Rahvusvaheliste tudengite olukord Eestis
2016
Fookusgrupi intervjuude lühiraport
Tallinn 2017
Eesti välisüliõpilaste olukord 2016
Uuringu läbiviija: Renate Gross
Raporti koostajad: Renate Gross, Helena Veldre
Kujundaja: Katrina Koppel
1
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Uurimismetoodika 5
2. Järeldused ja EÜL-i poolsed soovitused 7
2.1. EÜL-i soovitused edasisteks tegevusteks välistudengite olukorra parendamisel 7
3. Kokkuvõte 11
2
Sissejuhatus
Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel õpib õppeaastal 2016/2017 Eesti kõrgkoolides üle 5000
välistudengi, kellest 3917 on kraadiõppurid, 1600 aga Erasmuse vahetusüliõpilased. Neile
lisanduvad ka kõrgkoolide vahel sõlmitud lepingute raames Eestis õppivad üliõpilased ning suveja
talveülikoolides osalenud tudengid. Välistudengitest kraadiõppurite arv on aastate lõikes
pidevalt tõusnud, näiteks võrreldes 2006/2007 õppeaastaga on arv suurenenud 3000 üliõpilase
võrra.
Valdav osa välistudengitest omandavad kas magistri- (1568) või bakalaureusekraadi (1566).
Stabiilselt on kasvanud ka doktorantide (375) ja integreeritud õppe (286) tudengite arv.
Võrreldes 2015/2016 õppeaastaga on rakenduslikku kõrgharidust omandavate välistudengite
arv ligi kahekordistunud (122). Suurem osa välistudengitest õpib Tallinna Tehnikaülikoolis (1383),
sellele järgnevad Tartu Ülikool (850), Tallinna Ülikool (596), Estonian Business School (440) ja
Eesti Maaülikool (219). Kokku õpib Eestis välistudengeid 121-st erinevast riigist. Suurimaks
saatjariigiks on Soome 1366 tudengiga. Rohkem kui sada välistudengit on Eestisse saabunud
Venemaalt, Nigeeriast, Ukrainast, Gruusiast, Türgist, Indiast, Lätist ja Hiinast. 1
Tänaseks moodustavad välistudengid 7% kõigist Eestis õppivatest üliõpilastest. Samas on Eesti riik
seadnud eesmärgiks viia välistudengite osakaal aastaks 2020 10%-ni. Põhjuseks on nii Eesti
kahanev rahvaarv kui vananev elanikkond. 2 Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia
2006-2015 põhjendas rahvusvahelises akadeemilises elus osalemist Eesti tudengite, õppejõudude
ja teadlaste jaoks eluliselt vajalikuks, kuna see kindlustab kvaliteedi ja tagab siinse teaduse ja
1 Eesti Hariduse Infosüsteem (2016)
URL: http://archimedes.ee/wpcontent/uploads/2016/11/EHIS_anal%C3%BC%C3%BCsEST_2005_2016_t%C3%A4iendatav.pdf
2 Sihtasutus Archimedes (2016)
URL: http://archimedes.ee/eesti-haridus-ja-teadussaavutuste-rahvusvaheline-tutvustamine-suureneb/
3
kõrghariduse jätkusuutlikkuse, stimuleerib kultuurilisi, poliitilisi ja majanduslikke kontakte meie jaoks
oluliste ühiskondade ja kultuuridega ning aitab vältida väikeseid ühiskondi ohustavaid
negatiivseid tendentse.“ 3
Rahvusvahelistumise mõõdet väärtustatakse ka Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kõrgkoolide
rahastamisel. Nimelt on kõrgkoolides õppivate välistudengite arv üheks kriteeriumiks kõrgkoolide
rahastamisel, olles seotud tulemuslepingutest lähtuvate kõrgkoolide tegevustoetustega. Tuginedes
asjaolule, et kõrgkoolide rahastus on seotud välistudengite arvuga, on selge, et õppeasutuste
eesmärgiks on võimalikult suur hulk välisüliõpilasi vastu võtta. Kvantiteedile rõhumine seab aga
ohtu välistudengitele pakutava hariduse ja nõustamisteenuste kvaliteedi.
Välisüliõpilaste olukorda Eestis ei ole senini piisavalt uuritud, mistõttu otsustas Eesti
Üliõpilaskondade Liit (EÜL) viia läbi kvalitatiivuuringu, mis annaks intervjueeritavate sisendi põhjal
esmase ettekujutuse probleemidest ja väljakutsetest, millega välistudengid kokku puutuvad.
