kuues - Eesti Karskusliit AVE

ave.ee

kuues - Eesti Karskusliit AVE

OLE KAINE!LK 5 „Jah elule...!“noortepeodLK 6 Haigekassa jaTAI sotsiaalkampaaniadRebecca Kontus:“Austan väga täiskarsklasi –see näitab tugevat iseloomu!“Rebecca ja alkoholi suhete kohta teavad neiu sõbrad, et kui Rebecca ütleb EI,siis on see ka konkreetselt EI. Pealekäimine tema puhul sihile ei vii.LK 7 Spordiklubist SHECLK 10 Wiljandi Metaliklubi2006 (1)6Karskusühendus AVE tasuta ajaleht noortele


2ok KaaneluguOLE KAINE!Rebecca Kontus:“Austan väga täiskarsklasi –see näitab tugevat iseloomu!“Rebecca Kontust teatakse laiemaltseoses bändiga Suntribe – Eurovisioonilosalemisega. Pärnumaaltsirgunud, Pärnu Raeküla gümnaasiumilõpetanud noor laulja on22- aastane. Seega juba aasta vanuses,mille kohta Gorbatšovi omaaegse antialkokampaania ajast on pärit alkoholilembesteütlus, et „sai viinaealiseks“,st seadus lubab kanget alkoholipruukida. Rebecca ütleb, et peab vägalugu inimestest, kes on täiskarsklased– see näitab tugevat iseloomu.Alates 21. eluaastast jõuab noorelinimesel kätte ju ka vanus, midaklassikaliselt loetakse päriselttäiskasvanuks saamise eaks. Siis võibka eeldada, et inimesel on jubatäielikult aru peas ja sihid silme eesselged. Rebecca ja alkoholi suhetekohta teavad neiu sõbrad, et kuiRebecca ütleb EI, siis on see kakonkreetselt EI. Pealekäimine temapuhul sihile ei vii. Noormeestestkijäävad talle heas mõttes silma ikkaneed, kes alkoholi ei tarvita.Tallinnas Otsa koolis pop-jazz-lauluõppiv Rebecca Kontus on omalemmikžanritena nimetanud funkyt,hip hopi ja jazzi. “Kuigi jazz poleselline asi, millega ma tahaksin vägasügavuti tegelda,” on ta ühes intervjuusöelnud. “See on küll suurelmääral poplaulu alus, aga jazz-lauljaksma ei pürgi.”Selles, et Rebecca Kontus üldsemuusikani jõudis, on heas mõttessüüdi tema keskkooliaegnemuusikaõpetaja Kadri Keskküla,Rebecca sõnul tõeliselt heamuusikaõpetaja. Head eeskujud jaõpetajad on elus olulised. “Ma ei tea,kas minust saanuks lauljat, kui tedaei oleks,” nendib Rebecca.Eurovisioonile pürgimas oli kaRebecca Kontuse soololugu, kus tasolistina esitas Briti popiks liigitatudloo “Have You Ever”, mille viisi autoroli Karel Kattai ja sõnad, omamoodiväga tähenduslikud, tegi Urmeli Niit.Rebecca Kontus on laulu sõnumi lahtirääkinud järgmiselt: “See räägibsellest, et inimesed ei pane sagelitähele, kuidas aeg mööda läheb. Etinimesed pole elus teinud asju, midateha tahaks ja mis teeksid elutäisväärtuslikuks.”Mida oma elus saavutada tahate?Rebecca Kontus: Tahaksin eladanii, et kui olen ükskord vana ja kõikmu saavutused elus on saavutatud,võiksin tagasi vaadates tunda, et võinelatud eluga rahul olla, sest olen teinudhäid asju. Täisväärtusliku elu juurdekäib ka see, et inimesel heateodtegemata ei jääks.Milline on teie suhtuminealkoholi tarvitamisse?On ütlemine, et alkohol on tarkadejook, kuid tihtipeale ei oska inimesednäha selles mingit ohtu ja võtavadseda kui igapäevaelu lahutamatut osa– ei saa ühtki nädalavahetust ilma.Mind ennast isiklikult küll häiriks, kuialkohol hakkaks kontrollima minuolemisi ja tegemisi. On ka ütlemine,et kõike võib ju teha, kuid miski ärgusaagu võimust minu üle. Ma ei pooldajoomist. Ei kujuta ette, et maharrastaksin igareedeseid mäluüritusi.Sageli mõeldakse, et lavainimesteellu kuuluvad tihtilugu kapeod ohtra alkoholi vms. tarbimisega?Mida arvate sellestnegatiivsest eelarvamusest lavajaloomeinimeste kohta, kespahatihti olevat alkoholi ja muukahjuliku kraamiga sina peal?Päris kindlasti ei pea ma ennastmingisuguseks lavastaariks ja "pidupanemine" on tingitud pigem ikka igainimese enda väärtushinnangutest jaelupõhimõtetest. Ma arvan, et igaseluvaldkonnas on inimesi, kes ei oskaalkoholiga piiri pidada.Loomeinimestel on aga paraku kaeraelu kogu aeg justkui laval ja nendeprobleemid kõigile nähtavad.Seepärast vist vahel arvataksegi, etnad tarvitavad kõige enam alkoholi.Millised on napsutamistavad teieperes, lähikonnas,sõpruskonnas?Minu vanemate jaoks ei ole alkoholkunagi tähtsat rolli mänginud.Tähtpäevadel juuakse teinekordšampust või veini. Sõpruskonnasleidub inimesi, kellele mingil määralalkoholi on iga hea peo lahutamatuosa, ilma milleta hakkama ei saada.Kuid samas on ka neid, kelle tavad onhoopis vastupidised.Kuidas tunnete, kas tüütutelepakkujatele on raske vastu seistaja konkreetselt ära öelda, kuiolete eakaaslaste seas ja keegiaina visalt peale käib, et võtavõta?Minu sõbrad-tuttavad teavad, et minuEI tähendabki EI. Selline pealkäimineminu puhul sihile ei vii.Mida arvate, kas ja kuidas noorinimene end ka ilma alkoholitahästi tunda saab?Kindlasti saab tunda ennast hästi kailma alkoholita. It's all in your head!Eelkõige saab see alguse kodust.Vanemad võiksid suunata last kassporti, laulmist, tantsimist või mõndamuud huviala proovima. Samaspeaksid vanemad olemas olema omalaste jaoks, rääkima nendega, kui neistärkab huvi alkoholi/narkootikumidevastu ja see ei tohiks olla käskudekeeldudestiilis, et ära-seda-tee...Kodu mõju on kahtlemataoluline, kuid samas ühiskonnamõju on ju nii nagu see meilpraegu on – alkoholireklaamlokkab jne. Kuidas selleskeskkonnas, vaimses ruumis,mis on kohati üsna saastunud,saastast puhtaks jääda?Inimene on ju ometigi mõtlev loom.Reklaam olgu nagu ta on, see onmüügitöö. Ei saa olla tõugata ja lükatameediavahendite poolt ja kõik ei oleju alati ka tõsi, mis reklaamis öeldakse.Inimene peab ise teadma, millest talaseb end mõjutada ja millest mitte.Minu elukeskkonda javäärtushinnanguid on paljuskimuutnud see, et ma olen kristlane.Millega noor laulja RebeccaKontus oma aega sisustab?Õpin Otsa koolis kolmandal kursuselpop-jazz laulu osakonnas laulmist jama olen solist bändis Ska Factor,millega hiljuti lindistasime esimeseloo. Ska on muusika, kus trummrõhutab 2. ja 4. lööki, kitarr mängiboffbeati, walking-bass ja puhkpillirühmjämmib ka veel midagi kaasa.Ska kõlab nagu reggae, aga erinevaltreggaest on ska kiire. Ska on algusesaanud Jamaikalt. Ma laulan TallinnaGospelkooris, mille lauljad onvaldavalt noored, 15 kuni veidi allakolmekümnesed. Lisaks sellele töötanarhitektuuribüroos assistendina.Talvel käin võimalikult paljulumelauga sõitmas ja suvel sõidanrulluiskudega ning mängin võrkpalli.Mulle meeldib käia ka kinos, lugedaraamatuid ja väga meeldib joonistada.Rebecca Kontusega vestles MaireKõrver


ArvamusAjalehtToimetajaltOK ootab tagasisidet ja kaastööd. Kirjuta, tiki või salvesta. Meidhuvitab sinu arvamus väga. Pane aga sõnad järjekorda ja saada teele. Ikkatoimetuse aadressile.Kui saadad kaastöö järgmises lehes avaldamiseks, pane kohe kaasa ka oma foto.Igatsetud õnn —palverännakalkoholiga?3Inimesed ei oskaolla õnnelikudReklaamiteaduse kavalatest keerdkäikudestMida sa arvad reklaamist? Täpsemalt siis alkoholi reklaamimisest.Seadus muidugi keelab noortele suunatud alkoholireklaami, aga kussa seda vahet niiväga ikka teed. Valdavalt on alkoholireklaamistegevad ilusad, seksikad, sportlikud ja edukad noored inimesed.Näitlejatena ei tohi muidugi kasutada alaealisi, kuid vaevalt etkunagise teismeliste hittseeria „Beverly Hills 123456“, või mis taeales oligi, keskkoolis käivaid noorigi kehastasid tegelikult ka 16-või 17-aastased noored.Alles sealsamas USA-s avaldati uurimus, mille kohaseltalkoholireklaami olemasolu suurendab kindlasti alkoholi joomistnoorte seas. Eks me kõik ütle enamjaolt, et ega mind reklaam eimõjuta. Ostan ma jaa mingisugust pesupulbrit seepärast, et üks kehvPoola reklaam mulle seda pähe määris. Aga teate, see on sellineomamoodi psühholoogiline värk. Ega siis kõikvõimalike asjadetootjad, kes kulutavad miljoneid ja laias maailmas lausa miljardeidrahaühikuid, ka päris rumalad ole. Kui reklaamid, siis ostetakse. Kuiei reklaami, oled luuser.Miks rämpstoit ruulib?Inimloom harjub sellega, mida palju näeb. Ja kui siis ühes võõraskohas satub silma alla see vana tuttav toode ja pilt, siis on kohe heatunne. Eks seepärast ole ka McDonalds niivõrd levinud. Inimesedtahavad kas või Hiinas või Buenos Aireseses saada ikka seda vanaja tuttavat. Tahad ju teada, mis sulle hammaste all jääb. Lähed Hiinasrestorani ja ei või kaugeltki kindel olla, et see sült pole tegelikultahviaju või et see supp pole tegelikult hoopis hiigelteo ila. Lähed agaMcDonaldsisse ükskõik millises maailmanurgas ja tead täpselt, midasa sealt saad. BigMac on ühesugune igal pool. See toimibki.Alkoholi puhul on massiline reklaamimine muutnud selle kummalisevedeliku nii tavaliseks, et ilma selleta oleks justkui imelik. Aga vaatsee on tegelikult imelik!