9/78 26.03.2010 - Paldiski
9/78 26.03.2010 - Paldiski
9/78 26.03.2010 - Paldiski
- No tags were found...
Transform your PDFs into Flipbooks and boost your revenue!
Leverage SEO-optimized Flipbooks, powerful backlinks, and multimedia content to professionally showcase your products and significantly increase your reach.
Allveelaevastiku päev19. märtsil tähistasid allveelaevastiku veteranid restoranisValge Laev oma professionaalset tähtpäeva. Nendegaühinesid ka allveelaevnike lesed, kes tulid kohale, et õnnitledaallveelaevnikke nende kõige tähtsama sündmuse puhul.Venemaa allveelaevastiku 104. aastapäevale pühendatudpiduliku ürituse peolaud oli <strong>Paldiski</strong> Põhjasadama kingitusallveelaevastiku veteranidele. Põhjasadama juht GennadiGretško õnnitles allveelaevnikke nende professionaalsetähtpäeva puhul.Ürituse piduliku osa lõpetasid Sipsiku lasteaia kasvandikud,kes tulid veterane õnnitlema.Väljakujunenud traditsiooni kohaselt meenutasid allveelaevastikuveteranid oma unustamatuid teenistuspäevi,lugesid luuletusi ja meenutasid oma lahingukaaslasi.Väljendame siirast tänu Põhjasadama juhtkonnale ja19. märtsil restoranis Valge Laev toimunud allveelaevnikepäevale pühendatud suurepärase ürituse korraldajatele.Veteranid-allveelaevnikud22. märtsil tähistas <strong>Paldiski</strong> linna pensionärideliit <strong>Paldiski</strong> Vene Gümnaasiumiruumides oma asutamise 12. aastapäeva(esinaine Svetlana Ossadtšaja).Kontserdiprogrammis „Armastuse lugu”osales 3 loomekollektiivi: tantsuansambelVokiratas Tallinnast (juht Elena Kalbus),<strong>Paldiski</strong> tantsuansambel Vikerkaar(juht Maria Jurjeva), kes esitas mituseltskonnatantsu, ja laste kunstiloomingukeskuse Fantaasia vokaalansambelTallinnast, kunstikollektiivi juht Aljona Meidra, kelle esinejate vanus on alates 4.eluaastast. Loomekollektiiv Fantaasia esines <strong>Paldiski</strong> Põhjasadama juhi AlekseiTšultsi kutsel.See oli suurepärane kontsert, mis tohutut aplausi arvestades meeldis kõigileosalejatele. Suur tänu kõigile kollektiividele suurepärase esinemise eest, samuti<strong>Paldiski</strong> Vene Gümnaasiumi juhtkonnale, kelle ruumides üritus toimus.EESTIL ON KAKS TAEKWON-DO EUROOPA MEISTRIT17.03.tuli tagasi Eesti Taekwon-do koondis Itaaliast, kus toimusid Taekwon-do ITFEuroopa Meistrivõistlused. Meie sportlaste jaoks möödusid võistlused suure eduga.Esmakordselt tulid kaks Eesti esindajat Euroopa meistriteks. Nendeks on VjatšeslavIštšik sparringus kuni 85 kg. ja Viktorija Mazina sparringus kuni 57 kg.Viktorija Mazina tee meistriks osutus küllalt raskeks, ta osales 4 võitluses, kusjuurespoolfinaalis, kõige raskemas võitluses, ületas praeguse maailmameistri Bulgaariast jafinaalis saavutas samuti edu Tšehhi sportlase üle.Eesti sportlased võitsid 8 medalit: kaks kulda, kolm hõbedat ja kolm pronksmedalitesinduslikul foorumil, kus oli kokku tulnud rohkem kui 400 sportlast 30 riigist.Eesti koondist treenib Mihhail Kõlvart. Järgmised Euroopa Taekwon-do ITFMeistrivõistlused toimuvad Tallinnas 2011 aasta veebruaris VõitluskunstideMaailmamängude raames.<strong>Paldiski</strong> Linnavalitsus õnnitleb kõiki võitlustest osavõtjad ja isiklikult kuldmedaliomanikku <strong>Paldiski</strong> SPARTA ITF klubi treeneritViktoria Mazinat suurepäraste saavutuste puhul ja soovib edu ning kõrgeid tulemusi edaspidiseks! <strong>Paldiski</strong> Linnaleht nr. 9/<strong>78</strong>
