Õudusjutud - 4.b

airikas

Vaimude tund

(Karl-Markus S)

Ta sammus mööda tänavat ja kõndis majadest mööda. Paari minuti pärast polnud

Smokimani enam näha ja Sophie sai tagasi voodisse minna. Läks aega mööda, tänavalt

polnud ikkagi midagi kuulda, Sophie ehmus: „Mis hääl see alt korruselt kostis, kas äkki

uks sulgus?” Sophie hakkas tasapidi kartma. „Kas see oli trepist üles jalutamise hääl?”

mõtiskles Sophie. Taas oli kõik vaikne, järsku tema toa uks avanes...

Äkki ilmus nurga tagant välja Smokiman ja lausus: „Sinu koht pole siin!” Sophie

karjatas ja pistis jooksu. Ta polnud kunagi nii kiiresti jooksnud. Tüdruk kihutas trepist alla,

tänavale, hüppas suvalisse taksosse ja sõitis Bella poole. Tema õudusunenägu oli teoks

saanud, Smokiman oli siiski olemas!

Sophie jõudis Bella poole. Õnneks oli ta kodus ja kui ta nägi Sophie hirmunud

nägu, küsis: „Mis juhtus?” Sophie jutustas siis talle kogu loo ja Bella lubas Sophiel ööseks

enda juurde jääda, et saaks hommikul koos vaatama minna.

Hommikul astusid tüdrukud koos Sophie kodu uksest sisse, kõik oli täpselt nii

nagu öösel, midagi polnud võetud ega segi aetud. Bella rahustas Sophiet ja arvas, et ehk

oli ta seda kõike lihtsalt ette kujutanud.

More magazines by this user
Similar magazines