Ümber nurgaLisaks alkoholi lausreklaamile on olemas ka nii-öelda kaudne reklaam.Maailma Terviseorganisatsiooni (hullumoodi tähtis organisatsioon)raporti kohaselt kulutatakse näiteks USA-s (Jälle see USA. Parakutehakse seal kõige rohkem uurimusi.) alkoholi kaudselereklaamimisele kolm korda rohkem raha kui otsesele reklaamile.Mis see kaudne reklaam siis on? Inglise keeles on selline termin (masiin ei uhkelda nüüd oma vägeva terminite teadmisega, lihtsalt eitea, kuidas see meie keeles on) nagu product placement. AstonMartini valmistajad maksavad näiteks suuri summasid selleks, etJames Bond just nende autoga sõidaks. Muide, uues Bondi filmisolla Ford selle „reklaamipinna“ ära ostnud ning 007 pidi sõitmaFord Mondeoga. Teatud alkohoolseid tooteid leidub aga filmidesmassiliselt. Ja miks peaks see mõjuma kuidagi teistmoodi kuiametlikus reklaamis, mis James Bondi vaatamisel reklaamipausidelekraanile ilmub?Sulle peetakse jahtiSellist kohutavalt kulukat vaeva nähakse ikka selleks, et võita uusikliente. Kes on aga kõige suurem ja potentsiaalsem uus turg? Ikkanoored. Teisisõnu – sina!Üks kõige tõsisem asi aga alkoholireklaami puhul on see teatudelustiil, mida sellega koos reklaamitakse. Mida sa nendelt reklaamideltnäed? Lahedat elu, ilusaid ja seksikaid inimesi, mõnusat ajaveetmist,sõprust, kangelaslikkust jne. Muidugi ei lähe ükski alkoholitootjaoma hundijalavett reklaamides piltlikult selgitama, mis selle tootetarvitamisel väga sageli kaasneb.Astu vastuMa annan siin sulle ühe idee. Järgmine kord, kui sa näed ühte ilusatja uhket alkoholi reklaami, siis püüa mõelda, milline võiks olla sellereklaamis lavastatud sündmustiku juures üks reaalne asjade käik.Reklaamis ei ole näiteks kunagi keegi nähtavalt joobes.Reklaamitavate toodete manustamisel on see aga paratamatus.Milliseks kujuneks see kontekst sellisel juhul? Mis muutub nendeinimeste suhtlemises? Kui peomeeleolulisse vestlusse tekib tüli,kuidas joomased inimesed suhtlevad sellisel juhul? Mis juhtub siis,kui pidu on läbi? Kas keegi istub äkki ka rooli?Politseiuudistest loetavad alkoholiga seotud õnnetused ja kuriteodjärgnevad valdavalt mingile pidumeeleolule. Muidugi ei juhtu alatimidagi. Küll aga suhtarvult väga sageli. Mõtle sellele järgmine kord,kui reklaami vaatad.Me elame hirmus suures infomaailmas, kus sina ise ei ole ainuke,kes sind ennast kujundab ja sinu suhtumisi loob. Sinust ollakse vägahuvitatud! Sind nähakse potentsiaalse kliendina. Selleks, et olla iseoma valikute peremees, tuleb näha vaeva. Seda vaeva pead endajuures ise nägema.Kainet suvepuhkust soovidesLauri BeekmannJoonistus: Pia ParisMulle meeldib kujund,justkui oleks elu palverännakõnne juurde.Kunagi ühel seminarilkoolitaja küsis, mis on meieelu eesmärk.et laias laastus oli kahtesorti inimesi. Ühed kehitasidõlgu. Teised latrasidkõigest, mis keelel ja meelel: perest, tööst, majast, reisimisest jne.Ka mina olin nende viimaste seas ja tundsin end päris hästi –mina tean, mida mina tahan!Pärast seda väikest saginat koolitaja naeratas ja ütles: „Minuelu eesmärk on olla õnnelik!”See oli hetk, mil sain aru, et mina tegelikult ei olegi õnnelikinimene. Mõistsin, et mul on veel väga pikk tee selleni – et masuudaks seista inimeste ees, neile nii siiralt ja nii lihtsaltnaeratada ja ilma mingisuguse uhkuse või eneseimetlusetaöelda: „Minu elu eesmärk on olla õnnelik!”Täna tulin koolist ja oli kevad ning päike. Vaatasin inimestenägusid ja nii väga ootasin hetke mil saaksin öelda: „Gaash,see on õnnelik inimene!”Aga seda hetke ei tulnud... Miks küll inimesed ei oska ollaõnnelikud?Ülbus, viha, egoism, enesekiitus, pahatahtlikus, kadedus,armukadedus, eneseimetlus – see on vaid väike nimekiriõnnetute inimeste „voorustest”.Elu on palverännak õnne juurde – pikk ja raske tee, mille nimeltasub tahta ja loota, sest nii kaua kui inimest mürgitavadnegatiivsed tunded, ei saa see inimene olla mitte kunagi õnnelik.Palverännak alkoholigaMiks inimesed alkoholi tarvitavad? Ka sellele küsimusele onlihtne ja siiras vastus – inimesed joovad, sest nad ei oska ollaõnnelikud.Mitte keegi ei tõsta pudelit suule mõttega – joon, sest tahanolla õnnetu. Mitte keegi ei tõsta pudelit suule ka niisama.Alkoholist otsitakse lohutust, alkoholist otsitakse julgust,alkoholist otsitakse rõõmu, alkoholiga tahetakse jagada omarõõme. Alkoholist on saanud jumal, mida kummardavad niinoored kui vanad, nii naised kui mehed.Üks luguOma artikli lõpetaksin looga, mis aitas minul mõista, et igainimene on eriline ja väärtuslik just sellepärast, kes ta on. Eiole vaja tilkagi alkoholi, et olla just see, kes sa tegelikult oled!Ei ole vaja tilkagi alkoholi, et suuta olla õnnelik! Absoluutseltkõik väärtuslik, eriline ja imeline on olemas meie endi sees! Janii kaua, kui me otsime seda kusagilt mujalt, ei leia me sedaiialgi.Jumalad olid paika pannud viimase järve ja valmistusid jubalahkuma, kui peajumal nad enda juurde kutsus: „Olete teinudkõik, et inimestel oleks koht, kus õnnelikult elada, aga ennekui me lahkume, on teil vaja otsustada, kuhu te panete viimaseasja.”Jumalad vaatasid teineteisele otsa ja olid segaduses: kas tõestiolid nad midagi ära unustanud?„On veel üks asi, mida ma tahan inimestele jätta,“ laususpeajumal ja võttis taskust jumalikkuse ja täiuslikkuse, „aga mulon vaid üks tingimus – te peate selle panema kuhugi, kustükski inimene seda leida ei suudaks.”Jumalad istusid lõkke äärde ja hakkasid mõtlema. Ei julgenudnad seda jätta kõige sügavama ookeani põhja, sest kunagi jõuabinimene ka sinna. Ei julgenud nad seda jätta isegi maakerakeskele, sest ka sinna võib inimene kord jõuda.Juba olid nad lootust kaotamas, kui üks jumalatest püsti kargasja suurest rõõmust hõiskas: „Ma tean! Ma tean seda kohta!Tean kohta, kust inimene ei oskaks mitte kunagi jumalikkustja täiuslikkust otsida! Me peidame selle inimese enda sisse!”Kristjan Vanaveski


väikesest mõttest!5Fotod:: Steven Alkok“JAH ELULE”noortepidude sariEestis on 350 000 igapäevasuitsetajat jatubakatarbimisest põhjustatud haigustessesureb igal aastal ligi 2000 ning haigestub3000 inimest. Tubakasuitsus on lisaksnikotiinile 4000 mürgist ühendit, millest40-60 on vähkitekitavad. Iga teine suitsetajasureb tubakast tingitud haigustesse janeist pooled juba keskeas. WHO (WorldHealth Organisation – Maailma Terviseorganisatsioon)andmetel on suitsetaminemaailmas tapja nr. 1.Haigused, mida suitsetamine põhjustab:leukeemia, emakakaela-, põie-, suuõõne-,keele-, kõri-, söögitoru-, neeru-, pankreasejamaovähk, kroonilised südame- ja veresoonkonnahaigused,kopsuhaigused, osteoporoosehk luude hõrenemine, lastetus,impotentsus, maohaavad, jne. 90% kopsuvähijuhtudest on põhjustatud suitsetamisest.Tõelist ohtu tervisele tekitab ka passiivnesuitsetamine ning uus noorte hulgas levinudtrend – vesipiibu suitsetamine.Rahvusvahelisest GYTS uuringust selgub,et 80% Eesti noortest elab kodudes, kusvähemalt üks vanematest suitsetab ningnoor on tahtmatult passiivse suitsetamiseohver.Eesti Konjunktuuriinstituudi 2005 uuring„Alkoholi tarbimise ja suitsetamise riskid”näitas, et 40% 10-13-aastastest on suitsuproovinud, 14-18-aastastest suitsetab igapäev viiendik ning 19-29-aastastest ligikolmandik. 87% tunnetavad eakaaslastesurvet suitsetamisele, 61% tahavad lõpetada,47%-l on vähesed teadmised suitsetamisemõju kohta, 42% mõjutavad väärtushinnangudühiskonnas. Uuringust selguska, et oluliselt on kasvanud nende õpilaste,eriti tütarlaste hulk, kes joovad ennastsageli purju. Võrreldes 1995. aasta uuringuga,on see arv lausa kümnekordistunud.16-18aastastest Eesti noortest on igaükskorra purjus olnud, kümnendik on olnudjoobes viimase nädala jooksul ja et 16-18-aastased eestlased joovad end sagedaminipurju kui samaealised muulased. Ühtlasiselgus ka, et linnanoored tarbivadsagedamini alkoholi kui maanoored, eritisuur erinevus valitses just 16-18aastastelinna- ja maanoorukite vahel.Karskusühendus AVE viis hiljuti läbinoortele neidudele suunatud kampaania„PROmilline elu!” , mis on taotluslikultsuhteliselt šokeeriv - et kui seda plakatitnähakse, siis tekitaks see ühelt pooltprotesti ja teiselt poolt äratundmist. Plakatilon foto purjus naisest ning selle all tekst:„Öised peod, liigne alkohol, hommikusedpeavalud, piinlikud mälestused, purunenudsuhted...” Karskusühingu AVE tegevjuhtLauri Beekmann osutab Euroopas 2003.aastal tehtud uuringule, mis näitas, etvõrreldes 1995. aastaga on kümnekordistunudnende tüdrukute arv, kes on elu jooksulenam kui 20 korda purjus olnud. «Erinevusmeeste ja naiste vahel on vähenenud, mitteet mehed oleksid alkoholist loobunud, vaidet naised on hakanud rohkem jooma.”Analüüsinud kõiki neid fakte