TEEMALEHT

mfa.gov.lv

TEEMALEHT

2 || Puhkus lätis postimees, 30. aprill 2013Kallid eestlastestsõbrad!Foto: peeter LangoVitSMul on suur au juhatada Läti Vabariigi taasiseseisvumise23. aastapäeva eelõhtul jubakolmandat korda sisse Postimehe teemalehtPuhkus Lätis. Kutsun siiralt teid kõiki jätkamaLätimaa avastamist ja taasavastamist, oleteju teie, eestimaalased, kahtlemata meie kalleimadnaabrid!Kõik teavad, et jagame ühist ajalugu jakultuuri nagu ei keegi teine. Oleme sajandeidelanud koos Liivimaal, kus kogu piirkonnapeamisteks kaubalinnadeks olid nii Riiakui Tallinn. Oleme olnud koos Rootsi, Vene jateiste võõrvõimude aegadel. Ent kõige tähtsamon see, et olime koos, kui võitlesime omavabaduse ja sõltumatuse eest. Esimene isik,kes tapeti Eesti Vabadussõjas 1918. aastal, oliLäti kapten Johans Muižnieks, kes kaitsesTallinna vanalinna.Nüüd oleme mõlemad – nii Läti kui Eesti– olnud vabad enam kui 20 aastat! Saavutasimeselle üheskoos ja liitlastena, unikaalselaulva revolutsiooni kaudu. Peame seda mõlemadkalliks.Lätlased on nagu eestlasedki laulurahvas.Kutsume Lätit «maaks, mis laulab». Tänavusuvel laulab ja tantsib Lätimaa taas, sest 1873.aastal alanud laulupeotraditsioon saab selaastal teoks 25. korda. Ära jäta kasutamatavõimalust tunnetada selle erilist emotsionaalsethingust! Laulgem Riias 30. juunist7. juulini üheskoos!Meie uus, eripärase arhitektuurilise vormigarahvusraamatukogu Gaismas Pils (ValguseKindlus), mis Riias Daugava jõe vasakul kaldalkerkib, on kui unistuse täitumine ja samaska väljakutse. Varsti-varsti saab kakskümmendaastat kavandatud suurprojekt valmis!Kindel on, et seal tuleb kaks ühes – traditsioonilineraamatukoguhoone ning uus digitaalneraamatukogu. Muide, sõnapaar GaismasPils on laenatud meie rahvusromantikuAuseklise 1873. aastal kirjutatud luuletusestja sisaldab mõistujuttu iidsest uppunud kindlusest,mis peidab endas lätlastele üliolulisivaimseid väärtusi ning ootab õiget aega, ettaas maapinnale kerkida. Tänavu tähistamehelilooja Jāzeps Vītolsi 150. sünniaastapäeva –just tema kirjutas 1899. aastal luuletusele samanimelisekoorilaulu, millel on iga Läti laulupeoprogrammis eriline koht.Kutsun teid kõiki ka kaheksandatele kooridemaailmameistrivõistlustele, et laulaksiteRiias koos 90 rahvusega üle kogu maailma.See suur muusikafestival toimub 9.–16. juulini2014. aastal, mil Riiast saab Euroopa kultuuripealinn.Läti teeb tohutuid edusamme. Euro tuleb2014. aastal meilgi käibele. Nii et – kui tuledmeile külla sel suvel, saad veel latte laiakslüüa! Ma ei liialda, kui nimetan Riiat Baltimaadeostuparadiisiks.Pea meeles sedagi, et ainult Riias, linnas,mis kiiresti ümbruskonna gurmeepealinnakson saamas, aga ka Jūrmalas, mis tuntud kuiLäänemere-äärne perepuhkuse keskus, saadkindlasti maitsta mõnd rooga, millest parematpole sa kunagi varem söönud. See kõikon ainult küllatuleku kaugusel!Olen korduvalt varem üritanud muuta ajalugu,vanu kombeid ja ütlemisi. Kui öeldanüüd, et vanajumal on lätlane, siis paistab kapäike! Ja see on meile mõlemale hea, nii Eestilekui Lätile. Baltimaadesse on lõpuks kevadsaabunud ning kohe tuleb suvi. Tõepoolest,vanajumal ongi lätlane!KARLIS EIHENBAUMSLäti suursaadikErilehe toimetaja: Verni Leivak,verni.leivak@postimees.ee, tel 666 2208Projektijuht: Eve Kruuse, eve.kruuse@postimees.ee, tel 666 2383Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo, anneli.teppo@postimees.eeKujundaja/küljendaja: Andres DidrikVäljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, TallinneSikÜLJe Fotod: LÄti LauLu- Ja tantSupeo SiHtaSutuSAasta-aastalt näitavad arvud nii Läti pealinnas kui mujal turistidevoolu pidevat tõusu. See puudutab ka jalgratta- ja seljakotituriste.Foto: LÄti turiSmiarenduSkeSkuSEi saa ma läbi LätitaVERNI LEIVAKteemalehetoimetajaMinul on aukuuludapõlvkonda,kel tuliNõukogudeLiituNõukogude armees teenida.Mul vedas hirmsal kombel, etsattusin Lätti.Oli oktoobrikuu viimanepäev, tõeliselt sompushalloween, kui ma 18-aastasenaLasnamäele noorsõdurite jaotuspunktilaekusin ega osanudnoore ja rumalana sellest Venesõjaväest midagi arvata. Tundus,et ees ootab lõbus seiklus.Igatahes juhtus nii, et mindpandi öösel rongi peale, Riiasaeti juba teise rongi peale ningjärgmiseks kaheks aastaks saimu elupaigaks Ventspilsi linnKuramaal. Õigemini selle tuulineäärelinn, sest poolteise tuhandemehega tankipolk asusjust seal, mereäärses tuultepöörises.Tankisti minust õnneks eisaanud. Polgu puhkpilliorkestrisvabanes just löökriistamängijakoht ja kuna olin muusikaklassisel alal lõpetanud, tagusinkaks aastat väikest jasuurt trummi, püssist ühtkilasku laskmata. Loomulikult oliJuuli esimesel nädalal seadkem sammud Riiga laulupeole. Elamus on kindlustatud.Foto: LÄti LauLu- Ja tantSupeo SiHtaSutuSorkester paljurahvuseline, pillimeesteseas leidus ka üksikuidlätlasi ning metsasarvemängijaGuntars Mikelsonsiga suhtlesimeveel aastaid hiljemgi.Ma ei tundnud Ventspilsiära! See sadamalinnju lausa õitseb!Vähe sellest, et orkestriliikmedkandsid ohvitserivormimeenutavat sinelit ja ehtsastnahast saapaid, oli meilveel üks privileeg – saime võrreldesteiste sõduritega üpristihti linna peale. Ning parakupeab tunnistama, et nii koledatlinna nagu Ventspils polnudma enne näinud. See oli hall,kohutavalt räämas ja lagunev,peamiselt venekeelne tööstuslinn,kus valitses – nii vähemastitundus – tõeline minnalaskmis-ja maailmalõpumeeleolu.Kuna linna ümber oli