25. jaanuar - Viimsi vald

25. jaanuar 2008Urmas Arumäe valiti HOL-i esimeheksEelmise aasta lõpus valisid Harjumaa valdadeja linnade esindajad Harjumaa OmavalitsusteLiidu esimeheks Viimsi vallavanemaUrmas Arumäe. 16. jaanuaril pidasvastne HOL-i esimees troonikõne. ViimsiTeataja uuris, mida see kõik vallale kaasatoob ja mida kavatseb HOL-i esimees Harjumaakontekstis ette võtta.VT: Õnnitleme HOL-i esimeheks valimisepuhul! Kuidas sellele ametipostilekandideerimise plaan tekkis?UA: Võin kinnitada, et ma ei ole viimased 25aastat, ega ka mitte viimased kaks aastat, kuiavaliku halduse küsimustega tegelenud olen,unistanud HOL-i esimehe kohast. Keegi tegiettepaneku, arvates, et mul on piisavalt eeldusiseda ametikohta pidada. Eks ma siis mõtlesin,rääkisin läbi enamiku HOL-i volikogu liikmetegaja nii see otsus kandideerida sündis. Häälisain 39 võimalikust 48-st.VT: Kas see koht oli siis vaba?UA: Ei olnud vaba. Ma olin enne esimeheksvalimist kaks aastat olnud HOL-i juhatuse liige.Juhatust süüdistati ühes väikeses üleastumises.Nimelt otsustas HOL-i juhatus oma koosolekul,kus ma tervislikel põhjustel ei saanudosaleda, võtta üürile uued bürooruumid. Kunasee otsus pidanuks saama enne HOL-i volikogunõusoleku, siis heideti juhatusele ette, et onvõetud kohustusi, mis väljuvad eelarve piirestjne. Juhatus seda süüdistust omaks ei võtnud,kuid otsustas siiski täies koosseisus tagasi astuda.Nii tekkiski vajadus uue esimehe ja kateiste juhatuse liikmete järele.VT: Mis organisatsioon on HOL?UA: HOL-i asutasid 1. aprillil 1992. aastal16 omavalitsusüksuse – Keila ja Loksa linna,Aegviidu alevi, Anija, Harku, Jõelähtme, Keila,Kuusalu, Kõue, Padise, Raasiku, Rae, Saku,Saue, Vasalemma ja Viimsi valla – esindajad.Praegusel ajal on HOL-i liikmeteks kõik 24Harjumaa valda ja linna, sest veebruaris 2006liitus organisatsiooniga Tallinna linn, aprillikuustaasliitus Paldiski linn, juunis Keila valdja septembris Saue vald.HOL-i ülesanne ja eesmärk on vastavaltpõhikirjale kohaliku omavalitsuse üldiseleToimetus ootab kaastöid ja reklaamee-posti aadressil merike@viimsivv.ee.Kaastööd võib tuua ka otse toimetussevõi saata postiga aadressile Nelgi tee 1,74001 Viimsi, Harju maakond.Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöidnende selguse huvides toimetada jalühendada.Vallaleht ilmub kaks korda kuus. Juulislehte ei ilmu.Peatoimetaja: Merike Taal, tel 606 6833Toimetaja: Kerttu Moskalik, tel 606 6864Toimetuse kolleegium: Urmas Arumäe,Anne Velliste, Leelo Tiisvelt ja Kristo Kallas.Trükki toimetanud: Eesti EkspressiKirjastuse ASVäljaandja: Viimsi vallavalitsusViimsi Teataja makett: OÜ DreamersAjalehe järgmine numberilmub 8. veebruaril.arengule kaasaaitamine ja demokraatlikuotsustamisprotsessilaiendamine; ühistegevuse kaudumaakonna ühtlase, tasakaalustatudja jätkusuutliku arengu toetamine;maakonna kultuuritraditsioonidesäilitamine ja edendamine; maakonnaja oma liikmete esindamine,koostöö arendamine; oma liikmeteühiste huvide ja õiguste kaitsmine;liikmetele seadusega ettenähtudülesannete paremaks täitmisekssoodsamate võimaluste loomine.Lisaks ehk sedagi, et vastavaltToompea koalitsioonilepingule onvõetud kurss maakondlike omavalitsusüksusteliitude, mida HOLHarjumaal ongi, tugevdamisele.Maavanem ja tema büroo (maavalitsus)jäävad kavade kohaseltedaspidi tegelema vaid kontrollija järelevalvega. Iseasi, kas kavandatavatemuudatustega kuhugi kajõutakse. Eks aeg näitab.VT: Kas nende nimetatudhaldusümberkorraldustekava tõttu kaotas oma koharegionaalminister Vallo Reimaa?UA: Ma ei tea, kas just selle pärastvõi vaatamata sellele? Arvan, etsellised küsimused ei paku ViimsiTeataja lugejale huvi. Ja pole kaminu asi siit Viimsi murumättaltkommenteerida riigiisade tegemisi.Ma olin ühes minister Reimaagaregionaalse halduskorralduse korrastamisetöörühmas ja olen neidküsimusi ka oma pooleli olevasdoktoritöös uurinud. Ma ei ütleks,et minister oleks tegelenud valedeasjadega või esitanud valesid seisukohti.Pigem sai ministrile saatuslikukssee, et alustada tulnuksselgete poliitiliste kokkulepete saavutamisestesmalt erakonna sees jaseejärel koalitsiooniliikmete vahel,enne kui laiadele massidele „reformikava”tutvustama hakata.VT: Olete seda reformiteematka ise analüüsinud 14. jaanuariPostimehes?UA: Jah, HOL-i esimehena ei olnukskohane avalikust diskussioonisteemale hoiduda, seda enam, etvõimalikud arengud ja muudatusedpuudutavad otseselt maakondlikkuomavalitsusüksuste liitu.VT: Kas ministriametisse ise eikipu?UA: Kuidas seda nüüd viisakaltöelda. Ma olen ministriametit pidanud(justiitsminister aastal 1994– VT) ja see oli päris raske, agajuristina pakkus mulle ka suurtprofessionaalset huvi ja rahuldust.Samas ka regionaalministri haldusalateemad on mulle läbi igapäevasevallavanematöö üsna kodusekssaanud. Aga kui olla natuke kursisnii poliitika kui ka kohaliku omavalitsuseja omavalitsusüksusteliitude teemadega, siis täna ütleksma kindlasti „ei”. Mul on Viimsisja nüüd läbi HOL-i ka Harjumaaltegemist küll. Aga...Poliitikas on kord juba nii, et ärakunagi ütle „mitte kunagi”. Poliitikasseselleks tullaksegi, et võimuteostada, vastasel juhul võiks erakonnaasemel ju värtnavuristajatekuninglikku seltsi või kuhu iganesastuda. Ma olen oma valikud suhtumisespoliitikasse teinud ja kuierakonnal peaks väga vaja olemaUrmas Arumäe valiti möödunud aasta lõpus Harjumaa Omavalitsuste Liidu esimeheksja kui mul juhtub teadmisi ja kogemusiolema, siis tuleb väga tõsiseltkaaluda.VT: Mis on need küsimused,mida kavatsete HOL-iesimehena maakonnatasandillahendamiseks ette võtta jamida see tooks vallale kaasa?UA: Aeg teeb oma tööd ja iga organisatsioonpeab ajaga kaasaskäima. Sellest tulenevalt ja ehkka seetõttu, et olen taustalt jurist,tuleb muuta ja kohendada HOL-ipõhikirja ja muid alusdokumente.Seda sõltumata sellest, kas eelmainitud„haldusreform” toimub võiei. Aga see on selline teisejärgulinetöö ja tegemine.On mitu valdkonda, millega tahakssisuliselt tööle hakata. Näitekskülavanemate teema. Selles osason maakondades erinev praktika.See asi vajab korrastamist, sest tegemiston väga olulise isikuga kogukondlikuelu edendamisel. 2011.aastal on Tallinn Euroopa kultuuripealinn.Kipun arvama, et TallinnEuroopa kultuuripealinnana jagabseda rõõmu ja ka vastutust (shüritusi) oma naabritega ning kogumaakonna ja Eestiga. Sellega seosestõuseb eriti oluliseks HOL-ilepõhikirjalise ülesande täitmine, mison sõnastatud kui ühisürituste korraldamine,kultuuritraditsioonideja -pärandi säilitamine ning edendamine.Teen lähipäevil ettepanekuHOL-i juhatusele sellel teemalTallinna linna esindajatega mõtteidvahetada, et aasta 2011 ei saabuksmeile ootamatult. Lisaks arvan, etpeaksime maakonnatasandil tõsisemaltarutama või taasarutamaka selliste maiste asjade üle nagunäiteks: 1) lasteaiad ja koolivõrk;2) ühisveevärk ja kanalisatsioon;3) jäätmemajandus; 4) tänapäevaIT-lahendused ja Interneti kättesaadavusvõi selle parandamine;5) ühistranspordi edendamine; 6)sport ja vaba aja veetmise võimalusedmaakonnas.Kuna Harjumaa on kõige kiireminiarenev maakond Eestis, jõuavadpaljud probleemid meieni esimesena,mis eeldab ka uusi lahendusi,millest edaspidi tõenäoliseltjuhindutakse teistes regioonides.Siit ka mõte, et HOL peaks olemapositiivses mõttes rohkem nähtav.Mida see vallale tähendab? Otseseltehk midagi, seda enam, etHOL-i esimehena ei saa ma mittekuidagi Viimsit soosima hakata.Viimsi võidab koos teiste valdadeja linnadega, kui Harjumaal üldiseltasjad paranevad. See, kuidasinimesed ennast identifitseerivad(näiteks kas harjukana või viimsilasenavõi hoopis oma küla järgi),on eraldi teema ja seda teadlasedka uurivad. Lõppkokkuvõttes on juikkagi nii, et ühes potiservas parematsuppi ei keeda ja ei saa Viimsilminna hästi, kui Eestil või Harjumaalläheb halvasti. Kõik on kõigegaseotud.Kavatsen HOL-i esimehena tegutsedanii professionaalselt kuioskan ning olla hoolas ja lojaalneorganisatsioonile. Aga see ei oleega hakka kunagi olema nn ühemehe etendus. See on meeskonnatööja koostöö. Koostööd peangiHOL-i tegevuses võtme-, et mitteöelda võlusõnaks.VT

25. jaanuar 2008Koolibussid jätkavad sõitmist ka sel aastal2007. aastal käivitunud koolibussiprojektosutus nii edukaks,et Viimsi vallavalitsuspikendas Tallinna linnagasõlmitud koolibussi rahastamiselepingut ka selleksaastaks.Koolibussiprojekti eesmärkon vähendada hommikusi liiklusummikuidPirita-Meriväljasuunal. Viimsist käib Tallinnaskoolis üle 700 lapse, ligikaudu200 peres sõidetakse just sellepärasthommikuti linna.Koolibuss on mõeldud Tallinnakesklinna alg-, põhikooli-ning gümnaasiumiõpilastele,kelle koolitee saab alguseViimsi, Merivälja ning Piritapiirkonnast. Koolibuss on õpi-lastele tasuta ja sõita saab õpilaspiletiettenäitamisel.Paljud lapsevanemad pididvarem sättima töölemineku ajaoma lapse koolitundide algusejärgi, tekitades sellega Tallinnassesuubuvatele magistraalidelesuurema liikluskoormuse.Nüüd saavad vanemad jätkuvaltlapse rahulikult koolibussipeale saata ja tööle minna tipptunniväliselajal.Selge on see, et üksnes koolibussigaPirita tee ummikutelelahendust ei paku. Küll agaaitab buss kui üks ühistranspordivahendjuba maast-madalastmuuta laste suhtumistühistransporti ning näidata kalapsevanematele, et selle kvaliteedilpole häda midagi ning kanemad võiksid seda oma lasteeeskujul tihedamini kasutada.Koolibuss on turvaline, sestsinna peale õpilaste muid sõitjaidsisse ei lasta.Selleks et välja selgitada2008. aastal projekti jätkamiseotstarbekust ning veomahtu,tegid AS Ühisteenused kontrolöridajavahemikul 10.–14.12.2007 koolibussides lisaloenduse.Tuvastati, et Viimsiselavaid õpilasi sõitis suunalViimsi haigla – Balti jaam keskeltläbi71 õpilast päevas ningsuunal Randvere aedlinn – Baltijaam 58 õpilast päevas.Kui võrrelda detsembri esimeselnädalal tehtud loendusiseptembri ja oktoobri alguseküsitlustega võib öelda, etViimsi haigla – Balti jaamakoolibussi kasutatavus on jäänudsamale tasemele, samassuuna Randvere aedlinn – Baltijaam kasutatavus on märgatavalttõusnud.Endiselt jätkavad hommikutiViimsist Tallinnasse sõitmistkaks koolibussi.Viimsi haigla – Balti jaamamarsruut hõlmab järgmisi bussipeatusi:Viimsi haigla, Viimsi,Viimsi vallamaja, Merivälja,Tuule tee, Aia tee, Mähe tee,Randvere tee, Supluse puiestee,Rummu, Lillepi, Lauluväljak,J. Poska, Fr. R. Kreutzwaldi,Kunstiakadeemia, Vabaduseväljak 1, Vabaduse väljak 2,Tõnismägi, hotell Tallinn, Baltijaam.Randvere aedlinna – Baltijaama marsruut hõlmab järgmisibussipeatusi: Randvereaedlinn, Kirikaia, Hansunõmme,Metsakasti, Mähe aedlinn,Aianduse tee, Oblika tee, Küüvitsatee, Mähe, Hämar tee,Randvere tee, Supluse puiestee,Pirita, Rummu, J. Poska,Fr. R. Kreutzwaldi, Kunstiakadeemia,Vabaduse väljak 1,Vabaduse väljak 2, Tõnismägi,hotell Tallinn, Balti jaam.Suunal Viimsi haigla – Baltijaam väljub hommikul kell7.05 Viimsi haigla lõpp-peatusestüks suur 125-kohalineliigendbuss. Suunal Randvereaedlinn – Balti jaam ehk vallaidaosas elavate õpilaste jaokshakkab väljub normaalbussehk ilma liigendita 75-kohalinekoolibuss hommikuti kell 7.05Randvere aedlinna peatusest.Viimsi suunalt tulevateskoolibussides oli keskmiseltiga kolmas õpilane varemeratranspordi kasutaja. Valdavenamik ehk 61% õpilastest kasutasjuba varem ühistransporti.Ülejäänud sõitsid enne koolibussirakendamist mõnikordautoga, mõnikord bussiga.Mõnevõrra enam oli varemautoga kooli sõitvaid õpilasiViimsi haigla peatusest lähtuvaskoolibussis, kus näitaja oli34% võrreldes Randvere tee– Balti jaama koolibussi 24%-ga. Samas oli viimati mainitudkoolibussis enam neid õpilasi,kes enne projekti rakendamistsõitsid kooli mõnikord autoga,mõnikord bussiga.Turvalist ning kiiret hommikustkooliteed!Jan TreiabivallavanemJõuluvalgus – jõulupimedusPrügikonteinerite asukohadTeist aastat järjest korraldabViimsi vallavalitsus konkurssi„Jõuluvalgus”. Tõepoolest,juba meie esiisad tähistasidpimeduse surma – talvistpööripäeva – mitmesugustetuleriitustega. Täna polekohta ega aega pikkadekstseremooniateks, kuid ometisaame üheskoos pimedadtalveõhtud rõõmsamaksmuuta.Eelmisel aastal oli meeldiv üllatus,et paljud inimesed olidvõtnud vaevaks oma pimedathoovi või maja tuledega kaunistada.Tänavu oli tulesäraveelgi lisandunud. Sõites pilkasespimeduses, on kena nähakaunistatud puid või põõsaid.Tallinnast tulijaid tervitabjuba mitmendat aastat tuledesJussi Õlletuba. See pole lihtsaltüks napsuvõtmise koht, vaidsellel majal on Viimsi elaniketeenindamisel pikad traditsioonid,mis ulatuvad jubamitmete põlvede taha. Sellestajaloolisest paigast võiks edaspidikujuneda viimsilaste kohtumispaik.Külastajad saavadseal nautida kunstinäitusi, läbirääkimistening nõupidamistekorraldamiseks on mõnus teinekorrus. Ajalugu on sellel majalhuvitav ja seda tasub omanikultuurida, kui Viimsi lähemalthuvi pakub.Eelmisel aastal üllatas „Jõuluvalguse”konkursi komisjonipaar maja Ilusmäe teel. Seekordsealseid elamuid vaadatestuli tunnistada, et soov omakodu ja selle ümbrust kaunistadaon innustav. Peaaegu koguIlusmäe tänava majad olid jõuluvalgusegaehitud.Koskla tee 1 maja naabridkutsusid vaatama kuuske, midakaunistasid 12 000 lampi. Peabtõdema, et pilt oli ilus. Puu olipea sama suur kui kuused linnadekeskväljakutel ja suur arvtulesid hajus just parajasti. Peremeesise sõnas, et aastate eesthakkas ta sajakonna lambigaUhke tuledemöll Randvere külas Karja tee 2pihta ja nüüdseks ehib kuuskejuba märksa enam tulukesi.Heldri tee 15 kinnistu omanikoli mõelnud kaunistustele,mis ka päevasel ajal muljetavaldaksid. Tema valduste eesoli ilus vana puu, mis ehitudsuurte jõulukelladega. Kaunistusavaldas muljet ka õhtuhämaruses.Perekonna Tõniste kinnistu(Laineharja tee 5) tulesära harmoneerusmereääre ja arhitektuuriga,nii et seegi jäi silma.Idakallas oli samuti tuleehteis.Eelmisel aastal saime Metsakastikülas riielda, et pimedalajal võõrad inimesed külavahelkõndisid, ja mis veelgi hullem– pildistasid. Tänavu läks paremini.Ja siingi saadi eelmiseaasta positiivsest äramärkimisestinnustust. Mitu kasvuhoonetoli tulesäras ja ühe majajõuluvalgus lausa laulis omaviit. Silma jäi Angervaksa tee7 asuv eramu, mis tervitas tulekirjagaaastat 2008.Randvere küla lõpus Karjatee 2 oli uhke tulemöll. Sealsõitsid rongid ja vilkusid suuredküünlad. Ja mis peamine:pererahvas oli ise väga innustunudpimeda aja valgemakstegemisest.Ära märgiti veel Alpikannitee 2 asuv maja, kus kaunis koduaedoli jõuluehetega täiendatud,ja Kooli tee 2 asuv maja,mis säras kaunites valgetes tuledes.Kiita sooviks kõiki, kes eipidanud paljuks oma tuledegapimeduse selgroogu murda.Toredad inimesed elavadViimsis. Nad armastavad omaelupaika nii talvel kui ka suvel.Silmailu pakutakse endale janaabrile. Hoolime üksteisestja tegutseme kaunima homsenimel koos! Viimsilaste nimelkõigile suur aitäh!Enno SelirandarendusnõunikJõuluvalguse konkursil tõstis žürii esilejärgmisi eramuid:OÜ Juss Grupp, Viimsi alevik, Jana Laast ja Kaido EhasooKoskla tee 1, Püünsi küla, Kalle KiikerHeldri tee 15, Haabneeme alevik, Kristel Haiba-RilloLaineharja tee 5, Miiduranna küla, Toomas TõnisteAngervaksa tee 7, Metsakasti küla, Giro PovilaitisKooli tee 13, Püünsi küla, Janek ToigerKarjaaia tee 2, Randvere küla, Alla SirotkinaAlpikanni tee 2, Viimsi alevik, Mare OssipIlusmäe tee, Püünsi külaVallavalitsus premeerib parimaid aukirja ja mälestusesemega.Aadress Asukoht Pakendi liikRANDVERE TEE1/statoilKonteinerimaht m 3KonteineritearvViimsi Paber, papp 2,5 1Randvere tee 1a Viimsi segapakend 0,6 1AIANDI TEE 16 Viimsi segapakend 0,6 1MERERANNATEE 4Viimsi segapakend 0,6 2KALURI TEE 4 Viimsi segapakend 0,6 1KALURI TEE 8 Viimsi segapakend 0,6 1MERERANNATEE 2Viimsi segapakend 0,6 1VEERE 3 Viimsi segapakend 0,6 1Rohuneeme tee96 kauplusPüünsi küla(Viimsi vald)segapakend 0,66 1Haabneeme Rohuneeme tee 1 klaaspakend 1,5 1ViimsiHaabneemeKelvingiTammneemeLeppneemeRandvere tee 1BSääästumarketitaarapunkti juuresTalu tee pumbajaamajuuresküla keskusehoone tagaHaugi tee algusesbussijaama juureslasteaia juures,vahetult enneSadama teedklaaspakend 1,5 1segapakend 2,5 1segapakend 2,5 1segapakend 2,5 1segapakend 2,5 1Randvere Kibuvitsa tee 1 ees segapakend 0,8 1MuugaOjakääru jaRandoja tee ristilsegapakend 0,8 1

