arvamustoimetaja Indrek Kuus indrek.kuus@linnaleht.eelinnaleht reede, 18. veebruar 2011Tunne Kelam – Euroopa Parlamendi saadikAndres on poliitikaskõrgeim klass ja omapõhimõtetes alatikindel.Sinu kindladväärtused!Andres HerkelHaabersti, Põhja-<strong>Tallinn</strong>a jaKristiine linnaosa – nr 224• TOIMETAJA VEERGSurm Jangtse jõelValimisest valimisse samadideed, samad näod... Seekordsedvalimisnimekirjadon ometi erilise märgiga. Silmahakkavaltpalju on neid vananevaidtegelasi, kellest on näha, etparlamendipalgale sättimine oleksneile paraku viimane, meeleheitlikvõimalus “päris elus” jalad alla saada.Tõsiseid uusi tulijaid on napilt– erakondlike moonavoori regedelvabu kohti ei teki, liig maguson uhke sõit ja koormast pudenevadhüved. Kaalul on rohkem kuielu. Samas ühiskonna ootus uute, tõsiste tegijate järele onjuba mitu aastat küps. Siiski. Nüüd on poliitmaastikule lisanudrohelust mürgine kuuldus, et mürkrohelist lippu kandvasuure erakonna juht ja poole miljardi eurose eelarvegapealinna pea on sunnitud otsuseid langetama nõupidamisteesimese kahe ja poole minuti jooksul. Enne, kui teda tababjärjekordne spontaanne uneatakk. Oli nüüd seda õnnetustveel vaja. Tea, kas tegu on tõepoolest mitte enam esimesesnooruses oleva juhi kehva tervise või õela väljamõeldisega,igatahes nooremad kaasvõitlejad ka seda eriti ümber lükkamaei ole tõtanud.Kui Sädelev Kalju tundub murenevat, siis on hädasti vajavastumürki. Nõrgana näivad murtakse ju maha ja võladkinõutakse välja, paleed kantakse mööblist tühjaks.Suur Punane TüürimeesIgal ajal on omanooruslikkekangelasi vaja.Ants Vill,toimetajaMao Zedong ujus üle hiiglaslikuJangtse, näitamaks omahiiglaslikule rahvale, et pealepoeedi- ja riigimehetalendion ta neist kõigist ka füüsiliseltkõrgelt üle. Ja hiinlastel ei jäänudüle muud, kui tsitaadikogumikke lehvitades kuuletuda.Nüüd ongi Esimeestele jäänud ainult üks tee: leida omaJangtse ning kõigile selgeks teha, et vanad vankrid veavadveel küll ja küll. Eeskujusid meil jätkub, ministrite hulgaski:üks suusatab, teine hüppab langevarjuga, kolmas juhatablaulupidu. Ei pea ainult 1966. aasta Hiinat meenutama. Agaunerünnak pole idaraha, see vajab lisaks libejutule ka tegelikkutõestusujumist.Juhtpoliitikuist üldiselt kõneldes võiks nad lasta asjadelka oma loomulikku rada kulgeda, tulla vastu aja halastamatultväsitavale toimele ja rahva ootustele. Paljud vanad tegijadvõiksid loobuda poliitilise Viagra rohkest pruukimisest.Muidu võtab noor ja näljane põlvkond talud ise üle ja saadabvanad sauna elama. Põlvkonnavahetus tuleb niikuinii.Praegu on aga viimast korda teisiti. Uni ei anna uuta kuube,need valimised uut parlamenti. Jajah, igal ajal on omanooruslikke kangelasi vaja. Püsi aastaid ärkvel või sure suusamaratonil...Karikatuur: Peep Linno• VALIMISTE EEL ILMUVAD LETTIDELE POLIITILISED UUDISTOOTEDMõtisklusTeleka vaatamise asemel kohvikusse?Valimised on tulekul, entvalijana olen aina õnnetum:kuidagi ei saa kätteinfot selle kohta, mida kandidaadidmõtlevad, mida nadvalituks osutudes ära teha soovivadning kuidas need teodmulle ja minu kaasmaalastelehead võiksid olla.Kuidas ei saa infot? Lehedju kirjutavad, portaalid paristavad,telekad näitavad pilti jaraadiod räägivad! See on justkuitõsi, ent ei ole ka.Lehed lähevad paraku õhemaksja jõuavad aina vähematessekodudesse. Portaalid on,nagu nad on – nende pidajateleon oluline klikkide arv ja sellestlähtub ka sisu. Jäävad televiisoridja raadioaparaadid.Need on küll vist kõigis kodudesolemas. Ja neist saab lisatasutajälgida avalik-õiguslikketele- ja raadioprogramme.Olen kuulanud-vaadanud. Jajään öeldule kindlaks: ma