ning mõeldesEesti ja eestlaste tulevikule, käivitasreklaamiagentuur Focus AD 26. septembril2005 kampaania „EI! TUBAKALE,JAH! ELULE”. Otsustasime kampaaniatjätkata 2006. aasta jooksul ning samas kalaiendada teemat – „EI TUBAKALE, EIALKOHOLILE, JAH ELULE”, sestsuitsetamine ja alkoholi tarvitamine käivadkäsikäes.EESTI ESIMENE TUBAKAVABAPIDU „EI TUBAKALE, EIALKOHOLILE, JAH ELULE” toimus2. detsembril Hollywoodis Kõikpeokülastajad said sel õhtul tantsida puhtasõhus. Peo läbiviimisega koguti raha Tallinnaesimese Alkoholi- ja Tubakavaba(NK) Noortekohviku rajamiseks(www.ave.ee/kohvik) Õhtujuht oliElektra. Peaesineja: REBECCA.Esinesid: D.r.e.a.m. Studio tantsijadning Staariakadeemia lauljad. Toimusmoedemonstratsioon, kus nooredmoeloojad olid valmistanud kostüümidteemal „EI tubakale, EI alkoholile.”Peolistele pakuti kohukesi ja piimakokteile.Tahtsime tõestada, et lahe on pidutseda kailma alkoholi tarvitamiseta jasuitsetamiseta. Pidu kajastati ka Kanal 2uudistesaates „Reporter” ja kuna esimenetubakavaba pidu ööklubis õnnestus 100%(küsitlesime peolisi), siis otsustasimekampaania raames korraldada tervenoortepidude sarja „ JAH ELULE” igasuurema maakonna ööklubis.Tartus (Atlantis) 19. märts (P) kell 18Tallinnas - (Rock Cafes) 2. aprill (P)kell 18Rakveres (O2) 9. aprill (P) kell 18Pärnus (Mirage) 7. mai (P) kell 18Tallinnas (Parlament) 12.mai (R) piduüle 18-aastastele kell 22Haapsalus (Africa) 21 mai (P) kell 18Peosarja eesmärk on tõmmata tähelepanunoorte seas valitsevatele probleemidele -väga kõrge alkoholitarvitamine jasuitsetamine alaealiste seas. Samaspakkuda välja noortele võimalus vaba ajaveetmiseks ühel õhtul tubakavabaskeskkonnas ning panna nad mõtlemasuitsetamise ja alkoholitarvitamisekahjulikele mõjudele. Pidudel ei peatarbima alkoholi ja suitsetama, et olekslõbus.Spetsiaalselt peosarja jaoks tegid Genkaja Metsakutsu räpplaulu „MIKSMITTE TÄNA”, mis räägib suitsetamise-alkoholitarbimisemõttetusestja soovitab neist pahedest loobudajuba täna.Laulu sõnad autorite kommentaaridega:Point: kõik kas ei viitsi ennast muuta võikui viitsivad siis teevad seda HOMME.Umbes, mina muudan end HOMME, sinamuudad end HOMME, tema muudab endHOMME. Aga võiks juba täna...1 salm:Esimest korda mu kolmas silm tuhast ärkassiis/kui enne LIVE'i baariletis üht tüdrukutmärkasiin/nagu Edelweiss'i õis keset pori/ ta seal oli/jäi silma nagu parema käe reegli järgijaLondonis/miks jäi?/ Jälestan naisi ,kes on juua täis/see Kleopatra/ tellis ananassimahla/kaunid põsesarnad, stiilselt riides/mu oma Piret Järvis, MaarjamaaAphroditeEEE/nägu - Hollywood, välimus - Versace/aii aga huuled - pahvisid Marlboro Lightsi/lõhn - Dior/ maitse - tuhatoos/beib come on/ need asjad ei käi koos/a ta ütles et "Võta mind niii nagu olen!"/ja et kui mulle miski ei sobi on see miiinuproblem/alatasa küll endale lubadusi teen/et naise välimus pole mu jaoks prioriteet/alates HOMSEST(hah) sest sest (jah)/kohe (nonoh?) ei suutnud vastupanna(ahsohh!)/aga peale koos oldud kaht kuud/ühes kiindumusega kadus ka kannatus/need huuleläike maitselised huuled poldenam samad/kuna teadsin maitset nennnde, huuuulte,taga/"Suitsetan vaid pidudel", see ei kand vilja/see on homsesse lükkamine, homme onhilja/(Adiosssss!)Ref:vastad kõnedele homme - miks mitte täna?/maha jätad homme - miks mitte täna?/otsuse teed homme - miks mitte täna?/aega on veel ,kõike teen homme/Homme ja homme,kõik toimub hommme,meenutame kõik viitsütikuga pommehomme pole ühtust targem,võib olla valgemasju sinna lükkame, lükkame2 salm;Uus päev algab, tänavalatern idast süttib/teen elule uued sõnad, elan vanas elurütmis/täna midagi ette võtta pole enam mõtet/sest homme ,homme võin muuta ju kõike/võin maksta võlad või teha printsessikonnast/aga ikka kõik jääb samaks nagu Madonna/(miks?)sest "muutjad" jagunevad kahteleeri/ühed ,kes teevad asju täna ja teisi eieksisteeri/mu sõbrad jätavad joomist iga peo järel/a viskavad viinakuradile käppa iga peolävel/minuga kaasas mu pudel Coca-Colat/"Kamoon mees ,Sa pidid meile ju viskitooma"/õhtul on solvund ,hommikul on suu kuiv/hüpofüüs peas lõhub eha eel puid/oleks midagigi alkoholivabat juua vaid/aga pole, nagu backstages iga mu LIVE/kasvõi üks veepudel mitte 10-e siidripurki/ja saaksin kurgu märjaks peale kontserti/aga eii kõik siin riigis jääb samaks/sest kõik muutub alates päevast pärasttänast/VALI MIND - ja homme on kõigil parem/VALI MIND - ja teen teile oma lossis pralle/Legendaarne Parlament ,Metsa Kutsupresident/põhiseadus mu plaat "Tes-tament"/(OUU!)JAH ELULE pidudel kingitaksekülastajatele kampaania lauluga „Miksmitte täna” CDplaate, demonstreeritakse suurel ekraanilerinevate sotsiaalsete kampaaniate klippe„EI TUBAKALE, JAH ELULE,” SÕIDAKAINE PEAGA”, ARMASTUSEERVISEKS”, PROmilline elu!, Madis Malkviib läbi tubaka-teemalise SMSviktoriinmängujne. Jagatakse ka muudnoorte elu ja noortekultuuri puudutavatinfomaterjale (HIV, alkohol, turvaline seks).Programmis:Genka, MetsakutsuInes koos ansambligaSKY Plus DJ-d Andi Raig või TaaviLeppiman ja tantsÕhtujuht: Madis MalkPileti hind on 60.- , ISIC kaardiga 30.-Peosarja piletitulust 50% läheb TallinnaAlkoholi- ja Tubakavaba Noortekohvikuasutamisfondi.Kohviku idee elluviijaks on grupp noorivanuses 10-26a, projektijuht KarinStreimann.Kohviku potentsiaalsed külastajad onnoored 10-26a, kuid ka näiteks emadlastega ja kõik kes soovivad aega veetapuhtas õhus. Ka tänavaküsitlus näitas, etnoored on huvitatud sellise kohvikuolemasolust, sest Tallinnas ei ole ühtkikohvikut, baari ega söögikohta, mis oleksmõeldud otseselt noortele, kus saaks pärastkooli soodsalt ja tervislikult süüa-juua,omavanustega aega veeta, üritusikorraldada. Noortekohviku avamisegaväheneks noorte hulk, kes istub vabal ajalTallinna baarides ning on seeläbi aktiivsed/passiivsed suitsetajad; väheneks noortealkoholitarbimine, sh liiklusõnnetused,noorte kuritegevus ja eakaaslaste vahelineväärkohtlemine jne.Projekti koostööpartnerid: ÜhendusAlkoholivaba Eesti (AVE), Lastekaitse Liit(LL), AIDS’i ennetuskeskus, SA Heategu,Focus AD reklaamiagentuur.Raha Noortekohviku käivitamiseks kogume3-kuulisest SMS-viktoriinmängust,pidudesarja „JAH ELULE” piletitulult ningkampaania toodete müügist. (kuivatatudpuuviljade ja pähklite segu, pudelivesi, T-särgid, märgid).Tule peole!Ruta Vahi


6okwww.narko.eeOLE KAINE!Miks sa ennastlõhud?Haigekassa rahastatav “Noorte meediaprojekt” onkolmeosaline teavitusprojekt, mille eesmärgiks onrääkida noortele terviseriskidest, mis kaasnevadalkoholi tarvitamise, suure suhkrusisaldusegatoitude söömise ja igapäevase suitsetamisega.Lisaks telekampaaniale on iga kampaania kohta kaveebilehel viktoriin, mis annab peamiselt 11-15-aastastelenoortele võimaluse panna oma teadmised proovile ja lugedaka samas kampaania teemal lisamaterjali. Viktoriin jalisamaterjalid on veebilehel nii eesti- kui vene keeles.Alkohol on Eesti noorte oluliseks terviseriskiksViimase kümne aasta jooksul on Eestis alkoholilembestenoorte arv pidevalt suurenenud. Eesti noortest oli2002.aasta kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetelenne 13. eluaastat purjus olnud üle 18% ja 15-aastastest üle49%. Regulaarselt (kord nädalas) joob alkoholi 11-aastastest5%, 13-aastastest 10% ja 15-aastastest 24%.Ligikaudu 40% alaealiste kuritegudest pannakse toimealkoholijoobes. Iga neljas surmajuhtum Euroopa 15-29-aastaste meeste hulgas on seotud alkoholi joomisega, Eestison see näitaja Euroopa keskmisest veelgi suurem.Noorsoouuringu KISS 1999.a. andmetel kaasneb alkoholijoomine suguelu alustamisega pooltel noortest. Eelnevaltalkoholi tarvitanud noored sagedamini esimeses suguühtesjuhusliku partneriga, mis suurendab seksuaalpartneritearvu ja riski haigestuda sugulisel teel levivatesse haigustesseja saada HIV- viirus.Eelmise aasta augustis viidi Eesti noorte seas läbi küsitlus,et selgitada välja noorte teadlikkus alkoholi joomisegakaasnevatest tervisehädadest. Küsitlusele vastas 250 noortvanuses 11-15 eluaastat. 162 vastanutest olid tüdrukud ja88 poisid. Läbi viidud küsitlusest selgus, et vaid 56%noortest teadis, et vitamiinide ja mineraalide puudus võibolla tingitud ka alkoholi joomisest. 59% noortest teadis, etalkohol võib põhjustada närvilisust ja rahutust. 