti kiirgusosakonna nõunikTuumaenergeetika areng jõudis XX sajandi lõpuks tasemeni, kus ta tootis 17 %maailmas kasutatavast elektrist. Samas sai selgeks, et nagu iga keerulise ja suurevõimsusega tehnoloogia puhul, kaasnevad ka tuumaenergia rakenduste ja seadmetegamitmesuguse raskusega sündmused, õnnetused ja avariid. Neid pole pädeva statistikakogumiseks palju olnud, peamiselt tänu kõrgendatud ohutusstandarditele sellesvaldkonnas. Samas on neid väheseidki saatnud avalikkuse ja meedia kõrgendatud huvi.Et üldsust selliste sündmuste olulisusest ohutuse seisukohast kooskõlastatult jaühemõtteliselt teavitada, võttis Rahvusvaheline aatomienergiaagentuur (IAEA) 1990. a.kasutusele omalaadse mõõdupuu: Rahvusvahelise tuumasündmuste skaala INES.Algselt võttis skaala arvesse ainult tuumaseadmetes toimunud sündmusi ja avariisid.Uus 2008. a. versioon liidab samas ühtsesse skaalasse nii eelnimetatu kui ka tööstuses,meditsiinis jm kiirgusallikate ja radioaktiivsete ainete kasutamise, hoidmise jatranspordiga seotud sündmused. Sellest täiendatud nimetus - Rahvusvaheline tuuma- jakiirgussündmuste skaala. Viimase väljatöötamises osalesid OECD/NEA ja paljude IAEAliikmesriikide eksperdid.INES-i puhul lähtub skaala-astmik sellest, et iga järgnev tase vastab eelmisest kümmekorda raskemate tagajärgedega sündmusele. Siin on mõningane sarnasus inimesteletuttava maavärinate tugevust iseloomustava Richteri magnituudide skaalaga. Suurerinevus seisneb aga selles, et kui maavärina tugevust skaalal saab kiiresti määratanumbrilise mõõtmise alusel, siis tuumaavarii raskustaseme määramine vajab paljusidaeganõudvaid mõõtmisi, hindamisi ja lahtimõtestamist. Seega saadakse korrektnetulemus alles nn tagantjärele tarkusena.INES sisaldab taset 0 (“hälve”, so ohutuse seisukohalt tähtsusetu) ja 7ohutuseseisukohalt olulist taset, mis jagunevad järgmiselt: kolm alumist taset (1, 2, 3) onintsidendid ja neli kõrgemat (4, 5, 6, 7) on avariid.Missugusele tasemele mingi toimunud sündmus INES-s asetub, oleneb kolmestmõjupiirkonnast:1) Inimesed ja keskkond – kas ja millisel määral on inimesed ja keskkond mõjustatud:inimeste doosid sündmuskoha lähistel ja radioaktiivsuse laiaulatuslik planeerimatu levisündmuskohast väljaspoole. Tavaliselt 4. – 7. taseme avariid.2) Kiirgusbarjäärid ja juhtimine – kas mõni kiirguse vabanemist tõkestavatestbarjääridest ei tööta: kõrged planeerimatud kiirgustasemed ja suure koguseradioaktiivse aine levi suure rajatise sees. NB! Otsest mõju inimestele ja keskkonnale eiole. 0.– 5. taseme sündmused.3) Sügavkaitse – kas mõni ohutussüsteemi kihtidest ei toimi nii nagu peab. NB! Otsestmõju inimestele ja keskkonnale ei ole. 0, 1. – 3. taseme intsidendid.Igat taset neis kolmes piirkonnas iseloomustab üks või mitu asjakohast tunnust jakriteeriumi (Vt Tabel 1). Avariide taseme klassifitseerimisel arvestatakse ühepõhikriteeriumine keskkonda vallandunud radioaktiivse aine kogust radioloogilise 131 I-


