Tallinn - Linnaleht

linnaleht.ee

Tallinn - Linnaleht

01.07–17.07.2010www.selver.eu54 90tavahind 79,90763,51 EURRakvere LKŠašlõkikuubikkg* Saare Selveris müügil Saarema LT toodeToodetud Eestis-31%Reede 02.0749 9022,18/kgtavahind 99,003,91 EURBalbiinoVanillijäätis5 L/2250 g-49%Reede 02.0790tavahind 159,004,91 EUREKO magamiskott -5° C220×75×50 cm1 tkReede 02.07-51%5.-0,32 EURVicikrabimaitselised pulgad Makra100 g50,00/kgFotodel on illustratiivne tähendus. Pakkumised kehtivad kuni kaupa jätkub.Reede2. 07. 2010nr 38 (1071)tasuta uudistelehtilmub reedetiwww.linnaleht.eeFoto: Rene Suurkaev / Eesti PäevalehtL i n n a l e h e s t o n a l a t i k a s unädalavahetuse ilmtäna R 2.07päeval 18 ... 24öösel 10 ... 15homme L 3.07päeval 20 ... 26öösel 10 ... 14ülehomme P 4.06päeval 22 ... 28öösel 11 ... 16Mõnusat ja vahvat suve!Järgmine Linnaleht ilmub juba 6. augustil


toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.eelinnaleht reede, 2. juuli 2010arvamusFoto: EPLKurss on meilüks ja kindel“Kas te kujutate ette, et ma julgeksEestisse tagasi tulla, kui ma 13.juulil teataks, et vahetuskurss eiole 15,6466? Et me siin mõtlesime,et teeme odavamalt... Kas ma näenenesetapjana välja?”Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitab taas kord,et Eesti krooni ja euro vahetuskurss onpaika pandud ega muutu. (Eesti Päevaleht)Foto: EPLHumoorikaskirjasõna kestab“Väga huvitav üllitis, kahtlematultvalmis täitma tühikut,mis tekkis huumoriajakirjaPikker lõpetamise järel.”Näitleja Merle Jääger, kes lööb kaasakultusteose “Avameelselt abielus” lavaversioonis,märgib, et intiimstseenideammendamatuks inspiratsiooniallikaks ontalle saanud ajakiri Cosmopolitan. (Õhtuleht)• TOIMETAJA VEERGUuriks, mida veel uuridaKunagi lugesin uudist, millesisuks oli see, et need pensionärid,kes käivad ujumas,seksivad rohkem. USA-s vistviidi uuring läbi.Ka Eestit on tabanud täielikuuringutelaine ja teada on saadudigasuguseid asju. Siseministeeriumselgitas Saar Pollilt tellitud uuringugavälja, et enamik Eesti asutusteesindajatest on tuleohutusnõuetestteadlikud. Oeh, ma võinuks neileseda ise öelda.Tervise arengu instituut leidis, etJah, on veel paljuuurida. Tahaksteada, kui paljudusuvad, et ufodon olemas.Indrek Kuus,vastutav toimetajaEesti inimesed tarvitavad liiga palju soola. Mingi imenipiläbi tuli ilmsiks, et naised keskmiselt 6,3 ja mehed 9,1 grammipäevas. No sellest uuringust oli ikka nii palju tolku, ettuletati meelde: liigne soolasöömine on kahjulik. Kuigi minumeelest räägitakse sellest juba koolis lastele.Statistikaamet andis esmaspäeval teada, et põhjaliku andmetöötlusegaon välja selgitatud, et 2008. aastal elas suhtelisesvaesuses 19,7 protsenti Eesti elanikkonnast. Samuti avastati,et nooremad olid rohkem jännis kui pensionärid. Selliseasja saab ju vanaema juubelil välja uurida kümne minutiga.Ega Euroopa Liiduski niisama tukuta, Eurobaromeetriuuringu tulemuste kohaselt on iga kuues eurooplane mõnikordsattunud olukorda, kui tal pole raha. Aga olgu peale,võib-olla on neid andmeid kellelgi vaja.Tallinna abilinnapea Jüri Pihl käis juuni lõpus ka Kreekasvaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise teemaliselseminaril, Kielis arutati umbes samal ajal laste vaesuse probleeme,Tallinnas tutvustati Euroopa vaesusvastase võrgustikuEesti võrgustiku plaaneja kodutud saavad suppi.Mina aitan ka natukenevaeseid! Viin taarakoti prügikastijuurde ning näenaknast rõõmsaid inimesi,kes sellega lahkuvad.Kuid see pole veel kõik.Uuriti ka inimeste keskkonnateadlikkust,Kalamajaparkimisprobleeme, samuti tuli ilmsiks, et eestlased ei usunaisteadlastesse, palju on usklikke ja paljud usuvad nõiakunsti.Euroskeptikute uuringu tulemused näitasid, et eestlasedkahtlevad euros. Ka tuli taas välja uurida ja “paljastada”ammu teada olev tõsiasi, et Eestis teenivad mehed naistestrohkem.Millal küll tehakse uuring, kui palju uuringud maksmalähevad, uuritakse välja, millisest uuringust on tegelikultkasu olnud ja kuidas inimesed uuringuid tajuvad? Jah, onveel palju uurida. Tahaks teada, kui paljud usuvad, et ufodon olemas.Karikatuur: Peep Linno• USINAD UURINGUTEGIJAD EI TAHA ISEGI SUVEL PUHATAPino arvabVisakelapsed väljaMa mõtlen, päikse kätte.Niipaljukest kuiseda siin maal tänavupilve vahelt viskab. Võibollaveab ja ikka tuleb. Kui manüüd ära ei sõnunud.Vahtisin mina ükspäev lapsija imestasin omaette tasapisi:mis neil häda on? Väljaslõõskab lähim täht, temperatuuron üle 25 kraadi, sääsedkikõrbevad selle ilma käes nii,et särin mõnus kuulata – aganemad istuvad toas. Vahivadarvutit, teadagi. Kängu jäävad.Oleks nüüd kena langedasellesse käiku, et vaat kus ikkameie omal ajal, kui õhtul kantsikugatuppa aeti, ei olnud tervetkohta kehal ega puhast nahal,isu seevastu hea ning sõna“allergia” täiesti tundmatu.Jüri Pino,kirjatsuraArvuteid oli üks, kõik lapsedsinna ei mahtunud, teine pidilugema. Vaatad ju ikka, midalaps loeb, rõõmustades, et üldseloeb.“Videvik”.Vaat meie ajal loeti ikka“Kalevipoega” või vähemalt“Eesti rahva ennemuistseidjutte”, mitte ei lömitatud Kesk-Lääne ees... Nojah, peaasi, etlaps loeb. Ja ausalt öeldes on“Kalevipoeg” üks paras jura.Mis muidugi seda “Videvikku”ühestki süüst ei vabasta.Vastupidi. See on kahjulik raamat,ma ütlen!Aga lapsed loevad, eriti tüdrukud.Kõik, mis ise sest tead,on, et mingid vampiirid möllavad... inimtütarlastega kohtamaskäivad ... muidu ilu jamoodne armastus... MingiEdgar või Edward, see kõigeilusam vampiir, ajavat varateismelisteplikade unenäod segimis segi.Kui päike pähe paistab, hakkadikka targutusi välja mõtlema.Niisiis lugu käib vampiiridest.Lugu on lahe. Midalapsuke teeb talle meeldinudloo kangelastega – hakkabennast unistusteilmas nendegasamastama.Mida me aga vampiiridestteame – et imevad verd ja kardavadpäikest. Pangem kaks jakaks kokku: kui laps püsib ilusailmaga toas, siis on ta omaVäljaandja AS LinnalehtPeatoimetaja Tiina Kangro, tiina.kangro@linnaleht.eeNarva mnt 13, 10151 Tallinn Vastutav toimetaja Indrek Kuus, indrek.kuus@linnaleht.eeTel 6 804 570ReklaamEve Maremäe, eve.maremae@linnaleht.eeFaks 6 804 571ÄrijuhtEve Maremäe, eve.maremae@linnaleht.eeE-post linnaleht@linnaleht.ee TrükkAS PrintallLinnaleht on sõltumatu ja täiesti iseseisev ajaleht, mille tootmist rahastatakse reklaamimüügist. Linnaleht ei ole Tallinna linnavalitsuse häälekandja.SUUR LAO TUHJENDUSMUUKRODEOVANKER/KÄRU RODEOKaks Karu Beebimaailmakauplused asuvad:Tallinnas- Ülemiste keskusesja Pärnus- Kaubamajakaskangelastelt vereimejateltpäiksepelguse üle võtnud. Võivõib olla. Kui veel küüslauku eitaha – korras, mängu liiga sisseelanud. Oht majas. Varsti lööbhambad kaela. Edasi kujundabvoodi kirstuks ja arvabendal olevat kümne mehe jõu... nagu Pipil. Kas nad Pipit teavad?Oh õudust, mida moodneaeg lastele teeb, appi!Appi või asi. Appi oleks siis,kui sellist arendust tõsiselt võetaks.Üritataks kohe keelamahakata, nagu see oma kassineitsilikkuse pärast muretsevavanatüdruku meelsusega inimestelekombeks on. Jabur jutt,nagu mulle just üle õla öeldi.Mina ütlesin: mine loe oma“Videvikke” õues, lase päikestpeale, nii palju kui meil sedasiin maal on ja loodetavastiikka tuleb.Head suve, palju päikest jaärge võtke maailma liiga tõsiselt.3690.- 2990.-7130.--50%-70%.. ....8.07.-8.08MÄNGUASJAKESKUS..PALJUDTOOTED5.- 10.-15.-• RepliikLiiga kuumad ilmad• Justiitsminister Rein Langon seisukohal, et uus keeleseadusei tohiks kehtestada poliitilisesvälireklaamis riigikeeleainurolli. Välisminister UrmasPaet aga on vastu uue seadusesoovile kohustada ametnikkeavalikkuses esinema riigikeeles.Kas alanud suvi on lihtsaltliiga kuum? Teine, vastikum,kuid ilmselt tõepärasem seletuson see, et valijate hääled eihaise. Himu mitteriigikeelsetevalijate häälte järele on niieksistentsiaalne, et kaob igasuguneriigieestiline mõtlemisvõime.Keegi raputab midagiministrite joogivette? Siis oleksasjal vähemalt ratsionaalneseletus. Ants Vill, Linnaleht© Kõik Linnalehes avaldatud artiklid on autoriõigusegakaitstud teosed, mille suhtes autoriõiguse teostamine, shnende edastamine ja reprodutseerimine Linnaleht AS-inõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöidnende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöidei tagastata ega retsenseerita.KOKKU ULE 1OOO ERINEVA TOOTE-OLE ESIMESTE SEAS!WWW.JUKUKESKUS.EERIIDED-50%-80%JUKU mänguasjakeskused asuvad: Tallinnas- Ülemiste keskuses,Rocca al Mare Kaubanduskeskuses, Järve Keskuses, Mustamäe tee 3 jaTähesaju Citys, Tähesaju tee 25.Tartus- Lõunakeskuses, Viljandis- Männimäe Selveris, Rakveres- Kroonikeskuses,Kuressaares- Auriga kaubanduskeskuses ja Pärnus, Akadeemia 1.


eede, 2. juuli 2010 linnalehttoimetaja Indrek Kuus indrek.kuus@linnaleht.eeeluAjaloomuuseumootab mälestusiAbistajate toel on plaanisTallinna vanalinnas asuvaSuurgildi hoone täpsemajalugu aasta lõpukskaante vahele saada.Hantõ-Mansiiski vabaõhumuuseumi Torum Maa osakonnajuhatajaVjatšeslav Kondin tutvustab väliahju.Suvine soome-ugri tuleb jälle ja jälleUgrimugri elab rõõmsalt! Vadjalaste ansambel Linnud Tartus 2006. aastal. Fotod: Eha Viluoja• HÕIMURAHVA ELUSoome-ugri rahvaste suveaegalgas pidustusteganagu tavaks. Künnitööd onnüüd lõppenud, heinaaegpole alanud.Maridel korraldataksepeledõš pairemi, udmurtidelgerberi, tatarlastel sabantuid,mis eesti keelde tõlgitunaon siis kas lille-, vao- või adrapeod.Huvitav, et need peodsäilitasid oma koha ka nõukogudeajal, kolhoosikorra tingimustes.Võiks isegi öelda, etmuutusid üldrahvalikumaksja omandasid omamoodi festivalimõõte. See traditsioonpüsib senimaani. Ikka rohkeltlaule ja tantse, samuti kõikvõimalikkerahvuslikke spordimänge.Vilja-aasta õnnestumisekssiiski ainult pidutsemisest eipiisa, nii toovad looduseususäilitanud soomeugrilased linnu-ja loomaohvreid. Praegusellega ametis ollaksegi. Pealeohvrilõkete teisi lõkkeidei süüdata, küll aga on suurtelõkete tegemise traditsioonsäilinud karjalastel ja komidel.Soomlastest vast siin rääkimaei hakka.Karjala pidasuhkelt juubelitJuuni alguses toimusid võiksöelda Vene Föderatsioonivanima autonoomia – Karjalavabariigi 90. aastapäeva pidustused,mis siis, et karjalasterahvuskongressi liidrid leidsid,et see on veidi kohatu. Soomeugrimaailma vägevad sõitsidkohale, tervitusi ja õnnitlusijagus, Karjala põlisrahvasteriiklik folklooriansambel Kantelesai endale uhke maja. Seeon ilmselt midagi sellist, millestsiinsed folklooriansamblidunistadagi ei oska.Et aga kõik liiga roosiline eitunduks, siis otsustaskeskvõim, et karjalasedja vepslased riiklikkesubsiidiume enamei vaja. Halvad uudisedaga sellega ei piirdu,nimelt leidis Permikrai juhtkond, et sealsetelemaridele poleenam rahvuskeelsetkooli tarvis, ningotsustas neistt ä n a v usulgedaviimase.Samasn a g ui k k ap o l ekõik jus u g u -gi niih a l b ,näiteksLeningr a d ioblastipeaaeguolematutesoome -u g r ir a h -vaste,n ä i -t e k svadjala steja isuri t e ,r i i k -likkustaatu s ttõsteti,neilon nüüd Leningradi oblasti“Vene Föderatsiooni soomeugrirahvaste assotsiatsioon”.See on esimene sedalaadi ettevõtmineVenemaal. Ka pea2008. aasta juunis kohtusid soomeugrilased Hantõ-Mansiiskis soome-ugrirahvaste viiendal maailmakongressil.olematuks kahanenud Pihkvaoblasti setod saavad omale“Seto rahvakultuuri arendamiseja kaitse programmi”.Seega on tõsiasi, et Venemaakeskvõim märkab soomeugrilasialles siis, kuineid enam pole võikui see kasulikuksosutub.Setode puhulnäiteks mainitakse,et eestlasedkiusavad egatunnista setosid,kuid Venemaahoolitsebigati. Samas agaei sõnagi sellest,kuidas onnii juhtunud,et Eestiterritooriumilelabe e l d a -t a v a l t10 000 –1 5 0 0 0 ,Venemaa2002. aastarahvaloendusetulemustejärgialla 200s e t o .Paradoksaalne.K u l -tuuriüritustestonVenemaas o o m e -ugri rahvastemaailmpungil.Hantõ - M a n -siiskis algabsoome-ugrikäsitöö festival,Komivabariigi pealinnas Sõktõvkariskogunevad soome-ugriskulptorid, Permi krais toimubsoome-ugri etnofuturistidefestival “KAMWA”. Kõikjalkorraldatakse soome-ugrilastelaagreid, väiksed neenetsidja handid sõidavad Ungarisse,ungarlased jälle külastavadneenetseid. Mööda Volgajõge sõidab ekspeditsioon“Volga – rahujõgi”.Eestlane olla onuhke ja hääAetakse ka tõsisemaid jutte.Udmurdi vabariigi pealinnasIževskis arutavad soomeugrilased,kuidas jääda püsima ühaglobaliseeruvamas maailmas.Oulus korraldatakse soomeugrikirjanike ja tõlkijate kongress.Soome-ugri maailmatippüritus – 11. rahvusvahelinesoome-ugri kongress “Soome-ugrirahvad ja keeled 21.sajandil” toimub aga Ungaris.Aga ega soomeugrilasedainult omavahel suhtle, isegimitte Venemaa soomeugrilased.Nii käisid handid janeenetsid Šveitsis kultuuri- jamajandusasju ajamas, marideballett jälle Mehhikos. Polegisee soome-ugri maailm niiväike.Kokkuvõtvalt on soomeugrilasedsuvel küllaltki tegusad,kindlasti on ka eestlased kõigilüritustel oodatud. Uskuge, sealon eestlane olla tõesti uhke jahää!Eestis toimuvatel üritustelon aga võimalik soomeugrilasikohata Viljandi pärimusmuusikafestivalil,veelgi vahetumatkogemust pakuvadFenno-Ugria Asutus ja LooduseOmnibuss, kes korraldab15.–21. juulini kestva matkaKarjalasse. Kes aga ringi liikudaei soovi, see võtku kätteäsja ilmunud Rein Siku raamat“Minu ugrimugri” ja soomeugrimaailm avaneb rannastvõi voodist lahkumata. Ilusatsuve!Jaak Prozes,Fenno-Ugria AsutusSuurgildi hoone kõrgel viilulon kirjas aastaarv 1410, seegaon õige aeg hakata pidama600. sünnipäeva. Eesti Ajaloomuuseumitöötajad kutsuvadteadjaid inimesi andma edasioma mälestusi, teadmisi, suulistja kirjalikku pärimust aadressilPikk 17 ja samal kinnistulasuva Lai 14 kohta. Eelkõigepakub huvi viimane aastasadaning see peaks mälestustesveel erk olema.Hoone suurt saali kasutatikahe sõja vahelisel ajal agaraltseltside, ühingute ja asutustekoosolekute tarbeks, seal toimusnäiteks vapside kongress.Peeti pidusid ja balle. Kas meieseas on veel omaaegseid osalejaidvõi kellegi käes üritusimeenutavaid fotosid, kutseid,kavasid, dekoratsioone?Suurgildi hoones on algusajastpeale tegutsenud veinikelder.Pärast sõda, aastani1956 asus muide sealsamasTallinna mahla- ja veinitehas.Kuni Tallinna Kunstihoonevalmimiseni 1934. aastal olihoone ka pealinna peaminenäituste korraldamise koht.1960. aastatest peale on Suurgildihoones ette kantud ja salvestatudpalju muusikat.Enne ja pärast sõdaSõja järel on Lai 14 ja Pikk17 aadressil ning Börsi käigustegutsenud kauplused jakingsepp. Kui ajaloomuuseumimuuseumipood 2006. aastalavati, tulid inimesed rääkima,et sõja järel olevat samadesruumides pakutud sukasilmadeülesvõtmise teenust.Sõja ajal rentisid aga hoonesruume pangad. Pärast sõdaasus seal NSVL-i KaubanduspalatiENSV osakond. Enneneid oli hoones NKVD klubi.Pärast sõda olevat hooneolnud halvas olukorras, aknadkatki, katus osaliselt ära – onehk kellelgi sellest fotosid?1952. aastast kolis hoone esimeselekorrusele Eesti (NSVriiklik) ajaloomuuseum, 1955.aastast tegutseb muuseumkogu majas.Ootame mälestusi, headLinnalehe lugejad, septembrini.Epp Alatalu, Eesti AjaloomuuseumKuhu pöörduda?• Muuseumi kontaktisik onarendusdirektor MariannRaisma, kellega saab ühendustvõtta meiliaadressilmariann.raisma@eam.ee jatelefonil 52 21 702.