57% oliteadlik, et alkohol võib põhjustada ainevahetushäireid.Kaadrid klipist “Miks sa ennast lõhud?”Kampaaniad ja nendes osalemine28. novembril algas alkoholiennetuse kampaania, millepõhisõnum “Miks sa ennast lõhud?” seob liigse alkoholijoomise ja vigastuste riski. Mida suurem on joodud alkoholikogus, seda suurem on lisaks muudele terviseprobleemideleka võimalus endale tahtlikult või tahtmatult viga teha.Suuremat aktiivsust alkoholiennetuse teemalises viktoriinisosalemisel on üles näidanud koolid väljaspool Tallinna ningka vene koolidest. Kokku on alkoholiennetuse teemalisesviktoriinis osalenud 461 erinevat klassi, noorimad vastajadon olnud 5. klassi õpilased, ent viktoriini täitjaid on olnudka 12. klasside õpilasi.13. veebruarist käivitus teine kampaaniaosa, mis seekordon suunatud liigse magusatarbimise vähendamiselesõnumiga “Magus ei tee elu magusaks!”. Sel teemal saabpraegu osaleda viktoriinis www.terviseinfo.ee.Kevade teises pooles on veel tulemas ka suitsetamiseennetamise kampaania “Naudi elu, ära suitseta!”, mis onseotud ka 17. aprillil lõppeva suitsupriide klasside võistluseganing siis saab ka sel teemal testida oma teadmisiwww.terviseinfo.ee.Parimate teadmistega klasside vahelselgitatakse 2006.a maikuus välja üksklass, kes võidab klassiekskursiooni.Reis loositakse välja siis, kui kolmkampaaniat on toimunud ning kolmeviktoriini üldpunktisumma teada.Tervislikku saabuvatsuveperioodi soovides,Sirje VaaskHaigekassa tervishoiuspetsialistKampaania „Jää puhtaks!“ jagab infotuimastite mõjust ja võimalikest kahjudestAlates 13. märtsist võis tänavatel, internetis,noorte kogunemiskohtades janoorteväljaannetes näha 15-19-aastasteleeesti ja vene noortele suunatudteavituskampaaniat „Jää puhtaks!“.Kampaania raames on alates märtsistavatud ka informatiivne kodulehtwww.narko.ee, kus nii eesti- kui venekeelsednoored saavad ülevaatlikkuinfot narkootikumide ning nendegaseotud ohtude kohta.13. aprillist täienes kampaania teleklipiga „Jääpuhtaks!“, milles Cool-D laulu taustal tõetruultkirjeldatakse narkootikumide teekondakaugest Aasia riigist Eestisse. Teleklippi onvõimalik alla laadida koduleheltwww.narko.ee.Antud ennetuskampaania on suunatudtavalistele noortele, mitte probleemsetelenarkomaanidele ega riskirühmadele. Eesmärkon teadvustada noorte seas uimastitetarbimisega seotud riske sealjuureskasutamata hirmutamisretoorikat.Uurimustele toetudes võib väita, et kõige enamheidavad noored uimastiennetusele ettemanipulatiivset informatsiooni, mis liialdabja paisutab üle ohtusid ega anna mingit infottarvitamise põhjustest ja reaalsetesttagajärgedest. Uimastiennetuse analüüsmujalt maailmast on tõestanud, ethirmutamisele baseeruv ennetus ei toimi.Erinevad uuringud näitavad, et uimastitepruukimine Eesti noorte hulgas on viimasteaastate jooksul väga palju kasvanud. Kui 1995.aastal oli Eesti õpilaste hulgas uimasteidproovinuid 7%, siis 2003. aastal juba 24%.Viimased uuringutulemused näitavad, etvähemalt korra elus on narkootikumeproovinud 34,8% ehk enam kui kolmandik16-24-aastastest noortest. Samas on noorteteadlikkus narkootikumidest jätkuvalt vägamadal. Puudu jääb infost, mis valgustaksuimastiga seotud ohtudest.Kampaania üldidee „jää puhtaks“ eesmärgikson rõhutada uimasti ebapuhtust. Laiemakampaania eesmärgiks on eelkõigekodulehekülje reklaam, aga ka negatiivseteassotsiatsioonide tekitamine. Välireklaamison kasutatud kujundeid, mille eesmärk onmuuta uimastid ebameeldivaks. Kampaaniaühe väikse osa moodustavad postkaardid,kuhu on kirjutatud „kallis inimene, palunsaada narkootikumid P…sse“, ja jagatavadkleepsud „dõup on p…: külge jääb kergelt,lahti saada ilge pein“. Ebatsensuurseteväljendite esitamisel kampaania ühe osanatuleb arvestada konteksti – kleepsule japostkaardile kirjutatu on iroonilinesõnademäng, mis on eelkõige mõeldudšokireklaamina tähelepanu tõmbamiseks janoorte suunamiseks koduleheküljele. Pisuträige keelekasutus haakub kampaania teisteosadega, hip-hop taustamuusikaga jareklaamiklipiga. Kaasaegse noorsookultuuripopulaarseima muusikastiili sõnum on sageliesitatud sellises keeles.Www.narko.ee annab uimastitest täpsetinformatsiooni, et noored ei peaks toetumavaid tarvitajatest sõprade kogemusele, vaidneil oleks võimalik teavet hankida usaldusväärsestallikast. Interneti leheküljel saabteada uimasti välimusest, tarvitamise viisist,põhjustest ning sellega seonduvatestkahjudest. Informatsioon uimastite mõjuston välja toodud usalduse võitmiseks.Igakülgne teave on vajalik selleks, et nooredmõistaksid, et neile soovitakse jagada teavet,mitte suruda peale manipuleerivat hoiatust.Esimestel nädalatel külastasid lehekülgetuhanded inimesed päevas. Tänaseks on ligikuu kestnud kampaania veebilehe külastajatearv päevas keskmiselt ligi tuhat.Hea meel on tõdeda, et kodulehele onlaekunud palju tagasisidet. Noored teevadettepanekuid, kuidas lehte veel paremaksmuuta, samuti küsitakse abi ja nõu. Paljudsoovitavad lisada ka tubaka ja alkoholi teema,eriti küsitakse nuusktubaka kahjulikkusekohta.Airi-Alina Allaste,sotsioloogAljona Kurbatova,Tervise Arengu InstituutStrateegia ja planeerimiseosakonna juhatajaNoortepäev kohvik Moskvas!Moskva kohvik. Hubane õhkkond. Kuid miski oli teisiti.Mind ümbritsesid noored. Rohelistes särkides noored.Miks? Sest just sel päeval, 22. veebruaril, kogunesid nooredMoskva kohvikusse selleks, et näidata, milleks nadsuutelised on. Noortekohviku projekti katsetamine.Noortekohvik on nimelt projekt, mis taotleb noorukitelekohta, mis oleks ilma alkoholi ja tubakata. Ilmasuitsuhaisuta ja purjus inimesteta.Moskvas oli tore. Kõik olid rõõmsad. Inimesi oli vanusest7-25. Muidugi kõige pisem kohviku külaline oli 1,5-aastanetirts, kellele vägagi meeldis mikrofon ja märgid. Jah, justmärke sai iseendale meisterdada.Seal olid parimad jäätisekoksid ja veel – seal polnudmõnuaineid. Meeldiv õhkkond oli saavutatud just aktiivsuseja pealehakkamisega. Aliase grupimängud, aja peale puslekokku panemine, viktoriinid ja nooruse lemmik MadisMalk. Tordid ja muud nännid auhindadeks. Kaua plaanitudüritus sai peetud väga paljude külalistega erinevatestkoolidest ja mitmete uute pooldajate ning pealehakkajatega.Avalikus foorumis küsitakse juba järgmiste toredate üritustekohta. See aga teeb ainult head meelt. Kui soovid osa võtta,külasta meid www.ave.ee/kohvikGerda PeetsKohvik Moskvas toimunudüritusel ja Kesklinna AvatudNoortekeskuses täidetud küsitlusevastuste kokkuvõteMilline peaks noortekohvik olema, et sulle meeldiks sealkäia?• Õhustik hubane ja mahe ja kindlasti puhas• Avarad ruumid ja värviküllas• Üritusterohke, stiilipäevad• Et ka noortel oleks seal võimalik üritusi korraldada, vabalavanoortele• Võiks olla ka piljard või lauatennis• Sõbralike teenindajatega• Menüü sisaldaks ka tervislikku toitu (nt: toorsalatid)• Pehmete diivanite ning istumispatjadega ning võimalus istudamitmekesi koos, kuna enamus noori käib kambakesi• Mitmekesine ja meeldiv muusika (nt: jazz, soul, blues), erinevadesinejad live’s• Noortele taskukohased, soodsad hinnadMis võiks olla noortekohviku nimi?Noortekohviku nime pakkusid välja 21 küsitletut. Nende hulgast 9arvasid, et selleks võiks olla Noortekohvik või lihtsalt NK, sest seeon ühtlasi ka kõige informatiivsem.Veel väljapakutud nimesid:• Noortekohhu • Noorte – Revolut-sioon • NoSmo • Käpik • SUPERIA• Friikartul (2x) • Wild Adapter (2x) • Armada (2x) • Splash •abrakadabra • Segadus • U.A.N (Uue aja noored) • Young Lounge• Saiake • Fall • Happy • Mina Olen Siin • Noored rokivad • EestiNoored on Omad • Fresh • Young Men • CoolOn sinul ideid, mis võiks alkoholivaba noortekohvik endalenimeks saada?Täpsemat infot kaasalöömise võimaluste kohta saad teada meiekodulehte külastades. Leiad selle aadressilt www.ave.ee/kohvik.Oma ettepanekute esitamiseks või meie listiga liitumiseks annaendast märku ja kirjuta aadressile kohvik@ave.ee