25. jaanuar 2008Viimsi MuuseumidelehenäitusPõgenemine Eestist 1944Vanasti kuulusid Viimsi poolsaareidaranniku külad Jõelähtmekirikukihelkonda.Jõelähtme on aga kaugelja Viimsi rahval olnud hoopislihtsam Tallinnas kirikuskäia. Kohaliku pühakojapuudumine kujunes tõsiseksprobleemiks.25. juulil 1848 pidas Jõelähtmeõpetaja, Ida-Harju praost GustavH. Schüdlöffel Randveresjumalateenistust ja sel päevalmärgiti maha tulevase kirikuvundamendikoht. Paistis, et asioli Randvere rahvale väga tähtis,sest juba päev hiljem kogunessuur hulk kohalikke inimesija õhtuks oli kivist vundamentvalmis(!). Sellega ehitustegevusesialgu millegipärast piirduski,tööd jätkusid alles kaheaasta pärast. 1850. aastal laotiüles seinad. 1851. aastal saihoone lõpuks õlgkatuse pealening uksed ja aknad ette. TorniRandvere kirikul esialgu eiehitatud. Hoone õnnistati pidulikultsisse 1852. aastal.Randvere kogudust teeniskuni surmani 1859. aastal Jõelähtmeõpetaja, tuntud Eestikeeleuuendaja Schüdlöffel,kelle viimane puhkepaik onJõelähtme kirikaias. Enam kuikolmkümmend aastat, 1863–1895 teenis Randvere rahvasttuntud ja armastatud Jõelähtmeõpetaja Paul Loppenowe, kelleametiajal 1882. aastal hooneosaliselt ümber ehitati: pandiuued aknad ja uksed, ehitativälja koori- ja oreliruum ningtorn, muretseti kroonlühterja kirikuriistad ning tehti uusaltar. Koguduse liige, TammneemeMihkli talu peremeesKarl Neem kinkis kirikule altarimaali,mida praegugi sealnäha võib.Aastatel 1896–1923 teenisRandveres Jõelähtme õpetajaOskar E. E. Tomberg. Temaametiajal 1904. aastal uuendatiMaardu mõisa toetusel kirikukatust. Kiriku orel oli kehvasseisus ja 1904. aastal hakatiuue oreli muretsemiseks rahakorjama. Kaheksa aasta pärastõnnestuski uus pill muretsedaja see pühitseti 1912. aastajuulis. Randvere kirik jäi Jõelähtmekiriku abikirikuks kuni1923. aastani, mil vanad kirikukihelkonnadlikvideeriti.Randvere kogudus on olnuderiliselt seotud Tallinna Jaanikogudusega. Vahepeal hõlmasidRandvere koguduse piiridterve Viimsi poosaare. Pärast1923. aastat on Randveres töötanudmitmed õpetajad, neistpeaaegu 30 aastat õpetaja KarlReinaru. Alates 1998. aastastteenib kogudust Rannamõisakiriku õpetaja Aare Kimmel.Kui vanal ajal toetas Randverekiriku ehitust Maardumõis, siis nüüd on selle tänuväärserolli üle võtnud Viimsivald. Viimastel aastatel on kiriksaanud uue katuse ja parkla.2007. aastal restaureeriti altaritja kantslit.Enne: Randvere kirik 1900. aastate paiku, Vinnuniiditalu fotokogu. Kirikuhoonel on laastukatus, tagakõrguvad puud ja surnuaia ümber on näha lattaeda.5. jaanuaril kogunesid Viimsikoduloolased uue aastaesimesele koosolekule ningseekord räägiti eestlaste põgenemisestläände II maailmasõjaajal. Teema kohtaolid materjali kogunud kodulooringijuhendajad Alar Mikja Jaan Tagaväli. Koduloohuvilisteleoli külla tulnud ükspõgenike järeltulija, Viimsivalla elanik Rein Leipalu, kesrääkis kuulajaile haaravalteestlaste elust Rootsis.Mõni aeg tagasi kirjutas Rootsiselav eestlane Jüri Münterartikli „Põgenemine Viimsist”.Tema vanaisa, vanaema, isa jatädi olid 1944. aasta septembrikuusjätnud oma kodu ja siirdunudvõõrsile. Nendega koos olipaadis ka teisi sugulasi. Artikliautor on sündinud 1953. aastalRootsis, aga teda hakkas huvitama,mis oli juhtunud ennetema sündi. Tema sugulased jatuttavad jutustasid talle, kuidaspõgenikud Eestist lahkusid,kuidas neid uuel kodumaalvastu võeti ja kuidas nad sealtasapisi kohanema hakkasid.Nii sündis tänases lehes avaldatudkirjutis.1940. aastal aset leidnudEuroopa rahvaste rände tõukejõukssai 1. septembril 1939puhkenud II maailmasõda.Sõjast põhjustatuna algas kaeestlaste põgenemine läände,jätkudes lainetena kogu sõjavältel. Seoses II maailmasõjasündmustega sattus läände hulkeestlasi, keda ennast ja kelle järeltulijaidjagub tänaseni peaaeguigasse maailma nurka.Kuigi 1939. aasta oktoobrislahkusid Eestist ümberasumisekorras Saksamaale valdavaltbaltisakslased, läks nendegakoos ka umbes 4000 eestlast.Samal ajal hakkasid EestistRootsi minema esimesed rannarootslased.1941. aasta algupooleltoimunud baltisakslastenn järelümberasumise käiguslahkus jälle ka eestlasi.Aastatel 1942–1943 tõstsidSaksa okupatsioonivõimudpäevakorda küsimuse üldmobilisatsioonistEestis. See tõikaasa Saksa sõjaväe mobilisatsioonialla kuuluvate, peaasjalikultrannalähedastelt asualadeltpärit noorte (enamasti alla25aastaste) meeste illegaalsepõgenemise üle mere Soomevõi Rootsi. Kokku oli neid umbes5000 eesti noort, kellestpaljud astusid hiljem vabatahtlikultSoome sõjaväkke – needolid nn soomepoisid.1943. aastal aktiviseerusriiklikul tasandil korraldatudlegaalne lahkumine. Rootsi jaAmeerika Ühendriigid soovisidpäästeaktsioonide käigus evakueeridaeelkõige elanikkonnaeliidi ehk poliitikud, majandusningkultuuritegelased ja teisedharitlased. Samuti otsustatikoostöös Saksa okupatsioonivõimudegaevakueerida kõikeestirootslased.Riiklikud aktsioonid ningevakueerimised kasvasid 1944.aasta suvel ja sügisel üle organiseerimatakorras suurekspõgenemiseks – põhjuseksPunaarmee pealetung Eestile.Põgenes igaüks, kellel selleksvõimalus tekkis. Massilinepagemine toimus nii üle mereRootsi kui ka teistesse Euroopariikidesse. Sakslased püüdsidteatud määral põgenemistRootsi takistada ja suunata põgenikkekui potentsiaalset tööjõuduhoopis Saksamaale.Peamiseks Eestist põgenemiseajendiks on loetud hirmu.Mälestus venelaste esimeselokupatsiooniaastal toimepandust,eeskätt juuniküüditamisest,oli kõigil meeles. 1944.aasta suvel-sügisel oli siinselerahvale varasemast selge, et niiEesti Vabariigi ajal juhtivatelametikohtadel olnud inimesikui ka sakslastega koostöödteinuid ja nende perekondi ootavadees küüditamised ningtagakiusamised. Keegi ei teadnudette, kui laiahaardeliseltvenelased siin pärast oma võimukindlustamist „puhastuse”korraldavad. Seepärast põgenesidka need, kellel selleks otsestpõhjust justkui ei olnudki.Seoses Eesti hõivamisega Punaarmeepoolt ja piiride sulgemisega1944. aasta hilissügisellõppes praktiliselt võimalus siitpageda.Hinnanguliselt võib arvata,et ühtekokku sattus II maailmasõjapäevil Eestist läände70 000–90 000 inimest. Senisedandmed põgenemise kohtaViimsi poolsaare küladest,Kräsuli, Prangli ja Aksi saarteltning Naissaarelt on lünklikud.Kõikide külade ja põgenikekohta andmeid ei ole.Viimsi Muinsuskaitse Seltsiesimees Kalju Sepp on 1991.aastal kogunud andmeid nendekohta, kes 1944 põgenesidViimsi poolsaarelt ning Kräsulija Prangli saartelt üle mere.Endine naissaarlane ErikaRosen on koos Edith Svenssonigakogunud 1985. aastal andmeidNaissaarelt Rootsi põgenenudinimeste kohta. Seltsilon olemas põgenejate nimekirjad,kuid need on lünklikud.Ootame viimsilastelt täiendusi.Seltsiga saate ühendust võttatelefonil 606 6941 või e-postilselts@viimsivald.ee.Kuhu siis eesti põgenikudvälja jõudsid? Lahkumist kodumaaltpeeti alguses suurestiajutiseks ning seepärast eelistatilähemal asuvaid riike, etsiis olukorra normaliseerudesoleks lihtsam kodumaale naasta.Ideaalseim paik oli sõjas endneutraalseks kuulutanud Rootsija läheduse tõttu ka Soome.Eestlastest põgenike peamisedsihtriigid olidki Soome, Rootsi,Saksamaa ja viimase okupeeritudTaani ja Austria. Eestlasisattus ka Itaaliasse.Kokku oli sõja lõpul Saksamaalja selle poolt varem okupeeritudaladel 40 000 Eestistpärit põgenikku. Pärast kohalejõudmistSaksamaale koondatisuur osa neist põgenikelaagritesse.Leidus ka neid, kes laagrisseei soovinud minna ningpüüdsid endale ise leida elukohta,tööd või võimalust edasirännata.Rootsi sattus aastatel 1940–1944 kokku 32 000 põgenikkuEestist, nendest otse Rootsi7000 eestirootslast ja 18 000eestlast ja Soome kaudu Rootsi7000 eestlast. Teistel andmetelpakutakse Rootsi põgenenudeestlaste arvuks 27 000 ningneist umbes 12 000 saabus sinnaorganiseeritult.Kõik, kes Eestimaalt lahkusid,ei jäänud võõrsile. Osainimesi otsustas vabatahtlikultEestisse tagasi tulla, osa sunnititagasi pöörduma. Seda nimetatirepatrieerimiseks. Eritihoogsalt tegeletigi tagasipöördumiseküsimusega Saksamaapõgenikelaagrites. Neile, kestagasi ei pöördunud, avanesvahetult sõjajärgsetel aastateltuleviku suhtes kaks võimalust:kas jääda sellesse riiki,kus nad viibisid või asuda ümbermõnda kolmandasse riiki.Kuna pärast II maailmasõdavalitses pea kõigis maades suurtööjõupuudus, siis nähti põgenikeümberasustamises headvõimalust töökäte puuduse leevendamiseks.Samas saadi aru,et põgenike vastuvõtmisegaei saada mitte ainult tööjõudujuurde, vaid valitsus võtab endaleka vastutuse ja teatud kohustused.Otsuse Saksamaa põgenikelaagritestlahkuda langetasideestlased 1946. aasta lõpus,1947. aasta alguses. Laagriteslevitasid ümberasumisegaseotud infot juhtkonnad, asjakohaseidartikleid ilmus laagriajalehtedesning ümberasumisevõimalustest räägiti koosolekutel.Kuhu siis Saksamaa laagritestja mujalt ümber asuti?Paljud eestlased sattusid organiseeritudümberasumise käigusInglismaale, Kanadasse,Ameerika Ühendriikidesse jaAustraaliasse. Vähemal määralsiirduti ka teistesse riikidesse.Tänapäeval elab läänemaailmashinnanguliselt umbes90 000 eestlast. See arv onviimastel aastakümnetel olnudpüsiv. Milline on väliseestlusetulevik? Paguluse algaastatelnäiteks räägiti Uppsala ülikooliastunud eestlastest üliõpilastele,et neil tuleks rootslasteks saadaja eesti päritolu unustada. Siiskion läänes jäetud inimestelevõimalus teha ise oma valikudja seda on ka suures ulatuseskasutatud oma eesti identiteedisäilitamiseks. Aeg on muidugiteinud oma töö – mida enamsõlmitakse segaabielusid, sedaväiksemaks jääb nende lastearv, kes räägivad kodus eestikeelt. Iga uue põlvkonnagakaob asukohamaa elanikkondasulandumise teel mingi osa kohalikusteestlaskonnast.Siiski on ilmselt veel liigavara väita, et väliseestlus onkohe-kohe hääbumas. Kindlastion väliseestlus aga muutumas,organisatsioone jääbvähemaks, väiksemates kohtadespuudub juurdekasv ja sealtegevus paratamatult hääbub.Järgmine koduloolaste kokkusaamine toimub laupäeval,2. veebruaril algusega kell 11 Viimsi koduloomuuseumis,Pringi külas Nurme tee 3. Meile tuleb külla Pirita paikkonnakoduloouurija Sulev Roosmaa, kes räägib Viimsipaikkonna kultuuriloost läbi koduloolase pilgu. Kõik huvilisedon oodatud.Nüüd: Randvere kirik 2008. aastal, Alar Miku foto. Niimõnigi asi on muutunud: kirikuhoonel on uus moodneplekk-katus, taga on näha maju ning aia taha onkasvanud suured lepad.Paadipõgenikud on jõudnud Rootsi randa.Jaan TagaväliViimsi kultuuriloo selts