ekvivalendina terabekerelides (TBq). Viimasele taandatakse erimetoodika abil paljudeerinevate radionukliidide kogused. Näiteks, 5. taseme avarii puhul vabaneb keskkonda131I-ehvivalenti sadade kuni tuhandete TBq suurusjärgus, 6. taseme avariis aga jubatuhandete kuni kümnetuhandete TBq suurusjärgus Sellega tagatakse, et erinevadasutused annaksid omavahel võrreldavaid ja kooskõlalisi tasemehinnanguid. Täpsemaidjuhiseid sündmuste klassifitseerimiseks leiab INES kasutusjuhendist [2].Juhtumil kui sündmus tekitab mõjusid mitmes ülalloetletud mõjupiirkonnas, siislõpphinnangu määratlemisel läheb arvesse kõrgeim tase.Skaala ei hõlma siiski eranditult kõiki kiirguse kasutamise valdkondi. Juhtumid, millepuhul INES rakendata:1) patsientide meditsiinikiirituse tagajärjed,2) julgeolekuga seotud sündmused,3) sõjalised rakendused ja4) inimeste kuritahtliku kiiritamise sündmused.Samuti ei soovita IAEA skaalat rakendada asutuste ja riikide tuuma- ja kiirgusohutusetasemete võrdlemiseks. Põhjuseks asjaolu, et riikide vahel on täheldanud suuri erinevusimadalama taseme sündmustest avalikkuse teavitamise praktikas ja et pädevaksstatistikaks on 2. taseme või seda ületavaid sündmusi liiga vähe toimunud.Tavapraktikas eeldatakse, et sündmuse INES-taseme eelhinnangu annab see asutus,kus sündmus toimus. Riigi kiirgusohutuse pädev asutus vaatab seejärel selle hinnanguüle ja vajadusel korrigeerib lõpphinnangut.INES liitumine on vabatahtlik ja liikmesriikidele vaba, samas kutsub IAEA liikmesriikeüles seda kasutusele võtma ja loob veebipõhise sidevõrgu avalikkuse teavitamisekslaiemat huvi pakkuvatest sündmustest.Tabelites 2 ja 3 on toodud näiteid minevikus toimunud tuuma- ja kiirgusõnnetustepaiknemisest INES skaalal [1,2].Kasutatud kirjandus1. INES, IAEA. http://www-ns.iaea.org/tech-areas/emergency/ines.asp2. INES Use Manual. http://www-ns.iaea.org/tech-areas/emergency/ines.asp#3


Joonis 1. INES üldskeem [1].


Tabel 1. INES tasemete üldkirjeldus [2]INES tase Inimesed ja keskkond Kiirgusbarjäärid ja juhtimine SügavkaitseSuuravariiTase 7Raske avariiTase 6LaialdastetagajärgedegaavariiTase 5KohaliketagajärgedegaavariiTase 4Tõsineintsident Tase3• Radioaktiivse aine ülisuur vabaneminelaiaulatuslike tervise- jakeskkonnamõjudega, mis nõuabplaneeritud ja laiendatudkaitsemeetmete rakendamist.• Radioaktiivse aine olulinevallandumine, mis tõenäoselt nõuabplaneeritud kaitsemeetmeterakendamist.• Radioaktiivse aine piiratud leke, mistõenäoselt nõuab mõnede planeeritudkaitsemeetmete rakendamist• Kiirguse põhjustatud paljude inimestesurm• Radioaktiivse aine väike leke, mistõenäoselt ei nõua muude planeeritudkaitsemeetmete rakendamist kui kohaliktoidukontroll• Vähemalt ühe inimese surm kiirgusetõttu• Kiirgustöötaja kiiritus, mis ületabkümnekordselt aastadoosi piirmäära• Kiirguse tekitatud mitteletaalnedeterministlik tervisekahjustus (näiteks,põletushaavand)• Reaktorisüdamiku raskekahjustus• Suure koguse radioaktiivseaine vallandumine rajatisesees, millega suuretõenäosusega võib kaasnedaoluline elanikukiirituse.Põhjuseks raskekriitilisuseavarii või tulekahju.• Kütuse sulamine võikahjustumine, mille tulemusenavallandub rohkem kui 0,1 %südamikuinventuurist.• Olulise koguse radioaktiivseaine vallandumine rajatisesees, millega suuretõenäosusega võib kaasnedaoluline elanikukiiritus• Kiiritus tööalal on suurem kui1 Sv/h• Projektis selleks mitte ettenähtud ala tõsine saastumine ,mille puhul olulise• Avariilähedane olukord, kusohutusvaru ei jää• Kadunud või varastatudkõrgaktiivne radioaktiivne kinninekiirgusallikas


