Rahvusvaheliste tudengite olukord Eestis 2016 lühiraport

elist

Rahvusvaheliste tudengite olukord Eestis

2016

Fookusgrupi intervjuude lühiraport

Tallinn 2017


Eesti välisüliõpilaste olukord 2016

Uuringu läbiviija: Renate Gross

Raporti koostajad: Renate Gross, Helena Veldre

Kujundaja: Katrina Koppel

1


Sisukord

Sissejuhatus 3

1. Uurimismetoodika 5

2. Järeldused ja EÜL-i poolsed soovitused 7

2.1. EÜL-i soovitused edasisteks tegevusteks välistudengite olukorra parendamisel 7

3. Kokkuvõte 11

2


Sissejuhatus

Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel õpib õppeaastal 2016/2017 Eesti kõrgkoolides üle 5000

välistudengi, kellest 3917 on kraadiõppurid, 1600 aga Erasmuse vahetusüliõpilased. Neile

lisanduvad ka kõrgkoolide vahel sõlmitud lepingute raames Eestis õppivad üliõpilased ning suveja

talveülikoolides osalenud tudengid. Välistudengitest kraadiõppurite arv on aastate lõikes

pidevalt tõusnud, näiteks võrreldes 2006/2007 õppeaastaga on arv suurenenud 3000 üliõpilase

võrra.

Valdav osa välistudengitest omandavad kas magistri- (1568) või bakalaureusekraadi (1566).

Stabiilselt on kasvanud ka doktorantide (375) ja integreeritud õppe (286) tudengite arv.

Võrreldes 2015/2016 õppeaastaga on rakenduslikku kõrgharidust omandavate välistudengite

arv ligi kahekordistunud (122). Suurem osa välistudengitest õpib Tallinna Tehnikaülikoolis (1383),

sellele järgnevad Tartu Ülikool (850), Tallinna Ülikool (596), Estonian Business School (440) ja

Eesti Maaülikool (219). Kokku õpib Eestis välistudengeid 121-st erinevast riigist. Suurimaks

saatjariigiks on Soome 1366 tudengiga. Rohkem kui sada välistudengit on Eestisse saabunud

Venemaalt, Nigeeriast, Ukrainast, Gruusiast, Türgist, Indiast, Lätist ja Hiinast. 1

Tänaseks moodustavad välistudengid 7% kõigist Eestis õppivatest üliõpilastest. Samas on Eesti riik

seadnud eesmärgiks viia välistudengite osakaal aastaks 2020 10%-ni. Põhjuseks on nii Eesti

kahanev rahvaarv kui vananev elanikkond. 2 Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia

2006-2015 põhjendas rahvusvahelises akadeemilises elus osalemist Eesti tudengite, õppejõudude

ja teadlaste jaoks eluliselt vajalikuks, kuna see kindlustab kvaliteedi ja tagab siinse teaduse ja

1 Eesti Hariduse Infosüsteem (2016)

URL: http://archimedes.ee/wpcontent/uploads/2016/11/EHIS_anal%C3%BC%C3%BCsEST_2005_2016_t%C3%A4iendatav.pdf

2 Sihtasutus Archimedes (2016)

URL: http://archimedes.ee/eesti-haridus-ja-teadussaavutuste-rahvusvaheline-tutvustamine-suureneb/

3


kõrghariduse jätkusuutlikkuse, stimuleerib kultuurilisi, poliitilisi ja majanduslikke kontakte meie jaoks

oluliste ühiskondade ja kultuuridega ning aitab vältida väikeseid ühiskondi ohustavaid

negatiivseid tendentse.“ 3

Rahvusvahelistumise mõõdet väärtustatakse ka Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kõrgkoolide

rahastamisel. Nimelt on kõrgkoolides õppivate välistudengite arv üheks kriteeriumiks kõrgkoolide

rahastamisel, olles seotud tulemuslepingutest lähtuvate kõrgkoolide tegevustoetustega. Tuginedes

asjaolule, et kõrgkoolide rahastus on seotud välistudengite arvuga, on selge, et õppeasutuste

eesmärgiks on võimalikult suur hulk välisüliõpilasi vastu võtta. Kvantiteedile rõhumine seab aga

ohtu välistudengitele pakutava hariduse ja nõustamisteenuste kvaliteedi.

