Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kirjeldus - Rõngu Vald

rongu.ee

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kirjeldus - Rõngu Vald

1Rõngu VALLAÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIARENDAMISE KAVA2006-2017


21.SissejuhatusRõngu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgiks on ühisveevärgi ja–kanalisatsiooni plaanipärase arengu tagamine lähtuvalt seadustest, nõudmistest javajadustest.Ühisveevärk ja –kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimubkinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav võiteenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärkivõi ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Käesolevas arengukavas käsitletakse kaneid piirkondi, kus vett kasutab vähem kui 50 inimest ning vee-ettevõtja on haldamiselõpetanud.Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse kohaselt arendatakse ühisveevärki ja -kanalisatsiooni kohaliku omavalitsuse volikogus kinnitatud ja 12 aastaks koostatudarendamise kava alusel. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajadusekorral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodipikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada.Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava tuleb enne kinnitamist kooskõlastadamaakonna keskkonnateenistuse ja tervisekaitsetalitusega. Arengukava peab olemakooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga.Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniomanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alalolevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimineühiskanalisatsiooni.2.Seadusandlik taustÜhisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamisel on lähtutud järgmistest seadustestja normdokumentidest:2.1.Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadus2.2.Veeseadus2.3.Vabariigi Valitsuse 31.juuli 2001 määrus nr.269 “Heitvee veekogusse ja pinnasessejuhtimise kord”2.4.Vabariigi Valitsuse 16.mai 2001 määrus nr.171 “Kanalisatsiooniehitisteveekaitsenõuded”2.5.Keskkonnaministri 16. detsembri 1996 määrus nr.61 “Veehaarete sanitaarkaitsealamoodustamise ja projekteerimise kord2.6.Keskkonnaministri 15.mai 2003 määrus nr.48 “Reovee kogumisalade kriteeriumid”2.7.Sotsiaalministri 31.juuli 2001 määrus nr.82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõudedning analüüsimeetodid”2.8.Standard EVS-812-6:20052.9.Rõngu valla arengukava3.Üldine taust3.1.AsukohtRõngu vald asub Tartu maakonna edelaosas. Läänest piirneb vald Võrtsjärvega, lõunastValga maakonna Puka vallaga, loodest Rannu vallaga, põhjast Konguta valla ja Elvalinnaga ja idast Valga maakonna Palupera vallaga. Valla pindala on 164,1 km 2 .


33.2.RahvastikElanikkonna paiknemine seisuga 31.12.2005:NimetusElanike arvAlevikud:Rõngu 773Käärdi 535Külad:Kalme 83Kirepi 136Koruste 148Käo 53Kõduküla 119Lapetukme 184Lossimäe 127Piigandi 50Raigaste 109Rannaküla 62Tammiste 123Teedla 154Tilga 128Uderna 63Valguta 175Valla täpsusega 47Kokku 306901.01.2005 seisuga elas vallas 3084 inimest. Inimeste arvu hüppelist suurenemist, millegapeaks arengukavas arvestama ette näha ei ole.3.3.Põhjavee kaitstusSuurem osa Rõngu valla territooriumist on hästi või keskmiselt kaitstud põhjavee ala.Halvasti on kaitstud väike ala Rannaküla piirkonnas. Põhjavee kaitstuse kaart on toodudlisas nr.1.3.4.PuurkaevudRõngu valla territooriumil asub 55 registrisse kantud puurkaevu. Põhjavee võtmisel üle5 m 3 ööpäevas peab olema vee erikasutusluba. Rõngu valla territooriumil on 10 hetkelkehtivat vee erikasutusluba:1.Reinu Soojus OÜ loa nr.L.VV.TM-20750 kehtiv kuni 18.11.20082.Rõngu Mahl AS loa nr.L.VV.TM-12342 kehtiv kuni 17.09.20073.Polimoon Eesti AS loa nr.L.VV.TM-18481 kehtiv kuni 25.08.20084.Teedla Mõis AS loa nr.L.VV.TM-1652 kehtiv kuni 29.04.20085.Uderna Krooniliste Haigete Kodu loa nr.L.VV.TM-13640 kehtiv kuni 01.01.20086.Triton PR AS loa nr.L.VV.TM-38082 kehtiv kuni 25.07.20107.Waide OÜ loa nr.L.VV.TM-23757 kehtiv kuni 01.03.20098.Terrax AS loa nr.L.VV.TM-15151 kehtiv kuni 10.03.20089.ATK Linavästrik OÜ loa nr.L.VV.TM-16781 kehtiv kuni 09.05.200810.Carmex Invest OÜ loa nr.L.VV.TM-50342 kehtiv kuni 12.04.2011


4Nendest Reinu Soojus AS annab vett ainult ühisveevärki. Rõngu Mahl AS,Polimoon Eesti AS, Teedla Mõis AS ja Uderna Krooniliste Haigete Kodu võtavad vettpõhiliselt oma tarbeks ja ühisveevärki antakse osa võetavast veest. Ülejäänud loa omanikudvõtavad vett ainult oma tarbeks.Ühisveevärki vett andvate puurkaevude andmed on toodud lisas nr. 2, ülejäänudpuurkaevude andmed lisas nr.3.4.Ühisveevärgiga kaetavad alad Rõngu vallas onElanike arv Ühisveevärgigaliitunuid1.Rõngu 773 4002.Käärdi 535 4503.Valguta 175 130+70 lasteaed- algkoolis4.Teedla 154 1205.Lossimäe 127 256.Tamme(Kõduküla) 119 307.Raigaste 109 258.Tammiste 123 259.Uderna 63 25+65 hooldekodu elanikkuÜhisveevärgiga liitunute arvu on võimalik suurendada ainult Rõngu ja Käärdi alevikus.Külade tiheasustusaladel on võimalikke liitujaid minimaalselt. Teedlas suureneb tunduvaltühiskanalisatsiooni kasutajate arv. Ühisveevärgiga kaetavate alade kaardid on toodud lisadesnr.4-13.5.Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kirjeldus5.1.Rõngu alevik5.1.1.VeehaardedÜhisveevarustuseks võetakse vett neljast puurkaevust.Jrk.nrPuurkaevuaadressKatastri nr. Haldaja Tootlikkusm 3 /ööpäevasVõetud vett2005 aastal m 31 Puiestee tänav 6863 Reinu Soojus OÜ 527 02 Nooruse tänav 6855 Reinu Soojus OÜ 576 108263 Polimoon AS 6853 Polimoon AS 579 27054 Rõngu Mahl AS 6852 Rõngu Mahl AS 285 4616Kooli puurkaev (katastri nr. 6860) ei ole kasutuses ning kuulub tamponeerimiseleSuuremat osa alevikku varustab veega OÜ Reinu Soojus Puiestee ja Nooruse tänavateühtsesse võrku ühendatud puurkaevudest. 2004 ja 2005 aasta veekasutuse aruande järgi ei olenendel aastatel Puiestee tänava puurkaevu kasutatud, kuigi selle veekvaliteet on parem.Puiestee tänava pumbamajas asub 10 m 3 hüdrofoor, mida ilmselt ei ole pikema aja jooksulpuhastatud. Kuna lähiajal on plaanis puurkaevu paigaldada uus sügavveepump ja puurkaevkasutusele võtta, tuleks hüdrofoor enne kindlasti puhastada. Pumbamaja hoone on halvas


