Selleks, et toodangut saaks mahepõlluma<strong>ja</strong>nduslikunamüüa, peab olema läbitud üleminekuaeg,et vältida mullas leiduda võivate agrokemikaalidekandumist mahesaaki. Üleminekuaeg kestabüldjuhul kaks aastat enne külvi. See tähendab,et mahedana saab märgistada kolmandalaastal, arvates üleminekua<strong>ja</strong> algusest, koristatudsuvi vil<strong>ja</strong>de saagi, kuid samal aastal koristatavadtalivil<strong>ja</strong>de (mis on külvatud üleminekua<strong>ja</strong> teiselaastal) saak ei ole veel mahe.Maa üleminekuaeg maheviljelusele algab dokumentideesitamise päevast. Üleminekua<strong>ja</strong>l peabjärgima mahepõlluma<strong>ja</strong>nduse nõudeid <strong>ja</strong> saabtaotleda mahepõlluma<strong>ja</strong>ndusliku tootmise toetust.Kui kasutusse võetakse söötis maa, on võimaliktaotleda üleminekua<strong>ja</strong> lühendamist. Igajuhtumi puhul teeb PMA vastava otsuse individuaalselt.Lisaks muudele põlluma<strong>ja</strong>ndustoetustele saavadmahetoot<strong>ja</strong>d taotleda mahepõlluma<strong>ja</strong>nduslikutootmise toetust. Teravil<strong>ja</strong>de <strong>ja</strong> õlikultuuridepuhul oli mahetoetus 2011. a 119,2 €/ha.Peamised maheviljeluse nõudedÜleminekul tavatootmiselt mahetootmisele tuleboma tootmissüsteem ümber korraldada, sest tavapäraseidmineraalväetisi <strong>ja</strong> pestitsiide kasutada eisaa. Väetamiseks, mullaomaduste parandamiseks<strong>ja</strong> taimekaitseks on lubatud peamiselt looduslikkupäritolu ained, mis on loetletud määruse889/2008 I <strong>ja</strong> II lisas. Lubatud on nt lup<strong>ja</strong>mine looduslikkupäritolu ainetega, väetamine looduslikufosfaadi <strong>ja</strong> kaaliumsulfaadiga jms. Kasutada võibka tavatootmisest pärit sõnnikut, kui tegu ei oletööstusliku tootmisega.Nii taimetoitainetega varustamiseks kui ka taimekaitselon väga suur roll külvikorral. Mahetoot<strong>ja</strong>peab rakendama liblikõielisi sisaldavat külvikorda,ehk vähemalt ühel rotatsiooni aastal peab kasvatamaliblikõielist kultuuri. Kuigi liblikõielised onka näiteks uba <strong>ja</strong> hernes, tuleb mahekülvikorraskasvatada hal<strong>ja</strong>sväetisena ka liblikõielisi heintaimi,mis tõstavad mulla orgaanilise aine <strong>ja</strong> lämmastikusisaldust ning parandavad mullastruktuuritunduvalt rohkem kui üheaastased liblikõielisedterakultuurid.Kasutama peab mahepõlluma<strong>ja</strong>nduslikult toodetudseemet. Kui maheseemet ei ole turul saada,võib erandina PMA loal kasutada keemiliselt töötlematamittemahepõlluma<strong>ja</strong>nduslikku sertifitseeritudseemet. PMA võib anda kõigile kasuta<strong>ja</strong>teleüldloa nende liikide või sortide kasutamiseks,mida ei ole kantud PMA veebilehel asuvassemaheseemne andmekogusse. Viimastel aastatelon meie mahetoot<strong>ja</strong>d hakanud maheseemne<strong>kasvatus</strong>egategelema <strong>ja</strong> saada on olnud kõigilevinumate <strong>teravil<strong>ja</strong></strong>de <strong>ja</strong> rüpsi kodumaist maheseemet.4