Välisüliõpilaste olukorda Eestis ei ole senini piisavalt uuritud, mistõttu otsustas Eesti

Üliõpilaskondade Liit (EÜL) viia läbi kvalitatiivuuringu, mis annaks intervjueeritavate sisendi põhjal

esmase ettekujutuse probleemidest ja väljakutsetest, millega välistudengid kokku puutuvad.

Tegemist on uuringuga, mis esindab vaid intervjueeritavate isikute arvamusi. Saadud sisend on

aluseks hilisema ulatuslikuma ning üldkogumi suhtes esindusliku valimiga kvantitatiivuuringu

teostamiseks, mis on plaanis viia läbi kõikide kõrgkoolide välistudengite seas.

2016. aasta teises pooles (juuni-november) viidi läbi fookusintervjuud viie kõrgkooli

välisüliõpilasega. Uuringu eesmärk on anda ülevaade Eesti kõrgkoolides õppivate välistudengite

olukorrast, nende rahulolust kõrgkoolide õppekvaliteedi ja nõustamisteenustega ning toimetulekust

Eesti ühiskonnas. Uuringu tulemused põhinevad EÜL-i poolt läbiviidud fookusgrupi intervjuudel

välistudengitega Eesti Maaülikoolist, Estonian Business Schoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Tallinna

Ülikoolist ja Tartu Ülikoolist.

Käesolev raport annab ülevaate kõigi kõrgkoolides läbiviidud fookusgrupi intervjuude koond ning

Eesti Üliõpilaskondade Liidu soovitustest Eesti kõrgkoolidele üldiselt. Kõrgkoolispetsiifilised

tulemused ja soovitused on kättesaadavad nendega seotud osapooltele.

3 Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia aastateks 2006-205 (2007)

URL: https://www.hm.ee/sites/default/files/k6rghariduse_rahvusvahelistumise_strateegia.pdf

4


1. Uurimismetoodika

Uuringu eesmärk

Uuringu eesmärgiks on saada ülevaade Eesti kõrgkoolides õppivate välistudengite olukorrast,

nende rahulolust kõrgkoolide õppekvaliteedi ja nõustamisteenustega ning toimetulekust Eesti

ühiskonnas.

Uurimismeetod ja andmete kogumine

Raporti puhul on tegemist kvalitatiivse uurimusega. Kvalitatiivses uurimuses on suurem rõhk

esialgsete uurimusideede loomisel, formuleerimisel ning intervjueeritavate omal nägemusel ja

arusaamal 4 .

Käesolev uuring viidi läbi fookusgrupi intervjuude meetodil. Fookusgrupi intervjuu tähistab

interaktiivset rühmaarutelu, mille eesmärgiks on identifitseerida intervjueeritavate arusaamu,

mõtteid ja muljeid valitud teemal. Meetod võimaldab intervjueeritavatel juhtida tähelepanu

nende jaoks olulistele teemadele, jagada oma mõtteid ning kuulda teiste omi. Oluline on, et

arutelu toimuks vabas vormis ja turvalises õhkkonnas, võimaldades küsitletutel avaldada oma

arvamust hukkamõistu kartmata. 5

Fookusgrupi intervjuud toimusid viies Eesti kõrgkoolis: Eesti Maaülikoolis, Estonian Business

Schoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Igast fookusgrupi e

rühmaintervjuust võttis osa 3-5 ühe kõrgkooli välistudengit. Kõik intervjuud olid anonüümsed.

Rühmaintervjuude läbiviimisel kasutati poolstruktureeritud küsimustikku (vt Lisa 1), mis koosnes 32-

st küsimusest seoses välistudengite rahuloluga õpingute ja nõustamisteenuste kvaliteedi ning üldise

eluolu suhtes. Intervjuude raames oli küsitletutel võimalik arendada vabas vormis vestlust.

Intervjuud lindistati ning transkribeeriti, seejärel viidi läbi kontentanalüüs, mille alusel koostati EÜLi

poolt soovitused kõrgkoolidele välistudengite olukorra parandamiseks.

4 Bryman, A. (2004). Social Research Methods. Second Edition. Oxford: Oxford University Press.

5 Hennik, M. (2014). Understanding Focus Group Discussions. Oxford: Oxford University Press

5


Siinkohal on oluline märkida, et raport on koostatud tuginedes küsitletutelt pärinevale

informatsioonile intervjuude läbiviimise hetkel. Seetõttu pole raportis arvestatud muutustega (nt

erinevate teenuste lisandumine), mis intervjuudele järgneval perioodil on toimunud.