5seisukorras. Nooruse tänava pumbamajas asub 3 m 3 hüdrofoor. Perspektiivis jääbeelkirjeldatud puurkaev reservpuurkaevuks.Polimoon AS võtab vett puurkaevust enda tarbeks ja müüb vett Viljandi mnt. äärde jäävateleelamutele(ca 750 m 3 aastas). Rõngu Mahl AS võtab vett samuti enda tarbeks ja müüb vetthaiglale ja kultuurimajale(ca 1100 m 3 aastas). Pärast aleviku veevarustuse rekonstrueerimistvõtavad AS Rõngu Mahl ja AS Polimoon vett ainult oma tarbeks.Puurkaevudest võetava vee kvaliteet:Näitaja Ühik Puurkaevu asukoht, katastri nr.Puiestee t. Nooruse t. Polimoon AS Rõngu Mahl AS Joogivee6863 6855 6853 6852 nõudedAmmoonium mg/l 0,15 0,15 0,17 0,16 0,5Kloriidid mg/l 2 4 7 250Naatrium mg/l 32 32 29,5 200Üldraud mg/l 0,4 1,3 0,41 0,8 0,2Sulfaadid mg/l 8,6 8,6 10,7 250Vesinikioonide ph 8,2 8,2 7,62 9,5kontsentratsioon ühikFluoriid mg/l 1,1 0,77 0,17 1,5Raua sisaldus ei vasta joogiveele esitatavatele nõuetele. Osaühingule Reinu Soojus on TartuTervisekaitsetalituse Tartumaa osakonna poolt antud 06.12.2004 luba nr. 42kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks kuni 01.01.2008.Tervisekaitseluba on olemas ka AS-il Rõngu Mahl(04.11.2005 nr.53).5.1.2.VeetorustikudRõngu alevikus on 5320 m veetorustikku, millest 142 m plasttoru De 90 mm on paigaldatud2005 aastal koos kanalisatsiooni ehitamisega Kõvera Kõrtsi ja kaupluse vahele ning ei oleveevõrku ühendatud. Veevõrgu rajamisel on kasutatud metall-(3920 m) ja plasttorusid(1258 m). Tehtud uuringud ei ole suutnud kindlaks teha torustiku vanust, kuna puudubprojektdokumentatsioon (v.a.2002 aastal paigaldatud lõik vana töökoja ja bussijaama vahel).Puurkaevude rajamisaastate põhjal võib järeldada, et aleviku keskosa torustikud on üle 30aasta ja tehase piirkonna torustikud üle 20 aasta vanad. Lasteaia ümbruse torustikud on 10-15aastat vanad. Torustik on ehitatud juhuslikult, tulenevalt hetkevajadusest, ilma kaugemaidperspektiive arvestamata. Seetõttu on kasutusel torustikud, mille läbimõõdud ei olepõhjendatud ja ei ole arvestatud perspektiivsete tarbijate vajadusi. Metalltorustikud ontäielikult amortiseerunud, millele viitab nii avariide hulk, kui ka oluliselt madalamveekvaliteet tarbija juures, võrrelduna puurkaevu veega. Veevõrk on rajatud tupikvõrguna,siibrid ei ole töökorras või puuduvad üldse.5.1.3.KanalisatsioonitorustikudSuurem osa aleviku kanalisatsioonitorustikust on vanusega üle 30 aasta.Kanalisatsioonitorustik on isevoolne ning survetorustik puudub. Torustiku pikkus on 9766 m,millest 1999 aastal tehtud uuringute järgi oli plasttorustikku 661 m. Hiljem on ehitatudkanalisatsioon 2001 aastal Palu tänavalt Viljandi maanteele pikkusega 249 ja 2005 aastaltankla kanalisatsioon 1998 aastal ehitatud torustikuni Kõvera Kõrtsi juures asuva kaevuni,pikkus 220 m. Ülejäänud torustik on asbesttsemendist(1519 m), keraamiline(5522 m),metallist(674 m), betoonist(697 m) ja isegi puidust(224 m). Torustik on amortiseerunud.


6Kohati on reovee juhtimine takistatud. Torustik ja kaevud ei ole vettpidavad ning sinna satubsade- ja pinnavett.Osa alevikust on kanaliseerimata. Nendes piirkondades juhitakse reovesi kogumiskaevudessevõi aleviku naabruses paiknevatele märgaladele.5.1.4.ReoveepuhastiRõngu alevikus on ühte reoveepuhastisse juhitud kokku nii asula olmereovesi, kui kaAS Rõngu Mahl mahlatsehhi reoveed. Tehasel omapuhastit ei ole. Mahlatsehhistpuhastusseadmetesse juhitava reovee kogused ja reoainete sisaldus sõltubtootmistehnoloogiast, töödeldavate marjade ja puuviljade sortimendist ning hooajast.Reovete puhastamine toimub 2002 aastal rekonstrueeritud kestvusaeratsiooniga puhastisBIO-100 ja kahes järelpuhastiks olevas biotiigis pindalaga 3100 m 2 .OÜ Vetepere poolt 2003 aastal teostatud ekspertiis tunnistas puhastusseadmeterekonstrueerimise ebaõnnestunuks ja tegi ettepaneku pärast kanalisatsioonitorustikerekonstrueerimist ja AS Rõngu Mahl omapuhasti ehitamist projekteerida ja rajada uusreoveepuhasti.Olemasoleval puhastil puudub purgimissõlm.Andmed väljalaskme kohtaVäljalaskme nimetusRõngu biopuhastiVäljalaskme kood TM 700Suubla nimetusRõngu jõgi 13 km suudmest(kuulubreostustundlike veekogude nimekirja)Suubla kood 215EesvoolMädajärve oja 0,8 kmLubatud saasteainete kogused Suurim lubatudvee erikasutusloa järgisisaldus mg/lBHT7 25,0Hõljum 35,0Nüld 15,0KHT 125,0Püld 2,0pH < 6,0 või > 9,0.5.2.Käärdi alevikÜhisveevärki ja –kanalisatsiooni haldab OÜ Aqua & Waste Services.5.2.1.VeevarustusAleviku veevärk on ühenduses Elva linna ühisveevärgiga, saades sealt kogu vajaminevatarbevee. Vesi on töödeldud ja vastab joogiveele esitatavatele nõuetele. Käärdis paiknebveerõhu reguleerimiseks hüdrofoori baasil survetõstepumpla. Veetorustike kogupikkus on705 m. Kasutatud on malmist muhvtorusid: Ø 50-65mm – 565 m ja Ø 100 mm – 140 m.5.2.2.KanalisatsioonKäärdi aleviku heitveed pumbatakse Elva linna reoveepuhastisse. Kanalisatsioonitorustikekogupikkus on 1600 m, sellest 550 m on survekanalisatsioon, mis ühendab alevikku Elvalinnaga. Survekanalisatsioon ja klaasplastist reoveepumpla ehitati 2001 aastal. Süsteemi