eede, 2. juuli 2010 linnalehttoimetaja Ants Vill ants.vill@linnaleht.eeTelefonid muutuvad üha nutikamaksNutitelefon (smart phone)on mobiilne seade, miskoondab mobiiltelefoni japihuarvuti funktsioone.Kui mobiiltelefonid paarkümmendaastat tagasi leiutati,polnud veel mobiilse internetiideedest lõhnagi. Ometioli juba esimestes aparaatidesväike kotermann sees: oli tekitatudvõimalus läkitada lühikesitekstiteateid. Aga kliendidvajasid enamat.Nutifonides on kõik sees:traadita internet, pidev mobiilneinternet (3G, EDGE), samutiglobaalse positsioneerimiseseade (GPS) ja veel rohkeltmuid võimalusi. Varasematesttelefonidest eristab neid operatsioonisüsteemi(nagu arvuteilWindows vms) kasutamine,seetõttu meenutavad seadmedoma funktsioonidelt ühaenam sülearvuteid. Nutifonigasaab ka kõnelda ja SMS-i saata.Suurim pööre saabus agasiis, kui Apple võttis iPhone’iskasutusele puutetundlikuekraani, kahandades sel moelseni nupurikaste, kuid tülikaltpisikeste telefonide klahvidearvu üheni. Igasugusedkirjutuspulgad ja muud vidinadjäeti kõrvale. Operatsioonisüsteemikäepärasuse tõttuon programmeerimisfirmadkirjutanud iPhone’ile vähemalt110 000 rakendusprogrammikest,rääkimata mängudest jae-raamatutest. Ja kuigi iPhone’ion kritiseeritud mõningate kitsaskohtadepärast, on Applejärjekordselt kehtestanud uuetoote uue standardi ning teisteltootjatel pole muud teha, kuipüüda Apple’i toodangut endaomaga üle trumbata.Muud arvuti ja telefoni ühendamisesuunad ei ole olnud niiviljakad – pihuarvutid kaovadkasutusest ilmselt paari telefonipõlvkonnajooksul. LLpäevateemaEricssoni esimese mobiiltelefonikaasaskandmiseks on vaja tugevatmeest. Foto: Airi Ilisson / Eesti PäevalehtFile Edit Wiew History Bookmarks Tools Window Helpwww.diil.eeInternet kolib peagi maa alt üleni ülemistesse regioonidesse.Foto: Terje Lepp / Eesti PäevalehtUus sidevõrk ootabrohelist tuldUue põlvkonna mobiilsidevõrk4G lubab ülisuuriandmeedastuskiirusi,mis ületavad tunduvaltpraeguste kaablivõrkudenäitajaid.Neljanda põlvkonna mobiilseandmeside üle-eestilistevõrkude rajamiseks on kõiktehnilised lahendused ja tootedvälja arendatud. Mullukulutasid meie mobiilsideoperaatoridvõrkude arendamisekskokku üle poole miljardikrooni, uus võrk hakkab taasuusi ja mahukaid investeeringuidvajama. Norras ja Rootsistöötab see juba mullustestjõuludest, senine areng näitab,et tarvitajaskond üha kasvabning turul on tugev arengupotentsiaal.Meil Eestis pole agasiiani keegi ehitama saanudhakata, kuna riigil seisab eesvõrgulitsentside jaotamine.Suur töö on eesUue standardiga võrgu väljaehitamisetööd on mahukad.Kaugemas tulevikus isegi üle300 megabiti sekundis võimaldavaandmeside jaoks on tarvisüles panna täiesti uus seadmestik– samamoodi nagueelmise põlvkonna 3,5G võrguehitamisel. MobiilsidefirmaEMT avalike suhete juhtKaja Sepp ütles, et ehkki firmapole näiteks 3,5G võrkugipäris lõpuni jõudnud välja ehitada,on uue põlvkonna võrgurajamine vältimatu. “Tehnikaareneb kiiremini, kui ehitusjärele jõuab,” märkis ta ninglisas, et uue teenuse avamisejärel tõuseb selle kasutajatehulk kiiresti. Seda näitavadNorra-Rootsi kogemused ningsamuti näiteks ka vaid viis aastattagasi toimunud 3G võrguavamisele järgnenud klientidetulv.“Kunagi peeti mobiilsidetvaid kõnelemise jaoks sobivaks,vähesed oskasid arvata,et internetti oleks vaja kaasaskantavaksmuuta. Nüüdoodatakse, et see kaasaskantavühendus võiks nii kiire olla, etsellega saaks ka kõrgkvaliteedilisttelepilti vaadata.”Esialgu jäävad plaanilisededastamiskiirused 100 megabitijuurde, kuid seegi on praegusestvõimsusest ligi viis kordarohkem. Igatahes, veebruarisSolarise keskuses toimunud4G testimisel ei käinud isegiHD telepilt testvõrgus küllseadmetele üle jõu.Pidev digirevolutsioonUute lahenduste väljatöötamiselkäibki põhitöö andmeedastuskiirustetõstmise suunas,kõneteenuseks oleks piisanudisegi 1G põlvkonnastehk Eestis 1991. aastal alustanud,toona ulmelisena tundunudNMT tehnoloogiast.Kuna 4G võrku pole veel ehitamahakatud, pole ka vastavaidtelefone-modemeid võimalikkasutada, need pole kaveel müügile tulnud. 5G-d polesiiski tükk aega oodata, seegajääb 4G standard ilmselt pikemaksajaks ning seda arendatakseüha võimekamaks.4G võrgu väljaehitamist onkavas alustada suurematestlinnadest ja maanteeäärsetest,kuni algupoolel suuremosa elanikkonnast ja hiljem kakogu riik on kaetud. Uue teenusepakkujatel on tõsist põhjustloota, et interneti püsiühendusedasendatakse edaspidisuures osas kiire mobiilsideühendusega,see on väga kiirestiarenev turg. Samamoodijanuneb kiirete ühendustejärele üha täiustuvate nutitelefonideturg. Plaanitavat võrkuaga kavandatakse nii, et kasutajatehulga suurenemisegakoos tihendatakse seda suuremakoormusega piirkondades,nii et korraliku kiirusega nettijätkuks kõigile. LLKIIRUS JAMaasikate aeg hakkab läbi saama!Nüüd on sobiv hetk võtta suveksomale parim netipulk – Diil!PIIRAMATU MAHT!Diili Internet toimib EMT võrgus ja on piiramatu andmemahuga.Kõike meeldivat võid omale netist alla laadida ebainimliku 3Gkiirusega. DIILI netipulga saad EMT ja ELIONI esindustest!KAMPAANIA INFO: WWW.DIIL.EE


päevateematoimetaja Indrek Kuus indrek.kuus@linnaleht.eelinnaleht reede, 2. juuli 2010Põhja-Korea peab sõjaplaane• Põhja-Korea on teinud ettepaneku pidada otseseid sõjalisi kõnelusiSŏuliga ja kutsunud ÜRO julgeolekunõukogu üles toetamaP’yŏngyangi enda uurimist Lõuna-Korea sõjaväealuse uppumiseasjus.• P’yŏngyang, kes on süüdistusi rünnakus korduvalt eitanud, taotleska volitusi inspekteerida kohta, kus Lõuna-Korea korvett Cheonanpõhja läks ja 46 mereväelast hukkus.• “Meie hinnangul on kõige mõistlikum viis intsidenti lahendada nii,et Põhja- ja Lõuna-Korea istuvad üheskoos maha, et tõde välja selgitada,”ütles Põhja-Korea suursaadik ÜRO-s Sin Son-ho. AFP/BNSPõhja-Korea riik on samaebanormaalne kui Nõukogude LiitPõhja-Korea piirivalvurid jälgivad hoolega, et keegi ei pääseks lõunanaabrite juurest riiki. Foto: Reuters/ScanpixLõuna-Koreas aastail1997–2002 õppinud kunstnikuja rännumehe ToomasAltnurme sõnul on raskeuskuda, et 21. sajandilhoiavad monstrumitestpoliitikud suuri rahvaidhirmuvalitsuse all.• KARM MAAILMÜkski inimene maailmasei taha sõda. Ainultvaimselt sügavalt haigeinimene võib seda soovida.Kui mõlema korea rahva käestküsida, siis nemad ühendaksidriigid kohe. Ainult USA peaboma sõjaväega sealt lahkuma.Samuti Jaapanist.Nn vabastajad laiutavadSŏuli kesklinnas suurtearmeebaasidega ja raha sellekstuleb Lõuna-Korea valitsuselt.USA-le on kasulik hoidasuhted teravad, sest siis onpõhjendatud armee kohalolekLõuna-Koreas. Hiina ei sooviKorea ühinemist, sest siis hakkabLõuna-Korea investeerimaPõhja-Koreasse ja mitteniivõrd Hiinasse. Jaapan eiole huvitatud, sest sellisel juhulsaab Lõuna-Korea veel maadja rahvast juurde ning muutubmuidu nii tihedas konkurentsisveel tugevamaks.Sõpradeks Hiinaja MongooliaKorealastel on väga tugevrahvustunne ja poliitika huvitabtegelikult üldse väheseid.Mõnedele lõunakorealasteleisegi meeldib Põhja-Koreaiseseisvus, sest nad ei sõltukellestki, ei ole end nii mahamüünud kui Lõuna-Korea.Selge see, et Põhja-Koreariik on ebanormaalne ja samasmeile nii tuttav NõukogudeLiidu ajast. Nomenklatuurihirmuvalitsus jne. On mitukorda avastatud, et põhjakorealasedkaevavad tunneleid,jõudmaks Sŏuli metroovõrku– nii oleks lihtne kogu linn vallutada.Räägiti ka, et ühel aastalolnud Põhja-Koreas viletssaak ja selle eest pandud enamikpõllumajandusministeeriumistseina äärde ja lastudmaha.Alles oli ka Eestis 1941. aastaküüditamise aastapäev, Siberissesaadeti üle kümne tuhandeinimese. Raske on uskuda,et 21. sajandil hoiavad monstrumitestpoliitikud suuri rahvaidhirmuvalitsuse all. Hiinason isegi maksupettuse eest ettenähtud surmanuhtlus, samution päevakajaline Tiibeti okupatsioonjne. Nii et Korea onmitme suure rahva vahelmõnes mõttes nagu Eesti. Põhja-Koreagaon Hiinal headsuhted ja paljus vahendab muumaailmaga teda Mongoolia.Ma ei ole kunagi isegi tahtnudminna Põhja-Koreasse, sestsee oleks ebameeldiv mälestusnõukogude ajast.Keel pärineb HiinastSamas loetakse korea keelteesti keele sugulaskeeleks, neilon samuti -ma, -ta lõpp, sõna“sama” on sama tähendusega.Enne kasutati ka Koreashieroglüüfe nagu Hiinas. Hiinakeel on mõjutanud kõvastikorea keelt, lausa 40 protsentisõnatüvedest pärineb hiinakeelest. 360 aastat tagasi lasiKorea kuningas välja mõeldauue kirjaviisi, hangul’i, et eristadakorealasi hiinlastest. Koreaon ainuke kiirelt urbaniseerunudriik, kus šamanism on säilinud.Nii et kui avatakse mõnipank või restoran, siis on kohalšamaanid – mudang’id, keskoha sisse pühitsevad. Enamikkorealasi on budistid ja konfutsionistid.Kuni siiani leiavadvanemad oma võsukestele abielupartneri.Nüüd see muidugimuutub koos läänestumisega.Korealastel onväga tugevrahvustunne japoliitika huvitabtegelikult üldseväheseid.Muide, tore seik on see, etmehed käivad käest kinni. Linnasvõib näha lõbusat pilti, kuskaks noort politseinikku jalutavadkäsikäes ja naeratavad.Austuse avaldamiseks antaksekätt nõnda, et vasak käsi toetabparemat. Sellega kaasnebka kerge kummardus ette.Toomas AltnurmeLugupeetud autojuhid, tulge nägemiskontrolli!Optiline Grupp ja Silmake OÜ korraldavadautojuhtidele mõeldud kampaania.Sõiduki juhtimiseks nõutakse vajalikku nägemisteravustning sel nõudel on tähtis koht liiklusõnnetusteennetamisel.Mootorsõidukijuhi tervisenõuded on kehtestatudVabariigi Valitsuse määrusega nr 257 (29. septembrist2005). Vastavalt sõiduki kategooriatele kehtivadjuhtide nägemisele erinevad nõuded. Seaduse järgipeab inimene läbima nägemiskontrolli juhiloa vahetamisel(s.o 10 aasta tagant) ja üle 65-aastased sõidukijuhidpeavad oma nägemist kontrollima 5 aastatagant. Kontrollide vahelisel ajal võib aga nägeminesuurel määral muutuda.Ealiste või haiguslike muutuste tõttu aeglane nägemisteravuselangus võib jääda märkamatuks, sellegalihtsalt kohanetakse. On juhtunud, et inimene tulebprillipoodi lugemisprille tellima, aga nägemiskontrollilselgub, et ka kaugele nägemine on halb ja vajabkorrigeerimist. Küsimusele, kuidas ta nõnda autoroolijulgeb istuda, ohustades nii iseennast kui ka kaasliiklejaid,on vastatud: “Ma ju suuri asju näen!” Halva nägemisteravusetõttu märgatakse liikluses ohtu, näiteksmanööverdamise märguandeid, liiklusmärke jms, liigahilja, mistõttu jääb reageerimisaeg liiga lühikeseks. Jaõnnetus ongi käes! Tahaks koputada kõikide autojuhtidesüdametunnistusele – sõidukit juhtides olgekindlad, et teie nägemisteravus vastab nõuetele.Kõik, ka hea nägemisega autojuhid, võivad leida meiltjuhtimist hõlbustavaid prille. Näiteks hämaras jasompus ilmaga sõiduks on müügil kollase toonigaprillid, mis parandavad kontrastsust, ning polaroidpäikeseprillid,mis filtreerivad peegeldused välja. Autojuhtidelemõeldud kampaania “maiuspalaks” on agatäiesti uus tutvumishinnaga toode – spetsiaalläätsedVarilux Road Pilot.Turvaline ja mugav autojuhtimine eeldabperfektset nägemist loomulikus asendis. Kuiselleks on vaja korrektsiooni, siis soovitamepeale tava-, kaug- või progressiivläätsedeproovida uut lahendust:Essilori VARILUX ROAD PILOT-i spetsiaalläätsi,mis on mõeldud eeskätt autojuhtimiseks.Nende läätsedega on võimalik korrigeeridanägemist kõigil autojuhtimisel vajalikel distantsidel,eeskätt aga kaugdistantsil.Tänu väga heale perifeersele nägemisalale onVarilux Road Piloti kandjal võimalik:- vaadata kaugele ja jälgida ka armatuurlaualolevaid näidikuid,- kasutada loomulikus asendis tahavaatepeeglitja küljepeegleid,- märgata aegsasti teiste liiklejate manöövreid.Varilux Road Piloti läätsed on punakaspruunivärvi, valmistatud polükarbonaadist ja neid onkahte tüüpi:1. Day & Night on mõeldud kasutamiseksööpäev läbi ja selle tumedusaste on class 0,2. Xperio on polariseeritud päikeseprillilääts,mis on mõeldud kasutamiseks päeval, ja selletumedusaste on class 3.Varilux Road Pilot on spetsiaallääts, millelpuudub lugemisosa. Lähilisa on kas 0,75 või1,25 ja selle valib Essilor, arvestades reaalsetADD tugevust.Selleks, et suurendada veelgi kontrastsust jateravust ning vältida pimestavaid peegeldusi,on kõik Varilux Road Piloti läätsed peegeldumisvastastekatetega – Day & Night CrizalFORTE-ga ning Xperio Crizal SUN-iga.VARILUX ROAD PILOT kindlustab prillikandjaleturvalise ja mugava autosõidu.Autojuhtidele mõeldud nägemiskontrollikampaania kestab 31. juulini, vajalik oneelregistreerimine.Kampaania väljatöötajad on +/– Optikasilmaarstid Juta Jask ja Galina Beloussova