Valim

Uuringu raames intervjueeriti 17-t välistudengit Ukrainast, Türgist, Hollandist, Nigeeriast,

Portugalist, Vietnamist, Ameerika Ühendriikidest, Jordaaniast, Austriast, Argentiinast, Lätist,

Namiibiast, Egiptusest ja Soomest. Küsitletutest 16 olid kraadiõppurid, neist 8 bakalaureuse

taseme tudengid, 4 magistrandid ja 4 doktorandid. Üks intervjueeritavatest viibis Eestis Erasmuse

praktikal. Valimi moodustamisel pöörati tähelepanu välistudengite päritolule ja soolisele

tasakaalule. Võimaluse korral viidi fookusgrupi intervjuu läbi ühe kõrgkooli erinevate

õppeastmete ja erialade tudengitega. Fookusgrupi intervjuudes osalenud leiti kõrgkoolide

üliõpilasesinduste ja Aafrika Tudengite Assotsiatsiooni abil.

6


2. Järeldused ja EÜL-i poolsed

soovitused

Tuginedes Eesti Maaülikoolis, Estonian Business Schoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Tallinna Ülikoolis

ja Tartu Ülikoolis läbiviidud fookusgrupi intervjuudele, võib väita, et küsitletud välistudengid on

pigem rahul õpingute kvaliteedi ja õpitoega Eesti kõrgkoolides. Intervjueeritavad teavad, kelle

poole mure ja erinevate küsimustega oma instituudis pöörduda, kuigi mitte kõik pole rahul

pakutava nõustamise kvaliteediga. Nõustamisteenuste kvaliteedi osas varieerub küsitletud

välistudengite rahulolu kõrgkooliti suuresti. Mida väiksem on kõrgkoolis õppivate välisüliõpilaste

arv, seda suurem on nõustamisteenuse kvaliteet, individuaalne lähenemine ja tudengite üldine

rahulolu õpingutega.

Täismahus intervjuude ülevaated ning olukorrakirjeldused on avaldatud kõigile uuringus osalenud

kõrgkoolidele, ent pole osa avalikust lõppraportist.

2.1. EÜL-i soovitused edasisteks tegevusteks välistudengite olukorra

parendamisel

1) EÜL peab oluliseks, et kõigile välistudengitele tagataks kõrgkoolide poolt piisav

informatsioon Eestisse õppima asumisega kaasneva protsessi kohta. Mida täpsem ja

ülevaatlikum on informatsioon, seda usaldusväärsema ja abivalmiva kuvandi jätab kõrgkool nii

endast kui Eesti riigist. Nimelt on paljude välistudengite esimene kokkupuude Eestiga kõrgkooli

kaudu, mistõttu on riigi mainekujunduse seisukohast oluline, et välistudengid tunneksid end

oodatutena. Juhul kui välistudengid jäetakse aga ilma olulise abi ja nõustamiseta nii sisseastumise

kui õpingute perioodil, raskendatakse üliõpilaste kohanemist kohaliku kultuuriga ja sulandumist

Eesti ühiskonda. Kui ülikool ei suhtu tudengitesse hoolivalt, ei oma välisüliõpilased soovi ka pärast

õpingute lõpetamist Eestisse elama jääda. See aga on vastuolus riigi poolt seatud eesmärgiga,

7


mille kohaselt peaks 30% välistudengitest magistrante ja doktorante aastaks 2020 pärast

lõpetamist Eestisse tööle jääma 6 .

2) Välisriikidest Eestisse saabuvad tudengid eeldavad õigustatult, et programmi vastuvõtmisel

tagatakse neile kvaliteetne ingliskeelne õpe. Siinkohal on aga probleemiks õppejõudude

ebapiisav inglise keele tase. Eesti Üliõpilaskondade Liidu on seisukohal, et selleks, et tagada

välistudengitele kvaliteetne haridus ja nõustamisteenused, tuleb kõrgkooli rahvusvahelistel

õppekavadel õpetava akadeemilise personali akrediteerimisel eeldada õppekeele valdamist

tasemel C1. Professoriks nimetamise puhul tuleb kehtestada kandidaatidele kohustuslik

inglisekeelse avaliku kontaktõppe tunni läbiviimine nõue, näiteks nagu venia legendi. Ingliskeelsetel

õppekavadel nõutav tudengite inglise keele tase peab olema vähemalt B2. Samal tasemel peab

olema ka kõrgkoolis välistudengite nõustamisega tegeleva tugipersonali inglise keele oskus.