arvukaltsõjaväeosasid, kubises tänavapiltka vormikandjatest ningvahel tundus, et tsiviil elanikkeseal polegi. Ma ei suutnud omasilmi uskuda, kui mõne aastaeest seoses töökohustustegataas Ventspilsi sattusin. Maei tundnud seda linna ära! Olitunne, justkui oleksin seda halli,räämas ja ilget kohta kaksaastat järjest unes näinud – niipalju oli muutunud. See sadamalinnju lausa õitseb!Puhas, piinlikkuseni heakorrastatudja mõnus elukesk-kond eelkõige sealsetele elanikele,aga ka turist tunneb siinend justkui kodus.Alles hiljaaegu, kohtudesleedu ajakirjanikega, mainisidnemadki täpselt sama, ja siirakadedusega, et neil Klaipedavõi Palanga Ventspilsile selgeltalla jäävad, mistõttu vägapaljud leedukad sõidavad sinnasuurima heameelega puhkustveetma. Isegi randa pidavatpääsema suisa autoga jakeegi sealsetes parklates selleeest raha ei küsi. Ei tea, poleise kontrollinud.Lätis on üldse tore. Seda,mis toimub Riias, käin isiklikultja mitu korda aastas pidevalt«kontrollimas». Võiks isegivähem käia, aga nii kui jällemõni bussifirma või hotellsoodsaid pakkumisi teeb, klikinneil otsekui robot, sest – jasee on raudreegel – peaaegu etmiljonilinnas leiab tegevust alati.Hotelle on palju, neid leiabsõna otseses mõttes igale maitsele,ning sama mitmekesiseltleiab ka meelelahutust. Lätlasedon eestlaste suhtes meelestatudülimalt sõbralikult ningsee teeb tuju heaks. Lisaks olenviimasel ajal enda jaoks avastanudRiia-lähedase maalilise Sigulda,kus iialgi igav ei hakka.Mulle igatahes meeldib.Ent Lätis on avastada kapalju, palju muud. Järgnevatellehekülgedel aitame sinulgioma puhkust lõunanaabritejuures sisukalt planeerida.


4 || Puhkus lätis postimees, 30. aprill 2013Sel kevadel püsisid miinuskraadid kaua ning veel üsna hiljuti sai SiguldaSbobidega jäärajal kiirust võtta. Pole hullu – suvel pannakse kelkudele rattad alla!Hullumeelne sõit, midatahaks uuesti kogedaVERNI LEIVAKtoimetajaSelline näeb kuulus Sigulda bobirada välja linnulennult. Muljet avaldav, kas pole?Fotod: SiguLdaturiSmiarenduSkeSkuS,Verni LeiVakPäev, mil bobirajalkelgusõitu saiproovitud, olipäikeseline, kuidkerge miinuskraadiga.«Tänaon jää eriti libe,» kinnitas noormees,kes turistidele mõeldudkelguvarianti, pehmest materjalistvutškat, nagu seda kutsutakse,sõiduks ette valmistas.Noored mehed, kes Siguldabobisõidukeskuses töötavad, pidavatolema sportlased, tõelisedselle ala fännid, kes tippspordipoole püüdlevad. Agajust nendel radadel – mida onkaks, üks meessportlastele, teine,nagu meile räägiti, naistelening turistidele – valmistavadend ette ka olümpiamängudelosalejad. Mis peaasi, nad polesiin mitte ainult harjutanud jasiis mängudel osalenud, vaid etteon näidata ka suurepäraseidtulemusi. Näiteks Siguldast päritvennad Šicid ja Martins Dukurstõid Vancouveri olümpiamängudeltkoju hõbemedalid.Sigulda kelgurada on tegelikultväga vana. Esimese raja lasisiia juba 19. sajandil ehitadavürst Kropotkin – toona oli rajapikkuseks 900 meetrit ningläbida tuli koguni üks kurv.Nüüd on suure raja pikkuseks1420 meetrit ning sõitjat ootabees 16 kurvi.Vutškaga sõiduks on vajatäpselt viit inimest, ei rohkemega vähem. Pähe pannakse kiiver,mille näoosa jäetakse lahti– muidu polevat midagi näha,ja vähemasti eesistuja saabtasakaalu hoida nöörist kinnihoides. Tasakaalu hoidmine onoluline – õigemini ei tohi sõitjakurve läbides keha vastavalthoole kaasa liigutada, vaid selgtuleb hoida sirge. Nii manitsesnoormees, kes meid vutškassekutsus.Teekond, mida umbes minutigaläbime, ei anna kindlastivõrrelda isegi 3D-filmist saadavaelamusega, ükskõik milliseidkurve vaataja prillikino ekraanilolevas tunnelis ka läbiks.Kõik käib väga kiiresti, kuid samasaeglaselt – ilmselt omandabaeg tunnelis liikudes hoopisuue dimensiooni.Hoo saab sisse üllatavaltkiiresti, kurvides tuleb hoidapiip ja prillid ning adrenaliinivõiks vist kilodega mõõta. Kuireis läbi, on selle üle hea meel,ning autokastis koos vutškagareisi alguspunkti loksudes ontahtmatu lihaspinge ikka veeltunnetatav. Peas valitseb kergesegadus. Sõit oli kulgenud metsikukiirusega ja kõik oli jäästnii ühtlaselt hall, et ega kurvilähenemiseks vaimu ette valmistadajõudnudki.Muide, meie läbisime turistidelemõeldud jääraja kiiruse-Tõelise kelgutamisega lõbustavad end julgemad mehed. Pildil seltskondbriti poissmehi.Kes ülisuurt kiirust pelgab, nende jaoks on nn vutškad.Suvel on lood teised - siis pannakse kelkudele rattad alla!Vutškasõidustvõib väga kergestisõltuvusse jääda.ga umbes 80 kilomeetrit tunnisja selleks kulus üks minut.Mehisemad mehed aga ilmselgeltsellise asjaga piirduda ei taha,ning nemad saavad – muidugitunduvalt kõrgemat piletirahamakstes – ka profikelgugasõita. Bobikelk kogus samapäeva eriti libeda jääga kiirust105 kilomeetrit tunnis jatrassi läbimiseks vajati kõigest46 sekundit.Suvised ratastega kelgudjäävad kiiruse arendamisel tal-vistele siiski veidi alla. Nendelsõitjad kihutavad 70–80 kilomeetrittunnis, kuid uskuge –sellest täiesti piisab. Kuhjaga!Kummaline, aga vutškasõiton vist midagi, millest võib vägakergesti sõltuvusse jääda.Kuigi sõidu lõppedes tundsinkergendust ja ausalt öeldes tõotasinomaette seda enam mittekunagi ette võtta, veel vähemsõpradele soovitada, siismida rohkem aega mööda läheb,seda suuremaks on kasvanudsoov seda kõike uuesti kogeda.Veider, kas pole?Turistid võivad vutškadegasõita vaid nädalavahetustelning nii on see ka suvel, milkelkudele rattad alla pannakse.Sõit maksab seitse latti.


