Seletuskiri

koda.ee

Seletuskiri

Keskkonnaministri määruse„Keskkonnaministri 3. augusti 2009. a määruses nr 47 „Meetme „Jäätmete kogumise,sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine“ tingimused“ muutmine“eelnõu seletuskiri1. SissejuhatusKeskkonnaministri määruse “Keskkonnaministri 3. augusti 2009. a määruses nr 47 „Meetme„Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine“ tingimused“muutmise määruse eelnõu valmistas ette keskkonnaministeeriumi 10.07.2009. a käskkirjaganr 1138 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste keskkonna- ja looduskaitsevaldkonnameetme väljatöötamiseks töörühmade moodustamine“ loodud vastav töörühm, kuhu kuulusidrakendusasutuse (Keskkonnaministeeriumi) ja rakendusüksuse (sihtasutuseKeskkonnainvesteeringute Keskuse), Rahandusministeeriumi ning Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Eelnõu ettevalmistamise faasis osalesid kaKeskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna töötajad. Määruse koostamise alusekson võetud perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus (edaspidi struktuuritoetuse seadus),selle rakendusmäärused ning Elukeskkonna arendamise rakenduskava.Määruse eelnõu koostasid Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik Kaili Kuusk(kaili.kuusk@envir.ee, tel 626 2866); välisfinantseerimise osakonna järelevalve büroopeaspetsialist Külli Urvik (kulli.urvik@envir.ee, tel 626 2955), jäätmeosakonna peaspetsialistMerje Michelis (merje.michelis@envir.ee, tel 626 0737), sihtasutuseKeskkonnainvesteeringute Keskus ühtekuuluvusfondi üksuse projektikoordinaator MartinSõmer (martin.somer@kik.ee, tel 627 4188), järelvalve üksus järelevalvespetsialist AireArike-Trutin (aire.arike@kik.ee, tel 627 4186); Rahandusministeeriumi välisfinantseerimiseosakonna suurprojektide talituse peaspetsialist Aldo Välba (aldo.valba@fin.ee, tel 611 3012);Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakkonna energiasäästu jataastuvenergia talituse juhataja Madis Laaniste (madis.laaniste@mkm.ee, tel 625 6497),energeetika osakonna kütuse ja energiaturu talituse juhataja Sigrid Vesiallik(sigrid.vesiallik@mkm.ee, tel 625 6481).Eelnõu vastavuse õigusaktide nõuetele tagas KKM välisfinantseerimise osakonnarakenduskava büroo jurist Jaanika Vilde (jaanika.vilde@envir.ee, tel 626 2965).2. Eelnõu sisuKeskkonnaministri 3. augusti 2009. a määruses nr 47 „Meetme „Jäätmete kogumise,sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine“ tingimused“ muutmise tingis peamiseltvajadus suurendada toetatavate tegevuste ringi.Eelnõu punktid 1 ja 3 on seotud, kuna käsitlevad muudatust, millega jäetakse väljajäätmekäitluskeskuse toetamine. Eelnõu punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks määruse säte, misandis jäätmekäitluskeskuse definitsiooni. Eelnõu punktiga 3 muudetakse § 5 lõike 2 punkti 1jättes toetatavatest tegevustest välja jäätmekäitluskeskuste rajamise. Tegevus jäetakse väljakuna igas maakonnas on olemas keskne rajatis, mis koordineerib maakonnajäätmekäitlustegevust.1