Teravil<strong>ja</strong>de <strong>ja</strong> õlikultuuride kasvatamineOderOder on hästi kohanenud erinevate ilmastiku<strong>ja</strong>mullastikutingimustega. Ta on kõige lühemakasvu a<strong>ja</strong>ga teravili. Vara<strong>ja</strong>sed sordid võivad valmidajuba 80 päevaga, hilised 90–100 päevaga.Otra võib kasvatada enamike kultuuride järel. Headekseelvil<strong>ja</strong>deks on rühvelkultuurid, kaunvil<strong>ja</strong>d,herne <strong>ja</strong> viki segatis, ristik <strong>ja</strong> teised liblikõielisedheintaimed, põldhein, raps ning rüps. Teravil<strong>ja</strong>ülekaaluga külvikordades sobivad ka talirukis,talinisu <strong>ja</strong> kaer. Lühikese kasvua<strong>ja</strong> tõttu saab otrakasvatada kattevil<strong>ja</strong>na ristiku <strong>ja</strong> põldheina allakülvidele,samas on oht, et allakülv kipub madalakasvulisestkattevil<strong>ja</strong>st üle kasvama.Külvikorra näide: oder allakülviga – põldhein –põldhein – talinisu – kaer – hernes – kartul.Sordivalik <strong>ja</strong> sordidMahepõlluma<strong>ja</strong>ndusele sobivamad sordid peaksidolema kiire algarenguga, pikema kõrrega <strong>ja</strong>väga hea võrsumisvõimega, et katta mulla pindakiiresti <strong>ja</strong> konkureerida paremini umbrohtudega.Jõgeva SAI mahekatses (2005–2010) andsid paremaidtulemusi sordid ‘Anni’, ‘Viire’, ‘Leeni’ <strong>ja</strong> ‘Inari’.KvaliteedinõudedÕlleodral peab keskmine tera suurus olema üle 40g, proteiinisisaldus vahemikus 9–11,5%. Suuremaproteiinisisaldusega oder ei sobi õlleodraks, sedasaab kasutada toidu- või söödaodrana. Õlleoderpeab olema hea idanevusega (vähemalt 95%),mahumass peab olema enamasti vahemikus680–750 g/l. Peentera (alla 2,2 mm) osatähtsusei tohi olla suur. Väikesed peavad olema ka prügisuse(alla 0,5%) <strong>ja</strong> teralisandite (alla 1,0%) sisaldused.Terade niiskusesisaldus ei tohi olla üle 12,5%.Proteiinisisaldus sõltub sordist <strong>ja</strong> kasvutingimustest.Madalamat proteiinisisaldust, mis vastaksõlleodra nõuetele, soodustab pikk küpsemisperiood,<strong>ja</strong>he öö, mõõdukas temperatuur päeval,mõõdukas varustatus lämmastikuga <strong>ja</strong> madaltaimehaigustesse nakatumise tase. Kõrge temperatuur<strong>ja</strong> põud terade täitumise a<strong>ja</strong>l pärsivadtärklise sünteesi <strong>ja</strong> põhjustavad terade kõrgematproteiinisisaldust.Peale selle on õlleodral veel rida spetsiifilisi kvaliteedinõudeid(ekstraktiivsus, viskoossus, diastaasivõimejt), mille tase sõltub suurel määralsordist. Seepärast tuleb õlleodra kasvatamiseksvalida ainult selleks otstarbeks sobivaid nn õlleodrasorte, nt ‘Tocada’, ‘Power’, ‘Philadelphia’.Söödaodrale esitatakse kvaliteedinõuded tavaliseltniiskusesisalduse (alla 13,5–14%), mahukaalu(vähemalt 540 g/l), proteiinisisalduse (üle 9,0%)prügisuse, lisandite <strong>ja</strong> toksilisuse osas. Madalamakvaliteediga vil<strong>ja</strong> puhul võidakse kasutada allahindlust.Toiduoder, mida kasutatakse <strong>ja</strong>hu, tangu, kruubi<strong>ja</strong> helveste valmistamiseks, peaks olema suuretuumaka teraga (mahukaal vähemalt 630 g/l) <strong>ja</strong>õhukese sõklaga. Muud nõuded on enamasti sarnasedsöödaodraga.Muld <strong>ja</strong> toitainedOdrale on sobivaimad huumusrikkad neutraalsereaktsiooniga (pH 6,0–7,5) saviliiv- ning kerged <strong>ja</strong>keskmised liivsavimullad. Kuuerealised (vara<strong>ja</strong>sed)<strong>ja</strong> mõned kaherealised sordid (nt ‘Inari’) taluvadka happelisemat mulda. Ei sobi põuakartlikud <strong>ja</strong>toitainetevaesed liivmullad, liigniisked soomullad<strong>ja</strong> soostunud mullad. Viimastel oder lamandub,nakatub seenhaigustesse ning annab kõlu<strong>ja</strong> tera<strong>ja</strong> väikese saagi.5