7seisukord on hea. Isevoolsest kanalisatsioonitorustikust on 500 m ehitatud 1997 aastal,ülejäänud aastatel 1975- 1986. Enne 1986 aastat ehitatud torustiku seisund on hinnatudebarahuldavaks. Käärdi alevikus formeeruva heitvee kogus on tulenevalt torustike halvastseisundist muutlik. Keskmine vooluhulk on ca 50 m 3 /d. Kuna kanalisatsioonitorustik paiknebkohati kraavide põhja all, võib kevadel ja vihmadega reovee hulk tõusta kuni 60%.5.3.Valguta asulaÜhisveevärki ja –kanalisatsiooni haldab OÜ Reinu Soojus. Samasse võrku on ühendatud kaosa Lapetukme küla kinnistuid.5.3.1.VeehaardedAsula ühisveevarustuseks võetakse vett Lapetukme külas asuvast puurkaevust katastrinr.6771. Puurkaev asub soojustamata katusega hoones. Rõhutõsteseadmena kasutatav vanahüdrofoor asub likvideeritud puurkaevuga teises hoones. Puurkaevust võeti vett 2005 aastal2636 m 3 .Puurkaevust võetava vee kvaliteet:Näitaja Ühik Tulemus LubatudpiirsisaldusAmmoonium mg/l 0,11 0,5Kloriidid mg/l 2,6 250Naatrium mg/l 7,9 200Üldraud mg/l 1,2 0,2Sulfaadid mg/l 2,2 250Raua sisaldus ei vasta joogiveele esitatavatele nõuetele. Osaühingule Reinu Soojus on TartuTervisekaitsetalituse Tartumaa osakonna poolt antud 06.12.2004 luba nr. 41kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks kuni 01.01.2008.5.3.2.VeetorustikudAndmed torustiku materjali ja läbimõõdu kohta puuduvad. Torustiku pikkus on ca 1500 m.Vanus üle 30 aasta. Arvestades tarbija juures tehtud veeanalüüsi (raua sisaldus kaupluses3,56 mg/l) on torustiku seintele ladestunud rauaühendid, mis halvendavad vee kvaliteeti eritipärast veekatkestusi.5.3.3.Kanalisatsioonitorustikud.Andmed torustiku materjali kohta puuduvad. Orienteeruv pikkus on ca 2000 m. 1972 aastalon tehtud EKE Projekti Tartu osakonna poolt Valguta keskuse kanalisatsiooni ja biopuhastiprojekt(töö nr. 22113), mille ühe olemasoleva joonise alusel võib torustiku vanuseks hinnataüle 30 aasta ja läbimõõduks 150 mm.Torustik on halvas seisukorras. Tihti esineb ummistusi biotiikidesse suunduval peatorustikul.5.3.4.ReoveepuhastiReoveepuhasti on rajatud üle 30 aasta tagasi ja on täielikult amortiseerunud. Kasutuses onainult kaks biotiiki, kumbki 770 m 2 . Viimane biotiik on peaaegu kinnikasvanud. Vanapuhastusseade tuleks likvideerida ning biotiigid puhastada ja korrastada.


8Andmed väljalaskme kohtaVäljalaskme nimetusValguta biotiigidVäljalaskme kood TM 701Suubla nimetusAhtmiku ojaSuubla kood 705EesvoolKuivenduskraav 1,0 kmLubatud saasteainete kogused Suurim lubatudvee erikasutusloa järgisisaldus mg/lBHT7 25,0Hõljum 35,0Nüld 15,0KHT 125,0Püld 2,0pH 9,0.5.4.Valguta koolÜhisveevarustuseks võetakse vett puurkaevust katastri nr.6767. Rõhutõsteseadmena onkasutusel uus 300 l hüdrofoor. Lisaks koolile varustab nimetatud puurkaev veega kahteindividuaalelamut.Puurkaevust võetava vee rauasisaldus ei vasta joogiveele kehtestatud nõuetele. TartuTervisekaitsetalituse Tartumaa osakonna poolt antud luba kvaliteedinõuetele mittevastava,kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks kuni 2009 aastani.Andmed torustike materjali ja läbimõõdu kohta puuduvad.Reovett puhastatakse kahes biotiigis. Biotiigid vajavad puhastamist ja korrastamist.5.5.TeedlaÜhisveevarustuseks võetakse vett kahest puurkaevust, katastri nr. 6800 ja 19068.Puurkaev nr.19068 varustab veega kolme korterelamut ja 2 individuaalelamut. Normaalsesseisus olevas pumbamajas on rõhutõsteseadmeks hüdrofoor 1m 3 . Torustik on malmistØ 65 mm ja vajab väljavahetamist. Korterelamute reovesi juhitakse halvasti toimivassekanalisatsiooni. Reoveepuhasti on täiesti amortiseerunud, biotiigid vajavad puhastamist jakorrastamist.Puurkaev nr. 6800 varustab lisaks farmile ka ülejäänud tiheasustusalal asuvaid elamuid.Veetorustik on malmist Ø 50 mm, magistraaltorustiku orienteeruv pikkus 500 m. Reovesijuhitakse kogumiskaevudesse.5.6.UdernaÜhisveevarustuseks võetakse vett puurkaevust katastri nr. 6832. Nimetatud puurkaev varustabveega Uderna Hooldekodu ja kahte 8 krt. elamut.Ühisveevärki antava vee kvaliteet:Näitaja Ühik Tulemus LubatudpiirsisaldusAmmoonium mg/l 0,07 0,5Kloriidid mg/l 3,3 250Naatrium mg/l 8,0 200Üldraud mg/l