35 soodustuusikut 2010 aasta suveksLugupeetud lapsevanemad!Harju Maavalitsuse sotsiaal – ja tervishoiuosakonna otsuse aluseleraldati <strong>Paldiski</strong> linnale 35 soodustuusikut 2010 aasta suveksjärgmistes lastelaagrites:Urumaja Noortelaager - Pärnumaa. Vanus 7-12.a. Kokku5 kohta. Vahetus 15.06 – 22.06.10, 8 päeva maksumus 920krooni.MTÜ Viiking-Tiigrid (vene keel) – Võsu, Lääne-Virumaa. Vanus 7-18.a. Kokku 15 kohta. Vahetus 01.08 -09.08.10, 9 päeva maksumus 1170 krooni.Remniku Laste- ja Noortelaager – Ida-Virumaa.Vanus 7-14.a. Kokku 15 kohta. Vahetus 11.07-16.07.10, 6 päevamaksumus 650 krooni.l i n n a l e h t • n r . 9/<strong>78</strong> 2010Lapsevanemad, kes soovivad oma lapsele soodustuusiku kohta,tuleb esitada avaldus <strong>Paldiski</strong> Linnavalitsuse sotsiaalosakonnale.Avalduse vormi saab <strong>Paldiski</strong> Linnavalitsuse sotsiaalosakonnast.Soodustuusikute saajad otsustab <strong>Paldiski</strong> Linnavalitsusesotsiaalkomisjon.Avalduste esitamise tähtaeg on 30.aprill 2010Info:Janika MolejusLastekaitsetöötajatel 6741 240janika.molejus@paldiski.eePALDISKI REHABILITATSIOONIKESKUS KUTSUB!RANNAHOOAJAKS SALEDAKS !!!Kui sa soovid enne rannahooaegamõnusalt ja sportlikult aega veeta, siismeie spordikompleks on just sobilik kohtselle jaoks! See on koht, kus saad ennastproovile panna nii basseinis ujudes kuika spordisaalides palli mängides ningtrenažööridel harjutades. Samuti onmeie juures võimalus kätt proovidalauatennises.Lõõgastuda aitab ujula juurde kuuluvsaun.Meie spordi- ja vabaajakeskus on sobilikkõikidele sportlikele ja oma tervisesthoolivatele inimestele.Keskus on avatud:teisipäevast – reedeni kella 15.00– 21.00-nilaupäev, pühapäev – kella 14.00– 20.00-niesmaspäeval – suletudRehabilitatsioonikeskuses ootavadteid:Bassein – 25 meetri pikkune ja 6ujumisrajagaSpordisaal (23,5x12,2m) – korvpall,võrkpall, muud sportlikud tegevusedVäike saal (11x8m) – Kettleritrenažöörid ja lauatennis.Palju see maksab? Ujula (1,5 tundi):Täispilet - 40 krooniSooduspilet - 20 krooni (lapsed kuni18 eluaastani, pensionärid, puudegainimesed)Ujula 10 korra pääse - täispilet 250krooni , sooduspilet 150 krooniUjula ühe võistlusraja reserveerimineja kasutamine 1 tund 30 min. - 100krooni, pikem aeg - kokkuleppelUjula täies ulatuses reserveerimineja kasutamine 1 tund 30 min. - 600krooni,pikem aeg – kokkuleppelJõusaal (1,5 tundi):Täispilet - 40 krooniJõusaali 10 korra pääse – 250krooniUjula koos jõusaaliga (1,5 tundi) -täispilet 50 kroonisooduspilet 40 krooniUjula koos jõusaaliga 10 korrapääse - 300.-Ujula koos jõusaaliga 10 korrasooduspääse – 200 krooniSpordisaal (1,5 tundi) – 700 krooniLauatennis (1 tund) – 50 krooniKus me asume? – Pakri tn.7Kuidas meiega ühendust saab? –tel. 6716 324Email: paldiski.rk@gmail.comTULE DOONORIKS - SINUKAASABIL PÄÄSTETAKSEMITMEID INIMELUSID!Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab järgmised doonoripäevadTallinnas ja Harjumaal:• kolmapäeval, 21. aprillil kell 10.00-15.00 Keila Tervisekeskuses(<strong>Paldiski</strong> mnt 17)• neljapäeval, 22. aprillil kell 10.00-14.00 Tallinna Ehituskoolis (Pärnu mnt 162);• reedel, 23. aprillil kell 10.00-14.30 Laagna Gümnaasiumis (Vikerlase 16);• esmaspäeval, 26. aprillil kell 12.00-15.00 Sisekaitseakadeemias (Kase 61);• kolmapäeval, 28 .aprillil kell 13.00-17.00 Järve Selveri II korrusel(Pärnu mnt 238)Eesti haiglate patsiendid vajavad doonoriverd iga päev, sest verd ei ole võimaliktööstuslikult toota ja vere ainsaks allikaks on teine inimene. Verd loovutades onSul võimalus aidata paljusid eluohtlikus seisundis inimesi. Doonorivere toel onvõimalik teha ka paljusid operatsioone, mida muidu ei saaks suure verekaotuseriski tõttu sooritada. Tule doonoriksVerekeskus soovitab tutvuda lisainfoga www.verekeskus.eeTule doonoriks, kui oled:* terve, ei põe hetkel mõnda viirushaigust ega tarvita ravimeid* puhanud ja söönud* kehakaaluga üle 50 kg* 18-60 aastaneVereloovutusele tulles võta palun kaasa pildi ja isikukoodigaisikut tõendav dokument.Üleminek suveajaleÖöl vastu pühapäeva läheb Eesti üle suveajale. Suveaja algus onmärtsikuu viimasel pühapäeval kell 3 ja kellaosutid tuleb nihutada ühetunni võrra edasi.Suveaeg lõpeb oktoobrikuu viimasel pühapäeval kell 4. Kellakeeramisealuseks on vabariigi valitsuse määrus 26. aprillist 2004.<strong>Paldiski</strong> Linnaleht nr.9/<strong>78</strong>
