Maailmataju

Üleval pool olev skeem-joonis sisaldab infodetaile, mis jaotub numbriliselt ja tähendavad
järgmisi teabeid:
1. Ajas rändamise teooria üheks põhialuseks on väide, et erinevatel ajahetkedel on omad
ruumipunktid. Selline seaduspärasus tuleneb näiteks aja ja ruumi lahutamatuse printsiibist,
mida väidab näiteks erirelatiivsusteooria. See tähendab seda, et aeg ja ruum ei saa olla
üksteisest lahus. Need kaks moodustavad ühe terviku - aegruumi. Ja sellest järeldubki tõsiasi,
et rännates ajas, peame ka liikuma ruumis.
Kõikide kehade liikumised Universumis on suhtelised ehk relatiivsed. See tähendab seda,
et mistahes keha liikumist kirjeldatakse mingisuguse taustsüsteemi suhtes. Näiteks inimese
liikumine jõe peal sõitval laeva tekil on relatiivne ( sest inimese liikumine toimub laeva suhtes
), kuid laeva liikumist ( koos reisijaga ) jõe kalda suhtes nimetatakse kaasaliikumiseks. Reisija
liikumist jõe kalda suhtes nimetatakse aga absoluutseks liikumiseks. Kui inimene liigub
ruumipunktist A ruumipunkti B, siis kulub sellele alati mingisugune ajavahemik ja läbitakse
alati mingisugune ulatus ruumis. Vaatame näiteks sellist juhtu, mil mõnes korterelamus või
majas elav inimene sooritab asukoha muutuse ruumis mingisuguse aja perioodi vältel. Näiteks
kui inimene liigub köögist elutuppa, siis mõne aja pärast kööki tagasi tulles ei ole tegelikult
see köök nö. „päris sama“ või „samal kohal“ mis ta oli enne. Seda sellepärast, et kõik
Universumis on pidevas liikumises. Enne kui inimene jõudis elutoast tagasi kööki on see köök
läbinud ruumis juba tuhandeid või isegi miljoneid kilomeetreid ( sõltuvalt sellest kui kaua on
inimene köögist ära olnud ). Ja mitte ainult köök ei ole läbinud tohutuid vahemaid ruumis,
vaid ka elutuba, inimene, maja jne. Seda sellepärast, et me kõik liigume kaasa planeedi Maa
pöörlemisega ümber oma kujuteldava telje, liigume kaasa ka Maa tiirlemisega ümber Päikese,
Päikesesüsteemi tiirlemisega ümber Linnutee galaktika tsentri, Galaktika liikumisega
maailmaruumis ja siis kõige lõpuks Universumi pideva paisumisega. Absoluutselt kõik kehad
Universumis liiguvad ( ainuüksi juba Universumi paisumise tõttu ). Sellest tulenevalt on
olemas nö. näilised ja tõelised endised ( ja ka tulevased ) asukohad ruumis. Näiteks kui
inimene liigub köögist elutuppa ja mõne aja möödudes naaseb ta tagasi kööki, siis see köök (
nagu ka kõik ülejäänud Universumi aegruumi piirkonnad ) ei ole täpselt sama ehk ei ole
ruumis täpselt samas asukohas. Kõik kehad Universumis liiguvad kaasa Universumi üldise
liikumisega. Universum on pidevas muutumises ja liikumises. Köök on ruumis liikunud
inimese äraoleku ajal ( tegelikult kogu aeg ) vähemalt miljoneid kilomeetreid. Kui aga
inimesel on siiski soov tagasi tulla nö. „tõelisesse endisesse“ kööki ( mitte näilisesse endisesse
kööki ), kust ta mõni aeg tagasi lahkus elutuppa, peab ta sellisel juhul aegruumist „lahti
pääsema“, mis kisub pidevalt temaga ( ja kõige muuga ) kaasa. Kuid köögi tõeline endine
asukoht on ruumis jäänud väga kaugele ( ja ka pidevalt kaugeneb Universumi kosmoloogilise
paisumise tõttu ). Näiteks saja aasta tagune planeet Maa on „ruumis“ väga kaugele jäänud.
Köögi „näiline“ endine asukoht ruumis eksisteerib alati siis kui me seda mistahes ajahetkel
külastame. Oluline järeldus on see, et mitte näiliste vaid tõeliste endiste ( ja ka tulevaste )
asukohtade külastamine „ruumis“ ongi tegelikult juba oma olemuselt ajas rändamine.
Ja nii ongi võimalik liikuda ruumis „kahte erinevat moodi“:
1. Liikudes näilistesse endistesse ( või tulevastesse ) asukohtadesse ruumis. Sellisel juhul
4