92005 aastal on paigaldatud rauaärastusseadmed. Andmed torustike materjali ja läbimõõdukohta puuduvad.Reovesi puhastatakse septikus ja kahes biotiigis. Biotiigid on puhastatud 3 aastat tagasi.Andmed väljalaskme kohtaVäljalaskme nimetusSeptik + 2 biotiikiVäljalaskme kood TM 926Suubla nimetusElva jõgiSuubla kood 365Lubatud saasteainete kogused Suurim lubatudvee erikasutusloa järgisisaldus mg/lBHT7 25,0Hõljum 25,0KHT 125,0pH 9,0.Saasteaineid ei limiteerita, kuid saastetasu arvutatakse: sulfaadid, lämmastik, fosfor.5.7.RaigasteÜhisveevarustuseks võetakse vett puurkaevust katastri nr. 8115. Puurkaev varustab veega 6individuaalelamut ja kolme 4 krt. elamut. Rõhutõsteseadmena on kasutusel 0,7m 3 hüdrofoor.Pumbamaja on hiljuti soojustatud ning seinad plekiga kaetud.Puurkaevust võetava vee kvaliteet:Näitaja Ühik Tulemus LubatudpiirsisaldusAmmoonium mg/l 0,35 0,5Kloriidid mg/l 1,6 250Naatrium mg/l 6,2 200Üldraud mg/l 1,4 0,2Sulfaadid mg/l 1,5 250Andmed torustike materjali ja läbimõõdu kohta puuduvad.Tekkiv reovesi juhitakse kogumiskaevudesse.5.8.Kõduküla(Tamme elamud)Ühisveevarustuseks võetakse vett puurkaevust katastri nr. 6858. Puurkaev varustab veegakolme 4 krt., kahte 2 krt., 8 krt. elamut ja vana kontorit. Puurkaev asub maa-aluses šahtis ja onväga halvas seisukorras. Rõhutõsteseadmena on kasutusel 1,0 m 3 hüdrofoor.Puurkaevust võetava vee kvaliteet:Näitaja Ühik Tulemus LubatudpiirsisaldusSulfaadid mg/l 0,2 250Kloriidid mg/l 2,9 250Naatrium mg/l 6,1 200Üldraud mg/l 2,1 0,2Andmed torustike materjali ja läbimõõdu kohta puuduvad. Pumbamajast väljub malmtoru.Elamute veetorustiku pikkus ca 600 m.Tekkiv reovesi juhitakse kogumiskaevudesse.


105.9.LossimäeÜhisveevarustuseks võetakse vett puurkaevust katastri nr. 6861. Puurkaev varustab veegakolme individuaalelamut ja 4 krt. ning 6 krt. elamut. Puurkaev asub pool maa-aluses šahtis.Puurkaevust võetava vee kvaliteet:Näitaja Ühik Tulemus LubatudpiirsisaldusAmmoonium mg/l 0,24 0,5Kloriidid mg/l 1,7 250Naatrium mg/l 6,9 200Üldraud mg/l 4,1 0,2Sulfaadid mg/l 0,32 250Andmed torustike materjali ja läbimõõdu kohta puuduvad. Veetorustiku pikkus ca 300 m.Tekkiv reovesi juhitakse kogumiskaevudesse.5.10.TammisteÜhisveevarustuseks võetakse vett puurkaevust katastri nr. 6822. Puurkaev varustab veegakuute individuaalelamut ja 12 krt. elamut. Pumbamaja seisukord rahuldav.Rõhutõsteseadmena on kasutusel 1,0 m 3 hüdrofoor.Puurkaevust võetava vee kvaliteet:Näitaja Ühik Tulemus LubatudpiirsisaldusSulfaadid mg/l 0,5 250Kloriidid mg/l 2,5 250Naatrium mg/l 7,8 200Üldraud mg/l 1,6 0,2Andmed torustike materjali ja läbimõõdu kohta puuduvad. Veetorustiku pikkus ca 400 m,kanalisatsioonitorustiku pikkus ca 500 m.Tekkiv reovesi juhitakse biotiiki, mis vajab puhastamist ja korrastamist.6.SanitaarkaitsealadVeehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kusveeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendataksetegevust ja piiratakse liikumist. Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus on 50m, kui vett võetaksepõhjaveekihist ühe puurkaevuga. Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetaksepõhjaveekihist alla 10m 3 ühe kinnisasja vajadusteks. Keskkonnaminister võib veehaardesanitaarkaitseala vähendada:-kuni 10 meetrile, kui vett võetakse alla 10m 3 ööpäevas ja kasutatakse ühisveevärgivajaduseks-30 meetrile, kui vett võetakse üle 10m 3 ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstudPõhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 m või 50 m on majandustegevus keelatud,välja arvatud:-veehaarderajatiste teenindamine-metsa hooldamine