Balti Gaas: “Piirkondlik veeldatudmaagaasi (LNG) terminal peab tulemaEestisse”<strong>Paldiski</strong> lähedale veeldatud maagaasi (LNG) terminaliarendava OÜ Balti Gaas arvates on oluline, et terminalrajataks Eestisse.„LNG terminali rajamine on oluline energia varustuskindluseseisukohalt - seda Soomest kuni Leeduni. Eestieesmärgiks peab olema terminali siia rajamine, kuna selmoel saab Eestist LNG piirkondlik keskus, mis mõjublisaks varustuskindlusele ja hinnale hästi ka ekspordilening tööhõivele,“ rõhutas Balti Gaasi tegevjuht UrmoMänni.Balti Gaasi projekt on välja töötatud vastavalt EuroopaKomisjoni poolt heakskiidetud programmile BEMIP(Balti energiaturu ühendamise plaan), mille eesmärkon tagada energia, sh elektri ja gaasi, varustuskindluspiirkonnas ning integreerida Leedu, Läti, Eesti ja Soomegaasivõrgud.Kokku on plaanis <strong>Paldiski</strong> terminali rajada kaks mahutitkogumahutavusega 160 000 kuupmeetrit. Valminudterminalis saavad tööd ligi 60 ning ehitustöödel ligi 200inimest. Balti Gaasi rajatava terminali teemaplaneeringueskiislahenduse ja selle keskkonnamõju strateegilisehindamise programmiga tutvumine toimus kuni 15.märtsini <strong>Paldiski</strong> linnavalitsuses.LNG-st aurustamise tagajärjel tekkiv gaas sisaldab sarnaseltnaturaalsele maagaasile üle 97% metaani (CH4), mis onlõhna ja värvuseta õhust kergem gaas. Selle põlemiseltekivad vaid veeaur ja süsihappegaas.Seoses keskkonnasõbralikkusega on LNG-st saamas n-ö roheline laevakütus; metaani kasutatakse alternatiivseautokütusena juba aastaid.OÜ Balti Gaas omanikud on Baltic International TradingOÜ, <strong>Paldiski</strong> Arendamise AS ja Sergei Timošenko.Lisainfo: Urmo Männi, Tegevjuht, OÜ Balti GaasE-post: urmo.manni@paldiski.net, Tel: 650 8666ÕMBLUSETTEVÕTE ASPROTTEN PAKUB TÖÖDÕmblusettevõte AS Protten F.S.C. asukohagaKeilas võtab tööle masstööõmbleja, 5 erinevaoperatsiooni oskusega (5a.kogemus) jajuurdelõikaja, joonise lugemis oskusega(5a. kogemus), kontakt tel.6747567Lpg. garaaziomanikudHÜ ORBITA!28 märts 2010 kell 12.00 <strong>Paldiski</strong>Vene Gümnaasiumis aadressil Peetri 26toimub üldkoosolek.HÜ Orbita juhatusLUGUPEETUD TOETUSTE SAAJAD!<strong>Paldiski</strong> Linnavalitsuse kassa onavatud toetuste väljamakseteksainult 30.märtsil 2010 kella10.00 kuni 12.00 ni.Eesti Loomakaitse Seltsi kampaania:“Kasside steriliseerimine/kastreerimine”Eesti Loomakaitse Selts koostöös kliinikute ja toetajatega korraldabalates 15.märtsist kampaaniat, mille raames on loomaomanikulvõimalik oma kass steriliseerida/kastreerida soodushinnaga.Registreerimine operatsioonidele toimub vahemikus 15.03-11.04 ja operatsioonidtoimuvad 01.04-30.04.2010.Lisaks sellele on kampaania eesmärgiks juhtida ühiskonna tähelepanu kassidega seonduvateleprobleemidele. Tõsta inimeste teadlikkust loomade heaolu parandamiseks. Kutsuda inimesiüles oma lemmiku eest paremini hoolitsema, neid steriliseerima/kastreerima, et ennetadahulkuvate loomade arvu kasvu ja soovimatutest järglastest vabanemist julmal viisil.Samuti vähendada hulkuvate loomade arvu tänavatel.Selleks tuleb kindlasti enne registreeruda Eesti Loomakaitse Seltsi kodulehel:www.loomakaitse.ee või helistada infotelefonil 52 67 117.