Iqra kuukiri nr.36 - Islam

Halal viisil looma tapmisestverdatud ebajumalale; sellise loomaliha, mis on surnud enne reeglitekohasttapmist (ükskõik, kas kägistatud,tugevast löögist, kukkumisest,sarvelöögist, elektrišokist, püssikuulist,gaasist, mürgisüstist vm) (Koraan2:173, 5:3); eesliliha (Al-Bukhari: köide7, raamat 67, nr 434); liha söövaid loomi(st neid, kellel on kihvad murdmiseks,näiteks hunt, koer, lõvi jne) (Al-Bukhari: köide 7, raamat 67, nr 438);röövlinde (st neid, kellel on küünised)(Muslim: raamat 21, nr 4752) jakõiki muid selliseid loomi, mis võivadsöömisel meile kahju teha (näiteksrotid, mis võivad edasi anda haigusi,igasugused mürkmaod jne) (4:29,2:195).Islami seadus ei ole määranud mitteainult seda, mida moslemid süüavõivad või ei või, vaid ka selle, kuidasmoslem üldse loomadega käitumapeab. Näiteks on nii Al-Bukhari kui kaMuslimi hadiithikogumikus jutustussellest, kuidas lapsed olid elava linnukinni sidunud ja selle pihta sihtisid.Ibn Umar (rama) ütles: „Prohvet needisneid, kes ükskõik millist elusolenditsihtmärgina kasutavad.“Prohvet (saws) keelustas väga kindlaltloomade väärkohtlemise, sealhulgas näiteks loomade ülesässitamise,et nad üksteisega võitleksid(At-Tirmidhi, Abu Dawud). Islami seadusejärgi on inimesel õigus maahüvedest osa saada, kuid samas ontal ka kohustus teha seda kasutadesoma intelligentsi ja headust.Prohvet (saws) jutustas samuti omakaaslastele, kuidas Jumal karistabteispoolsuses üht inimest, kes kassisurnuks näljutas. Ta (saws) ütles:„Ta ei andnud sellele süüa ega lasknudseda ka vabadusse, et ta võiksend ise toita.“ (Al-Bukhari, Muslim)Samuti jutustas Prohvet (saws), etüks teine inimene jootis janust koeraja sai selle läbi Jumalalt oma patudandeks. Seepeale küsisid Prohveti(saws) kaaslased temalt: „Kas saamesiis loomade eest tasu?“ ja Prohvet(saws) vastas: „Iga elusolendi vastuheaduse üles näitamises on tasu.“ (Al-Bukhari, Muslim)Nii loomade transportimine kuika transpordiloomade kohtleminepeab toimuma väärkohtlemiseta.Prohvet (saws) ütles: „Kui reisite rohelisespiirkonnas, siis andke oma kaameliletema osa maapinnalt. Kui agareisite kuivas piirkonnas, siis kiirustage,et oma ratsalooma võimeid säilitada.“(Muslim, At-Tirmidhi, Abu Dawud)Kui loomalt on vaja elu võtta, õpetasProhvet (saws), et seda tuleb tehailma loomale üleliigseid piinu valmistamata.Tulega tappa on keelatud.(Abu Dawud) Samuti õpetas Prohvet(saws), et loom tuleb tappa võimalikultkiiresti. Kui Prohvet (saws) nägiühel päeval kedagi, kes oli loomakinni sidunud ja tolle ees oma nugateritas, küsis ta (saws): „Kas tahad,et ta sureks kaks korda? Miks sa omanuga varem ei teritanud?“ („Sahih At-Targhib Wat-Tarhib“) 12OTSESE VERISTAMISE POOLTLoomi on enne veristamist võimalikuimastada mitmel eri viisil:1) elektriline uimastamine ehkelektrinarkoos – loomale antakseelektrilöök vastava riistaga (elektripüstoliga)või pannakse ta elektrifitseeritudvette;2) mehaaniline uimastamine – loomalekas lüüakse või tulistataksepähe;3) gaasiga uimastamine – loomallastakse sisse hingata süsihappegaasivmt. 13Loomakaitseorganisatsioonid räägivadküll palju sellest, kuidas otseneveristamine loomi piinab, kuidnad vaikivad täielikult sellest, kas jakuidas uimastamine loomadele piinuvõib tekitada. Sotsioloog NoélieVialles märgib, et professionaalseltasandil ei ole elektrinarkoos sugugi12 Rezgui 2010:11.13 Rezgui 2010:6.üksmeelset heakskiitu saavutanud:„Lisaks kuuleme iga päev sel teemalmõtteavaldusi loomade tapmisegaseotud professionaalidelt, kes peidavadend peamiselt seaduslike nõudmistetaha. Seejärel aga lasevad nadoma kimbatusel välja paista: uimastadesvõib loomi piinata, otse veristadesvõib kaastundlik olla. Peamiseltaga võtab üks (ettevaatlikult võisiiralt?) jutu kokku, et kui „see on hästitehtud“, sureb loom otsese veristamiseteel väga kiiresti, kuid selleks onvaja väga professionaalset lihunikku;uimastamine aga praeguses olukorrasvajab vähemat kogemust, kuidsamas kui seda on tehtud edutult, onsee suure tõenäosusega palju valusam,kui otsene veristamine.“ 14Ta toob välja ka ilmselge erinevuseloomakaitsjate erinevast lähenemisestküsimusele: alates 1980. aastaston Loomakaitsjate Saint Peterburgiühingu initsiatiivil läbi viidud erinevaidteaduslikke uuringuid, mis näitavad,et otsene veristamine on inimlikumviis loomade tapmiseks kuinende eelneva uimastamisega tapmine.Venemaa ja USA loomakaitseühingudtoetavad otsest veristamist,samal ajal kui enamikus Euroopa riikidesollakse vastupidisel seisukohal– et loomade tapmisele eelnevalt uimastaminetagab neile valutu elustlahkumise – kuid seda ei maini keegi,et uimastamine ise võib palju valulikumolla. 15Samas on ka Euroopas läbi viidudpalju teaduslikke uuringuid, millekäigus on jõudud järeldusele, et otseneveristamine on loomade suhtesinimlikum ja tekitab neile vähemvalu ja kannatusi kui uimastamisegatapmine. Näiteks võib tuua prantsuseveterinaarkirurgi dr Pouillaude-Bardoni väitekirja kokkuvõtte, kusseisab: „Juutide veristamismeetod,kui seda teiste meetoditega võrrelda(...) on palju leebem ja kiirem, tin-14 Vialles 1999:207-216.15 Vialles 1999 :207-216.6 | EESTI MOSLEMITE KUUKIRI