neljas number - Eesti Karskusliit AVE

ave.ee

neljas number - Eesti Karskusliit AVE

Tüdruku mureOKle aineTüdrukteadis, mistähendabüheaegseltkedagi armastada ja samas vihata. Ta armastasoma ema üle kõige, sest kedagi teist tal eiolnud. Ja ta vihkas mõnel hetkel oma ema ülekõige, sest ema jaoks ei piisanud vaid temast.Emale oli vaja alati kõigepealt alkoholi.Ta ei teadnud, mis hetkel sai ta aru, etnende pere elab hoopis teistmoodi kui teisedpered. Sellest, et nende pere valitses seestpooltpidev kaos, ettearvamatus, pinge, kontroll ninghäbi. Ning sellest, et nende pere asjadest EITOHI rääkida väljaspool kodu. Korra ta üritas,aga teda ei usutud. Ei mõistetud, miks laps niijulm on ja valetab oma ema kohta. Seejärel eisuutnud ta enam kedagi usaldada.Pealtnäha olid nad justkui tavalineperekond. Aga õhtuti nuttis tüdruk ennastmagama, sest kartis, et ema joob ennastsurnuks. Seejärel pingutas aina rohkem, õppisparemini, lootuses, et äkki on ema siis temagarohkem rahul ega joo enam nii palju. Vahepealüritas ta emaga rääkida. Ema lubas joomiseisegi maha jätta. Aga seejärel hakkas hoopisoma pudeleid peitma. Kappidesse, nurkadesse.Ja tüdruk hakkas neid salaja tühjaks valama.See ei muutnud midagi. Tüdruk mõtles, et kuiema armastaks teda, jätaks ta joomise maha.Tüdruk ähvardas ennast isegi ära tappa.Ähvardas kodust ära minna. Hakkaskättemaksuks ema joomisele ise suitsetama.Võimalikult palju kodust eemal viibima. Ja isevahel alkoholi tarvitama. Teeskles, et ta ei hoolienam ema joomisest. Vahepeal oli tal nii kõrinielamisest ja pidevast vihast ning valust, ethakkas enda käsi lõikuma ja armistama. Taproovis ka erinevaid tablette süüa. Et saadamingitki tähelepanu. Et saada mingitki abi. Etmitte tunda ennast üksikuima inimesenamaapeal.Karin StreimannTallinna Ülikooli sotsiaaltöö 3. kursuse tudengÜhel päeval sattus tüdruk aga internetisleheküljele, mis oli tehtud alkohoolikutelastele. Seal oli kirjas, et on normaalnearmastada oma vanemaid, kuid vihata nendehaigust. Sest alkoholism on haigus. Inimesed,kellel on selline haigus, on kaotanud kontrollioma joomise üle ega ole võimelised ilma abitasellest loobuma. Samuti ei kontrolli nadpurjuspäi oma käitumist. Ja selle põhjustajaksei ole laps, ega alkohooliku elukaaslane, egakuri ülemus, ega ebaõiglased õed-vennad.Seda ei saa kontrollida ega ravida mitte keegiteine, peale alkohooliku enda. See ei olekellegi süü, keegi teine ei saa põhjustadahaigust nimega alkoholism.Tüdruk tundis, justkui oleks suur kooremtema õlgadelt maha võetud. Ta ei olnud üksi.Seal oli veel palju teisi lapsi ja noori, kellevanem jõi liiga palju ning seepärast vedas neidalt. Valetas neile. Käitus vahel hoolimatult.Süüdistas neid. Ning selle põhjuseks ei olnudnemad, vaid alkohol. Isegi tema enda klassisvõis peale tema olla lapsi, kelle ema, isa,vanaisa, vanaema, onu või tädi jõi liiga palju.Kõige tähtsam oli aga see, et ta leidis abi.Ta sai aru, et on veel palju inimesi, kes onelanud koos alkohoolikuga. Samuti oninimesi, kes lihtsalt on võimelised teda