3) Lisaks õppejõudude ja tugipersonali piisava keeletaseme kindlustamisele peavad kõrgkoolid

pöörama senisest enam tähelepanu relevantsete ingliskeelsete valikainete pakkumisele, et

välistudengitele oleks võrreldes Eesti tudengitega tagatud võrdsed võimalused kõrghariduse

omandamiseks. Eriti puudutab see doktorante, kes on sunnitud läbima suures ulatuses nii magistrikui

bakalaureusetaseme üldaineid. Olukorras, kus teaduskeel on inglise keel, on vastuvõetamatu,

et ülikool võtab vastu doktorante välisriikidest, suutmata neile pakkuda piisavalt kvaliteetset

haridust ja võimalusi.

4) Olulise probleemina võib kõikide kõrgkoolide puhul tuua välja ingliskeelse informatsiooni

puudust. 17st küsitletust 8ni on kõrgkooli poolt saadetavad emailid jõudnud valdavas enamuses

eesti keeles. Lisaks võib täheldada, et sageli on kõrgkoolide kodulehtede eestikeelne versioon

informatiivsem ja detailsem kui ingliskeelne. Informatsioonisulu tõttu valitseb intervjueeritud

välistudengite seas teadmatuses erinevate võimaluste kohta, nt stipendiumid, tööpakkumised,

koolisisesed sündmused ja huvitegevuslikud klubid, spetsiifilised tugiteenused (nt

karjäärinõustamine ja psühholoogiline nõustamine) jm. Selleks, et ka välistudengid saaksid osa

pakutavatest võimalustest ja tunneksid end kaasatuna, peab välistudengitele edastatav info

olema olema ingliskeelne. Selleks, et vältida olukorda, kus esimese semestri alguses jagatav

teave erinevate teenuste ja võimaluste kohta suure informatsiooni hulga tõttu kaduma läheb,

soovitab EÜL olulisemat õppekorraldusilikku ning huvitegevusega seotud infot iga semestri alguses

uuesti edastada. Oluline on tagada ka kõrgkoolide kodulehtede detailne tõlge inglise keelde.

5) Välistudengitele võimaldatakse küll eesti keele õpet, kuid mitmetel puhkudel võib täheldada

probleeme keeleõppe taseme ebaühtlusega või võimaluste puudusega õppe jätkamiseks pärast

A2 taset. Eesti Üliõpilaskondade Liidu seisukohaks on, et välistudengitele peab senisest

suuremas mahus võimaldama tasuta eesti keele õpet. Siinkohal peavad kõrgkoolid pöörama

varasemast enam tähelepanu kraadiõppuritele, kes jäävad Eestisse pikemaks perioodiks ning on

tulevikus potentsiaalsed Eesti tööturu liikmed.

6 SA Archimedes (2016)

URL: http://archimedes.ee/eesti-haridus-ja-teadussaavutuste-rahvusvaheline-tutvustamine-suureneb/

8


6) On oluline, et kõikidele välistudengitele oleks tagatud nõustamine praktikakoha leidmisel,

tulenemata sellest, kas praktika on õppekava kohustuslik osa või mitte. EÜL soovitab

kõrgkoolidel teha koostööd erinevate ettevõtetega, et pakkuda vajadusel praktikakohta neile

välistudengitele, kel ei õnnestu omal käel sobivat ettevõtet leida.

7) Välistudengid, kellele ei tagata ülikoolide ühiselamutes majutust, seisavad sageli silmitsi

raskustega korterite üüriturul valitseva välismaalaste diskrimineerimise tõttu. Eriti probleemne on

üürikorteri leidmine Aafrikast ja Lähis-Idast pärit tudengitel. Välistudengite jaoks muudab

üürikorteri leidmise keeruliseks asjaolu, et sageli tegeletakse korteri otsinguga enne semestri

algust koduriigis viibides. Juhul kui eluaset semestri alguseks leida ei õnnestu, ollakse aga sunnitud

nädalate viisi hotellides ja hostelites peatuma. Kui praegu pakuvad ülikoolid välistudengitele

nimekirja erinevatest üürikortereid vahendatavatest portaalidest, siis on selge, et tegelikkuses

sellest ei piisa. Ülikoolidel oleks mõistlik teha kokkuleppeid kas teiste koolide ühiselamute

ja/või kinnisvarabüroodega, mille kaudu välisüliõpilased hõlpsamini eluaseme võiksid leida.