11-heintaimede niitmine-veeseireRõngu valla ühisveevärgi veehaarete sanitaarkaitsealade suurused on toodud puurkaevudetabelis lisas nr.2.7.RõhutsoonidLähtudes hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest seisukorrast ei ole ühisveevärgigahaaratud aladel erinevaid rõhutsoone määratud ning kogu ühisveevärgiga kaetud alal ontagatud liitumispunktis veesurve 1.5 bar. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhutõstmine kliendil lahendada oma rõhutõsteseadmetega ja omal kulul.8.Reovee ülepumplate ja puhastusrajatiste kujad.Kuja on kanalisatsiooniehitise, torustik välja arvatud, lubatud kõige väiksem kaugustsiviilhoonest või joogivee salvkaevust.Nõutavad kujad väikepuhastitele(kuni 2000 inimekvivalenti):Bioloogiline reoveepuhasti100 mBiotiik100 mReoveepumpla vooluhulgaga kuni 10 m 3 /d 10 mReoveepumpla vooluhulgaga üle 10 m 3 /d 20 mPurgimissõlm30 mSeptik5 mKõik Rõngu valla kanalisatsioonirajatiste kujad vastavad kehtestatud nõuetele.9.PurgimissõlmedVäljaspool reoveekogumisala ehk väljaspool ühiskanalisatsiooniga hõlmatud maa-ala tekkivareovee juhtimiseks reoveepuhastisse rajatakse purgimissõlm. Purgimissõlm rajatakse, kuireoveepuhasti jõudlus on vähemalt 500 inimekvivalenti ning juurdeveetava reoveehulk jareostuskoormus ei ületa 5% reoveepuhastisse juhitavast reoveehulgast või reostuskoormusest.Purgimissõlm on vastavalt nendele tingimustele võimalik rajada Rõngu olemasolevareoveepuhasti territooriumile. Praegu toimub purgimine kanalisatsioonikaevude kaudu võiElva reoveepuhastis.10.SademeveedSademeveekanalisatsioon on ainult bussijaama ümbruses ning see juhitakse kraavide kaudumärgaladele. Ülejäänud aladelt imbub sademevesi haljasaladele ja ilmselt ka kanalisatsiooni,koormates suuremate sadude ja lumesulamise ajal liigselt puhastusseadmeid.Sademeveekanalisatsioon on ilmselt vajalik rajada Nooruse, Aia ja Puiestee tänavale. Kaaludatuleb sademeveekanalisatsiooni rajamist Tartu maanteele. Sademevee ärajuhtimisearendamisel arvestada alates 31.detsembrist 2009 kehtivate nõuetega(lisaks ohtlike ainetepiirväärtustele ei tohi veekogusse juhitava sademevee heljuvainesisaldus ületada 40 mg/l janaftasaaduste sisaldus 5 mg/l). Ülejäänud valla territooriumil sademevee kogumise vajaduspuudub.


1211.TulekustutusvesiTulekustutusvee normidele vastav võtmine ühisveevärgist praktiliselt puudub. Rõngusvõetakse tulekustutuseks vett pumbamajast ning sellel ajal on aleviku veevarustus tugevastihäiritud. Vastavalt standardi EVS-812-6:2005 nõuetele paigaldatakse hüdrandid torustikele,mille nimiläbimõõt on 100mm (kahekorruselise hoonestuse korral erandina vähemalt 80 mm).Arvestades Rõngu suhteliselt hõredat asustustihedust, ei ole nii suure läbimõõduga torudepaigaldamine kõikjale otstarbekas, samuti nõuab hüdrantide paigaldamine piisava veekogusesaamiseks II astme pumbamaja olemasolu. Rõngus tuleks lähtuda standardi sättest, mis lubabpõhjendatud juhul kasutada tuletõrjevee varude loomiseks ja hoidmiseks veehoidlaid jalooduslikke veekogusid. Kuna Rõngus piisava suurusega looduslikud veekogud puuduvad,tuleks tulekustutusvee saamine lahendada veehoidlate baasil. Ühena kasutada võimalusekorral olemasolevat 2x250 m 3 veehoidlat. Selle täitmine planeerida Nooruse tänavapuurkaevu töötlemata veega. Kui kasutuselevõtt ei ole võimalik, ehitada uus veehoidlavõimalikult Nooruse tänava puurkaevu lähedale.Käärdi aleviku tulekustutusvee saamiseks on võimalik kasutada tuletõrjehüdrante. Teistesvalla piirkondades kasutada tulekustutusvee saamiseks looduslikke veekogusid, arvestusega,et veotsükli koguaeg ei ületa 10 minutit ja veekogu kaugus piki juurdepääsuteed on kuni1 km. Tuletõrjetiigid tuleb puhastada ning ehitada välja nõuetekohased veevõtukohad.12.ReoveekogumisaladReoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reoveekanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisala piirid määratakse vastavalt Veeseadusele. Kohalik omavalitsus peab põhjaveekaitseks tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseksreoveepuhastisse ja heitvee juhtimiseks suublasse. Reoveekogumisalal on heitvee pinnasesseimmutamine keelatud. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel olemakogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reoveeenne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama.Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem kui 50:1.Reovee kogumisala tuleb moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormustrohkem kui 30 inimekvivalenti.2.Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud, tuleb reoveekogumisalamoodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 inimekvivalenti.3.Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on kaitsmata, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 inimekvivalenti.Inimekvivalent on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuseühik. Biokeemilise hapnikutarbe(BHT7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 ghapnikku ööpäevas. Biokeemiline hapnikutarve(BHT7) on milligrammides väljendatudhapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseksseitsme päeva jooksul.Reovee kogumisalade määramisel tuleb arvestada sotsiaal-majandusliku kriteeriuminaleibkonna võimet kulutuste tegemiseks, mis ei või ületada 50 % ühe leibkonnaliikme aastakeskmisest netosissetulekust.Nende kriteeriumite alusel tuleb reoveekogumisalad määrata Rõngu ja Käärdi aleviku ningValguta ja Teedla külade tiheasustusaladel. Kuna reovee kogumisaladel on keelatudomapuhasti rajamine, tuleks Rõngu ja Käärdi alevikus sellega arvestada, jättesreoveekogumisalade piiridest välja need piirkonnad, kuhu ühiskanalisatsiooni rajamine ei olemajanduslikult otstarbekas.