aitama.Ta leidis üles Al-Anoni lehekülje (www.hot.ee/alanon) ning sai rääkida inimestega, kes olidpärit sarnase taustaga perest. Samuti leidis taüles Tootsi toa sõbralikud töötajad(www.hot.ee/varjutoots/) ning Laste ja noortenõustamiskeskuse (http://www.noustamine.ee/). Ta sai aru, et kõigeolulisem on keskenduda iseendale ning mittepidada ennast vastutavaks vanema joomises.Ta õppis, kui tähtis on osata vahel ka endaleabi paluda ning seejärel seda vastu võtta. Taleppis sellega, et ei saa kunagi muuta oma emajoomist.Tere, kallid OK – Ole Kaine ajalehetoimetajad. Ma lugesin eelmist ajalehtesuure huviga, kuna minu arust on sealkäsitletavad teemad tänapäeva noorte elusväga aktuaalsed. Nii ma siis otsustasin teilekirjutada. Ma arvan, et minu kirja võibnimetada ka minu elulooks. See onmuidugi lühikokkuvõte. Olgu alustuseksöeldud, et ma olen 16aastane tüdruk.Ma sündisin küll Tartus, agategelikult me elasime ühesväikeses kohakeses (kohaegainimeste nimesid eimaini). Ma elasin sealkoos oma ema javennaga. Minuema ja isalahutasid jubaenne minu sündi,kuna isa oli joodik.Nii et ma ei olesiiani oma isanäinud. Mu isal pidi olemaveel 18aastane tütar ehk siis minupoolõde. Me elasime selles kohasneli aastat.Me kolisime emaga ühe emapeigmehe juurde, kes elas meievanast kodust umbes 200 kilomeetrikaugusel. Mu vend oli siis14aastane, tema läks vanaemajuurde, kuna mu ema ei saanudtemaga enam hakkama. Nimelt on muvennal skisofreenia. Praegu elab tahooldekodus, kus me teda vahetevahelvaatamas käime. Ema sõbra juures elasimeainult kaks aastat, kuna tuli välja, et katema on joodik. Seejärel kolisime emagajärgmisse kohta. Esimeses elukohas käisinma lasteaias ja nüüd, uues elukohas, läksinviimasesse rühma. Pärast seda läksinkohaliku kooli 1. klassi. Kui ma sain sellelõpetatud, kohtus ema uue mehega. Pärastkahte seal elatud aastat kolisimegi selle uuemehe juurde elama.Selles kohas elasime kaks ja pool aastat,aga seal elamine oli täielik põrgu. Tulivälja, et ka see mees on joodik. Alguses olikõik korras, paar napsu elab üle, aga asi läksjärjest hullemaks. Toimusid mitmenädalasedjoomingud. Pidin tihti ööbima naabritejuures, kuna tema külaliste lärm ei lasknudmul õppida, rääkimata magamisest. Vahepealpidin ma lausa orbudekodus elama. Siis emaotsustas, et nüüd aitab, me läksime emaendise mehe juurde tagasi. See mees elashoopis teises Eesti otsas. Kui olime seal nädalaega elanud, siis see mees, kellejuurest olime just äratulnud, tuli ja otsis meidüles. Ta palus andeksning mu ema andestastalle. Kolisime tagasi,aga kõik hakkas varstijälle otsast peale:joomingud joominguteotsa. Ta muutus purjuspeaga tülinorivaks. Mahakkasin talle tavaliseltvastu ning tema lubasvastutasuks mind läbi seinalüüa ja igasugu muidjubedusi teha. Ta rääkismulle kogu aeg, et minaolen süüdi, et tal onminu emagaprobleemid. Ükskordpurjus olles viskas tameid emaga välja.Elasin mõnd aegaorbudekodus. Siis läksime emaga seal lähedalasuvasse väiksesse linna elama. Käisin suureslinnas koolis kuus aastat, siis pidin minemahalva