Lisaks peaks ülikooli tugipersonal olema valmis tudengeid nt telefonikõnedega abistama, kui

korteri omanik/maakler ei valda inglise keelt.

8) Kõik küsitletud on seisnud silmitsi raskustega tervishoiuteenuste saamisel. Välistudengeid pole

informeeritud Eesti tervishoiusüsteemi- ega teenuste osas. Omamata ülevaadet

tervishoiusüsteemist, ei ole välistudengid teadlikud, kuidas ja kuhu abi saamiseks pöörduda.

Siinkohal peaksid kõrgkoolid tegema koostööd Terviseameti ja/või mõne konkreetse

perearstikeskusega, et välistudengid end perearsti nimistusse saaksid registreerida. Seda eriti

kraadiõppurite puhul, kes jäävad Eestisse pikemaks perioodiks ning võivad vajada spetsiifilisi

perearsti poolt pakutavaid teenuseid, nt tõendite väljastamine ja eriarstile suunamine. Seetõttu

oleks vajalik pakkuda tudengitele informatsiooni perearstikeskuste kohta, kellega kõrgkool on

eelnevad kokkulepped sõlminud ning kus välisüliõpilastel on võimalik end inglise keelt valdava

perearsti nimistusse registreerida.

9) Eesti Üliõpilaskondade Liit kutsub oma üliõpilasesindustest liikmeid töötama senisest enam

selle nimel, et huvikaitset pakutaks välisüliõpilastele, kelle seas võib üliõpilasesinduste töö osas

valdavas enamuses valitseda teadmatus. Üliõpilasesindus on oluline institutsioon, kelle poole

tudengid erinevate muredega saavad pöörduda, mistõttu on oluline tagada, et kõik

välisüliõpilased oleksid sellest teadlikud. Oluline on, et üliõpilasesindused tutvustaks

regulaarselt välistudengitele nende õigusi ja üliõpilasesinduse tööd. Selle saavutamiseks on

vajalik teavitada välistudengeid üliõpilasesinduse toimimise mehhanismist, pakkuda olulist

informatsiooni ingliskeelsena ja kaasata välisüliõpilasi senisest enam üliõpilasesinduste töösse.

10) Äärmiselt murettekitavaks võib pidada välistudengite diskrimineerimist, millega osa

küsitletutest on puutunud kokku nii ülikooli siseselt kui väljaspool. Välistudengitele peab olema

tagatud informatsioon nende õiguste kohta, ning teave, kelle poole pöörduda oma õiguste

kaitseks nii ülikooli kui ka riigi tasandil. EÜL innustab kõrgkoole looma konkreetset

institutsiooni, mis kõrgkooli territooriumil aset leidvaid diskrimineerimisjuhtumeid menetleks.

9


Lisaks oleks kõrgkoolipoolse nulltolerantsi kehtestamine diskrimineerimisele suur ja oluline samm

loomaks sallivat käitumiskultuuri.

11) Intervjueeritud välistudengeid on tulenevalt rassist, rahvusest, seksuaalsest orientatsioonist ja

soost kogenud diskrimineerimist nii töö- ja üüriturul kui ka avalikus ruumis. See, et välistudengid ei

julge diskrimineerimise tõtu veeta vaba aega väljaspool ühiselamut, on vastuvõetamatu.

Vaatamata sellele, et diskrimineerimine toimub avalikus ruumis, peavad kõrgkoolid senisest

enam taunima avalikult välistudengite diskrimineerimist ühiskonnas. Tõsiste

diskrimineerimisjuhtumite, kallaletungikatsete jm esinemisel peab ülikool tegema koostööd

politseiga.

12) Tuginedes asjaolule, et intervjueeritavad viitavad raskustele Eesti ühiskonda ja kultuuriruumi

sulandumisel, on oluline, et kõigis välisüliõpilasi vastuvõtvates kõrgkoolides oleks tagatud

tuutorlussüsteem, mis toetaks välisüliõpilaste kohanemist kohaliku kultuuri ja tavadega. Hea

näitena võib siinkohal tuua Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli poolse semu-süsteemi, mille raames

ühendatakse välistudengid kohalike või pikemalt Eestis õppinud rahvusvaheliste tudengitega, et

abistada neid ülikoolis ja Tartu linnas orienteerumisega. Hea võimalus välisüliõpilaste ühiskonda

integreerimiseks on ka ülikoolis tegutsevate huvitegevuslike klubide ja meeskondade tööst osavõtt.