ei saaneist valimissaadetest infot!ETV on pidanud oma pühaksülesandeks (otsati tuleneb seeju organisatsiooniotsesestkohustusest)anda valimisteeel eetrissekandidaate tutvustavaidsaateid. Pärast valimision need saated alati maatasatehtud. Ja ilmselt tehakseka tänavu. Mis sellest, et telerahvason pingutanud – tellinudefektse stuudiokujunduse,kutsunud saateid juhtima jakommenteerima hulga ajakirjanikkejne. Sellest hoolimataei saa vaataja ikka midagi olulistkandidaatide kohta teada.Ja minul isiklikult kipub hingeMa ei saaneist valimissaadetestinfot!kahjutunne. Neid saateid vaadatesei ole mul kahju saatejuhtidest,sest nemad teevad juoma tööd. Kahju on saates esinejatest,kes peavad suure osaajast kulutama pseudodebateerimisele.Ja kahjuon vaatajatest.Milline olekslahendus? ETV‐lon kaks kanalit.Valimiste eelvõiks neist ühes luua tõelisekandidaate tutvustava programmi.Ei saa, kõlab vastus,sest raha ei ole! Ent raha võiksju leida üsna lihtsalt. Riigieelarvestläheb ports raha erakondadele,millest omakorda suurosa kulutatakse valimiskampaaniatekorraldamiseks. Sellestrahast võiks riik aga osakesesuunata rahvusringhäälingulevalimisprogrammideVäljaandja AS <strong>Linnaleht</strong>Peatoimetaja Tiina Kangro, tiina.kangro@linnaleht.eeNarva mnt 13, 10151 <strong>Tallinn</strong> Vastutav toimetaja Indrek Kuus, indrek.kuus@linnaleht.eeTel 6 804 570ReklaamMeelis Linke, meelis.linke@linnaleht.eeFaks 6 804 571ÄrijuhtEve Maremäe, eve.maremae@linnaleht.eeE-post linnaleht@linnaleht.ee TrükkAS Printall<strong>Linnaleht</strong> on sõltumatu ja täiesti iseseisev ajaleht, mille tootmist rahastatakse reklaamimüügist. <strong>Linnaleht</strong> ei ole <strong>Tallinn</strong>a linnavalitsuse häälekandja.• RepliikKülmetab kriisiks?• Külma nädala jooksul ontules elu kaotanud kaheksainimest, tõdes kriisikomisjonijuht Priit Laos. Näiteks pugesüks kodutu paberikonteinerissesooja ja hakkas seal suitsetama,üks teine mees tõmbas agasooja saamiseks vatiteki üle peaja suitsuhimu tuli peale… Külmaeg on probleemiks ka päästjateleja korrakaitsjatele, kunapakasega kipub nüüdisaja tehnikatõrkuma. Aga alati tasubkülmade ilmade üleelamiseksmeeles pidada Haabersti linnaosavanemaViktor Vassiljevihiljuti öeldud geniaalseid õpetussõnu:“Kes ise ennast hoiab,seda kaitseb ka jumal ja muidugilinnavalitsus.” Tiiu Leis, <strong>Linnaleht</strong>Mart Riikoja,analüütiline kolumnisttootmiseks. Mitte kandidaatidereklaamimiseks, vaid tutvustamiseks.Erakondadel jääks piskuküll saamata, ent see-eestoleks neile eetriaeg garanteeritud.Kas tõesti utoopia?Seni aga peame leppimakohvikutega. Edgaril on neidüks, Laaril mõni. Ühes telesaatesnähtu põhjal võiks ka JaanTootsil soovitada oma kodusselline asutada ja rohelistelmõnes tuulikus...© Kõik Linnalehes avaldatud artiklid on autoriõigusegakaitstud teosed, mille suhtes autoriõiguse teostamine, shnende edastamine ja reprodutseerimine <strong>Linnaleht</strong> AS-inõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöidnende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöidei tagastata ega retsenseerita.<strong>Tallinn</strong>aABITELEFON1345LINN AITAB SIND!Helistage 1345, kui• Teil on abi vaja kommunaal- võielamumajanduse valdkonnas• Te näete, et linnamajanduses onmidagi korrast ära• Teil on ettepanekuid linna eluoluparandamiseksHelistamine maksab kohalikukõne hinna ja teenus töötab 24 h
