Paldiski ajalugu , järg. - Paldiski Linnavalitsus

paldiski.ee

Paldiski ajalugu , järg. - Paldiski Linnavalitsus

Paldiski linna asutamise ja arengu ajaloost(Järg. Algus Paldiski Linnalehes nr 44/62)Paldiski Linnaleht nr. 1/70 2010Baltiiski sadama linna arengНачало XIX столетия Балтийский Порт19. sajandi alguse võttis Baltiiski sadamvastu maakonnalinnana. Elanike peaminetegevusala oli kalapüük ja töö sadamas,mille kaudu toimusid põhiliselt kohalikudveod. Paraku viis aga linna asukoht ummikteelõpus, korraliku sadama puudumineja vähene elanike arv selleni, et 1820.aastal kaotas linn maakonnalinna õigusedja muutus maahaldusorganita linnaks*.Pärast Krimmi sõda (1853–1856) ja pärisorjusekaotamist Venemaal (1861) hakkasEestis tööstuskapitalism kiiresti arenema,turg laienes ja põllumajanduse kaubalisuskasvas – seetõttu tekkis tungiv vajadus täiustadaja arendada igat tüüpi liiklust, sealhulgastol ajal uusimat, st raudteeliiklustEesti territooriumile raudtee ehitaminekerkis päevakorda 19. sajandi 60ndatelaastatel. Just siis meenuski võimudele taaskord Baltiiski sadam – peaaegu kinnikülmumatumeresadam Soome lahes – ningselle kasulikkus seoses raudtee ehitamisega.Raudtee ehitamise küsimus oli üles tõstetudka varem. 1845. aastal esitas rühm Peterburikaubandus- ja rahandustegelasi eesotsasNarva kalevi- ja linavabriku omanikuA. Štiglitsiga rahandusministeeriumilePeterburi – Oranienbaumi (Lomonossov)– Narva raudtee ehitamise projekti. Edaspidiplaaniti raudteed pikendada Tallinnaja sealt edasi Baltiiski sadamani (Paldiskini).Sellel rühmal õnnestus saada ehitusekskontsessioon*. Teadmata põhjustelprojekti siiski vastu ei võetud. 1864. aastalesitasid Eestimaa rüütelkond ja Tallinnakaupmehed Balti tee ehitamiseks uueprojekti. Selle projekti kohaselt pidanuksraudtee ehitatama Inglise firma raha jajõududega, tingimusel, et see teenib omakapitalimahutuselt 5% aastatuludest. Sellegaei olnud valitsusringkonnad nõus japrojekt lükati tagasi. 1867. aastal võttisraudtee ehituse saatuse lõpuks enda kätteEestimaa rüütelkonna peamees Alexandervon der Pahlen, kes saavutaski raudteeehituse kontsessioonilepingu kinnitamisevalitsuses. Kontsessioon kinnitati 10. augustil1868.Kooskõlas valitsuse heakskiidetud projektigapidi Balti raudtee ühendama sadamalinnTallinna, Baltiiski sadama (Paldiski)ning tööstuslinn Narva Peterburiga ningsamuti Venemaa sisekubermangudega. Teeehitamiseks moodustati aktsiaselts BaltiRaudteekompanii, mis sõlmis lepingu Peterburipangaga E. M. Meier & Co. Pankomakorda sõlmis lepingu raudtee ehitamiseksMoskva 1. gildi kaupmehe P. I.Gubonini firmaga, mis alustaski raudteeehitamist.Raudtee ehitati valmis üsna kiiresti ninganti käitusse 1870. aasta oktoobris. Ehitustöödalgasid teetrassil kogu selle pikkuses1869. aasta mais. Trass jagati viiekslõiguks ja 40 ehitusobjektiks. Kokku töötasPaldiskist kuni Tosnoni üheaegselt 7000inimest, 15 000 hobuveokit ning ligikaudu1000 puuseppa ja kiviraidurit. Kõige rohkemtöölisi (umbes 3000) rassis esimesel,Paldiski–Aegviidu lõigul, kuna siin olitarvis teha kõige rohkem mullatöid. Mullatöödlõpetati trassil 1. novembriks 1869.Selle aja jooksul osales ehitustöödel keskmiselt6018 inimest. Ehitajad töötasid12–14 tundi päevas, elades ajutistes kasarmutes.Liigasustatus ja vilets toitlustaminepõhjustasid tüüfuse ja muude haigusteepideemiaid. Tee-ehitus viidi lõpule 1870.aasta sügiseks. Tee põhiliini pikkuseks kujunes390 kilomeetrit. Peale selle ehitati 45km jagu juurdesõidu- ja jaamateid (Paldiskis3,5 km). Ehituse käigus rajati 131 silda(neist suurimad sillad üle Narva ja Lugajõe). Raudteel oli 21 jaama, sealhulgas 1.klassi jaam Tallinnas ja 3. klassi jaam Paldiskis.Paldiski ja Tallinna vahele ehitati kaksjaama: Klooga (ametlik nimi Lodensee) jaKeila (Kegel). Riik ostis raudtee 1893. aastalvälja 12,2 miljoni rubla eest.Baltiiski sadamasse (Paldiskisse) ehitatudjaama koosseisu kuulusid vaksalihoone,teenistujate elumaja, kasarmu-tüüpi hoonetöölistele, ruumikad kaubaaidad* sadamaharul (osa neist ehitati ümber kasarmutestja vanglatest), pumbajaam koos veetorniga,kahekohaline vedurikuur (-depoo), tööriistaladu,ümberpööramisring, saun jms.Jaamas oli 3,5 km jaama- ja varuteid.Raudtee ehitamisega ühel ajal, 1870. aastaoktoobris, kinnitas Balti RaudteekompaniiPaldiski sadama rekonstrueerimise plaanisummale 1,8 miljonit rubla. Plaani järgituli sadamabasseini laiendada 80 000 ruutmeetrinija süvendada 8 meetrini, kaidekogupikkust tuli kasvatada ühe kilomeetrini.Uurimis- ja projekteerimistöödega tehtiküll algust, kuid alates 1871. aastast hakkasaktsiaselts tegelema Peterburi–Oranienbaumiraudtee ostmisega ning sadama ehitusPaldiskis vajus tagaplaanile.Balti tee ehitusega hakkas linn arenemaning selle sadam pääses vähetähtsa kohalikusadama staatusest. 19. sajandi lõpuksoli see koos Tallinna sadamaga Venemaasadamalinnade seas 3.–5. kohal.Baltiiski (Paldiski) sadamas käis eriti kibetöö hilissügisel ja varakevadel, kui Tallinnalaht juba hakkas kinni külmuma või oliveel jää all. Peamised eksportkaubad olidteravili, linaseemned, lina ja takud. Väljaveeti ka taimeõlisid ja piiritust.Sajandi lõpus hakati Tallinna ja Paldiskisadama kaudu välja vedama ka Lutherivabriku toodangut (peamiselt vineeri) jaUurali asbesti. Imporditavatest kaupadestolid tähtsaimad toorpuuvill, kivisüsi,koks, mitmesugused masinad ja seadmed,raud, vask, teras ja mineraalväetised. Põllumajandussaadustestveeti sisse heeringat(Norrast), apelsine, mandariine ja muidtroopilisi puuvilju, kusjuures viimaseidtoodi sisse hilissügiseti, kui Peterburi jaTallinna sadam hakkasid kinni külmumaja põhivedu toimus Baltiiski sadama (Paldiski)kaudu. Just sel ajal hakatigi Paldiski–Tallinna raudteed kohalike seas kutsumamandariiniteeks.Foto:http://www.imapress.spb.ru/* Maahaldusorganita linn – asustatudpunkt, mis evib küll linna õigusi, kuid ei olemaakonna administratiivkeskus (nimetatika kreisita linnaks ehk mittemaakonnalinnaks).* Kontsessioon (ld concessio – luba, mööndus)– valitsusvõimude antud luba eraettevõtteasutamiseks ühiskondlikult tähtsas,avalike huvide ja asjadega seonduvasvaldkonnas, näiteks raudtee-ettevõtted,telegraafiettevõtted jms.* Ait – laohoone, ladu (näiteks tollipunktis).L. V. Matsejevitši ajaloolise lühiülevaatematerjalide põhjal.Ajalooülevaate jätku võite lugeda meie ajalehejärgmisest numbrist.