eede, 2. juuli 2010 linnalehttoimetaja Indrek Kuus indrek.kuus@linnaleht.eemeie naabridKas Riia on meieteine pealinn?Foto: EPLMõni nädal tagasi esitletimeie lõunanaabritepealinnaskahe sõltumatu mõtleja, lätlaseAndris Razānsi ja eestlaseAnvar Samosti “Läti-Eestitulevikukoostöö raportit”, millekoostamine on ilmselt innustustsaanud varasemast samalaadsestSoome-Eesti mõttepaberist.Ettekande tekst onhoolikalt läbi mõeldud, lakooniliseltsõnastatud ja väga huvitavlugeda.Raport on jagatud nelja ossa.Kõigepealt esitatakse kahe riigija rahva suhete mineviku-olevikukirjeldus. Seejärel püstitatakseküsimus, kuidas naabreidteineteisele senisest rohkemlähendada. Järgneb palju konkreetseid,rakenduslikke ettepanekuidning lõpuks maalitakseühel leheküljel väga kokkuvõtlikulttulevikunägemus Eestistja Lätist aastal 2020.Mõttepaberi nurgakivi ja võimasvaimne lähtekoht on tõdemus,et ajalooline Liivimaa polelõunaeestlaste ja põhjalätlasteteadvusest sugugi kadunud!Praegune Eesti-Läti piir on juvaid napilt üheksa aastakümmetvana, seevastu Liivimaapüsis sajandeid, poolitades niieestlaste kui ka lätlaste asuala.Lõunaeestlaste pealinn oliväga pikka aega muidugimõistaRiia. Vaadakem, milliseidnimesid kannavad Tartu, Pärnuja (teatava mööndusega)ka Viljandi peatänavad. Loomulikultkäib jutt Riia tänavast!(Kõik teed viivad Rooma!)Tartus oli küll vanasti olemaska Tallinna tänav, aga see ristitiümber Staadioni tänavaksja tartlased teavad, kuhu seetänav välja viib.Möödunud talvel mälestasimeTartu rahulepingu suurearhitekti Jaan Poska 90. surma-aastapäeva.Aga vähe onPoskast räägitud kui kõikideeestlaste kubernerist. Temastsai keisri kukutanud Vene riigikõrgeim võimukandja eestlasteasualal. Jaan Poska valitsuse allaliideti ka lõunapoolsed eestlasedLiivimaalt, kes lahutati lätlastest.Eestimaa kubermangkasvas kahekordseks. Räägitikoguni selle uuest abipealinnastTartust, ent siiski jäi vaieldamatuksainupealinnaks Tallinn.Uue kubermangu täpselõunapiiri ajamiseni ei jõutudki,sest enne läks revolutsioon halvaks.Tulid Saksa keisri väed jaokupeerisid kogu kubermangu.Kuid vahetult selle eel suudetivälja kuulutada Eesti Wabariik,kes viimaks võitis Vabadussõja– ka lõunarindel.Vaadakem,milliseid nimesidkannavad Tartu,Pärnu ja ka Viljandipeatänavad.Kui Eesti elas juba idanaabrigarahus, Läti aga alles sõdis,puhkes eestlaste ja lätlastevahel piiritüli. Eriti Valga linnapärast, kus eestlased olid enamuses.Eestlased leidsid muuhulgas, et lätlased ei ilmuta kuigisuurt tänumeelt Eesti otsustavaabi eest Vabadussõjas. Lätipinnal langes sadu eestlasi, paljurohkem oli haavatuid.10. märtsil 1920 arutas Lätivalitsuskabinet koguni Eestivastu sõja alustamise võimalust.Õnneks nii kaugele siiskiei mindud, vaid mõlema poolekokkuleppel nõustuti inglastevahekohtuniku rolliga. Britikoloneli S. G. Tallentsi soovitatudpiir ei meeldinud ei eestlasteleega lätlastele, ent sellegatuli nüüd leppida. Ja ennäe,oleme leppinud juba ligi 90aastat!Et aeg on oma tööd hästi teinud,seda kinnitavad Eesti jaLäti poliitikute aeg-ajalt veiniklaasivõi kohvitassi taga ettetulevad aasimised. Lätlasedütlevad: “Meil pole ühtki meresaart,teil on neid loendamatuhulk. Andke vähemalt Ruhnugimeile tagasi!” (Ruhnu kuulusvanasti Kuramaa alla.) Meieseepeale: “Annaksime meeleldi,aga andke siis oma Valkameile vastu!” Niisugune lõõppoleks mõeldav selliste riikideesindajate vahel, kellesuhetes on pingeid. Järelikultoleme tõepoolest vägalähedased maad ja rahvad,nagu seda on omavahelpõhjamaad, kellel ka eitule ajaloolistest naljadestpuudu. Seda lähedust kinnitavadSamost ja Razānstäie õigusega.Rahvaste ajalooline lähedusvaatab meile tavaliseltvastu ka teineteisekohanimede kasutusest.Nii lätlastelkui kaeestlastel onsagedaminimainitavatele paikadele omakeelsednimed, näiteks Tērbata(Tartu) ja Pērnava (Pärnu). Esimesenanimetatus on ju meeliülendavaltsäilinud selle muinasaegnenimekuju Tarbatu,mis meie oma suus on ammulühemaks kulunud. (Muide,Läti välisministeeriumi asukohton – Tērbatas iela.)Ega eestlasedki võlgu jää.Me ütleme Riia ja mitte Rīga.Samuti on meil kombeksolnud rääkida Võnnust (Cēsis),Heinastest (Ainaži), Salatsist(Salacgrīva), Hopast (Ape) jmt.On päris naljakas, kui Eesti lehtkirjutab Võnnu lahingust, “mistoimus Cēsise lähedal”. Vanakeeletava tasuks ellu äratada!Geeniteadlased on võrdlevaltuurinud soomlasi, eestlasi,lätlasi – ja avastanud meie üllatuseks,et oleme kõige lähedasemadoma lõunanaabritega.Mõni ime, just lõunas on meilpikim maapiir. Pealegi, ärgemunustagem, tubli veerand lätlastesoontes voolavast vereston ju pärit liivlastelt. Ega meielõunapoolseid hõimuvendiõdesidteistest rohkem mahalöödud! Kahetsusväärsel kombelläksid nad põlv-põlveltaegamisi üle läti keelele, jättessellesse küll tugevaid jälgi.Nii nagu meiegi keeles onläti sõnades rõhk alati esimeselsilbil, mis muudab nendekeele meloodia meile lähedaseks.(Lätlaste sugulaskeel leedukeel on hoopis teistsugusekõla ja muutuvate rõhkudega.)Ning tagatipuks, vaadake neidRiia tänavatel jalutavaid linalakkasid.Kas nad erinevad millegipoolest pärnakatest? Olgulisatud, et liivlaste asuala ulatusHäädemeestestki põhja poole.Oleme vägalähedased maadja rahvad, naguseda on omavahelpõhjamaad.Trivimi Velliste,poliitikameesKõige eelöeldu taustal onparadoksaalne raportööridetõdemus: eestlased ja lätlasedei usu ise eriti oma sarnasusse,vaid alluvad täiesti vääradelestereotüüpidele. Nad ei ilmutateineteise vastu kuigi suurthuvi. Reisides küll sageli läbiteineteise maa, hoiduvad nadoma reisiseltskonda ega otsikontakti kohalikega. Keelebarjäärtundub kõrge ja tülikatakistusena, mis ei ahvatle üksteiseavastamise nimel pingutama.Niisiis, eestlaste ja lätlastesuhetes on palju lähedast jasamas kummalist – ühe käegaandmist, teisega võtmist. Meiehuvidel on suur ühisosa, samasmõtleme endid sageli konkurentideks.NATO ja EuroopaLiidu liikmeks olek pakub meileenneolematut turvalisust jajulgeolekut, Schengeni viisaruumon muutnud riigipiiripeaaegu nähtamatuks.On loogiline küsida: kasmõlemad riigid ei peaks nüüdparandama vastastikust retoorikat,rääkima teineteisest sagedaminioma rahvusringhäälingus,pürgima ühiselt kolmandateleturgudele, eriti turistideköitmisel? Ülimalt tähtison maantee, raudtee ja lennuühendustetäiustamine. KasRiia lennuvälja muutumine liivimaalastekodulennujaamakson kuidagi häiriv? Liivimaamaanteed on viimasel ajal tunduvaltparanenud: Via Balticaon mugavalt sõidetav, samutitee Tartust Valka. Sealt edasion parandamise ruumi.Palju vaidlemist on raudteeühendusteümber. Ebamäärasusekrooniks on projekti “RailBaltica” värdjalik nimekuju.Tuleks välja selgitada ametnik,kes esimest korda via balticaeeskujul rail baltica käiku laskis,ja määrata talle karuteenemedal. Ladina keeles on sõnadelgrammatiline sugu (naguvene jpt keeltes). Kuna via (tee)on naissoost, siis on ka täiendsõnabaltica loomulikult naissoolisea-lõpuga. Aga mis ongrammatilisel naissool pistmistingliskeelse sõnaga rail? Miksmitte rail balticus (meessugu)või rail balticum (kesksugu)?Enamgi veel, miks on üldsevaja ingliskeelsele põhisõnalekülge pookida ladinakeelsettäiendit? See filoloogiline häbiplekktuleks rutem kui muidueurotaevast kõrvaldada! Ehkvõtab Euroopa Liidu transpordivolinikseda teha, korraldadesBrüsseli ametnikele pisikesemnemoturniiri?Nagu alguses rõhutatud, onEesti-Läti tulevikku käsitlevaanalüüsi nurgakiviks Liivimaatagasitulek. See pöördelinetees peaks sünnitama elavatmõttevahetust mõlemas riigis.Kas tõesti on tulevikus mõeldavadsellised märgilise tähendusegaväga olulised ilmingudnagu kahe riigipea väljaantavLiivimaa auhind, piiriüleneLiivimaa rahvuspark, börsilnoteeritav elektrihiid LiiviEnergia? Kas tõesti kutsutaksepraeguse Roosta eeskujul suvitiRuhnu saarele kõrgematele riigikaitsekursusteleLäti ja Eestieliit – ning tahtjaid on rohkemkui kohti?!Anvar Samosti ja AndrisRazānsi mõttelend on söakaltettepoole vaatav, mõnele eestlasele-lätlaselevõib see tundudalausa ketserlik. Siiski usun,et Jaan Poska ei keera end Tallinnahauas külili.allahindlus40%Valik rõivaid, jalatseid jakodukaupu1.7-8.8LIIVALAIA 53 • AVATUD E-L 9-21 • P 10-21WWW.STOCKMANN.EE


suvesoovitustoimetaja Tiina Kangro tiina.kangro@linnaleht.eelinnaleht reede, 2. juuli 2010Klaaspärlid veerevad ka sel suvel ülikoolilinnas• HEA MUUSIKASeekordne “Klaaspärlimäng”toob suvisesseTartusse Putini lemmikbändija muusikaajalootunnid ning panebmuusikat tegema Tarturaekoja kellad.“Klaaspärlimäng” ei olekunagi olnud lihtsalt klassikakontsertidesari. Näiteks saabpublik tänavu osa ühest täiestitavatust muusikalis-filosoofilisesteksperimendist. Nimelton tuntuim Dramstadti koolkondaesindav saksa heliloojaKarlheinz Stockhausen komponeerinudteose, mis algabneli päeva enne, kui esimeneheli kuuldavale tuuakse,sest just siis lahkuvad esitajaderaklusse, alustades paastu jamediteerimist. Olles nõndavaikuses ja üksinduses veetnudpäevi, tulevad nad 18. juuliõhtul Jaani kiriku lavale ningesitavad sellest kirgastumisestvälja kasvava kontserdi.Muusikalised eksperimendidei ole aga sellega lõppenud.Helilooja Peeter Vähil onveel üks üllatus varuks. Raekojaplatsil kantakse 17. juulil ettetema uudisteos Tartu raekojakelladele. Tõsi, seal osalevadpeale kellamehe veel mõnedmuud legendaarsed esinejad,nagu Eesti kaitseväe orkester– üks vähestest maailmas, kespeale tseremoniaalrepertuaariesitab edukalt ka keerulist sümfoonilistmuusikat ning teebseda aeg-ajalt huvitavama lähenemisegakui muidu tavaks.Terem-Kvartett esitab suvises Tartus klassikat vene rahvapillidel. Foto: ERPKlubilises õhkkonnasTeine uus nähtus on muusikaloojäreleaitamispooltunnid,mis algavad tund ennekontsertide algust Antoniusehotelli raamatukogus-salongis.Tunnistan ausalt, et korraldasinneed tunnid suurestiiseendale ja teistele omasugustele,kel puudub muusikalinekõrgharidus, ent kellele meeldibometi head muusikat nautida.Kooliaegsetest muusikatundideston omajagu aegamöödas ning mullusel festivalilarutasime kontserdikülastajatega,et võiks vabamas õhkkonnasasjatundjailt häbenematapärida ja uurida või siislihtsalt kuulda huvitavaid faktemuusikaloost ning miks kamitte just toimuma hakkavastkontserdist. Festivali muusikaerudiitidesttuumik soostuskineid tunde enda kandavõtma ning kõik huvilised onoodatud.Klaaspärlimäng 2010Tartus Jaani kirikus:15. juuli• kell 20 Tallinn Sinfonietta, Rémi Boucher (kitarr, Kanada) ja SlavaGrigoryan (kitarr, Austraalia), dirigent Risto Joost, kavas Mozart,Rodrigo, Vähi, Kaumann (esiettekanne)16. juuli• kell 19 Euroopa Liidu kammerorkester ja Carlo Torlontano(alpisarv, Itaalia), kavas Vivaldi, Telemann, L. Mozart, W. A. Mozart,D’Aquila• kell 22 “Kitarriöö”, esinevad Rémi Boucher (kitarr, Kanada) jaGrigoryan Guitar Duo (Austraalia)17. juuli• kell 20 “Kuupaistesonaat”, esineb Kalle Randalu, kavas Beethoven18. juuli• kell 21 Ansambel U koosseisus Tarmo Johannes (flööt), MerjeRoomere (viiul), Levi-Danel Mägila (tšello), Vambola Krigul (löökpillid)ja Taavi Kerikmäe (klaver), kavas Stockhausen19. juuli• kell 21 “Lepo Sumera – 60”, esinevad Tallinn Sinfonietta, sopranJanne Ševtšenko, Peeter Volkonski (tekst) ja Kadri-Ann Sumera(klahvpillid), dirigent Risto Joost, kavas Sumera kammermuusika jakammerooper “Olivia meistriklass”Mujal:• 17 juuli kell 17 Raekoja platsil Eesti kaitseväe orkester, dirigentPeeter Saan, ettekandele tuleb selleks kontserdiks kirjutatud PeeterVähi teos “Maa ja taeva vahel” raekoja kelladele ja puhkpilliorkestrile,kellamehe rollis on helilooja ise• 18. juuli kell 22 Vildes The Shin (Gruusia) ja Läti solistide ansambel• 19. juuli kell 18 Vildes Hermann Hesse aineline film “Stepihunt”• 20. juuli kell 20 Püssirohukeldris Terem-Kvartett (Venemaa), kavasBach, Schubert – klassikat vene rahvapillidelMuidugi tegutseb ka festivalijuba traditsiooniliseks saanudklubi, millele pakub koduVilde. Avakontserdi päeval,15. juulil kell 16 avatakse sealPeeter Vähi fotonäitus “HomoSapiens 2009”. Tema fotojareisihuvi ei ole vist kellegijaoks midagi uut, küll aga onuus seekordne valik eriti raskestiligipääsetavatest ja ülieksootilistestkohtadest jäädvustatudportreefotodest: Apatanišamaanid, Konyaki kuningasoma õukonna keskel, Mursinaised huuleketastega jne.Kuid Vilde muutub festivaliajal kohati ka kino- ja kontserdisaaliks.Festivali grande finale onaga vene võtmes. Püssirohukeldrisastub üles ei keegimuu kui Venemaa presidendiVladimir Putini lemmikansambelTerem-Kvartet, kesjuba ammusest ajast harjunudhiiglaslike lavade ja tuhandepealistepublikunumbritega.Nüüd on siis käes hetk,mil saame endale lubada luksustistuda, veiniklaas käes,vaid 200 inimesele mõeldudruumis ja kuulata intiimseltJosé Carrerase või MontserratCaballé’ kaliibriga superstaarbändi.Tiina Jokinen,festivali korraldaja


eede, 2. juuli 2010 linnalehtreklaamBalbiino panustab ehedale koorejäätiseleKodumaise jäätisetootja Balbiinoeesmärk on valmistada parimatkoorejäätist. Sellest lähtudes uuen-das ettevõte tänavu tooteportfelli,seades põhirõhu klassikalisele ehtsastkoorest tehtud ja tetasäilitusainekoorejäätisele.Sel hooajal rõõmustab Balbiinokõiki koorejäätiste sõpru uuekoorejäätiste sarjaga BalbiinoClassic. Värskest ja ehtsast kooresttehtud jäätis on pakendatudliitristesse perepakenditesse ja daval lausa 13 maitseversioonis. Li-saasakskuuluvad sarja kaks rikkalikuglasuuriga kaetud pulgajäätist ningaugustis lisanduvad pooleliitrises pakendiskoorejäätised.Klassika on au sees“Balbiino strateegia ongi ollaperekeskne ettevõte,” põhjendabuuendust firma müügidirektor-ärijuhtHindrek Männik. “Me oleme valinudselle suuna, mida inimesed kõigeenam ootavad ehk naturaalsuse. Meietootevalikus moodustavadki suureosa koorejäätised. Oleme veendunud,et koorejäätiste võidukäik on alanud.Meile kui tootjale teeb see ainult rõõmu– mis saab meil selle vastu olla,kui saame valmistada selliseid jäätiseid,mis on inimestele meeltmöödaja ühtlasi kasulikud!”Kuna Eesti inimestetes on koore-maitse-eelistusjäätisaukohal,pakubBalbiinot ä n a v ulausa 30uut koorejäätist.HindrekM ä n n i ktõdeb, etBalbiino sortimendisonküll päris paljuerinevaid maitseid, tulemaksvastu võimalikult paljudejäätisesõprade soovile, kuid põhilinemüügiartikkel on ikkagi olnud klassikalinevaniljejäätis, eriti liitristeperejäätiste osas.Yeti viib reisileAga uuendusi on Balbiinol veelgi varuks.Nooremale põlvkonnale ja kõigilelapsemeelsetele jäätisesõpradelemõeldud Yeti sari onsamuti uuen-duskuuri läbiteinud.Nii Yetitopsi- kuika pulga j ä ä -tised ons a a n u dveellapsesõ b r a l i k u m avälimuse. Kes veelei tea, siis Yeti on lustakas lumeinimeselaps, kes on ühtlasi Balbiino“maskott”. “Aga peale selle võiks taanda lastele häid mõtteid sellest,kuidas tervislikult toituda ja noorenaoma mõnusat elu veelgi mõnusamaltelada,” räägib Männik.Praegu on käimas ka Yeti tarbijamäng,mille käigus on jäätisesöömise kõrvalvõimalik võita kolm perereisi PariisiDisneylandi. Loodetavasti teebvõiduvõimalus jäätisesöömise veelmõnusamaks.Ehe jäätis, ehedad lisandidClassicu sarja kaks pulgajäätist on premiumklassi jäätised, natuke kallimad,aga see-eest ka hõrguma maitsega.“Classicu pulgajäätised teeb eriliseltheaks just see, et nende ümber ontõeline šokolaadiglasuur,” sab Balbiino kvaliteedi- jali-arendusjuht Merike Pärn.“See ei ole šokolaadimaitselineglasuur,vaid ehtne šokolaadiglasuur,mis on tehtudkakaovõi põhjal.”Balbiino jäätis on valmistatudvärskest naturaalsestkoorest, agalooduslikud on ka lisandid,mida jäätise sis-se pannakse. “Balbiino onläinud seda teed, et lisamejäätisele ehtsaid ja häid lisandeid:rosinaid, pähkleid, moosi. Näiteksrummi-rosinajäätise tegemisel kasutameehtsat rummi. Hoiame rosinaidpaar päeva rummi sees ja siis lisameneed jäätisele.” Nn maitselisi jäätisi,kuhu on lisatud aroomi- või värvaineid,Balbiino ei valmista. Samuti eikasuta Balbiino oma toodetes säilitusaineid– ega 18 külmakraadil hoitavjäätis ju säilitusaineid vajagi –, agasäilitusainetest ja kahjulikest sünteetilistestvärvidest on vabad ka jäätisenaturaalsed lisakomponendid.“Ehedad marjad, nagu pohlad ja jõhvikad,muutuvad ka mujal maailmasjärjest populaarsemaks. Inimene tahabikka neidsamu marju, mida taon lapsepõlves söönud või mida tametsast korjab. Lisaks sellele on kodumaisedmarjad rikkad C-vitamiinija antioksüdantide poolest. Neid võibjulgelt nimetada Eesti mõistes superviljadeks(inglise keeles superfruit),mille söömist mujal maailmas propageeritakse,”kinnitab Merike Pärn.Eks igal jäätisesõbral on võimalikvalida, millist jäätist ta eelistab. “Eestison võrreldes Soomega jäätiselett ikkavõrratult pikk. Siinsetel tarbijatel onmeeletult hea valik võrreldes Skandinaaviariikide turuga. See on meie inimestesuur eelis, arvestades seda, kuiväike meie turg tegelikult on,” tõdebBalbiino müügidirektor-ärijuht.Aga endiselt algab Eestis jäätisesöömisehooaeg siis, kui ilmad soojakslähevad. “Meie kõige suuremsponsor on päike ja soe ilm. Olemevälimüügikohtades vaadanud, etkriitiline temperatuuri murdepunkton 20 kraadi. Kui on 21 kraadi sooja,läheb jäätis hästi, aga kui kraadiklaasnäitab 20 kraadi ja alla selle, on müükpalju väiksem,” muigab Hindrek Männik.Balbiino omalt poolt julgustabsiiski inimesi ka külmemal aastaajaljäätist sööma. Eeskujuks võib võttanäiteks põhjanaabrid soomlased, keson aasta läbi väga tublid jäätisesööjad,olles selle poolest maailmas kogunistikolme esimese hulgas.KAS TEADSID?1995. aastal asutatud AS Balbiino on Eesti üks suuremaidjäätisetootjaid.Ettevõte põhineb sajaprotsendiliselt Eesti kapitalil,kuuludes NG Investeeringutele.Ainsa Eesti jäätisetootjana on Balbiinole omistatud rahvusvahelineBRC (British Retail Consortium) toiduohutuse ja kvaliteedijuhtimisesertifikaat, mis kindlustab toote stabiilse kvaliteedi.Praegu on Balbiino tootevalikus ligi 100 pere-, topsi, vahvli- japulgajäätist, mahlapulkasid ning jäätiste multipakke.Õigus parimale jäätisele – Balbiino!Balbiino müügidirektor-ärijuht Hindrek MännikBalbiino kvaliteedi- ja arendusjuht Merike PärnJätsiabi toob jäätisemugavalt koduukse etteBalbiino Jätsiabi jäätiseautod sõidavadTallinnas ja Tartus juba kuuendat hooaega.Lisaks plaanitakse Jätsiabi sel suvel käivitadasuvepealinnas Pärnus.Balbiino müügidirektor-ärijuht HindrekMännik rõõmustab, et inimesed on Jätsiabihästi vastu võtnud. “Oleme viie aastaga piisavaltpalju kogemusi omandanud, et seeprojekt veel paremaks teha,” kinnitab ta.Kui varem oli jäätiseautode sõidugraafikveidi kaootiline, siis nüüd sõidavad Jätsiabiautod kindla marsruudi järgi. Jätsiabitäpsemad marsruudid on üleval Balbiinokodulehel www.balbiino.ee.Lisaks on alati võimalik Jätsiabi kohale kutsudasünnipäevadele, lasteaedade lõpetamisepidudeleja muudele üritustele, kusohtralt jäätisesõpru koos.Jätsiautode telefoninumbrid, milleltjäätist tellida, on Tallinnas ja Harjumaal50 58 587 ja 53 337 171 ning Tartus50 88 368.Jätsiabi autod pakuvad tänavu 54 jäätisesorti.Aga eriti mugav on jäätiseautostjäätist kastikaupa osta. Tuuakse ju kastitäisjäätist otse koduukse ette!