JAANUAR 2008Viimsi vallavalitsuse määrused14. detsember 2007 nr 75Aadressi määramine Metsakasti külasVõttes aluseks kohanimeseaduse ja Viimsi Vallavolikogu poolt09.11.2004 määrusega nr 22 kehtestatud „Kohanime määramise korra”:§ 1. Määrata maaüksusele Metsakasti VIII (katastritunnusega89001:010:1360) aadressiks Metsakasti tee 18, asukoht näidatud lisas1 oleval plaanil.§ 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebilehel.§ 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi VallavalitsuseKantseleis.Urmas Arumäe, vallavanemKristo Kallas, vallasekretär14. detsember 2007 nr 76Aadresside määramine Tammneeme külasVõttes aluseks kohanimeseaduse, Viimsi Vallavolikogu poolt09.11.2004 määrusega nr 22 kehtestatud „Kohanime määramise korra”ja Viimsi Vallavalitsuse 08.03.2007 otsusega nr 134 kehtestatud„Tammneeme tee 9” detailplaneeringu. Kinnistu omanik RoometKurg on 28.11.2007 esitanud Viimsi vallavalitsusele avalduse aadressidemääramiseks.§ 1. Määrata Tammneeme tee 9 maaüksusest moodustatavatele elamukruntidelealljärgnevad aadressid:1) Tammneeme tee 9 detailplaneeringujärgne krunt positsiooniga 12) Tammneeme tee 9a detailplaneeringujärgne krunt positsiooniga 2§ 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebilehel.§ 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsusekantseleis.Urmas Arumäe, vallavanemKristo Kallas, vallasekretär14. detsember 2007 nr 77Katastriüksusele aadressi määramine RandverekülasVõttes aluseks kohanimeseaduse ja Viimsi Vallavolikogu poolt09.11.2004 määrusega nr 22 kehtestatud „Kohanime määramise korra”ning arvestades, et kinnistu, asukohaga Randvere külas, kinnistusregistriregistriosa numbriga 11823002, aadressiga Mündi tee 15,koosneb kahest katastriüksusest. Kinnistu omanik, Elmar Pääsalne,on 29.11.2007 esitanud Viimsi vallavalitsusele avalduse lahustükileeraldi aadressi saamiseks.§ 1. Määrata kinnistu, aadressiga Mündi tee 15, koosseisu kuuluvalekatastriüksusele katastritunnusega 89008:003:0038 aadressiks Münditee 14, asukoht näidatud lisas 1 oleval plaanil.§ 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebilehel.§ 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsusekantseleis.Urmas Arumäe, vallavanemKristo Kallas, vallasekretär21. detsember 2007 nr 78Viimsi valla munitsipaalkoolide, huvialakoolide jalasteaedade õpilaskoha tegevuskulu arvestuslikumaksumuse kinnitamine 2008. aastaksMäärus kehtestatakse Eesti Vabariigi Haridusseaduse § 7 lg 2 p3, põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse § 44¹ lg 3, huvialakooli seaduse § 12lg 3, koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lg 6 ja 7, Vabariigi Valitsuse30.10.2001 määruse nr 330 „Munitsipaalkooli tegevuskulude katmisesosalemise kord” § 3 lg 1 ja 2, § 4 lg 1 alusel.§ 1. Kinnitada Viimsi valla eelarvest kaetava õpilaskoha tegevuskuluarvestuslik maksumus 2008. aastal:(1) Tegevuskulu arvestuslik maksumus munitsipaalkoolides:aastaskuus1) Viimsi Keskkool 30 137.– 2511.–2) Püünsi Põhikool 29 240.– 2437.–3) Prangli Põhikool 69 231.– 5769.–(2) Tegevuskulu arvestuslik maksumus munitsipaallasteaedades:aastas kuus1) Piilupesa Lasteaed 47 629.– 3969.–2) Pargi Lasteaed 47 025.– 3919.–3) Püünsi Lasteaed 26 747.– 2229.–4) Leppneeme Lasteaed 71 203.– 5934.–5) Randvere Lasteaed 100 469.– 8372.–(3) Tegevuskulu arvestuslik maksumus huvialakoolides:aastas kuus1) Viimsi Muusikakool 24 080.– 2007.–2) Viimsi Kunstikool 20 588.– 1716.–§ 2 Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2006 määrus nr86 ja 19.10.2007 määrus nr 63.§ 3. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebilehel.§ 4. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsusekantseleis.Haldo Oravas, abivallavanem vallavanema ülesannetesKristo Kallas, vallasekretärViimsi vallavolikogu 22.01.2008istungi õigusaktid22.01.2008 istungi otsusednr 1 Viimsi valla 2007. eelarveaasta assigneeringute sulgemine javalla 2008. aasta alguse vaba jäägi kinnitaminenr 2 OÜ Randvere Perearst ja OÜ Perearst Kersti Muuk-Adrat toetaminenr 3 Nurme tee 3 kinnistule hoonestusõiguse seadmine SA ViimsiMuuseumid kasuksnr 4 Tammneeme külas Suurekivi III, Teigari tee 23 ja sellega külgnevasosas Teigari tee, Pearna IV ja Pearna III maaüksuste detailplaneeringukehtestamine ning kinnistute omandamiseks sõlmitudnotariaalsete lepingute heakskiitmine22. jaanuar 2008 nr 3 Nurme tee 3 kinnistule hoonestusõiguseseadmine Sihtasutuse Viimsi Muuseumidkasuks.Võttes alusekskohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 34 lõike 2ning „Viimsi valla põhimääruse” § 65 lõike 1 punktid 1–3, § 66 lõike1 punkti 2 ja § 69 lõike 1 punkti 5 ning võttes arvesse Viimsi Vallavalitsuseettepanekut, olles Sihtasutuse Viimsi Muuseumid asutaja,selle kohta, et Sihtasutuse Viimsi Muuseumid töö korraldamisekson otstarbekas seada Nurme tee 3 kinnistule aadressiga Pringi küla,Nurme tee 3, millisel asub Viimsi Koduloomuuseumi hoone koos sellejuurde kuuluva maaga, seada hoonestusõigus Sihtasutuse ViimsiMuuseumid kasuks, Viimsi Vallavolikogu otsustab:1. Seada Viimsi valla omandis olevale kinnistule Nurme tee 3 (reg.osa nr 8441602, katastritunnus 89001:010:1721, pindala 0,53 ha,sihtotstarve ühiskondlike hoonete maa, maksustamishind 254 976krooni) hoonestusõigus Sihtasutus Viimsi Muuseumid (rg-kood90009565) kasuks järgmistel tingimustel:1.1. hoonestusõiguse tasu – tasuta;1.2. hoonestusõiguse tähtaeg – 30 aastat;1.3. hoonestusõiguse eesmärk – muuseumi hoonete renoveerimine,ehitamine ja avalikes huvides haldamise korraldamine.1.4. hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik omaniku nõusolek.2. Anda vallavanemale volitused (edasivolitamise õigusega) kinnistuleNurme tee 3 Sihtasutuse Viimsi Muuseumid kasuks tasutahoonestusõiguse seadmise lepingute sõlmimiseks ja allakirjutamiseksvalla nimel ning teiste selleks vajalike tehingute ja toimingutesooritamiseks.3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt7, Tallinn) või esitada vaie Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jooksularvates korralduse teatavakstegemisest.Aarne Jõgimaavolikogu esimees22. jaanuar 2008 nr 4 Tammneeme külas SuurekiviIII, Teigari tee 23 ja sellega külgnevas osasTeigari tee, Pearna IV ja Pearna III maaüksustedetailplaneeringu kehtestamine ning kinnistuteomandamiseks sõlmitud notariaalsete lepinguteheakskiitmine.Planeeringu kehtestamisega hõlmatud maa-ala asub Tammneemekülas Tammneeme tee äärde jäävate elamukruntide ja RMK AnijaMetskonna maatüki nr.80 vahelisel alal. Maa-ala on valdavas osaskaetud võsase metsaga, osaliselt on planeeritaval alal ka raiesmikkeja rohumaad. Suurekivi III maaüksusel asub elamu ja kaks abihoonetning väliköök. Antud detailplaneering on Viimsi valla mandriosaüldplaneeringut (edaspidi „üldplaneering”) ja üldplaneeringu teemaplaneeringut„Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehitusepõhimõtted” (edaspidi „teemaplaneering”) osaliselt muutev.Vastavalt üldplaneeringule on maaüksuste juhtfunktsioonidekskaitsemets, looduslik rohumaa ja väikeelamumaa, kehtestatava detailplaneeringugamuudetakse kaitsemetsamaa ja looduslik rohumaavaldavas osas elamumaaks, transpordimaaks ja sotsiaalmaaks. Teemaplaneeringukohaselt peavad Viimsi vallas kõik elamud ja nendeabihooned asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal, väljaspoolmetsamaad on piirkonnas lubatavaks elamukrundi suuruseks 15000m². Kehtestatava detailplaneeringuga kavandatavate elamukruntideminimaalne suurus on aga 3300 m² ja need ei asu üldplaneeringugamääratud elamumaal. Seega tehakse käesoleva otsusega kehtestatavadetailplaneeringuga ettepanek üldisemate planeeringute osaliseksmuutmiseks.Küla kasvades on tekkinud vajadus kohapeal asuva lastepäevahoiuja mänguväljakute järele, mis omakorda on tinginud vajaduse muutakehtivaid üldplaneeringuid. Detailplaneeringu koostamise põhieesmärgikson Tammneeme külla ca 70-le lapsele lasteaia rajamine, samutiplaneeritakse Tammneeme tee äärde erinevate väikevormidegavaateplats ning Teigari tee 23 krundile spordiplats (mänguväljak) jamääratakse ehitusõigus üksikelamutele. Planeeritav hoonestus onkavandatud mereäärse sõidutee servas kulgeva olemasoleva ehitatudkeskkonna ja RMK vahelisele alale.Vastavalt üldplaneeringule ja teemaplaneeringule on planeeritavastalast põhja ja lõuna suunas asuvatel aladel kavandatud olemasolevatetiheasustusega elamukvartalite ja metsaalade vahele nn. üleminekuhoonestus,st. elamuehitus hajaasustuse põhimõttel. Käesolevaotsusega kehtestatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek samapõhimõtte jätkamiseks. Planeeritav metsaala on hariliku männi enamusega,vastavalt OÜ Metsaekspert dendroloogilisele hinnangule eiole käsitletavad puistud kõrge väärtusega. Üksikelamute asukohadon planeeritud valdavalt raiesmikele ja rohumaadele, metsaalalepaigutatavate üksikelamute asukohad täpsustatakse ehitusprojektistaadiumis kohapeal koos ekspert-dendroloogiga, eesmärgiga maksimaalseltsäilitada olemasolev kõrghaljastus. Kuna planeeritaval alalpuuduvad ka looduskaitselised piirangud ja ala jääb välja kavandatavaTammneeme-Leppneeme maastikukaitseala piiridest, ei kahjustatahajaasustusviisile vastavate 3300 m² suuruste elamukruntide planeerimisegaoluliselt looduslikku keskkonda. Elamukruntide suurusemääramisel on aluseks võetud üldplaneeringu põhimõtted eelpoolkirjeldatud naaberaladel. Seega ei rikuta elamukruntide planeerimisegapiirkonna arengu üldist printsiipi.Pärast planeeringu korrigeerimist vastavalt maavanema järelevalveteostamisel Harju Maavalitsuse 31.08.2007 kirjaga nr 2.1-13/4768esitatud märkustele võttis Viimsi Vallavolikogu 11.09.2007 otsuseganr 85 detailplaneeringu vastu ja korraldas 21.09.–05.10.2007 detailplaneeringututvustamiseks avaliku väljapaneku. Avalikul väljapanekulesitasid mitmed Tammneeme küla elanikud planeeringu kohtavastuväited, millest nähtuvalt asuti seisukohale, et detailplaneeringei sisalda motivatsiooni kaitsemetsa elamuehituse lubamiseks ja oldiseisukohal, et puudub põhjendatud vajadus üldplaneeringut muuta.Kuna vastuväidete esitajad ei nõustunud vallavalitsuse vastuskirjadestoodud seisukohtadega ja avalikul arutelul ei asunud vastuväideteesitajad vallaga planeeringuga kavandatu suhtes ühistele seisukohtadele,suunas vald detailplaneeringu Harju maavanemale järelevalveteostamiseks vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi „PlanS”) § 23 lg3 punktile 5 ja samas palus maavanemal anda üldplaneeringu muutmiseksoma nõusolek ja heakskiit detailplaneeringule alljärgnevatepõhjendustega:Viimsi valla koolivõrgu ja koolieelse lasteasutuse võrgu arengukavas,mis on Viimsi Vallavolikogu poolt vastu võetud 23.01.2007, tõdetakse,et Lubja piirkonna (Leppneeme, Lubja, Tammneeme) ja Randverepiirkonna (Laiaküla, Metsakasti, Muuga, Pärnamäe, Randvere,Äigrumäe) lasteaiakohtade vajaduse prognoos 2007–2012 on suur.Defitsiit 2007. aastal avatud Randvere lasteaiaga on suur, 3 sõime- ja2 aiarühma – kokku 5 rühma. 2009. aastaks prognoositakse Lubjalasteaia piirkonda elama 150 last, kellest sõimeealisi 52 ja aiaealisi66 – seega eksisteerib piirkonnas vajadus avada ca 4 sõime ja 4 aiarühma– s.o 8 rühma. Kokku on vajalik praegusega võrreldes avada 6täiendavat rühma. 2012. aastaks prognoositakse Lubja piirkonnas ca150 last, kellest 70 oleksid sõimerühma ja 80 aiarühmade ealised.2007. aastaks prognoositi Randvere piirkonda elama 287 last, kellestsõimealisi 120 ja aiaealisi 94 – seega on vajadus avada ca 9 sõimeja 5 aiarühma – s.o kokku 14 rühma. 2009. aastaks prognoositakselasteaia piirkonda elama ca 340 last, kellest sõimeealisi ca 125 jaaiaealisi ca 145 – seega on vaja piirkonnas avada ca 9 sõime ja 8aiarühma – s.o kokku 17 rühma, mis kõik on defitsiidis. 2012. aastalprognoositakse Randvere piirkonnas ca 355 last, kellest ca 115 oleksidsõime- ja 150 aiarühma ealised. Piirkonnas on vaadeldaval aastalvajadus ca 8 sõime ja ca 8 aiarühma järele. Seega vähendab Tammneemelasteaia ehitamine defitsiiti 4 rühma ehk 18 % võrra.Viimsi Vallavolikogu 09.10.2007 määrusega nr. 37 kinnitatud „Viimsivalla arengukava; strateegia aastani 2030; investeeringute kava2007–2013” punkti 3.5.3 (alushariduse alapunkti) kohaselt on vallasasuvas kümnes lasteaias kokku 39 lasteaiarühma 771 lapsega. Sellesthoolimata on tulenevalt lasteaiaealiste laste arvu kiirest kasvust lasteaiakohtadejärjekord viimastel aastatel püsivalt suurenenud. 2007.aastal oli järjekorras 793 last. Arengukavas on öeldud, et lasteaiakohtadepuudumist tunnetavad olulise probleemina kõige enam valla lääne-ja idaranniku ning lõunaosa külade lapsevanemad. Samas ollakselasteaiateenusega vallas valdavalt väga rahul. Vallaeelarve kuludeson teistele kohalikele omavalitsustele lasteaiateenuse eest makstudsummad 2002–2005 varieerunud 2,5–5 miljoni kroonini aastas. Elanikkonnaarvu ja lasteaiakohtade defitsiidist tulenevalt on peamiseksväljakutseks alushariduse arendamisel lasteaiakohtade arvu viiminenõudlusele vastavaks. Selleks oleks lähiaastatel vaja ehitada 4–6kuue rühmalist lasteaeda, lähtudes lasteaiaealiste laste territoriaalsestpaiknemisest.Arengukava alushariduse alapunkti kohaselt on alternatiiviks uutelasteaiakohtade loomisele munitsipaallasteaedades eralasteaedadetekke soosimine elukoha lähedale, sh kõikidesse küladesse, nende tegevusekstingimuste loomine. Vastava koostöömudeli väljatöötamineja juurutamine on jätkuvalt aktuaalne. Ka Viimsi valla koolivõrgu jakoolieelse lasteasutuse võrgu arengukavas on lasteaiakohtade puudustunnistatud tõsiseks probleemiks ning samuti on ühe võimaliku lahendusenavälja pakutud eralasteaedade rajamise soodustamist.Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on oma elanikele sotsiaalseteteenuste osutamine, sh. lasteaiakohtade tagamine. Lasteaiakohtadeteravat puudust on tõdetud kohaliku omavalitsuse tegevuse aluseksolevates arengukavades. Viimsi Vallavolikogu 09.10.2007 määruseganr 37 kinnitatud investeeringute kavas 2007–2013 on ülesande 5.1„Laiendada ja parandada valla lasteasutuste võrku” täitmiseks ettenähtud tegevusena (r. 5.1.6) Tammneeme lasteaia projekteerimine jaehitamine erakapitali baasil.Vastuväiteid esitanud isikud pakkusid vallale alternatiivse lahendusenaehitada lasteaed valla munitsipaalomandis olevale kinnistuleLinnaku V (registriosa nr. 2692502). Arvestades valla finantsvõimalustepiiratust, mille on tinginud suhteliselt suur laenukoormusja arengukavast tulenevad investeerimiskohustused, ei ole võimalikvallal selle ettepanekuga arvestada. Seetõttu on probleemi lahendamiseksäärmiselt oluline kaasata erainvestoreid, kes nõustuvadlasteaia ehitamist finantseerima. Detailplaneeringu kehtestamineeraomandis oleval kinnistul tagab reaalse võimaluse Tammneemekülas lasteaia ehitamiseks. Lisaks asub kinnistu Linnaku V Mäealusemaastikukaitsealal, kus kehtib Viimsi Vallavolikogu 14.06.2005määrus nr 25 „Mäealuse maastikukaitseala kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirjakinnitamine”. Kaitsealal toimuv tegevus (ehitamine jms.)peab täitma kaitseala loomise eesmärke (muuhulgas väärtuslike metsakooslusteja elupaikade kaitse). Viimsi Vallavalitsus kui kaitsealavalitseja on oma 23.11.2007 määrusega nr 68 kinnitanud „Mäealusemaastikukaitseala kaitsekorralduskava”, milles on täpsemini kirjeldatudkaitsekorralduslikke tegevusi ning tingimusi võimalike ehitistepüstitamiseks. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud tootmisotstarbetaehitise püstitamine kaitsealal asuva kinnistu või kaitseala tarbeks.Seega ei ole lasteaia rajamine Linnaku V kinnistule kehtivatereeglite järgi võimalik. Teisi vallale kuuluvaid kinnistuid kõnealusespiirkonnas ei ole, mistõttu on väljapääs eraarendajate poolt pakutavateslahendustes. Samuti toetab planeeritava lasteaia asukoha valikutasjaolu, et kõnealune kinnistu piirneb avalikult kasutatava teega ja onseega hõlpsasti ligipääsetav nii lapsevanematele, lasteaeda teenindavatelesõidukitele kui ka vajadusel päästeteenistusele. Tegemist onhetkel ainsa võimaliku valikuga, mille otstarbekust toetab ka maaüksusepaiknemine küla suhtes kesksel kohal.Vald on kaalutlenud ja jõudnud otsusele, et avalikku funktsiooni täitvateinfrastruktuuri objektide - lasteaed, mänguväljak, spordiplats,vaateplatvorm - rajamisega luuakse piirkonna elukeskkonnale uusiväärtusi, mis on Tammneeme küla ja seega kogu valla huvides ningkaalub üles kolmeteistkümne hajaasustuse põhimõttel rajatava üksikelamulubamise.Harju Maavanem, kuulanud ära kohaliku omavalitsuse esindajate javastuväiteid esitanud isikute seisukohad, andis vastuväidete kohtavastavalt PlanS § 23 lõikele 4 oma seisukoha (Harju Maavalitsuse31.12.2007 kiri nr 2.1-13/4768). Järelevalve teostamise tulemusenaasus maavanem seisukohale, et antud detailplaneeringu koostamiselei ole rikutud neid vastuväiteid esitanud isikute seadusest tulenevaidõigusi, mis kuuluksid tagamisele järelevalve teostaja poolt. Eelpoolnimetatud Harju maavanema kirjas esitatud põhjendustest tulenevaltja võttes aluseks PlanS § 23 lg 6 andis maavanem detailplaneeringuleoma heakskiidu.Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 33,planeerimisseaduse § 23 lõike 6 ja § 24 lõike 3 ja lõike 5, Viimsi Vallavolikogu12.04.2005.a määrusega nr 19 kehtestatud „Viimsi vallaehitusmääruse” § 2 punkti 7 alusel, samuti juhindudes „Viimsi vallapõhimääruse” § 55 lõikest 2, Viimsi Vallavolikogu 11.11.2003 määrusenr 34 „Teede valla omandisse võtmise ja avalikuks kasutamiseksmääramise kord” punktidest 7 ja 13, tsiviilseadustiku üldosa seaduse§ 102 lõikest 2, § 111 lõigetest 1 ja 2 ning §-st 129 ning arvestadesülaltoodud asjaolusid ja kaalutlusi, Viimsi Vallavolikogu otsustab:1. Kehtestada Viimsi vallas Tammneeme külas Suurekivi III, Teigaritee 23 ja sellega külgnevas osas Teigari tee, Pearna IV ja Pearna IIImaaüksuste detailplaneering (OÜ Viimsi Valla Arenduskeskus, töö nr08-07), millega jagatakse kinnistud ja määratakse ehitusõigus kolmeteistkümneüksikelamu ja abihoone, lasteaia, avalikult kasutatavatespordiplatsi ja vaateplatvormi ehitamiseks. Elamute suurim lubatudehitusalune pindala on 550 m², lasteaial 1000 m² ja kõrgus elamutel8,5 meetrit, lasteaial 10 meetrit.2. Kiita heaks Viimsi valla ja Toomas Proosiga 10.01.2008 (registreeritud10.01.2008 nr 2-10.2/7) sõlmitud notariaalne võlaõiguslikleping kinnistu jagamise tulemusel tekkiva kinnistute tasuta võõrandamisekohta ning sellega seonduva kokkulepe teede rajamiseks jaleping lepingu muutmise leping sõlmitud 14.01.2008 (registreeritud14.01.2008 nr 2-10.2/12) järgnevad kohustused:2.1. omandada maatulundusmaa peale maa sihtotstarbe muutmistTammneeme külas asuval Pearna IV maaüksusel, omanik ToomasProos, katastriüksus 89001:003:6470, registriosa 2669202, maa-alapindala 892 m².2.2. omandada transpordimaa peale teede välja ehitamist omanikupoolt Tammneeme külas asuval Pearna III maaüksusel, omanik ToomasProos, katastriüksus 89001:003:6470, maa-ala pindala 7998 m².2.3. omanikul Toomas Proosil ehitada kinnistule (Lisas krunt nr 20)lasteaed, ilma kinnistu võõrandamise kohustuseta.3. Kehtestada vastav muudatus Viimsi valla mandriosa üldplaneeringusja üldplaneeringu teemaplaneeringus „Viimsi valla üldiste ehitustingimustemääramine. Elamuehituse põhimõtted”.4. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel.5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt7, Tallinn 15082) või esitada vaie Viimsi Vallavolikogule 30 päevajooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.Aarne Jõgimaavolikogu esimees22.01.2008 istungi määrused22. jaanuar 2008 nr 1 Viimsi valla ametiasutustestruktuur, teenistujate koosseis ja töö tasustamisekord.Määrus kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse § 11 lõike 1, kohalikuomavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 19, 21, 35ja 36 ning lõike 3 alusel, juhindudes Vabariigi Valitsuse 20. veebruari1996 määrusest nr 50 „Kohaliku omavalitsuse ametnike ametikohtadenimetuste kehtestamine”.1. peatükk: Viimsi Valla ametiasutuste struktuur ja teenistujate koosseis§ 1. Viimsi valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisukinnitamineViimsi valla ametiasutuste struktuur ja teenistujate koosseis kinnitataksevastavalt määruse lisale 1.§ 2. Vallavalitsusele õiguste andmineVallavalitsus võib aasta jooksul teha muudatusi ametiasutuste (v.avallavolikogu kantselei) struktuuris ja teenistujate koosseisus vallavolikogupoolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires.2. peatükk: Viimsi Valla ametiasutuste teenistujate töö tasustamisekord1. jagu: palgapoliitika

