Giselle´i - Vanemuine

info.vanemuine.ee

Giselle´i - Vanemuine

Libreto / Libretto Théophile Gautier, Vernoy de Saint-GeorgesKoreograafia Jean Coralli, Jules Perrot’ ja Marius Petipa järgi Stanislav Fečo /Choreography by Stanislav Fečo after Jean Coralli, Jules Perrot and Marius PetipaTeater Vanemuine, 137. hooaegTheatre Vanemuine 137th seasonAdolphe AdamLavastaja / ProducerKunstnik / Set and Costume DesignerMuusikajuht ja dirigent /Musical Director and ConductorValguskujundus / Light designRepetiitorid / RepetitorsKontsertmeister / Rehearsal PianistEtendust juhivad / Performance managed byStanislav Fečo(Tšehhi/ Czech Republic)Charles Cusick-Smith(Šotimaa/ Scotland)Lauri SirpAlvar FuchsRufina Noor, Elena Poznjak-Kõlar,Kaie Kõrb (külalisena)Made SõlgEpp Viller, Illar RätsepGiselle ehk vilid / Giselle or WilisBallett kahes vaatuses / Ballet in two actsMaailma esietendus 28. juunil 1841 Pariisi OoperiteatrisWorld premiere June 28, 1841 in Paris OpéraEsietendus 2. veebruaril 2007 Vanemuise suures majasThe premiere on 2 February 2007 in the Grand Building of the Vanemuine


OsadesOSADES / CAST:Giselle, külaneiu / Giselle, village maiden –Hayley-Jean Blackburn või Mari SavitskiKrahv Albert / Count Albert –Vladimirs LatišonoksHilarion, metsnik / Hilarion, forester –Kristaps Kikulis või Alens PiskunovsBertha, Giselle’i ema / Bertha, Giselle’s mother –Marika AidlaCourlandi hertsog / Duke of Courland –Ruslan StepanovBathilde, Alberti pruut / Bathilde, Albert’s fiancée –Rita DolgihhWilfried, Alberti teener / Wilfried, Albert’s servant –Janek Savolainen või Aivar KallastePruutpaar / Wedding couple –Hayley-Jean Blackburn, Louise Flanagan,Hirotaka Seki, Colin MaggsGiselle’i sõbratarid / Giselle’s friends –Lilian Sarapuu, Raminta Rudžionyte, Julia Litvinenko,Louise Flanagan, Anna Gornostajeva, Natalie MarksNeli paari / Four couples –Lilian Sarapuu, Raminta Rudžionyte, Julia Litvinenko,Natalie Marks, Louise Flanagan, Anna Gornostajeva,Kristaps Kikulis, Alens Piskunovs, Colin Maggs,Hirotaka Seki, Pavel Mokrov, Viktor LarionovKülarahvas / Village people –Polina Žukova, Natalie Marks, Julia Kaškovskaja,Janika Suurmets, Hilda Palkovskyte, Kristina Markevičiute,Marija Simona Simulynaite, Signe Lange, Karina Domiševa,Sirje Põder, Hirotaka Seki, Colin Maggs, Valmar Pantšenko,Viktor Larionov, Keegan May, Pavel Mokrov, Alens Piskunovs,Kristaps Kikulis, Aivar Kallaste, Kirill Bolõšev,Mihhail GontšarenkoHertsogi saatjaskond / Duke’s suite –Milvi Luik, Inge Õunapuu, Luule Veziko, Maire Saar,Anne Vilt, Liina Tordik, Viktor Mägi, Endel Kroon,Tarmo Teekivi, Margus Toode, Uku-Markus Simmermann,Ivar Saks, Rello Lääts, Juri Gudkov, Aare Kiho, Lauri PajosMyrtha, vilide kuninganna / Myrtha, queen of wilis –Mari Savitski või Lilian SarapuuKaks vili / Two wilis – Raminta Rudžionyte, Louise Flanagan,Julia Litvinenko, Kristina MarkevičiuteVilid / Wilis –Julia Litvinenko, Raminta Rudžionyte,Polina Žukova, Louise Flanagan,Anna Gornostajeva, Marija Simona Simulynaite,Karina Domiševa, Sirje Põder, Janika Suurmets,Kristina Markevičiute, Hilda Palkovskyte,Julia Kaškovskaja, Signe Lange,Natalie Marks, Maarja Paugus,Eva Luts*, Jevgenia Penkova*,Annika Kaasik*, Alliki Surva** - Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased


I VAATUSSisuHaige südamega noor talutüdruk Giselle elab koos oma valvsa ema Berthaga. Külaelanikudjumaldavad tütarlast, samuti metsnik Hilarion, kes on neiusse meeletult armunud.Prints Albert, kes on kihlatud Courlandi hertsogi tütre Bathildega, on tüdinenud omaigapäevaelust. Hurmatuna Giselle’i ilust ja süütusest, maskeerib Albert end talupojaks.Omandanud talu Berthe maja läheduses, valab ta Giselle’i üle õrnuseavaldustega. Kade jakahtlustav Hilarion saab ülivihaseks, kui tütarlaps Albertisse armub, uskudes, et on noormehegakihlatud.Bertha räägib külarahvale loo vilidest, pruudina enne abiellumist surnud noortest neidudest.Selle kohaselt tulevad vilid südaööl oma haudadest välja ja häda noormehele, kes siisnende tantsuringi satub: ta peab nendega tantsima, kuni nõrkeb ja sureb.Saabub hertsogi jahiseltskond, kelle hulgas on ka krahvi kihlatu. Hilarion paljastab nüüdkrahvi pettuse ja viimase kihluse Bathildega. Vapustatud Giselle kaotab mõistuse, varisebkokku ja sureb.II VAATUSOn kesköö. Hilarion valvab Giselle’i haua läheduses. Ilmuvad vilid kuninganna Myrthajuhatusel. Sellel ööl võetakse Giselle pidulikult vilide hulka.Hauale tuleb süümepiinadest ja kahetsusest vaevatud Albert. Ta näeb ilmutust Giselle’ist jajärgneb sellele metsa.Samal ajal leiab Myrtha Hilarioni ja vilid haaravad ta oma tantsuringi, keerutades meeletushoos, kuni noormees nõrkeb ja sureb. Sama saatus ähvardab ka Albertit, kuid Giselle’i armastuskaitseb teda vilide eest. Koidikul kaob vilide jõud, nad naasevad oma haudadesse. Alberton päästetud ja Giselle andestab talle. Kuid ka Giselle peab lahkuma, sest on nüüd igaveseksüks vilidest.AjaluguBALLETI SÜNNILOOST„Giselle’i” esietendusega 1841. aastal saavutas romantism balletis oma täiuslikema ja kompleksseimavormi. Tehniliselt ja temaatiliselt kajastab „Giselle” mitmeid 19. sajandi algusesEuroopas toimunud kunstilisi arenguid, mil maalikunstis, muusikas ja kirjanduses domineerisromantiline liikumine. Romantilised ideaalid seadsid küsimuse alla akadeemilised reeglid,rõhutasid individuaalset väljendust ja kogemust ning kasutasid rohkem kohalikku koloriiti,üleloomulikke olendeid ja melodraamat.Tasapisi hakkas ka ballett neid uusi ideid ja tundeid kasutama. 1830ndatel lõi MarieTaglioni oma kerge ja hõljuva stiiliga ebamaise jakättesaamatu baleriini kuju, samas kui Fanny Elsslerivarvastants esindas romantismi maisemat, kehalisematpoolt. Üheskoos tekitasid Taglioni ja Elssler erakordsehuvi baleriini rolli vastu ja nende tantsustiilideerinevuse tõttu said vastandid üheks oluliseks teemaks19. sajandi balletis.Pariisi Ooperiteatri esimene originaalsüžeega ballettoli „La Somnambule” (1827), varaste romantilisteballettide hulka kuulusid „Sülfiid” (1832), „La Gypsy”(1839) ja „La Péri” (1843). „Giselle” aga lõi uue suuna,muutes tantsustiilide ja dramaatiliste nüansside mitmekesisuseganimiosatäitja rolli üheks romantismiajastuväljakutsuvaimaks. Ballett loodi Pariisi Ooperiteatriuusimale staarile Carlotta Grisile. Olles näinud ja tunnustanudGrisi esinemisi, pakkus balleti süžee väljapoeet ja kriitik Théophile Gautier. Gautier’d inspireerisHeinrich Heine teoses „Saksamaast” esinev peatükkCarlotta Grisi