10 tegija toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.eelinnaleht reede, 2. juuli 2010Jürgen Rooste uurib nõiakunsti saladusiKirjanik Jürgen Rooste leiab lugemisaastasuvel aega nii raamatutele kui ka ujumisele jaseiklemisele.• PÕNEV TEGELANEKultuurilehes Sirp ja kirjanikeliidus tegutsevasJürgen Roostes (aastateltkolmekümnendate tuuris)on niinimetet boheemlusühendet asjalikkuse ja tegususega.Kui vaja, istub koosolekul,aga ka pubis õllekruusitaga saab asjad aetud.Suvi käes, mida ette võtad?Mõni kirjatöö ka käsil?Kõige parema meelega leiaksaega, et mitte midagi teha,mediteeriks ja molutaks... Agaseda puhku vist selle puhkuseraames ei paista.Lõpetasin just ühe näidendimustandiversiooni. Lähipäevadlähevadki selle ümber- japaremaks kirjutamisele, loenseda lavastaja Reeda Tootsi japaari sõbraga läbi, et proovida,kuidas ta kõlab, ja siis parandan.See räägib ühe laulu väeleidmisest, väga ürgne lugu,võõraste mõjutuste sissetungist,nende sulandumisest javastupanust neile ja... Võiksöelda: eesti rahva geneetilinelugu läbi laulu.Siis on mul üks pisike proosaraamatlõpusirgel, selline 40lühipalast koosnev asjakene,“Härra P. kroonikad”. Peategelaneon täiesti tavaline tahtejõuetutolgus, kes ei püüagioma elus miskit ise mõjutadavõi otsustada. Töötab Eestis,riigiametis. Aga see keskendubpeamiselt ta eraelule.Kurb ja musta huumorigatilluke raamatuke, paksu kirjutamisekspole mul aega egaraha – peaksin muud tööd siisjätma, et keskenduda ja hästiteha, aga see pole praegu võimalik.Aga peale kirjatöö?Noh, need kaks on sellisedpõnevamad ja tähtsamadtööd, aga peamiselt peab lastegamiskit välja mõtlema jategema. Meil endal maakohtapole, nii et tuleb leiutadapisikesi seiklusi ja käimisi, etkooli- ja lasteaia-aja vahelinepäikseline tühimik luhta eiläheks. Mulle on alati meeldinudloomaaed. Eks me säälkäime päris palju. Ma rannaspäiksepaistes praadimist vägaei armasta, päevitamine polepäris minu värk, ja päikse käeslugeda on jälle raske: võtabuimaseks ja peegeldab paberiltka koledasti vastu, pärast silmadkipitavad. Ujumisest saanparemini aru, ja paadisõidust.Nii et rannas palju ei käi, agarändamas siin-sääl veidi. Isakutsus kalale kaasa...Raamatuid ikka loed? Harinatuke rahvast, milliseidklassikalisi suvitusromaaneeesti kirjandusest tasuksrannas või sajusel päevalette võtta.Rannas, jah, on mu arustpaha lugeda, ja suvitusromaanidefänn ma pole. Kui justmitte võtta “Nipernaadit” või“Sündmusteta suve”. Aga lugedaon igal juhul mõnus.Zen koos erootikaja joomatuuridegaon ikka põnevam.Purelen praegu juba pikemataega Carlo Ginzburginõiaprotsesside-uurimusega“Ajaloo ööpoolel”, see on korragapõnev sissevaade nõidadeolemusse ja mõttemaailmaja katse ajalookirjutust kui sellistmõjutada. Mul on veel ingliskeelneWalesi nõiduse ajaluguning prantsuse inkvisiitoriHenry Bouget’ ülevaade nõidadestning nende paljastamisest,nõiaprotsessidest ja nendeläbiviimisest.See nõiateema on terakehinge pääl, vaatame, kas tostka üks kirjatükk või suurte inimestemuinaslugu saab sündima.Kas väärt raamat panebennast ikka ja jälle uuestilugema?Hakkasin üle lugema justlahkunud Kalev Kesküla “Elusumedusest” – sinna on niipalju laetud! Väiksed, agakohutavalt tihedad ja targad,samas ikkagi poeetilised tekstid.Kesküla oli üks paremaidpoeete, kes meil oli. Nii väiksevahega lahkusid nii tähtsadmehed nagu Toomas Liivja tema. Kirjandusele on seekoletu kaotus, lisaks olid nadka toredad inimesed...Ja Rein Raua tõlgitud IkkyūSōjuni “Hullunud pilv” on üksparemaid luulekogusid ja zenbudismiseletavaid tekste, mismulle kätte sattunud. Tavaliseltsaadab idamaade filosoofiamind kiiresti unedemaale,aga see on suurepärane jahästi kommenteeritud kogumikkogemuse-laule. Zen kooserootika ja joomatuuridega onikka põnevam.Selletõttu võtsin jälle kätteka oma vana lemmiku AllenGinsbergi luulekogud; ta kuulubluuletajana põhimõtteliseltsamasse koolkonda. Käeulatuseson veel suurepärase ameerikaprosaisti Cormac McCarthyraamatud, avastasin ta aastaalguses tänu Jan Kausile. NingTuuli Tauli ja Kaupo Meieliuued luulekogud pole end veelammendanud, kuigi olen neidjuba mitu korda lugenud.Jürgen Rooste tunnistab, et tahaks niisama olla, kuid ometigi ta seda ei tee, vaid kirjutas muude tegemisteseas ka näidendi valmis. Foto: Raigo Pajula / Eesti PäevalehtSoovitad ehk konkreetselt,mida võiks suvel lugeda?Selle suvelugemise ja soovitamisegaon ikka nii, et igaükspeab leidma tolle oma,mis teda kõnetab. Kirjandusetamuutub meie keelekeskneja keele kaudu tajutav maailmaina õhemaks, nii et lugemapeab, aga ei saa ju sundidainimesi kahmama raamatuid,mida nad ei taha ahmida. Tõsi,on maailmu ja riike, kus saab.Eesti lugejale kuluks vist ärahiljuti ilmunud Orlando Figesi“Sosistajad”, sissevaade stalinismiajanõukogude inimeseeraelu nüanssidesse. Võtsinkätte ja sirvisin siit-säält.Õõvastav lugemine, aga eilase toda koleriiki unustada.See peaks olema kõigis endiseidabloki riikides kohustuslik.Prantsuse presidendile pistakska ühe eksemplari kätte.Miskit veel ehk lemmikraamatutest.On sul omavetsuraamat, reisiraamatjne?On raamatuid, mida maikka ja uuesti üle loen, kempsuja reisilegi kaasa võtan. ErnestHemingway on mulle uuestihuvi pakkuma hakanud, vahe-Abakhani kangakauplustesSUUR ALLAHINDLUSkuni 50%HEAD HINNAD IGA PÄEV!Tallinnas: Pärnu mnt 69, Tartu mnt 58Tartus: Rüütli 11, Riia 9Pärnus: Hospidali 3Narvas: Energia 2www.abakhan.eeOTEPÄÄ LIHATÖÖSTUS SOOVITAB:Selle suve leivanumbrid on grillitud säilitusaineteta toorvorst, lisanditega vorst, marineeritudliha ning lambaliha küüslaugu-ürdimarinaadis. Suvelauale sobib ka nõrgalt grillitud sink,samuti võib katsetada grillitud verivorsti ning maksaga.Maheda maitse ja meeldiva lõhna pärast tasub meie toodete hulgast otsida kodumaist grill-liha,Kuutsemäe grill-liha pohlamarinaadis, piknikuliha, meemarinaadis liha ja Nuustaku liharooga.Samuti on alati müügil igapäevaseks toidukõrvaseks saanud šašlõkk, mida pakutakse nii karbiskui ka ämbris.Hoopis teravam maitse on marineeritud lihal punases kastmes. See on hõrgutis krõbedasuutäie armastajatele.Kasulikus ja maitsvas seemne grillvorstikeses on justkui aidas varul kõik vajalikud toitained: niihormoonid, fermendid, vitamiinid kui ka taimseid valgud ja -rasvad, selles puudub nitrit.Simmani ja laulupeo grillvorsti peaks sööma enne peole või tantsule minekut.Matkarajale minnes võiks taskus olla peened õllesigarid, millega on mõnus nälga kustutada.Omaette elamust pakub Moskva täissuitsuvorst.MÕNED NIPID GRILLIJALE:• Lihale jääb puhtam ja parem maitse, kui süütamiseks kasutada midagi muud peale süütevedeliku.• Grillimiseks on parim mõningase rasvasisaldusega liha (näiteks sea kaelakarbonaad).• Lõigake liha alati ristikiudu.• Ärge vigastage liha liigselt, muidu jookseb lihamahl välja ja liha jääb kuiv.• Määrige vardaid toiduõliga, siis ei jää liha varda külge kinni.• Asetage liha grillrestile alles siis, kui rest on kuum.Küsige meie tooteid Tallinna Kaubamajast, Stockmannist, Prisma Peremarketitest,Comarketitest, Nõmme ja Tartu turgudelt ning loomulikult Otepäält.


eede, 2. juuli 2010 linnaleht toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee tegija 11pääl ei suutnud ma oma vanalemmikut enam lugeda, nüüdon nagu mingi uus pilk tekkinud,saab jälle kirglikult süveneda.Lõõgastumiseks ja peatühjendamiseks kasutan marohkem ingliskeelset ajakirjandust:muusikaajakirju, naguQ, MoJo, ja National Geographicut,Looming ja Vikerkaaron ikka mõnusad niisamanäppu võtta, säält saab pudemetekaupa aja jooksul paljulugeda.Mõnd asja kohe ei viitsi võiei taha, aga paari kuu pärasttundub põnev...Charles Bukowski “Räpasevanamehe märkmed”, mis poleeesti keeli ilmunud, on ikkalõbustav lugemine. Ja rokimeesteelulood, kui need onhästi kirjutatud. Elvisest üksjust ilmus, jah, Elvise kohta onikka põnev lugeda.Kui nüüd teemat vahetada,siis kuidas oledrahul kirjanduse õpetamisegakoolides? Nii kõrvaltvaatajana,et kas märkaduusi raamatuneelajaid?Oh juudas... Sellega on nii,et õpetaja töö on üks raskemaid,millegipärast on meilnii läinud, et eriti põhikoolisläeb suurem aur kasvatamisele,väga raske on noori saadainnustuma millestki muustpääle oma ego ja seksuaalsuse.Ma muidugi mõistan seda,aga õpetaja panus peaks minupääs ikka vanamoodsalt ainekeskneolema.Võib ju viriseda, et mujalEnamiku poliitikute suunas viibutab Jürgen Rooste rusikat – otsuseidlangetavad küünikud ning populistid. Foto: Rene Suurkaev / Eesti Päevalehtmaailmas nii-ja-naa, vaadakeUSA haridussüsteemi, agameil on see taak, et meid onalla miljoni. Iga halg kulub tosseeestlaseks olemise ahju ära.Igaüht on vaja – teadmistegaeesti kirjandusest, ajaloost,hea keeleoskusega, samas kapiisava pildiga reaalainetest.Siis õnnestub meil veel mõndaega oma keele ja riigiga rahvastmängida.Mulle see igatahes meeldiks,mulle kohutavalt meeldib seemõte, et on üks Eesti. Ja selleEesti sisse ja juurde kuulubminu jaoks tähtsa elemendinaka kirjandus. Vaat toda peaksidkiemakeeleõpetajad noortessesüstima. Innustatult jateadlikult. Samas olen ma üsnakindel, et emakeeleõpetajatelendilgi pole aega kõike lugeda,pole piisavat ülevaadet ilmuvastjne.Alkohol on vaeseinimese vabadusja mäss.Ühesõnaga, kirjandusõpepeaks olema eakohane ja eestikeskneja aitama noored reepääle ka praeguse kirjanduseosas, et ei tekiks liiga suurtlõhet kirjutavate ja lugevateindiviidide vahel. Kuigi mõnikordtahaks ka noortele kirjutavateleinimestele soovitada,et nad rohkem loeks.Miks sa poliitikat ei salli,nagu Facebookis kuulutad?Eh... Facebook pole miskitõsine asi. Rohkem nagu reklaamikanal,eks. Aga mida oneesti poliitikas veel armastadajäänud? Küünikud ja populistidon saavutanud ülekaalu,teistel on kitsam ja keerulisem.Nii erakondadeüleselt kui kaiga erakonna sees eraldi.Mulle ei meeldi, et hämaraidasju ajavad vennad ikka tüüridejuures istuvad, populaarsustabeleisomavahel võistlevad,üksteist mustates tegelikultringkäenduse kaudu koos omareitingut tõstavad, et korduvadsamad skeemid kinnisvaraja riigihangetega, ja seadusedkisuvad ikka aina sinna poole,et omavastutus on inimeselsuurem, aga asju, mille eest vastutada,jällegi nagu rohkem.Mind küll kummastas ükspäevuudistes läbi käinudmõte, et näe, kummaline, eestlasedjoovad valesti, ikka selleks,et purju jääda, mitte toidujuurde või seltskondlikust rõõmust.Kui sulle ikka pakutakseselliseid valikuid, siis ajab jujooma... Alkohol on vaese inimesevabadus ja mäss.Võtad selle ära, jääb töö javiletsus. Armastust Vargamäeleei tule. Ma ei ütle, et see onõige, aga, jah, pigem usun maeesti kultuuritegijaid ja kas võijalgpallureid, kui neil paremadpäevad on, aga poliitikutegaon raskem. Nad võivad mingilhetkel isegi uskuda, midanad lubavad või reklaamivad– kuigi reklaamlaused onaina lühemaks ja pealiskaudsemaksläinud –, aga väga paljuvalupunkte on kas poolikultvõi halvasti lahendatud. Viisaastakuplaanidon ühe vanaPlastklaasid alates 175 kr/tkPaljud prilliraamid soodushinnaga!www.lensoptika.eePakkumine kehtib kuni 31.07.2010ja nõmeda riigi asi, aga meilaetakse asju nende kaudu. Eestiriik vajaks kestmiseks vähemastituhandeaastast plaani.Aga, noh, nii palju ei tahakspraegu isegi inimkonnale lubada.Mõelda tuleb, ent suurelt.Indrek Kuusindrek.kuus@linnaleht.ee11,18 Tallinn:Foorum Äritänav, Narva mnt 5Maakri 19/21Ravi 14Tondi Selver, Tammsaare tee 62Maardu: Nurga 3Tartu:Eedeni Kaubanduskeskus, Kalda tee 1Zeppelini Kaubanduskeskus, Turu 14Jõhvi: Keskväljak 6Kohtla-Järve: Keskallee 4Narva:Tallinna mnt 8Kerese Keskus, Kerese 3 / Kosmonaudi 4Kreenholmi PESUPÄEVAD – uskumatult soodsad hinnad!Suve lemmik!Puuvillane baikatekkLastele 98×120 cm,hind al 69 kr(tavahind al 159 kr)Baikatekk 140×210 cm,hind 279 kr (tavahind 329 kr)Suur rannalinade valik,hind al 99 krValik erinevaid satiinvoodipesukomplekte:Padjapüür 50×60 cm, tekikott150×210 cm, hind al 229 krLaiad satiinlinad 240×270cm, lai värvivalik,hind 169 krErinevad köögirätikud, hind al 15 krSatiinvoodipesu, erinevad disainid:Padjapüür 50×60 cm, hind al 29 krTekikott 150×210 cm, hind al 199 krDekoratiivsed voodi- japadjakatted, naturaalnekoostis: puuvill/linaLai voodikate 250×260 cm,hind 749 krTõmblukuga padjakate50×50 cm, hind 99 krKanga allahindluskampaania ajal 30%Valmis rulookardinatesoodusmüükKampaania kestab ja hinnad kehtivad 25. juunist 1. augustini 2010 või kuni kaupa jätkub.Satiinvoodipesukomplekt Magnolia:2 padjapüüri50×60 cm,tekikott 220×210 cm,hind 499 krLaste voodipesu komplektid, valik disaine,Puuvillane pesu,erinevad suurused, hind al 119 krlai valik erinevaid disaine:Padjapüür 50×60 cm, hind al 15 krTekikott 150×210 cm, hind al 99 krLina 150×230 cm, hind al 69 krLina 220×240 cm, hind al 119 krOUTLET-is padjapüür al 10 kr, tekikott al 49 kr, lina al 20 krwww.krenholm.eeTallinn:OUTLET müük, Peterburi tee 34, tel 6 051 362, E–R 11–17 (25.06 suletud)Järve Kaubanduskeskus (0-korrus), Pärnu mnt 238,tel 6 140 337, E–P 10–20Tartu:Aleksandri 9, tel 7 340 055,E–R 10–18, L 10–16Vitamiini 4, tel 7 409 184, E–R 9–17 (25.06 suletud)Narva:Tempo Kaubanduskeskus (2. korrus),Tallinna mnt 52, tel 3 576 956,E–R 10–20, L 10–18, P 10–16