<strong>Paldiski</strong> linna elanikel on võimalik opereerida enda loomad Saku Loomakliinikus,Üksnurme tee 8.Vaata asukohta: www.loomakliiniksakus.ee või Keila Loomakliinikus, Keskväljak 6,Keila linn. Infotelefon 6 041 997.NB! <strong>Paldiski</strong> linna elanikele kehtib esimese 20 looma puhul lisasoodustus 100krooni, mille kompenseerib loomakliinikule <strong>Paldiski</strong> Linnavalitsus. Lõpphinnadloomaomanikele: steriliseerimine 450.- ja kastreerimine 250.- krooni.Kes ei jõua <strong>Paldiski</strong> linnaelanikele mõeldavat soodustust kasutada, siis selleleloomaomanikule maksab steriliseerimine 550.- ja kastreerimine 350.- krooni.27.aprillil kl 15.00 <strong>Paldiski</strong> GümnaasiumisRohelise Akadeemia Filmiklubi esitleb:ErakondEestimaa Rohelisedkutsuvad Teidvaatama filmi“Kodu”“Home”(Prantsusmaa 2009)Režissöör Yann Arthus-Bertrand jagab selles filmis oma imetlust ja muret ning soovibpuudutada võimalikult laia publikut teadvustamaks, et me kõik vastutame Maa käekäigu eest.“Selle filmi idee on küpsenud minus juba 15 aastat. Need asjad, mida olen Maad linnulennultpildistades näinud ja teada saanud, on mulle suurt mõju avaldanud. Nüüd tahan jagada neidteadmisi kõigi teistega. /.../ Me ei peaks keskenduma asjaolule, et 50% metsadest on hävinud,vaid sellele kuidas säilinud metsi hoida. Oluline on meeles pidada, et siin Maa peal elab 6miljardit intelligentset olevust, kes saavad selles osas midagi ette võtta! Inimesed peaksid arusaama, et meil kõigil on kohustus midagi teha ja me kõik saame anda oma panuse.” (YannArthus-Bertrand)Peale linastust jagavad oma mõtteid ning arutlevadkohaletulnutega Marek Strandberg ja Urmas SeppRestorani Valge Laev kollektiivõnnitleb oma kolleegiVladimir Uljankinitsünnipäeva puhul ning soovib talle paljuõnne, tugevat tervist ja kordaminekuid! <strong>Paldiski</strong> Linnaleht nr. 9/<strong>78</strong>
l i n n a l e h t • n r . 9/<strong>78</strong> 2010pressiteadeÖkokratt innustab koolinoori ja üliõpilasi müra uurima23.03.2010MTÜ Ökokratt on välja kuulutanud müra uurimustöödekonkursi. Konkursi eesmärk on teadvustadamüra olemasolu, selle kahjulikku mõjutervisele ja loodusele ning selle ennetamisevõimalusi.Uurimustöö tuleb esitada hiljemalt 01. septembriks2010. Parimad uurimistööd selgitataksevälja 30. septembriks 2010.Võitjaid premeeritakse stipendiumifondiga kokku5000 krooni ulatuses ning esemeliste auhindadegapremeerib OÜ Coomor Kaubandusosalejaid 6000 krooni ulatuses. Uurimustööle,mis käsitleb kõrvaklappe on eripreemiaksSennheiseri elektrooniliselt müra summutavadkõrvaklapid.Konkursil võivad osaleda nii koolinoored kuika üliõpilased. Parimad tööd kantakse ette autoritepoolt 21. oktoobril 2010 keskkonnamürakonverentsil Tallinna Tehnikaülikoolis, kus esinevadka keskkonnamüra uurijad Saksamaalt,Rootsist, Soomest ja spetsialistid Eestist.Konkursile oodatakse uurimustöid, kus nooredkirjutaksid oma kokkupuudetest häiriva müraga.Oma kogemustest müra vastu võitlemisel võihoopis müra kannatamisel, müra mõjust suutlikkuseleja sooritusvõimele. Näiteks kas müraja milline müra on seda kasvatanud või kahandanud.Uurimustöö konkursi eesmärgiks on, et nooredpööraksid tähelepanu ja saaksid aru müra olemusestning suudaksid teha teadlikke valikuidliigse müra vältimisel.Täpsemat infot konkursitingimuste kohta MTÜÖkokratt veebileheltwww.okokratt.ee.MTÜ Ökokratt loodi 11 aastat tagasi Eestimaaelanike, eelkõige noorte loodusteadlikkuse tõstmiseksja säästva eluviisi propageerimiseks.Lisainfo:Priit AdlerMTÜ ÖkokrattGSM +372 51 32 149priit@okokratt.eewww.okokratt.eeLugeja kiriAidakem üksteist!Rasketel aegadel tõmbuvad paljud inimesedvälisest maailmast eemale ja sulguvadendasse. Mõistagi pole see üldsegi hea,kui raskustesse sattunud inimene arvab,et igaüks mõtleb niikuinii ainult iseendapeale ega tõtta ealeski teisele appi. Häidinimesi on meie ümber aga tunduvalt rohkem,kui