13Reoveekogumisalade kaart lisatakse arengukavale pärast määratlemist vastavaltVeeseadusele.13.Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengumeetmed13.1. Eesmärgid- aastaks 2018 tagada kõigi ühisveevärgiga kaetavatel aladel asuvate kinnistute liitumisevõimalus ühisveevärgiga- ühisveevärgiga liitumispunktis tagada joogiveenõuetele vastav vesi aastaks 2013- reoveekogumisaladel asuvatelt kinnistutelt reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni ning kogureovee nõuetekohane käitlemine- väljaspool reoveekogumisalasid tekkiva reovee nõuetekohane käitlemine13.2. Arendamise alused13.2.1.Rõngu ja KäärdiRõngu vald osaleb Emajõe ja Võhandu jõe valgala veeprojektis. Selle raames on koostamiselRõngu ja Käärdi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimise eelprojektid. Rõngualeviku perspektiivskeemi järgi kuulub väljavahetamisele suurem osa kogu aleviku vee- jakanalisatsiooni magistraaltorustikust ja rekonstrueeritakse pumbamajad. Antud projektiga eiole haaratud ainult Küla ja Pärna tänav ning AS Polimoon poolt veega varustatavad elamud.Perspektiivskeemi järgi on võimalik suur osa vee- ja kanalisatsioonitorustikku paigaldadaühte kaevikusse. Kuna pumbamajad on kehvas seisukorras ja liiga suured, tuleb needlammutada ja uued ehitada. Veetöötlus ehitada põhipuurkaevuks jäävasse Puiestee tänavapumbamajja. Kaaluda reservi jäävast Nooruse tänava puurkaevust eraldi veetrassi ehitamistPuiestee tänava puurkaevu, et vajadusel kasutada selle veetöötlusseadmeid Nooruse tänavapuurkaevu vee töötlemiseks. Viljandi maantee äärsed elamud ühendada aleviku veevärgiga.Planeeritud on uue puhastusseadme ehitamine.Planeeritava Võru maantee remondi käigus paigaldada perspektiivsed torustikud.Käärdi aleviku tiheasustusala varustamiseks kvaliteedinõuetele vastava joogiveega onperspektiivskeemi järgi vaja rekonstrueerida ja ehitada veetorustikku kokku 1230 m.Amortiseerunud kanalisatsioonitorustiku väljavahetamiseks ja aleviku tiheasustusala reoveekogumiseks on vaja ehitada 1060 m torustikku. Vanad biotiigid puhastada ja territooriumkorrastada. Kaseküla tänava piirkond liidetakse Elva linna ühisveevärgi ja –kanalisatsioonigapärast seda, kui on rajatud torustik Käo teele.13.2.2.ValgutaReoveepuhasti rekonstrueerimise ulatuse kindlakstegemiseks määrata reovee tegelikvooluhulk ja reostusnäitajad. Hinnata olemasolevate kanalisatsioonitorustike seisukorda jamäärata sademe- ja pinnasevee osakaal üldises vooluhulgas. Reoveepuhasti projekteerimisellähtuda parimast võimalikust tehnoloogiast ja keskkonnapraktikast. Kaaluda ainult reoveemehaanilist puhastamist ja bioloogilist puhastamist biotiikides.Kahe halvas seisukorras oleva pumbamaja asemele tuleks puurkaevu kohale ehitada uusminimaalselt vajaliku pindalaga hoone ja trassid ühendada uude pumbamajja. Paigaldada karauaärastusseadmed. Kuna puurkaev on piisavalt suure tootlikkusega, tuleks kaaludasagedusmuunduriga sügavveepumba paigaldamist.Veetrasside rekonstrueerimiseks teha kindlaks olemasolevate ilmselt malmist torude läbimõõt.Võimaluse korral paigaldada uus plasttorustik malmtorusse.


1413.2.3.TeedlaOÜ Eesti Veeprojekt on koostanud Teedla reoveepuhasti ehitusprojekti. Koostamisel onveevarustuse ja kanalisatsiooniprojekt. Projekti elluviimine on hädavajalik, kuna on reaalneoht reovee jõudmiseks Rõngu jõkke. Kogumiskaevudega elamutele ehitatakse kanalisatsioonja koos sellega paigaldatakse ka uus veetorustik. Olemasolev kanalisatsioonitorustikrekonstrueeritakse. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liidetakse ka rahvamaja. Puurkaevustnr. 19068 tulev veetorustik rekonstrueeritakse. Samasse puurkaevu on vajalik paigaldada karauaärastusseade.13.2.4.Raigaste, Lossimäe, Tammiste ja Tamme elamudNende piirkondade probleemid on sarnased. Pärast vee-ettevõtja poolt haldamise lõpetamiston puurkaevud üle antud elanikele. Vee tarbimine on väike(25-30 inimest piirkonna kohta).Vee eest tasutakse tehtud kulutuste järgi. Need asjaolud ei võimalda veevarustusseinvesteerida. Tammistes on lisaks biotiik, mille haldamisega praegu keegi ei tegele.Rauasisaldus joogivees ei vasta kvaliteedinõuetele. Pumbamajade seadmestik tuleb väljavahetada, paigaldada rauaärastusseadmed ning veetorustik rekonstrueerida.13.3.Arengumeetmete ajakava aastateks 2006-2017 ja hinnanguline maksumusPlaneeritav tegevus Hinnanguline Teostamise perioodmaksumus kr. või lõpptähtaegRõngu1.Vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitus 15 000 000 2008-2017(ca 6000+5500 m) vastavalt perspektiivskeemile2.Pumbamajade ehitus koos veetöötlusega 900 000 2008-20123.Reoveepuhasti ehitus koos purgimissõlmega 5 000 000 2008-20124.Sadeveekanalisatsiooni ehitamine 2 000 000 2008-20175.Viljandi maantee elamute veetorustik 500 m 700 000 20126.Küla ja Pärna t.vee- ja kanalisatsioonitorustik 800m 1 600 000 20177.Reoveepumpla(d) 800 000 2009-20178.Tuletõrjeveehoidlad 500 000 2008-20129.Võru maantee perspektiivsed torustikud 500 000 2008-2009Kokku Rõngu 27 000 000Käärdi1.Vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitus 2 500 000 2008-2012(1230 m+1060 m)2.Vanade puhastusseadmete ala korrastamine 200 000 2015Kokku Käärdi 2 700 000


15Valguta1.Biotiikide puhastamine ja korrastamine 100 000 20072.Reoveepuhasti rekonstrueerimine 700 000 20103.Veetorustiku rekonstrueerimine 1500 m 750 000 20124.Kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine 750 000 2017500 m5.Pumbamaja rekonstrueerimine ja 200 000 2012rauaärastusseadmete paigaldamine6.Kooli biotiikide puhastamine ja korrastamine 100 000 20087.Kooli pumbamaja remont ja rauaärastusseadme 50 000 2009paigaldamineKokku Valguta 2 650 000Teedla1.Biotiikide puhastamine ja korrastamine 150 000 20062.Reoveepuhasti ehitamine 1 750 000 20073.Kanalisatsioonitorustiku 1 600 000 2007rekonstrueerimine 1100 m4.Kanalisatsiooni- ja veetorustiku 1 000 000 2007ehitamine 5005.Veetorustiku rekonstrueerimine 300 m 150 000 20096.Pumbamajade remont ja rauaärastusseadme 100 000 2012paigaldamineKokku Teedla 4 750 000Raigaste, Lossimäe, Tammiste ja Tamme elamud1.Tammiste biotiigi puhastamine ja korrastamine 100 000 20072.Pumbamajade remont ja seadmete vahetus 100 000 20122.Rauaärastusseadmete paigaldamine 100 000 20123.Veetorustiku rekonstrueerimine 1000 m 500 000 2012Kokku 800 000Uderna1.Biotiikide puhastamine 50 000 20152.Vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine 50 000 2017Kokku 100 000Tuletõrjetiikide puhastamine 200 000 2012ja korrastamineVald kokku 38 200 000