12 reklaamlinnaleht reede, 2. juuli 2010REEDE, 16. juuliAdmiraliteet13.00-15.00 Turismikonverents "Taasavastatud vana" Clarion Euroopa Hotellis15.00-20.00 Lasteala15.00-20.00 Admiraliala15.00-20.00 Kaubandustänav15.00-20.00 Avatud on laevad ja laevade päästesüsteem15.00-20.00 Näitus "Tallinn 80 olümpiaregatt" Clarion Euroopa Hotelli lounge's19.00-20.00 Tantsuetendus „Body Lounge" C-terminalis21.30-23.00 Jazzkaar esitleb: "Kitarride öö" Jaak Sooäär, Raul Vaigla, Tiit Paulus,LAUPÄEV, 17. juuliAdmiraliteet8.00-9.30 „Hommikujazz Tallinna lahel“ koos Raivo Tafenau ja Jürmo Eesperegalaeval Monica, piletid Piletilevist 150 krooni11.00-20.00 Lasteala11.00-20.00 Admiraliala11.00-20.00 Kaubandustänav11.00-20.00 Avatud on laevad ja laevade päästesüsteem11.00-20.00 Näitus "Tallinn 80 olümpiaregatt" Clarion Euroopa Hotelli lounge's12.00-13.00 Tantsuetendus „Body Lounge" C-terminalisPÜHAPÄEV, 18. juuliAdmiraliteet11.00-19.00 Lasteala11.00-19.00 Admiraliala11.00-19.00 Kaubandustänav11.00-19.00 Avatud on laevad ja laevade päästesüsteem11.00-19.00 Näitus "Tallinn 80 olümpiaregatt" Clarion Euroopa Hotelli lounge's12.00-13.00 ja 19.00-20.00 Tantsuetendus „Body Lounge" C-terminalisAdmiraliteedi laval 13.30-20.40


eede, 2. juuli 2010 linnaleht reklaam 13Erko Niit, Tanel Ruben Jazzialal C-terminalis, piletid Piletilevist 50 krooni23.00-00.30 Kadri Voorand ja Virgo Sillamaa Clarion Euroopa Hotelli lounge’s24.00-00.30 Purjevarjuteater C-terminali kai ääres Jõmmu lodjalAdmiraliteedi laval 15.00-21.3015.00-17.00 Laste- ja noorteprogramm17.00-17.30 Tallinna Tuletõrjeühingu puhkpilliorkester17.30-18.00 Trumm-It noorteorkester18.00-18.45 Tallinna Sadama orkester19.00-19.45 Kaitseväe orkester20.00-20.05 Tallinna Merepäevad 2010 avamine20.05-21.30 Avakontsert "Sõnad tuulde" - Estonian Dream Big Band,Hedvig Hanson, Hanna-Liina Võsa, Mikk Saar, Robin JuhkentalLennusadama laval 15.00-20.0015.00-15.05 Merepäevade avamine15.15-16.45 Väikeste Lõõtspillide Ühing17.00-17.45 Kaitseväe orkester18.00-18.30 Tallinna Tuletõrjeühingu puhkpilliorkester18.45-20.00 UntsakadLennusadama territooriumil 15.00-20.00Avatud on Eesti laevad Suur Tõll, Lembit, Kalev, Turm, Blue Sirius, Runbjärn,Jõmmu, Kajsamoor, Mare, EVA-316. Lisaks purjetamine robinsonidel, sõitminehaabjatel, batuudid "Aurik" ja "Haipoiss", täispuhutud bassein sukeldumiseksja mudellaevade demonstreerimiseks, meremuuseumi väljapanekud ja näitus,veeteede ameti, EMA Merekooli telgid. Sadamakail avatud telgid, pakutakse süüaja juua.Peetri sadam15.00-20.00 Tänavakunstiprojekt "Urban Seashells"19.30-21.00 Nargen Festival esitleb: Suvesümfoonia Noblessneri valukojas(Tööstuse 48)Merepromenaad10.00-18.00 "Avasta tuuled ja purjed" Energia avastuskeskuses (Põhja pst 29)12.00-19.00 Näitus "Eemil Karila Kunsti Muuseum" Eesti Kaasaegse KunstiMuuseumis (EKKM, Põhja pst 35)15.00-18.00 Tallinn Race 49er treeningsõidud15.00, 16.00 (ka vene keeles), 17.00 Ekskursioonid Patarei vanglasse,eelregistreerimine aadressil helen.kyppas@tallinn2011.ee, pilet 50 krooni15.00-19.00 Näitus "Merelt linna" Energia avastuskeskuses (Põhja pst 29)15.00-20.00 Laevasõidud kahe sadama vahel. Laevad väljuvad vastavalttäituvusele, pilet 30 krooni (allameetrised lapsed tasuta)15.00-20.00 Conference Bike transfeer igal täistunnil AdmiraliteedistLennusadamani, pilet 15 krooni, lapsed koos vanemaga tasuta. KogunemineAdmiraliteedi infotelgi juures.15.00-21.00 Säästva Renoveerimise Infokeskus esitleb: Kalamajakese musikaalnesuvekohvik, vanamööbli praktiline nõuandetuba, laste loovusnurgake(Väike-Patarei 5)18.00-21.00 Õhtune rattaretk "Mereäärsed lood rattasadulas" Piritale,kogunemine Admiraliteedi infotelgi juures, eelregistreerimine aadressiltriin.mannik@tallinn2011.ee13.00-15.00 Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga helikopteri tutvustus19.00-20.00 Tantsuetendus „Body Lounge" C-terminalis21.30-23.00 Jazzkaar esitleb: Sofia Rubina & Band Jazzialal C-terminalis, piletidPiletilevist 50 krooni23.00-00.30 Urmas Lattikas, Mihkel Mälgand, Reigo Ahven Clarion EuroopaHotelli lounge’sAdmiraliteedi laval 14.00-22.1514.00-16.00 Laste- ja noorteprogramm17.00-17.45 Stereo Spectrum18.00-19.30 Eesti Rahvatantsu ja Rahvafolkloori Selts "Mehe mereäärne lugu”20.00-21.00 Eesti Meestelaulu Selts esitleb: Inseneride Meeskoor ja EestiTeaduste Akadeemia Meeskoor21.00-22.15 MerefilmiõhtuLennusadama laval 11.00-21.3011.00-11.05 Päeva avalöök14.00-15.00 Untsakad16.00-17.00 Kihnu Poisid18.00-19.00 Untsakad20.00-21.30 PaabelLennusadama territooriumil 11.00-20.0013.00-15.00 Kalade rappimise ja uhhaa valmistamise võistlus15.00-16.00 PKL vedurlaevade tantsushow ja Politsei- ja Piirivalveametilennusalga näidisesinemine.Avatud on Eesti laevad Suur Tõll, Lembit, Kalev, Turm, Blue Sirius, Runbjärn,Jõmmu, Kajsamoor, Mare, EVA-316. Lisaks purjetamine robinsonidel, sõitminehaabjatel, batuudid "Aurik" ja "Haipoiss", täispuhutud bassein sukeldumiseksja mudellaevade demonstreerimiseks, meremuuseumi väljapanekud ja näitus,veeteede ameti, EMA Merekooli telgid. Sadamakail avatud telgid, pakutakse süüaja juua.Peetri sadam11.00-20.00 Tänavakunstiprojekt "Urban Seashells"17.00-18.00 Ekskursioonid BLRT laevaremonditehasesse, eelregistreerimineaadressil helen.kyppas@tallinn2011.ee. Kogunemine kohviku ees.Merepromenaad10.00-16.00 Kalaturg Kalasadamas11.00-14.00 Tallinn Race 49er I purjetamine11.00-18.00 "Avasta tuuled ja purjed" Energia avastuskeskuses (Põhja pst 29)11.00-19.00 Näitus "Merelt linna" Energia avastuskeskuses (Põhja pst 29)11.00-20.00 Laevasõidud kahe sadama vahel. Laevad väljuvad vastavalttäituvusele, pilet 30 krooni (allameetrised lapsed tasuta)11.00-20.00 Conference Bike transfeer igal täistunnil AdmiraliteedistLennusadamani, pilet 15 krooni, lapsed koos vanemaga tasuta. KogunemineAdmiraliteedi infotelgi juures.11.00-18.00 Säästva Renoveerimise Infokeskus esitleb: Kalamajakese musikaalnesuvekohvik, vanamööbli praktiline nõuandetuba, laste loovusnurgake(Väike-Patarei 5)12.00-15.00 Lõunane rattaretk "Mereäärsed lood rattasadulas" Kalamajja jaKoplisse, kogunemine Admiraliteedi infotelgi juures, eelregistreerimine aadressiltriin.mannik@tallinn2011.ee12.00-19.00 Näitus "Eemil Karila Kunsti Muuseum" Eesti Kaasaegse KunstiMuuseumis (EKKM, Põhja pst 35)14.00-16.00 Tallinn Race optimistide regatt16.00-18.00 Tallinn Race 49er II purjetamine14.00, 15.00 (ka vene keeles), 16.00 Ekskursioonid Patarei vanglasse,eelregistreerimine aadressil helen.kyppas@tallinn2011.ee, pilet 50 krooni18.00-19.30 Ujumisvõistlus koostöös Eesti Ujumisliiduga13.30-14.15 Nargen Festival esitleb: Laste veekarneval 201015.00-17.00 Laste- ja noorteprogramm17.00-17.45 Animal Drama18.00-18.45 Regatt19.00-19.10 Tallinna Merepäevad 2010 lõpetamine ja Tallinn Race 49er autasustamine19.10-20.40 "Raimond Valgre Gala" – Lenna Kuurmaa, Gerli Padar, Märt Avandi,Kristjan Kasearu ja ansambel ElecticaLennusadama laval 11.00-19.0011.00-12.05 Päeva avalöök11.05-14.00 Muusika14.00-15.00 Audru Jõelaevanduse Punt16.30-19.00 MuusikaLennusadama territooriumil 11.00-19.00Avatud on Eesti laevad Suur Tõll, Lembit, Kalev, Turm, Blue Sirius, Runbjärn, Jõmmu,Kajsamoor, Mare, EVA-316. Lisaks purjetamine robinsonidel, sõitmine haabjatel,batuudid "Aurik" ja "Haipoiss", täispuhutud bassein sukeldumiseks ja mudellaevadedemonstreerimiseks, meremuuseumi väljapanekud ja näitus, veeteede ameti, EMAMerekooli telgid. Sadamakail avatud telgid, pakutakse süüa ja juua.Peetri sadam15.00-19.00 Tänavakunstiprojekt "Urban Seashells"15.00-16.00 Ekskursioonid BLRT laevaremonditehasesse, eelregistreerimine aadressilhelen.kyppas@tallinn2011.ee. Kogunemine kohviku ees.Merepromenaad10.00-16.00 Kalaturg Kalasadamas11.00-14.00 Tallinn Race 49er I purjetamine11.00-18.00 "Avasta tuuled ja purjed" Energia avastuskeskuses (Põhja pst 29)11.00-17.00 Näitus "Merelt linna" Energia avastuskeskuses (Põhja pst 29)11.00-19.00 Laevasõidud kahe sadama vahel. Laevad väljuvad vastavalt täituvusele,pilet 30 krooni (allameetrised lapsed tasuta)11.00-18.00 Säästva Renoveerimise Infokeskus esitleb: Kalamajakese musikaalnesuvekohvik, vanamööbli praktiline nõuandetuba, laste loovusnurgake(Väike-Patarei 5)11.00-20.00 Conference Bike transfeer igal täistunnil Admiraliteedist Lennusadamani,pilet 15 krooni, lapsed koos vanemaga tasuta. Kogunemine Admiraliteedi infotelgijuures.12.00-19.00 Näitus "Eemil Karila Kunsti Muuseum" Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis(EKKM, Põhja pst 35)14.00-16.00 Tallinn Race optimistide regatt14.00, 15.00 (ka vene keeles), 16.00 Ekskursioonid Patarei vanglasse,eelregistreerimine aadressil helen.kyppas@tallinn2011.ee, pilet 50 krooni16.00-18.00 Tallinn Race 49er II purjetamineINFOTELEFON66 44 005Korraldajad jätavad õiguse teha programmis muudatusi.Enamik programmist on tasuta! (v.a. sündmused, millele on märgitud pileti hind).REISISADAM, LENNUSADAM,PEETRI SADAMSUVE SUURIMTASUTA PEREPIDU


eede, 2. juuli 2010 linnaleht toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee kodu 15Mehed ei peaks kortsuvaid naturaalkangaid pelgama• Moeloojad julgustavad mehi suvel kandmanaturaalseid kangaid, mis on väga vastupidavadja mugavad ning sobivad kortsumisesthoolimata selga panna ka esinduslikumatelüritustel. “Naturaalsete kangaste kortsumistei tasu kindlasti peljata, vastupidi – see onosa nende olemusest ja võlust, nõnda tekibkergelt lohakas ja elegantne mulje. Kinnitusesaamiseks võib heita pilgu suvisesse Pariisi jaMilanosse, kus kohalikud pankurihärrad kannavadka kõige töisematel päevadel julgeltlinast ülikonda,” kinnitas Baltmani peadisainerAntonio. “Neil, kes soovivad linasele ülikonnalesoliidsust lisada, soovitan valida ülikonna allkandmiseks peenema struktuuriga, veidi läikivastkangast triiksärgi. Argisematel puhkudelon väga moodne ja mugav kanda linast pintsakutnäiteks heledate teksade ja T-särgiga.” LLA&O LaenuGrupp ASlaenud igaks otstarbekskinnisvara tagatiselTartu mnt 29, tel 6 486 083www.aolaenud.eeTutvuge finantsteenuse tingimustega ningvajadusel konsulteerige asjatundjaga!Müüakontorilauad160x160x60x80 cmHind 500 krTel 51 47 807160 cm160 cm80 cm60 cmPriit Valge õueköögilpolegi katust peal• GRILL JA TŠILLEhitusspetsialisti jaõueköökide raamatuautori Priit Valge suvekoduaianurgad on tulekoldeidtäis, kuid linnainimestelesoovitab ta enne ahjuehitusthoovi asi paberilepanna ja ametnikult lubaküsida.Poolast pärit barbeque-ahi, lisaväärtust annab juurde veel üks kamber,mis tundub olevat suitsutuskamber.Šašlõkiahi Poolast. Varraste keeramise töö teeb ära vesiratas.Asjaliku lahendusega õuegrill Madridis, kus süsi põletatakse etteküpsetuskolde kõrval asuvas korstnas. Samasuguse ahju ehitustkavandab ka Priit Valge. Fotod: erakogu“Minu suvekodu grillinurkon Saaremaal ja see mahubmõiste alla “õueköök, millelei olegi katust”. Tulekoldekson seal vana pada, mille pealesaab asetada panni või grillresti.Aia teises nurgas asub paekividestlaotud suitsuahi, õuemurulon õllelaud, millel pingidkohe küljes, lisaks on veelpuitratastel serveerimiskäru/töölaud, metallist barbeque- jaeksperimendi korras valmistatudpitsaahi,” jutustab Valge.Mees lisab, et peale suitsu- japitsaahju saab kõiki esemeidliigutada, kuigi ka tulekoldepadaon juba aastaid ühe kohapeal püsinud.Tuletegemisest linnasLinnas ja muidugi ka maakohtadeson igasuguste tulegaseotud ehitiste püstitamineseotud eelkõige tuleohutusega.Priit Valge soovitab alustadaprojektist, mis tuleb kooskõlastadakohalikus omavalitsuses.Krundile paigutamisejuures peab järgima ka tuleohutuseeskirju.Tiheasustusekorral tuleb muidugi arvestadaka naabritega.“Kuna risu põletamineannab väga palju sädemeid,siis mina kavandaksin tulekoldeselliselt, et sel oleks kindlastisädemepüüdjaga varustatudkorsten ning kolle ise olekska külgedelt suletud, et tuul eisaaks põlevaid lehti ega hõõguvaidtuhaosakesi laiali kanda,”seletab Valge.Eeskuju mujaltMaailmas rännates kohtabigasuguseid põnevaid õueahjeja neid on võimalik ka järeleteha. “Mul endal on mõttes,kui kunagi nii kaugele jõuan,ehitada maakoju see õuegrill,kus süte põletamise koht oleksküpsetuskolde kõrval (pildil).Väga praktiline ning samas kaomamoodi turvaline. Lahtiseleegiga tuli on piiratud ruumis,”unistab Valge.Mis ratastel ahjudesse puutub,siis on näha olnud neidki,kel grillahi või terve õueköökauto pakiruumi või järelkärusseära mahutatud. Tiiu LeisVAIBADUus kollektsioonBelgiast!Paljud vaibad Moldovast,Türgist, Indiast, Serbiast,Rumeeniast!Reklaami esitajale kuni 18. juuliniKÕIK VALMISVAIBADVAIPKATTED–15% täishinnast!ÄÄRISTUS1/2 hinnaga!Kohapeal üle 600 rulli vaipkatteid koju jakontorisse!SOODUSTUSED kuni 50%!Ääristame nii meilt kui ka mujalt ostetud vaipkatteid.Tasuta lõikamine ja konsultatsioon materjali, paigalduse kohta.Hea parkida, avatud ka pühapäeval.Tallinnas:MUSTAMÄE TEE 10 (Saksa Auto kõrval), tel 6 577 707PETERBURI TEE 62A (Maksimarketi hoones), tel 6 054 577E–R 10–19, L 10–17, P 10.30–15.30www.vaibaparadiis.ee