Tegemist on uuringuga, mis esindab vaid intervjueeritavate isikute arvamusi. Saadud sisend on
aluseks hilisema ulatuslikuma ning üldkogumi suhtes esindusliku valimiga kvantitatiivuuringu
teostamiseks, mis on plaanis viia läbi kõikide kõrgkoolide välistudengite seas.
2016. aasta teises pooles (juuni-november) viidi läbi fookusintervjuud viie kõrgkooli
välisüliõpilasega. Uuringu eesmärk on anda ülevaade Eesti kõrgkoolides õppivate välistudengite
olukorrast, nende rahulolust kõrgkoolide õppekvaliteedi ja nõustamisteenustega ning toimetulekust
Eesti ühiskonnas. Uuringu tulemused põhinevad EÜL-i poolt läbiviidud fookusgrupi intervjuudel
välistudengitega Eesti Maaülikoolist, Estonian Business Schoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Tallinna
Ülikoolist ja Tartu Ülikoolist.
Käesolev raport annab ülevaate kõigi kõrgkoolides läbiviidud fookusgrupi intervjuude koond ning
Eesti Üliõpilaskondade Liidu soovitustest Eesti kõrgkoolidele üldiselt. Kõrgkoolispetsiifilised
tulemused ja soovitused on kättesaadavad nendega seotud osapooltele.
3 Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia aastateks 2006-205 (2007)
URL: https://www.hm.ee/sites/default/files/k6rghariduse_rahvusvahelistumise_strateegia.pdf
4
1. Uurimismetoodika
Uuringu eesmärk
Uuringu eesmärgiks on saada ülevaade Eesti kõrgkoolides õppivate välistudengite olukorrast,
nende rahulolust kõrgkoolide õppekvaliteedi ja nõustamisteenustega ning toimetulekust Eesti
ühiskonnas.
Uurimismeetod ja andmete kogumine
Raporti puhul on tegemist kvalitatiivse uurimusega. Kvalitatiivses uurimuses on suurem rõhk
esialgsete uurimusideede loomisel, formuleerimisel ning intervjueeritavate omal nägemusel ja
arusaamal 4 .
Käesolev uuring viidi läbi fookusgrupi intervjuude meetodil. Fookusgrupi intervjuu tähistab
interaktiivset rühmaarutelu, mille eesmärgiks on identifitseerida intervjueeritavate arusaamu,
mõtteid ja muljeid valitud teemal. Meetod võimaldab intervjueeritavatel juhtida tähelepanu
nende jaoks olulistele teemadele, jagada oma mõtteid ning kuulda teiste omi. Oluline on, et
arutelu toimuks vabas vormis ja turvalises õhkkonnas, võimaldades küsitletutel avaldada oma
arvamust hukkamõistu kartmata. 5
Fookusgrupi intervjuud toimusid viies Eesti kõrgkoolis: Eesti Maaülikoolis, Estonian Business
Schoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Igast fookusgrupi e
rühmaintervjuust võttis osa 3-5 ühe kõrgkooli välistudengit. Kõik intervjuud olid anonüümsed.
Rühmaintervjuude läbiviimisel kasutati poolstruktureeritud küsimustikku (vt Lisa 1), mis koosnes 32-
st küsimusest seoses välistudengite rahuloluga õpingute ja nõustamisteenuste kvaliteedi ning üldise
eluolu suhtes. Intervjuude raames oli küsitletutel võimalik arendada vabas vormis vestlust.
Intervjuud lindistati ning transkribeeriti, seejärel viidi läbi kontentanalüüs, mille alusel koostati EÜLi
poolt soovitused kõrgkoolidele välistudengite olukorra parandamiseks.
4 Bryman, A. (2004). Social Research Methods. Second Edition. Oxford: Oxford University Press.
5 Hennik, M. (2014). Understanding Focus Group Discussions. Oxford: Oxford University Press
5
Siinkohal on oluline märkida, et raport on koostatud tuginedes küsitletutelt pärinevale
informatsioonile intervjuude läbiviimise hetkel. Seetõttu pole raportis arvestatud muutustega (nt
erinevate teenuste lisandumine), mis intervjuudele järgneval perioodil on toimunud.