IntsidentTase 2AnomaaliaTase 1• Elaniku kiiritus, mis ületab 10 mSv• Kiirgustöötaja kiiritus, mis ületabaastadoosi piirmääraelanikukiirituse tõenäosus onväga väike• Kiiritustase tööalal on suuremkui 50 mSv/h.• Rajatise-sisene olulinesaastumine selleks mitteettenähtud alal• Ebaõigesti tarnitud kõrgaktiivneradioaktiivne kinninekiirgusallikas, kui pole loodudasjakohaseid protseduuretemaga ümberkäimiseks• Ohutusvarustuse oluline tõrge,millel pole tegelikke tagajärgi• Omanikuta kõrgaktiivseradioaktiivse kinnise kiirgusallika,seadme või ohutusnõuetelevastava transpordipakendileidmine• Kõrgaktiivse radioaktiivsekinnise kiirgusallika nõuetelemittevastav pakendamine• Elaniku kiiritamine ülekehtestatud aastadoosi piirmäära• Vähetähtsad probleemidohutuskomponentides, samas kuioluline sügavkaitse säilib• Väheaktiivse kiirgusallika,seadme või transpordipakendikaotamine või vargus


Tabel 2. Näited sündmustest tuumarajatistes.INIMESED JAKESKKOND7 Tšernobõl, end. NL,1986 — Laiaulatuslikudtervise- jakeskkonnamõjud.Olulise reaktorisüdamikuinventuuri osavallandumine keskkonda6 Kõštõm, Venemaa, 1957—radioaktiivse aineoluline vallanduminekeskkonda plahvatusetõttu kõrgaktiivsetejäätmete paagis5 Windscale Pile, UK,1957 — radioaktiivseaine vallanduminekeskkonda tulekahjutõttu reaktorisüdamikus4 Tokaimura, Jaapan,1999 — kiirgustöötajatesurmaga lõppenudkiiritus kriitilisusesündmusetõttu tuumarajatises3Näide puudub2 Atucha, Argentiina, 2005— kiirgustöötajaaastadoosi piirmääraületav kiiritustuumareaktorisKIIRGUSBARJÄÄRIDJA JUHTIMINEThree Mile Island, USA,1979 —reaktorisüdamiku raskekahjustusSaint Laurent des Eaux,Prantsusmaa, 1980 —reaktori ühekütusekanali sulamine,millega ei kaasnenudradioaktiivse ainevabanemist keskkondaSellafield, UK, 2005 —seadmes sisalduvasuure radioaktiivse ainekoguse vallanduminekeskkondaCadarache,Prantsusmaa, 1993 —projektis selleks mitteettenähtud alasaastumineSÜGAVKAITSEVandellos, Hispaania, 1989— Tulekahjust tekitatudavariieelne olukord, milleskahjustusid tuumajaamajuhtsüsteemidForsmark, Rootsi, 2006 —tuumajaamaohutusfunktsioonidenõrgenemine, põhjustamaksühisrikke avariitoitesüsteemis1 Operatiiv-piirmääradeületamine tuumarajatises


Tabel 3. Näited sündmustest kiirgusallikatega ja transpordilINIMESED JA KESKKOND SÜGAVKAITSE765 Goiânia, Brasiilia, 1987 — neliinimest suri ja kuus sai mitme Gysuurusi doose hüljatud japurustatud kõrgaktiivsest 137Csallikast4 Fleurus, Belgia, 2006 — tööliselsuure kiirgusdoosi tekitatud rasketervisekahjustus tööstuslikuskiiritusseadmes3 Yanango, Peruu, 1999 —radiograafia-allika tekitatud raskeIkitelli,Türgi, 1999 — kõrgaktiivse60Co allika kaotaminekiirguspõletuse intsident2 USA, 2005 — kiirgustöötaja Prantsusmaa, 1995 —(radiograafia spetsialist) kontrollsüsteemi rike kiirendi-rajatiseaastadoosi piirmäära ületav kiiritus sissepääsul1 Niiskuse-tihedusemõõturi vargus.

More magazines by this user
Similar magazines