6 || Puhkus lätis postimees, 30. aprill 2013Rong see sõitis ... Gulbenest AlūksnesseBānītise kitsarööpmelisel raudteel loksudes meenub tahtmatult Gustav Ernesaksa laul «Rongisõit». Auruvedur rakendatakse vagunite ette siiski vaid eripuhkudel, tavaliselt sõidutab reisijaid märksa tagasihoidlikumraudruunake.Foto: Gulbene turismiarenduskeskusBaltimaades ainulaadne Gulbene–Alūksne kitsarööpmeline raudtee ehk Bānītis tähistab tänavu 110. sünnipäeva.Gulbene, linnake,mida eestlasedka Kulnakskutsuvad, oneriti uhke omaBaltimaades ainulaadsekitsarööpmelise raudteeüle, kus siiani toimib regulaarliin.Oli aasta 1903 ja kuupäevaks15. august, kui rongiliiklusmarsruudil Valga–Mõniste–Hopa–Alūksne–Gulbene ametlikultavati. Mõtteid heietati japlaane oli selles asjas peetud juba13 aastat. Ja kuigi aja jooksulon raudtee käinud ühe võimuolijakäest teise kätte, on sellesttänu kohalikele entusiastideleja tublile omavalitsusele järelejäänud 33 kilomeetrit. Asi,mille üle võib vaid kadedust jasiirast uhkust tunda.Vajadusel ründabteid röövlibandeKiitust väärt on tõik sedaenam, et sel kitsarööpmeliselraudteel sõidavad liinirongidedasi – mõlemas suunas lausakaks korda päevas –, mis sest,et pisut enam kui kolmekümnekilomeetri läbimiseks kulubkoguni tund ja 25 minutit. Sedaägedam!Praegu tegeleb rongisõidukorraldamisega ettevõte Gulbenes–AlūksnesBānītis, ning Gulbeneraudteejaamas asub meieLavassaares asuva Eesti muuseumraudteeLäti sõsar Bānītis.Tõsi, siin puudub esinduslikmuuseumiekspositsioon nagumeil, kuid vaatamist jagubküllaga, lisaks õhkub kogu territooriumilterilist puutumatuse,autentsuse hõngu. Vanu vedureidja vaguneid üritataksevõimaluse piires restaureeridanagu Eestiski, ja kui veab, satubteile kitsarööpmelise raudteeajaloost jutustama IlgonasMinzans. Tavaline raudteelasesttöömees, kelles tegelikultpeitub tõeline oraator ja kadumaläinudnäitleja, kel esinedeshuumorisoon omal kohal ja kedaLäti näitelavad ilmselgelt taganutavad.Kui ekskursandid vajavadekskursioonist või dresiinigasõitmisest midagi veel äkilisemat,pole probleemi. Ettetellimiselründab teid – vastavaltsoovile – kas röövlibande võimustlased, pulmalised saavadaga endale ja pidulistele tellidasõna otseses mõttes pulmarongi.Bānītise suveüritused• 1. juuni – lastekaitsepäeva tähistamine• 23. juuni – jaaniõhtu ehk Ligo pidustused• 20. juuli – õllefestival• 7. september – Bānītise sünnipäevapiduKolmekümnekilomeetriläbimisekskulub tund ja25 minutit.Nõuka-ajasõpradele onsee täiusliknostalgialaks.Kes selles voodikesesmagas? Karl Vaino!Eestlastele pakub kindlasti huviluksuslik vagun, mida EestimaaKommunistliku ParteiKeskkomitee esimees KarlVaino oma ustavate jüngritegakasutas ning mida nüüd Bānītiseterritooriumil hoitakse. Seevajab tegelikult hädasti renoveerimist,ent praegugi pakubselle külastamine tõelise elamuse.Lisaks kadestamisväärseltmugavale tualettruumile onsiin ka suurepärased kupeed,kus seltsimees Vainogi leibaluusse lasi ja kus soojal aastaajalööbida saab. Erilist tähelepanuväärib koosolekute ruum,mille pika laua taga on tore näitekskellegi sünnipäeva pidada.Nõukaaja nostalgiasõpradele onsee täiuslik laks seda enam, etruumikaunistuse elemendinaon kasutatud ehtsat Eesti NSVriigilippu.Suvel peetakse Bānītiselmitmeid meeleolukaid üritusi,millest kahtlemata populaarseimakson kujunenud just nõukoguderetrostiilis ettevõtmised.Neil päevil kohtab siin mõõdutundetultmeigitud puhvetipidajaid,kes õlut valavad ja voblatpakuvad, mustlasi, aga kateisi stiliseeritud tegelasi, kellegakohtumine on tänapäevaEuroopa Liidus peaaegu välistatud.Kel suvel Gulbene kanti asja,pangu kõrva taha, et nädalavahetuselsaab Bānītise puuküttega,mõnusalt suitsulõhnasessaunas end pesta. Reedelja pühapäeval on sinnaoodatud naised, reedel ja laupäevalmehed. Kellaaegade suhtesjälgige reklaami. Dušši võivadmatkasellid kasutada agalausa iga päev.Vaata lähemalt:www.banitis.lvIlgonas Minzans tutvustab Vaino vaguni nõupidamisteruumi.Selles voodikeses on põõnanud ka seltsimees Karl Vaino.Fotod: Verni Leivak


8 || Puhkus lätis postimees, 30. aprill 2013Päkapikuisa õpetab poistele puutöö tegemist.Muinasjuturaamatutest tuttavaid tegelasi kohtab Tērvete looduspargis lausa igal sammul. Vahetevahel korraldatakse siin ka nõidadekokkutulekuid, kus kohtab kostümeeritud näitsikuid isegi Leedust.Päkapikuemal on pada alati tulel ja hea tuju varnast võtta.Fotod: Tērvete looduspark, Verni LeivakParimaks Euroopa turistide sihtkohaks Lätis tunnistatud Tērvete looduspark on kõrget tunnustustväärt. Tegemist on suurel territooriumil paikneva tõelise muinasjutumaaga, kus igav ei hakka kellelgi.Tõeline muinasjutumaaTērvete looduspargisRiiast Tērvetesseon umbes tundaega autosõituning kui märkate,et teeäärsedpuudon kuidagi eriti lopsakateksja võimsateks muutunud ningmaastikki haruldaselt mitmekesiseks,tähendab see, et oleteõigel teel. Ja kui autost väljaastute, tunnete kohe, et siin onkuidagi iseäranis hea olla. «Sedaon ka väga paljud teadmamehedkinnitanud, et siin onväga positiivne, tervendav aura,see on justkui energiasammas,mis siin asub,» kinnitablooduspargi juhataja Ilona Liduma.Ta lisab, et kuidagimoodi– kuidas, seda täpselt ei teagi–, on paik oma nime saanudeesti keelest, ning vähemalt tuhataastat tagasi. Meenutab jusõna Tērvete eestikeelset sõnatervis, ning Liduma sõnul polesee läti keelest tuletatud kohanimipäris kindlasti. «Teie oletegimeie esivanemad,» ütleb tasoojalt, pidades silmas eestlasi.Ometi on vähesed eestlasedselle imedemaa enese jaoksavastanud, erinevalt leedulastest.Jah, Leedu piirini on siitvaid loetud kilomeetrid, kuidega Eestigi kaugel ole. LõunapoolseimaBalti riigi elanikkekäib siin aga lastega nii rohkesti,et looduspargi lätlastest töötajadon aastatega puhast leedukeelt kõnelema õppinud. Ilmselton neid eeloleval turismihooajalvaja veenda selleski, etaeg oleks õppida ka eesti keelt.Seda enam, et looduspark ontegutsenud juba 55 aastat.Sel hooajal Tērvete looduspargis• 11. mai – avatakse ökoturg• 24. mai – pensionäride päev• 9.