Valim
Uuringu raames intervjueeriti 17-t välistudengit Ukrainast, Türgist, Hollandist, Nigeeriast,
Portugalist, Vietnamist, Ameerika Ühendriikidest, Jordaaniast, Austriast, Argentiinast, Lätist,
Namiibiast, Egiptusest ja Soomest. Küsitletutest 16 olid kraadiõppurid, neist 8 bakalaureuse
taseme tudengid, 4 magistrandid ja 4 doktorandid. Üks intervjueeritavatest viibis Eestis Erasmuse
praktikal. Valimi moodustamisel pöörati tähelepanu välistudengite päritolule ja soolisele
tasakaalule. Võimaluse korral viidi fookusgrupi intervjuu läbi ühe kõrgkooli erinevate
õppeastmete ja erialade tudengitega. Fookusgrupi intervjuudes osalenud leiti kõrgkoolide
üliõpilasesinduste ja Aafrika Tudengite Assotsiatsiooni abil.
6
2. Järeldused ja EÜL-i poolsed
soovitused
Tuginedes Eesti Maaülikoolis, Estonian Business Schoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Tallinna Ülikoolis
ja Tartu Ülikoolis läbiviidud fookusgrupi intervjuudele, võib väita, et küsitletud välistudengid on
pigem rahul õpingute kvaliteedi ja õpitoega Eesti kõrgkoolides. Intervjueeritavad teavad, kelle
poole mure ja erinevate küsimustega oma instituudis pöörduda, kuigi mitte kõik pole rahul
pakutava nõustamise kvaliteediga. Nõustamisteenuste kvaliteedi osas varieerub küsitletud
välistudengite rahulolu kõrgkooliti suuresti. Mida väiksem on kõrgkoolis õppivate välisüliõpilaste
arv, seda suurem on nõustamisteenuse kvaliteet, individuaalne lähenemine ja tudengite üldine
rahulolu õpingutega.
Täismahus intervjuude ülevaated ning olukorrakirjeldused on avaldatud kõigile uuringus osalenud
kõrgkoolidele, ent pole osa avalikust lõppraportist.
2.1. EÜL-i soovitused edasisteks tegevusteks välistudengite olukorra
parendamisel
1) EÜL peab oluliseks, et kõigile välistudengitele tagataks kõrgkoolide poolt piisav
informatsioon Eestisse õppima asumisega kaasneva protsessi kohta. Mida täpsem ja
ülevaatlikum on informatsioon, seda usaldusväärsema ja abivalmiva kuvandi jätab kõrgkool nii
endast kui Eesti riigist. Nimelt on paljude välistudengite esimene kokkupuude Eestiga kõrgkooli
kaudu, mistõttu on riigi mainekujunduse seisukohast oluline, et välistudengid tunneksid end
oodatutena. Juhul kui välistudengid jäetakse aga ilma olulise abi ja nõustamiseta nii sisseastumise
kui õpingute perioodil, raskendatakse üliõpilaste kohanemist kohaliku kultuuriga ja sulandumist
Eesti ühiskonda. Kui ülikool ei suhtu tudengitesse hoolivalt, ei oma välisüliõpilased soovi ka pärast
õpingute lõpetamist Eestisse elama jääda. See aga on vastuolus riigi poolt seatud eesmärgiga,
7
mille kohaselt peaks 30% välistudengitest magistrante ja doktorante aastaks 2020 pärast
lõpetamist Eestisse tööle jääma 6 .
2) Välisriikidest Eestisse saabuvad tudengid eeldavad õigustatult, et programmi vastuvõtmisel
tagatakse neile kvaliteetne ingliskeelne õpe. Siinkohal on aga probleemiks õppejõudude
ebapiisav inglise keele tase. Eesti Üliõpilaskondade Liidu on seisukohal, et selleks, et tagada
välistudengitele kvaliteetne haridus ja nõustamisteenused, tuleb kõrgkooli rahvusvahelistel
õppekavadel õpetava akadeemilise personali akrediteerimisel eeldada õppekeele valdamist
tasemel C1. Professoriks nimetamise puhul tuleb kehtestada kandidaatidele kohustuslik
inglisekeelse avaliku kontaktõppe tunni läbiviimine nõue, näiteks nagu venia legendi. Ingliskeelsetel
õppekavadel nõutav tudengite inglise keele tase peab olema vähemalt B2. Samal tasemel peab
olema ka kõrgkoolis välistudengite nõustamisega tegeleva tugipersonali inglise keele oskus.