eede, 18. veebruar 2011 linnalehttoimetaja Indrek Kuus indrek.kuus@linnaleht.eearvamusKommentaarOod uue ajastu isaleTa tõuseb öösel vaikseltüles, et mitte äratadakõrval nohisevatkaasat, võtab hällist vigisemahakanud beebi ja vahetab tamähkmed. Naastes asetab talapsukese õrnalt naisele rinnaotsa ja hiljem tõstab jubaunehõlmas pisikese ettevaatlikulttagasi hälli.Saage tuttavaks, see onmoodsa aja isa. Tegelane, kesleiab, et oma lapsega tegelemineon õigus, mitte kohustusvõi, hullem veel, tüütus.Ta peab seda õigust samanormaalseks kui mõni teinemehepoeg oma auto eesthoolitsemist või õllepudelikummutamist. Ta pälvibmeie ühiskonnas selle eestküll vaimustusohkeid, kuidpiisavalt palju ka kõõrdpilke.Et ... nagu polevat piisavaltmehelik või nii.Paar näidet elust. Mu endaabikaasa sai koosa vanapapikäest, kui lükkas meie poegavankris unele. “Kallis inimene,see on ju eitede töö!”Üht teist isa, kes kurtis, et lasttõstes selg valutab, hurjutaskeskealine naisarst. “Misasja,kas teil naist pole või?” Kolmasjuhtum pajatab mehest,kelle harjumus lapse kakastpeput ise pesta pälvis ühelteriti õelalt peretuttavalt kuudepikkuseilkumise teemal“kuidas saab sellist ilgust üksmees vabatahtlikult ja rõemsameelega teha.”Mu abikaasa küll tunnistab,et tegelikult vaadatakse tedalapsega väljas jalutades pigemimetlusega. “Kummaline, misselles siis nii erilist on?” nendibta samas. “Minu laps,normaalne ju, et ma temagategelen.” Samamoodi eisaanud ta aru sünnitushaiglashooldusõe jahmatusest,kui viimase visatud kalambuur“noh, seekord ma õpetanisa beebi eest hoolitsema”viljakale pinnale langes. Igatahesomandaski mees meietita eest hoolitsemise nipidesimesena ja kordades vilunumalt.Siiamaani kahmataksepuhastust nõudev lapsmul sülest ja viiakse mähkimislauale“Monty Pythonist”tuttavate sõnade saatel: “Muarmas, te pole piisavalt kvalifitseeritud.”Tema laps, temaõigus.Laps ei kuuluainult emale,isegi esimeseleluaastal mitte.Manona Paris,kolumnistNo nii võib end lausa surrogaatemanatundma hakata!Tunnistan, olin alul korraksisegi haavunud, naguoleks mu emaõigusi riivatud.Paljud emad lisaksid vast, etmehe asi on päeval pereleraha teenida ja öösel tuleb talväevõimuga magada käskida.Või et mehel on päevatöö niigiraske ja stressirohke, koduspeaks ta saama puhata. Ninget imik vajab ema rohkem.Vale, kullakesed, tahaksma öelda. Tegelikult oli/onsee abi hindamatu. Kuigi murasedus ja sünnitus olid kergedja laps terve, vaevas mindmitu kuud üüratu nimetuväsimus. Teadmine, et keegiminu eest vähemalt öisevahetuse enda peale võtabvõi hommikul tunnikese lisamagada laseb, oli väga kosutav.Seda kiiremini ma tahenesinja seda rahulikum olimeie lapsuke, sest teda toitisemme, kel polnud stressi.Lapsel pole siiani ükski nutuhoogkestnud üle 20 minuti.Olen lugenud perepsühholoogidekommentaare, et sellinekäitumine seob isa rohkemlapsega ja aitab tal tunnetadarohkem enda tähtsustja hädavajalikkust. Ningisa abi aitab emal vähendadasünnitusjärgset depressiooni.See aga omakorda seob perettugevamini kokku ja aitab üleelada lapse esimesel eluaastaltekkivat suhtestressi. Sedasama,mille tagajärjel abieludsageli lagunema kipuvad.Samal põhjusel tuleks meilsisse seada vähemalt kuupikkunepalgaga kaetud nn isapuhkus,mida mees saaks võttasõltumatult ema dekreedisolekust pärast lapse sündi, etvanemad saaksid kodus koosjäreltulijast rõõmu tunda japereks kasvada. Põhjamaadessee juba on sisse seatudning on nii sündimuse kasvulekui ka perekondade koospüsimiselekosutavat mõjuavaldanud.Nii nagu laps sünnib mõlemalevanemale, nii on kamehel õigus tema eest iga kellhoolitseda. Ärge “kohitsege”oma kaaslase tahet järeltulijaelus osaleda, vaid julgustageseda. Tehke selgeks, et lapsei kuulu ainult emale, isegiesimesel eluaastal mitte. Isarinnust ei pruugi küll piimavoolata, kuid tema hoolitsusja armastus on lapsele samahindamatud.
Change language