arvata oskaks. Paraku ei tunneneid kuigi paljud, sest tavaliselt on needinimesed väga tagasihoidlikud. Nad elavadvaikselt oma asja ajades ja talitavad kõigisoma asjus nii, nagu ütleb nende kohusetunneja südametunnistus. Nende inimesteheateod mõjutavad ka neid ümbritsevateinimeste elu, muutes maailma paremaks,puhtamaks ja helgemaks.Ma elan juba palju aastaid ühes Peetritänava majas. See on väga maaliline koht:meri kahe sammu kaugusel, maja ümberpõlispuud ja sirelipõõsad, millel pesitsebnii suvel kui talvel parvede viisi hakke,tuvisid, tihaseid ja varblasi. Varakevadesthilissügiseni õitsevad kõigi välisuste juureslilled.Naabreid, nagu ka sugulasi, ei saa valida– nad on alati sinu kõrval. Minul on aganaabritega vedanud – aeg on seda tõestanud.Minu korrusenaaber Anu Kivilokummutab oma suhtumisega inimestesseküll täielikult selle kujunenud arusaama,et eestlased on endassetõmbunud individualistid.Ta on mind korduvalt aidanudeesti keele õppimisel. Kui aga mõni temaeakas naaber juhtub tõbiseks jääma, tulebta – hariduselt meedik – appi nii sõna kuiteoga.Eriti häid sõnu tahaks öelda veel minukahe naabrinaise – Oktjabrina ja Nadeždaaadressil. Põhijooneks nende suhtumisesinimestesse on heasoovlikkus ja tahtmineaidata. Vaid tänu nendele ja nendesugusteleelasid selle lumise talve üle ka meiesulelised naabrid: varblased, tihased jateised lendavad olendid.Talvel olin kaua haige ja Nadežda astus igapäev, juba kell 8 hommikul, minu pooltläbi, et viia minu spanjel Gray välja jalutamaning pärida, kuidas ma ennast tunnenja millega ta saab aidata. Kui seda tehakseomakasupüüdmatult, heast südamest, onsee väga kallist hinda väärt!19. märtsil oli minu naabrinaise Nadeždasünnipäev.Palju õnne sulle sel puhul! Soovin sullePIKKA IGA, TERVIST ja KÕIKE KÕIGEPAREMAT!<strong>Paldiski</strong> elanik AlbinaPALDISKI LINNAVALITSUS TEATABPensionärid saavad sõita Keilasse panka alljärgnevatelkuupäevadel:12.aprillil, 15.aprillil, 19.aprillil, 22.aprillil,26.aprilli, 29.aprillil (8-kohaline buss)Väljasõit kõikidel päevadel kell 10.00 ja 11.30 <strong>Paldiski</strong>Peetri Pizza juurest.Eelregistreerimine telefonil 6 790 620, Mare Välba.HAMBARAVI<strong>Paldiski</strong>s Rae 38Avatud: E, T, K, R 14.00-18.00L 10.00-14.00Neljapäev suletudTel: 674-1194; 58588-519<strong>Paldiski</strong> Linnaleht nr.9/<strong>78</strong>
Naljapäev – kõige lõbusam päev aastas1. aprill on naeru, naljade ja ülemeelikusepäev. Seda mitteametlikku tähtpäevatähistavad meelsasti enamik maailmakultuure,seda päeva armastavad niitäiskasvanud kui lapsed. Naljapäeva polekalendris, kuid see pole takistanud muutudasellel ülemaailmseks ürituseks – sedatähistatakse paljudes Euroopa riikides jaisegi idamaades.Sellel päeval visatakse traditsiooniliselt naljasõprade, töökaaslaste ja oma lähedasteüle. Kõige populaarsem naljapäeva nali onseniajani märkus, et sul on selg valge.LASTE ÜTLUSED ELUSTKUIDAS OTSUSTATAKSE, KELLEGA ABIEL-LUDA?Tuleb leida keegi, kellele meeldivad samad asjadkui sulle. Kui sulle meeldib jalgpall, siis peab tüdrukuleka jalgpall meeldima ning ta peab sulleõlut ja krõpse tooma.-Alain, 10 aastaneEga päriselt ei otsutatagi ise, kellega abielluda.Jumal on selle juba ammu ära otsustanud ja ekssa siis näed, kelle ta sulle kaela määrib.-Kirsten, 10 aastaneABIELLUMISEKS SOBIV IGA?Parim iga abiellumiseks on 23, sest siis tunned saoma tulevast meest juba vähemalt 10 aastat.-Camille, 10 aastaneNiisugust “parimat iga” pole olemas. Peab ikkatäitsa loll olema, et üldse tahta abielluda.-FredY, 6 aastaneMIS ÜHENDAB SU VANEMAID?See, et nad rohkem lapsi ei taha.-Aure, 8 aastaneMIDA TEHAKSE KOHTAMISEL?Kohtamine on lõbus ja seda võimalust tuleb kasutadateineteise paremaks tundma õppimiseks.Isegi poisid võivad huvitavat jutturääkida, kui neid piisavalt kaua kuulata.