3) Lisaks õppejõudude ja tugipersonali piisava keeletaseme kindlustamisele peavad kõrgkoolid
pöörama senisest enam tähelepanu relevantsete ingliskeelsete valikainete pakkumisele, et
välistudengitele oleks võrreldes Eesti tudengitega tagatud võrdsed võimalused kõrghariduse
omandamiseks. Eriti puudutab see doktorante, kes on sunnitud läbima suures ulatuses nii magistrikui
bakalaureusetaseme üldaineid. Olukorras, kus teaduskeel on inglise keel, on vastuvõetamatu,
et ülikool võtab vastu doktorante välisriikidest, suutmata neile pakkuda piisavalt kvaliteetset
haridust ja võimalusi.
4) Olulise probleemina võib kõikide kõrgkoolide puhul tuua välja ingliskeelse informatsiooni
puudust. 17st küsitletust 8ni on kõrgkooli poolt saadetavad emailid jõudnud valdavas enamuses
eesti keeles. Lisaks võib täheldada, et sageli on kõrgkoolide kodulehtede eestikeelne versioon
informatiivsem ja detailsem kui ingliskeelne. Informatsioonisulu tõttu valitseb intervjueeritud
välistudengite seas teadmatuses erinevate võimaluste kohta, nt stipendiumid, tööpakkumised,
koolisisesed sündmused ja huvitegevuslikud klubid, spetsiifilised tugiteenused (nt
karjäärinõustamine ja psühholoogiline nõustamine) jm. Selleks, et ka välistudengid saaksid osa
pakutavatest võimalustest ja tunneksid end kaasatuna, peab välistudengitele edastatav info
olema olema ingliskeelne. Selleks, et vältida olukorda, kus esimese semestri alguses jagatav
teave erinevate teenuste ja võimaluste kohta suure informatsiooni hulga tõttu kaduma läheb,
soovitab EÜL olulisemat õppekorraldusilikku ning huvitegevusega seotud infot iga semestri alguses
uuesti edastada. Oluline on tagada ka kõrgkoolide kodulehtede detailne tõlge inglise keelde.
5) Välistudengitele võimaldatakse küll eesti keele õpet, kuid mitmetel puhkudel võib täheldada
probleeme keeleõppe taseme ebaühtlusega või võimaluste puudusega õppe jätkamiseks pärast
A2 taset. Eesti Üliõpilaskondade Liidu seisukohaks on, et välistudengitele peab senisest
suuremas mahus võimaldama tasuta eesti keele õpet. Siinkohal peavad kõrgkoolid pöörama
varasemast enam tähelepanu kraadiõppuritele, kes jäävad Eestisse pikemaks perioodiks ning on
tulevikus potentsiaalsed Eesti tööturu liikmed.
6 SA Archimedes (2016)
URL: http://archimedes.ee/eesti-haridus-ja-teadussaavutuste-rahvusvaheline-tutvustamine-suureneb/
8
6) On oluline, et kõikidele välistudengitele oleks tagatud nõustamine praktikakoha leidmisel,
tulenemata sellest, kas praktika on õppekava kohustuslik osa või mitte. EÜL soovitab
kõrgkoolidel teha koostööd erinevate ettevõtetega, et pakkuda vajadusel praktikakohta neile
välistudengitele, kel ei õnnestu omal käel sobivat ettevõtet leida.
7) Välistudengid, kellele ei tagata ülikoolide ühiselamutes majutust, seisavad sageli silmitsi
raskustega korterite üüriturul valitseva välismaalaste diskrimineerimise tõttu. Eriti probleemne on
üürikorteri leidmine Aafrikast ja Lähis-Idast pärit tudengitel. Välistudengite jaoks muudab
üürikorteri leidmise keeruliseks asjaolu, et sageli tegeletakse korteri otsinguga enne semestri
algust koduriigis viibides. Juhul kui eluaset semestri alguseks leida ei õnnestu, ollakse aga sunnitud
nädalate viisi hotellides ja hostelites peatuma. Kui praegu pakuvad ülikoolid välistudengitele
nimekirja erinevatest üürikortereid vahendatavatest portaalidest, siis on selge, et tegelikkuses
sellest ei piisa. Ülikoolidel oleks mõistlik teha kokkuleppeid kas teiste koolide ühiselamute
ja/või kinnisvarabüroodega, mille kaudu välisüliõpilased hõlpsamini eluaseme võiksid leida.