Siinkohal on aga vajalik, et välisüliõpilased oleksid võimalustest teadlikud ning et neil

võimaldataks klubides ja meeskondades osalemist ka inglise keele baasil. Neile

välistudengitele, kes kogevad kohanemisraskustest tulenevaid depressiooniilminguid, tuleb tagada

kvaliteetne ingliskeelne psühholoogiline nõustamine kõrgkooli poolt. Seetõttu on eriti oluline,

et välisüliõpilasi kui riskigruppi kuulujad antud võimalusest teavitataks.

10


3. Kokkuvõte

Käesoleva uuringu eesmärgiks on tagada ülevaade Eesti kõrgkoolides õppivate välistudengite

rahulolust kõrgkooli poolt pakutava hariduse ja nõustamisteenuste kvaliteediga. Olulist

tähelepanu pööratakse ka välisüliõpilaste toimetulekule Eesti ühiskonnas ja kultuuriruumis.

Raporti puhul on tegu kvalitatiivse uuringuga, mis tugineb viies suurima välistudengite arvuga Eesti

kõrgkoolis (Eesti Maaülikool, Estonian Business School, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja

Tartu Ülikool) läbi viidud fookusgrupi intervjuudele. Interaktiivsetes fookusgrupi ehk

rühmaintervjuudes osales kokku 17 välistudengit. Küsitletute valikul pöörati tähelepanu

rahvuslikule mitmekesisusele, erinevate erialade ja õppeastmete esindatusele ja soolisele

tasakaalule. Uuring esindab vaid intervjueeritavate isikute arvamusi, millele tuginedes on EÜL

koostanud nii ülikoolide ülesed kui ülikooli spetsiifilised soovitused välistudengite üldise olukorra

parandamiseks.

Kokkuvõttes võib väita, et välistudengid on üldjoontes rahul otsusega Eestisse õppima asuda.

Rahulolu väljendatakse nii Eesti õppesüsteemi kui hariduse kvaliteediga. Samas võib küsitletute

põhjal täheldada, et mida suurem on kõrgkoolis õppivate välistudengite arv, seda suuremaid

raskusi kogeb kõrgkool kvaliteetsete nõustamisteenuste pakkumisel ja informatsiooni levitamisel.

Sellest tulenevalt on küsitletute üldine rahulolu väiksema välistudengite arvuga kõrgkoolides, kus

üliõpilastele suudetakse pakkuda individuaalsemat lähenemist, kõrgem kui teistes.

Vaatamata sellele, et igas kõrgkoolis esineb spetsiifilisi probleeme, on suurem osa küsitletute

poolt välja toodud probleemidest läbivad. Nii näiteks võib täheldada üldisi probleeme

õppejõudude puuduliku inglise keele oskusega, ingliskeelsete valikainete puudusega ja

ingliskeelse informatsiooni puudulikkusega (emailid ja kõrgkoolide kodulehed). Just nimelt

informatsiooni ebapiisavus on põhjuseks, miks suur osa küsitletud välistudengitest polnud teadlikud

erinevatest kõrgkooli poolt pakutavatest teenustest ja võimalustest, nt karjääri- ja psühholoogiline

nõustamine ning Eesti riigi poolt pakutavad stipendiumid.

11


Suur osa küsitletutest on seisnud silmitsi raskustega tervishoiuteenuste saamisel ja elukoha leidmisel.

Paraku ei soosi Eesti keerukas tervishoiusüsteem välismaalasi, kelle jaoks on inglise keelt kõneleva

perearsti nimistusse registreerimine pikk ja keeruline protsess. Elukoha leidmisel kogevad raskusi

eelkõige need välistudengid, kellele ei jätku kohta kõrgkooli ühiselamus. Lisaks sellele, et

koduriigist interneti vahendusel on hea pakkumise leidmine keeruline, seisavad eelkõige Aafrikast

ja Lähis-Idast pärit välistudengid silmitsi diskrimineerimisega. Peale üürituru seisavad

välistudengid silmitsi diskrimineerimisega ka Eesti tööturul ning avalikus ruumis.