JAANUAR 2008§ 3. Palgapoliitika põhimõtted(1) Viimsi valla ametiasutuste palgapoliitika on ühtne. Töö tasustamisepraktika peab toetama Viimsi kohaliku omavalitsuse mainetatraktiivsest tööandjast ja aitama värvata, säilitada ja motiveeridavõimalikult kõrge tasemega vallateenistujaid.(2) Töö tasustamine peab olema seaduslik, lähtuma riigi ja Viimsivalla õigusaktidest.(3) Töö tasustamise põhimõtted peavad toetama Viimsi kohalikuleomavalitsusele pandud ülesannete efektiivset elluviimist ja olemaavalikud.(4) Vallavalitsuse eesmärgiks on maksta teenistujatele nende töö eestadekvaatset tasu, mis oleks Viimsi tööjõuturu keskmisel tasemel.(5) Töö tasustamise süsteem peab olema motiveeriv ja suurendamateenistujate huvi täiendõppeks ja kvalifikatsiooni tõstmiseks.(6) Töö tasustamise põhimõtted peavad olema võrdsed kõigile teenistujatelening töö tasustamise süsteem turvaline.(7) Arvestades teenistuja töösaavutusi, kvalifikatsiooni ja kompetentsusttugineb palgakorraldus peamiselt ametikohale.(8) Vallateenistujaid tasustatakse rahaliselt, makstes palka, mis tagaksnende arvestatava elukvaliteedi ja võimaldaks pidevat enesearendamist.(9) Palk koosneb kindla suurusega ametipalgast, töötulemustel põhinevatestlisatasudest ja preemiatest. Põhilise osa palgast moodustabametipalk.(10) Tööandja soodustuste rakendamisel lähtutakse põhimõttest, etosaliselt toetatakse teenistujate tööga otseselt seotud vajaduste rahuldamist(koolitus-, transpordi- või sidekulude hüvitamine), tervise jatöövõime säilimist ning sotsiaalsete garantiide tagamist.(11) Vallavalitsus peab tagama töö tasustamiseks valla eelarves ettenähtudvahendite efektiivse kasutamise, mis võimaldab palgasüsteemikäigushoidmise pikema aja jooksul.2. jagu: töö tasustamise süsteemi ülesehitus ja rakendamine§ 4. Üldsätted(1) Valla ametiasutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuselõpetamise otsustab vallavolikogu, samuti kinnitab vallavolikoguametiasutuse põhimääruse ja teeb selles muudatusi.(2) Valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ning palgamääradeja palgatingimuste kinnitamine on vallavolikogu ainupädevuses.(3) Valla ametiasutuste (v.a vallavolikogu kantselei) struktuuri,teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused esitabvallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsus. Vallavolikogu kantseleistruktuuri, teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimusedesitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavolikogu esimees.(4) Ametnike ametikohtade nimetuste rakendamisel lähtutakse VabariigiValitsuse poolt kehtestatud kohaliku omavalitsuse ametnikeametikohtade nimetustest ning ametinimetuse kuuluvusest vastavasseametinimetuste põhigruppi.(5) Vallavolikogu kinnitab ametiasutuste struktuuri ja teenistujatekoosseisu (näidates selles ära ametiasutuste struktuuri, teenistujateametikohtade arvu ning ametikohtade kuuluvuse vastavasse ametinimetustepõhigruppi) järgnevaks aastaks üldjuhul samaaegselt vallaeelarve kinnitamisega.(6) Lähtudes vallavolikogu poolt kinnitatud ametiasutuste struktuuristja teenistujate koosseisust, teenistujate palgamääradest kinnitabvallavolikogu esimees vallavolikogu kantselei osas ning vallavanemteiste valla teenistujate osas teenistujate koosseisunimestikud koosametikohtade ametipalkadega, vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatudpalgamääradele (koefitsientidele).(7) Ametniku teenistusest vabastamisel ja abiteenistujaga töölepingulõpetamisel lähtutakse hüvituste maksmisel riigi ning valla õigusaktidest.(8) Vallaametnike sotsiaalsed garantiid kehtestab vallavolikogu.§ 5. Töö tasustamise süsteemi ülesehitus(1) Teenistujate ametikohad on tulenevalt “Avaliku teenistuse seadusest”jagatud ametnikeks ja abiteenistujateks järgmiselt:1) ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatudvõi valitud isik;2) abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohaletöölepingu alusel võetud tehniline töötaja.(2) Ametnike ametikohad on jaotatud ametinimetuste alusel põhigruppidesse:1) juhid;2) nõunikud;3) vanemametnikud;4) nooremametnikud.(3) Ametinimetus tuleneb ametikoha kirjeldusest ning ametikohalnõutavast teadmiste ja oskuste tasemest, mis ametnike puhul (v.a vallavolikogupoolt valitud ja ametisse nimetatud isikud) kajastatakseametijuhendites.(4) Teenistujate töö tasustamise aluseks on koefitsient vallavanemaametipalgast. Vallavolikogu kehtestab igale ametnike põhigrupilekoefitsiendi alam- ja ülemmäära. Teenistuja ametipalga määrab vallavanemteenistuja otsese juhi ettepanekul, võttes aluseks koefitsientidevahemiku selles ametnike põhigrupis, kuhu ametnik kuulub.(5) Kuupalgamäärade muutmine, arvestades tarbijahinnaindeksimuutumist ning muudatusi Viimsi tööjõuturul, otsustatakse üldjuhulsamaaegselt järgmise aasta valla eelarve koostamise põhimõteteganing teenistujate palgamäärad esitatakse vallavolikogule kinnitamisekskoos järgmise aasta Viimsi valla ametiasutuste teenistujate töötasustamise korraga.§ 6. Töö tasustamise süsteemi rakendamine(1) Töötasu planeerimisel võetakse aluseks ametikohtadele kinnitatudpalgamäärad ning neile vastavad kuupalgamäärad, mille järgiarvutatud töötasu suurendatakse teatud protsendi võrra lisatasude,preemiate ja toetuste maksmiseks, samuti nähakse ette vahendid erakorralistekssündmusteks.(2) Palk on tasu, mida makstakse teenistujatele töö eest. Palk koosnebametipalgast (põhipalgast) ja teenistujale makstavatest lisatasudestning preemiatest.(3) Ametipalk on kuupalgamäära alusel arvutatud palk, mis määratakseteenistujale tulenevalt tema ametikohast ja ametikohale ettenähtudpalgamäärast ning mida on teenistujal õigus saada alates teenistusseastumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani.(4) Teenistujale võib maksta lisatasusid, preemiaid ja ühekordseidtoetusi eelarves ettenähtud töötasuvahendite piires.(5) Lisatasu on tasu, mida makstakse teenistujale lisaks ametipalgaletäiendavate tööülesannete täitmise (sh puuduva ametniku ülesannetetäitmise), nõutavast tulemuslikuma töö (edaspidi - tulemusliku töö)eest või muudel seaduses ettenähtud juhtudel.(6) Lisatasu tulemusliku töö eest on ametniku kvalifikatsioonist, võimekusest,kogemustest, oskustest ja tehtud töö kvaliteedist tulenevpalgaosa.(7) Tulemuspreemia on tasu, mida makstakse teenistujale eelnevaltpüstitatud eesmärkide saavutamisel.(8) Lisatasu tulemusliku töö eest, preemiat ja puhkusetoetust eimaksta teenistujale distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.(9) Puhkusetoetust makstakse teenistujale kuni ühe kuu ametipalgaulatuses. Üldjuhul makstakse puhkusetoetus välja koos kollektiivpuhkusepuhkusetasu väljamaksmisega Juhul kui teenistuja ei puhkakollektiivpuhkuse ajal, makstakse puhkusetoetus välja muul ajal vallavanemakäskkirja alusel. Puhkusetoetust makstakse esimesel tööaastalproportsionaalselt töötatud ajale. Esimese tööaasta piirangutei rakendata ametnikule, kes vabastati eelmiselt ametikohalt vallaametiasutuses seoses tema valimise või nimetamisega teisele ametikohalemuus valla ametiasutuses või toimus vabastamine seosesteenistustähtaja möödumisega.(10) Katseajal võib teenistujale määrata tema ametikohal ettenähtudametipalgast madalama ametipalga. Ametipalga määramise sama põhimõtetvõib rakendada kuue kuu jooksul ka määratud ajaks teenistussevõetud ajutiselt äraoleva ametniku asendajale ja teisele ametikohaleüleviidud ametnikule. Katseajal preemiat üldjuhul ei maksta.(11) Teenistujate koolituskuludeks nähakse valla eelarves ette vahendidkuni ühe kuu ametipalga suuruses summas iga teenistuja kohta.§ 7. Puuduva ametniku ülesannete täitmine(1) Puuduva ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik võibajutiselt äraoleva ametniku asendamiseks või vaba ametikoha täitmiseksedasilükkamatutel juhtudel, kui ametiasutuse normaalne tööoleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja või kohusetäitjateenistusse võtmine ei ole võimalik või otstarbekas:1) jagada puuduva ametniku ülesanded teiste ametnike vahel, vabastamataneid oma ülesannete täitmisest;2) panna puuduva ametniku ülesanded teisele ametnikule, vabastadesviimase tema ülesannete täitmisest;3) panna puuduva ametniku ülesanded osaliselt teisele ametnikule,vabastamata teda oma ülesannete täitmisest.(2) Ametnik võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesanneteajutisest täitmisest keelduda, kui nende täitmine on talle tervisetõttu vastunäidustatud või eeldab kõrgemat kvalifikatsiooni või teistsugusterialast ettevalmistust kui see, mis on antud teenistujal.(3) Ametnik ei või käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel samas ametiasutusespuuduva ametniku ülesandeid täita üle kahe kuu kalendriaastas.Kui puuduvat ametnikku asendab tema koosseisuline asetäitjavõi kui isik on andnud kirjaliku nõusoleku puuduva ametnikuülesannete täitmiseks pikema perioodi vältel, siis seda tähtaega eikohaldata.(4) Ametnikele, kes käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 1 aluselasendavad puuduvat ametnikku, makstakse lisaks nende enda palgalelisatasu kuni puuduva ametniku ametipalga ulatuses proportsionaalseltneile pandud puuduva ametniku ülesannete hulgale. Lisatasumäärab ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik.(5) Ametnikule, kes käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 2 aluselasendab puuduvat ametnikku, makstakse puuduva ametniku ametipalka,kui see on tema ametipalgast suurem, ja lisatasusid, milleleasendajal on õigus. Kui puuduva ametniku ametipalk on asendajaametipalgast väiksem, säilitatakse asendajale tema senine palk.(6) Ametnikule, kes käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 3 aluselasendab puuduvat ametnikku, makstakse lisaks tema enda palgalelisatasu kuni puuduva ametniku ametipalga ulatuses proportsionaalselttemale pandud puuduva ametniku ülesannete hulgale. Lisatasumäärab ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik.§ 8. Lisatasu teenistusaastate eest(1) Lisatasu maksmise aluseks teenistusaastate eest on “Avaliku teenistuseseaduse” paragrahvi 37 lõige 2:1) alates 5-aastasest teenistusstaažist 5% palgamäärast;2) 10-15-aastase teenistusstaaži korral 10% palgamäärast;3) alates 15-aastasest teenistusstaažist 15% palgamäärast.(2) Lisatasu makstakse kõigile teenistujatele sellest päevast, kui neiltekib õigus nimetatud lisatasule.(3) Lisatasu teenistusaastate eest makstakse ka vallavolikogu palgaliseleesimehele või palgalisele aseesimehele ning palgalisele vallavalitsuseliikmele ilma vallavolikogu täiendava sellekohase otsuseta.§ 9. Lisatasu akadeemilise kraadi eest(1) Lisatasu maksmise aluseks ametnikule on “Avaliku teenistuseseaduse” paragrahv 38:1) magistrikraadi eest 10% ametipalgast, kui ametnik on esitanudmagistrikraadi olemasolu tõendava dokumendi;2) kui ametnik omab rohkem kui üht magistrikraadi, siis makstaksetalle iga kraadi eest 10% ametipalgast, kuid kokku mitte rohkem kui20% ametipalgast;3) doktorikraadi eest 20% palgamäärast, kui ametnik on esitanudakadeemilise kraadi olemasolu tõendava dokumendi;4) kui ametnik omab rohkem kui üks doktorikraad, siis makstaksetalle iga kraadi eest 15% ametipalgast, kui kokku mitte rohkem kui30% ametipalgast;(2) Lisatasu akadeemilise kraadi eest makstakse ka vallavolikogupalgalisele esimehele või palgalisele aseesimehele ning palgaliselevallavalitsuse liikmele ilma vallavolikogu täiendava sellekohase otsuseta.§ 10. Vallaametnike sotsiaalsed garantiid(1) Ametniku teenistusest vabastamisel ametniku algatusel seosesvanaduspensionile jäämisega makstakse talle hüvitust, kui ta on töötanudvalla ametiasutuses pidevalt:1) 3 kuni 6 aastat – kahe kuu ametipalga ulatuses;2) 6 kuni 10 aastat – kolme kuu ametipalga ulatuses;3) üle 10 aasta – nelja kuu ametipalga ulatuses.(2) Ametniku teenistusest vabastamisel vanuse tõttu makstakse tallehüvitust lisaks seaduses ettenähtud hüvitusele, kui ta on töötanud vallaametiasutuses pidevalt:1) 3 kuni 6 aastat – ühe kuu ametipalga ulatuses;2) 6 kuni 10 aastat – kahe kuu ametipalga ulatuses;3) üle 10 aasta – kolme kuu ametipalga ulatuses.(3) Ametniku teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastavatervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse tallehüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses sätestatudhüvitustele.(4) Ametniku teenistuse lõppemisel seoses tema surmaga makstaksetoetust ametniku pärijale kolme kuu ametipalga ulatuses lisaksmuudele seaduses ettenähtud toetustele. Toetust ei maksta juhul, kuipärijaks on riik või kohalik omavalitsus.(5) Ametnikule võib maksta hüvitust teenistusest vabastamisel kunikuue kuu ametipalga ulatuses vallavalitsuse korralduse alusel.(6) Käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõikes ettenähtud hüvitust ja toetustmakstakse tingimusel, et ametnik oli teenistuses valla ametiasutusesvähemalt viimased kolm aastat enne teenistussuhte lõppemist.(7) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes ettenähtud toetust makstakse 6.lõikes sätestatud teenistusajast lühema teenistusaja korral riiklikumatusetoetuse summa ulatuses.(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 kuni 5 ettenähtud hüvituste jatoetuste maksmiseks eraldatakse täiendavad rahalised vahendid vallareservfondist ning hüvituse maksmine vormistatakse ametisse nimetamiseõigust omava isiku käskkirjaga.3. jagu: juhtide töö tasustamine§ 11. Valla tippjuhtide töö tasustamine(1) Valla tippjuhtide töö tasustamise aluseks on valla tippjuhtide palgamäärad.(2) Valla tippjuhid on:1) vallavolikogu esimees ja aseesimees;2) palgalised vallavalitsuse liikmed;3) mittepalgaline valitsuse liige.§ 12. Valla tippjuhtide ametisse valimine või nimetamine ning ametistvabastamine(1) Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valib vallavolikogu omavolituste ajaks.(2) Vallavanema valib valla põhimääruses sätestatud tingimustelja korras vallavolikogu oma volituste ajaks. Vallavanema vabastabametist vallavolikogu.(3) Palgalise vallavalitsuse liikme nimetab ametisse vallavolikoguvallavanema esildisel vallavanema volituste ajaks. Palgalise vallavalitsuseliikme vabastab ametist vallavolikogu.(4) Vallavalitsuse liikme kinnitab vallavanema esildisel vallavolikoguvallavanema volituste ajaks. Vallavalitsuse liikme vabastab vallavalitsuseliikme kohustest vallavolikogu.§ 13. Valla tippjuhtide töötasu määramine(1) Töötasu või hüvituse määramine on vallavolikogu ainupädevuses.(2) Vallavolikogu võib määrata ametipalga vallavolikogu esimehelevõi ühele aseesimehele. Kui palgaline on vallavolikogu esimehekoht, määratakse aseesimehele hüvituseks 50% aseesimehe ametikohaleettenähtud ametipalgast. Kui palgaline on aseesimehe koht,makstakse esimehele hüvitust 50% esimehe ametikohale ettenähtudametipalgast. Kui puudub palgaline vallavolikogu esimehe ja aseesimeheametikoht, võib vallavolikogu esimehele ja aseesimehelemaksta hüvitust 50% vastavalt esimehe või aseesimehe ametikohaleettenähtud ametipalgast.(3) Vallavolikogu määrab vallavanema ja palgalise vallavalitsuseliikme ametipalga.(4) Vallavalitsuse liikmele, kes ei ole palgaline, makstakse hüvitust.Hüvitus määratakse kindla rahalise suurusena või koefitsiendina vallavanemaametipalgast.(5) Lisatasu ja preemiat võib vallavolikogu määrata töötulemustepõhjal, mis vormistatakse eraldi vallavolikogu otsusega.(6) Ametipalk ja hüvituse suurus vaadatakse läbi üldjuhul üks kordaastas samaaegselt järgmise aasta valla eelarve kinnitamisega.(7) Puhkusetoetust makstakse palgalisele tippjuhile kuni ühe kuuametipalga ulatuses seoses põhipuhkusega ilma vallavolikogu täiendavasellekohase otsuseta.(8) Preemiaid või toetusi, mida makstakse kõikidele teenistujateleühesugustel alustel, makstakse ka vallavolikogu palgalisele esimehelevõi palgalisele aseesimehele ning palgalisele vallavalitsuse liikmeleilma vallavolikogu täiendava sellekohase otsuseta.§ 14. Valla tippjuhtide transpordi- ja sidekulude hüvitamineAmetnikule hüvitatakse:1) ametiauto kasutamise või isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamisekulud (kulude hüvitamise piirmäär kehtestatakse vallavanemakäskkirjaga ning vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas, v.a vallavolikoguesimehe ja aseesimehe kulude hüvitamise piirmäär);2) mobiiltelefoni kasutamise kulud (kulude hüvitamise piirmäär kehtestataksevallavanema käskkirjaga ja vaadatakse üle vähemalt ükskord aastas, v.a vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kulude hüvitamisepiirmäär).§ 15. Valla tippjuhtide sotsiaalsed garantiid(1) Palgalisel ametikohal töötavale vallavolikogu esimehele või aseesimehele,vallavanemale ja vallavolikogu poolt ametisse nimetatudpalgalisele vallavalitsuse liikmele võib vallavolikogu otsusega makstaametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses,kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalgaulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kuikaheksa aastat ning vabastamine toimub:1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivaltoma teenistuskohustusi täita;3) seoses umbusalduse avaldamisega.(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud hüvitust ei maksta, kuivallavolikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik:1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi1. lõike punktis 2 toodud juhul;2) valitakse või nimetatakse vallavolikogu poolt ametisse uueks tähtajaks.(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud hüvituste maksmisekseraldatakse täiendavad rahalised vahendid valla reservfondist ninghüvituse maksmine vormistatakse vallavolikogu otsusega.§ 16. Valla juhtide töö tasustamine(1) Valla juhtide töö tasustamise aluseks on valla juhtide palgamäärad.(2) Valla juhid on:1) vallasekretär;2) vallavalitsuse ameti (struktuuriüksuse) juhataja (edaspidi - ametijuhataja);3) vallavolikogu kantselei juhataja.§ 17. Valla juhtide ametisse nimetamine ja ametist vabastamine(1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem.(2) Ameti juhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem.Vallavanema ettepanekul vaadatakse ameti juhataja ametisse nimetamisevõi ametist vabastamise küsimus eelnevalt läbi vallavalitsuseistungil ja otsus vormistatakse protokollilise otsusena, mille aluselnimetab ameti juhataja ametisse ja vabastab ametist vallavanem.(3) Vallavolikogu kantselei juhataja nimetab ametisse ja vabastabametist vallavolikogu esimees.§ 18. Valla juhtide töötasu määramine(1) Vallasekretäri ametipalga määrab vallavanem. Ametipalga määraminevormistatakse vallavanema käskkirjaga vallasekretäri ametissenimetamisel või ametipalga muutumisel. Samuti vormistatakse vallavanemakäskkirjaga kõik teised vallasekretäri töö tasustamist käsitlevadhaldusaktid (lisatasu, preemia, toetus jmt).(2) Ameti juhataja ametipalga määramiseks teeb ettepaneku abivallavanem,kellele ameti juhataja allub. Ametipalga määramine vormistataksevallavanema käskkirjaga ameti juhataja ametisse nimetamiselvõi ametipalga muutumisel. Samuti vormistatakse vallavanemakäskkirjaga kõik teised ameti juhataja töö tasustamist käsitlevadhaldusaktid (lisatasu, preemia, toetus jmt).(3) Vallavolikogu kantselei juhataja ametipalga määrab vallavolikoguesimees.(4) Ametipalga määramisel lähtutakse ametikohal nõutavast teadmisteja oskuste tasemest, juhtimise ulatusest ning ametniku vastutusemäärast.(5) Valla juhi ametikoht eeldab üldjuhul kõrgharidust, vallasekretäriametikohal on nõutav juriidiline kõrgharidus.(6) Ametisse nimetamise õigust omav isik võib määrata ametnikulekinnitatud töötasuvahendite piires lisatasu tulemusliku töö eest,täiendavate tööülesannete täitmise eest ja muid seadusest tulenevaidlisatasusid:1) lisatasu tulemusliku töö eest määratakse arenguvestluse põhjal;2) lisatasu määramisel täiendavate tööülesannete täitmise eest tulebkäskkirjas näidata milliste tööülesannete täitmise eest see on määratud.(7) Ametipalk ja lisatasu tulemusliku töö eest vaadatakse läbi ükskord aastas iga-aastase arenguvestluse põhjal. Selle alusel võib järgmiselaastal tõsta ametniku ametipalka või määrata talle lisatasu tulemuslikutöö eest, samuti muuta või ära jätta talle varem määratudlisatasu.(8) Ametisse nimetamise õigust omav isik võib määrata ametnikulekinnitatud töötasuvahendite piires preemiaid ja toetusi.(9) Tulemuspreemiat makstakse eelnevalt püstitatud eesmärkide saavutamiseeest. Tulemuspreemiat võib maksta ühekordse töötulemusevõi teatud perioodi töötulemuste hindamise alusel.