Lisaks peaks ülikooli tugipersonal olema valmis tudengeid nt telefonikõnedega abistama, kui
korteri omanik/maakler ei valda inglise keelt.
8) Kõik küsitletud on seisnud silmitsi raskustega tervishoiuteenuste saamisel. Välistudengeid pole
informeeritud Eesti tervishoiusüsteemi- ega teenuste osas. Omamata ülevaadet
tervishoiusüsteemist, ei ole välistudengid teadlikud, kuidas ja kuhu abi saamiseks pöörduda.
Siinkohal peaksid kõrgkoolid tegema koostööd Terviseameti ja/või mõne konkreetse
perearstikeskusega, et välistudengid end perearsti nimistusse saaksid registreerida. Seda eriti
kraadiõppurite puhul, kes jäävad Eestisse pikemaks perioodiks ning võivad vajada spetsiifilisi
perearsti poolt pakutavaid teenuseid, nt tõendite väljastamine ja eriarstile suunamine. Seetõttu
oleks vajalik pakkuda tudengitele informatsiooni perearstikeskuste kohta, kellega kõrgkool on
eelnevad kokkulepped sõlminud ning kus välisüliõpilastel on võimalik end inglise keelt valdava
perearsti nimistusse registreerida.
9) Eesti Üliõpilaskondade Liit kutsub oma üliõpilasesindustest liikmeid töötama senisest enam
selle nimel, et huvikaitset pakutaks välisüliõpilastele, kelle seas võib üliõpilasesinduste töö osas
valdavas enamuses valitseda teadmatus. Üliõpilasesindus on oluline institutsioon, kelle poole
tudengid erinevate muredega saavad pöörduda, mistõttu on oluline tagada, et kõik
välisüliõpilased oleksid sellest teadlikud. Oluline on, et üliõpilasesindused tutvustaks
regulaarselt välistudengitele nende õigusi ja üliõpilasesinduse tööd. Selle saavutamiseks on
vajalik teavitada välistudengeid üliõpilasesinduse toimimise mehhanismist, pakkuda olulist
informatsiooni ingliskeelsena ja kaasata välisüliõpilasi senisest enam üliõpilasesinduste töösse.
10) Äärmiselt murettekitavaks võib pidada välistudengite diskrimineerimist, millega osa
küsitletutest on puutunud kokku nii ülikooli siseselt kui väljaspool. Välistudengitele peab olema
tagatud informatsioon nende õiguste kohta, ning teave, kelle poole pöörduda oma õiguste
kaitseks nii ülikooli kui ka riigi tasandil. EÜL innustab kõrgkoole looma konkreetset
institutsiooni, mis kõrgkooli territooriumil aset leidvaid diskrimineerimisjuhtumeid menetleks.
9
Lisaks oleks kõrgkoolipoolse nulltolerantsi kehtestamine diskrimineerimisele suur ja oluline samm
loomaks sallivat käitumiskultuuri.
11) Intervjueeritud välistudengeid on tulenevalt rassist, rahvusest, seksuaalsest orientatsioonist ja
soost kogenud diskrimineerimist nii töö- ja üüriturul kui ka avalikus ruumis. See, et välistudengid ei
julge diskrimineerimise tõtu veeta vaba aega väljaspool ühiselamut, on vastuvõetamatu.
Vaatamata sellele, et diskrimineerimine toimub avalikus ruumis, peavad kõrgkoolid senisest
enam taunima avalikult välistudengite diskrimineerimist ühiskonnas. Tõsiste
diskrimineerimisjuhtumite, kallaletungikatsete jm esinemisel peab ülikool tegema koostööd
politseiga.
12) Tuginedes asjaolule, et intervjueeritavad viitavad raskustele Eesti ühiskonda ja kultuuriruumi
sulandumisel, on oluline, et kõigis välisüliõpilasi vastuvõtvates kõrgkoolides oleks tagatud
tuutorlussüsteem, mis toetaks välisüliõpilaste kohanemist kohaliku kultuuri ja tavadega. Hea
näitena võib siinkohal tuua Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli poolse semu-süsteemi, mille raames
ühendatakse välistudengid kohalike või pikemalt Eestis õppinud rahvusvaheliste tudengitega, et
abistada neid ülikoolis ja Tartu linnas orienteerumisega. Hea võimalus välisüliõpilaste ühiskonda
integreerimiseks on ka ülikoolis tegutsevate huvitegevuslike klubide ja meeskondade tööst osavõtt.