1614. LisadLisa nr.1 Rõngu valla põhjavee kaitstuse kaartLisa nr.2 Ühisveevärgis kasutatavate puurkaevude andmedLisa nr.3 Puurkaevude, mis pole ühisveevärgis kasutusel, andmedLisa nr.4 Rõngu aleviku ühisveevärgiga kaetava ala ja rajatiste kaartLisa nr.5 Käärdi aleviku ühisveevärgiga kaetava ala ja rajatiste kaartLisa nr.6 Valguta asula ühisveevärgiga kaetava ala ja rajatiste kaartLisa nr.7 Valguta kooli ühisveevärgiga kaetava ala ja rajatiste kaartLisa nr.8 Teedla ühisveevärgiga kaetava ala ja rajatiste kaartLisa nr.9 Uderna ühisveevärgiga kaetava ala ja rajatiste kaartLisa nr.10 Raigaste ühisveevärgiga kaetava ala ja rajatiste kaartLisa nr.11 Tamme elamute ühisveevärgiga kaetava ala ja rajatiste kaartLisa nr.12 Lossimäe ühisveevärgiga kaetava ala ja rajatiste kaartLisa nr.13 Tammiste ühisveevärgiga kaetava ala ja rajatiste kaart


Vennaru pkpkrPeedu oja17jaVapramägiLisa nr.1 Rõngu vallapõhjavee kaitstusTammepkrV a l l a p a l uRannu kirikK u l l iM a j a l aM e t s a l a a n eELVA JVapramäeKavilda jRannuPeeduRõikojaNigula ojaErvu krU t u k o l g aP a j uP ö ö r i t s aK u r e l a a n eVerevi jvElvaojaELVAA l t m ä eV e h e n d iKonguta pkrK o n g u t aArbi jvElvaU u t aNigula ojaPiigandiK i p a s t uE r v uPistolisooK ä oT a m sValguta MustjärvojaKäo-KingsepaojaKäärdiVaikne jvIlli ojaI l l iTondisaarR a n n a k ü l aL u l l i s o oP i i g a n d iV a l g u t aValgutaojaLuukaT e e d l apkrT a m m i s t ePulgaojaK a l m eU d e r n aIlliSuur-UmbjärvVäike-UmbjärvVaresepalu ojal aÕHNE JAhtmikupkrRõngu jT i l g aK i r e p iRõngu jUdernaELVA JS a s s iLaguja ojaArumetsa rabaNoni psL a p e t u k m eR Õ N G URõngu jIlusa ojaK e t n e r iL a g u j aÕHNE JTsiiguninaAhtmiku pkrRõngu jLapetukma veskijärvL o s s i m ä eRõnguK õ d u k ü l aKiivitasoopkrP a s t a k uHellenurmeH e l l e n u r m eojaM ä e l o o g aELVA JMõrtsuka jvTinni ojaM a l t s aRanda pkrLüüsipkrAinsaarRõngu jPuidaku pkrK o r u s t eKoruste LinajärvKoruste pkrVaarikuMädajärvekrojaR a i g a s t eA t r aPaluperaP a l u p e r aHellenurme paisjärvU r m iRoheline - hästi kaitstudLinajärvKollane - keskmiselt kaitstud RäbijärvRoosa - halvasti kaitstudKäpajärvR ä b iIlusaojaPäidla UibujärvPäidla MõisajärvKõverjärvKalmejärvPähksaarVäikejärvK a u b iK a r uMaapera psPetasaarP ü h a s t eA s t u v e r ePurtsi jKarjamõisa ojaM i t iPalu paisjärvP A L U P E R A


18Lisa nr. 2 Ühisveevärgi puurkaevud Rõngu vallasJrk. Katastri Passi nr. Asukoht Puurimise Sügavus Veekiht Kaevu Sanitaar- Märkusednr. nr. nr. Koordinaadid aasta m tootlikkus kaitsealam 3 /d m1. 6863 6165 Rõngu, Puiestee t. 1990 219,5 D2-1-S 527 50632175 64474452. 6855 1763 Rõngu, Nooruse t. 1966 208 D2-1-S 576 20 Jääb reservi632214 64470443. 6852 A-903-M Rõngu, AS Rõngu Mahl 1963 245 D2-1-S 285 30 Perspektiivis631949 64466644. 6853 A-200-M Rõngu, AS Polimoon 1956 175,75 D2-1-S 579 30 ühisveevärki vett ei anna631908 64468015. 6771 2668 Lapetukme k., (Valguta) 1970 205 D2pr 432 30629323 64507106. 6767 A-272-M Valguta kool 1957 84 D2 360 30629529 64522237. 6800 1042 Teedla k., Teedla Mõis AS 1963 470 O-C 576 30634037 64522748. 19068 M-20 Teedla küla elamud 1994 85 D2 108 30634170 64518609. 6832 4749 Uderna Hooldekodu 1979 100 D2 167 30641062 645143610. 6822 3011 Tammiste elamud 1971 82 D2 96 30637103 645218411. 6858 A-666-M Kõduküla, Tamme elamud 1961 90 D2 540 30635327 644773412. 6861 3702 Lossimäe elamud 1973 90 D2 86 30631150 644836613. 8115 2476 Raigaste elamud 1969 100 D2 115 30632289 6444660Valguta keskuse, Uderna, Tammiste ja Lossimäe puurkaevude koordinaadid on saadud Tartumaa Keskkonnateenistusest.Ülejäänud puurkaevude koordinaadid on määratud Maa-ameti kaardiserveri abil.