–14. juuni – lastelaager (võimalik tulla ka eesti lastel,küsida lisainfot looduspargist)• 23. juuni – jaanipäevapidu laululava juures• 25. juuni – muinasjututegelaste kokkutulek Muinasjutumetsas• 29. juuni – metsalindude ja roomajate päev• 13.–14. juuli – lastepäev• 14.–19. juuli – lastelaager• 19.–20. juuli – klassikalise muusika kontserdid• 10. august – perepäev• 27.–28. september – olümpiaadid koolilastele• 4. oktoober – õpetajate päeva tähistaminePaik on omanime saanudeesti keelesttuhat aastattagasi.hedalasuvas kaminaga katusealusesLontkõrva Pesapaik,kel aga piknikukorvi kaasaspole, neid ootab kohvik LontkõrvaLaud.Muide, mais avatakse siinuus suur vaateplatvormigatorn, kuhu mõõduka tasu eestronida saab, et ümbruskonnamaalilisele loodusele pilk pealeheita. Erinevates paikadesvõib kostümeeritud tegelas-Päkapikud ja LaanenõidTuhande kahesajal hektaril asuvastlooduspargist hõlmab terveltühe kolmandiku muinasjutumaailm.Ei, need pole pelgaltmännijuurtest moodustatudmõttetud skulptuurid jakokkuklopsitud nõiamajakesed,vaid metsa all asub ehe muinasjutulinnak,mis on elanikketäis ja kus nii skulptuurid kuika majakesed omavad kunstiväärtust.Metski pole tavaline,vaid see on Päkapikumets.Nõialaanes tegutseb Laanenõid,puude all lösutavad nahkhiiredja ämblikud ning väikesed paharetid– Vanapagana lapsed –mängivad peitust. Et kõikjal valitsekskord, selle järele valvabMetsakuningas, kelle õukonnasmärkavad külastajad pirtsakatprintsessi Kuldsekest, kes endalealalõpmata kuldkingakestjalga proovib.Päkapikuaias kohtavadpoisid Päkapikuisa, kes neilemuistsete puutööriistade käsitsemistõpetab, tüdrukuid võtabvastu Päkapikuema, kes koldeees päkapikukombeid tutvustab,suuri tarkusi ja ehk kamoosi-saia jagab. Tegemist onaastakümneid päkapikkudena«töötanud» tegelastega, kes rollinii jäägitult sisse elanud, etkahtlusi, nagu oleks äkki ikkagitegemist lihast ja luust inimestega,ei teki. Päkapiku ema õpetabkindlasti selgeks ka mõnetoreda laulumängu, mille käiguspeab pandina asju loovutama.Ärge muretsege, need kõikantakse teile lõbusa pandilunastamismängukäigus tagasija uskuge – nalja saab rohkemkui lati eest!Edasi ootab tulijaid atraktsiooniväljakLontkõrva Aas.Siin veereb elu kõige kiiremini,ning sagin ja naer ei lõpe ennehilisõhtut. On Pöialpoisi jaLontkõrva rada – mõlemal saabnii hüpata, ronida kui ka ületadatakistusi. Uhke Muinasjutulossja Labürint on kohad,mis lastele eriti meeldivad.Piknikku saab pidada läkujudeeestvõttel meisterdada(näiteks ise vahaküünlaid teha)ning metsloomi ja metsataimitundma õppida.Tulla tasub juba juunisJuhataja Ilona Liduma sõnulkulub tavaliselt pargis viibimiselevähemalt kolm tundi ningkes ära väsib, võib sõita väikeseMuinasjuturongiga, mis huvilisiühest kohast teise viib. Teguon liipreid mittekasutava rongikesega,nagu see sõidab Tallinnavanalinnaski. Ja reisijaid sinnajuba jagub – aastas külastabTērvete loodusparki koguni 96000 inimest ning on aegu, milterritooriumil viibib tuhat inimestpäevas.«Kõige mõistlikum on meilekülla tulla juunis,» ütleb Liduma,«siis, kui suurem puhkusehooaegpole alanud. Maisja septembris on meil aga äärmiseltpalju koolilaste gruppe– mai lõpus ärge parem tulge,siis on peahoone ees iga päevvähemalt kümme suurt bussi,»muheleb ta.Ta lisab, et suur uue hooajaavapidu toimub igal aastalmai teisel laupäeval, ja siis onlooduspargi külastamine kõigiletasuta.Vaata lähemalt:mammadaba.lv


postimees, 30. aprill 2013 Puhkus lätis || 9Väikese Tērvete õlletehase toodang hõlmab Läti turul vaid neli protsenti, kuid omadega ollakse mäel.Eriti uhked on sealsed pruulijad aga selle üle, et isegi õlleteoks vajamineva vilja kasvatavad nad ise.Tērvete, vedel leib Läti moodiKõigepealt asusTērvete õlletehastümbritsevalviljakalmaal kolhoos,mis tegutses1947. aastast ning sai kiirestisuureks ja jõukaks. Erastamisejärel muutus kollektiivnemajapidamine aktsiaseltsiksning peamiseks tegevusalakson siiani viljakasvatus, teiselkohal loomakasvatus, kolmandalhobusekasvatus ning edasijuba jaekaubandus ja toitlustamine.Isegi elektrienergiat toodavadtöökad lõunalätlased ise!Õlletootmine on selles suuresettevõttes üllatuslikult kõigeviimasel kohal.Kesvamärjukese tootmineannab tööd umbes kahesajaleinimesele, tehases eneses saabaga hakkama neljakümnega.«Oleme Lätis ainsad õlletootjad,kes ise õlle jaoks vilja kasvatavad,»rõhutab tehase turundusjuhtAgita Kaina. «Maadon meil selleks 3300 hektaritja seetõttu saame seda endalelubada. Nii nagu hea veinivõi konjaki, on ka hea õlu saladusselles, et see valmistataksekohalikust toorainest. Ei mingeidkonservante, stabilisaatoreidega pastöriseerimist. Põhimõtteliselton Tērvete õlu ainusotsast lõpuni Läti päritolu õlu.»Agita Kaina nendib, et humalatTērvetes valmistatakse viit sorti õlut, kaks neist on nn elusad õlled.tuuakse siiski Saksamaalt, sestisegi Lätis on hea humala kasvatamiseksliialt külm kliima.Tērvete õlu kuulub lagertüüpiõllede hulka, mida valmistataksemadalal temperatuurilning selleks kulub terve kuu.«Kuna müüme oma õlut ainultLätis, ongi see meil nii populaarne,ja populaarsus ainakasvab,» kinnitab Agita Kainauhkelt.2005. aastal pälvisid Tērvetestoodetavad viis õllesorti Lätikvaliteedimärgi «Roheline lusikas»,mida on näha ka kes-Fotod: Verni Leivakvamärjukesepudeli etiketil. Seeon ainus Läti õlu, millele ihaldusväärnemärk on omistatud.Särasilmne Agita Kaina seisabTērvete õlletehases selle eest,et kohalik õlu veelgi rohkemjoojaid leiaks.Pisike Tērvete õlletehas asub Leedu piiri lähedal.