Paldiski linna asutamise ja arengu ajaloost(Järg. Algus Paldiski Linnalehes nr 44/62)Baltiiski (Paldiski) sadamalinnaareng19. sajandi lõpus süvendati Tallinna sadamat,ehitati uued kaid, rajati kaks uutbasseini ning aastaringse laevaliiklusetagamiseks soetati jäälõhkuja Stadt Reval,mis alustas tööd 1895. aasta lõpus. Sellestajast lakkas Baltiiski (Paldiski) sadam täitmastTallinna eessadama rolli ning muutusväikeseks kohaliku tähtsusega sadamaks,millel oli peamiselt kalasadama funktsioon.Pärast Krimmi sõda (1853–1856) hakkasEesti rannikul kiiresti arenema kaubapurjelaevadeehitus ja kaubalaevandus, ning seevajas kvalifitseeritud meremehi. Seosessellega asutati 1875. aastal Paldiskisse merekool,kus hakati ette valmistama kabotaaži-* ehk rannasõidukipreid.Sajandi lõpuks võttis Baltiiski sadam endaalla ligikaudu 30 tiinu (32,77 ha), arvestamatakindlustusrajatisi. Viimased anti linnaleüle 1869. aastal ning neid kasutatikarjamaana. Linn oli peamiselt ühekorruseline,kus valdavaks olid puitehitised,mida võis loetleda üle saja.Linna põhiline areng toimus selle põhjapoolsesosas, ning aastaks 1900 jõudsidlinna ehitised kindluse vallikraavideni.Tänavavõrgustik koosnes viiest pikitänavast(paralleelsed mererannaga), viiestristtänavast ja mõnest põiktänavast. Linnatolleaegsete peatänavate nimetused olidjärgmised: pikitänavad, mere poolt lugedes– Mere tänav, Peetri tänav, Jelizaveta tänav,Katariina tänav; risttänavad, kindluse pooltlugedes – Nikolai tänav, Kauba tänav, Kivitänav, Raudtee tänav (tänavate nimed ontõlgitud eesti keelde). Kaks tänavat olid kõvakattega.Tänavate laius küündis 40 meetrini.Veevärki, kanalisatsioonisüsteemi egaelektrivalgustust linnas ei olnud. Vaatamataelanikkonna väikesele arvule, olid linnasolemas kõik tolleaegsed haldusasutused:linnavalitsus, politseijaoskond, postkontor,telegraaf, Revali keskpanga osakond, Revalipiirivalvebrigaadi osakond, toll, apteek,hobujaam. Linnas oli kaks kirikut: luterikirik (Nikolai kirik) ja õigeusukirik (PühaGeorgi kirik). Luteri kalmistul oli ka kabel(Pühavaimu), mis pole meie päevini säilinud.Luteri Nikolai kirik ehitati 1842. aastalNikolai I vahenditest Beckendorfi palvel.Linnas oli suhteliselt palju õppeasutusi:linna naiste kool, algkool, kihelkonnakool,erakool ja merekool. Merekool eksisteeriskuni 20. sajandi lõpuni.Arstiabi andis linna arst. Lisaks sellele paiknesidjaama piirkonnas mere kaldal eraomandusesolevad kliimavannid – kuumadmereveevannid.Linnas oli ka kaks joogiasutust (õlletubaja trahter) ja üks võõrastemaja Rogerwiekkoos restoraniga nn puhtale külastajaskonnale.Linnas töötas kaks pagarit, kaks õmblejat,neli kingseppa, kaks pottseppa, ükslihunik ja üks piltnik.Olid olemas väikesed kaubaärid (vürtspoed,kauplused), mis kuulusid peamiselt saksakaupmeestele. Sajandi lõpus loetleti Paldiskiskaks I gildi* kaupmeest ja üksteist IIgildi kaupmeest, kelle seas oli ka üks venelasestkaupmees Mikušin. Linnas tegutsesalaline turg, kus peeti 1870. aastatest alatesiga aasta 2.–3. veebruaril ja 22.–23. septembrilka laata. Linnal oli olemas raudtee- jamereühendus teiste linnadega (Tallinnaga,Riiaga jt). Linnast väljus iga päev rongmarsruudil Paldiski–Tallinn, sadamast käisaga kaks korda nädalas aurik Konstantinmarsruudil Paldiski–Arensburg*–Riia.19. sajandil kasvas linna elanikkond vägaaeglaselt. Raudtee ehitamisega see veidi suurenes.Lühikokkuvõte Baltiiski (Paldiski) sadamaelanikkonna kasvust 19. sajandil oleks järgmine:1819–1825 184 inimest1862–1863 400 inimest1881 834 inimest1897 900 inimest1900 955 inimest.19. sajandi lõpus hakkas linn kujunemapuhkekohaks Tallinna, Peterburi, Pihkvaja teiste Venemaa linnade elanikele. Vaikus,puhas mereõhk ja maaliline rannik meelitasidsiia hulgaliselt puhkajaid, kelle seas olinii ametnikke, keskmisel järjel kaupmehi,kirjanikke kui kunstnikke. Kunstnikud armastasidpuhata Väike-Pakri ja Suur-Pakrisaarel. Puhkepaigana kasutati ka kindlusevaremeid,rannapiirkonda linna lõunaosasja poolsaare idakaldal (Lahepere lahe ääres).Sadama kõrvale rajati väike meresuplusbassein,piki rannikut ehitati aga supelmaju.20. sajandi võttis Baltiiski (Paldiski) sadamvastu väikese loode-Eesti kolkalinnakesena.Elanike peamiseks tegevusalaks olid sadama-ja raudteetööd ning põllumajandus.Ligikaudu kolmandik linna elanikkonnasttegeles põllumajandusega, peamiselt piimakarjakasvatusega.Suvisel ajal oli linnakeendiselt suvila- ja puhkekohaks Tallinna jaVenemaa linnade elanikele.Balti laevastiku sõjalaevad kasutasid lahePaldiski Linnaleht nr.2/71 2010reidi Merekorpuse rühma ankrupaigana.Veel 1970. aastal seisis linnas tuletõrjemaja– tuletõrjeühistu maja koos vahitorni ja tuletõrjedepooga,mis oli ehitatud 19. sajanditeisel poolel. See ei ole meie päevini säilinud,see lammutati seoses keskkoolihoone ehitamisega.1903. aastal ehitati tuletõrjemajakülge kahekorruseline kivimaja, milleülakorrusele sisustati umbes 400-kohalinevaatajasaal. Sellest ajast peale hakati saalisetendama harrastusesinejate kontserteja korraldama linlastele muid seltsiüritusi.Selsamal ajal asutati linna raamatukogu,kus oli ligikaudu 1500 köidet.1912. aastal toimus Baltiiski (Paldiski)sadamas Venemaa ja Saksamaa viimastemonarhide omavaheline kohtumine. 22.juunil kell 12 kohtusid selles linnas NikolaiII ja Preisimaa kuningas Wilhelm II. Nadvõtsid vastu sõjaväeparaadi ja tutvusid vanakindlusega.Kuni 1910. aastani kasutati kindlusevaremeidpuhkekohana, kuid 6. oktoobril 1910anti kindlusejäänused üle Merekorpusele.25. oktoobril 1910 sõlmiti Tallinnas akt,mille kohaselt läksid kindluse varemed(7 tiinu maad) Merekorpuse kätte. Sellemaatüki hoidjaks määrati polkovnik F.Barõkov, kelle palvel koostas N. Tarassov1915. aastal linna kohta esimese ajalooliseteadise.1913. aasta kevadel ehitati kindluse territooriumilesuvila tüüpi puitbarakk koosabihoonetega laatsareti tarbeks, kindlusesiseseleavarale platsile rajati aga tenniseväljakud,jalgpalliplats ja muid sportmänguväljakuid.Sellest aastast peale hakatinendel spordiväljakutel läbi viima võistlusimerekooli kasvandike, kadettide ja Merekorpuseõpperühma laevade alamametnikevahel.* Kabotaaž ehk rannasõit – kauba- võireislaevade sõit ühe ja sama riigi sadamatevahel, väljumata koduriigi piirest.* Kaupmeeste gilde oli kolm: III gildikaupmehe käive ei ületanud 5 tuhandetrubla aastas, II gildi kaupmehe käive ei ületanud100 tuhandet rubla aastas ning I gildikaupmees, kõige jõukam, kauples aasta vältelvähemalt 100 tuhande rubla eest.* Arensburg – Kuressaare varasem nimetus.L. V. Matsejevitši ajaloolise lühiülevaatematerjalide põhjal.Ajalooülevaate jätku võite lugeda meie ajalehejärgmisest numbrist.


Paldiski linna asutamise ja arengu ajaloost(Järg. Algus Paldiski Linnalehes nr 44/62)Baltiiski sadama linna (Paldiski)arengEsimese maailmasõja alguses(28.07.1914–11.11.1918) oli Baltiiskisadama linn (Paldiski) Balti laevastikumanööverbaas, kus asus väike garnison.Garnisonis paiknesid Põhjarinde12. armee maaväeosad ja Balti laevastikukindlustamise mereväeosad. Sõjaajal langes linn korduvalt merelt jaõhust pommitamise sihtmärgiks, milletagajärjel purustati linnas 24 ehitistning esines ohvreid rahuliku elanikkonnaseas.Kodanlik-demokraatliku veebruarirevolutsiooniajal moodustati linnastööliste ja soldatite saadikute nõukogu,mis koosnes peamiselt madrustest jagarnisoni soldatitest. Seoses linna elanikkonnavähesusega oli linlaste esindajaidselles vähe. Pärast sotsialistliku oktoobrirevolutsioonivõitu 1917. aastanovembris moodustati Baltiiski sadamassõja-revolutsioonikomitee, misjuhtis linnas kõiki revolutsiooniüritusi.Komitee tegevust koordineerisTallinnas asuv üle-eestiline sõja-revolutsioonikomitee.1917. aasta lõpus – 1918. aasta alguseslikvideeris see komitee vana kohalikuomavalitsusorganite süsteemi ningpärast nõukogude ümbervalimisi panita ise linnavalitsemise volitused maha,keskendades oma tähelepanu sõjalisteleja poliitilistele küsimustele. 