vilidest, kes tantsivad kuuvalgel Reinimaa metsalagendikel. Heine järgi on vilide puhul teguslaavi legendiga tütarlastest, kes on kihlatud, kuid surevad enne pulmi. Nad ei leia viimsetpuhkepaika, kuna ei suutnud eluajal rahuldada oma tantsukirge ning püüavad nüüd öösitinoori mehi, tantsides nendega, kuni viimased surevad. Nimetus „vili” tuleb ilmselt slaavitüvega sõnast „vila”, mis tähendab vampiiri. Sarnaseid legende noorelt surnud neidudest pärinebka Serbiast, Bulgaariast ja Poolast ja nendest on inspireeritud näiteks Giacomo Pucciniesimene ooper, „Le Villi”.Libretist Vernoy de Saint-Georges’i abiga valmis uue balleti libreto kolme päeva jooksul.Gautier näitas seda Jules Perrot’le, Grisi abikaasale ja ühtlasi õpetajale, kes nõustus, et rollsobiks baleriinile ideaalselt. Perrot andis seejärel libreto helilooja Adolphe Adamile, kes, ollessaanud nõusoleku Pariisi Ooperiteatri direktorilt, jättis pooleli kõik eelneva ja alustas tööd„Giselle’iga”. Kolme nädala pärast oli partituur valmis. Balleti tõi lavale Pariisi Ooperiteatrivanemballettmeister Jean Coralli, kuid üldteada on fakt, et suurema osa Grisi koreograafiastlõi Jules Perrot (kuigi seda tollal eraldi välja ei toodud).Pariisis tuli „Giselle” uuesti lavale alles 1910. aastal, Sergei Djagilevi balletitrupi BalletRusses esituses, kus nimirollis tantsis Tamara Karsavina ja Albertit Vjatslav Nižinski.Maailmakuulsate Giselle’ide hulka kuuluvad veel näiteks Anna Pavlova, Olga Spesivtseva,Galina Ulanova, Alicia Markova, Margot Fonteyn, Natalia Makarova, Alessandra Ferri, DianaVišneva jt. Täna kuulub „Giselle” enamike maailma balletiteatrite repertuaari ja sellest ontehtud ka mitmeid kaasaegseid versioone. Kuulsamaiks neist võib pidada Mats Eki pooltCullbergi Balletile lavastatud varianti, kus tegevus toimub hullumajas, Myrtha on haiglaõdeja vilid patsiendid.Heinrich Heine Théophile Gautier Jean Coralli„Giselle’i” esietendus Pariisis toimus 28. juunil 1841, peaosades Carlotta Grisi Giselle’inaja Lucien Petipa (vene balletikorüfee Marius Petipa vend) Albertina. Balleti menu oli tohutu,tunnustati koreograafiat, muusikat, lavakujundust ja loomulikult tantsijaid. „Giselle” pakkuspublikule võimaluse kiigata maailma, mis on täis müstikat, ilu ja ohtusid ning kus traditsioonilineõnnelik lõpp on asendunud traagilise surma ja kummitusliku elluärkamisega.Adolphe AdamMarius PetipaJules Perrot, Carlotta GrisiPariisi Ooperiteatri repertuaari jäi ballett kuni 1868. aastani, seejärel vajus see aga unustustehõlmaja toodi uuesti lavale alles 1924. aastal. Kuid esietendusejärgne menu tagas eduka rahvusvahelistel lavadel, nii esietendus „Giselle” 1842. aastal Londonis ja New Yorgis ning1843. aastal Milaanos. 1848. aastal tõi Perrot „Giselle’i” välja Peterburis, kus Alberti rollistantsis tulevane vene balletikorüfee Marius Petipa. Tänu viimase pikaajalisele tööle veneballetimaailmas ei kadunud „Giselle” seal lavalaudadelt nagu läänes. Petipa tegi omalt pooltmitmeid muudatusi koreograafias, luues balleti selle redaktsiooni, mida tänane vaataja teab.Muuhulgas kirjutas Leon Minkus koreograafi palvel juurde kaks variatsiooni Giselle’i jaoks.