-Linette, 8 aastaneEsimesel kohtamisel räägitakse huvitavaid valesid,et oldaks nõus ka teisele kohtamisele tulema.-Martin, 10 aastaneMIS SA TEEKSID, KUI SU ESIMENEKOHTAMINE EBAÕNNESTUKS?Läheksin koju ja teeksin näo, et olen surnud. Siis <strong>Paldiski</strong> Linnaleht nr. 9/<strong>78</strong>Nalja- ja naerupäeva teket on püütud selgitadakõige erinevamate versioonidega,kuid vaid üks neist paistab tõepärane olevat.Selle kohaselt võlgneme tänu naljapäevaeest Prantsusmaale, täpsemalt kuningasKarl IX-le, kes andis 1564. aastal väljakäsu uusaasta üleviimise kohta 1. aprillilt1. jaanuarile. Nende üle aga, kes tähistasiduusaastat jätkuvalt 1. aprillil, hakati naljaheitma ning neile tehti väikeseid tarbetuidkingitusi.Hiljem juurdus esimese aprilli traditsioonka Venemaal. Kõik sai alguse 1703. aastal,kui kuulutajad käisid ringi mööda Moskvalinna tänavaid ja kutsusid rahvast kokkuennenägematule etendusele. Loomulikulttuli pealtvaatajaid kokku rohkem kui küll.Kui eesriie määratud kellaajal avanes, siisnägid kõik seinal kirja: „Aprill! Aprill! ...”helistaksin ajalehtedele ja laseksin surmakuulutuseavaldada.-Craig, 9 aastaneMILLAL TOHIB SUUDELDA?Rikkad mehed tohivad.-Pamela, 7 aastaneKui sa naist suudled, siis sa pead temaga abiellumaja lapsi tegema. See on tõsi.-Henri, 8 aastaneMIS ON PAREM - ABIELUS VÕI VALLALINEOLLA?Ma ei tea, mis parem on, aga mina oma naisegavoodisse küll ei lähe. Ma ei taha, et ta paksuksläheks.-Theodore, 8 aastaneTüdrukutel on parem vallaliseks jääda. Poistel onküll kedagi vaja, kes koristaks...-Anita, 9 aastaneMIDA TEHA, ET ABIELU ÕNNESTUKS?Tuleb oma naisele öelda, et ta on ilus, isegi kui tanäeb välja kui veoauto.-Richard, 10 aastaneVanasti öeldi teistele “ma armastan sind”. Tänapäevalei pea õnneks nii kohutavalt pingutama.Minu meelest piisab täiesti, kui öelda “tule siia!”-Holger 8a.Minu ema jäi enne rasedaks, kui kurg tuli.-Sofie 7a.Abikaasa on tegelikult teatud sorti isa. Ta on ainultnatuke uuem.-Nelly 5a.Just sellest ennekuulmatust etendusest saidaprillinaljad Venemaal alguse.Eestis hakati naljapäeva tähistama 20. sajandilõpus. Peale naljakaid tõmbenumbreidlevis ka komme saata üksteiseleaprillikaarte, millele oli kirjutatud „Aprill!Aprill! Aprill!”Veel veidi ja nalja- ning ohjeldamatu naerupäev on taas käes. Ja see on tore, sest naertõstab meeleolu ja teeb meid veidi õnnelikumaks.Valmistage ette oma tõmbenumbrid,naerge, lõbutsege,olge lustakad niisellel päeval kui alati!Kui aga keegi märkab,et Teil on selgvalge – siis teadke, etkäes on aprill ja koostemaga naljapäev.Emade puhul on väga tüüpiline, et nad abielluvadisadega.-Isabel 5a.Issid tulevad tihti töölt koju ja hakkavad peresthoolima.-Signe 5a.Perekonnas võid ütelda täpselt seda, mida mõtled,ilma et peaks kartma, et keegi samamoodimõtleb.-Hakan 6a.Perekond on palju inimesi, kes on üksteise kõhustvälja tulnud.-Märten 5a.Peret planeerida tähendab kellegagi paljuneda.Siis peab üksteise sisse teatud asju panema, agasee on puhtalt eraasi.-Hanna 5a.Ma ei arva, et vanematel oleks vaja tuhnida lastetoasvõi mänguasjakastis. Ma leian, et seal võiksolla läbikäik keelatud.-Jens 5a.Armastusest võib pimedaks jääda. See tuleb sellest,et sulle meeldib keegi nii väga, et sa lihtsalt eisuuda vaadata seda inimest hariliku pilguga.-Pernilla 8a