1918. aastaveebruaris hõivasid Baltiiski sadamaSaksa 68. Põhjakorpuse väed kindralleitnantSeckendorffi juhtimisel. Olleslinna hõivanud, taastasid Saksa väedvanad linna omavalitsusasutused, kuhukuulus ka kohalikke sakslasi.Okupatsiooni ajal muutus Eestihalastamatu röövimise objektiks. Andmakssellele riisumisele süstemaatilistja kõikehõlmavat iseloomu moodustatispetsiaalne organisatsioon Rocha,millel olid oma osakonnad kõigis Eestilinnades, sealhulgas ka Baltiiski sadamas.Eestist veeti välja kõike. Kolmeesimese okupatsioonikuu jooksul veetivälja 3 miljoni marga eest metallitooteid,5,5 miljoni marga eest rauda,20 miljoni marga eest lina, 20 miljonimarga eest kalevit, 8 miljoni marga eestkanepnööri ja kotiriiet, 15 miljoni margaeest mitmesuguseid masinaid ja puitu.Isegi kirikukelli saadeti Saksamaale.Kogu see kokkuriisutud kraam veetivälja Tallinna, Paldiski ja Pärnu meresadamakaudu ning raudteed pidi.Paldiski Linnaleht nr. 3/72 2010Novembrirevolutsioon Saksamaaltegi lõpu okupatsioonile Eestis, ehkkiSaksa väed lahkusid Eestist alles 1919.aasta detsembris. Pärast Tartu rahusõlmimist (02.02.1920) loetleti Eestiterritooriumil 13 linna, mille hulkakuulus ka Baltiiski sadam (Paldiski).Linna nimetust kandsid tollal Haapsalu,Kuressaare, Narva, Paide, Paldiski,Petseri, Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu,Valga, Viljandi ja Võru.1929.–1933. aasta raske majanduskriissundis osa töötuid linlasi kolima taludesse,mistõttu Paldiski elanikkondvähenes 863 inimeseni. Seoses saksarahvusest isikute taasasumisega Saksamaalevähenes elanikkonna arv 1939.aasta sügisel veelgi – kuni 729 inimeseni.1. mail 1938 kehtestati Eestis uus linnadeseadus. Kuni selle seaduseni oliomavalitsuste tegevust reguleerinud1892. aasta linnade määrus, millessekodanlik valitsus oli teinud mõningaidmuudatusi. Uus seadus aga tugevdaslinnade omavalitsuste sõltuvust keskvõimust.Kui varem valis linnavalitsuseja linnapea linnavolikogu, siisnüüd nimetas need ametisse valitsus.Vastavalt sellele seadusele kuulus linnaomavalitsuse pädevusse peamiseltlinna planeerimine, heakord, kommunaalmajandusejuhtimine ja mõnedmuud küsimused. Samas eraldati omavalitsuselesedavõrd vähe vahendeid,et see ei suutnud realiseerida ühtegilinnale vajalikku suuremat ehitust. Samutioli maa eraomanduse tingimustespraktiliselt võimatu linna arengut planeeridavõi midagi ehitada. Seepärastpiirdus kohalik omavalitsus peamiseltkorra hoidmisega tänavatel ja haljasaladerajamisega.Sellel perioodil ei ehitatud linna vajadusteksmitte ühtegi suuremat rajatist.1930. aastate keskpaigas loetletiBaltiiski sadama linnas 119 ehitist, sellesoli 17 kaubandus- ja tööstusettevõtet:konservitehas, õlivabrik, väike elektrijaam,pottsepa- ja mehaanikatöökoda(vaksali piirkonnas), raudteedepoo,erapoekesed ja -kauplused ning kalapüügiasutused,mis kokku moodustasidlinna peamise sissetulekuallika.Selleks ajaks oli linnas kolm õppeasutust:6-klassiline algkool 149 lapsele,gümnaasium 46 õpilasele ja üldharidusliktööstuskool 35 õpilasele.1922. aastal nimetati linn Baltiiski sadamastümber Paldiskiks. On huvitav,et 4. augustil 1939 pöördusid Paldiskivõimud Eesti siseministeeriumi pooleettepanekuga nimetada Paldiski linnümber Pakri linnaks. Vastuseks selleleettepanekule soovitas ministeeriumlinnavõimudel valida linnale ükskuuest järgmisest nimest: Paeneeme,Padise, Laju, Paates, Paerte, Laitse. Linnavalitsuspidi tegema oma valiku neistväljapakutud nimedest 10. oktoobriks1939. Sellest, kuidas linnale nime valiminetoimus ja miks selle ümbernimetamineära jäi, pole midagi teada.1939. aasta oktoobris saabusid linnaEesti kodanliku valitsuse nõusolekulpunaarmee ja sõjalaevastiku väeosad,et ehitada kaldakindlustusi. Ka kohalikelanikkond (kalurid, sadama- jaraudteevaksali töölised) võttis sõjalisteobjektide ehitamisest aktiivselt osa.Kohalike ehitajate jõududega püstitatikasarmuid, elamuid komandöridele jamuid objekte.Pärast nõukogude võimu kehtestamist1940. aasta augustis moodustati linnasnõukogude võimu organid koostäitevkomiteega. Seoses Balti laevastikuvõimsa mereväebaasi ehitamisegaPaldiskis, millega kaasnes ulatuslikmaade võõrandamine 1940. aastate alguses,tehti sellele osale linnaelanikest,kes ei olnud baaside ehitamisega seotud,ettepanek kolida teistesse Eesti linnadesseja alevitesse: Haapsallu, Tapale,Tallinna, Põllkülla jm.L. V. Matsejevitši ajaloolise lühiülevaatematerjalide põhjal.Ajalooülevaate jätku võite lugeda meieajalehe järgmisest numbrist.