„GISELLE”EESTITEATRITES:- 1929 Rahvusooper Estonia,ballettmeister-lavastajaRahel Olbrei- 1942 Rahvusooper Estonia,ballettmeister-lavastajaRahel Olbrei- 1949 Vanemuine, ballettmeisterlavastajaIda Urbel- 1959 Rahvusooper Estonia,lavastaja Viktor Päri- 1966 Rahvusooper Estonia,lavastaja Niina Ulanova- 1970 Vanemuine, ballettmeisterlavastajaAlla Šelest- 1975 Rahvusooper Estonia,lavastajad Alla Šelest jaRafail Vagabov- 1988 Rahvusooper Estonia,lavastaja Nikita Dolgušin- 1991 Rahvusooper Estonia,lavastaja Tiit Härm- 2002 Rahvusooper Estonia,lavastaja Tiit HärmMIDA TÄHENDAB GISELLE’I ROLLTEIE JAOKS?Elena Poznjak-Kõlar, GiselleAlla Šelesti lavastuses (1970):ElenaPoznjak-KõlarGiselle’i osa õppimine ja tantsimineoli kõrghetk minu baleriinikarjääris.1970ndatel aastatel oli vene balletikoolkondkõrgetasemeline, vene nimegaballetiartistid vallutasid maailma.Lavastaja, endine Leningradi Kirovinimelise teatri balletisolist Alla Šelest,oli üks viimaseid vene balletikoolkonnaesindajaid, kes tundis peensusteniklassikalise tantsu põhimõtteid. Ta tegiminuga suure töö rolli kujundamiselnii tantsutehniliselt kui ka psühholoogiliselt.Tänu temale kristalliseerusidminu oskused ja teadmised klassikalisesttantsust, mis andsid kindlust edaspidisteksrollilahendusteks. Fakti eest,et alates 1971. aastast töötan pidevaltVanemuises nii pedagoogi kui repetiitorina,olen suurel määral tänu võlgutemale.Giselle – Elena Poznjak-Kõlar,Albert – Ülo Vilimaa (1970)Giselle – Velda Otsus, Albert – Udo Väljaots (1949)


Rufina NoorAlla Šelesti lavastuses (1970):Rufina Noor, GiselleBalletikooli esimeses klassis küsis õpetaja, kas me kõik unistame sellest, et peale kooli lõpetamistLuike tantsida. Kõik vastasid jaatavalt, vaid mina punastasin, öeldes „ei”. Õpetajapärimise peale, keda siis mina tahan tantsida, vastasin: „Giselle’i”. Just selle osa pärast olin maseal – Tallinna Balletikoolis, kaugel oma kodulinnast ja perest. Kohtumine Giselle’iga toimuspisikeses kinoklubis polaarjoone taguses Medvezka külas Norilski lähedal, olin siis kuue aastane.See ballett ja see osa jätsid mulle kustumatu mulje. Läbisin pika ja raske tee, et lõpuksselles rollis lavale jõuda. Milline kirjeldamatu õnn see oli, kui viimaks sain sukelduda sellessemuusikasse ja pühenduda unistuste rollile.Giselle – Rufina Noor (1976)Giselle – Hayley-Jean Blackburn,Albert – Vladimirs Latišonoks (2007)