JAANUAR 2008(10) Preemia ja toetuse maksmisel tuleb käskkirjas näidata maksmisepõhjus.(11) Preemiaid või toetusi, mida makstakse kõikidele teenistujateleühesugustel alustel, makstakse samadel alustel ka valla juhile ningsee vormistatakse ettenähtud korras käskkirjaga.(12) Puhkusetoetust makstakse ametnikele kuni ühe kuu ametipalgaulatuses seoses põhipuhkusega.§ 19. Valla juhtide transpordi- ja sidekulude hüvitamineAmetnikule võib hüvitada:1) ametiauto kasutamise või isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamisekulud (kulude hüvitamise piirmäär kehtestatakse vallavanemakäskkirjaga ning vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas, v.a vallavolikogukantselei juhataja kulude hüvitamise piirmäär);2) mobiiltelefoni kasutamise kulud (kulude hüvitamise piirmäär kehtestataksevallavanema käskkirjaga ja vaadatakse üle vähemalt ükskord aastas, v.a vallavolikogu kantselei juhataja kulude hüvitamisepiirmäär).4. jagu: teiste ametnike töö tasustamine§ 20. Nõunike töö tasustamine(1) Nõunike töö tasustamise aluseks on nõunike palgamäärad.(2) Nõunike põhigruppi kuuluvad:1) vallavanema nõunikud;2) muud nõunikud.§ 21. Nõunike ametisse nimetamine ja ametist vabastamine(1) Vallavanema nõuniku nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem.Vallavanema nõunik allub vallavanemale.(2) Muud nõunikud kuuluvad vallakantselei või vallavalitsuse ameti(struktuuriüksuse) koosseisu. Muu nõuniku nimetab ametisse ja vabastabametist vallavanem vallasekretäri või ameti juhataja ettepanekul,tulenevalt sellest, kelle alluvusse nõunik kuulub.§ 22. Nõunike töötasu määramine(1) Nõuniku ametipalga määrab vallavanem. Ametipalga määraminevormistatakse vallavanema käskkirjaga. Samuti vormistatakse vallavanemakäskkirjaga kõik teised nõuniku töö tasustamist käsitlevadhaldusaktid (lisatasu, preemia, toetus jmt).(2) Ametipalga määramisel lähtutakse ametikohal nõutavast teadmisteja oskuste tasemest, tegevuse ulatusest ja vastutuse määrast, miskajastatakse ametijuhendis.(3) Nõuniku ametikoht eeldab üldjuhul kõrgharidust.(4) Vallavanem võib määrata ametnikule kinnitatud töötasuvahenditepiires lisatasu tulemusliku töö eest, täiendavate tööülesannete täitmiseeest ja muid seadusest tulenevaid lisatasusid:1) lisatasu tulemusliku töö eest määratakse vahetu ülemuse ettepanekularenguvestluse põhjal;2) lisatasu määramisel täiendavate tööülesannete täitmise eest tulebkäskkirjas näidata, milliste tööülesannete täitmise eest see on määratud.(5) Ametipalk ja lisatasu tulemusliku töö eest vaadatakse läbi ükskord aastas vahetu ülemuse ettepanekul iga-aastase arenguvestlusepõhjal. Selle alusel võib järgmisel aastal tõsta nõuniku ametipalkavõi määrata talle lisatasu tulemusliku töö eest, samuti muuta või ärajätta talle varem määratud lisatasu.(6) Vallavanem võib määrata nõunikule kinnitatud töötasuvahenditepiires preemiaid ja toetusi.(7) Tulemuspreemiat makstakse eelnevalt püstitatud eesmärkide saavutamiseeest. Tulemuspreemiat võib maksta ühekordse töötulemusevõi teatud perioodi töötulemuste hindamise alusel.(8) Preemia ja toetuse maksmisel tuleb käskkirjas näidata maksmisepõhjus.(9) Preemiaid või toetusi, mida makstakse kõikidele teenistujateleühesugustel alustel, makstakse ka nõunikule ning see vormistatakseametisse nimetamise õigust omava isiku käskkirjaga.(10) Puhkusetoetust makstakse ametnikele kuni ühe kuu ametipalgaulatuses seoses põhipuhkusega.§ 23. Nõunike transpordi- ja sidekulude hüvitamineAmetnikule võib hüvitada:1) isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulud (kulude hüvitamisepiirmäär kehtestatakse vallavanema käskkirjaga ning vaadatakseüle vähemalt üks kord aastas, v.a vallavolikogu kantseleiametniku kulude hüvitamise piirmäär);2) mobiiltelefoni kasutamise kulud (kulude hüvitamise piirmäär kehtestataksevallavanema käskkirjaga ja vaadatakse üle vähemalt ükskord aastas, v.a vallavolikogu kantselei ametniku kulude hüvitamisepiirmäär).§ 24. Vanem- ja nooremametnike töö tasustamineVanem- ja nooremametnike töö tasustamise aluseks on vanem- janooremametnike palgamäärad.§ 25. Vanem- ja nooremametnike ametisse nimetamine ja ametistvabastamineVanem- ja nooremametniku nimetab ametisse ja vabastab ametistvallavanem vallasekretäri või ameti juhataja ettepanekul, tulenevaltsellest, kelle alluvusse ametnik kuulub.§ 26. Vanem- ja nooremametnike töötasu määramine(1) Ametniku ametipalga määrab vallavanem. Ametipalga määraminevormistatakse vallavanema käskkirjaga. Samuti vormistatakseametisse nimetamise õigust omava isiku käskkirjaga kõik teisedametniku töö tasustamist käsitlevad haldusaktid (lisatasu, preemia,toetus jmt).(2) Ametipalga määramisel lähtutakse ametikohal nõutavast teadmisteja oskuste tasemest ja vastutuse määrast, mis kajastatakse ametijuhendis.(3) Pearaamatupidaja ametikohal on nõutav kõrgharidus, arvestatavtöökogemus ja süvateadmised ametikoha valdkonnas.(4) Juristi ametikohal on nõutav juriidiline kõrgharidus või selleomandamine lähiajal.(5) Vallavanem võib määrata ametnikule kinnitatud töötasuvahenditepiires lisatasu tulemusliku töö eest, täiendavate tööülesannete täitmiseeest ja muid seadusest tulenevaid lisatasusid:1) lisatasu tulemusliku töö eest määratakse vahetu ülemuse ettepanekularenguvestluse põhjal;2) lisatasu määramisel täiendavate tööülesannete täitmise eest tulebkäskkirjas näidata milliste tööülesannete täitmise eest see on määratud.(6) Ametipalk ja lisatasu tulemusliku töö eest vaadatakse läbi ükskord aastas vahetu ülemuse ettepanekul iga-aastase arenguvestlusepõhjal. Selle alusel võib järgmisel aastal tõsta ametniku ametipalkavõi määrata talle lisatasu tulemusliku töö eest, samuti muuta või ärajätta talle varem määratud lisatasu.(7) Vallavanem võib määrata ametnikule kinnitatud töötasuvahenditepiires preemiaid ja toetusi.(8) Tulemuspreemiat makstakse eelnevalt püstitatud eesmärkide saavutamiseeest. Tulemuspreemiat võib maksta ühekordse töötulemusevõi teatud perioodi töötulemuste hindamise alusel.(9) Preemia ja toetuse maksmisel tuleb käskkirjas näidata maksmisepõhjus.(10) Preemiaid või toetusi, mida makstakse kõikidele teenistujateleühesugustel alustel, makstakse ka vanem- ja nooremametnikule ningsee vormistatakse vallavanema käskkirjaga.(11) Puhkusetoetust makstakse ametnikele kuni ühe kuu ametipalgaulatuses seoses põhipuhkusega.§ 27. Vanem- ja nooremametnike transpordi- ja sidekulude hüvitamineAmetnikule võib hüvitada:1) isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulud (kulude hüvitamisepiirmäär kehtestatakse vallavanema käskkirjaga ning vaadatakseüle vähemalt üks kord aastas, v.a vallavolikogu kantseleiametniku kulude hüvitamise piirmäär);2) mobiiltelefoni kasutamise kulud (kulude hüvitamise piirmäär kehtestataksevallavanema käskkirjaga ja vaadatakse üle vähemalt ükskord aastas, v.a vallavolikogu kantselei ametniku kulude hüvitamisepiirmäär).5. jagu: abiteenistujate ja koosseisuväliste ametnike töö tasustamine§ 28. Üldsätted(1) Abiteenistujate ja koosseisuväliste ametnike töö tasustamise alusekson abiteenistujate ja koosseisuväliste ametnike palgamäärad.(2) Abiteenistujad on:1) koristajad;2) bussijuht.§ 29. Töölepingu sõlmimine ja selle lõpetamineTöölepingu abiteenistujaga ja koosseisuvälise ametnikuga sõlmib jalõpetab vallavanem.§ 30. Abiteenistuja ja koosseisuvälise ametniku töötasu määramine(1) Vallavanem määrab abiteenistuja ja koosseisuvälise ametnikuametipalga ning see fikseeritakse töölepingus. Kõik abiteenistuja jakoosseisuvälise ametniku töö tasustamise tingimuste muudatused kajastataksetöölepingu muudatustes.Vallavanema käskkirjaga vormistatakse abiteenistujale ja koosseisuväliseleametnikule makstavad ühekordsed lisatasud, preemiad jatoetused.(2) Ametipalga määramisel lähtutakse ametikohal nõutavast teadmisteja oskuste tasemest, töö keerukusest ja vastutuse määrast.(3) Ametipalk vaadatakse läbi üks kord aastas abiteenistuja ja koosseisuväliseametniku vahetu ülemuse ettepanekul.(4) Vallavanem võib määrata abiteenistujale ja koosseisuväliseleametnikule kinnitatud töötasuvahendite piires lisatasu täiendavatetööülesannete täitmise eest, mis ei kuulu abiteenistuja ja koosseisuväliseametniku tööülesannete hulka ja muid seadusest tulenevaidlisatasusid.(5) Vallavanem võib määrata abiteenistujale ja koosseisuväliseleametnikule kinnitatud töötasuvahendite piires preemiaid ja toetusi.(6) Tulemuspreemiat makstakse eelnevalt püstitatud eesmärkide saavutamiseeest. Tulemuspreemiat võib maksta ühekordse töötulemusevõi teatud perioodi töötulemuste hindamise alusel.(7) Preemia ja toetuse maksmisel tuleb käskkirjas näidata maksmisepõhjus.(8) Preemiaid või toetusi, mida makstakse kõikidele teenistujateleühesugustel alustel, makstakse ka abiteenistujale ja koosseisuväliseleametnikule ning see vormistatakse vallavanema käskkirjaga.(9) Puhkusetoetust makstakse abiteenistujale ja koosseisuväliseleametnikule kuni ühe kuu ametipalga ulatuses seoses põhipuhkusega.6. jagu: Viimsi Valla ametiasutuste teenistujate palgamäärade kinnitamine§ 31. PalgaastmestikudViimsi valla ametiasutuste teenistujate palgamäärad 2008. aastal kinnitataksevastavalt määruse lisale 2.3. peatükk: rakendussätted§ 32. Õigusaktide kehtetuks tunnistamineTunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 23.01.2007 määrus nr 4.§ 33. Määruse jõustumine(1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist ViimsiVallavolikogu kantseleis.(2) Määruse lisas 2 kinnitatud palgamäärasid rakendada tagasiulatuvaltalates 1. jaanuarist 2008.Aarne Jõgimaavolikogu esimeesAmetikoha nimetus Ametikohtade arv Teenistuja põhigrupp11. Viimsi Vallavolikogu Kantselei1.1. vallavolikogu kantselei juhataja 1 JAKokku 12. Vallavalitsus2.1. Vallavalitsuse liikmed2vallavanem 1 JAabivallavanem 3 JAvallavalitsuse liige 1 3 JAKokku 4 32.2. Vallavanema otsealluvuses ametnikudsisekontrolör 1 VAKokku 12.3. Vallakantseleivallasekretär 1 JAõigusnõunik 1 NõAjurist 1 VAjuhtivreferent 1 VAreferent 1 VApersonalispetsialist 1 VAsekretär 1 NAarhivaar 1 VAtehnik 1 NAinsener 1 VAvastuvõtusekretär 1 NAbussijuht 1 ATkoristaja 1 ATkoristaja 0,5 ametikohta 0,5 ATKokku 13,52.4. Arendusametarendusameti juhataja 1 JAarendusnõunik 1 NõAsaartespetsialist 1 VAnooremreferent 0,5 NAKokku 3,52.5. Rahandusametrahandusameti juhataja3 1 JAPearaamatupidaja 1 VAVanemraamatupidaja 1 VAkassapidaja-raamatupidaja 1 VARaamatupidaja 2 VAKokku 62.6. Keskkonnaamet