Paldiski linna asutamise ja arengu ajaloost(Järg. Algus Paldiski Linnalehes nr 44/62)Paldiski Linnaleht nr.4/73 2010Paldiski aastal 1939. Foto ühe PaldiskiLinnalehe lugeja isiklikust arhiivist.Baltiiski sadama linna arengTeisele maailmasõjale läks linn vastu Baltilaevastiku ehitusjärgus oleva sõjalis-merelisebaasina. Saksa väed tungisid Eesti territooriumile1941. aasta juulis ning augustikeskel alustasid Vene väed ja PBL* raskeidlahinguid Tallinna ja Paldiski eest. Paldiskioli selleks hetkeks kaasatud kaugesse edelakaitsevööndisse. Osa tsiviilelanikkonnast(elanikud ja sõdurite perekonnad) evakueeritisellel perioodil linnast ära Tallinnasse.Pingeliste lahingute järel õnnestus Saksavägedel 25. augustil 1941 Vene vägedekaitsest läbi murda ning alustada veriseidlahinguid Tallinna eeslinnades. Osa Venevägedest hakkas selle läbimurde tulemusenataganema Paldiskisse. 27. augustil algasPBLi ülemjuhatuse otsusel vägede evakueeriminePaldiskist meritsi. Olles sõjalisedobjektid õhku lasknud ja hävitanud sõjalisevara, asusid linna kaitsnud väeosad laevadelening jätsid linna maha. 28. augustilsisenesid linna Saksa väed. Saksa okupatsioonkestis kuni 24. septembrini 1944.Esialgu paiknes linnas väike garnison,mere- ja tagalaväeosad. Sadamas baseerusidSaksa sõjamerelaevastiku laevad, miskaitsesid Soome lahes paiknevaid miinitõkkeid.Sel perioodil ehitasid Saksaokupandid linna uue sadama piirkondaväikesed kaid kaitselaevade jaoks ning sõjaväelinnakussenende poolt 1942. aastalrajatud koonduslaagrisse barakid. Sarnaselt1918.–1919. aasta Saksa okupatsioonile,rakendasid hitlerlased Eestis mitte üksnesterrorit kohaliku elanikkonna kallal, vaidsooritasid ka majanduslikke röövretki,mille eesmärk oli kohaliku tööstuse, energiaressurssideja loodusrikkuste halastamatuekspluateerimine fašistliku sõjamasinahuvides.See röövimine saavutas suurima ulatuseVene vägede pealetungi ajal aastal 1944,kui Nõukogude Armee väed hakkasidlähenema Eesti piiridele. Kokkuriisutudkraami vedasid Saksa okupandid välja niiraudteed pidi kui ka Tallinna, Paldiski jaPärnu sadama kaudu. 23. septembril 1944vallutasid Paldiski Nõukogude armee jasõjalaevastiku väeosad.Linnast lahkumisel fašistid praktiliselthävitasid selle. Kogu linnas jäi puutumatavaid ligikaudu paarkümmend maja jaraudteejaam. Linna taastamine ei alanudmitte kohe pärast selle minekut Nõukogudevägede kätte. Allesjäänud elanikudja linnas dislotseeruvad väeosad elasidallesjäänud ehitistes, kohandasid elamiseksenam kõlbulikke purustatud ehitis, elasidmuldonnides.1940. aastate keskel moodustati linnas PBLehitusvalitsus, mis asuski taastamistöödele.Ehitusvalitsus lükkas linna lõunaosaskäima väikese elamuehituskombinaadi,mis hõlmas väikest mehaanika, tisleritöö,puidutöötluse ja muid ehituslikke tööjaoskondi.Linna põhjaosas kindluse varemetetaga ja uue kalmistu ees alustati kivimurdetöid.Paldiskist ammutatud kivi ja killustikei läinud mitte üksnes oma linnavajadusteks, vaid seda veeti välja ka Tallinnaja teistesse Eesti ning Läti linnadesse.Taastamistöödest võtsid suuresti osa kaallesjäänud kohalikud elanikud (esialgu eiolnud neid üle saja). Plaanipärane linnataastamine algas 1940. aastate lõpus, milrekonstrueeriti purustatud hooned ningehitati uusi maju ja barakke.1950. aastate alguses hakkasid linna ilmumaühekorruselised ühe- ja kahekorterilisedkokkupandavad kilpmajad. Needmonteeriti kokku mahapõletatud hooneteasemele Nõukogude (praegune nimi Peetri,toimetuse märkus), Kingissepa (Muuli),Oktoobri (Pakri) ja Lauristini (Rae) tänavapiirkonnas. Selsamal perioodil moodustusPunaarmee (Tuule) ja Põhja (Põhja) tänavarajoon. Tõsi küll, esmalt püstitati nendetänavate lõppu barakid, kuid 1960. aastatelõpuks need lammutati. Samal ajal alustatika Sadovaja (Aia) tänava täisehitamist– raudtee taga, põhihoonetest ida pool.Južnaja (Lõuna) tänava piirkonnas arendatika individuaalehitust.1950. aastate esimesel poolel algas 29.kvartali ehitus. Kvartal hoonestati vastupidavatekõigi mugavustega kivimajadega.Samaaegselt selle ehitusega algas esimestkorda kogu Paldiski ajaloo vältel ka veevärgija kanalisatsioonisüsteemi rajaminekoos puhastusrajatistega. Esmakordselthakati linnas tänavaid asfalteerima. 1958.aastal ehitati linna haigla, mis rändas enneselle hoone ehitamist mööda linna ringi.1962. aastal elektrifitseeriti raudteelõikTallinn–Paldiski ning avati elektrirongideotseliiklus.Eriti kiiresti hakkas linn arenema 1960.aastate esimesel poolel. Sel perioodil ehitativiiekorruselised majad Osipovi (Sadama)tänav 14, 16, 18, 20 ja 22, Lauristini (Rae)tänav 31, 27, 48 ja 52 ning 1960. aastate lõpusnr 21 ja kaubamaja. Linn, mis hõlmaskuni selle ajani 40 hektarit, paiknes 1970.aastate lõpuks juba üle 400 hektari suuruselmaa-alal.Nende aastate lõpuks kujunesid lõplikultvälja ka linna eri piirkonnad. Lõunaosasasetses tööstustsoon, mis hõlmas mehaanikatehast(see asutati autoremonditöökodadebaasil aastal 1944), leivatehast, automajanditja muid ettevõtteid, mis täitsidlinna vajadusi. 1980. aastate alguses rajatisamasse piirkonda ka TootmiskoondiseMarat üks tsehh.Elurajoonid paiknesid linna põhjaosas,hõlmates Nõukogude (Peetri), Kingissepa(Muuli), Lauristini (Rae), Oktoobri (Pakri),Balti (Pargi), Adamsoni (Adamsoni),Punaarmee (Tuule), Põhja (Põhja), Sadovaja(Aia) ja Južnaja (Lõuna) tänavat, 32.kvartalit, Majatšnaja (Majaka), SalavatJulajevi (Salavat Julajevi tänav) ja Meere(Mere) tänavat. Kujunes välja ka puhketsoon,mis kätkes endas väikest parki kultuurimajaja kino Baltika piirkonnas ningsamuti kahte väikest haljasala Nõukogude(Peetri) tänava piirkonnas.Pärast sõda Paldiski sadam taastati ningkõrvuti sellega, põhja poole, ehitati kapuidust kaid kalurikolhoosi Nord kalalaevadejaoks. 1960. aastate alguses viidikolhoosi Nord filiaal (kaluribrigaad) ülemugavamasse kohta, kaide asemele rajatiaga paadisadam ja linna ujumisrand. Sõjajärgselperioodil kasvas linna elanikkondsuhteliselt kiiresti. Kui vahetult pärast sõjalõppu võis linnas loendada 250–350 elanikku,siis juba 1951. aastal elas linnas üle3500 inimese; 1967. aastal 8000 inimest;1980. aastate alguses aga ligikaudu 10 000inimest.* PBL – Punalipuline Balti Laevastik.L. V. Matsejevitši ajaloolise lühiülevaatematerjalide põhjal.Ajalooülevaate jätku võite lugeda meie aja