10 || Puhkus lätis postimees, 30. aprill 2013Lisaks põnevale Bānītisele jagub Gulbene kandis uudistamist veelgi. Olgu see siis maakonna ajaloo- jakunstimuuseum ning selle ait-varahoidla, Stāmeriena loss, pulmamuuseum või Lacitese puhkekeskus.Vaata Gulbene kandis ringiGulbene ajaloo- jakunstimuuseumTegemist on kena väikese muuseumiga Gulbenes, kus huvitavaleväljapanekule annavad lisaväärtust selle fanaatikutest töötajad. Fanaatikudon nad aga ainult heas mõttes, sest sellist mõõdukat innukustnagu seda näiteks esindab muuseumitöötaja Anatolijs Savickis,näeb harva. Mees jutustab kaasaelamise, armastuse ja kirega teilekõigest, mis tema kodukandis põnevat juhtunud, ning tundub, et tateab sellest kõike. Soovijad viib ta ka muuseumi varahoidlaks muudetudlähedalasuvasse aita ning tutvustab teile põhjalikult endistetalus kasutatud masinate tööpõhimõtteid. Kes meiegi vanades taludeskäinud või neid tänapäeval üsna imelikuna tunduvaid värgendusimäletab, neile on kohtumine vanade kangastelgede, Singeri nahaõmblusmasinavõi ringiaetava võimasinaga südantsoojendav. Muide,paljud esemed on muuseumivarade hulka sattunud tänu Savickiseenda initsiatiivile. Kokkuvõttes – tasub minna.Stāmeriena lossSee ülimalt haruldaseks peetav neorenessansi stiiliesindav loss asub Gulbene külje all, umbes 200 kilomeetrikaugusel Riia linnast. Tegemist on suhteliseltnoore mõisahoonega, mis valmis 19. sajandi algul jamille omanikuks oli von Wolffi pere. Hiljem, läinud sajandi20ndail ja 30ndail sai see tuntuks kui paik, kuskuulsa itaalia romaanikirjaniku Giuseppe Tomasi diLampedusa sulg eriti hoogsalt jooksis.Nüüdseks on uhkel majal järjekordselt uus omanik ningkes seda viimase viie aasta jooksul vaatamas on käinud,see tunnistab, et mõis kahjuks laguneb. Ent erakordsetsilmailu pakub see praegugi. Samuti on meeldivjalutada mõisa lähedal asuvas iidses pargis ningtunnistada haruldast kokkukasvanud, ent tüvede vahelejäänud piluga tamme, mida armastavad austadavastabiellunud.Puhkekeskus LacitesKes autoga, jalgrattaga, telgiga või jalgsi, või siis hoopisrattata või telgita Gulbene mail rändamas, võiks huvi tunda,kas puhkekeskuses Lacites vabu kohti on, sest nädalavahetustelarmastavad siin suured firmad suvepäevi pidada.Kuni 3000 inimest mahutav suur puhkekeskus asubSmiltene ja Gulbene vahelisel maanteel, Riiast umbes 137kilomeetrit eemal.Territoorium on suur ning majakesed, kus elada (nii paaridelekui peredele) on palkidest, kuid seest moodsad jamugavad. Hindki on vastuvõetav. Omanik kinnitab igatahes,et isegi suurärimehed, kel äriajamisest siiber, tavatsevadjust siinsete mändide all ihuüksinda stressi maandada,sest öösel valitsevat siinkandis täielik rahu. Päevaljagub aga tegevust küllaga ning eks lastelegi ole hoolikaltmõeldud. Kes peesitada tahab, see seadku sammud randa,mis rajatud otse Gauja jõe kaldale.Vaata lähemalt:www.gulbenesmuzejs.lvVaata lähemalt:WWW.STAMERIENASPILS.LVVaata lähemalt:www.lacites.lvFotod: GulbeneturismiarenduskeskusGulbenesse sattudes ärge jätke kasutamata võimalust astuda sisse pulmamuuseumi,mida peavad kohalikud entusiastid Juris ja Vivita Pajats.Teistmoodi muuseum – pulmamuuseum!Seda, et pulmamuuseumeveel kusagil oleks, ei oskakrapsaka olemisegamuuseumiperenaine, ArmastuseHaldja rollis Vivita küll kinnitada.Ja ega tegelikult seegiGulbenes asuv asutus klassikalisemuuseumi mõõtu välja anna– tegemist on lihtsalt ühesuuremat sorti ruumiga, kuhuaastatega kogutud erinevaid asju,mis kõik seotud pulmadegaLätimaal. Sisse tasub sinnaastuda aga igal juhul, sest kesmeist poleks pulmas käinud –eesti ja läti kombestikku, aksessuaareja kõike muud pulmapidamissekuuluvat võrreldaon eriti huvitav. Olgu needsiis pulmakleidid, pruutpaarilekingitud kaunistatud pudelidvõi «ametimärgid», mis külalistelekaela riputatakse. Uudistamistjagub siin vähemalt tunniksajaks.Pulmamuuseum on aastategamuutunud väga populaarsekskohaks ka Läti abiellujateseas, kuid leidub hulgaliseltneidki, kes just siin omahõbe- või kuldpulmi pidada tahavad.Maikuus korraldataksemuuseumis tavaliselt suur pulmaaksessuaarideturg.Valik läti pulmades kasutatud «ametimärkidest». Eks ole sarnasedeesti omadega, kas pole?Armastuse Haldjas Vivita Pajats võtab külalisi vastu peomeeleolustkantud rõivastuses, pakkudes alustuseks leiba meega.Pulmadest inspireeritud pudelikaunistuste autoreil fantaasiapuudustküll olnud pole.Selline nägi välja ühe pulma vallatu seinaleht kaheksakümnendatelaastatel.Fotod: Gulbene turismiarenduskeskus, Verni Leivak