Abielu ja vabaabielu on peaaegu üks ja seesama,välja arvatud see, et ühte sa pead ja teine on vabatahtlik.-Siiri 7a.Abielu juures on kõige raskem võib-olla see, et onnii palju pistmist teineteisega.-Gabriel 8a.Toidu lisaained on loodusliku või tehisliku päritolugakeemilised ühendid, mida tahtlikult, s.ovastavalt tehnoloogilistele eeskirjadele lisataksetoidule selle omaduste mõjutamiseks. Toidulisaainet ei kasutata iseseisva toiduna ega toidupõhikoostisena. Seega tuleb toidu lisaaineid eristadasaasteainetest, mis võivad sattuda toitu juhuslikult,kas ümbritseva keskkonna või toidutoormesaastumise tõttu (nt. nitraadid, raskmetallid jm).Lähedane, kuid sisult erinev on ka mõiste “toidulisand”.Toidulisand on toitaine või toitainete segu,mida lisaks toidule kasutatakse organismi toitainetevajaduserahuldamiseks ning mis ei kuuluravimite ega ravimisarnaste ainete hulka (nt vitamiinid,mineraalained ja nende segud, taimsed jaloomsed ekstraktid ning teised sedalaadi ained).Koos toiduvaliku laienemisega on kasvanud ka kasutatavatelisaainete hulk. Käesoleval ajal tuntakseüle 3500 toidu lisaaine. EL liikmesriikides on neistlubatud ca 310. Lisaaineid kasutatakse toidu värvuse,maitse, struktuuri, säilivuse jm omadusteparandamiseks. Vaatamata poleemikale lisaaineteümber pole tänapäeval paljude toiduainetetootmine ilma lisaaineteta mõeldav. Nt pudingitekvaliteedi tagamiseks vajatakse erinevaid tihendusaineid(nt tärklis, karrageen jt) jne. Teadliku valikutegemiseks toidukaupade ostmisel ja tarbimiselpeaks iga inimene tundma enamkasutatavaidlisaaineid, nende omadusi ja toimet organismis.Toidus kasutatav lisaained erinevad nii keemilisekoostise kui ka funktsionaalsete omaduste poolest.Lisaained on vastavalt toime spetsiifikalejaotatud rühmadesse: toiduvärvid, säilitusained,antioksüdandid, happesuse regulaatorid, emulgaatorid,stabilisaatorid, paksendajad jm – kokku27 rühma. Seejuures on jaotuse aluseks lisaainepõhifunktsioon. Enamkasutatavad lisaained võibjaotada 5 põhirühma: toiduvärvid E 100 … E 199(nt päikeseloojangu kollane E 110); säilitusained E200 … E 290; antioksüdandid E 300 …E 322 (ntaskorbiinhape E 300); konsistentsi parandavadvõi tagavad ained (emulgaatorid, stabilisaatorid,paksendajad) E 400 … E 499 (nt letsitiin E 322);mitmesugused muud lisaained E 500 … (nt naatriumvesinikkarbonaate söögisooda E 500, sahhariinE 954 jt).Lisaainete kasutamine toiduainetes peab kajastumakauba pakendil olevas infos, kus tuuakse ärakas lisaaine rühma nimetus tehnoloogilise kasutamisepõhiotstarbe järgi ja lisaaine numbriline tunnuskoodvõi kasutatud aine täpne nimi.Paljud abielluvad selleks, et oma muresid kellegagijagada.-Sabine 6a.Kui abiellud, siis sellepärast, et armastad kedagirohkem kui iseennast. Ma ei usu, et see vägakerge oleks.-Ellen 7a.Kõige rohkem tahaks siiski tähelepanu pööratatoiduvärvidele. Tänapäeva karastusjookide tootjadlisavad limonaadidesse vitamiine ja reklaamivadoma tooteid tervislikena, kuid samal ajal lisavadnad samadesse toodetesse nende ahvatlevamaksmuutmiseks erinevaid toiduvärve. Toiduvärvidvõib oma päritolu järgi jagada sünteetilisteks jalooduslikeks. Tervisele on potentsiaalselt kõigekahjulikumad sünteetilised toiduvärvid. Nendehulgas on kõige rohkem selliseid, mis võivadtekitada allergiat. Lisaainete ohtlikkuse uurimineon väga pikaajaline ja keeruline protsess. Uuteuuringutulemuste saamisel on paljude värvainetekasutamine ära keelatud või on vähendatud nendelubatud kontsentratsioone. Rootsis on asovärvidalates 1980ndatest aastatest maiustustes ja karastusjookideskeelatud. Eestis müüdavates siirupitesja mahlades kasutatakse näiteks: E102, 122, 124,129,131, 151 jt.Mida siis kujutavad endast need asovärvid?Asovärvid on aromaatseid asorühmi sisaldavadsünteetilised värvained. Ülitundlikel inimestelvõib põhjustada nõgeslöövet, nohu ja süvendadaastmat. Lastel võib esile kutsuda üliaktiivsust, ärritust,rahutust, unehäireid ja keskendumisraskusi.Võib tekitada pea- ja kõhuvalu ning iiveldust.Siinkohal tahakski välja tuua enim ohtlikus asovärvidmis osades riikides juba keelatud