Eelnõu punktiga 2 täiendatakse alginvesteeringu mõistet lisades alginvesteeringu mõistehulka ka immateriaalse vara. Immateriaalse vara soetamisel, mis juhib tehnoloogiaid (näitekstarkvara litsentsi soetamine) on ettevõtete tootlikkuse tõstmisel oluline roll, kuna tänapäevatehnoloogiad on arvutitega juhitavad, mis lubab ettevõtjal hoida kokku ressurssi.Eelnõu punktiga 4 täiendatakse toetatavate tegevuste nimekirja. Toetatavate tegevuste loetelulaiendatakse järgmiste tegevustega:1) liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmete, tekstiilijäätmete, klaasijäätmete, paberi- japapijäätmete, metallijäätmete, plastijäätmete ja rehvijäätmete (ehk vanarehvide) ringlussevõtuarendamine;Vastavalt jäätmeseaduse § 15 lõikele 3 on jäätmete ringlussevõtt jäätmetetaaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgselvõi muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud jäätmeteenergiakasutus.Meetme raames toetatakse liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmete, tekstiilijäätmete,klaasijäätmete, paberi- ja papijäätmete, metallijäätmete, rehvijäätmete (ehk vanarehvide) japlastijäätmete ringlussevõtu arendamist. Ringlussevõttu ettevalmistavaid tegevusi (näiteksliigiti kogutud materjalide pesemine jms) toetatakse juhul, kui taotluses ja selle lisades onselgitatud, kus ja millises mahus toimub jäätmematerjalide edasine töötlemine toodeteks,materjalideks või aineteks.2) ettevõtte tootmisprotsessis tekkinud jäätmete töötlemise toetamine, mis võimaldab jäätmedsuunata tagasi sama ettevõtte tootmisprotsessi;Meetme raames toetatakse ettevõtte tootmisprotsessis tekkinud jäätmete töötlemist, misvõimaldab jäätmed suunata tagasi sama ettevõtte tootmisprotsessi. Seega on ettevõtetelvõimalik saada toetust tehnoloogiate soetamiseks, mille abil on neil edaspidi võimalik omatootmisprotsessi käigus tekkinud jäätmed oma tootmisprotsessi tagasi suunata. Toetuse abilon ettevõtetel võimalik vähendada jäätmekäitlejatele üleantavate jäätmete kogust.3) jäätmete korduskasutussüsteemide väljaarendamine;Vastavalt jäätmeseaduse § 15 lõikele 2 on jäätmete korduskasutus jäätmetetaaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samalotstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud. Jäätmete korduskasutussüsteemideväljaarendamisele pöörab tähelepanu ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv2008/98/EÜ, mis paneb liikmesriikidele kohustuse rakendada vajalikke meetmeid jäätmetekorduskasutamise edendamiseks ja korduskasutamiseks ettevalmistamiseks. Peamisemeetmena on nimetatud korduskasutamise ja parandamise võrgustike loomise toetamine.Antud meetme raames nähakse korduskasutussüsteemidena näiteks kingsepa- jakellasepatöökodasid, kasutatud asjade, esemete, ehitusmaterjalide (kraanikauss, vann jms)vastuvõtu- ja müügikohtasid; mööbli restaureerimiskodasid; rõivaste, kodutehnika ning-seadmete, tööriistade parandustöökodasid. Korduskasutuseks ettevalmistamise käigus peabsäilima toodete esialgne otstarve. Seega näiteks rõivastest kaltsuvaiba kudumine või lapitekiõmblemine ei kuulu korduskasutuse vaid ringlussevõtu tegevuste hulka.Korduskasutussüsteemide väljaarendamiseks toetuse taotleja peab tegelema nii2