Tegijad7SHECMis on SHEC?Oleme spordiklubi, mille eesmärgiks on arendadaekstreemsporti Eestis. Meie klubi SHEC omab keskkondaka internetis. Kuna ekstreemsport on Eestis noorte seaskõige populaarsem spordivaldkond, siis tänu sellele on kameie keskkond vast suurim omataoline Eestis. Klubihuviorbiiti kuuluvad freestyle ski, lumelaud, bmx, surf,veelaud, motosport jne.Tallinna Kristiine keskuse uus ScotlandYardi kohvik on suhteliselt ekstreemnekoht. Ettekandjateks on palgatudvõõrapärases vormis politseinikud, kelrevolver vööl. Ju siis kardetakse, etkliendid lähevad ilma arvet maksmataminema. Just sellises sobivaltäärmuslikus õhkkonnas kohtusin kaheekstreemsportlasega. Tõnis Sildaru jaKaspar Eding spordiklubist SHEC eisuusata siledal maal. …Tõnis: Meie tegeleme freestyle suusatamisega.Kui paljud on juba lumelauasõidugakursis, mille osadeks onhüpped, railidel libistamine, siismeie tegeleme mäesuuskadelsama asjaga.Tavalugejale siis teadmiseks, etfreestyle suusad ei erine tavalistestmäesuuskadest oluliselt pealeselle, et neil ainult mõlemad ninadon üles keeratud – seega saab sõitasuusaga ka selg ees. Miks sedavaja? Tagurpidi on raskem jaseega ka pisut hinnatum. Railidon siis aga torud, mille peal saabsuuskadega libistada ja muidtrikke teha. Hüpped ei ole kaniisama hüpped, vaid tehakse ikkaflippe (saltosid) ja muid pisut“akrobaatilisi“ elemente.Kust tuli idee sellise asjagategeleda?Tõnis: Eks väiksest peast on kuskilt ju ikkaveidi hüpatud ja et asja enda jaoks ikka ainahuvitavamaks teha, sai mõned trikid hüpetelejuurde liidetud, põhiosa aga alast eestisse ontulnud ikka läbi meedia – sealt trikid javõimalused ära nahtud, sai neid ka siinproovima hakatud ja eks see nõnda siis edasiarenes. Nii see on arenenud ja nüüd on kaEestimaal selle alaga tegelejaid juba päris palju.Ja seda nimetatakse ekstreemspordiks?Tõnis: Eks iga sport ole omamoodi ohtlik, agaseal on kindlasti suuremad riskid. Kuna lennudon kõrged, kiirused suured ja elemendidkeerukad, siis vigastused ja õnnetused on paljukergemad tulema kui korvpalli mängidesnäiteks. Eks see teebki asjast ekstreemspordi.Miks te sellega tegelete?Kaspar: Risk ongi see, mis köidab - adrenaliin!Sa tead, et võid haiget saada, kui teedmidagi valesti. Eks ikka esineb ka väikseidluumurde ja muid sääraseid asju. Sinikad jamarrastused on tavaline asi. See ala point jaidee ongi - oma piiride tunnetamine javõimalikult kõrgele lükkamine.Tõnis: Sellel spordil on jah see erinevus, etlisaks oskamisele pead sa ka vaimselt olemavalmis realiseerima oma oskused hüppel. Niiet asi on mõistusega seotud. Ja üle keskmisepeab ikka julge ka olema.Kas seda ala peetakse ikka nagu pärisspordiks?Tõnis: Lumelaual on see ala ka täiesti olümpialolemas – rennisõiduna.Kaspar: Väiksed võimalused on, et juba 2010võib seda ala olümpial näha lumelaua kõrval.Lumelaud oli siis paibis ehk rennisõidus visttänavu juba teist korda olümpiamängudelkavas.Nii et teie olete selles vallas Eestimaapioneerid?Tõnis: Ehk võib ka tagasihoidlikult nii jahöelda. Samas ei saa seda väga nii vast lugeda,sest Eestis on ala ikka alles veel üsna noor.Millega te suvel tegelete? Suvel pole sellealaga vist midagi peale hakata?Kaspar: On ikka. Suvel me teeme sarnaseidhüppeid vette, Männiku karjääris. Sinna ontehtud hüppetrampliin ja seal saabsamasuguseid trikke teha.Tõnis: Vette ongi suvel hea hüpata. Nii saabuusi huvitavaid asju proovida. Kui näiteks peapeale kukud, siis ei juhtu eriti hullu midagi.Kaspar: Lume peal tähendaks samasugunekukkumine juba aga tõsist vigastust. Nii etsuvel saab hästi harjutada.Tõnis: Lisaks on batuudil üsna hea võimaluserinevaid trikke harjutada– seega suvel on teha küll.Muidugi tuleb ja tulekspalju rohkem ka suvel lumelharjutada, sest eks kõigerohkem meil just puudusongi sõidutundidest lumel.See kõik aga on üsnakulukas, eriti suvel.Kas sellel alal onmaailma tasemelsamad riigid tugevadnagu murdmaasuusatamiselgi?Tõnis: Ma tõmbaksrohkem paralleelimäesuusatamisega. USA junäiteks murdmaas erititugev ei ole, aga sellel alalon kindlasti.Kaspar: Eks klassikalised suusariigid on kamuidugi tugevad.Siin ju mägesid eriti ei ole. Kus teEestimaal selle spordialaga tegelete?Tõnis: Mägesid meie spordiala eriti ei vajagi,rohkem head parki, kus erinevad atraktsioonidpüsti – kikkerid, railid, paip jne. Kui aga Eestisträäkida, siis häid parke meie keskustes veelkahjuks ei leidu. Muidugi üheks probleemikson veel Eestis lühike lumeperiood võrreldesmägedega, kus võib isegi 365 päeva aastaslumel olla.Kaspar: Õnneks räägitakse Lasnamäelesisepargi rajamisest, seal saaks sõita siis jubaaastaringi, mis omakorda tõstaks tublistieestlaste taset.Igaüks ikka sellise alaga vist tegelemaminna ei tohiks?Tõnis: Mäele võib ikka minna.Kaspar: Loomulikult tuleb osta suusad japroovida. Nii on ju kõik alustanud. Ega sa eipea ju kohe mingeid meeletuid asju tegema.Hakkad lihtsatest asjadest peale. Hüppadväikesest hüppest alguses otse üle ja siis proovidmingisugust väikest elementi juurde panna,näiteks suusast kinni võtta või suusad ristipanna ja nii see asi areneb.Tõnis: Jah, ega siis kohe ei pea ka kõigesuuremasse hüppesse minema. On ka väikseidolemas. Aga mida varem asjaga pihta hakata,seda parem muidugi kindlasti. See nüüd eitähendaks, et oled 30 ja nüüd on hilja alustada,ei... ei ole, muidugi maailmataset pole mõtetpüüda, aga oma lõbuks võib ju alati.Kaspar: Ja railimisega on samamoodi.Algajatele on boksid. Mitte siis torud, vaid nagunimi ütleb karbid, mida mööda saab libistada.Boksid on laia pinnaga ja neil on lihtsamtasakaalu hoida, kui toru peal.Tõnis: Kukud vähem ja hambad jäävad suhu:D, ok ega nii hull kah nüüd pole.Kes teil klubiliikmed on? Kas sellegasaab liituda ka?Tõnis: Klubi keskkond ja teami sõitjad onkaks eri asja. Klubi keskkond on meieinternetilehekülg, mis on siis mõeldud kõigileekstreemspordialadega tegelevatele inimestele,sinna hulka kuuluvad näiteks rula, uisk, bmxjne. Keskkonnast leiab foorumi ja veel igasugustmuud infot. Klubi tiimi sõitjatega on sedasi, etneil peab ikkagi eesmärk olema, et mida nadteha ja kuhu jõuda tahavad. Meeskonna sõitjadpeavad ikka asja hingega võtma, võistlustelkäima ja muidu aktiivsed olema.Nii et kui on näha, et on huvi ja tulemust ka,siis võetakse teami alla.Kaspar: Selle spordi puhul on ka ikkasamamoodi, et kes rohkem harjutab ja sellelepühendub, saab paremaks.Tõnis: Mida rohkem sa oled harjutanud, sedamugavamaks muutub pm stiil ja õhutunnetus,mis on hädavajalik.Aga samas jälle mõned aastad tagasi tuliPrantsusmaa meistriks üks vend, kes oli sellealaga tegelenud ainult kolm aastat, eks tasuuska muidugi oli kaua sõitnud. Aga naguenne juba ütlesin, see on ka sellinemõistusesport. Sa pead olema valmis, et teedflipi ja keerad ennast veel ka kaks korda näitekssamal ajal ümber oma telje.Kaspar: Mõnel tuleb see asi muidugi paljukiiremini. Teine peab aga palju rohkem vaevanägema.Tõnis: Eks mõnel on annet muidugi rohkemkui teistel. Eks see ole igal alal ju sedasi.Kui on ala vastu huvi või teadkedagi, kes tahaks ükskõik milmoel SHECi tegevust toetada,võta ühendust SHECi presidendiTõnis Sildaruga. 56 654 969Keskmise Eesti noore ekstreemsus onnarkomaania ja alkoholism. Kuidas teilesee asi paistab?Tõnis: Meie tegevus on nüüd muidugi kaheotsaga asi. Antud sport on tervisega ikka veidiriskimine kindlasti. Aga eks iga sport hoiabnendest asajdest rohkem või vähem eemale.Kaspar: Seda kindlasti, et selliste asjadegategelemiseks jääb palju vähem aega. Meieginäiteks käime vahest reede õhtuti pigem kuskilbatuudil hüppamas või Männikul vette„lendamas“ kui klubis joomas. Kui on midagiparemat teha siis ei tule selle pealegi, et lihtsaltkuskile nurgataha õlut minna jooma.Sedasi, siis. Jõime oma mahlad ära ja makstudsai kenasti ka. Politseineiu baarileti taga jäiigatahes rahule.Tõnis Sildaru ja Kaspar Edinguga käisvestlemas Lauri Beekmann


8ok Teri ja tsitaateOLE KAINE!Väljavõte presidentLennart Meri 2001.aasta emadepäevakõnestKohtusin majaperemehega, kolhoosi esimehega,kes oli kolhoosist koju linna tulnud ja küttisparajasti pliiti. See oli kuuekümnendate lõpp, kuiküla elas hoopis jõukamalt linnarahvast. Peremeesrääkis, et eelmisel päeval sõitis ta ringi ja ajasrahvast heinatööle. Tal oli raskusi, sest traktoristidolid purjus. Ta rääkis külarahva heast teenistusest,mille eest sai alati viina osta. Ta rääkis mitmestperest, kus kõik olid purjus, kaasa arvatud voodisaelevad lapsed. Ta rääkis pikalt, täpselt, piinarikkaltja puhkes lõpuks nutma. Ta küsis: kas te sealTallinnas ka mõtlete vahel, kelleks need purjuslapsed kolmekümne aasta pärast saavad?Kuu aega hiljem okupeeriti Tšehhoslovakkia. Sellestraskest jutuajamisest on tänaseks möödas niisiis32 aastat, ja mul on kohustus kunagise kolhoosiesimeheküsimusele vastata. Lääne-Euroopaskäsitletakse alkoholi kui narkootikumi ühes reasheroiiniga. Saksamaa on uhke, et alkoholitarbimiston viimase kümne aastaga poole võrra vähendatud.Eesti riigieelarves seevastu on sissetulek alkoholistauväärsel kohal. Mitte selle pärast etrahandusministeerium armastab juua, vaid sellepärast, et riik, see ''halb peremees'', nagu meillihtsameelselt väidetakse, on ikka veel liiga nõrksala-alkoholi vastu võitlemiseks. Ja nii me sellestei räägigi ning eesti ajakirjandusele on see võibollakoguni uudis, et viin on Lääne-Euroopasnarkootikum. Eestis, kus me nii murelikult kurdameoma rahvaarvu kahanemise üle, hukkub vigastuste,õnnetuste ja vägivalla läbi aastas 2300 inimest,neist 60% alkoholi tõttu, ning alkoholimürgitusessesureb 269 inimest aastas. See ongi meie troostituvastus tollele tublile mehele, kes ka rasketel Veneaegadel mõtles Eesti tuleviku peale. Täna on Eestimaailmas esikohal alkoholi tarbimise poolest, –see haarab 97% meestest ja 86% naistest.