16 ilu / tervis toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.eelinnaleht reede, 2. juuli 2010Olle Hormi sõnul passib söömiseks ka säästukonserv• KÕHT TÄISPisut kulunud kõnekäänukohaselt olevat söömineainus töö, mis toidab. Japole mõtet pirtsutada, kuitahta kokku hoida ja ruttukõht täis saada.Olle Horm kinnitab, et konservidesse kahtlast kraami ei panda.AS-i Maag Lihatööstus juhtOlle Horm kinnitab, et korralikukõhutäie saab ka kõigeodavamast lihakonservist ningigal inimesel peab olema omarahakoti paksuse järgi võimalikvalida, mida süüa. “Hindmäärab,” ütles Horm Linnalehele.Ta tõi näiteks, et kui kilokaruliha maksab 700 kroonija ühe konservi hinnaks kujunebüle 200 krooni, siis on sellehuvilisi vähe, mistõttu on otstarbekamostja võimalustestlähtudes kasutada soodsamattoorainet.Ravioolide valmistamiseks osteti seadmed Itaaliast. Fotod: Heiko KruusiKui raha onMaag Lihatööstus hakkashiljuti tootma värskeid ravioole,kuna Hormi sõnul neidEesti turul lihtsalt ei olnud.“Ravioolide täidiste valikularvestasime Eesti inimestemaitset, mistõttu sortimendison ülekaalus lihatäidisegaravioolide valik. Praegu pakumesea-veiselihatäidisega, singi-juustutäidiseganing kolmejuustu täidisega ravioole,” rääkisHorm. Ta lisas, et esmaltvaadatakse, kuidas nende täidistegaravioole vastu võetakse,ning siis võib tulevikus turuootuste ja nõudmiste järgi valikutlaiendada.Ravioolide valmistamiseksosteti Itaalias tehtud pastatootmisseadmed,tootmisüksusekäivitamiseks kulus ligikaudukaks miljonit krooni,kuid Hormi sõnul on praeguinvesteeringuteks soodne aeg.Värskeid ravioole kuumutatakseauruga ega külmutata ningpakendatakse gaasipakendisse.“Pakk ravioole maksab küll25–30 krooni, kuid kvaliteedisei tee me mingit allahindlust.Spetsiaalne kõvanisujahuja parima kvaliteediga täidis,”rääkis Horm.Kui raha napibSamas ei halvustanud Hormka tavalisi külmutatud pelmeene,kuid vihjas, et nende sisu on“äärest ääreni”. Madalama hinnagalihakonservide ja muude-toodete koostise uurijad võivadtema sõnul olla muretud,sest kahtlast kraami sinna eipanda. “Seal on südant, maksaja odavamat liha ning asendusaineid.Meie kaupa tellivad kamitme riigi kaitseväed. Konserveon väga mugav kasutada– ajad katelokis soojaks ja saabkiirelt kõhu täis,” lausus ta.Samas pole tema kinnituselsõltumata tooraine kvaliteedistükski toit tervisele ohtlikning nn e-ainete ja muudekoostisainete kallal vingujadpeaks enne avalikult ajakirjandusessõna võtmist end teemagakurssi viima. LL• Eriarstiabi (naistearstid, uroloogid, nahajasuguhaiguste arstid, kardioloog, kirurg-vasoloog – Argo Aru)• Hambaarstid• Perearst• Endokrinoloog• Kirurg prof Jüri Männiste• Plastikakirurg Mare MalvaSadama Medicum avatud kl 8–20aadressil Uus-Sadama 21 D-terminali kõrval(hotelliga City Hotel Portus ühes majas, sinine korpus, I korrus)Registreerimine arsti vastuvõtulewww.medicum.ee või tel 8 811 301, 8 811 300KÕIK PÄIKESEPRILLID -50%!PÄIKESEPRILLIKLAASID -25%!PRILLIRAAMIDKUNI -50%!TASUTA RAVI OPIAATESÜSTIVATELE RASEDATELEInfo ja registreerimineLääne-Tallinna Keskhaiglaasendusravikeskusestel 53 042 231 tööpäeviti kl 9–17 võiaadressil Kopli 75a tööpäeviti kl 9–12.30.Tasuta ühistranspordi kuupilet ravilkäimiseks.OÜ MagdaleenaHambaraviPärnu mnt 102 (peauks)Avatud E-RHambaravi, esmaabi,hambakirurgiaLaste hambaravikuni 19. a TASUTA!LisainfoTel 6 549 469www.magdaleenahambaravi.eeTere tulemast!S I L M A J A A MOPTIKAPrilliraamidalates95 kr!WW Passaaži vastasVana-Viru 11/Aia 5,tel 6 485 424Liisi järelmaksu võimalusHambaraviUus aadress: Vabriku 2Balti jaama ja Telliskivipeatuse vahelTel 6 215 661Hambaravi, kirurgia,proteesimine.Kuni 19-aastaste lastehambaravi TASUTA!Soovime Teile ilusatnaeratust läbi aastate!www.kvr.eeinfo@silmajaam.eeE-R 10-18L 10-16


eede, 2. juuli 2010 linnaleht toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee ilu / tervis 17Mitmekesised pohmanipid• “Kõige parem on muidugimagamine. Ja voodi kõrvalpeab olema öösel pudelmineraalvett,” rääkis Linnaleheleüks elu näinud meesoma kogemustest. Vaba päevakorral pole tema sõnul üldsemuret – jood kõhu mahlatäis, ringutad, avad õlle, panedteleri käima ja viskad diivanilepikali. Siis mõtled, mida võikslõunaks vaaritada.“Ent kui õhtu venis pikale,aga hommikul tuleb tööleminna, siis peab tegema jubateise strateegilise plaani. Vanahea sõber mahl. Kümme kükki,viis kätekõverdust. Dušš,habe maha ja kodust välja.Amps mett kah,” kirjeldasta. Ning kui lõunapaus käesja enesetunne hea, pole temasõnul paremat ühest kuumastsupist ja külmast õllest. Pärastseda olevat jälle elu ilus.“Kadunud onu rääkis mulikka, et kui napsi võtad, peadolema korralikult riides jasakusmenti kasutama, muidulähed pätiks. Polnud ta miskinapsimees, aga ei ajanud kasilmakirjalikku jama, et viin onpaha... Piiri peab lihtsalt pidama.Igal mehel oma mõõt.” LLSuvel, kui üks grillipidu järgneb teisele, on väga kerge alkoholiga liiale minna. Need, kes enam oma jõududega hakkama ei saa, võivad abija turgutust leida Wismari haiglast. Foto: Priit Simson / Eesti PäevalehtIgaühest võib saada joodik• VÕTA PITS JA PEA ARUWismari haigla ravijuhiJaanus Mumma kogemusedon näidanud, etpole olemas inimtüüpi,kel oleks teistest enamsoodumust alkoholismilangeda – kõigiga võibseda juhtuda.“Alkoholi liigtarvitamineon seotud nii kehaliste kui kapsüühiliste häiretega, aga kapikaajaline joomine ise tekitabpsüühilist sõltuvust,” põhjendabMumma, miks sõltuvusraviarstidon just psühhiaatrid.Kui laias laastus võiks öelda,et sõltlastel puudub selgroog,siis paljud patsiendid onMumma jutu järgi eelsoodumusegeenidega kaasa saanudjuba oma eellastelt. Kui esivanemadon näiteks olnud rohkedjoojad.“Wismari haiglas on rahvastenam sees just pärast jaanipäevaja aastavahetust, kuijoomisega pole enam pidamasaadud,” tõdeb Mumma.Haiglas pannakse alkoholigaliigselt patustanud tilgutialla, et soodustada organismialkomürkidest vabanemist.Kodusel teel soovitab Mummapohmellivalu leevendadarohke vee joomisega. “Tähtison alkoholi mürgid välja saada,tervele organismile tulebkasuks ka väike tegevus, füüsilinekoormus,” õpetab arst.Mees nendib kahjutundega,et tema pikaajalise arstipraktikajooksul on joomisega haiglassesattumise tendents kasvanudüha noorema põlvkonnaseas. Tiiu LeisFoto: BullsTeid ootavad rohkem kui 2800 prilliraami!JUULI LÕPUNI PRILLIRAAMID ALLAHINDLUSEGAkuni70% ** PAKKUMINE KEHTIB PLASTKLAASIDE TELLIMISEL Pakume Sulleigemeravi,hambaravi,laste hambaravi jahammaste proteesimiseteenust.Toompuiestee 27,Grand Hotel MeritonTel 6 609 701,53 736 325www.hanzadent.eeINFO JA KONTAKTRAHVUSVAHELINE2. TÜÜPI DIABEEDI TÜSISTUSTE RAVIKLIINILINE UURINGKutsume osalema ravimiuuringus 2. tüüpi diabeediga patsiente, kellel on kaasuvsüdame-veresoonkonna haigus (infarkt, insult, jalgade arteriaalsedverevarustuse häired) ning ei süsti insuliini.Uuringu eesmärgiks on vähendada suhkurtõvehaigusest tingitudsüdame-veresoonkonna kahjustusi.Osalemine, vajalikud uuringud ja uuringuravim on uuringus osalejatele tasuta.Täpsema informatsiooni saamiseks palume pöördudaPärna Kliinikusse: J. Pärna 4, TallinnTel 680 2000www.gadox.eeIndividuaalselt valmistatavad proteesid ja tallatoedKaelatoed, randmetoed,sõrmelahased, välised rinnaproteesidja spets rinnahoidjad, seljakorsetid,songavööd, põlve- jahüppeliigeseortoosid, ravisukatooted,Tallinna Mustamäe TervisekauplusJ. Sütiste tee 19A, TallinnTel/faks 6 777 808Avatud E-R 9-17laste ortopeedilised jalatsid,sportteibid ja külmaaerosoolid,liikumisabivahendid (kepid, kargud),invaabivahendid (potitoolid, tualetipotikõrgendused, vanniistmed jne)Tallinna Merimetsa TervisekauplusPaldiski mnt 68, Tallinn (Tallinna Merimetsa Tervisekeskuses)Tel 6 405 505Avatud E-R 9-17Uuring on heaks kiidetud Tartu Ülikooli Inimuuringute Eetikakomitees ja Ravimiametis.Sotsiaalministri 17.02.2005 määrus nr.23 „Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kord“ kohustab teavitama,et „tegemist on teadusliku uuringuga ning et uuringuga võib kaasneda oht osaleja tervisele“.


18sport• LL SOOVITABTippratturid Nõmmel• Homme toimub Nõmmelrahvusvaheline maastikurattakrossivõistlusMTB Port of Tallinn GP2010, kus Eesti ässade kõrvalon stardis ka mitmekordnemaailmameisteršveitslane Christoph Sauser.Meeste eliidisõiduleantakse Nõmme spordikeskusesstart kell 14.TenniselahingudTondil• Pühapäeval selguvadTondil Tere tennisekeskusesEesti meistrid tennises.Naiste turniiril tahab mullu13-aastasena meistrikstulnud Anett Kontaveitilttiitli endale saada MargitRüütel. Meeste turniirilpeaks maailma edetabelis345. kohale tõusnudJürgen Zopp kodustelekonkurentidele eeldatavaltkergelt koha kätte näitama.Vaata ka: www.tennis.ee.Vutiklubideeuromängud• Tallinna Flora kohtubUEFA Euroopa liiga esimeseeelringi kodumängus8. juulil kell 18.45 Lillekülastaadionil Thbilisi Dinamoga.Levadia mängib agameistrite liiga teise eelringikodumängu Ungari klubiDebreceni VSC-ga kas13. või 14. juulil.Märtini come back• Lõuna-Eestis 16.–18.juulini kestva rahvusvaheliseralli Mad-Croc RallyEstonia esisõitjaks onEesti kõigi aegade parimrallisõitja Markko Märtin,kes on rallil Ford FocusWRC 03 roolis. Vaata ka:www.rallyestonia.ee.toimetaja Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee1ReedestreedeniTOP 325. juuni – 1. juuliFoto: Reuters/ScanpixKanepi elu võimalus• Tennisist Kaia Kanepi oli lähedalelu parima tulemuse saavutamisele,sest omas Wimbledoni tenniseturniiriveerandfinaalis tšehhitariPetra Kvitovága koguni viit matšpalli.Paraku ei pidanud ta närvidvastu ja tal tuli lõpuks alla vanduda6:4, 6:7, 6:8. Ometigi tuleb rõõmustada,sest Kaia on tipus tagasi!2 3Eesti võitis superliiga• Eesti kümnevõistluse meeskondvõitis nädalavahetusel kindlaltKadriorus peetud superliiga. MikkPahapilli kogutud 8198 ja AndresRaja 8023 punkti annavad põhjustoodata neilt häid tulemusi ka EMil.Tubli oli ka viienda koha saanudEesti naiskond, kes jäi seitsmevõistlusesuperliigasse püsima.Mängud, mis mõjuvad kui finaalid• TIPPHETKEDTäna-homme peetavatestjalgpalli MM-i veerandfinaalidesttõusevad enimesile kaks suurt vastasseisu:täna kell 17 kohtuvadHolland ja Brasiilianing homme samal ajalArgentina ja Saksamaa.Holland ja Brasiilia on traditsiooniliseltMM-idel hästiesinenud, kuid sedapuhkupole kumbki erilist mänguiluveel taga ajanud. Brasiiliaeelistabki mängida Dunga käeall ratsionaalsemalt kui kunagivarem, samas kui Hollandipuhul eeldatakse, et neil onvõrreldes seniste mängudegaveel üks käik varuks.Viimati jagasid Holland jaBrasiilia MM-il väljakut 1998.aastal, kui Brasiilia alistas Hollandipoolfinaalis alles penaltiseeriajärel. Holland, kes Bertvan Marwijki juhtimise all on23 järjestikuses kohtumisespüsinud kaotuseta, ihkab tänakindlasti revanši.Kriitiline PeléTänase kohtumise eel vahendasFIFA intervjuud endiseHollandi koondislase RoyMakaayga, kelle sõnul on Hollandija Brasiilia kohtuminekindlasti eriline mäng. “Usun,et võitja jõuab finaali. Muidugiloodan, et selleks on Holland,”Hollandlased loodavad, et nende suurim staar, vigastusest taastunud ja kaheksandikfinaalis Slovakkiagavärava löönud Arjen Robben toob kastanid tulest ka tänases mängus Brasiiliaga ja aitab tulpidemaalvõita esimese maailmameistritiitli. Foto: Reuters/Scanpixütles Makaay, kes on Feyenoordismänginud ka praeguseHollandi koondise peatreenerivan Marwijki käe all. “VanMarwijk on väljapaistev treener.Ta on rahulik ja teab täpselt,mida tahab. Ta suhtlebmängijatega otse. SeekordselMM-il saab neil olla vaid ükseesmärk ja see on võita MM.Pean van Marwijki üheks paremakstreeneriks, kelle all olenmänginud,” rääkis Makaay.Seevastu Brasiilia treenerDunga on isegi kodumaalseniste mängudega teeninudära suure kriitika. Kõigetipuks võttis sõna elav legendPelé ise. “Mina olin ründaja jatahtsin väravaid lüüa. See olikõige tähtsam asi, sest see julgustasfänne. Praegune Brasiiliameeskond mängib vasturünnakuteleega kontrollipalli hästi,” ei jäänud ta Dungajuhendatava meeskonnagarahule.Ka homsel Argentina-Saksamaamängul on kõik eeldusedkujuneda kohtumiseks, millesträägitakse veel aastate pärast.Meeskonnad kohtusid ka neliaastat tagasi Saksamaal toimu-linnaleht reede, 2. juuli 2010Kriit tuli meistriks• Karksi-Nuias toimunudjalgratta maanteesõidu Eestimeistrivõistlustel võidutsesmeeste grupisõidus KalleKriit (Cofidis) Tanel Kangerti(Le Crédit en Ligne) ees.Seega saab Kriit nüüd terveaasta sõita võistlustel meielipu värvides särgiga.Teadmiste kontrollSärk on põhilineMis värvi särki kannabjalgpallur?1. Argentina kirsipunane(A)2. Brasiilia kollane (B)3. Holland must (C)4. Itaalia oranž (D)5. Portugal sinine (E)6. Uus-Meremaa valge-sinisetriibuline(F)Koostanud Tiit KoppelVastused: 1F, 2B, 3D, 4E, 5A, 6Cnud MM-il just veerandfinaalis.Toona võitis penaltiseeriajärel Saksamaa.Saksa koondislane BastianSchweinsteiger ütles tänasemängu eel, et argentiinlastelon halb komme mängu ajalkohtunikke mõjutada. “See onaustuse puudumine, aga justselline Argentina meeskondon,” märkis ta.Kes on rohkem närvis?Argentina koondise skandaalsepeatreeneri DiegoMaradona sõnul näitavat agaSchweinsteigeri väljaütlemisedvaid hirmu eelseisva veerandfinaalieel. “Meil ei oleaega mõelda Schweinsteigeripeale. Poisid mõtlevad mängule.Seega ei tee mulle absoluutseltmuret, mida ta ütlebmeie penaltisoorituste, meielöökide või selle kohta, et meei oska kaotada. See ei huvitamind,” lausus Maradona ninglisas saksa aktsendiga otsekaamerasse rääkides: “Mis sulviga on, Schweinsteiger? Kassa oled närvis?” Kristjan RoosTule liitu juulisTulika Taksomeeskonnaga!Asume Tihase 34.Telefon 612 0015Kristiine Autokool(Tulika 19)korraldab järgmisi kursusi:A-, B-, BE-kategooriaesmaabilõppastmekoolitusInfo:www.kristiineautokool.eeTel 6 505 126 ja 51 03 218kristiineautokool@neti.eeHAJA AUTOKOOLA-, B-, BC1-, C1-, C-, CE-,D-, BE-kat kursused5., 12., 19.07 A-kat kursus7., 14.07 C1-, C-, CE-, D- ja BE-kat kursus22.07 B-, BC1-kat kursuswww.autokoolhaja.eeInfo tel 6 463 400, 53 414 434Pärnu mnt 102, III korrusAVATUD E–K 9–16, N 9–18.30www.tulika.ee