kuid Eestison nende kasutamine lubatud;E102 – tartrasiin – Kollane või kergelt punakasvärvaine. Tüüpiline ülitundlikkusreaktsioon onnõgeslööve. Põhjustab allergilist nohu ja halvendabastmat. Eriti ohtlikud astmaatikuile, kellel onülitundlikus aspiriini suhtes. Tekitab lastes üliaktiivsustja käitumishäireid (ärritus, rahutus,unehäired, keskendumis- ja õpiraskused). Võibpõhjustada allergilist purpurpuna, naha ja limaskestadeärritust, migreeni, kõhuvalu, iiveldust,nägemishäireid. Norras ja Austrias on antud lisaainekeelatud. Kasutatakse: salatikastmed, magustoidud,jäätis, sinep, jogurtid, puuviljakonservid,marmelaad, närimiskumm, karastusjoogid, medikamentidening vitamiinide kapslid.E104 – kinoliinkollane – sünteetiline värvaine.Võimalikud kõrvalmõjud; nõgeslööve, allergilineturse. Kasutatakse; karastusjoogid ja maiustused.E110 – oranžkollane – päikeseloojangukollane.Võib põhjustada asovärvidele tüüpilisi ülitundlikkusreaktsioone(vt. E102). Ülitundlikust võibesineda just aspiriini mitte taluvatel inimestel(nõgeslööve, nahaturse, iiveldus, seedehäired).l i n n a l e h t • n r . 9/<strong>78</strong> 2010Erinevused suguorganite vahel muutuvad võrdõiguslikkuseseaduse tõttu Üha väiksemaks ja väiksemaks.-Merete 9a.Pastor küsib, kas tahad abielluda sellega, kes sukõrval seisab, või tahad kedagi teist. Enamastiseal kedagi teist ei ole, nii et vastad “jaa”-Emil 7a.Allikas: http://portal.ok.eeKeemia meie kõhus ehk mida me toiduga sisse sööme.Kasutatakse: saiakesed, kommid, magustoidud,marmelaad, jogurtid.E122 – asorubiin, karmoisiin - punane asovärv.Riskid on teiste asovärvidega sarnased. Hüperaktiivsetelaste kaitseorganisatsioon soovitab asorubiinilaste söögis vältida. Ameerika Ühendriikides,Jaapanis, Norras ja Rootsis lisaainena keelatud.E123 – amarant – punakaspruun asovärv. Võibpõhjustada asovärvidele tüüpilisi ülitundlikkusreaktsioone(vt. E102). Kasutatakse; saiakesed,moosid, maiustused, jäätis.E124 – uuskošenill - erkpunane. Ameerika Ühendriikides,Soomes ja Norras loetakse uuskošenillikantserogeenseks. Kasutatakse keeksides, karastusjookides,maiustustes, puu- ja juurviljakonservides.E128 – punane 2G - Võib põhjustada asovärvideletüüpilisi ülitundlikkusreaktsioone (vt. E102).Organismis võib tekkida toksilisi ühendeid, milletulemusena häirub hemoglobiini moodustumine.Võib olla kantserogeenne. Kasutatakse; vorst,keedetud lihast valmistatud tooted, hamburgerid,taimsed proteiinijahud. Lisaainena keelatudIirimaal, Iisraelis, Kreekas, Austraalias, Austrias,Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Rootsis, Norras.E129 – võlupunane AC - punane asovärv. Kasutataksepuuviljadest ja marjadest valmistatudmagustoitudes, maiustustes ja jäätises, samutisaiakestes ja hamburgerites. Lubatud kosmeetikatoodetes.Võimalikud kõrvaltoimed samad kuiteistel asovärvidel. Lisaainena keelatud Taanis,Belgias, Prantsusmaal, Šveitsis ja Rootsis.E131 – patentsinine V - sinine sünteetiline värvaine.Puhtal kujul lilla pulber. Kahtlustatakseallergeenilist toimet. Kasutatakse; puuviljakonservid,joogid ja maiustused. Lisaainena keelatudAmeerika Ühendriikides, Norras ja Austraalias.Pole lastele soovitav.E151 – briljantmust, Brilliant Black BN - must asovärv.Kasutatakse kastmetes, magustoitudes, jäätises,sinepis, kalamarjas jne. Lisaainena keelatudKanadas, Ameerika Ühendriikides, Jaapanis,Soomes, Norras.E154 – pruun FK4 – kunstlik segu asovärvidest– pruun värvaine. Võib põhjustada asovärvideletüüpilisi ülitundlikkusreaktsioone (vt. E102). Kasutatakse;suitsutatud ja soolatud kala. Lisaainenakeelatud Kanadas, Ameerika Ühendriikides,Iirimaal, Jaapanis, Austraalias, Austrias, Soomes,Rootsis, Norras.<strong>Paldiski</strong> Linnaleht nr.9/<strong>78</strong>