käitumise pärast teise kooli. Seal käisinkaks aastat, kuni see sai lõpetatud. Nüüdalustasin uut kooliaastat uues koolis.Ma võin öelda, et see on väga jube, kuipeab kogu aeg kolima ja leidma endale igakord uued sõbrad. Praegu oleme elanud selleskohas viis aastat. Aga mu kirja point olitegelikult see, et ma ei hakka kunagi ennastpurju jooma ja pean jookide arvelt vägarangelt piiri. Iga nädalavahetusejoomingukaaslast minust kindlasti ei saa…AnnabellaJoomise asemel liikuma!Mul on elavalt meeles vestlus kahe 13-14aastase poisi vahel, mida juhtusin bussispealt kuulma. Jutt käis loomulikultpidudest, vägijoogist ning kõige selle vahelenii palju roppe sõnu, mida mina nendevanuses polnud kuulnudki. Mõlemadhooplesid ärajoodud alkoholikoguste ja selleuimas korda saadetud “mehetegudega”. Muloli kibe kiusatus pöörduda poiste poole jaKristiina KivilaanGustav Adolfi Gümnaasiumküsida, kas see kõik muudab nende eluparemaks või õnnelikumaks? Kas tõesti onsoov muretust lapsepõlvest nii ruttuvabaneda?Mis siis ometi ajendab elujõulisitulevikuloojaid üha varasemas nooruses kättpudeli järele sirutama? Kas igavus, ahvatlusvõi võimaluste puudumine paremaksajaveetmiseks? Esialgu on kindlasti suuruudishimu proovida niivõrd meelitavat,kuid ometi keelatud vilja. Arvatakse, etselles peitub võimalus tunda ennasttäiskasvanumana. Suurt mõju avaldabkindlasti reklaam. Kaubanduskeskustestorkab teravalt silma alkoholilett, mistihtipeale hõlmab suurema pinna kuiükskõik mis toiduaine või tarbekaup.Pudeleid on erineva kuju, värvi jasuurusega ning etiketid neil lausa kutsuvadproovima. Samamoodi teeb oma töötelevisioon: ei möödu ühtegi reklaamiapusi,näitamata siidrit, õlut või kangemaid jooke.Kuid regulaarse alkoholitarbimise põhjuson sügavamal. Selleks et huviringist osavõtta või aktiivselt spordiga tegeleda, onpeale tahtmise ja ettevõtlikkuse vaja karaha. Mitmelapselised perekonnad ei suudaoma kasvandike eest maksta treeningutetasu, mis tihtipeale küünib kuus viiesajakroonini ja isegi üle selle. Erinevatekehaliste tegevuste harrastamiseks onparaku vaja vahendeid, mille ostmiseks eileita pere kassast vajalikku summat.Noored, kellel need võimalused puuduvad,leiavad lihtsama ja odavama viisi,sisustamaks vaba aega - kamba pealesaadakse ikka joogiraha kokku ja igavusmõneks ajaks peletatud.Sageli juuakse meeleolu loomiseks võiprobleemide uputamiseks. Kuid ükskimeelemürk ei lahenda südamevalu, vaidvastupidiselt süvendab seda. Mingil hetkelvõib meel tõesti rõõmsam olla, kuidjärgmisel päeval tuleb edasilükatudmuredele siiski otsa vaadata ning siis paistabkoorem veelgi raskem olevat.Kuna alkoholiprobleemi noorte hulgasignoreerida pole võimalik, tuleks pidevaühelaadse arutluse asmel nende tähelepanujuhtida hoopis millelegi kasulikumale -näiteks avada silmad looduses peituvatelesportimisvõimalustele. Mõttetu ajaviitmiseasemel võiks tegeleda enese arendamisegavõi organiseerida sõpradega rattamatke.Natukene fantaasiat kasutades leiabvõimalusi väga palju.

More magazines by this user
Similar magazines