eede, 2. juuli 2010 linnaleht toimetaja Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee sport 192:1URUKORUSA1:2GHANED2:1SVKBRA3:0CHIVeerandfinaalURU:GHANED:BRAPoolfinaalJalgpalli MM-iplay off’i mängudFinaal::PronksimängPoolfinaal: :VeerandfinaalARG:GERPAR:ESPARG3:1MEXGER4:1ENGPAR0:0 (pen. 5:3)JPNESP1:0PORRAVI- ja SPORDIMASSAAŽ• taastusraviks• igapäevatööst põhjustatudterviseprobleemide ennetamiseks• kaela- ja seljavalude, õlavöötmepiirkonna vaevuste ning alajäsemetelihaste ja liigeste vaevuste raviksProtseduur kestab kuni kaks tundi(erinevad massaažitehnikad, Trigenics,manuaalteraapia, teipimine).Lisaks massaažile võimalik seljavenitusspetsiaalsel seljavenituspingil.Massöör Irene Mikk, meditsiiniliseharidusega, tegev jõusaali personaaltreenerning endine võistlussportlanekulturismis,'is ja jõutõstmises.Massöör töötab Tallinnas Tondi 27,ILUSALONG Kaunis Kaunimaks vaid nädalavahetustel.Vajalik eelnev registreerimine telefonil 55 29 209KommentaarJalgpall on tänapäeva suurim hullusJalgpalli suurturniirideMM-i ja EM-i ajal võtabkogu maailmas ja sealhulgasEestis võimust üleilmnehaigus nimega futboliit ehkpalav jalgpalliarmastus.Kõik, alates vanamemmedestkuni põlvepikkuste poisikesteniräägivad jalgpallist.Asjalikult, faktitäpselt ja lõpmatuseni.Heitkem pilk kas või Tallinnatänavatele: ühed kannavadBrasiilia, teised Inglismaasärki. Oletagem, et mulleArgentina üldse ei meeldi –aga sellele vaatamata tekitabtrollis istuv Argentina fännsellise tunde, nagu oleks näinudvana head sõpra. Sest katema elab MM-i lainel. Samutiei tohiks Hollandi fännisärgisnaine ühtegi futboliidistnakatunud mehehakatistükskõikseks jätta. Kui asjalähemalt uurida, võib selguda,et üks on Argentina fännolnud juba aastast 1986, milArgentina skandaalsel moelmaailmameistriks tuli, teineon Inglismaale pöialt hoidnudkuldsetest kuuekümnendatestalates. Tundub, naguigaühel oleks vähemalt üksmeeskond, kelle mänge kirglikultjälgida.Iga jalgpallisõber elabMM‐i läbi oma moel – kesvaatab kodus süvenenult telerist,kes jälgib pubis kärarikkaseltskonna seltsis suuremaltekraanilt, kuid mingil seletamatulmoel liidab vuti suurpidumeid, jalgpallisõpru ühtsekssõbralikuks pereks, sestnoil päevil on meil TEEMA,millest etemat (vähemalt kuuaja jooksul) ei ole ega tule.Foto: Reuters/Scanpix1986. aasta Mehhiko MM oli allkirjutanu jaoks elu esimene mällujäänud vuti MM. Toona mängijana kui ka praegu treenerina teebsuurturniiril tegusid argentiinlaste ebajumal Diego Maradona.Kõige tähtsam on mängJalgpallisõpradel tuleb kõiküksikasjad läbi arutada alatesvuvuzela’dest ja lõpetadespalju tuska valmistanudkohtunike käitumisega. Agakõige tähtsam on muidugiMÄNG ise. Kui see algab, onkõik muu vähetähtis. Tänasaab öelda, et seekordsel turniirilon jäänud veel ainultSUURED MÄNGUD. Aegon spekuleerida, ja ükski õigevutifänn ei pääse mitte mingilmoel arutamast, kes kedavõidab, kes kui palju või väheväravaid lööb, missuguse taktikavalib Holland ja kas Saksamaasuudab ka Argentinasamamoodi nagu Inglismaapõlvili suruda.Kõrvaltvaataja unistusIga suurturniiri ajal leianend mõtlemast, mis seos onsel suurel jalgpallipeol tegelikultEesti ja eestlastega. Erinevaltsuurtest vutiriikidestpole me saanud enda rahvuslikketundeid tõsta MM-iltrikolooriga vehkides ja omaparimatele poegadele kaasaelades. Tillukesena olemesuurturniiride ajal seni parakuolnud kõrvaltvaatajad.Ometigi on meilgi oma unistus,mida karismaatiline vutijuhton julgenud mitmel korralka välja hõigata: ka Eestitahab tulevikus mängidasuurturniiril! Ja juba praeguoleme tegelikult suures mängussees. Mullu käis Lillekülasmeiega mängimas Brasiilianing just meie MM-ivalikgrupist pääses edasi paljudemeelest praegu maailmaparim meeskond, Hispaaniakoondis.1986. aasta jalgpalli MM olimu jaoks elu esimene, midajälgisin juba teadlikult, kuiseda sõna saab seitsmeaastasepoisikese kohta kasutada.Polnud siis ime, et kuiOlev Reim käis sügisel esimeseklassi poisse jalgpallitrennikutsumas, olin koheüks huvilistest. Aga aeg olisiis hoopis teine, jalgpall polnudsiinmail veel sugugi A jaO ning eestikeelseid meeskondigivõis vaat et ühe käesõrmedel üles lugeda.Eesti jõuab MM-ilePraegu, aastal 2010 on kõikkohad, meediast kuni tänavapildini,palju rohkem jalgpallitäis. Kahtlemata on see ülimaltsoodus pinnas futboliidilevikuks. Võin vaid ette kujutada,millise impulsi annabMM juba trennis käivatelevõi sügisel sinna minevatelepoistele. Ma usun, et nendeseas on ka neid, kes mängivadpaarikümne aasta pärast Eestieest MM-i finaalturniiril teistemaailma vägevamate vutitiimidehulgas. Kristjan RoosRAHVUSVAHELINE MOOTORRATASTEHIPODROOMISÕITTALLINN 2010TASEMELPilet 100 krooni, kuni 12-aastastele tasutaPiletid saadaval www.piletimaailm.comInfo: +372 50 21 910KUTSEHARIDUS4. juulilTALLINNA HIPODROOMILTreeningud kell 13.00Avamine kell 15.00Osalevad tugevad sõitjadSaksamaalt, Soomest,Rootsist, Venemaalt, Eestist.Stardivad ka külgvankrigamasinad.


20 kuulutused toimetaja Kristi Väin kristi.vain@linnaleht.ee, tel 6 804 570Müük-Turbabriketi kevadsuvinesoodusmüük, alus 1750 kr.Tel 52 62 831-KÕDUSÕNNIK, 30 kg.KÜTTEPUUD. BRIKETT.Info: www.tg.ee, tel 6 541 100-Sõelutud muld, ehitusliiv, killustikja freesasfalt teie koduaeda.Väike kallur (1–6 t), suur kallur(15 t). Tel 52 99 771, www.veoservis.ee,Tallinn ja Harjumaa-Küttepuud: lepp 500 kr/rm, kask650 kr/rm, segapuu 470 kr/rm.Tel 50 62 645-Müüa uus pakendis võrevoodi.Tel 53 654 483-Müüa uus kušett, 999 kr.Tel 6 534 469, 53 654 483-Müüa soodsalt käsikudumismasin,V kl. Tel 55 929 965-Muld, liiv, killustik, täide kohaleveoga.Tel 56 604 607-Puidu- ja turbabrikett, graanul,kivisüsi. Tel 56 924 924,6 379 411-Müüa helekollased kontorilauad.Tel 51 47 807-AIAD-VÄRAVAD. SOODSALT!Tel 52 49 034Kuivad pakitud kütteklotsid ja kaminapuud40 l võrkkottides, transport tasuta.Tel 52 38 503, 4 333 130PankrotiladuSoome ja Rootsipankrotivarade müükOstPõrandalauadsisevoodrilauadvälisvoodrilauad L 10–15,-Ostan LADA 01–07, MB võipakkuda teisi mudeleid hea hinnaga,ei pea olema sõidukorras.Tel 51 900 366-IGASUGUST VANAVARA:MÖÖBLIT, KUNSTI, RAAMA-TUID, HÕBENÕUSID, MÄRKE,POSTKAARTE, MÜNTE JNE.Tel 58 036 671-RAAMATUID, MÄRKE,VANARAHA, POSTKAARTE.TEL 58 036 162-KASUT. VÄIKE-ETERNIITI.Tel 55 568 154-RAAMATUID JA VINÜÜLE.Tel 50 40 999-Ostan karmoška. Tel 59 006 826Pallaslaste jt Eesti kunstnikemaalide, graafika, skulptuurideost ja hindamine.Ostame ka vanaaegset mööblit,lauahõbedat, ikoone, münte jm vanavara.Raha kohe! Tel 55 46 341Kinnisvara müük-Müüa kinnistu 1,1 ha, maja jametsaga. Aegviidus. Elektrirongiühendus. Tel 55 610 114-Vahetan vanaema maja Nõmmel2-toalise korteri vastu Tallinnas.Krunt kaasomand.Tel 53 708 378, võib ka müügiks-MÜÜA 1-toaline korter Tapal, 31m². Hind 59 000 kr. Tel 51 26 272,,Kinnisvara ost-SUVILA Muugal. Tel 55 568 154-Ostame või müüme-üürime teiekinnisvara. Kiire vormistamine.Tel 6 576 301, 56 471 516 Veljo,e-post veljo@tipoliin.ee-Maja Aegviidus. Elektrirongiühendus. Tel 55 547 767-1–2-toaline korter Tallinnas.KIIRE! Tel 55 507 524-Omanikult 1–2-toaline korterTLN-s. Tel 56 495 472-Abi ostja-üürniku leidmisel.Tel 6 602 656, 52 64 747,Ekspert KVAnnan rendile-Anname üürile korterid Tallinnasnii pikemaks kui ka lühemaksperioodiks. Vahendustasu ei küsi.Kõik korterid on möbleeritud.Tel 51 19 962-3-toaline eramajas, I k, eraldisissekäik. Tel 6 726 379-Möbleeritud TOA Õismäel,naispensionärilt. Tel 6 740 038,58 434 320-TUBA MEHELE, kõigi mug.Eramajas. Tel 6 726 379-Pärnus odav majutus.Tel 58 091 954-2-toaline Loo alevikus.Omanikult. Tel 53 798 218-Mõnus talu ait-saun, Tallinnast85 km. Tel 53 304 119Võtan rendile-Ettevõte soovib üürida 2-toalistkorterit Tallinna kesklinnas, otseomanikult, pikemaks ajaks.Tel 51 19 962-Omanikult. Tel 50 89 052,56 130 711-1–2-toaline korter Tallinnas.KIIRE! Tel 55 507 524-23 a korralik neiu soovib üüridasoodsalt 1-toalist korterit.Tel 56 735 825Pakun tööd-Hästi tasuv palgalisa.Tel 55 527 057-Otsime toredat tädi, kes alatesseptembrist võtaks 3 korraksnädalas kesklinna koolist 1. klassikoolipoisi ja viiks ta õhtuni endajuurde. Tasu kokkuleppel.Tel 50 96 958-Viimsis asuv ettevõte võtab töölekuumtsinkija ja abitöölise.Tel 50 32 867-Lillekioskisse vajatakse müüjat.Vajalik eelnev kioskis töötamisekogemus. Tel 55 47 211-Pakutakse tööd hooajaliselemüüjale (juuli, august).Tel 58 225 598-Liikuv töö, osalise tööajaga.Kaupade paigutamine kauplusteriiulitele. Eeldused: korraarmastusja täpsus. CV, sooviavaldus japalgasoov saata kuni 10.07meiliaadressile info@lbg.ee-Pakutakse tööd keemilisepuhastuse vastuvõtjale (naissoost),kel on eesti ja vene keeleoskus. Tel 51 07 947-Võtame tööle siseruumide koristajaidTallina kesklinna. Tööaeghommikune: 6–9, E–P (graafikualusel). Eelistatav valik naisterahvadvanuses 25–45 a. KendraOÜ, tel 58 507 706-Pehme mööbli tehas Tallinnaspakub tööd kogemustega õmblejale.Tel 56 673 382Otsin tööd-Saen, lõhun puid, oma saag.Tel 56 373 956Teenus-Võtame vastu olmemasinaid jmvanametalliks. Tel 6 620 892-DEMONTEERIMINE JA EHI-TUSPRAHI VÄLJAVEDU.TEL 55 23 321-KOLIMISTEENUSED. KORRA-LIKUD LAADIJAD.TEL 50 72 694-VANA MÖÖBLI, VANAKRAA-MI ÄRAVEDU. KORRALIKUDLAADIJAD. TEL 50 28 148-Teleriremont puhkepäevadeta.Tel 51 89 839-ENNUSTAMINE, SELGELT-NÄGEMINE, MINEVIK-OLE-VIK-TULEVIK 24 h. Tel 9002412 (min 40 kr +km),www.hot.ee, paikesepoeg-Õmblusmasinate parandus.Tel 51 68 180 Hillar-Niitmis- ja aknapesuteenused.TEL 55 20 870-24 h toit ja kaubad koju, remonditööd,autojuhiteenus.Tel 53 439 483,www.koduabi24.planet.ee-VIIN ÄRA VANARAUA.Tel 55 670 479-Paigaldame tänavakive.Tel 53 826 917-Ohtlike ja viljapuude hoolduslangetus, saetööd. Tel 55 512 104-ANTENNIDE PAIGALDUS.Tel 51 50 151-RESTAUREERIN MÖÖBLIT.Tel 52 90 680-Niidan, pügan hekke.Tel 55 42 791-VEOTEENUS 100 kr/h.TEL 52 12 299Veo- ja kolimisteenusTEENINDAME7 PÄEVA NÄDALASTel 56 471 516, 6 576 301VeljoKohvik vanalinnas võtab tööle KOHVIKU ABILISE, kelle ülesandeks on lihtsamad tööd kohvikus, abistaminejne. Sobiv kandidaat on 16–27-aastane töökas, kohusetundlik ja viisakas naine. Kandideerimiseks saata CVkoos fotoga meiliaadressile info@dannebrog.eeKUNSTIMODELL. Tuntud skulptor pakub tööd kunstimodellile. Töö sisu: joonistamine ja voolimine. Eeldused:naine vanuses kuni 29 aastat, sale, enesekindel. Kandideerimiseks saata endast täispikkuses4 fotot meiliaadressile info@dannebrog.ee. Palk 100 kr tunnis-+Arvutiabi. Tel 51 63 712 Vilmar-KIVI JA PUUTÖÖD.WWW.EVARON.EE-PÜGAME MURU JA HEKKE.TEL 55 17 825-Kolga lahes ootab jaht sõitjaid.Tulge nautige suveilma Pedassaareljne ning te ei kahetse! Helistagetel 55 918 906. Hind kokkuleppel(1500 krooni)-Puude langetamine, vee äravoolusüsteemideremont katustel,akende pesemine. Tel 53 441 990-Remont, TV, puldid.Tel 55 938 743-Demonteerimine ja väljavedamine;pesumasinad, pliidid, vannid,radiaatorid. TASUTA.Tel 6 484 164, 56 51 487-AUTODE VÄRVI- JA PLEKI-TÖÖD. Tel 55 17 327-Trimmeriga niitmine.Tel 56 651 281-Teostan kiviraietöid kalmistutel.Tel 50 71 849Lisa kuulutus Linnalehte www.linnaleht.eeRicomar OÜ* Kahjuritõrje * Putukatõrje * Näriliste tõrje * HoolduslepingudTellimine tel 51 06 667, e-post jarmo@ricomar.eePUHASTUSTEENISTUS• PUHASTUSTEENUSED• HALJASTUSTÖÖD• PRAHIKORISTUS/VEDU• PÕRANDATE VIIMISTLUS/HOOLDUS• VAIPADE PESEMINE• NIITMISE- JA AKNAPESUTEENUSEDTel 55 20 870, 6 565 311puhastus@bestclean.eewww.bestclean.eeValik kive - 25% kuni -50%Valmistame jarestaureerimehauakive, -plaate.Erinevad hauapiirded.Saustinõmme küla, Saku valdtel 51 41 190HAUAKIVIDEESTI LOODUSLIK KIVISAMBAD HAUAPLAADIDHAUAPIIRETE VALMISTAMINEKIIRTELLIMUSEDUUS müügipunkt Kreutzwaldi 4, TallinnTULGE MEIE JUURDESOODSAIMA HINNA JÄRGI!HAUASAMBADHAUAPIIRDEDParimad hinnadTasuta teenindusKrediit 0%ja palju muud!Kõik tööd kalmistulMahla 64 (Liiva kalmistu ees)Tallinn, tel 6 484 574, 53 833 996www.asiahouse.eeRaamatupidamisteenused,aastaaruanded,vanad perioodid.OÜ, KÜ, MTÜ, FIE.Tel 52 73 923 või erten@erten.ee-Trimmeriga niitmine.Tel 58 508 713-ELEKTRIK teostab elektritöidkorterites ja majades. Teeb kaväiksemaid töid. Tel 56 760 802-Trimmeriga niitmine.Tel 56 651 281-Kodude koristus.Mob-tel 58 098 230-TRIMMERIGA NIITMINE.Tel 53 304 119-TASUTA VANARAUA ÄRA-VEDU: kodumasinad, plekk, torujne. Tel 55 505 017-FASSAADITÖÖD.Tel 55 991 378-"Vann vanni" (1800 kr), "Email"(700 kr). Esipaneel (700 kr).Tel 55 25 030Ehitus ja remont-TORUTÖÖD, küte, vesi, kanalisatsioon,WC-de ja vannitubaderemont, vannid, WC-potid, valamud,segistid, veemõõtjad, boilerid,müük ja paigaldus, VÄLI-TÖÖD, Egon Vool. Tel 56 491 815-Bituumenkatuste remont SBSrullmaterjaliga. Plekitööd.Tel 58 197 445-Maalritööd soodsalt.Tel 55 949 010-VALMISTAME UKSI, AKNAID,TREPPE. TEL 56 955 572-Lihvin põrandaid. Tel 55 918 294-Parketi lihvimine, lakkimine.Tel 51 01 064-Teen korterite remonti.Tel 50 16 542-VANNITOAREMONDID.Tel 56 766 933-EHITUS-REM. TORU-, ELEKT-RI-, KATUSETÖÖD. LAMEKA-TUSTE KATMINE RULLMAT.SBS, PLEKK, ÜMBEREHITUSVIILKAT. LAON KORSTNAOT-SI, TUULEKAST. BOILERITEPAIGALDUS, SOODNE.Tel 50 11 413-ELEKTRIK–SAN-TEHNIK.LAMEKATUSETÖÖD: RULL-MAT. SBS, PLEKK. LAONKORSTNAOTSI, TUULEKAS-TID. Tel 58 508 713-LIIV, KILLUSTIK veoga.Tel 50 79 362linnaleht reede, 2. juuli 2010-POTTSEPATÖÖD.Tel 55 912 966 Kristo-San-tehnilised ja elektritööd.Tel 58 201 968-PIIRDEAEDADE EHITUS.Tel 53 304 119ÄriteenusUsaldusväärne firma annab laenu kinnisvaraja sõidukite tagatisel üle Eesti.www.eurestfund.ee. Tel 51 51 259-ÕIGUSABI, VÕLAD, ELATIS-RAHA. Tel 55 696 266-LAENUD TAGATISEGA!TEL 56 693 386-Aastaaruanded. Raamatupidamisteenused.Tel 51 56 475Auto-Ostan autoromusid, vanametalli,paku kõike, raha kohe, ARK-istkustutamine. Tel 58 295 083, igapäev-AUTOROMUDE KOKKUOST.Tel 58 190 200Koolitus-Sõidutunnid, B-kat. 60 kr/tund.Tel 58 028 528AUTOKOOL LAKAROSSEkutsub B-kat kursustele.Kursuste hind 4500 kr.www.lakarosse.ee,tel 51 15 373Tervis-Liigeste, kaela, selja, radikuliidiefektiivne ravi. Tel 53 833 901Teated-10. juulil SUVELAAT TallinnasJärveotsa tee 1B. Tel 55 583 822Lase Linnaleht endale koju tuua!Linnaleht ilmub reedeti eesti ja vene keeles.Tallinna Linnalehe (eesti või vene keeles)tellimishinnad:OÜ LY CHINIHiina TraditsiooniliseMeditsiini KeskusAbi:alkoholisõltuvus 98%, impotentsus,nakro- ja nikotiiniprobleemid,südame-veresoonkonna haigused,selja- ja peavalud, laste enureesTartu, Tallinn, tel 50 58 381, 7 484 6771 kuu 120 kr, 2 kuud 240 kr, 3 kuud 360 krLehte saab tellida:www.tellimine.eeLisaks võtavad tellimusi vastu kõik postkontorid