Siinkohal on aga vajalik, et välisüliõpilased oleksid võimalustest teadlikud ning et neil
võimaldataks klubides ja meeskondades osalemist ka inglise keele baasil. Neile
välistudengitele, kes kogevad kohanemisraskustest tulenevaid depressiooniilminguid, tuleb tagada
kvaliteetne ingliskeelne psühholoogiline nõustamine kõrgkooli poolt. Seetõttu on eriti oluline,
et välisüliõpilasi kui riskigruppi kuulujad antud võimalusest teavitataks.
10
3. Kokkuvõte
Käesoleva uuringu eesmärgiks on tagada ülevaade Eesti kõrgkoolides õppivate välistudengite
rahulolust kõrgkooli poolt pakutava hariduse ja nõustamisteenuste kvaliteediga. Olulist
tähelepanu pööratakse ka välisüliõpilaste toimetulekule Eesti ühiskonnas ja kultuuriruumis.
Raporti puhul on tegu kvalitatiivse uuringuga, mis tugineb viies suurima välistudengite arvuga Eesti
kõrgkoolis (Eesti Maaülikool, Estonian Business School, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja
Tartu Ülikool) läbi viidud fookusgrupi intervjuudele. Interaktiivsetes fookusgrupi ehk
rühmaintervjuudes osales kokku 17 välistudengit. Küsitletute valikul pöörati tähelepanu
rahvuslikule mitmekesisusele, erinevate erialade ja õppeastmete esindatusele ja soolisele
tasakaalule. Uuring esindab vaid intervjueeritavate isikute arvamusi, millele tuginedes on EÜL
koostanud nii ülikoolide ülesed kui ülikooli spetsiifilised soovitused välistudengite üldise olukorra
parandamiseks.
Kokkuvõttes võib väita, et välistudengid on üldjoontes rahul otsusega Eestisse õppima asuda.
Rahulolu väljendatakse nii Eesti õppesüsteemi kui hariduse kvaliteediga. Samas võib küsitletute
põhjal täheldada, et mida suurem on kõrgkoolis õppivate välistudengite arv, seda suuremaid
raskusi kogeb kõrgkool kvaliteetsete nõustamisteenuste pakkumisel ja informatsiooni levitamisel.
Sellest tulenevalt on küsitletute üldine rahulolu väiksema välistudengite arvuga kõrgkoolides, kus
üliõpilastele suudetakse pakkuda individuaalsemat lähenemist, kõrgem kui teistes.
Vaatamata sellele, et igas kõrgkoolis esineb spetsiifilisi probleeme, on suurem osa küsitletute
poolt välja toodud probleemidest läbivad. Nii näiteks võib täheldada üldisi probleeme
õppejõudude puuduliku inglise keele oskusega, ingliskeelsete valikainete puudusega ja
ingliskeelse informatsiooni puudulikkusega (emailid ja kõrgkoolide kodulehed). Just nimelt
informatsiooni ebapiisavus on põhjuseks, miks suur osa küsitletud välistudengitest polnud teadlikud
erinevatest kõrgkooli poolt pakutavatest teenustest ja võimalustest, nt karjääri- ja psühholoogiline
nõustamine ning Eesti riigi poolt pakutavad stipendiumid.
11
Suur osa küsitletutest on seisnud silmitsi raskustega tervishoiuteenuste saamisel ja elukoha leidmisel.
Paraku ei soosi Eesti keerukas tervishoiusüsteem välismaalasi, kelle jaoks on inglise keelt kõneleva
perearsti nimistusse registreerimine pikk ja keeruline protsess. Elukoha leidmisel kogevad raskusi
eelkõige need välistudengid, kellele ei jätku kohta kõrgkooli ühiselamus. Lisaks sellele, et
koduriigist interneti vahendusel on hea pakkumise leidmine keeruline, seisavad eelkõige Aafrikast
ja Lähis-Idast pärit välistudengid silmitsi diskrimineerimisega. Peale üürituru seisavad
välistudengid silmitsi diskrimineerimisega ka Eesti tööturul ning avalikus ruumis.