korduskasutatavate jäätmete vastuvõtu, korduskasutamiseks ettevalmistamise (kontrollimine,puhastamine, parandamine vms) kui ka tarbijatele kättesaadavaks tegemisega.4) põlevkivituha kuivalt ärastamise ja säilitamise tehnoloogia arendamine (sealhulgas tehnikasoetamine);Tingituna põlevkivi keemilisest koostisest tekkib 1 tonni põlevkivi termilisel töötlemisel ca450 – 500 kg mineraalseid jääke ehk põlevkivituhka. Keemiliselt on põlevkivituha näoltegemist karbonaatide lagunemise tekkivate oksiididega, millest olulisim on kaltsiumoksiid.Täna toimub kateldest, reaktoritest ja suitsugaaside puhastusseadmetest eraldatud tuhaladestamine ladestusalale, kasutades tuha transpordiks vett ehk nn. hüdrotransporti.Erinevateks kogumiskohtades (kolde alune, tsüklonite ja elektrostaatiliste filtrite alune)segatakse tuhk suures ülehulgas veega (1 osa tuha kohta 15-20 osa vett).Põlevkivituhk on hea ning oluline toorainena, kuid seda ainult algselt kuival kujul. Tänaskasutatakse ca 2-3% tekkivast põlevkivituhast tsemendi valmistamiseks ning ehitusplokkidetootmiseks. Samas oleks põlevkivituhale ka mitmeid teisi materjalina taaskasutamiselahendusi. Hetke uuritakse veel lisaks põlevkivituha ja kaevandamise aheraine segukasutamist põlevkivikaevanduste tagasitäitmiseks, põlevkivituha kasutamist stabiliseerivamaterjalina tsemendi asemel ning kasutamist tee-ehituses, mis kõik oluliselt võiksid tõstapõlevkivituha taaskasutamise määra. Antud tegevuse raames seda võimaldataksegi.Põlevkivituha taaskasutamiseks on vajalik põlevkivituha eraldamise süsteemist kuival kujul,tuha ajutise säilitamise võimalused kuivalt ning vajadusel ka erinevate tuhatüüpide segamisevõimalused.5) tootja vastutusega seotud jäätmete kogumissüsteemide arendamine, mis on suunatudelanikkonnale paremaks jäätmete üleandmise võimaldamiseks (mitte juriidiliste isikuteteenindamiseks).Antud tegevuse raames võimaldatakse jäätmeseaduse § 23 lõikes 3 ja pakendiseaduse § 10 1lõikes 1 nimetatud tootjavastutusorganisatsioonidel taotleda toetust avalike kogumispunktide(sealhulgas konteinerite soetamiseks) rajamiseks, et parandada elanikkonna võimalusi tootjavastutusega seotud jäätmete üleandmiseks.Eelnõu punktiga 5 täpsustatakse, et jäätmete termiline töötlemine (põletamine, pürolüüs jms)ei ole toetatav tegevus.Eelnõu punktid 6-9 on normtehnilised. Kuna lisandusid toetatavad tegevused (§ 5 lõikes 2),siis tuleb sätetesse lisada viited toetatavate tegevuste punktidele.Eelnõu punktiga 10 täiendatakse abikõlblike kulude nimistut ning lisatakse abikõlblikekulude hulka ka tehnoloogia seadistamise ja häälestamise kulu, mis võib moodustadamärkimisväärse osa tehnoloogia hinnast ning mille toetamine on seetõttu otstarbekas.Nimistusse lisatakse ka immateriaalse vara soetamise kulu (vt eelnõu punkti 2 põhjendusi)ning lisatakse ka riigiabist (EK 800/2008 artikkel 12 punkt 2) tulenevad erisusedimmateriaalse vara soetamisel.Eelnõu punktidega 11 ja 12 sätted, mis on seotud mitteabikõlblike kuludega. Punktiga 113