JAANUAR 2008Ametikoha nimetus Ametikohtade arv Teenistuja põhigrupp1keskkonnaameti juhataja 1 JAkeskkonnakaitseinspektor 1 VAkeskkonnaspetsialist-inspektor 1 VAKokku 32.7. Maa- ja planeerimisametmaa- ja planeerimisameti juhataja 1 JA1 Kasutatud lühendid: juht – JA, nõunik – NõA, vanemametnik – VA,nooremametnik – NA, abiteenistuja – AT, koosseisuväline teenistuja– KV.2 Vallavalitsuse liikmete arv ja struktuur kinnitatakse eraldi Vallavolikoguotsusega.3 Vallavalitsuse liige on rahandusameti juhataja, vallavalitsuse liikmenastruktuuris eraldi ametikohta ei moodusta.Viimsi Vallavolikogu 22.01.2008 määruse nr 1„Viimsi valla ametiasutuste struktuur, teenistujatekoosseis ja töö tasustamise kord”Lisa 2: Viimsi valla ametiasutuste teenistujate palgamäärad 2008.aastal§ 1. Vallavalitsuse liikmete palgamäärade kinnitamine(1) Määrata vallavanema ametipalgaks 40 000 (nelikümmend tuhat)krooni ning lisatasu valitsuse liikme täiendavate kohustuste täitmiseeest 5000 (viis tuhat) krooni kuus.(2) Määrata palgalise vallavalitsuse liikme ametipalgaks 26 000(kakskümmend kuus tuhat) ning lisatasu valitsuse liikme täiendavatekohustuste täitmise eest 5000 (viis tuhat) krooni kuus.§ 2. Vallavalitsuse liikmele hüvituse määramineVallavalitsuse liikmele, kes ei ole palgaline, makstakse hüvitust 5000(viis tuhat) krooni kuus.§ 3. Muude valla ametiasutuste teenistujate palgamäärade kinnitaminemaakorraldaja 1 VANooremspetsialist 1 NAplaneeringute koordinaator 1 VATeenistujate põhigrupid1. Ametnikud1.1. VallavolikoguPalgamäär (koefitsient vallavanema palgast)Planeerimisspetsialist 1 VAArhitekt 1 VAKokku 62.8. Ehitusametehitusameti juhataja 1 JAehitusjärelevalve inspektor 1 VAArhitekt 1 VAehitusjärelevalve insener 1 VAInsener 1 VA1.1.1. Vallavolikogu kantselei juhataja 0,4–0,51.2. Vallavalitsus 0,6–11.2.1. Juhid 0,4–11.2.2. Nõunikud 0,4–0,61.2.3. Vanemametnikud 0,2–0,51.2.4. Nooremametnikud 0,2–0,42. Abiteenistujad 0,1–0,33. Koosseisuväline teenistuja 0,1–0,2Referent 1 VAnooremspetsialist-ehitisregistripidaja 1 NAKokku 72.9. Kommunaal- ja heakorraametkommunaal- ja heakorraameti juhataja 1 JATeedeinsener 1 VAVallavolikogu 22. jaanuar 2008 määrus nr 2„Viimsi valla kaevetööde eeskiri”Avaldatakse 22.02.08 Viimsi Teatajas. Võimalik tutvuda ka Viimsivalla veebilehel (www.viimsivald.ee) või Viimsi Vallavolikogu kantseleis,Nelgi tee 1.Aarne Jõgimaavolikogu esimeesNB! Vallavolikogu õigusaktides nimetatud lisadega on võimalik tutvudaViimsi valla veebilehel (www.viimsivald.ee) või Viimsi Vallavolikogukantseleis, Nelgi tee 1.Heakorraspetsialist 1 VATrassiinsener 1 VAKokku 42.10. Sotsiaal- ja tervishoiuametsotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja 1 JAsotsiaaltöö spetsialist 1 VALastekaitsespetsialist 1 VAvallaarst 0,5 ametikohta 0,5 VAKokku 3,52.11. Noorsoo- ja haridusametnoorsoo- ja haridusameti juhataja 1 JAnoorsoo- ja haridustöö koordinaator 1 VAKokku 22.12. Kultuuri- ja spordiametkultuuri- ja spordiameti juhataja 1 JAkultuuritöö koordinaator 1 VAsporditöö koordinaator 1 VAKokku 3

25. jaanuar 2008Hüvasti Sardiinia! Tere Malta!Lõpuks jõudsin omadegaMaltale – läbi suurte seiklusteja jamamiste.Plaani järgi oleks mu reis pidanudselline välja nägema:Cagliarist Pisasse 9st kuni 10nining Pisast Maltale 14.30stkuni 16.30ni.Minul õnnestus see lihtnereis nii teha... Hommikul kell7 olin ilusti Cagliari lennujaamas.Kell 9.30 selgus, etCagliari lennujaam on suletud,kuna udu tõttu on võimatu õhkutõusta või maanduda. Olin ikkagipositiivne ja lootsin, etküll udu hajub ja kõik saabkorda. Kell 10 teatati meile, etCagliari-Pisa lend läheb Algherost(see on teine lennujaamSardiinia teises otsas).Lennujaam organiseeris reisijatelekolm bussi ning sõitalgaski. Algherosse sõitsimekolm tundi. Seal pidi meid ootamaPisa lennuk. Aga kunaitaalased on nii sahmerdised janeil oli arusaamatus lennujaamadevahel, siis selleks ajaks,kui meie sinna jõudsime, olilennuk juba ära lennanud. Tühjalt,ilma meieta. Kujutate iseette, mis siis toimuma hakkas.Mahajäänud reisijate hulgas olitemperamentseid itaalia ärimehi,kellel olid kohtumised kokkulepitud ning igaühel omaplaanid.Mina olin muidugi positiivneja naersin selle olukorra pealening paljud inimesed otsisidminuga kontakti või lihtsalt tulidja rääkisid juttu. Sain uusitutvusi ja nüüd on jälle uusikohti, kuhu reisima minna.Lõpuks, kaks tundi hiljemtuli uus lennuk ning saimeilusasti Pisasse. Olin muidugitäiesti kindel, et lennukompaniikorvab uued piletid ning saanhotelli, kus peatuda, sest olinammu juba oma Malta lennustmaha jäänud. Pisasse jõudsinjust siis, kui oleksin pidanudjuba Maltal maanduma.Pisasse jõudes selgus tõsiasi,et järgmine lend Maltale on 12.jaanuaril ehk kahe päeva pärastning Ryanair ei vastuta ühendlendudeeest. Nii ma maksin 75eurot oma pileti ümbervahetamiseeest ja pidin leidma endaleöömaja.Siis jooksis mul kõik kokku:ma ei olnud hommikust saadiksöönud ning olin seigelnudüheksa tundi järjest. Ma ei nutnud,kuid pisarad lihtsalt voolasid.Ma ei olnud nõus maksmahotellitoa eest 200 eurot.Mul polnud füüsiliselt võimalikPisasse minna, et otsidaodavaid hostele, sest mu reisikotidolid liiga rasked. Olinsiiski kolm kuud elanud teisesriigis. Nii ei jäänudki muudüle, kui rääkisin oma kurvaloo ühele lennujaama töötajalening palusin, et ta mind endajuurde võtaks. Lõpuks oli tanõus mind aitama. Nii elasingikaks päeva ühe võõra meesterahvapool ja ootasin omalendu. Lugesin raamatut ningvaatasin aknast, kuidas kurjadvihmapiisad ning rahe vastupuid peksavad.Peaks mainima, et see olitõeline poissmehekorter: kõikoli laiali ning sassis. Neil oliveel koer, uhh..., kes tegi kõikoma hädad tuppa. See oli vägaebameeldiv. Nad ei viigi omakoera õue, sest kardavad, etkutsu saab külma, kujutate pilti!Aga vähemalt mind koheldiselles suures segasummasuvilasnagu printsessi: kokatija näidati ümbrust ning külavaatamisväärsusi. Õnneks olikülalistetuba, kus ma elasin,korras. Lõpuks organiseeriskorteriperemees 12. jaanuariloma sõbra käest auto ning tõimind ilusasti lennujaama. Jah,muidugi oleksin võinud minnaka hotelli, kuid mis on elu ilmaseiklusteta.Maltale jõudsin 12. jaanuarilkell kuus õhtul. Mulle tulivastu Ana (malta sõbranna,kellega ma Guadeloupel tutvusin).Ta korraldas minu tulekupuhul õhtusöögi, kus kohtusinta sõpradega ning veendusinesimesest hetkest, et Maltal onsõbralikud ja viisakad inimesed.Lausa imeline oli rääkidainglise keeles ning saada aruiga kui viimasest sõnast. Meenus,et kui käisin 5. klassis, siisolin nii kade oma sõbrannadepeale, kes ingliskeelsetestlaulusõnadest aru said. Toonaimestasin kogu aeg, miks kõiklaulud lastest räägivad, agaalles hiljem sain teda, et babyei täheneda ainult last (tõelinenaerukoht). Mu inglise keel olikohutav. Uskumatu, et kogusee reisimine ning noortevahetusedon mu inglise keele lausasuurepärasele tasemele viinud.Tervitaks siinkohal ka Jolli, keson kõige vahvam inglise keeleõpetaja. She never gives up!Sardiinias hakkasin küllmõistma ja rääkima itaaliakeelt, kuid see kõik pole ikkagisee, kui keelt sada protsenti eivalda.Malta on imeline väike saareke– palun minge ja vaadakekaardilt, kus see asub. Te ei leiaseda üles, sest mõtlete, et kaarton selle koha pealt must või onlaps pastakaga sinna peale täpiteinud. Aga ei, see ongi Malta– 14 km lai ja 27 km pikk.Igal poole teede ääres on uhkedviidad linnadele – Sliema 1km, Rabat 2 km jne. Sisuliselton iga kilomeetri järel uus linn.Minu jaoks on Malta lihtsaltüks suur linn ja natuke ilusatrohelust sinna kõrvale.See maa on suurepäranekoht elamiseks: siin ei eksisteerikuritegevust ning riik onkõrgel majaduslikul tasemel.Kerjuseid pole ning põhimõtteliselton kõik jõukad.Maltalased on kõik nii peenikesedja väikesed, kuid poleimestada, sest nad peavad kõikennast sõbralikult ära mahutama316 ruutkilomeetrile. Niiarmas, neid elab terve saarepeale sama palju kui meid Tallinnas,400 000 inimest. Maltalon kaks riikliku keelt: malta jainglise keel.Kõige hullem on see, et põhimõtteliseltelavad nad ühessuures külas, kus kõik teavadkõike ning kui midagi halbavõi head teed, siis järgmiselpäeval teavad sellest kõik Elusiin on 24 h üks suur holiday,sest päike särab alati taevasning helesinine Vahemeri, misluksusjahtide vahelt sillerdab,lihtsalt kutsub ujuma. Inimesednaeratavad ning nende päevitunudnägudest lausa särab elurõõmvastu.Ana 53aastane onu on kõigevingem omaealistest (pealeminu isa), keda tean: nooruslik,positiivne, muudatustele vastuvõtlikja elurõõmus. Ta ümberon rohkem noori inimesi kuivanu, sest kõik lihtsalt fännavadteda.Onul on keset linna suurroheline aed, kus on üle 300mandariini-, apelsini- ning sidrunipuu.Aias elavad kanad jaüks kalkun ning paabulinnud,kes oma kirevaid sulgi aegajaltlaiali laotavad.Söögist armastavad maltalasedkõige rohkem pastat ja meremolluskeid.Maltal on katoliiklikud koolidning väga kõrgel tasemelharidus. Absoluutselt kõikideskoolides kantakse vormi ningõppekeel on inglise keel.Pilviste ilmadega on linntühi, sest nende jaoks ilma päikesetapole päeva olemas. Maltalasedon kõige partiootlikumrahvas, keda ma tean, ning nadon väga uhked oma maa üle.Kuid mida rohkem reisin,seda selgemaks saab asjaolu,et kõik see melu ja seiklus poletäiuslik ilma lähedaste inimestetaEestist. Aina vähem onasju, mis panevad imestama,ning kõik hakkab kuidagi korduma.Olen palju reisinud, alates16. eluaastast (praegu olen 22).Kõik need noortevahetused onmind viinud mõttele, et vähemkui saja aasta pärast pole meilenam midagi järel erinevatestkultuuridest, sest kõik samastubning aina vähem on kultuurilisierinevusi maade vahel.Traditsoonid, kombed, etikett,riietus, keeled ning isegimõtlemine rahvuste vahel lähebiga päevaga aina sarnasemaks.Ühel päeval olemegimärkamatult muutunud kõiküheks suureks Lihtsalt Maailmaks,kus räägitakse inglisekeelt ning kõigil on ühed jasamad pühad ja festivalid. Üksraha meil juba on ning mis sealikka, ka ciao- ja welcome-rahvas.Kuid seni, kuni on veel, midaavastada ning mille üle imestada,siis inimesed, minge reisigeja nautige elu. Asjad pole maailmaskõige tähtsamad. Ma lubanteile, et LCD-telekas ei tooteieni seda discovery’t, mida onoma silmaga võimalik näha.Alati teie ellu põnevust soovidesCarmenMaltaCarmen (paremal) koos AnagaSiggiewi kirik Maltal