“Ka mulle on kingitud viina.Kingitust on piinlik tagasilükata. Meie pere peseb viinagaaknaid!”Ning, mis veelgi koledam, – see kommunismimajandusviletsusest sündinud pahe on pärandatudmeie lastele: alla 13 aasta vanuses on Eestis purjuspoisse 24% ja tüdrukuid 10%.Mu kallid kaasmaalased, ka mulle on kingitud viina.Kingitust on piinlik tagasi lükata. Meie pere pesebviinaga aknaid. Üks meie poliitikuid ütles mehiselt,et ta võtab viina lojaalsusest riigitulude kasvatamisevastu. Mõned aastad tagasi kasutati ühe poliitikuperekonnanime alkoholimõõduna. Võin selle pealeüksnes kosta, et Eesti poliitilise juhtkonna eetilinepale on talumatult määrdunud.Allikas: Vabariigi Presidendi Kantselei„Alkohol mõjus mulle ebameeldivalt – muutusin ebameeldivaksinimeseks! Läksin agressiivseks ja hakkasin igasuguseid ulakusija tempe tegema. No ja tembud olid siis vastavalt joobe astmele,hirmutasin tänaval vanainimesi ja tegelesin pisivandaalsustega.Aga kui päeva edenedes juba rohkem promille sees oli, siis saika tüli noritud. Lõpuks jõudsin lihtsalt järeldusele, et pole mõtetoma elu keeruliseks teha. Ja siiamaani ei ole oma otsustkahetsenud.“Vaiko Eplik, OK nr 4„Olen alati öelnud: selleks, et end hästi tunda, ei ole vaja ei sadatgrammi, ei poolt liitrit ega üldse alkoholi. Ma tunnen ennastnagunii hästi ja ma ei leia, et oleks põhjust napsu üldse proovida.On küsitud, et kui olümpial kulla ära võidan, kas siis vähemaltvõtan. Arvan, et kui ma olen selle juba oma põhimõtteks võtnud,on mu iseloom küllalt tugev, et kui midagi otsustan, jään sellelekindlaks.“Gerd Kanter, OK nr 5Näed sa siis kuidas ütles!„Kui ma vaba aja raiskaksin sellele, et ma ei vaata, kuidas ma söön jahakkan jooma, siis ma raiskan ennast. Varem või hiljem peab otsustama,kas ma jätkan seda ringi tuuseldamist ja joomist või muudad omaeluviise ja hakkad siis nägema, et trenni tehes muutud tugevamaks jasa jaksad hoopis enam. Ning see on hoopis midagi enamat, kui sa saadtäispeaga kellelegi kere peale anda. Kindlasti see distsiplineerib jainimene näeb, et kogu arengu taga on tervislikud eluviisid.“Ott Kiivikas, OK nr 4„Ma arvan, et need, kes narkootikume tarbivad ja joovad, võivad endteatud hetkel väga hästi tunda, aga kui see mõnu on kadunud ja kuiesile tulevad jääknähud, siis hakatakse tundma hoopis teistsuguseidtundeid. See on valiku hetk. OK, tal ei olnud siiani kogemust ja teadmist,kuid nüüd ta proovis ja pärast seda peaks tegema otsuse neist ainetesteemale hoida. Kas talle meeldis see? Kas see andis midagi? Kas ta saisealt sellise laengu ja kasu, mida ta on otsinud? Usun, et 95% inimestestvastab EI!“Indrek Pertelson, OK nr 1


Toimus.9Alkoholivaba piduklubis HollywoodTeisel detsembril 2005 kell 16.57 helises mutaskus telefon. Kohe päris pikalt, kunakuulasin samal ajal muusikat egamärganudki kohe, et kellelgi mind vaja on.Helistajaks oli Rasmus, üks noortekohvikuaktivistidest. Küsis, kus ma olen ja kas mahollikasse ka tulen. Läksin ja olin. Veidivähem kui tund enne peo määratudalgusaega valitses klubis täielik segadus:erinevad esinejad püüdsid samal ajal jasamal laval oma kavale veel viimast lihvianda, vähesed teadsid, mida nad tegelikulttegema pidid, aga mitte sellest ei pidanudma vist rääkima... Kui kell sai kuus, ilmusidkusagilt välja Bono kohukesed, keegi pandineid jagama... Liikusin alla, riietehoiu juurde,et vaadata, kui palju rahvast juba kogunenudon. Kiire pilk ukseakna suunas näitas – onikka küll. Igal juhul, edasi – mõneminutilisehilinemisega, stiilne ju :-) – lasti rahvamassidsisse ja kogu segadus suudeti nii hästi äravarjata, et see ka ise unustati. Elektratutvustas õhtu eesmärki, noored pidulisedkuulasid ning muhelesid rahulolevalt – ideemeeldis, nägudes võis peegeldumas nähakas rahulolevat unistust suitsuhaisu- jaalkoholivabast vaba aja veetmise kohast võisiis pahameelt vaatevälja ja privaatsusthäiriva fotovälgu pärast.Omamoodi löövalt originaalne oli noortemoešõu – alko- ja tubakavaba riietust eikohta just iga nurga peal –, mida mul agakuigi palju jälgida ei õnnestunud: kõik olidjärsku pähe võtnud, et just mina peanauhindu jagama, viimased oli aga vaja ülesotsida ja kiiruga tuli välja mõelda väikekogelev kõne, et mu amatööriimago ikkausutav jääks :-)Tegelikult – kogu seda kroonikat võib ilmseltkuulda ka kelle iganes suust, minu kui noorearvamus aga... Häirisid peo järsk, ebamugavlõpp, pildistamist segav tossumasin jareklaamid. Pildile jääda tahtvad Date'imüüjadka. Plusspoolelt – reedeõhtunenoortepidu on alati teretulnud, võrdlemisihea muusikavalik DJ poolt, NK-idee levikning isiklik rahulolu, nähes, kuidasinfomessil Teeviit tehtud promotöö nooredsiiski kohale vedas.Kokkuvõttes võivad noored ilmselt rahulejääda. Uuesti korraldades teeks ehk mõnedasjad teisiti, aga samas tagantjärele eikahetse ka midagi. Alkoholivabadel pidudelon veel tulevikku!Alex NõomaaKevad südames…Seda varakevadist päeva ei unusta ta iial.Teeperv, mis alles nädala eest oli kaetudtihke porise jääkirmega, vulises rõõmsalt jalakkamatult. Üha soojenevad ilmad sundisidviimsegi lumeräitsaka taanduma ningtärkavale loodusele teed andma. Kuhuiganes tema pilk ka ei rännanud, kõikjalmärkas ta ELU. Talveunest virguvat elu –just sellist, mida on tundnud iga temaealine,valikute lahkteel seisev noor inimene. Igatemaealine, keda kevadine ärkamine – niiümbritsevas looduses kui iseendas – onkannustanud tegudele, võitudele,saavutustele.“Mis on elu ilma saavutusteta?” meenusidtalle kord ema öeldud sõnad. “Leia omaelule sisu – pole õudsemat viga kui tühjalttuuldelastud elu!” Elu on šanss. Elu onvõimalus leida midagi suurt, korda saatamidagi erilist. Püüelda seda, mis vääribpingutamist, eneseohverdamist ningriskimist.Ja Erik riskis. Äsja oli teda tabanud elusuurim õnn, sest, nagu noormees ise ütles,“võttis Marleen lõpuks ometi mõistuse pähening andis Raidole, linna suurimalemölakale korvi”. Raido oli aga üks Erikulapsepõlvesõpradest ja praegustestklassivendadest, kellega noormeest justpilvitud mälestused ei sidunud. Ta manassilme ette Raido üllatusest pikaksveninudnäo, kui viimane peaks Marleeni koosErikuga kooli peal, käest kinni, jalutamasnägema. Just nimelt – Erikuga. Miks muiduoli noormees viimast julgust kokku võttestüdrukule paljastanud, mida “üle-koolisuperman”tüdrukust tegelikult arvas ningkuivõrd tühised olid hooplejast Raidotunded siira ja südamliku neiu vastu. Tema,Eriku tunded olid seevastu ehtsad.Sel päeval oli noormees justkui pilvedeshõljunud. Erik mäletab, kuidas õrnatuulekohinasse lõikus kerge linnulaul –neilgi, seal puulatvade kohal tiirlevatelolevustel, on ses maailmas missioon. Nadpole seda küll kunagi teadvustanud, agamingi sügav, sisemine jõud sunnib neidometi tegutsema. Nagu inimest, keda saadabselge eesmärk. Eriku eesmärk oli Marleen.Ta oleks ehk unistama jäänudki, kuipõlveliiges poleks korraga tunda andnud.Väljas ladistas lörtsisegust vihma ningkulunud aknaraamide vahelt immitsesrõsket sügistuult. Millegipärast hakkasidErikul jahedas alati põlved valutama. Taoleks ehk läinud ja radiaatorile soojustjuurde keeranud, aga ei saanud: Eriku teedradiaatorini tõkestas suur antiikne kummut,mis oli diivanile nii lähedal, et ratastooligapoleks mööda pääsenud. Tuli võtta analgiinija massaažiga valu kuidagi leevendada.“Jõuaks ometi ema koju,” mõtles Erikendamisi.Ta oli 19-aastane noormees, kelle kohta olidõpetajad palju kiidusõnu lausunud. “Igatilahtise peaga poiss, oskaks ta ainult sõpruvalida,” jäi Eriku emale meelde ükslastevanemate koosolekul kõlanud fraas.Kahtlase väärtusega suhted oli noormeheteele palju sekeldusi toonud. Sõbrad, kellegaErik juba varases nooruses – puht naljapärast! – poodides vargil käis ja esimesedsuitsud-õlledki ära proovis, istusidpraeguseks kas kinni või teenisid paremaljuhul elatist mõne juhutööga. Kui poleksolnud ema karmi kätt poisile õpetustjagamas, oleks Erikut vahest sama saatustabanud. Varem või hiljem.Ainuke pahe, millest noormees ka kõigeparema tahtmise juures lahti ei saanud, olialkoholilembus. Popitegemised, pisematsorti lollused, mäluaugud – kõik need“apsud” kuhjusid varases nooruseskülgeõpitud harjumuste taustal.