StanislavSTANISLAV FEČOlõpetas 1990. aastal Praha Tantsukonservatooriumi ja samal aastal liitus solistina PrahaRahvusteatri balletitrupiga. Aastatel 1992-1998 oli ta mitmete vene balletiteatrite juhtiv külalissolist(Mussorgski Ooperi- ja Balletiteater, Peterburi Klassikalise Balleti Teater, Moskva Kammerballett,Vene Rahvusballett Jekaterinburgis jt). 1998. aastal liitus ta esitantsijana uuesti Praha Rahvusteatritrupiga, tantsides juhtivaid rolle ballettides „Luikede järv”, „Giselle”, „Raimonda”, „Uinuv kaunitar”,„Asjatu ettevaatus”, „Pähklipureja”, „Romeo ja Julia”, „Onegin”,„Kameeliadaam” jpt.Aastatel 2003-2005 töötas Praha Rahvusteatri külalissolistinaja 2005-2006 Brno Rahvusteatri esitantsijana. 2004.aastal alustas ta koreograafiaõpinguid Peterburis VaganovaBalletiakadeemias.Stanislav Fečo on osalenud paljudel rahvusvahelistel galakontsertidelning tantsinud teatrilavadel kogu maailmas.On saanud erinevaid nimekaid auhindu, sealjuures RudolfNurejevi nimelise tantsuauhinna 1993. aastal, PhilipMorrise nimelise parima tšehhi tantsija auhinna 1999. aastal,Puškini fondi balletiauhinna Onegini rolli suurepäraseinterpreteeringu eest 2000. aastal ja kuldmedali 7. MaailmaBalleti Festivalil Ukrainas 2001. aastal. On olnud muuhulgasselliste kuulsate baleriinide partner nagu GalinaMezentseva, Ljubov Kunakova, Žanna Ajupova, NataliaSologub, Anastasia Volotškova, Daria Klimentova, BarboraKohoutkova, Larissa Ležnina, Hana Vlacilova jpt.On töötanud koreograafi assistendina järgnevate lavastustejuures: „Kameeliadaam”, „Salome”, „Onegin”, „Asjatuettevaatus”, „Pähklipureja”, „Korsaar”, „Luikede järv”.„Giselle” Vanemuise teatris on tema esimene iseseisev balletilavastus.CharlesCHARLES CUSICK-SMITHon lõpetanud Glasgow Kunstikooli ja Felix Slade’i nimelise kunstikooli Londonis. 1981.aastal töötas Inglise Rahvusballetis kujundaja-praktikandina. 1982-86 oli ManchesteriRaamatukogu Teatri kunstnik. 1986. aastast töötab vabakutselise kujundaja ja kunstnikuna.On teinud kujundusi draama-, balleti-, ooperi- ja muusikalietendustele enamikes briti teatritesja ka väljaspool Suurbritanniat.Tema tööde hulka kuuluvad lava- ja kostüümikujundusedmuusikalidele „Follies” („Narrused”), „West Side Story”,„Hot Stuff” („Kuum värk”), „Heavenly Bodies” („Taevalikudkehad”), „A Slice of Saturday Night” („Tükike laupäevaööd”), „Chicago”, „In The Midnight Hour” („Kesköötunnil”),„The Guardsman” („Kaardiväelane”), „Cliff” jpt.On teinud lava- ja kostüümikujundusi ka erinevateleooperitele ja ballettidele: „Giselle” (Inglise Rahvusballett);„Romeo ja Julia”, „Pähklipureja”, „Talupoja au. Pajatsid”(Rahvusooper Estonia); „Romeo ja Julia” (IndianapoliseRahvusvaheline Ballett); „Nabucco”, „Aida”, „Don Carlos”,„Müür” (Rock Ballet); „Othello”, „Roosikavaler”, „Talupojaau. Pajatsid” (Saksamaa); „Trubaduur”, „Spartacus” (HongKong). Tema järgmine töö on „Pähklipureja” IngliseRahvusballetile.1986. aastal sai ta ajalehe Manchester Evening News parimakunstniku auhinna ja 1993. aastal Briti TeatritegijateÜhingu parima kunstniku auhinna. Tal on olnud mitmeidisikunäitusi Suurbritannias, 1998. aastal Briti Nõukogutoetusel ka Tallinnas.