Mitte ühegi küsitletu sõnul pole kõrgkool pakkunud neile informatsiooni, kuhu pöörduda
diskrimineerimisjuhtumite aset leidmisel kõrgkooli tasandil ja väljaspool. Samuti polnud valdav osa
intervjueeritavatest teadlik üliõpilasõigustest ega olnud kursis kõrgkoolide üliõpilasesinduste
tööga.
Eesti Üliõpilaskondade Liit loodab, et kõrgkoolid on valmis astuma olulisi samme välistudengite
hariduskvaliteedi, nõustamisteenuste ja heaolu parandamiseks, ning on valmis igakülgseks
koostööks muutuste ellukutsumisel. Fookusgrupi intervjuudes kogutud sisend on aluseks ka hilisema
ulatuslikuma ning üldkogumi suhtes esindusliku valimiga kvantitatiivuuringu ettevalmistamiseks ning
läbiviimiseks kõikide kõrgkoolide välistudengite seas.
12
Lisa 1. Välisüliõpilaste
fookusgrupi intervjuu küsimustik
Eesti Maaülikooli, Estonian Business Schooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tartu
Ülikooli välistudengite seas läbiviidud fookusgrupi intervjuud toimusid järgneva küsimustiku alusel:
1. Kust Te pärit olete?
2. Kui kaua olete käinud antud kõrgkoolis?
3. Kas olete kraadiõppur, vahetusõpilane või praktikant?
4. Kust leidsite esmase informatsiooni õppimisvõimaluste kohta Eestis?
5. Miks otsustasite asuda õppima antud kõrgkooli?
6. Millist infot ja tuge pakuti Teile kõrgkooli poolt enne saabumist?
7. Kas olete rahul pakutava informatsiooni ja toega?
8. Millist infot ja tuge pakkus kõrgkool Teile pärast saabumist?
9. Kas olete rahul pakutava informatsiooni ja toega?
10. Kas olete rahul Eestis õppimisega?
11. Kas olete rahul hariduse kvaliteediga?
12. Kas olete rahul õppetoega?
13. Kas olete teadlik oma õigustest üliõpilasena?
16. Kas olete teadlik, milliste küsimustega võite pöörduda abi saamiseks üliõpilasesinduse poole?
14. Kas teate, kelle poole pöörduda abi saamiseks oma instituudis?
15. Kas olete teadlik kõrgkooli poolt pakutavast psühholoogilises nõustamise teenusest?
17. Kas olete teadlik kõrgkooli poolt pakutavast karjäärinõustamine teenusest?
18. Kas kõrgkool on Teid toetanud praktikakoha leidmisel?
22. Kas kõrgkool on Teid informeerinud võimalikest stipendiumitest, mida taotleda?
19. Kas kõrgkool on Teile pakkunud keelelist tuge?
20. Kas kõrgkool on Teile pakkunud võimalust eesti keele tundides osalemiseks?
21. Kas kõrgkool on Teile pakkunud informatsiooni ja abi elukoha leidmisel?
23. Kas kõrgkool on Teile taganud informatsiooni ja abi tervishoiuteenuste saamiseks?
13
24. Kas kõrgkool on Teile jaganud informatsiooni seoses religioossete institutsioonidega?
25. Kas Teile on tutvustatud kõrgkoolis tegutsevaid klubisid ja seltse?
26. Millised on peamised väljakutsed, millega olete Eestis õppides silmitsi seisnud?
27. Kas tunnete end Eestis elades turvaliselt?
28. Kas olete seisnud silmitsi diskrimineerimisega kõrgkooli tasandil oma rahvuse/rassi/kultuuri/
religiooni/seksuaalse orientatsiooni vm tõttu?
29. Kas olete seisnud silmitsi diskrimineerimisega väljaspool kõrgkooli oma rahvuse/rassi/kultuuri/
religiooni/seksuaalse orientatsiooni vm tõttu?
30. Kas Teile on tutvustatud kõrgkooli poolt võimalusi, kuhu pöörduda diskrimineerimise korral abi
saamiseks nii kõrgkooli siseselt kui väljaspool kõrgkooli?
31. Kas olete Eestis praktika- või töökohale kandideerinud?
32. Kas kavatsete jääda pärast kõrgkooli lõpetamist Eestisse?
14
Change language