“Igavene värdjas!” kõlas Eriku klaarunuddiagnoos enda abitusele, kui ta ratastooliaheldatuna oma järelejäänud elu pealemõtles. “Sa oled selle kõik ära teeninud!Paras sulle!” ei andnud talle rahu päeval egaöösel, kui noormehe enesehinnag omaelulistele vajadustele mõeldes tugevaltvankuma lõi.Tol soojal märtsikuu päeval, ajal, millõpueksamid seisid juba ukse ees, oli Erikuhing süllelangenud õnnest kirjeldamatultkerge. Klassi suuremaid möllumehi Raidokasutas järjekordset reedeõhtut ningvanemate eemalolekut “ratsionaalselt,valmistudes hoolega emakeelelõpukirjandiks” – pidu võis alata. Pidu, milletaolisi oli peetud juba kümneid. Pidu, misreeglina päädis orgia, “segikammimise” jaoksendamisega. Pidu, millest oli kujunemaslegend. Erik oli Raido juurde harva sattunud,aga seekord põles noormehe hinges mingiseletamatu kihk – polnud midagi magusamat,kui rivaalile salamisi näkku irvitada.Raidol polnud ju aimugi, keda “pealekaebamises”süüdistada – Marleen oskab saladusihoida ning Erik võis anonüümsuses kindelolla. Vähemasti seniks, kuni Erik pole veeltüdruku südant jõudnud võita.Noori oli seekord vähem kui muidu. Kesmängis kaminasaalis piljardit, kes vedelesvõrkkiiges maja taga aias – eks algus oleikka rahulik. Eriku klassist vedasid endkohale Janika, Elmo, Kaspar ning Raido ise.Seltskond logeles terrassil ning tujuelavdamiseks korkis Erik pudeli valla. Samakiirelt, nagu kahanes rumminivoo, muutusjutt aina lärmakamaks, naljad lollimaks jamuusika valjemaks. Keegi lollpea urineerislillepeenrasse, mistõttu süüdlasele“karistuseks” klaasitäis viina kurku kallati– ilma sakusmendita. Juba oli jõutud köögissümboolne toidusõda organiseerida ningpõrand salatiga üle “õnnistada” – nooredju lihtsalt pidutsesid.Mõõdutunde kaotanud Erik jõudis koosElmoga otsusele, et viina on vähe – ja sedapeab juurde hankima! Mõeldud, tehtud. …Erik mäletas kõike minutipealt. Kümneid,sadu kordi oli noormees toimunut oma peaskedranud nagu vana vinüülplaati – otsekuieksisteeriks õhkõrn lootus, et uuesti ja uuestimängides võiks nõel mõne muu raja leida.Mõne sellise, kus mängiks sootuks teinemuusika. Sedapuhku oli juhtunu vinüülisisse nõnda sügava joone tõmmanud, etmitte ükski vägi poleks nõela lahtikangutanud.… Majaperemees Raido pani hiljuti Saksastostetud Audile hääled sisse ning suund võetilähema kaupluse poole, rahvas tagaistmellõbusasti jauramas. Raido, olles nende klassistaažikaim autojuht, jäi siiski olukorraperemeheks ega lasknud pidulistel ülekäteminna. Süüdanud sigareti, jälgis ta mõtlikulpilgul tahavaatepeeglis toimuvat. Temapilgus oli midagi teisiti. Ja seda oli Erik jubaenne peo algust märganud. Polnud tarvismõistatada, miks. Samas püüdis Raido omahinges pulbitsevat kurbust, viha japettumust selgelt varjata – miks peakskikooli esihoopleja oma lüüasaamisi avalikultkuulutama. Ego ei luba!Kummaline küll, aga Raidole “ärategemine”ei pakkunudki enam erilist mõnu. Vastupidi– noormehes võttis maad hoopiski mingiseletamatu kaastunne. Kaastunne selleedeva ärpleja suhtes, kes, olles ometi niipopulaarne, jõukas ja autoriteetne, nüüdelu hapumat poolt pidi maitsma. Seal nadistuvad – üks võitja, teine kaotaja, kõrvutiistmetel.“Ma…,” alustas Erik, ent jättis lause eospooleli.“Mida?” küsis Raido veidi närviliselt.“Ei midagi… Lihtsalt,” juurdles Erik, kas jakuidas oma järsku tekkinud süümepiinukergendada, “see Marleeni lugu. Mina olinsee, kes talle rääkis…”Edasi tuli kõik muu.Spidomeetriosuti, mis ähvardava kiirusegakerkis. Kurvid, mida Audi halastamatult“sirgeks sõitis”. Purjus noorte hõikedtagaistmel. Eriku lootusetud püüdedrooliratast enda kätte haarata…Veel üks ilus märtsikuu päev, sama soe kuieelmine. Päike oli kõledast talvestsedapuhku võitu saanud – täpselt nõnda,nagu ta igal kevadel saab. Varem või hiljem.Marleen lülitas raadio tööle, nagu ta sedaigal laupäevahommikul juba viimased kolmaastat oli teinud. “…eile öösel kella 00.30paiku sõitis purjus noorteseltskonna juhitudAudi 100 Kiisa raudteeülesõidul umbes 120-kilomeetrise tunnikiirusega külje pealt otsakaubarongivedurile M62-1194. Viiest autosolnud noorukist hukkus kohapeal kolm,neljas suri teel haigalsse. Ainus ellujäänu,turvavööga kinnitatud 19-aastane Erik,toimetati üliraskete kehavigastustegaMustamäe haiglasse, kus tal tuvastatimuuhulgas selgroolülide ning vaagnaluumurd. Õnnetuse täpsemad põhjused onselgitamisel… ”Ainult Erik jäi imekombel ellu – invaliidiks.Marleen pole talle siiamaani andestanud…Martin Männik


10okOLE KAINE!WM''Wiljandi Metaliklubi''Mõned ajad tagasi võttis meiekarskusühendusega ühendust TõnuSärki, kes tutvustas ennast kui„Wiljandi Metaliklubi“ liiget. Tasoovis meilt ühtesid materjale. Minusilme ette kerkisid kohe tumedatesriietes ja pikkades juustes karmidvennad, kellel vastavalt omamuusikamaitsele kindlasti ka sellinekarm eluviis. Ja kuidagi kerge oleksjäreldada, et sellise eluviisi hulkakuulub ka ohjeldamatu joomine. Tõnuaga väljendas, et just sellisearusaamise vastu ta hea meelega väljaastukski. Ja nüüd astubki.Muide, umbes samal ajal jäi kuskiltkõrvu ka fakt, et suuri laineid löönudansambel Metsatöll viljeleb sarnaseidarusaamisi meelemürkidest. Aga neistsiis ehk juba järgmises ajalehenumbris.Mis see Wiljandi Metaliklubi on?Tõnu Särki: Wiljandi Metaliklubi onühendus, kuhu kuuluvad enamusraskemuusika sõpru, kes elavad Viljandis,ning Viljandi maakonnas. Täpsemalt öeldestoimib klubi ilma liikmeskonnata, kuna meoleme mittejuriidiline organisatsioon.Praegu ei olegi plaani seda asja juriidiliseksteha, sest meile meeldib praeguneunderground olek ka, ning võibolla on seesellise klubi jaoks muljetavaldavam, et olememingi põrandaalune organisatsioon, keskoosneb huvitavatest noortest inimestest,kes ajavad enda kindlat sihtmärki taga.Kui nüüd tulla klubi liikmeskonna juurdetagasi, siis oleme avanud postiloendi, misjookseb kõigile klubi huvilistele e-posti peale,et sealt siis uudiseid ja sündmuseid lugeda.Kui inimene on ennast lisanud listi, siissellest hetkest võib ta pidada ennast klubiridadesse. Loomulikult seda juhul kui ta iseseda tahab. Võib ka lihtsalt huviline olla.Kes teie sõpruskonda kuuluvad?Inimesed, kes meiega seotud on, käivadkoolis, kõrgkoolis, ning mõned käivad jubatööl.Aga klubis ei ole ainult paadunud metalistid,vaid on ka selliseid inimesi, kes kuulavadhoopis teistsugust muusikat, aga huvi onmidagi teha või korda saata. Viimaselüritusel, mida me korraldasime oli näiteksfotograafiks üks house-muusika sõber, kestegi väga häid pilte ning tema läbisaamineteiste klubi liikmetega on väga hea.Samuti on mõni selline inimene, kes kuulababsoluutselt kõiki muusikastiile lihtsalthuvipärast. Kujutan ette, et sellistestinimestest võiks tulevikus saada näitekskõrge kraadiga muusikadoktor. Kui sellistasja üldse olemas on.Mis tegevust te oma klubi ringisorganiseerite?Klubi põhitegevuseks on raskemuusikaürituste korraldamine Viljandis. Oleme läbiviinud juba kaks üritust. Esimene kandisnime Wiljandi Metall 2005 ning teine oliWiljandi Metall 2006. Tahame sellestüritusest luua ilusa traditsiooni, nagu oliseda kunagi Rock Ramp. Järgmist meieüritust võib oodata umbes selle aastaoktoobri sees. Missiooniks ongi korraldadaViljandis umbes kaks kontserdit aasta peale,ning võibolla mõni selline väiksem ürituska sinna sekka.Hetkel plaanimegi juba järgmist üritust,ning arutame läbi kõik võimalikud variandid,et kes võiks lavale astuda ning otsimevaikselt juba sponsoreid. Sponsorid on meileüsna vajalikud, kuna siiamaani oleme endaüritustega natukene miinusesse jäänud.Põhjuseks on see, et Viljandis on väikepubliku arv, mis ei kata tervet eelarvet ära,ning pileti hinda ei taha ka siin Viljandisväga kõrgeks ajada.Tuleb ka mujalt Eestist rahvast kohale, agasee on siiski väike osa kogu publikust. Ühekspõhjuseks miks mujalt eriti Viljandisserahvast ei tule on see, et Viljandis ei ole kauaaega selliseid üritusi tehtud, ning nüüd allesehk hakkab raskemuusika elavnemaViljandis.Mis siis sinu meelest sellest teielemmik muusikastiilist nii hea teeb?Minu jaoks algas asi sellest, kui hakkasinbasskitarri mängima. Alguses kuulasin üsnatüüpilisi rokkbände, ning mängisin nendelugusid järgi, aga mida aeg edasi sedaparemaks minu oskused läksid. Ningloomulikult tahtsin ka midagi keerulisematmängida. Niimoodi see asi kulges,kuni ühel hetkel hakkasin kuulamadeath metalit, mis on tegelikultgeniaalne muusika. Ningloomulikult on minu jaoks tähtiska see, et seda muusikat teevadinimesed otse laval. Muusika eisünni arvuti vahendusel, naguenamus praeguse ajapopmuusikast. Samuti on kahuvitav vaadata kuidas inimesedpilli mängivad ning millised onpillimeeste, -naiste oskused ja kamilliseid sounde kasutatakse.Üheks minu lemmik death metalbändiks on Six Feet Under, kes on juba deathmetalis klassika. Hetkel olen ise laulja rollisühes Viljandi metal bändis, mille nimi onMoradin Manticore. Loodame ka selle aastasees plaadi välja anda.Kuidas te alkoholi ja teistessemeelemürkidesse suhtute?