Lauri SirpLAURI SIRPon lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1993. aastal koorijuhtimise erialal prof Kuno Arenguklassis ja 2002. aastal orkestridirigeerimise erialal Jüri Alperteni klassis. Ta on osalenud Esa-PekkaSaloneni, Jorma Panula ja Peter Gülke meistrikursustel. Alates 1993. aasta augustist töötab LauriSirp teatris “Vanemuine”. Ta on dirigeerinud peaaegu kõiki Vanemuise repertuaaris olevaid lavastusi,juhatanud mitmeid sümfooniakontserte ja Britteni ooperi „Lucretia teotamine” kontsertettekannet.Lauri Sirp on assisteerinud maestro CarloFelice Cillariot tema Tartu kontsertide ja ooperiteettevalmistamisel.Vanemuises väljatoodud lavastused: Menotti„Telefon”, Massenet’ „Don Quijote”, Verdi „Falstaff”,Humperdincki „Hansuke ja Greteke”, Händeli„Xerxes”, Tšaikovski „Pähklipureja”, Raveli„Hispaania tund” ja „Boléro”, Lortzingi „Salakütt”,ballett Chopini muusikale „Chopiniana”, Minkuse„Quiteria pulm”, Mendelssohn-Bartholdy „Suveööunenägu”, Händeli „Acis ja Galatea”, Rossini„Abieluveksel”.Ta on dirigeerinud järgmisi lavastusi: Leoncavallo„Pajatsid”, Verdi „Traviata” ja „Maskiball”, Puccini„Boheem” ja „Madama Butterfly”, Rossini„Itaallanna Alžiiris” ja „Sevilla habemeajaja”,Mozarti „Haaremirööv” ja „Cosi fan tutte”,Tšaikovski „Jevgeni Onegin”, Prokofjevi „Romeo jaJulia” ja „Tuhkatriinu”, Bernsteini „West Side Story”.Lauri Sirp on teinud koostööd ERSO, TallinnaKammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja MikkeliLinnaorkestriga. Alates 2003. aasta kevadestdirigeerib etendusi Rahvusooperis Estonia.Giselle – Hayley-Jean Blackburn,Albert – Vladimirs Latišonoks (2007)SynopsisACT IGiselle, a weak-hearted young girl who isadored by her native villagers, lives with herwatchful mother, Bertha. Hilarion, the villageforester, is desperately in love with Giselle.Prince Albert, a nobleman who is alreadyengaged to a noblewoman named Bathilde,is bored and lonely with his everydayexistence. Captivated by Giselle’s frail beautyand innocence, Albert disguises himself as apeasant named Loys. After purchasing thecottage adjacent to Bertha’s, he proceeds toshower Giselle with his affections.Hilarion, filled with suspicion and jealousy,becomes enraged when Giselle falls madly inlove with Albert and believes that they areengaged.Bertha tells the villagers a story aboutWilis, jilted maidens who die before theirwedding night. The Wilis emerge betweenmidnight and dawn to vengefully trap anyman who enters their domain by forcing himto dance to his death.A hunting party arrives to the village,among them Albert’s fiancee. Hilarion nowexposes Albert’s disguise and proclaimsthat he is already betrothed to Bathilde.Overwhelmingly distraught and horrified,Giselle dies of a broken heart.


Myrtha –Mari Savitski (2007)ACT IIHilarion is discovered just before midnight keeping vigil by Giselle’s tomb. As midnightapproaches, the Wilis appear with their leader, Queen Myrtha. This is the night Giselle is tobe initiated as a Wili.Albert, laden with feelings of guilt and remorse, visits Giselle’s grave. He sees a vision ofGiselle and follows it into the forest. At this point, Myrtha discovers Hilarion in the forest andorders the Wilis to dance around him until he dies from exhaustion. She then discovers Albertand demands that he share the same fate as Hilarion but is unable to permeate the invisiblebond of love that Giselle has for him.At dawn, when the Wilis lose their power and must retreat to their dwelling place, Albert issaved and Giselle forgives him. Giselle returns with the Wilis and recognizes that now she willbe one of them for the rest of time.Myrtha –Lilian Sarapuu (2007)


