Maailma lõpp ei tulnudki, aga Tõstamaa III vallapäevad on lõppenud

Tõstamaa Tuuled lk 6august 1999Juba kolmandat aastat järjest onkorraldatud vallas heakorrakonkurssi. Ürituse eesmärgiks onvälja selgitada, tõsta esile ja kat<strong>ei</strong>stele tutvustada valla ilusamaidja heakorrastatumaid kodusid jaasutusi ning samas parandada kavalla heakorda. Kuigi kevadelkuulutati ajalehes, paluti inimestelolla aktiivsed ja teada anda, kesvõiksid need väljavalitudolla ..... oli asja vastu huvi äärmiseltväike.Valla päevadeks siiski kaunimadpaigad vallast üles otsiti. Gruppinimesi sõitis ringi ja tegi omaotsuse järgnevalt:Kaunid kodud• kõige kaunim tootmistalu ­Kärneri talu Lõuka külas (L<strong>ei</strong>lija Paul Karlep),• kõige kaunim suvekodu ­Suurenina suvila Kastnas(Tarmo Peterson),• kõige kaunim eramuKaapre talu Lao külas (SinaidaRees),• kõige heakorrastatum asutus- Pootsi kool,• kõige heakorrastatummitmekorruseline elamu - Ringi19.Konkursi võitjad said vallapäevade raames korraldatudsuvepeol vallavalitsuse aukirja javäikese rahalise preemia.Igal aastal on oma nägu. Kuidsamas võib väita ka vastupidist ­Ringi 19 elanikud on oma majaümbrusega loorber<strong>ei</strong>d lõiganudjuba 3 aastat. Järgmisel aastal peabta <strong>aga</strong> loovutama oma kohakellelegi t<strong>ei</strong>sele. Ilusaid paiku onvallas päris palju ja n<strong>ei</strong>d tuleb ühajuurde. Lisaks konkursi võitjatelepakuvad silmailu Pedaka taluLõuka külas, Palginõmmede jaKokamägedesuvekodud,Tõstamaa kool ja kooli aed,Nooruse tänaval suurte majadeümbrused.Raine Viitas21. veebruaril käesoleval aastallahkus m<strong>ei</strong>e hulgast harukordne,hea ja andekas inimene ÜloPaap. Oma elu viimased 10aastat pühendas ta järvele, millevalis välja paljude Eesti järvedeseast.Insener-geoloogina,teadlasena uuris ta palju aastaidjärvi ja rabasid. See oli taviimane armastus ja sellele andista jäägitult nii oma jõu kui elu.­Mitte eriti suur (4,5x1,5 km)Ermistu järv koos ainsa kivisesaarekesega on viimastel aastatelmuutunud Lääne-Eesti pärliks.Harukordselt puhas vesi jasügavale hinge tungiv ilu. Kõiksiin on ürgne: järveäärsete kõrkjatesahin, lindude hääled, hääletupilvede rännak pea kohal.Siin, järvel, avaneb inimese süda.Mitte ainult kala <strong>ei</strong> meelita siiakalur<strong>ei</strong>d. Nad tulevad nagu pihile,avama oma südant loodusele.JärvevahtLoojale, lõpuks nagu pihiisale,kelleks sai paljudele Ülo Paap.Kogu oma olemusega, <strong>aga</strong> ta olitark, tasakaalukas inimene, ta nagutäiendas ja täiustas selle järveaurat, tema energiat, mõtet.Ei elutormid, poliitilised orgiad,elulised ebameeldivused suutnudmurda temale omast elujõudu,seesmist harmooniat ja vaimsetrikkust.Tema teadusliku huvi objektiksErmistu järvel sai 1990.a.loodusliku järvemuda - sapropeeli- uurimine ja selle kasutaminerahvamajanduses. See suund olitema poolt läbi töötatud EestiGeoloogia Instituudis.Uurides Eesti järvi, tuli Ülojäreldusele, et kõige hinnalisem jakoostiseIt efektiivsem on Ermistujärve muda. Selles on rikkalikultmikroelemente, orgaanilisi happ<strong>ei</strong>dja t<strong>ei</strong>si bioaktiivs<strong>ei</strong>d ain<strong>ei</strong>d. Sellespuudub patogeeniline mikrofloora,keemiline ja radioaktiivnereostatus.Kuid juba 90-ndate aastate algultuli loobuda sapropeelikasutamisest põllumajanduses,sealhulgas ka loomakasvatuses.Ühiskondlikud protsessid, mismõjutasid vabariigi majandust,nõudsid uut teaduslik praktilistorientatsiooni.(järg lk 7)