Üldlevinud arvamus on, et need rokkaridon ikka ühed joodikud küll.Mina julgeks sellele vastu vaielda. Tegelikulton nii, et igas kultuuris ja erinevaskontingendis võib leiduda narkomaane jaalkoholilembeseid inimesi. Ei ole ainultrokkmuusika valdkonnas nii. Meieseltskonnas on ka suitsetajaid ja õllesõpru.Aga ei ole veel selliseid paadunud joodikuid,ning ma loodan, et nendeks ei muututa ka.Mulle ei meeldi purjus inimesed. Nendegajuhtub alati mingisugune jama. Ningreeglina on nii, et kui oled juba rohkemvõtnud, siis nii lihtsalt pidama ei saa ja üsnavarsti võib juhtuda must auk, nii et mittekui midagi ei mäleta.Kanget alkoholi ei tarbi üldse ning meietutvusringkonnas tarbitakse ka seda vägavähesel määral, seevastu on suitsetamiseganatukene teised lood. Samuti esinebsiinkohal üldlevinud arvamus, et iga rokkarsuitsetab kindlasti ja kui ei suitseta, siis, misrokkar ta on. Selles ringkonnas on tõestipalju suitsetamist, aga on ka selliseidrokkareid, kes ei suitseta üldse, ning kaselliseid kes on maha jätnud mingisuguselpõhjusel. Igatahes hea on, et on maha jätnud.Narkootikumide kohta ei oska midagi erilistöeldagi, kuna see on väga võõras teema,ning väga harva võib sellist asja kohata rokipidudelvõi üldse rocki inimeste seltskonnas.Aga samas jällegi kehtib see, et igal poolvõib leiduda mõni must lammas.Kuidas siis on kõige parem mõnusaltaega veeta?Minu jaoks on kõige parem viis aega veetakodus kohvitassi taga muusika videosivaadata, prooviruumis koosbändikaaslastega bändi teha, ningkontsertidel olles lava ees näppu visata.Öeldakse, et elult tuleb võtta, mis võttaannab. Mis sa sellest arvad?Elult tuleb tõesti võtta, mis võtta annab, agaseda ainult mõistuse piires.Olen kohanud inimesi, kes on pea iga päevpurjus ning kui küsid miks siis vastusekstuleb vaid üks: elatakse ainult ühe korra.Minu, ning minu sõprade arvamus erinebsellest tohutult. Ela enda elu ning jäänoorematele põlvedele meelde endategemistega.Tuleb ehitada tulevikuks, mitte ainulttänaseks päevaks. Ning et ehitada, tulebrajada korralik vundament.Mis sa ütleksid noortele, kesmõtlevad, et millist suhtumistalkoholi suhtes võtta?Ma ei ole inimene, kellel on õigus käskida,puua ja lasta, aga nõu võin ikka anda.Alkohol on niikaua teie sõber, kui osatakseseda tarbida. Ehki soovitan soojalt sedamitte tarbida, kuna see võib lõppeda halvasti.Aja veetmiseks on ka teisi võimalusi, ningalkohol on see kõige viimane, mis võib üldseette tulla.Minu tutvuskonnas on väga heal kohalnäiteks kohvi joomine. Ning pubide japaaride külastamine võib ette tulla juhul kuiminnakse üheskoos kohvi või teed jooma.Lõpetuseks võiksin öelda, et kaine peaga onlõbusam.Tõnu Särkiga vestles Lauri BeekmannKoomiksAndres Saks


Mina arvan!11MikkKevadon käes, minge metsa!OK küsis mõnelt noorelt, mida nemad alkoholist arvavad ja kuidas noored võiksidalkoholi joomisesse suhtuda. Sellised arvamused tulid.MaarjaKuulge, noored, mis on teil viga, et kogu aeg pläru eesja pudel kangemat põues? Arvate tõesti, et sellineteguviis maandab stressi?Njah. Tõsi ta on, et alkohol tekitab hea enesetunde,annab juurde seltskonnavaimu, teeb julgemax. Agaaeg-ajalt hakkab alkohol oma mõjuvõimu organismilesaatma. Tekib täielik kaos, mõistus ei allu enamtegudele. Kõik toimuv on kui üx unenägu, mis ärgatesei pruugi enam nii proosaline tunduda. Heal juhultekitab halva enesetunde, halval juhul tuleb vikatimeesoma saaki nõudma.Siit ka palve kõikidele noortele: mõelge enne kui astutesellele teele!Ka mina kunagi sain maitsta seda üürikest alkorõõmu,mis eriti meeldiv kogemus polnud.Mikk ParisJoomisel pole ju mingit mõtet. Lihtsalt enda mürgitamine.Miks sa peaksid jooma kui on parematki teha??AlariMa arvan, et joomine sakib ja on ilgelt nõme. Ma olenühekorra täis olnud ja enam ei taha alkoholi näha ka.RainÜhelegi noorele ei maksa rääkida, et alkohol on pahaja alkohilitarvitajad veel halvemad. See arusaaminepeab tulema mõistmise ja kogemustega ning sellesvallas on teiste kogemustest parem õppida kui neid isehankida.Hiljuti käisin ühel talvisel spordiüritusel. Tüdrukudjooksid ringi gini purkide ja suitsudega, poisid jõidõlut. Oli ilus päikesepaisteline ilm.Mõni nädal hiljem vaatasin staadionil jalgpalli. Mõnedmehed jõid alkoholi ja protestisid, kui turvatöötajadneil lahkuda palusid. Staadionilt jalgpalli vaataminepidi sama olema mis pubis, lisaks on värske õhk. Nendekõrval tribüünil istus väike poiss oma isaga.Vabaõhukontsertidel on lisaks täiskasvanud joobesinimestele kakerdamas purjus alaealisi, nii poisse kuitüdrukuid, kes kujutavad ette, et nende jutt ja isikpeavad kõigist ning kõigest üle kõlama. Millegipäraston Eesti vabaõhuürituste kultuur madalavõitu, stõlleputka on iga teise puu juures ja õlletops iga teisekülastaja käes.Mis siin salata, kõige uue proovimine käib täiskasvanukssaamise juurde. Nii on ka alkoholiga. Kuid kas meieühiskond peab ahvatlema noori jooma? Lõputudreklaamid lõbusatest noortest, kas siis rannas, peol võibaaris muudavad alkoholi ja sellega kaasnevaahvatlevaks, põnevaks, ning noor, kes joob, on teatavastipalju täiskasvanulikum ja kihvtim...Kes noorena ikka mõtleks oma vanaduspõlve peale,tervisehädadele ja tulevastele suhetele. Tegelikkus onsee, et praegune tervise eest hoolitsemine aitab ärahoida palju tervisehädasid vanaduses, kaasa arvatudmäluprobleemid, psüühika- ja käitumishäired. Alkoholkäib noorte (ja mitte ainult noorte) suhete tekkimise,arenemise, lõppemise juurde. Miks? Et olla julgem?Seega, et olla keegi teine... Alkohol muudabmeelteseisundit, järelikult ka adekvaatset käitumist jategutsemist.Kahjuks ei piisa joomise vähendamiseks noorte seasainult plakatitest Tallinna tänavail, bussipeatustes jalehtedes. Leian, et kõige suurem on probleem n.-ömaanoorte seas, kes tihti vabal ajal muud rakendust eileiagi. Minnakse sõpradega ja pudelitega reede võilaupäeva õhtut veetma, ja miks ka mitte teisipäevaõhtut. Pudeli õlut saab kätte igaüks, sest eks seal külapoeümber leidu ikka neid, kes alkoholiga juba rohkem kuisina peal ja nõus lastele ”teene” tegema. Enne, kui neednoored märkavad, on 15 aastat mööda läinud ning nadveedavad ikka oma reede, laupäeva ja teisipäeva õhtuidnii, ainuke erinevus on selles, et nüüd saavad nadpudelid ise poest kätte ja ehk aitavad nooremaidki...Alkohol ei ole osa meie elust. Alkohol ei ole osa nooreinimese elust. Absoluutselt kõik on ilma alkoholita, jateostus kukub kindlasti paremini välja, kui teha sedakaine mõistuse ja selge meelega.Maarja KraisAveKadriViimastel aastatel on noored hakanud väga paljualkoholi jooma, eriti sellised 13-16-aastased. Nooredtahavad näidata end ja leiavad, et alkohol on siis sellekshea näide! Kuid tegelt see ikka nii ei ole! Kui nooredtüdrukud joovad alkoholi ei arvesta nad näiteks sellegaet iga kord kui nad joovad siis nende sugurakudhävinevad ja enam ei taastu. Meestel taastuvad nad 2nädala jooksul aga naistel mitte! Ja peale selle hävinevadnende ajurakud, mis ei taastu kunagi! Paljudel, kesnoorest peast palju alkoholi tarbinud on natukevanemast peast suured maohaavad, mis rikuvad koguelu!Noored alkoholijoobes ei kontrolli enam oma tegusidja viivad korda palju pahandust näiteks vargused,vägistamised ja kõik muu!Ja tihti peale jääb sulle siis märk külge kogu eluks!Väärtushinnang muutub totaalselt!Ave PärnasteMiks minu meelest on ühel noorel inimesel paremalkoholist hoiduda ja püsida karskena?Kõige lihtsam vastus sellele küsimusele on - a miksmitte :) Kuid tegelikult arvan ma, et põhjuse leiabigaüks enda seest. Mul on hea meel, et olen selle leidnud.Alkohol toob kaasa nii palju jama ja negatiivsust, etlihtsalt on targem end sellest hoida. Võib levidaarvamus, et juua on lahe ja popp, aga tegelikult on seehoopis omaette maailm, kui Sinu ümber on inimesed,kes teevad asju täiesti selge peaga (kuid on siiskicrazy'd). Kellele ei meeldiks järgida lauset, et TARKõpib teiste vigadest. Väljakutse tõestada enesele, et kakaine peaga saab lõbus olla. Ja kunagi aastate päraston meie endi tervis see, kes ütleb tohutu suure tänu,sest rakud on terved ja närvid alles :)Kadri SirkAlkohol teeb elu veel raskemaks kui ta on. Ka süütudinimesed saavad teiste joomise pärast kannatada.KELLELE SEDA VAJA ON?MariiokOLE KAINE!Väljaandja: Ühendus AVEMere pst 20, 10111 Tallinnwww.ave.eeToimetaja: Lauri BeekmannLauri@ave.eeKujundaja: Jaak PoomKorrektuur: Averonika BeekmannKoomiksid: Andres Saks ja Pia ParisTrükk: KroonpressTrükiarv: 30 000


KAINENA OLEDÕNNELIKUMwww.ave.ee

More magazines by this user
Similar magazines