Eesti maaelu arengu strateegia 2007+ olukorra kirjeldus

1.2 Haldusstruktuur ja rahvastikEesti on parlamentaarne vabariik, kus on kahetasandiline esindusdemokraatia –valitakse Riigikogu (parlament) ja kohalike omavalitsuste (valdade ja linnade)volikogud.Eesti valitsusstruktuur on kolmetasandiline – Vabariigi Valitsus, maavalitsused jakohalikud omavalitsused.Haldusterritoriaalselt jaotub Eesti maakondadeks ning valdadeks ja linnadeks. 1.jaanuari seisuga 2005. a oli Eestis 39 omavalitsuslikku linna, 202 valda ja viisteistmaakonda. Igas maakonnas on maavalitsus, mida juhib maavanem, kelle nimetabametisse Vabariigi Valitsus kooskõlastatult maakonna kohalike omavalitsusteesindajatega. Maavanema üks põhiülesandeid on esindada maakonnas riigi huve ninghoolitseda maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest.Eestis oli 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 1 370 052 elanikku. Neljateistkümnesvähemalt 10 000 elanikuga linnas üldpinnaga 475,5 km 2 elas kokku 803 489 inimest.Maapiirkonnas elas OECD 3 kriteeriumi kohaselt 2000. aastal 566 563 inimestasustustihedusega 13,2 in/km 2 , sealhulgas 4424 külas elas 284 304 inimest.Kaart 2. Asustustiheduse langus kolme aasta jooksul, %HarjumaaLääne-VirumaaIda-VirumaaHiiumaaLäänemaaRaplamaaJärvamaaJõgevamaaSaaremaaPärnumaaViljandimaaTartumaaPõlvamaaValgamaa8,4 to 12 (8)Võrumaa3 4,8 to 8,4 (5)OECD 1994. a. metoodika alusel (uuendatud 1997) loeti maapiirkonnaks alla 10 000 elanikuga1,2 to 4,8 (2)kohalikke omavalitsusi. Valdavalt maapiirkonnaks loeti alad, kus vähemalt pool elanikest elabmaapiirkonnas (alla 10 000 elanikuga asulates/valdades) ja kus asustustihedus ei ületa 100 in/km2 .4