postimees, 30. aprill 2013 Puhkus lätis || 11Suvine Jūrmala lummabJūrmalat võib meietähtsaima kuurortlinna,suvepealinnaPärnuga vaid mõtteliseltkõrvutada,ent võrrelda neidkahte ei saa. Lihtsalt proportsioonidon hoopis teised. Rääkimatahaardest ja ulatusest,ning seda igas mõttes.Riiast veerandsaja kilomeetrikaugusel olev Jūrmalakoosneb tegelikult kaheteistkümnestrannaäärsest külast,mille keskus kannab Majori nime.Kui siia tulla autoga, tulebmaksta ka ühe lati suurunelinna sissesõiduluba, kuidarvestama peab, et kui sel ajaljuhtub Jūrmalas olema mõnisuvine suurüritus, on neljarattaliseleraske parkimiskohtaleida. Ent milleks auto, kui onolemas ühistransport? ElektrirongiühendusRiiaga on tihe,pilet taskukohane ja sõit lähebruttu.Esimene, mida kindlasti kohalejõudes tajute, on suurepäranevärske õhk, mis segatudnii meretuulte kui männimetsastlevivate tervistavate aroomidega.Suvitajaid on siin enamastipalju, kuid ärge unustage,et Jūrmalas kulgeb rannaribaligi 33 kilomeetri pikkusesning seega jagub ruumi kõigile.Ega rahvas siia ju asjata tule– siin peab olema midagi, misinimesi kohale meelitab! Faktidon kuivad: ainuüksi möödunudaastal kasvas Jūrmala külastatavusvõrreldes varasemaga 11protsenti. Läinud aastal puh-Mida aasta edasi, seda meeldivamaks Riia lähedal asuvBaltimaade suurim kuurortlinn Jūrmala muutub.Jūrmala rand on aastakümneidrohkestisuvitajaid peesitamameelitanud. Õhtutipeetakse mere ääresisegi tantsuõhtuid.Foto: Jūrmalalinnavalitsuskas sealsetes hotellides rekordiliselt122 756 turisti, kellestumbes kolmveerand oli saabunudteistest riikidest.Milleks minna justJūrmalasse?Esiteks on rannas mitte tavaline,vaid hele-hele kvartsliivning päevitajate heaolule onsiin põhjalikult mõeldud. Ningmis mõeldud, see ka tehtud.Teiseks lummab Jūrmalasjalutajat unikaalne puitarhitektuur– rahulikus koosmeelesseisavad kõrvuti hooned erinevatestajastutest, moodustadesometi nauditava ansambli.Muide, Jūrmala enam kui4000 ehitisest on arhitektuuripärandinimekirjas koguni 414!Mis seal pattu salata – põnevon ringi jalutades vaadata ka,kuidas elavad inimesed, kelleleon täiesti taskukohane ehitadarannaäärsesse metsa lossivõi mõisa mõõtmetes häärber,mille hind ajab – kiigakekohalikke kinnisvaraportaale!– tavainimesel pea ringi käima.Kolmandaks on siin ideaalsedvõimalused tervise eesthoolt kanda. Jūrmala on jukuulus oma ravitoimega turbamudaja mineraalvee ningmõnusa merekliima poolest.Kellele ujumisest ja rannas lebamisestväheks jääb, nendetarvis on siin hulgaliselt spaasid,kus nõudlikumadki kundedpakutavate ilu- ja raviprotseduuridegarahule jäävad. Polehullu ka siis, kui sajab vihma– Livu veeparki olete oodatudiga päev aasta ringi.Neljandaks toimub siinkogu aeg midagi. On need siisnäitused, teatrietendused, jubamitmendat aastat peetavUue Laine popmuusikakonkurssvõi huumorifestivalid.Kes peab lugu särtsakast ööelust,ei pea samuti pettuma –näiteks Uue Laine ajal toimubkeskuse tänavatelgi tõelinemelu, mürtsub muusika ningkohtab arvukalt väga sõbralikkeja lõbusas tujus inimesi.Kes aga Jūrmalasse sõituomal käel planeerib ja soovibhotellis peatuda, sel tasub kiirustada.Paar nädalat tagasioli hea hinnaga kohti booking.com’i broneerimiskeskkonnasveel saada. Majutusvõimalusitasub vaadata ka kohaliku turismiagentuurikodulehelt, kuskirjas kõik: kuhu minna, midateha, millised on parimad söögikohadja mis üritused lähiajaltoimuvad.Vaata lähemalt:tourism.jurmala.lv


12 || Puhkus lätis postimees, 30. aprill 2013Riia on tuleva aastaEuroopa kultuuripealinnVERNI LEIVAKtoimetajaUsutlus sihtasutuse riga 2014 programmijuhi Aiva Rozenbergaga.Kui Tallinn kandis kõlavat Euroopakultuuripealinna tiitlitkaks aastat tagasi ja Vilniusveelgi varem, siis peatselt jõuabjärg Riia kätte. Üks on kindel –kõik teed viivad tuleval aastaljust Daugava kallastele!Eestlastele on kindlasti tõelisekstõmbenumbriks tulevalsüdasuvel peetav ülemaailmnekooride võistulaulmine, kuhumeidki osalema oodatakse,kuid põnevaid üritusi jagubhulganisti teisigi ning seetõttuvõiks pidada plaani, millal minnaja mida teha, juba praegu.Programmijuht Aiva Rozenberga,millal sai teatavaks, et Riia on 2014.aasta Euroopa kultuuripealinn?See oli 2009. aasta septembris,kui rahvusvaheline žürii otsustas,et Riia võiks 2014. aastakultuuripealinnaks saada. EuroopaLiidu ametkonnad kinnitasidseda otsust 2010. aastamais.Siis loodi ka sihtasutus Riga 2014?See asutati veidi hiljem. Olemeosa Riia linnavalitsusest, temaon ka meie sajaprotsendilineomanik. Samas oleme loominguliseltja programmi tehestäiesti sõltumatud ning töötamekoos nii riigi, erafirmadekui Euroopa Liidu organisatsioonidega.Jutustage natuke ka iseenda rollist.Olen küll programmidirektor,kuid nagu kõik teisedki sihtasutusetöötajad, täidan siinmitut ülesannet – me tõepoolesttegutseme nagu üks meeskond,keegi ei pea end bossiks.Minu peamiseks ülesandekson koordineerida loovnõukogutööd, kuid vastutan ka rahvusvahelistesuhete eest. Olensiin töötanud sõna otseses mõttessihtasutuse esimesest päevastsaati.Mis te arvate, kui oluline on Riiakultuuripealinnana riialastele ja lätirahvale?