muudetakse § 8 lõike 3 punkti 2 sõnastust. Kehtiva määruse kohaselt on abikõlbmatud kuludtehnilistele projektidele ning seda sõnastust on mitmeti tõlgendatud, seega määruse eelnõugaasendatakse nimetatud sõnapaar sõnadega „projekteerimistööde kulud“ (sealhulgas teedeprojekteerimise kulud), samuti jäetakse välja probleemtoodetest tekkinud jäätmete japakendijäätmete soetamiskulud, kuna antud eelnõuga muudetakse toetatavaid tegevusi ningüheks toetatavaks tegevuseks saab tootja vastutusega seotud jäätmete kogumissüsteemidearendamine, mille üheks osaks on konteinerite soetamine. Eelnõu punktiga 12 lisataksemitteabikõlblikke kulude nimistusse kinnisvara ostmise kulud.Eelnõu punktiga 13 täiendatakse tehnoloogia soetamise toetamist täiendavate tingimustega.Sätete kohaselt võib tehnoloogiat soetada ainult selliselt isikult, kelle tegevusalaks on viimaseaasta jooksul olnud seadmete või masinate müük. Sätte eesmärk on välistada olukord, kusettevõtjad hakkavad oma kasutatud seadmeid teineteisele müüma, mistõttu puudub vajalikgarantii seadme töökorras oleku kohta. Küll aga on lubatud seade soetada liisinguandjalt võipankrotivarast, kuna sellisel juhul on seadme soetamine turuhinnast üldjuhul oluliseltsoodsam.Kontsernisisene seadmete soetamine on samuti keelatud v.a kui seade on uus ja kontserni seestoodetud.Eelnõu punktid 14 ja 15 on normtehnilised. Kuna lisandusid toetatavad tegevused, siis tulebsätetes lisada viited toetatavate tegevuste punktidele.Eelnõu punktiga 16 täiendatakse § 10 lõiget 1 punktiga 3, mille kohaselt võib toetust taotledatootjate ühendus jäätmeseaduse § 23 lõike 3 ja taaskasutusorganisatsioon pakendiseaduse§ 10 1 mõistes, määruse § 5 lõike 2 punktis 8 nimetatud tegevuseks (tootja vastutusega seotudjäätmete kogumissüsteemide arendamine). Kuna nn tootjavastutus organisatsioonid on kaMTÜ-d, seetõttu on muudatus vajalik.Eelnõu punktiga 17 täiendatakse taotlusele esitatavaid üldisi nõudeid.Eelnõu punktiga 18 täpsustatakse, millisel taotlejal on vajalik esitada teostatavusuuring japrojekti majandus- ja finantsanalüüs.Eelnõu punktiga 19 täpsustatakse, et toetuse taotleja peab lisama taotlusele keskkonnamõjuhindamise algataja seisukoha (aruande heaks kiitmine või keskkonnamõju hindamisemittealgatamine). Keskkonnamõju hindamise aruande esitamine on kohustuslik ka juhul, kuiselle läbiviimise kohustus tuleneb haldusorgani kaalutlusotsusest keskkonnamõju algatamisekohta.Eelnõu punktiga 20 muudetakse taotluse menetlemisaega. Taotluse menetlemise aeg ei olepikem, kui 120 kalendripäeva taotluse esitamisest arvates.Eelnõu punktiga 21 muudetakse hindamiskriteeriumite sõnastust. Paragrahvi 14 lõike 2sõnastust muudetakse, kuna toetatavate tegevuste alt jäetakse välja jäätmekäitluskeskusterajamine (vt eelnõu punkte 1 ja 3).Eelnõu punktid 22 ja 23 on normtehnilised. Kuna lisandusid toetatavad tegevused, siis tulebsätetes lisada viited toetatavate tegevuste punktidele.4


Eelnõu punktiga 24 täiendatakse määruse lisa 1 „Juhendmaterjal Euroopa LiiduÜhtekuuluvusfondist rahastamise taotlusega seotudprojekti teostatavusuuringu koostamiseks“peatükiga 11 (teostatavusuuringu hindamine).Eelnõu punktiga 25 täpsustatakse määruse lisa 2 „Juhendmaterjal Euroopa LiiduÜhtekuuluvusfondi rahastamistaotlusega seotud projekti majandus- ja finantsanalüüsikoostamiseks“. Ning selguse huvides asendatakse määruse lisa 2 terviktekstiga.3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õiguseleEelnõu koostamisel on arvesse võetud nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006,millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi jaÜhtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 ja nõukogumääruse (EÜ) nr 1084/2006, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond ning tunnistataksekehtetuks (EÜ) määrus nr 1164/89 sätteid. Nimetatud määrused on Eestile otsekohalduvad.4. Määruse mõjuMäärus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega ja struktuuritoetuse seadusega, millesttuleneb ka volitusnorm määruse väljatöötamiseks. Eelnõu kohaselt aitab määrus kaasastruktuuritoetuse seaduse alusel elluviidava Elukeskkonna arendamise rakenduskavaeesmärkide saavutamisele. Määruse eelnõu kooskõlastatakse Elukeskkonna arendamiserakenduskava veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamise prioriteetse suunajuhtkomisjoniga.5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavadtuludMeetme projektide rahastamise toetusteks on perioodiks 2007–2013 kavandatudÜhtekuuluvusfondist 40 264 338 eurot.6. Määruse jõustumineMäärus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.7. Eelnõu kooskõlastamineMääruse eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks asjaomasteleministeeriumidele ja prioriteetse suuna juhtkomisjonile (kuhu kuuluvad kõik olulisedpartnerid).Jaanus TamkiviMinisterRita AnnusKantsler5

More magazines by this user
Similar magazines