Paldiski linna asutamise ja arengu ajaloost(Järg. Algus Paldiski Linnalehes nr 44/62)Ajaloolised isikud, kelle tegevus onolnud seotud Paldiskiga (Baltiiskisadama, Rogerwiekiga)Rogerwieki sõjasadama rajaja Peeter I viibissadama rajamisel korduvalt ise kohal. Põhjasõjaajal (1700–1721) käis Peeter I Eestisküllaltki sageli. Teadaolevalt külastas ta Revalit(Tallinna) aastatel 1711, 1714, 1715,1717, 1718, 1719, 1721 ja 1723. Esmakordselt23. juulil 1715 väisas ta möödaminnes,Haapsalust (Hapselist) tulles Paldiski(Rogerwieki) lahte, kust ta sõitis kuivamaad mööda edasi Revalisse. Olles lahe jaselle ümbruskonna üle vaadanud, otsustasta, et „saagu siia sõjalaevade sadam”. Teistkorda ilmus ta samasse kohta 1718. aastajuuli lõpus. Tema seekordse külaskäiguajal toimus mandrikaldal pidulikus õhkkonnassadamale ja kindlusele nurgakivipanemine. Samas käskis Peeter I alustadaettevalmistustöid kasarmute, töökodade jamuude rajatiste ehituseks tulevase sadamavajadusteks. 1719. aasta sügisel, oktoobris,külastas Peeter I jälle Rogerwieki, vaataslahe veel kord põhjalikult üle, tegi sügavusemõõtmised ja kontrollis ettevalmistustöödekäiku. Viimast kordaviibis ta Rogerwiekis18. juulil 1723. Selkorral pani ta nurgakivikaitsemuulileja näitas kätte uuedkohad, kuhu ehitadalinn, kaubasadam jaRogerwieki sõjasadamarajaja Peeter I tuletorn.Rogerwieki väisasidka Peeter I lähimad abilised, nende seas kaAdmiraliteedi Prikaasi ülem, galeerflotilliülemjuhataja Hango lahingu ajal (1714),Balti laevastiku ülemjuhataja aastatel 1723–1726 Fjodor Matvejevitš Apraksin, kes oliVenemaa esimene kindraladmiral. Ta oliPeeter I usaldusalune ja suurepärane käsutäitja.Pärast PeeterI surma kureeris taRogerwieki ehitustkuni aastani 1726. Tasuri Moskvas aastal1728.Rogerwiekis käiska teine Peeter Iaatekaaslane: krahv, generalissimus, värvikaimvürst ja suur riigivaras AleksandrDanilovitš Menšikov. Sõjasadama ehitusealgusperioodil valitses ta Baltikumi jaIsurimaad*.Esimene Rogerwieki lahe uurija, peamistekaitsekindlustuste projekti autor ja uuesõjasadama ehituse esimene juhataja (direktor)oli Liivimaalt pärit insener JohannLudwig Luberas. Ta elas Rogerwiekis aastatel1721 kuni 1731. Aastal 1731 kolis taMoskvasse, kuhu ta määrati Kroonlinnakanali, doki ja sadama ehituse direktoriks.Vaatamata uuele ülesandele jäi ta elulõpuni Rogerwieki ehituse kuraatoriks.On ilmne, et ta oli andekas, haritud ja tarkinsener-fortifikaator* ja hüdrorajatisteehitaja, kuivõrd talle usaldati niisugusedkeerukad hüdrotehnilised rajatised naguKroonlinna kanali ehitus ning seejärel kaLaadoga kanali ehitus. Ta suri aastal 1752insener-kindrali aukraadis.Meie linn on seotud veel ühe huvita inimesega:inseneri ning Aleksandr Puškinivanavanaisa Abram Petrovitš Hannibaliga,kes 1755. aastal määrati äsja surnud Luberasiasemele. Ukaasis tema nimetamise kohtatoonitati, et Hannibal määratakse neidmahukaid insener-tehnilisi rajatisi juhtima„kui valitsevale Senatile tuntud ja selleks asjaksvõimeline” isik. Lisaks sellele nimetatita Rogerwieki sadama ning Kroonlinna jaLaadoga kanalite komisjoni liikmeks. 23.oktoobril 1739. aastal ülendati Abram Hannibalpeakindraliks (pr k general en chef) jamäärati Laadoga kanalite ning Kroonlinnaja Rogerwieki ehituste komisjoni peadirektoriks.See komisjon juhtis hüdrotehnilisteja kaldarajatiste ehitust neis sadamais ningrahastas ja kontrollis tööde käiku. AbramHannibal juhtis sedakomisjoni kuni aastani1762. Täpseidandmeid tema viibimistekohta Rogerwiekissiiani ei ole.1762. aastal läksAbram PetrovitšHannibalKroonlinna ja Rogerwiekikanalite komisjon79 aastase kindral-feldmarssali BurchardChristoph von Münnichi direktsioonialla. Münnich viibis Baltiiski sadamas aastal1762, kohe pärast tema määramist direktoriks.Alaliselt ta selles linnakeses siiskiPaldiski Linnaleht nr.5/74 2010ei elanud, kuna oli samaaegselt nimetatudka Revali ja Narva sadama direktoriks.Olles tutvunud Baltiiski sadama ehitusega,töötas ta välja linna, kaitsekindlustusteja laevatehaste ehitusplaani, mille esitasvalitsusele aastal 1763. Muu hulgas kuulubtalle ka idee ehitada linna puukiriku asemelekivist Püha Georgi kirik, mille ehitusviidi lõpule aastal 1787, ning samuti kivipaleeKatariina II-le, ehkki selle ehitus eisaanud kunagi teoks. Münnichi välja pakutudplaan oli sedavõrd grandioosne janõudnuks nii palju raha, et valitsus lükkasselle tagasi. Sellele vaatamata jäi ta PeeterI mõtte, et Rogerwieki lahele tuleb rajadasõjasadam, tuliseks pooldajaks. Juba vanuigi,veidi enne oma surma, ta kirjutas: „...Imetledes Rogerwieki sadamas teostatudtöid, meenuvad mulle tahtmatult ajad, milPeeter Suur ise töötas minu silme all sadamalevundamendirajamise kallal jakannustas meidkõiki tööle. Mulletundub, justkuihõljuks vee kohaltema vaim, mis ontäis rõõmu teadmisest,et järelpõlvKindral-feldmarssali pole tema suurtBurchard Christoph von plaani unustuseMünnichi portreehõlma jätnud.”Münnich suri aastal1767 Tartus ning on maetud oma Luunjateenismõisa, mis asub 14 km kaugusel Tartust.Toimetuse märkused:* Isurimaa – 13.–15. sajandil Suur-Novgorodi valitsusele alluv isurite rahvuseterritoorium, mis hõlmas mõlemat Neevakallast ja Laadoga järve edelakalda ümbrust.Nimetati ka Ingerimaaks. 1478. aastalühendati Moskva suurvürstiriigiga. 16.–17. sajandil kuulus Isurimaa koosseisu katerritoorium Soome lahest lõuna pool kuniNarva jõeni koos Jammi, Koporje ja Jaanilinnalinnaga.* Insener-fortifikaator – spetsialist sõjalisteinsener-tehniliste rajatiste valdkonnas.L. V. Matsejevitši ajaloolise lühiülevaatematerjalide põhjal.Ajalooülevaate jätku võite lugeda meie ajalehejärgmisest numbrist.