Äärmiselt oluline. Võtame võiTallinna näite, kus saadi väärtkogemusi – nüüd on meie kord!Arvan, et kuigi Riia on Lätipealinn, annab kultuuripealinnatiitel meile kohustuse viiakõik kavandatavad üritused japrojektid läbi parimal võimalikulmoel. See tähendab, et suhtumeoma pealinna kui koguLätimaa väravasse ning eks kogumaa saab tänu kultuuripealinnaletohutu kogemuse.Jah, Riia on pealinnanaolulisim eelkõige riialaste endijaoks, kuid mõistame, et kuiteeme linnaelanikega koostööd,saavad inimesed terve aastajooksul tunda midagi erakordset.Midagi, mis neid kui isiksusimuudab ning mida nad hiljemgioma igapäevaelus, käitumises,suhtlemises naabrite võikolleegidega kasutada saavad.Sihtasutuse Riga2014 programmijuhtAiva Rozenberga loodab,et lõunanaabritelkultuuripealinna-aastalrahalisi probleemeei teki ja – erinevaltTallinnast – kava kärpimaei pea.Foto: erakoguOtsustasime, et enne mesellest väikesest talumajastei lahku, kui mõte käes on.Seeläbi muudavad nad ka omaelukeskkonda paremaks.Kuidas kõlab 2014. aasta Euroopakultuuripealinna juhtmõte?Ütlen juba ette, et see kõlabäärmiselt intrigeerivalt: ForceMajeure. Usun, et kõik, kes vähegilugenud, teavad, mida seetähendab. See tähendab, et juhtubmiski, mida ei saa juhtidaega muuta, ja sa pead sellele –olenevalt olukorrast – reageerima.Meie puhul on force majeureehk vääramatu jõud positiivsemärgiga kultuurisündmus.Miski, mis muudab paremusesuunas nii sinu kui linnaelu. Kui oled protsessis aktiivneosaleja, tahad ennast muuta,siis su elu muutub paremakspäris kindlasti, ning kultuur onselles kõige rohkem esile tõstetud.Ja tegelikult on see suunatudmitte ainult riialastele jalätlastele, vaid kõigile eurooplastele,inimestele kogu maailmas– et millist rolli võib kultuurkui vääramatu jõud nendeelus mängida.Kes on selle suurepärase juhtmõtteautor?See on meie loovüksuse kollektiivnelooming.Päris sihtasutuse loomisejärel otsustasime – meid olitoona viis-kuus inimest – et lähemeSiguldasse, meie praegu-se ametliku partnerlinna lähedalelaante keskele turismitallumõttetalgutele. Olime seal tervepäeva ja otsustasime, et enneme sellest väikesest talumajastei lahku, kui mõte käes on.Ja siis õhtul käiski «pauk» ära.Läti keeles kõlab force majeureausalt öeldes kuidagiveelgi sügavamalt. Teate ju, etmuusikas kasutatakse väljendit«mažoor»? Läti keeles on selniisiis lisaks vääramatule jõulelisatähendus. See on midagirõõmsat ja positiivset, mis onsu ümber ja mille osa sa võidolla.Milline on kõige olulisem üritus kultuuripealinna-aastajooksul?Alustaksin pigem avamisest,mis toimub tuleva aasta 17. jaanuaril.Ilmselt on siis külm talveilm,kuid avaüritus on seotudväga heade ja pikaajaliste kavatsustega.Nimelt tuleb kesklinnainimkett, mis moodustatakseRiia vana ja uue raamatukoguvahele. Uus raamatukoguavatakse samuti jaanuaris,ja see on tuleva aasta kõigeolulisem kultuurilise tähtsusegauusehitis. Inimketis hakatakseraamatuid vanast raamatukogustuude käest kätte edasiandma, ning muide – vahemaanende hoonete vahel on …täpselt 2014 meetrit, aga see onpuhas kokkusattumus. Usun, etsellest tuleb tõeline rahvaüritus,ning inimesed saavad jubasel suvel oma nime ketis osalemisekskirja panna. Samason ketti oodatud kõik teisedkining loodame, et eestlased tulevadsamuti!Uuel raamatukogul on kanimi – Valguse Kindlus, ningsee on juba massidesse imbunud.Kui küsite tänaval, kusasub Valguse Kindlus, teataksekohe, millest jutt. Hoonesseon juba planeeritud suur hulknäitusi.Jah, ma võiksin välja tuuaka vaid ühe, kõige tähtsamaürituse kogu kultuuripealinna-aastast,kuid ma ei tee seda,sest aprillis avaldame ametlikultkogu kultuuriprogrammining igaüks võib sellega tutvudaaadressil www.riga2014.org.Eelarve on 17 miljonit lattiehk 24 miljonit eurot, 40%sellest tuleb riigilt.Kui suur on kultuuripealinna Riiaeelarve?17 miljonit latti, mis on umbes24 miljonit eurot. Nelikümmendprotsenti sellest tulebriigilt, kolmkümmend viisprotsenti Riia linnalt, umbes 10protsenti loodame saada sponsoriteltja mujalt, ehkki seenõuab veel tõsist tööd. Ametlikulkultuuripealinna partnerilSigulda linnal on omaetteeelarve.Meenub, et kultuuripealinn Tallinnsiples pidevates rahaprobleemides,programmi tõmmati koomale jne.Äkki ootab teidki säärane tume tulevik?Kuigi riigivõim ja linnavalitsuson poliitilised oponendid, olenõnnelik, et riik ja linn on üksmeelsedselles osas, mis puudutabRiiat kui Euroopa kultuuripealinna.Võin kinnitada, etpraeguseks on riik täitnud eelarvettäiesti ausalt ja igasugusteprobleemideta. Samas poleme olnud ka rahaahned, suhtunudasjadesse pragmaatiliselt,oleme endale aru andnud, etmeie maa on praegu majanduskriisijärgsesseisus ning peameoleme vastutustundlikud, võtmarahalist olukorda sellisenanagu see on. Nagu kõik teisedkimeie maal. Praegu oleme planeerinudtäpselt nii palju üritusi,kui oleme kindlad, et needsaavad rahaliselt kaetud.Muidugi teame, et paljudesendistes kultuuripealinnadeson juhtunud, et varasemadkokkulepped muutusid kehtetuks,kuid me tõepoolest tahameselliseid olukordi vältida.Kui suurt turistivoolu ootate?Väga suurt. Tegelikult on kõigerahvarohkem üritus tulekul2014. aasta juulis, kui toimuvadkaheksandad maailma laulukooridevõistlused (ingl 8thWorld Choir Games – toim), midavõrreldakse kooride olümpiamängudegaja mida korraldatakseiga kahe aasta taganteri maailmajagudes. Olen veendunud,et eestlasedki on sellelüritusel osalemisest vägagi huvitatud.Kokku ootame siia ligikaudu20 000 osalejat 90 riigistüle kogu maailma – Aafrikast,Aasiast, Euroopast ja mujalt.