I viiul / I violinII viiul / II violinVioola / ViolaTšello / VioloncelloKontrabass / ContrabassHarf / HarpFlööt / FluteOboe / OboeKlarnet / ClarinetFagott / BassoonMetsasarv / HornTrompet / TrumpetTromboon / TromboneTuuba / TubaLöökriistad / PercussionsVanemuise SümfooniaorkesterKontsertmeister Kristel Eeroja-PõldojaVanemuine Symphony OrchestraConcertmaster Kristel Eeroja-PõldojaKristiina Birk, Kadri Sepalaan, Eeva-Liisa Tammiku,Aleksandr Fisch, Evelin Tammiku, Kattrin Ojam,Anne Vellomäe, Denis Strelkov, Helena ValpeterisMaria Zarubina, Eveli Pruuli, Hille Niilisk, Anna Samsonova,Sirli Laanesaar, Žanna Toptši, Milvi Erm,Triinu Tamm-Raudver, Maie KalausKadri Rehema, Svetlana Nukka, Hanno-Mait Maadra,Niina Mets, Merike Ots, Tiina EnnikoHeli Kuus, Marina Peleševa, Enno Lepnurm, Lauri Sõõro,Maie Kostabi, Olga RaudonenLinda Jakovski, Aivar Eimra, Jaanus Roosileht, Vello AnnukKai VisnapuuOksana Sinkova, Lande Kits, Margus Kits, Heili MägiAnna Šulitšenko, Riivo Kallasmaa, Maimu KaardeMargus Vahemets, Andreas Aben, Ülo LaanesaarRene Sepalaan, Kulvo Tamra, Elle FuchsJan Pentšuk, Urmas Himma, Kaido Otsing, Kalev Laanesaar,Kristjan MatsonKarl Vakker, Tanel Aavakivi, Viljar Lang, Kalev HelmojaKait Tiitso, Rain Kotov, Tõnu Pärtin, Aivo KoddaniporkTanel TammMargus Tammemägi, Kert Kotkas, Valdeko VijaTeatrijuht / General Manager Paavo NõgeneBalletijuht / Ballet Director Mare TommingasMuusikajuht / Musical Director Toomas VavilovLavastusala juhataja / Technical Director Lui LäätsPealavameister / Stage Manager Rait RandojaLavameistrid / Stage Technicians Rello Lääts, Aare KihoDekoratsiooniala juhataja / Head of the Stage Set Department Aarne HansaluDekoratsioonide teostus / Stage sets by Ain Austa, Innari Toome, Andres Lindok,Terje Kiho, Tõnis Liiv, Sirje Kolpakova, Marika Raudam, Aleksandr Karbuzov,Indrek Ots, Eino Reinapu, Mart RajaKostüümiala juhataja / Head of Costumes Department Ivika JõesaarMeeste kostüümid / Men’s costumes by Ruth Rehme-RähniNaiste kostüümid / Women’s costumes by Külli KukkKostüümide teostus / Costumes made by Liisi Ess, Luule Luht, Tia Nuka, Daisi Tiikoja,Elli Nöps, Valentina Kalvik, Olga Mordvintseva, Edith Ütt, Irina Medvedeva,Inkeri Orasmaa, Ivi Vels, Riina Lõhmus, Juta Reben, Mati Laas, Henn Laidvee, Malle VärnoJumestusala juhataja / Head of Make-Up Department Anne-Ly SooGrimm / Make up by Olga Belokon, Mare Lehtpuu, Kaie ŠestakovaSoengud / Hair Stylists Lii Mežul, Anne-Ly SooKostüümilao juhataja / Head of Costumes Warehouse Piret UniverKostümeerijad / Dressers Piret Univer, Eva Kõiv, Anu Kõiv, Maris Plado, Mairit JoonasRekvisiidiala juhataja / Head of Stage Prop Department Liina MartojaRekvisiitorid / Property Masters Liina Martoja, Mare RemmelValgustusala juhataja / Head of Lighting Department Andres SarvValgustajad / Lighting by Tõnu Eimra, Alvar Fuchs, Andrus Treier, Villu Adamson,Holger Helm, Meelis Müür, Jaan KroonHeliala juhataja / Head of Audio-Visual Department Toivo TennoHelirežissöörid / Sound Directors Andres Tirmaste, Olari Oja, Siim NeerutVideoinsener / Audio-Visual Manager Kalju NuginKava koostanud /Programme prepared by Maarja SaluveerKava kujundanud / Programme designed by Kristina KüttFotod / Photos by Alan Proosa , erakogud, Vanemuise arhiiv

More magazines by this user
Similar magazines