19Lisa 3. Puurkaevud Rõngu vallas, mis pole ühisveevärgis kasutuselJrk. Katastri Passi nr. Asukoht Puurimise Sügavus Veekiht Valdaja Katastri Märkusednr. nr. aasta m tunnus1. 6761 1260 Rannaküla, Kubja farm 1964 60 D22. 6762 1271 Valguta k., Siuksu elamud 1964 90 D2 töötav3. 6763 A-983-M Valguta k., Lobjaku laut 1963 60 D2 Jürjens Endel 69401:003:01704. 6764 A-835-M Lapetukme k., Tikuta sigala 1962 50 D2 Setra Mõis 69401:003:04745. 6765 A-984-M Lapetukme küla 1963 70 D2 likvideeritud6. 6766 1539 Lapetukme k., Lõve sigala 1965 50 D2 Sarv Kadi 69401:003:04187. 6775 3706 Piigandi k., Valguta suurfarm1973 155 D2pr Setra Mõis 69401:003:00668. 6783 263 Valguta küla 1960 131,3 D2 likvideeritud9. 6784 268 Valguta küla 41,1 D2 otsingu pk. likv.10. 6801 A-618-M Kirepi 1960 135 D2 69403:002:0046 ei tööta11. 6803 1857 Käärdi, Elva tootmisbaas 1967 85 D2 Emeras12. 6804 1011 Kalme k., Pöksi laut 1963 81 D2 69403:003:049313. 6808 1457 Käärdi alevik 1965 73 D2 ei tööta14. 6818 2716 Kalme k., Kasumetsa ladu 1970 80 D2 Sanlain 69403:003:006715. 6823 3200 Kirepi laut 1971 160 D2pr Terrax AS 69403:002:0057 töötav16. 6831 4611 Vana Enno farm 1978 80 D2 Terrax Varumine töötav17. 6837 5648 Kalme k., Pöksi farm 1986 110 D218. 6839 5840 Tammiste küla 1988 90 D2 Terrax AS töötav19. 6854 2008 Raigaste k., Tiksi farm 1967 120 D220. 6856 A-418-M Koruste farm 1959 100 D221. 6857 A-283-M Tilga k., Rõngu suurfarm 1957 75 D2 ATK Linavästrik OÜ 69402:001:002022. 6859 2125 Lossimäe farm 1968 70 D2 E-nael OÜ 69401:003:039523. 6860 2176 Rõngu kool 1968 130 D2 Rõngu vald ei tööta24. 6862 3806 Raigaste lauda suvekarjamaa 1974 70 D2 ei tööta25. 6864 A-277-M Koruste k., Puidaku elamud 1956 102,6 D226. 6876 2363 Uderna k., Elva lasketiir 1968 75 Q Tartumaa Tervisespordikeskus 69403:003:004727. 7430 Tilga k., Vana - Kubja sigala 75 D2 Valga Lihakombinaat 69403:001:0290


2028. 7431 A-383-B Tilga k., Sika laut 1965 180 D2pr Teedla Mõis 69403:001:029329. 7432 Tammiste laudad 1956 96 D2 likvideeritud30. 7501 A-939-M Koruste k., Rästa laut 1962 100 D231. 7600 23-M Tilga k., Vambola talu 1993 65 D2 Klein Aili 69403:001:0060 töötav32. 7878 18/92 Rannaküla, A. Loogi eramu 1991 60 D2 A. Loog töötav33. 7883 26/92 Käo küla,Waide talu 1991 50 Q Waide OÜ 69403:004:0066 töötav34. 8112 871 Rõngu farm, 2 km Purtsi j. 1957 75 D2 Eesti Geoloogiakeskus35. 14094 102/97 Lossimäe k., Piiroja-1 1997 75 D2 AS Priit 69402:001:0233 töötav36. 14434 107/98 Koruste küla 1998 64 D2 Triton PR AS 69401:004:0007 töötav37. 14446 1-13 Lapetukme k., Ahase talu 1998 65 D2pr M. Peterson töötav38. 14797 1-27 Valguta k., Riiumäe talu 1999 90 D2 V. Markov 69401:003:0417 töötav39. 15154 Valguta küla 70 A. Karro 69401:003:0447 töötav40. 15192 M-04-00 Lapetukme küla 2000 72 D2-1 Rannor Lehis 69401:003:0467 töötav41. 19050 94/96 Urboja talu 1996 70,3 D2 A. Roots 69402:003:0022 töötav42. 19051 89/96 Mäevändriku talu 1996 56 D2ar U. Parm 69401:003:0408 töötavPuuduvad registrist1. Rannaküla 1994 Madis Mutso töötav2. Valguta küla Ilves Ilmar ei tööta3. Lapetukme küla, Arja töötav


21Lisa nr.4 Rõngu aleviku ühisveevärgigakaetava ala ja rajatiste kaart M 1 : 10516Kasutatud Maa-ameti andmebaasiBiotiigidPuhastusseadePuurkaevnr. 6863Puurkaevnr. 6860ei kasutataPuurkaevnr. 6855Puurkaevnr. 6853Puurkaevnr. 6852


22Lisa nr.5 Käärdi aleviku ühisveevärgiga kaetava ala ja rajatiste kaart M 1: 7403Kasutatud Maa-ameti andmebaasiPuurkaevnr.6808ei kasutataReoveepumplaBiotiigidei kasutataM 1 : 7897


23Lisa nr.6 Valguta ühisveevärgiga kaetava ala ja rajatiste kaart M 1: 8740Kasutatud Maa-ameti andmebaasiBiotiigidPuurkaevnr. 6771Puurkaev (likvid)nr. 6765


24Lisa nr.7 Valguta kooli ühisveevärgiga kaetava ala ja rajatiste kaart M 1: 5306Kasutatud Maa-ameti andmebaasiPuurkaevnr. 6767Biotiigid


25Lisa nr.8 Teedla ühisveevärgiga kaetava ala ja rajatiste kaart M 1: 7075Kasutatud Maa-ameti andmebaasiPuurkaevnr. 6800BiotiigidPuurkaevnr.19068


26Lisa nr.9 Uderna ühisveevärgiga kaetava ala ja rajatiste kaart M 1: 5660Kasutatud Maa-ameti andmebaasiSeptikBiotiigidPuurkaevnr.6832


27Lisa nr.10 Raigaste ühisveevärgiga kaetava ala ja rajatiste kaart M 1: 7229Kasutatud Maa-ameti andmebaasiPuurkaevnr. 8115


28Lisa nr.11 Tamme elamute ühisveevärgiga kaetava ala ja rajatiste kaart M 1: 6416Kasutatud Maa-ameti andmebaasiPuurkaevnr.6858


29Lisa nr.12 Lossimäe elamute ühisveevärgiga kaetava ala ja rajatiste kaart M 1: 6319Kasutatud Maa-ameti andmebaasiPuurkaevnr.6861


30Lisa nr.13 Tammiste elamute ühisveevärgiga kaetava ala ja rajatiste kaart M 1: 6572Kasutatud Maa-ameti andmebaasiBiotiikPuurkaevnr. 6822

More magazines by this user
Similar magazines