logo: Riga ZOO14 || Puhkus lätis postimees, 30. aprill 2013Aerodiumil saab lennata.Päriselt!Aerodium on vertikaalne suruõhu-ehk tuuletunneli atraktsioonSiguldas, mida kuuldavastiisegi julgemad pensionäridomal nahal katsetavad. Etkas või kordki elus... lennata!Linnuna Aerodiumil lennataei saa, küll on aga võimalikend lasta õhuvoolul kanda. Jategelikult kasutavad sellist lendamisvõimalustka linnud.Asi on päris lihtne. Tuuletunnelitekitab spetsiaalnemasinavärk, kus vertikaalseltsuunatud tuul puhub kiirusega195 kilomeetrit tunnis. Loomulikulton selline tuul, et mitteöelda orkaan, võimeline inimkehaõhku tõstma, ja seda seeteebki. Lisaks lõbule, mida igaükskahtlemata kogeb, täheldatakselendamise juures ka muidigati positiivseid efekte. Nii näitekson päris kindel, et maandatudsaab stress, inimene õpiblennu ajal kasutama erinevaidlihasgruppe ning liigutuste täpsust.Lõpuks tekibki tunne, etoled kas ise tuule taltsutanudvõi lasknud end tuulel taltsu-tada, ja mis eriti oluline – varasemkogemus pole täisväärtuslikuksakrobaadiks saamiselvajalik.Lennata saab Aerodiumiliga päev kella 12–19 ning lühimaeg lendamiseks on 2 minutit.Selle eest küsitakse argipäevadel17 ja puhkepäevadel 20 latti.Läki lendama! Pildil tuuletaltsutajad Siguldas.FotoD: Sigulda turismiarenduskeskusSuvel Riiga sattudes tasub päevaplaani sobitada ka paadisõitRiia südalinna kanalil ning linna läbival Daugaval.Mööda Riia kanaleidPaadisõit südalinna kanaleil meenutab unenäolikku idülli.Fotod: Peeter LangovitsRiia panoraam otse vee piirilt.Teekond kulgeb tihti ka sildade alt läbi.Kanalituur sobib suurepäraseltpäevase reisi plaanipärast Vabadussambagatutvumist ja kaunisse vanalinnasukeldumist. Vabadussambajuurest vanalinna pooleminnes enne populaarseks kohtumispaigaksmuutunud Laimakella paremale pöörates, satuteBastejkalnsi ehk eesti keeli Bastionimäeparki. Siin ongi kanalireisilähtepunkt.Heakorrastatud kanalitekaldad on saanud populaarsekslõõgastumise paigaks kõigile,ning kai ääres ootavad firmaKMK lõbusõitude jaoks spetsiaalseltehitatud kolm jõepaati,millega nii vihmase kui päikeseliseilmaga tuuritada sobib.Kolmteist inimest mahutavasveesõidukis on võimalus validatuulevarjulise mugavate istmetegasalongiruumi või avatudahtriosa vahel. Abivalmisja viisakas paadijuht on reisilka giidi eest, ta jagab teekonnakohta ingliskeelseid voldikuidning vajadusel ka pleede. Kuipole reise ette tellitud, väljuvadpaadid kella üheksast hommikulkella üheteistkümneni õhtulkolmel korral tunnis. Sagelitellitakse reise ette või tullakseseltskonnaga mõnusale lõbureisile,et koos šampanjat nautidavõi öist Riiat avastada. Kanaliringon taskukohane lõbustus,esmaspäeviti on see odavam,nädalalõpul veidi kallim, ja allakolmeaastased saavad sõitatäiesti priilt.Siit ka soe soovitus – võtaaeg maha, tunne rõõmu aeglasestveel liuglemisest ning sulon ohtralt aega ümbrusega tutvumiseks.Tunnine tiir ümbervanalinna ehk Vecrīga tutvustabRiiat harjumatust vaatenurgastja pakub elamuse igailmaga.Täpsemalt teavet küsi linnaarvukatest turismiinfopunktidest!Tuju teeb heaks seegi, et paljud möödujadpaadisõitjatele lehvitavad või näppu viskavad.Läti teemalehe valmimist toetasid:


Naudi luksuslikku nädalavahetustauhinnatud spaas ESPA RigaESPA Rīga on Riia südalinnas kuuel korrusel paiknev eksklusiivne viietärni spaa, kus on luksusliksisekujundus ning pakutakse originaalseid vee- ja saunaelamusi. Spaas on 18 meetri pikkune ujula,privaatsed alad lõõgastumiseks, jõusaal, maniküüri- ja pediküüristuudiod, spaaprotseduuride ruumidning kohvik Spa Café. Kliendid saavad nautida rikkalikku valikut uudseid ja tõhusaid ESPA protseduure,milles kasutatakse ainult looduslikke nahahooldustooteid. Enne protseduure saate lõõgastudakuuendal korrusel Thermal Suite’is, kus on saunad, leiliruumid ja vabaõhubassein Vitality. ESPA Rīgaon parim koht keha ja vaimu noorendamiseks ning stressi ja pingete maandamiseks.ESPA Riga külgneb silmapaistva hotelliga Radisson Blu Hotel Latvija.Aadress: Baznīcas Street 4a, RigaTelefon: +371 6771 5222Koduleht: www.espariga.comESPA Rīga pakub 21 elegantset ja moodsat spaaprotseduurideruumi, nende hulgas kaht kaheinimeseruumi.ESPA protseduurides on ühendatud standardsed spaaprotseduuridning parimad iidsed ja tänapäevased ravi- ja lõõgastusvõtted.Lõõgastumine aktiivse puhkuse tsoonis asuvas elujõubasseinis.Aktiivse puhkuse tsoonis asuv 18 m ujula.Katuse-vabaõhubassein Vitality.Unikaalset kogemust andvad dušid aktiivse puhkuse tsoonis.Tulest ja veest inspireeritud sisekujundusse kuulubEva Menzi disainitud klaasbalustraadiga keerdtrepp.Pärast protseduure on külalised oodatud puhkama lõõgastusruumi,kus serveeritakse kuivatatud puuvilju ja kvaliteetset taimeteed.

More magazines by this user
Similar magazines