Paldiski linna asutamise ja arengu ajaloost(Järg. Algus Paldiski Linnalehes nr 44/62)Ajaloolised isikud, kelle tegevus onolnud seotud Paldiskiga (Baltiiski sadama,Rogerwiekiga)1755. aastal pidas Rogerwieki kaelakohtusunnitöövanglatvalvates nooremohvitseriauastmes vahiteenistust Andrei Timofeip Bolotov (1738–1833) – vene õpetlane,kirjanik, ajakirjanik, üks vene põllumajandusteaduselealusepanijaid. Õpetlasenaesitas ta esmakordselt mõningate agronoomiaküsimustesüsteemse käsitlusening tema teos „Põldude jaotamisest”(1771) oli esimene juhend külvikordadesisseviimise ja põllumajandusmaade süsteemsejaotamise kohta. Ta töötas väljaagrotehnilised võtted lähtuvalt pinnasetsonaalsetest/klimaatilistest tingimustest,pakkus välja rea töökindlaid võtteid väetistekasutamise juurutamiseks ning meetodeidvõitlemaks umbrohu vastu. AndreiBolotov koostas esimesena pomoloogilisesüsteemi (teadus viljapuude sortidest) jaesitas enam kui 600 õuna- ja pirnipuusordikirjelduse. Ta koostas esimese venebotaanikaõpiku taimede morfoloogia jasüstemaatika kohta. Andrei Bolotovi vägasuurest kirjanduslikust pärandist evivadsuurimat ajaloolist väärtust tema autobiograafilisedmärkmed „Andrei Bolotovielu ja seiklused, mis on kirja pandud temaenda poolt tema järeltulijaile” (avaldatudaastal 1870). Need märkmed kätkevad endasrikkalikku materjali Vene armee kohta,aadli olme ja mõisamajanduse kohta, 1762.aasta paleepöörde kohta, 1773.–1775. aastatalurahvasõja kohta, Pugatšovi hukkamisekohta ning vene aadli suhtumise kohta SuurdePrantsuse revolutsiooni. Tema kirjeldasesimesena ka Rogerwieki sunnitöid.Andrei BolotovMeie linnaga on seotud ka Pugatšovi ülestõususosaleja, väejuhi, sõdalase jabaškiiri luuletaja Salavat Julajevi elu. 29.novembril 1775 toodi ta koos oma isa JulaiAznaliniga Baltiiski sadamasse eluaegselesunnitööle. Ta veetis Baltiiski sadama sunnitöövanglakasemattides 25 pikka aastat.Siin ta 26. septembril 1800. aastal 46aastaseltka suri, vaid mõni aasta pärast omaisa surma.Salavat Julajev kuulub tolle aja silmapaistvateajalooliste isiksuste hulka mitte üksnesPugatšovi ülestõusus osalejana, vaid kabaškiiride ja teiste Lõuna-Uurali rõhutudrahvaste suurima juhina. Nii Lõuna- kuiPõhja-Uuralis meenutavad nii venelasedkui baškiirid, marid kui tšuvašid siiani omalugulauludes, muistendites ja rahvajuttudesvaeste ja rusutud inimeste kaitsja, sõjapealikuja poeedi Salavat Julajevi kuulsusrikkaidtegusid. Tema laule antakse edasipõlvest põlve.Salavat Julajev sündis 1754. aastal (täpnesünnikuupäev on teadmata) Ufimski maakonnaTekejevo külas (praegu Šaganajevo).Hariduse aitas Salavatil saada isa. Lugemaja kirjutama õppis Salavat turgi keeles. Ilmseltoskas ta ka vene keelt, kuna paljurahvuselisteülestõusnute rühmade juhtimiseltal raskusi ei tekkinud. Ta oli tugev isiksus,kellele oli antud suur hingejõud, tugev taheja oskus panna inimesed endale järgnema.Ta armastas piiritult oma rahvast ja omakodumaad ning samal ajal oli ta ka suurepäraneluuletaja. Tema laule, isamaalepühendatud luulet, lauldakse Baškiiriastänase päevani.Sunnitööle Baltiiski sadamasse saabus tafüüsiliselt moonutatuna. Säilinud on SalavatJulajevi tundemärkide „loend”, milleon koostanud 1755. aastal Ufimski provintsikantselei:„... juuksed ja silmad mustad,pikkus 2 arssinat 4,5 verssokit (1 m 62 cm),vasakul põsel arm (lahingus haavatasaamisejälg), kehal nuudiarmid, ninasõõrmedlahti rebitud, laubale ja põskedele söövitatud„ukaasijärgsed märgid” „З”, „Б”, „И”(злодей – kurjategija, бунтовщик – mässaja,изменник – reetur)”.Salavat Julajev ja tema isa olid viimasedpugatšovlased, kes toimetati Baltiiski sadamasseeluaegsele sunnitööle. Enne neid olisiia sunnitööle toodud ka teisi pugatšovlasi,kuid nende arv on teadmata. PugatšovlasteBaltiiski sadamasse saatmise ajal olid ehitustöödsadamas katkestatud ja ilmseltkasutati neid sadama remondi töödel, kivilõhkumisel kohalikeks vajadusteks ningPaldiski Linnaleht nr.6/75 2010Püha Georgi kivikiriku ehitusel, mis valmis1887. aastal.Mälestusmärk Salavat Julajevile UfasKrimmi sõja ajal (1853–1855), 1854. aastaveebruaris, saadeti Balti mere rannikutvõimaliku Inglise dessandi eest Revali(Tallinna) piirkonnas kaitsma ihukaardiväe*ulaanipolk, kus teenis tuntud venepoeet Afanassi Afanassi p Fet (Šenšin). Esimeneulaanide eskadron, kus Afanassi Fetoli kolmanda rühma komandör, paigutatiBaltiiski sadama piirkonda. Afanassi Fetirühm võttis koha sisse ühes Leetse mõisatalus – tema mälestuste kohaselt „otse merekaldal, Leetse mõisa ja Baltiiski sadama vahel,majaka lähedal”. Siin kirjutas ta nõndanimetatud„mereäärsed luuletused”, millestsai osa tema luuletustetsüklist pealkirjaga„Meri”. Neis luuletustes („Õhtu rannaääres”, „Oodates selget homset päeva”, „Ööhingab kevadhellaga”, „Merelaht”) ülistasta tundeliselt Baltiiski sadama ümbrusekaunist loodust. Afanassi Fet ei viibinudBaltiiski sadamas kuigi kaua: 1755. aastalsõitis ta Peterburi.Afanassi Fet (1820-1892)Toimetuse märkused:* Ihukaardivägi (лейб-гвардия) – Venearmee erilised privilegeeritud sõjalised allüksusedkuni 1917. aasta revolutsioonini.L. V. Matsejevitši ajaloolise lühiülevaatematerjalide põhjal.Ajalooülevaate jätku võite lugeda meie ajalehejärgmisest numbrist.Fotod: http://images.google.ru/