vaba aegtoimetaja Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.eeMiia-Milla-Mandas näeb vahvat tantsutükki• Kadriorus asuvas lastemuuseumis Miia-Milla-Manda (Koidula21C) näeb homme ja pühapäeval algusega kell 11 Zickitantsuteatri lavastust “Sina ja mina ja kõik keda teame”, mison mõeldud peamiselt 6–11-aastastele lastele. Koos kahetantsijaga uurivad lapsed sõpruse loomiseks ja hoidmiseksvajalikke tundeid, vaatavad tantsu ja tantsivad ka ise. Pooltundi kestvat tükki võivad vaatama tulla ka väiksemad jasuuremad, isegi täiskasvanud. Lavastuse koreograaf on InaStockem Hollandist, tantsivad Kaja Lindal ja Jaan Ulst. LLFoto: Eduard Vilde muuseumlinnaleht reede, 2. juuli 2010Kastellaanimajas on avatud sürrealistlik näitus• Einar Vene sürrealistlik maalinäitus “Olemised” (pildil2009. aastal valminud “Leierkastituba”) rõõmustab 16.juulini vaatajaid Kadriorus Eduard Vilde muuseumi galeriis(Roheline aas 3). Eksponeeritavad maalid on vaataja ees esimestkorda, kuigi enamik on valminud möödunud aastal.Einar Vene on oma loominguga tekitanud vaatajaishämmeldust ja kriitikutes ebalevat suhtumist. Olemisesnäeb kunstnik hea ja kurja võitlust või maiseid ja taevaseidkatsumusi. LLBizarroSudokuTiiger© Bulls© Bulls25. juuniLinnalehesilmunudsudoku õigelahendus.• Tühjad kohad tabelistuleb täita numbritega1–9 nii, et üheski reasega veerus ega ka üheskitumedama joonegapiiratud 9 ruudukesesuuruses tükis ei olekskorduvaid numbreid.Hakka nüüd nuputama!OSTAD MEILTROTERMANNI KESKUSAlati soodne kogu pere ostukeskusMere pst 4Avatud iga päev kella 8.30–20KAUPA al 50 kr, SAAD 2 TUNDI PARKIMIST TASUTAInfo parkla kassastVaata hinda!Tütarlaste capri püksid105 kr52 krVaata hinda!Meeste pintsak350 kr95 krVaata hinda!Lasterihmikud120 kr60 krVaata hinda!-30%290 kr203 krUudis!Lastekomplekt100 krUudis!Naiste ujumisriided160 krUudis!NaisteT-särk95 krUudis!Meeste aluspüksid35 krUudis!Laste T-särk40 krUudis!Laste capripüksid50 krUudis!Naistetuunika220 krUudis!Naistetuunika220 krAdelli kauplused asuvad:Rotermanni keskus, Mere pst 4, 2. korrusE–L 8.30–19, P 8.30–17Kadaka tee 46E–R 10–19, L 10–17, P 10–16


22 vaba aeg toimetaja Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.eelinnaleht reede, 2. juuli 2010Mullu käis Tallinna merepäevadel laevu uudistamas ligi 50 000 inimest. Foto: Arno Mikkor / Eesti PäevalehtTallinn peab juulis uhketelaevadega merepiduTERE TULEMAST MEIE KAUPLUSESSE AADRESSILVILDE TEE 73(tel 6 506 088)JUULI LÕPUNIKÕIK PRILLIRAAMID(ÜLE 700 PRILLIRAAMI)ALLAHINDLUSEGA100%* Pakkumine kehtib plastklaaside tellimiselKõva pinnaga plastklaasid al 400 kr paarAR-kattega plastklaasid al 600 kr paarKauplus avatudT–R kl 10–19 (lõuna 14–15),L kl 10–17www.nordoptika.ee*• LAEVAD LINNASSuve suurimal tasutaperepeol Tallinnas,16.–18. juulini peetavatelmerepäevadel tuuakselinna lahele purjeregatt jalaevade tantsuetendus.Ugalas lavastav Margus Prangel:suveteater teeb loo värskemaks• SUVI JA TEATERViljandi lähedal Männikumetsatalus mängitavUgala suvelavastus“Väikesed vanamehed”tõi esimest korda töiseltkokku Ugala näitlejadja Eesti Draamateatrinäitleja Margus Prangeli,kes seekord astub hoopislavastajarolli.Intervjuu tegemise aeguon lavastuse proovid Männikumetsatalus täies hoos, 6.augustil toimuva esietendusenion veel aega.Margus Prangel, mis TiinaLaanemi lugu “Väikesedvanamehed” sinu jaokseelkõige on?Selle loo tuum on ju selles,et mingil hetkel kasvavad sõbrad,eriti kui neil on juba pereja lapsed, üksteisest lahku. Üritatakseküll kokku saada, agakuidagi formaalselt. Enamastion pidu ja kerge naps see,mis aitab neid veel koos hoida.Tegelikult aga üksteisestsuuremat ei teata. Räägitaksenatuke üldist juttu, peetaksepidu ära, minnakse jälle laiali,lubatakse helistada ... sisuliseltaga kaugenetakse.Lugu lugedes tundus, et sealon väga kihvtid rollid, leidsintegelastele kohe prototüübidka enda tutvuskonnast.Mis sinu enda suvessemahub, kui sa ei oleparajasti seotud mõneteatriprojektiga?Ega ei olegi tükk aega olnudsuviti enda päralt. Aga olenvõtnud suuna minna linnastära maale elama. Seal on paljuhuvitavam, iga päev leiabmärksa rohkem asju, mille üleimestada või mille peale üllatuda.Loodus pakub palju rohkemainet fantaseerimisekskui linnaelu. Nii et kui vähegiaega, siis ma ikka vedeleksinlooduses.Mul on tõesti plaan kolidamaale, panna seal käima omaväike vereringe, kust jääksidkõrvale Eesti Energia ja raha.Kas see on tänapäeval veel üldsevõimalik ilma suurtalu pidamiseta?Et ei oleks vaja rahaega oleks vaja käia poes, vaidastuda hoopis keldrisse...?Suveteater on muutunudtäiesti omaette mõisteks.Et on “teater”, mida tehaksetalvel ja saalides, ja siis on“suveteater”. Kas sinu jaokson neil nähtustel mingisisuline erinevus?Suveteater võimaldab nähauusi kohti ja loodust ning nautidaavarust, see võib loo tehafilmilikumaks, usutavamaks.Värskeks. Kuigi tehnilisedvahendid on ehk kehvemad,siis sisulist vahet minu arvatesei ole. LLPealtvaatajad saavad 17. juulilmerepromenaadil nautidasuurt ujumisvõistlust ning niisel kui ka järgmisel päeval jälgidaolümpiapurjekate 49eriteregatti. Üheks suursündmusekstõotab kujuneda 17. juulipärastlõunal Lennusadamakai juures toimuv vedurlaevadetantsu-show, kus laevandusfirmaPKL kaks suurematvedurlaeva liigutavad ahtrit javööri, keerutavad end ja teevadtantsuliigutusi.Merepäevade kavva haarataksesel aastal ka kolmassadam: Lennusadama ja Reisisadamakõrval toimuvadsündmused Peetri sadamas.Sealses Noblessneri valukojasesitleb Nargeni festival 16. juuliõhtul suurt suvesümfooniakontserti.Üks tänavusi uuendusi onsee, et merepäevadele, niiAdmiraliteedi basseini, Lennusadamassekui ka Peetri sadamassesaab kohale tulla väikelaevagagi.Vaata ka merepäevadekava lehekülgedel 12–13. LLEesti Draamateatri näitlejaMargus Prangel nõustus Ugalasuvetüki lavastamisega, sesttahtis oma silmaga kaeda, midasõpradelt kiidusõnu pälvinudsuvine Viljandi endast kujutab.Foto: Ugala


eede, 2. juuli 2010 linnaleht toimetaja Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee vaba aeg 23Jagatud GucciHiljuti pidime sõbrantsiga nädalavahetuseks spaassesõitma ning tema võttis transpordiküsimuse endapeale. Järele ei tulnud ta mulle ei millegi vähemakui Porsche Cayenne’iga. Nii minul kui ka mu kutil läksidsekundiga silmad suureks. Teadsime küll, et tal on okeitöökoht, aga et raamatupidamises palgad masu ajal niisuureks on paisunud...Sellega üllatused veel ei lõppenud. Sõrmes oli tal Playboyjänese kihlasõrmuse stiilis hiiglaslik teemant ning kõrvalistmeltpidi ta mulle ruumi tegemiseks eemaldama Gucci koti.No selge, uus mees, ilmselt kuuekümnele lähenev põdrastmiljonär, järeldasin. Tegin pool tundi meeleheitlikult vihjeid,kiites ta väljanägemist ja vinget autot, et tõele lähemale jõuda.Tema aga jätkas pokkerinäoga teesklemist, justkui olekskõik nagu tavaliselt.Lõpuks sain ta dioristatud läikivad huuled siiski auto suhtespaokvele. “Liisingut maksame neljakesi, ja igaüks saabautot kasutada ühe nädala kuus.”Ah nii saabendaleluksautosidlubada!Hm, ah nii saavad siis nooredkeskmise palgaga tibid endaleluksautosid lubada! Kui vahetuspäevkäes, jätad auto tee äärde jahüppad trolli. Mossitasin muidugiterve tee, et keegi mulle sellessekartelli astumiseks isegi ettepanekutei teinud, sest siis saaksin omakutile autosõjas koha kätte näidata.Aga kott ja sõrmus? Selgus, et needki olid laenatud! Võinoh, jagatud teiste glamuurihimus võõrastega, kes neid ühefirma kaudu laenavad ja vahetavad. Jah, kuuldavasti on BagBorrow or Steali tüüpi äri lõpuks ka Eestis kanda kinnitanud!Hea läbisaamise huvides ma ta trendikate riiete kohtamingeid küsimusi küsima ei hakanud, ilmselt oli tal isegialuspesu laenatud, aga ilmselgelt oli see kompliment, kui tameie ühise nädalavahetuse nimel nii palju vaeva oli näinud.Njah, jagatud mure on pool muret, aga jagatud Gucci?Beib ei läinud terve nädalavahetuse kotist kaugemale kuimeeter, aga see talle saatuslikuks saigi.Olete te kunagi elevandi paaritumishäälitsustkuulnud? Duubeldage see jasaate tõepärase pildi heliefektist, millesõbrants kuuldavale tõi, kui temakallis Gucci, mille ta muidugi basseiniäärde oli tarinud, mudilase jalalöögistvette plärtsatas. Pidin kakstundi ta paanikahoogu maandamaja siis kiiresti uurima, mis pangastkõige kiiremini 20 000 kroonilaenu saaks, et firmale tagasimaksta. Alles kolmandas järjekorrastuli mulle geniaalne ideekott lihtsalt ... ära kuivatada!Ahjaa, Kaia Kanepi esinemineWimbledonis = äge!!!dilaila@linnaleht.eeHiiu folk teeb kummardusemeie esivanematele• PärimusmuusikafestivaliHiiu folk korraldajad teevad selaastal koos kunstnik Silli-MaiKütiga kunstilise kummarduseesivanematele. “Minu vanaemaoli töökas pereema ja usinkäsitööline ning mulle kangastubviimasel ajal üha enam lapsepõlvemälestusi,mida tahaksinühes näituses üles tähendada,”ütleb Käina Kaunite KunstideKooli õpetaja Silli-MaiKütt, kes avab folgipeo ajalKärdlas Pikas Majas oma esimeseisikunäituse “Kummardusesivanematele”.Hiiu folgil saab 15.–18. juulinikuulda ulatuslikku pärimusmuusikavalikut.Üles astuvadAnne Maasik ja Heikki-ReinVeromann, Tõnu Tepandi, JaakJohanson, Mari Kalkun ja KaitTamra, Ummamuudu, Zetod,Diskreetse Mango Trio (pildil)ja Eesti Keeled, väliskülalistestSándor Szabó (Ungari), Pelios(Soome), Nikola Parov ningÁgnes Herczku (Ungari). LLKoit ja Sarah on jälle koos laval• Üle tosina aasta astubsuurele lavale 1990. aastatemenubändi Code One naispoolSarah. “Koit Toome –15 aastat hiljem” Õllesummerigalakontserdil kõlavaddueti suurhitid “On küll hilja”,“Nüüd võin taas” ja “Sellestsaab meie suvi”. “Tundsin,et just Summeri kontsert onõige koht tuua Sarah taas ülepika aja suure publiku ette. OliFoto: Heiko Kruusiju Code One’i aeg väga olulineperiood minu karjääris ningsealt on palju üheksakümnendatehitte ka pärit,” ütles KoitToome.Õllesummeri tänavusedpeaesinejad on elektroonilisemuusika staar Calvin Harris(esineb 14. juulil), Him (esineb15. juulil) ning pop- ja glämmrokkbändScissor Sisters (esineb16. juulil). LLThe Sun rokib 5000 võimlejagaFoto: Heiko Kruusi• Homme annab 5000 võimlejatja tantsijat Kalevi keskstaadionilkoos Tanel Padari(pildil) ja The Suniga võimsakontsert-etenduse “Pidu lähebkäima”, mis on Tallinnas toimuvaterahvusvahelise töölisspordiliiduCSIT sportmängudeavatseremoonia. Kunagivarem pole Eestis nii suur hulkvõimlejaid ja tantsijaid koosrokkbändiga üles astunud.Korraldajad soovivad peogaühendada massid üheks suurekstervikuks, luua elava jaeheda sideme publiku, võimlejatening tantsijate vahel.Spordiseltsi Kalev korraldatavateletöölisspordi maailmamängudeleon oodatakuni 3000 sportlast, võistlemahakatakse 20 alal. LLUUS PÕNEVKAUPUUS PÕNEVKAUPUUS PÕNEVKAUP10.07 Palamuse, Elistvere ja Põltsamaa, al 480 kr10.–11.07 Lõuna-Soome mõisad, al 2490 kr12.–13.07 Järvede Soome ja ooperifestival, al 2590 kr17.–18.07 Muumimaa, al 2990 kr29.07–1.08 Stockholm–Sigtuna–Uppsala, al 2790 kr7.–8.08 Hiiumaa, al 1010 kr13.–15.08 Järvede Soome ja Imatra kosk, al 2790 kr14.08 Vormsi, al 510 kr19.08 Helsingi ja Arabia keraamikatehas, al 985 kr19.–22.08 Rootsi kuningalossid, al 3090 krNarva mnt 1-354, Tallinn • Tel 6 311 010, 58 585 526info@reisiring.ee • www.reisiring.eeKirjastuse Tänapäevsuur suvine allahindlus1.–14. juuliniRahva Raamatu ja Apollo poodidesUUS PÕNEVKAUPRIIDEPUUUUS PÕNEVKAUPE–R 11–19, L 11–15KASUTATUD RIIETE KAUPLUS5.07 KOGU KAUPON UUS!Kreutzwaldi 7(Raua ja Kreutzwaldi tänava nurgal)Tel 56 686 326UUS PÕNEVKAUPUUS PÕNEVKAUPAmeerika!TELLISKIVIKIRBUTURGLaupäevitiTelliskivi Loomelinnakus(Telliskivi 60A)kella 10–15Järgmised turupäevad10.07, 17.07, 7.08Turgu ei toimu 03.07,24.07 ja 31.07.www.kirbuturg24.eeKõik Humana kauplused võtavad vastu terveid ja puhtaidriideid, jalatseid ja mänguasju.www.humanae.eeOstes meilt......säästad loodust,...säästad raha,...oled isikupärane.Nädalavahetusel kõik kaubad vaid 25 krooni!KAUPLUSEDTallinnas: Tallinna Kaubamaja 0-korrusel,Tartu mnt 29, Mustamäe tee 18,Õismäe tee 107, Jaama 2 (Nõmme),Vikerlase 19, Kotzebue 27,Pallasti 1, Sütiste tee 30,Pärnu mnt 66, Narva mnt 4Pärnus: Riia mnt 106a, Jannseni 2aTartus: Kompanii 1c, Kuperjanovi 20LöökpilliduoDOUBLE STROKEHele-Riin Uib ja Madis MetsamartRosauro, Koshinski, Samuels, Guinivan, PiazzollaL 3. juuli kell 18 Mederi saal

More magazines by this user
Similar magazines