Mitte ühegi küsitletu sõnul pole kõrgkool pakkunud neile informatsiooni, kuhu pöörduda

diskrimineerimisjuhtumite aset leidmisel kõrgkooli tasandil ja väljaspool. Samuti polnud valdav osa

intervjueeritavatest teadlik üliõpilasõigustest ega olnud kursis kõrgkoolide üliõpilasesinduste

tööga.

Eesti Üliõpilaskondade Liit loodab, et kõrgkoolid on valmis astuma olulisi samme välistudengite

hariduskvaliteedi, nõustamisteenuste ja heaolu parandamiseks, ning on valmis igakülgseks

koostööks muutuste ellukutsumisel. Fookusgrupi intervjuudes kogutud sisend on aluseks ka hilisema

ulatuslikuma ning üldkogumi suhtes esindusliku valimiga kvantitatiivuuringu ettevalmistamiseks ning

läbiviimiseks kõikide kõrgkoolide välistudengite seas.

12


Lisa 1. Välisüliõpilaste

fookusgrupi intervjuu küsimustik

Eesti Maaülikooli, Estonian Business Schooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tartu

Ülikooli välistudengite seas läbiviidud fookusgrupi intervjuud toimusid järgneva küsimustiku alusel:

1. Kust Te pärit olete?

2. Kui kaua olete käinud antud kõrgkoolis?

3. Kas olete kraadiõppur, vahetusõpilane või praktikant?

4. Kust leidsite esmase informatsiooni õppimisvõimaluste kohta Eestis?

5. Miks otsustasite asuda õppima antud kõrgkooli?

6. Millist infot ja tuge pakuti Teile kõrgkooli poolt enne saabumist?

7. Kas olete rahul pakutava informatsiooni ja toega?

8. Millist infot ja tuge pakkus kõrgkool Teile pärast saabumist?

9. Kas olete rahul pakutava informatsiooni ja toega?

10. Kas olete rahul Eestis õppimisega?

11. Kas olete rahul hariduse kvaliteediga?

12. Kas olete rahul õppetoega?

13. Kas olete teadlik oma õigustest üliõpilasena?

16. Kas olete teadlik, milliste küsimustega võite pöörduda abi saamiseks üliõpilasesinduse poole?

14. Kas teate, kelle poole pöörduda abi saamiseks oma instituudis?

15. Kas olete teadlik kõrgkooli poolt pakutavast psühholoogilises nõustamise teenusest?

17. Kas olete teadlik kõrgkooli poolt pakutavast karjäärinõustamine teenusest?

18. Kas kõrgkool on Teid toetanud praktikakoha leidmisel?

22. Kas kõrgkool on Teid informeerinud võimalikest stipendiumitest, mida taotleda?

19. Kas kõrgkool on Teile pakkunud keelelist tuge?

20. Kas kõrgkool on Teile pakkunud võimalust eesti keele tundides osalemiseks?

21. Kas kõrgkool on Teile pakkunud informatsiooni ja abi elukoha leidmisel?

23. Kas kõrgkool on Teile taganud informatsiooni ja abi tervishoiuteenuste saamiseks?

13


24. Kas kõrgkool on Teile jaganud informatsiooni seoses religioossete institutsioonidega?

25. Kas Teile on tutvustatud kõrgkoolis tegutsevaid klubisid ja seltse?

26. Millised on peamised väljakutsed, millega olete Eestis õppides silmitsi seisnud?

27. Kas tunnete end Eestis elades turvaliselt?

28. Kas olete seisnud silmitsi diskrimineerimisega kõrgkooli tasandil oma rahvuse/rassi/kultuuri/

religiooni/seksuaalse orientatsiooni vm tõttu?

29. Kas olete seisnud silmitsi diskrimineerimisega väljaspool kõrgkooli oma rahvuse/rassi/kultuuri/

religiooni/seksuaalse orientatsiooni vm tõttu?

30. Kas Teile on tutvustatud kõrgkooli poolt võimalusi, kuhu pöörduda diskrimineerimise korral abi

saamiseks nii kõrgkooli siseselt kui väljaspool kõrgkooli?

31. Kas olete Eestis praktika- või töökohale kandideerinud?

32. Kas kavatsete jääda pärast kõrgkooli lõpetamist Eestisse?

14

More magazines by this user
Similar magazines