Paldiski linna asutamise ja arengu ajaloost(Lõpp. Algus Paldiski Linnalehes nr 44/62)Paldiski Linnaleht nr.7/76 2010Ajaloolised isikud, kelle tegevuson olnud seotud Paldiskiga(Baltiiski sadama, Rogerwiekiga)Eesti rahvusliku skulptuuri areng 20. sajandilävel on lahutamatult seotud kujurAmandus Adamsoni nimega, kes oli AugustWeizenbergi kõrval teine suur meisterEesti skulptuuris.Adamsoni sünnipaikAmandus Heinrich AdamsonAmandus Heinrich Adamson sündis 12.novembril 1855 Paldiski lähedal Uuga-Rätsepal meremehe peres. See kohake asuslinnast põhja pool, majaka juurde viiva teeääres, ning tänase päevani pole see säilinud.Tulevase kunstniku varajases lapsepõlvessõitis tema isa merd. 1860. aastal sõitis taAmeerikasse, kuid ei tulnud sealt tagasi.Ema koos kolme lapsega leidis ennast vägaraskes majanduslikus olukorras. Ta olisunnitud juhutöödega oma perele elatistteenima.7aastaselt viidi Amandus Tallinna Toompeavaestekooli, mis sai talle ühtlasi ka peavarjuks.Juba koolis ilmnes poisi armastusjoonistamise vastu.Tahtes saada heakskunstnikuks, tegi Adamson mitu katsetastuda Peterburi Kunstiakadeemiasse, entMälestusmärk „Russalka“.Foto: http://images.yandex.ru/.alles aastal 1875, kui ta oli saanud Paldiskikohtufoogt Carl Friedrich Kalkilt soovitusePeterburi Teaduste Akadeemia presidendileja Kunstiakadeemia auliikmele FriedrichBenjamin von Lütkele, lubati Adamsonsisseastumiseksamitele ning 1876.aasta alguses võeti ta vastu akadeemiamaaliklassi. Selsamal semestril läks ta agaüle skulptuuriklassi. Ta lõpetas Kunstiakadeemia1879. aasta sügisel ning jäi esialguelama Peterburi, 1887. aastal sõitis ta agaPariisi, kus viibis kuni 1891. aastani.Pariisis omandatud teadmised rikastasidigakülgselt kunstniku loomingut. Pöördunudtagasi Venemaale, asus ta taas elama Peterburi.Venemaa pealinnas töötamise perioodilei kaotanud Adamson sidet ka omakodumaaga. Tema regulaarsetel külaskäikudelEestisse ei jäänud talle märkamata temakaasmaalaste rasked elutingimused, ning takujutas elavalt ja tõetruult lihtsate inimesteelu. Sellest kõnelevad ilmekalt kunstnikuteosed. Näiteks lõi Adamson 1892. aastalkodumaal viibides vahakuju „Muhu kalur“,1893. aastal „Külataat Keilast“ (Eesti postiljonikuju). 1898. aasta suvel viibis Adamsonkoos kunstnikest vendade Kristjan ja PaulRauaga Väike-Pakri saarel. Seal lõi ta figuuri„Hülgekütt Pakri saarelt“, 1899. aastal agasaarel tehtud vaatluste põhjal skulptuuridegrupi „Äreval ootel“.„Muhu kalur“, 1892.Foto: http://images.yandex.ru/.20. sajandi esimestel aastatel pöördusAdamson monumentaalplastika poole.Esimene teos sellest vallast oli „Russalka“– mälestusmärk, mis püstitati Tallinnasaastal 1902, ning teiseks Uppunud laevademonument Sevastoopolis, mis püstitati aastal1904. Aastal 1908 lõi Adamson PeeterI mälestusmärgi kavandi, mis plaaniti ülesseada Tallinnas, kuid paraku ei võetudtema projekti vastu ja mälestusmärk püstitatiPoltavas. Adamson lõi ka AleksandrPuškini monumendi, mis asub praegu PeterburiÜlevenemaalise Puškini muuseumipüsiekspositsioonis.1890. aastate keskel hakkas Adamson vabalajal tegelema intensiivselt maalikunstiga.Ta maalis põhiliselt Paldiski ümbruskonnaning Väike- ja Suur-Pakri saare mere-ja rannikuvaateid. Siin sündisid maalid„Pakri naised võrku parandamas“ (1896)ja „Jaanituli“ (1906). 1918. aasta suvel jättisAdamson Peterburi maha ja naasis lõplikultkodumaale – Paldiskisse. Tema maja asuspraeguste Rae ja Adamsoni tänavate vahel.Paldiskis lõi ta niisugused teosed nagu„Noorus kaob“ (1919) ja „Nälg“ (1920).Paldiskis töötamise perioodil sõitis ta korduvaltItaaliasse ja Prantsusmaale. 1928.aastal osales Adamson Pariisi salongi kevadnäitusel,saates sinna neli oma viimaseaja puulõiketehnikas valminud tööd: „Alfaet omega“, „Merekohin“, „Sõjaviletsused“ja „Pax“. Oma viimastel eluaastatel lõi Adamsonmitmeid kips- ja marmortaieseid:„Murdlaine“ (1924), „Eeva ja Abel“ (1926),„Supleja“ (1928), „Kristlanna Kolosseumimüüri ääres” (kips, 1929), “Märtritari pea”(kips, 1929).Samal ajal valmis Adamsoni käe all mitmeidmonumente, millel on suur kultuurilis-ajaloolineja kunstiline väärtus: 1926. aastalSuure-Jaanis püstitatud mälestusmärk„Lembitu“ ja Lydia Koidula mälestusmärkPärnus.

More magazines by this user
Similar magazines