10 25. jaanuar 2008Viimsi valla kultuurikalender25. jaan – 15. veebruar 2008kuni 31. jaanAlari Kivisaare fotonäitus„Mereäärne Viimsi”Avatud: N, R, L 12–17Viimsi koduloomuuseumiskuni 31. jaanRaamatunäitus „Lugejatelemmikud 2007”Viimsi raamatukogus25. jaan kell 20Viimsilaste tervisetund„Kogu perega ujuma”Eelreg: Tiia Tamm, tel609 0980, tiia@viimsivald.eeViimsi spaa ujulas25. jaan kell 13Positiivne mõtlemine javaimne tasakaalValli Lember – Bogatkina näituseavamineViimsi muusikakooli õpilastekontsertKoosviibimineViimsi päevakeskuses27. jaan kell 13Armulauaga jumalateenistusVaimulik Jaan TammsaluEELK Viimsi Püha Jaakobikirikus27. jaan kell 14.30JumalateenistusÕpetaja Aare KimmelEELK Randvere Peetri kirikus28. jaan – 3. veebrRaamatunäitus „Eno Raudja A. H. Tammsaare”Viimsi keskkooli raamatukogus29. jaan kell 18Loeng esi- ja keskajakultuuriloostIV loeng: romaanikaLektor Anu AllikveeViimsi koduloomuuseumis31. jaan kell 16Filmiõhtu: lastefilm(suurel ekraanil)kell 18Filmiõhtu: noortefilm(suurel ekraanil)Randvere noortekeskuses1.–16. veebrRaamatunäitus „Käsitöödja meisterdamist talveõhtuteks”Viimsi raamatukogus2. veebr kell 11Viimsi kultuuriloo seltsikodulooringi XIX kokkusaamineTeema: „Viimsi paikkonnakultuurilugu läbi koduloolasepilgu”, Sulev RoosmaaViimsi koduloomuuseumis2. veebr kell 10Viimsilaste tervisetundsuuskadelVäljasõit Kõrvemaale Viimsihaigla juurestInfo ja meistrivõistlustelereg: Tiia Tamm,609 0980, 5196 5243 võitiia@viimsivald.ee3. veebr kell 13Armulauaga jumalateenistusVaimulik Jaan TammsaluEELK Viimsi Püha Jaakobikirikus3. veebr kell 14.30JumalateenistusÕpetaja Aare KimmelEELK Randvere Peetri kirikus3. veebr kell 16Armulauaga jumalateenistusVaimulik Jaan TammsaluRohuneeme kabelis4.–29. veebrÕpilaste käsitöö- ja kunstinäitusPrangli rahvamajas5. veebr kell 12Vastlapäev: liulaskmine,vastlakuklid ja muusikaJ. Laidoneri mõisapargi mäelKorraldab Viimsi vallavalitsusja Viimsi huvikeskus5. veebr kell 13.30Vastlapäev RandveresRandvere päevakeskuses5. veebrVastlapäeva tähistaminePüünsi põhikoolis5. veebrVastlasõit ja vastlakuklidPrangli rahvamajas7. veebr kell 16Filmiõhtu: lastefilm(suurel ekraanil)kell 18Filmiõhtu: noortefilm(suurel ekraanil)Randvere noortekeskuses10. veebr kell 13Armulauaga jumalateenistusVaimulik Jaan Tammsalukell 14.30Leerikursuse algusVaimulik Jaan TammsaluRegistreerimine tel 5648 1700või jaan.tammsalu@eelk.eeEELK Viimsi Püha Jaakobikirikus10. veebr kell 14.30JumalateenistusÕpetaja Aare KimmelEELK Randvere Peetri kirikus11.–15. veebrStiilinädalPüünsi põhikoolis11.–15. veebrSõbrapostkastTule tee sõbrale kaart ja postitaoma sõbrakiri!Viimsi noortekeskuses11.–29. veebrRaamatunäitus „EestiVabariik 90. Eesti ajalooraamatud”Prangli raamatukogus12. veebr kell 12–16Eakate päevLoeng: stressi maandamineKoosviibimine. KontsertViimsi päevakeskuse saalis14. veebrSõbrapäeva tähistaminePüünsi põhikoolis14. veebr kell 16Filmiõhtu: lastefilm(suurel ekraanil)kell 18Filmiõhtu: noortefilm(suurel ekraanil)Randvere noortekeskusesTeisipäeval, 5. veebruarilLaidoneri mõisa mäelvastlapäeva liulaskmineViimsi valla koolidele jaasutustele12.00 I–II klassi teatevõistlus13.00 III–IV klassi teatevõistlus14.00 V–VI klassi teatevõistlus15.00 VII–VIII klassi teatevõistlus16.00 IX–XII klassi ja täiskasvanuteteatevõistlusAuhind kõige originaalsemaomavalmistatud liulaskmisvahendigameeskonnale!Võitjameeskondadele vastlakuklid,kuum tee kõigile.Lume puudumisel üritus eitoimu.Kui sa oled langenud hooletuse,halva kohtlemise, füüsilise,vaimse või seksuaalsevägivalla ohvriks, on sul abisaamiseks võimalus pöördudaHarju ohvriabikeskusesse:Noorte 9, Maardutel 600 6204e-postoksana.sviridenko@ensib.eeVastuvõtuajad on E, K ja Rkl 9–12 ning 13–16.Otsime lahendusi koos!Palju õnne!Alfred Koppel2.02Marju Kuul24.02Hella Kallak04.02Ella Säinas20.02Arno Vahter12.02Lembit Rohilaid13.02Anita-Agadja Nurme20.02Õie Randväli27.02Helga Pork06.02Jaan Havist09.02Eha Tamm09.029690858580808080757575Viimsi valla sünnid seisuga 15.01.2008Tere tulemast!Kajalin ja Martin Lutsulsündis 8. detsembrilpoeg Karl Martin.Sigrid Vestmannil jaLeho Harjol sündis13. detsembril tütarHedvig Marie.Saale ja Marek Niidilsündis 19. detsembrilpoeg Margus.Triin ja Janek Haualsündis 20. detsembriltütar Marie.Anneli Leinperel jaPaavo Viilupil sündis21. detsembril tütarMona.Ragne ja Kaupo Olelsündis 25. detsembrilpoeg Ron Tristan.Triin Oppil ja RannoMaryia Zakotey24.02Vaike Aas25.02Silvi Sepp02.02Saida Tõnts14.02Jaan Asi15.02Reet Ots15.02Heino Aas16.02Helje Krigolson17.02Jako Tunnel18.02Mati Laansalu20.02Anne-Mai Melder20.027575707070707070707070Roosil sündis 26. detsembrilpoeg TristanTorm.Angela ja Tõnu Steinbergilsündis 27. detsembrilpoeg Rainer.Ülve Tammiksaarel jaMarek Luigel sündis27. detsembril tütarMeribel.Kairi ja Kalvar Kaselsündis 28. detsembrilpoeg Kaspar.Raili-Jaanika Rhedel jaRino Toomingal sündis1. jaanuaril tütar Mia-Ly.Marge ja Ahti Kaskpeitilsündis 5. jaanuariltütar Matilda.Elsa Roosmets04.02Kaarel Märtin07.02Tiiu Harvo08.02Lia Külmallik11.02Enno Mägi14.02Ilma Koort16.02Peeter Raud17.02Katrin Gorelov18.02Liia Nurmik24.02Anne Peterson26.02SÜNNIPÄEVAD65656565656565656565Evi Ehala16.0275Urve Reinaste24.0270Mare Raimla27.0265Info:Marje Plaan, Viimsi valla kultuuritöö koordinaator, tel 606 6866, e-post marje@viimsivv.ee

25. jaanuar 200811Hirm silma laserravi ees on loomulikHirm küsida valesid küsimusi,hirm laserravi pikaajalisetoime ees, hirm maksta liigavähe või liiga palju, hirmvalida vale kirurg, hirm tehamidagi, mida pärast kahetsete.„Teadmine hajutab hirmu!”Enamik inimesi valiks võimalusenäha kaugele selgelt ilmaprille või kontaktläätsi kasutamata.Mis põhjustabnägemisprobleeme?Täiusliku nägemise korral sisenebvalgus silma läbi sarvkestaja fookustatakse ühte punktivõrkkestal. Refraktsioonivigatähendab, et valguskiired murduvadnii, et nendest ei moodustuvõrkkestal konkreetsetfookust. Selle põhjuseks ontavaliselt silma pikkuse või kujugaseotud probleem.Laserprotseduurivõimalik kasuVäiksem sõltuvus korrigeerivatestläätsedest pakub aktiivseelustiiliga inimestele rohkemvabadust. Sageli tehakse laseroperatsiooneametikaalutlustel.Läätsekandja jaoks kõrvaldablaserkirurgia läätsedepuhastamisele, äravõtmisele jatagasipanekule kuluva aja japingutuse. Lisaks kaovad läätsedehooldamise ja uuendamisekulud. Protseduuri tehakseka kosmeetilistel ja esteetilistelpõhjustel.Piisavaks põhjuseks on kalihtsalt väljavaade juhtida autotilma prillide või kontaktläätsedetavõi hommikul ärgata janäha prille ette või kontaktläätsisilma panemata. Patsient onainus inimene, kes saab otsustada,kas silmade laserkirurgiakasu ületab sellega seotud riskid.Igal aastal ravitakse maailmasüle miljoni inimese.Igale inimesele õigeprotseduurEnamik refraktsioonivigasid onlaserprotseduuridega kergestiravitavad, kuigi raviviisi valiksõltub mitmest individuaalsesttegurist. Kõige parem vanus laserprotseduuriletulemiseks onvahemikus 20–40 aastat. Kunaiga inimese silmad ja nõudmisedon ainulaadsed, teeb KSASilmakeskus patsiendile enneprotseduuri väga põhjaliku uuringu,mis sisaldab ka silmadeläbivaatust ja konsultatsiooni,et määrata patsiendile täpneravi.Esmasel uuringul ja ravieelselhindamisel valmistugesilmade põhjalikuks uuringuks(uuring kestab ligi 1,5 tundi),mis sisaldab ka silmi lühikeseksajaks tuimestavate japupille laiendavate tilkade kasutamist.Tilkade toime kestabvaid paar tundi.Lasik on sarvkesta ambulatoorsekirurgia vorm, milles kirurgkasutab spetsiaalset ja täpsetlapitegemise seadet nimegamikrokeratoom, et lõigata õhukesarvkestakoe lapp. Sarvkestalapp tõstetakse üles ja pöörataksetagasi, säilitades kogu aegühenduse sarvkestaga. Seejärelkasutab kirurg kaasaegset eksimeerlaserit,millega eemaldablahtiselt sarvkesta osalt eelnevaltkindlaks määratud kogusesarvkesta kudet. Eemaldatavakoe kogus arvutatakse operatsioonieelseltmääratud silmavalguse murdmise võime alusel.Tavaliselt on see kooskõlasteie viimasel prilli- või kontaktläätsederetseptil olevatearvudega. Seejärel pannaksesarvkesta lapp tagasi ja paa-ri minuti jooksul kinnitub seetagasi sarvkestale. Juba mõnetunni jooksul hakkab sarvkestapinnaepiteel kasvama üle lapilõigatud servade, et see lõplikultomale kohale kinnitada.Lasik-operatsioon on kõige sobilikum,et turvaliselt loobudaoma –1…–8 dioptrilistest kontaktläätsedestvõi prillidest.KSA Silmakeskusese kinnisideeon ohutus. Me seisameuute kirurgiliste tehnikate jatehnoloogiate esirinnas. Praegukasutab KSA Silmakeskus laseroperatsioonidelVI põlvkonnatehnoloogiat, mis on Eestispakutavatest parim!Lisaks kasutab KSA Silmakeskusoma laseroperatsioonideltäiesti uut meetodit, midakutsutakse Gentle Touch. TänuGentle Touchi meetodile onsilmade protseduurist taastumisekiirus suurem. Ligi 95%klientidel ei ole juba kolmtundi pärast protseduuri lõppumärgata, et nende silmi on ravitud.Suurim eelis, mida patsiendidGT puhul välja toovad,on veelgi väiksem ebamugavusprotseduuri ajal ning täppverevalumitepuudumine silmavalgetellaseroperatsiooni järel.Laserprotseduur ise kestabvaid mõne minuti, laseri toimeaegsilma kestab mõned sekundid.Ettevalmistus operatsioonikstehakse praksises operatsioonipäeval (näiteks kontrollitakseveelkord silmi jne) jasee toimub ligi 30 minutit enneoperatsiooni. Protseduur ise onvalutu ja sellest ei ole kuidagivõimalik jääda pimedaks.Lasik-protseduuri järgne paranemineei ole pikk. Patsientsaab tavapäraste tööülesanneteja meelelahutustegevustega jätkatajuba paari päeva jooksulpärast ravi. Lisaks sellele paranebnägemine praktiliselt kohe(nn üllatusmoment) ja mõlematsilma saab ravida ühel ja samalpäeval.Ravijärgne hooldusOrienteeruvalt nädala jooksulpärast ravi kasutatakse paranemisesoodustamiseks ja ajutiseebamugavustunde vähendamiseksravimitega silmatilkasid.Lisaks sellele peavad patsiendidesimese nädala jooksulöösiti kandma silmakatet, etkaitsta silmi tahtmatu hõõrumiseeest magamise ajal. Vahelpannakse lisakaitseks esimesekspäevaks silma ka pehmedkontaktläätsed. Öised katted javalguse eest kaitsvad päikeseprillidning kõik vajalikud ravimidja hooldused kuuluvadKSA Silmakliiniku kompleksseravi hulka.Lasik-protseduuriõnnestumise määrStatistikas saavutavad üle 99%Lasik-protseduuri läbinud patsientidestseaduslikult nõutavanägemisstandardi, millega võibautot juhtida ilma prillideta.Lasik-ravi hindLasik-protseduur maksab KSASilmakliinikus 13 000 krooni/silm. Hind sisaldab kogu operatsioonieelsetja -järgset tegevustja ravi. Anname teile nõusobivuse kohta operatsiooniks,vastame kõigile küsimustelevõimalike tulemuste osas japeame teiega nõu teiste sobivatelaser- ja mittelaserravi võimalusteüle.Vaata ka www.ksa.ee võiregistreeru protseduuridele telefonil609 1888.Hiina restoran China Red tähistabrotiaasta algustHiina kalendri järgi saabub uus aasta seekord 7. veebruaril.Tegemist on rotiaastaga. Rotiga ei seostu inimestel just kõigemeeldivamad emotsioonid ja ka astroloogid on rotiaastastkirjutanud juba igasuguseid ähvardavaid lugusid – kesmainib salakavalust, egoismi, intriige, kes ennustab katastroofe.Hiinlaste seas aga on rott au sees ja rotimärgis sündinudinimesi peetakse julgeteks ning ettevõtlikeks.Hiinlase jaoks on tegemistaasta tähtsaimate pidustustega.Pühad kestavad alates uueaasta saabumisest 15 päeva.Seetõttu tahame meiegi omaHiina restoranis tähistada sedasündmust väärikalt ja koosViimsi elanikega. Paljud tunnevadja armastavad Hiinakööki, aga nüüd üritame teiletutvustada ka hiinlaste kombeidja uskumusi. Hiinlased onmuide äärmiselt ebausklikud:igal kaunistusel, värvil, söögil,tegevusel on oma tähendus.Näiteks uut aastat oleks heavastu võtta punasesse riietatult– punane värv peletab eemalehalva õnne.Kogu China Redi kollektiivsoovib teile head uut aastat ehkXīn-nián kuài-lè!Leppneeme elanike küsitluse tulemused11. jaanuari Viimsi Teatajas ilmunud artiklis „Leppneeme elanikeküsitluse tulemused” graafikute allkirjad läksid kujundamise käigus vahetusse.Õigete tulemustega saate tutvuda Leppneeme külaseltsi kodulehelwww.hot.ee/leppneemeselts. Rubriigi „Dokumendid” alt.VTViimsi teede talvine hooldus.Tel 502 6267 (24 h),e-post viimsiteed@smr.ee

12 25. jaanuar 2008Martin Reimi sportlase visiitkaart(sündinud 14. mail 1971)1977 alustas sporditegemist Andres Lutsari juudoklubis.1978 ühines jalgpallitreeningutega treener Roman Ubakivi juures.1980 võitis Lõvide meeskonna valikkatsed ja sai esimeseks kapteniks.Kuulsa noortemeeskonna Tallinna Lõvid kasvandik 1978–1989.Tuli Lõvidega 3 korda Eesti noortemeistriks (C-, B- ja A-klassis),4 korda Eesti karikavõitjaks, 3 korda noortemängude võitjaks ja 2korda Helsingi rahvusvahelise karikaturniiri võitjaks kahes vanemasB-klassis (1997) ja A-klassis (1998).Lõvid pidasid kokku 26 rahvusvahelist kohtumist Soome, Rootsi,Ungari, Taani, USA, SDV, SLV, Mehhiko, Taivani, Prantsusmaa,Brasiilia jt välisriigi meeskondadega, millest võitsid 24 väravatevahega 108 : 12.Paljude Eesti noorte tippturniiride parim mängija või väravakütt.Eesti rekordiomanik kõrgema kooli palliga žongleerimises: 200ringi (ühes ringis on 12 kehapuudet); esinenud mitmel avalikulüritusel.1990 Eesti meistrivõistluste parim väravakütt: 18 mängu ja 18väravat.Profijalgpallur ja rahvuskoondise liige alates selle moodustamisest1992.EM-valikmängude Eesti koondise esimese värava autor võõrsil:Salernos.1995 kohtumises Itaalia-Eesti tulemusega 4 : 1.EM-valikmängude Eesti koondise esimese värava autor kodus:Tallinnas.1995 kohtumises Eesti-Sloveenia tulemusega 1 : 3.Eesti rahvuskoondise ainus väravakütt ühe peatreeneri, Roman Ubakivivalitsemisajal (1994–1995), lõi ainsa mängijana 5 väravat.Esimese mängijana jõudis Eesti kõrgliigas 100 mänguni (FC Flora,1996).Kolmel korral omandas spordiajakirjanike karika aasta ilusaimavärava eest koondise mängudes 1995, 1997 ja 1999.Eesti parim jalgpallur 1995.Eesti koondise parim poolkaitsja 1999, 2000 ja 2002.Eesti koondise parim kaitsja 1998.Eesti mängijate kõigi aegade parim keskmine mänguhinne – 7,50(EM-valikmängude eest 1998–1999).Taasiseseisvunud Eesti esimene profijalgpallur, kes on omandanudtehnilise kõrghariduse tippspordi kõrvalt.Lõpetas Tallinna tehnikaülikooli keemiateaduskonna materjalidetehnoloogia erialal 2000.Seisuga 1. jaanuar 2008 on Eesti koondis pidanud kokku 202 rahvusvahelistkohtumist, millest Martin Reim osales 156, tõustessakslase Lothar Matthäusi (150 mängu) ees Euroopa rekordinternatsionaaliks.Rahvuskoondise kapten aastatel 1998–2007, kokku ligi 100 mängus.Osa võtnud neljast MM- ja kolmest EM-valikturniirist.15 aasta jooksul on Eesti rahvuskoondise eest löönud 14 väravat,mis on ründajate Andres Operi ja Indrek Zelinski järel kolmastulemus.Eurosarjades on oma klubi FC Flora eest pidanud 23 mängu.Seisuga 1. jaanuar 2008 on Eesti meistriliigas FC Flora eest pidanud362 mängu, mis on praegu narvalase Maksim Gruznovi (363)järel teine tulemus Eestis.Martin Reim ja Marko Kristal on tänini ainsad seitsmekordsedEesti meistrid.Martin Reim ja Marko Kristal on Eesti koondist kõrvuti esindanud114 mängus, mis on teine tulemus maailmas. Eespool on SaudiAraabia paar.Martin Reim on suurima staažiga (1992–2007) Eesti rahvuskoondisemängija ja alates 2002. aastast selle vanim liige.Stabiilne mängumees: 5 aasta jooksul pole kordagi rahvuskoondisestvälja jäänud kehva mänguvormi tõttu.2002 üllitas kaheosalise õppevideokasseti „Martin Reimi jalgpallikool”.Valiti Eesti jalgpalliliidu ja spordiajakirjanike poolt üheteistkümneparima mängija hulka: 1995 oli esimesel kohal, 1998–2002kolmandal kohal.Ajavahemikus 1992–2002 ning aastatel 2004 ja 2007 arvati rahvuskoondisesümboolsesse koosseisu.2007 novembris avas Viimsis omanimelise jalgpallikooli, millegasoovib anda oma panuse nii üldisele laste spordiharrastuse kasvulekui ka uute andekate „lõvide” sünnile.2008 paneb Martin Reim oma jalgpallurikarjäärile punkti ningpühendub oma jalgpallikooli juhtimisele ja laste treenimisele.VTMartin Reim avasViimsis jalgpallikooliJalgpallur Martin Reim avasViimsis omanimelise jalgpallikooli.Kooli avamispidulanges kokku jõuludega jatoimus 20. detsembril Viimsispordihallis. Avaüritusesissejuhatavas kõnes rääkisMartin Reim, et püüab omakooli kaudu tuua võimalikultpalju Viimsi lapsi spordi juurde,sest jalgpall on juba põnnieaslihtsaim ja kättesaadavaimviis alustada sportlikkutegevust.Jalgpallikooli loomise idee saialguse valla juhtkonna soovistehitada oma valla lastele Viimsiesimene kunstmuruväljak.Ja nüüd on mõlemad tehtud:kool juba tegutseb ja uhke välivalgustusegatreeningbaasLaidoneri pargis ootab kevadesaabumist. FC Flora ja Eestirahvuskoondise kauaaegsekapteni Martin Reimi ja peostosavõtnud lastevanemate tänusõnadvalla juhtkonnale olidsiirad ja teenisid tormilise aplausi.Peol said kõik poiste vanusegrupidproovida oma pallivaldamiseosavust, isad viktoriiniküsimustegajalgpallitarkustja vaid emadele tehti erandmängida jalgpalli ülisuure palliga.See oli tõeliselt põnev jahaarav vaatemäng ning näitas,et Viimsis võiks lisaks lastejalgpallile ja Millstrandi naistemeistervõrkpalluritele ollaka naiste jalgpall, mis ei olekssugugi kehvem Eesti naisvõistkondadekeskmisest tasemest.Nii et kallid ja kaunid emmed,mõelge hästi järele ja siis pöördugeMartin Reimi poole, ehkannab midagi ära teha.Peole pani punkti peoperemeesise, kes näitas oma žongleerimiskunstisaladusi kõigelihtsamast kõksimisest meistriringitrikkideni välja, hoides isesamal ajal mikrit ja liikus ringioma tegevust kommenteerides.See ainulaadne trikitamise oskuson omandatud juba varajaseslapsepõlves kuulsas Lõvidejalgpallikoolis. Igatahes lõppeskooli avapidu kümnekilogrammisetordi nahkapistmisega.Alates uuest aastast tegutsebkoolis viie sünniaastaga treeningrühma:Viimsi spordihallis1994.–95., 1996.–98., 1999.,2000. ja 2001. aastal ning lisaksveel 2001.–2003. aastalsündinud laste ettevalmistusegrupid Pargi ja Päikeserattalasteaedades, kõik kokku ligi130 noore vutihuvilisega (nendeseas neli tütarlast).Kooli eesmärk saab ollaainult üks: anda igale lapselevõimalus tegeleda temalemeelelahutust pakkuva alaga,perspektiivikamatele aga sillutadateed Eesti suurklubi FCFlora kaudu suurde jalgpalli.Viieteistkümneaastaseks saanudandekas poiss või tüdrukvõidakse lepingu kohaselt üleanda FC Florale, kelle kauduon võimalus lennata oi kui kõrgeleja kaugele, kõik on mõistagienda teha ja omaenese kätes.Jalgpallikool püüab selleksanda oma parima. Treeneritevalikus ei tohiks olla kahtlust.Juba kahekümneaastasena Eestikõrgliiga profileiba maitsnudülikogenud Martin Reim jakümneaastase treenerikogemusegaIvo Lehtmets on Euroopakõrgeima PRO-litsentsigatreenerid, Olev Reim tunnistati2002. aasta Eesti parimaks lastetreeneriks.Aga üks mure jääb ikkakimbutama, mis kõikidel samalaadsetelettevõtmistel onsarnane: ootame sponsortoetusinii oma laste vanematelekuuluvate äriühingutelt kui kavallas asuvatelt ettevõtetelt.Laste spordilembuse ja sellekaudu tervise garantii on jumeie ühine mure.Jalgpallikooli telefon:5622 2144, Martin Reim.

25. jaanuar 2008Pargi lasteaia lapsed osalesidspordiklubi Fortis väikelastejõuluvõistluselJuba kolmandat aastat korraldabspordiklubi Fortis kolmapäevitiViimsi Pargi lasteaiasmudilastele kergejõustikutreeninguid.Detsembri keskel said väikesedspordilapsed oma võimeidproovile panna klubi väikelasteII jõuluvõistlusel. Võistluselosales 40 spordiklubilast vanuses4–10 aastat. Kahel nooremalvanuseklassil oli kavas60 m jooks, kaugushüpe ja 200m jooks.Fortise Pargi lasteaia treeningurühmadestvõistlesidedukalt mitmed spordihuvilised.Carl-Bret Parko saavutasoma vanuseklassis kolmandakoha 60 m jooksus, RaunoStoltsen aga kõigil kolmel alalkolmanda koha. Tublilt esinesidka Oliver Gren Vainola,Luukas Arbeiter, Robin Poksi,Ken Nummert ja Patrick TagDjakov.Neli viimast võistlesid endastkaks aastat vanemate poistega.Koolilaps Henri Sten Vainolavõttis aga võidu kõikidelaladel. Kohtuniketööga saidedukalt hakkama klubi suuremadsportlased. Kõiki tublisidlapsi autasustati diplomi ja šokolaadiga.Võistluse tulemusikajastava protokolli ning pildidleiad spordiklubi Fortis koduleheltwww.skfortis.ee.Kerli JärveSK Fortise treenerKes on kõige kiirem? Võistlevad Saialille rühma poisidPatrick kaugushüppe lennulSportHarjumaa spordiliit onoma maakondlike võistlustekarusselli uuel aastaltaas käima lükanud ningesimese ürituse tulemusisaab protokolli põhjal huvilistenituua.Veebruarikuuspordiüritused1. veebruarHarjumaa koolidevahelised meistrivõistlused teatesuusatamisesKõrvemaaKorraldaja: Harjumaa spordiliit2. veebruar kell 1113Harjumaa meistrivõistlused ja vanuseklasside meistrivõistlusedsuusatamisesKõrvemaaKorraldaja: Harjumaa spordiliitViimsilaste tervisetund suuskadelVäljasõit Kõrvemaale Viimsi haigla juurest kell 10. .Info jameistrivõistlustele registreerimine: 609 0980, 5196 5243(Tiia Tamm) või tiia@viimsivald.eeKorraldaja: Viimsi vallavalitsus11. jaanuaril peeti Tallinnaspordihallis Harjumaameistrivõistlused sisekergejõustikus.Auhinnatud tulemusenijõudis Viimsi vallasttäiskasvanute absoluutklassisnaiste 200 m jooksu ajaga26.41 võitnud Dane Must(Tallinna Kalev), teise kohasaavutas 1.55 kõrgust hüpanudJuta Tarmak (SK Audentes).Meestest saavutas TauriRoots (Marathon) 1.90 kõrgusthüpates teise koha, kolmandakoha sai 200 m jooksusMart Soesson (TallinnaKalev) ajaga 24,18 ning 800m jooksus Marek Luts (Viraaz)ajaga 2.06,75.Tütarlaste A-klassis(s 1991–1992) saavutas kergejõustikuklubisEha treenivKätlin Käo kaks kolmandatkohta: 60 m jooksus ajaga9.29 ja kaugushüppes tulemusega4.27. Sama vanuseklassinoormeestest võitisUrmo Andressoo (SKAudentes)5 kg kuulitõuke tulemusega14.24. B-klassis(s 1993 ja hiljem) oli meietütarlastest tublim GreteJürgenson (KJK Eha), kes800 m jooksus saavutas ajaga3.03,79 neljanda koha.Sama vanuseklassi poistestoli Elmar Sahk (Marathon)800 m jooksus ajaga 2.37,40kolmas ja Sven Nuutmann(Erki Noole KJK) 4 kg kuulitõukamises tulemusega11.68 samuti kolmas. Lähemaltsaab tulemustega tutvudaHarjumaa spordiliidu kodulehelwww.harjusport.ee.Tiia TammViimsi valla sporditöökoordinaatorFreestyletantsutreeningudViimsi huvikeskusesViimsi huvikeskuses toimuvad alates sügisest freestyle-tantsutunnid.Tundides ei tegeleta ainult tantsukavade õppimisega,vaid treening annab ka piisava füüsilise koormuse ningsamal ajal õpitakse rütmi- ja muusikatunnetust.Treeningutes õpitakse nii elementeeri tantsustiilidest, kuson kombineeritud nii freestyle,show-tants, hiphop kuika klubitants. Praegu õpivadtantsukavasid 14–19aastasedPulsedriver, Brooklyn Bounce,Groove Coverage, Pendulum,Cool D, A-rühm. Ühtlasi onta ka ansamblite Släm ja MadMasterz liige.Aeg-ajalt annavad treeninguidkülalistreenerid teistesttantsuklubidest. Selle aasta suvelon plaanis korraldada neljapäevanetantsulaager treenintüdrukud,kuid loomisel on ka10–13aastasete rühm.Treener Liis on Club Visioniston olnud tantsijaksjärgmistele artistidele: Pakito,Starsplash ja Global Deejays,gute ja esinemistega, kus saabka meeleolukalt aega veeta.Treeningud toimuvad Viimsihuvikeskuses (Nelgi tee 1)kolmapäeviti ja neljapäevitikell 20. Kõikidel uutel trennitulijatelpalume ühendustvõtta telefonil 5692 6866 võiliina@riverisland.ee.5. veebruar kell 12VastlapäevJ. Laidoneri mõisa mäelKorraldaja: Viimsi huvikeskus ja Viimsi vallavalitsus9. veebruarHarjumaa noorte meistrivõistlused saalijalgpallis, poisid D(s 1996 ja hiljem)KehraKorraldaja: Harjumaa spordiliit11.–17. veebruarHarjumaa noorte meistrivõistlused korvpallis, tüdrukud A(s 1989 ja hiljem) ja poisid D (s 1996 ja hiljem) alagrupidKorraldaja: Harjumaa spordiliit

15. jaanuar 008KUULUTUSEDRemondi- ja ehitustööd.Tel 5664 6709.AS Allando Trailwaysvõtab tööle E-kat. loagaEesti-siseste vedudeautojuhte. Tel 664 4094,liisa@allando.ee.Liuguksed ja riidekapidteie soovide ja mõõtudejärgi. Abi kapi või garderoobiprojekteerimisel. Tel522 1151, faks 685 2318ja e-post nagusul@hot.ee;www.nagusul.ee.Restaureerin täispuitantiikmööblit,asukohtTallinnas Nõmmel. Tel5568 3629.Perekond otsib abiliseksinimest, kes aitaks pesutriikida (vajadusel transportmeie poolt) ning ükskord nädalas maja koristada(122 m 2 ). Tel 501 7541,506 6197, Ragne.Ära anda kuueosaline kasutatudnurgadiivan. Vajabporolooni vahetamist.Tel 512 1673.Firma osutab laadur-ekskavaatorigakaeve- jamullatöid ning lumekoristusteenustViimsis jaselle lähiümbruses. Tel503 3978 või 528 7266.Müüa otse omanikult Meriväljasüdames Haavikuteel kinnise hooviga majasasuv hubane 2-toalinepäikesepoolne korter. Tel515 8225.Soovin üürida Viimsis2- või 3toalise korteri,soovitavalt möbleeritud,hind kuni 5500 kr/kuus+ kommunaalkulud. Tel5340 1756.Õunapuude ja hekkidelõikus kõikjal Eestis.Kohalesõit tasuta.Tel 5556 3639 ja e-postwww.jaaguranna.ee.Müüa kuivi 50 cm küttepuid.Kohaletoomine tasuta!Tel 516 6613. Müüa kuivi kütepuid võrkkottides.Info ja telliminetel 516 6613.Vajatakse naistöölisi (soovitavõmblusoskusega).Ettevõte asub Viimsis,Ampri tee 7a, OÜEmicaid. Tel 609 0499 ja5568 8791.Kahjuks ei olnud 11. jaanuariViimsi Teataja 4. leheküljel ilmunudfotol “Helgi Lehtpuu juhendabpühadekaartide valmistamist”kõikide pildil olijate nimesid.Avaldame need nüüd: Eve Nilovja Maie Kiirats.Lehte JõemaaKorteriühistu Mähel vajabmajahoidjat-koristajatTööülesanded:trepikoja pesemine kolmkorda nädalastalvel lume koristamine(vajadusel)suvel muru niitmineTäpsem info telefonil511 0350.Viimsi Kooli spordikompleks võtab töölePUHASTUSTEENINDAJAKonkursist osavõtuks esitada avaldus direktori nimele.Avalduse esitamise tähtaeg on 31.01.2008 e-posti aadressilmerike.hindreus@viimsi.edu.ee või aadressil Randvere tee 8, Haabneeme 74001,HarjumaaTööle asumine võimalikult kiiresti.Info telefonil 6235 100Restoran Meritäht, Randvere tee 11Kolm korda päevas toitlustamine Rootsi lauas, hinnad soodsad.Lisateenusena sünnipäevad, laste sünnipäevad, peielaud.Kolm korda nädalas elav muusika, kaks korda kuus varieteeprogrammRAAMATU-PIDAMIS-TEENUSEDVarieteeprogramm 01.02, soovitav laudade broneerimine.28.01, 04.02; 06.02; 09.02; 11.02; 16.02; 18.02; 23.02; 25.02 elavtantsumuusikaInfotel 515 7524võimeilil ann05@hot.ee.Kontakt: tel 606 1156, 5322 6900- trepid- piirded- aiad- väravadKontakt:Andrus Lukas GSM 50 31 987, e-mail:andrus@kohilametall.eeMart Kirkmann 5090451, e-mail:mart@aakv.eeVaata lisaks: WWW.KOHILAMETALL.EEprojekteerimine, valmistamine,müük ja paigaldus vastavaltTeie soovidele.

25. jaanuar 200815Kaabel ei ulatu? Kõu aeglane? WiFi ebastabiilne?Vali WiMAX-internet!Aktiivset oma peret otsivad kennelis Solebas 13. detsembril 2007.aastal sündinud basenji kutsikad: 1 isane ja 1 emane.Loovutuse ajaks kutsikatel tõutunnistused, EU pass, kiip, tehtud vet.Parim klienditeenindus,kvaliteetseim ühendus.Liitumine 0 kr, kuutasu alates 275 krInfo ja tellimine: 681 2031 | info@infinity.ee | www.infinity.eeArvuti rikkis? Küsi infot ka arvutihoolduse kohta!profül. toimingud ja ülevaatus, nn. stardipakett. Kasvataja edaspidineabi ja nõuanded.Loovutus alates 13.02.2008. Lisainfo kenneli kodulehelt: www.solebas.pri.eevõi Tiina Tootmaa tel 528 7854 või e-mail: tiinat001@hot.ee.ÕmblusateljeeKaluri tee 3, 2. korrus, HaabneemeE-R 8.00-16.00tel. 600 2875*rõivad rasedatele (müük ja tellimine)*naiste kergerõivaste õmblemine*parandustööd*lai valik kangaidAserbaidžaani köökElava Tule baarisMeil saab korraldada koosviibimisi, sünnipäevivõi firmapidusid kuni 50 inimesele.Oleme avatud iga päev kl 11–23, reedelja laupäeval kl 11–24.Asume Nelgi tee 1. Kontakt: 609 1901,www.elavatule.ee20TEOSTAME SÕIDU- JA PAKIAUTODEKERE- NING VÄRVITÖID. AVARIIJÄRGNEREMONT KA KINDLUSTUSSELTSIDELEE-R 9.00 – 18.00AMPRI TEE 9/1, VIIMSI VALD, TEL. 55530501info@sambora.ee, www.sambora.eeElekterprojekteerimine, paigaldus, hooldus ja käidulepingValvetehnikaprojekteerimine, paigaldus ja hooldusIT- ja sidetöödarvutite müük, hooldus ja remontAsume Lubja külas Paenurme tee 37. Tel 517 2941,609 2280; e-post raimo@paenurme.eePõhja-EestiKüttepuu OüKüttepuud lahtiseltKüttepuud konteineritesKaminapuud kottidesEritellimus mööbelKöögid, garderoobid, esiku- javannitoa mööbel, büroomööbelTransport 15t multiliftkalluriga- liiv- killustik- muld- prügi 15t konteineriga- ekskavaatoriga kaevejaplaneerimistööd- välistrasside ehitus- lammutustöödKohale toomine Tallinnas ja30km Tallinna piirist tasuta.Kõik pikkused ja puuliigid.Tel: 5333 4347; 501 9454www.tulepuu.eeKüsi infot: 56 610 79256 290 229; Tel: 633 3215Faks: 633 3275info@uukren.eewww.uukren.eeÜldehitus- ja remontöödkorteritele ja eramuteleelektri- ja santehnilised töödKüsi infot: 56 630 915Tel: 633 3215, Faks 633 3275info@uukren.eewww.uukren.ee

15. jaanuar 008Pirita rannahoones Merivälja tee 5, 11911 Tallinn. Tel 6835 653, info@loungeparl.ee, www.loungeparl.eeAvatud: E-N 08-23, R 08-01, L 10-01, P 10-23LiuguksedLiugustega kapidGarderoobidProjektist paigalduseniRohuneeme tee 1, Haabneeme. Tel 504 9719,faks 623 2656, e-post info@liuguksed.ee,www.liuguksed.eeUKS, MIDA VÕIB USALDADATÕSTUKSEDgaraaſidele jatööstushooneteleLAADIMISSILLADLAADIMISMAJADKÄÄRTÕSTUKID• Tootmine • Müük • Paigaldus •Standoor Eesti OÜ, Aiandi tee 24, Viimsi, HarjumaaTel 600 8930, faks 609 1420, info@standoor.eewww.standoor.eeLUMENKaluri tee 5HaabneemeTel. 60 11 81253 416 072www.lumenerakliinik.eeDr. Merike ImmatoUudis!HammastelaservalgendusHAMBARAVIPROTEESIMINEK I R U R G I ANB! Laste hambaravi tasuta PolikliinikNaistearstLastearstÜldkirurgUroloogOnkoloogPlastikakirurgKõrva-nina-kurguarstNahahaiguste arstSilmaarstPsühholoogPsühhiaaterHaiglaravi,sh operatsioonidGünekoloogiaKõrva-nina-kurguhaigusedOrtopeediaPlastikakirurgiaÜldkirurgiaUroloogiaSünnitusabiHaiglaga saab tutvuda iga kuu esimesel neljapäeval kell 16.Registreerimine: tel 605 9600, aadress: Kaluri tee 5a,Viimsi, www.fertilitas.eeKorraline hooldus:Auto üldise seisukorra kontroll:õlivahetus, filtrite vahetusrihmade ja pingutuslaagrite vahetusklaasipuhastusharjade vahetusakude kontroll, hooldus ja vahetusjahutusvedeliku kontrollVeermiku remont:pidurite kontroll ja remontsildade kontroll, reguleerimine ja remontamortisaatorite kontroll ja vahetaminevedrude kontroll ja vahetaminejõuülekande kontroll ja vahetaminerehvide vahetus ja tasakaalustamineVäljalaskesüsteemi remont:summutite kontroll ja vahetuskatalüsaatorite kontroll ja vahetusMuuli tee 12, Viimsi valdtel 600 6295