16.01.2018 Views

FUTU MUHU 2017

CATALOG

CATALOG

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

<strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

KUNSTIFESTIVAL EKL <strong>MUHU</strong> A.I. KUNSTITALUS 14-15. JUULI<br />

SADA AASTAT<br />

F U T U M U H U fe s t i va l o n<br />

pühendatud ajaloole, täpsemalt<br />

20. ja 21. sajanditele, mis<br />

Kunstitalu hoonetest märkam<br />

a tult m ö ö d a l i b i s e s i d .<br />

Ootasime kunstnike hinnang<br />

u i d a a s ta te l 1 9 0 0 - 2 0 1 7<br />

toimunud sündmustele, isiklikult<br />

olulistele faktidele, üldiselt<br />

huvipakkuvatele tendentsidele<br />

ning rahvusvahelistele<br />

arengutele. Video ja performansiformaadis<br />

ülevaateid,<br />

vä l j a võtte i d , tõ l ge n d u s i ,<br />

uuslavastusi, ümbersõnastusi,<br />

taasesitlusi, ehk erinevaid<br />

kunstikeskseid lähenemisi<br />

möödunud aastasajale Eestis,<br />

Euroopas ja maailmas. Küsisime<br />

kunstnikelt<br />

..Mida muudaksite..<br />

..millise revolutsiooni korraldaksite..<br />

..mis tegelikult toimus..<br />

..millised ideed ja visioonid on<br />

jäänud teostamata..<br />

Ajalugu on alates aastast 1900<br />

kulgenud punktist A punkti B,<br />

ootasime protsessi kajastavat<br />

ning sellele kaasamõtlevat<br />

materjali et siduda paariks<br />

päevaks Muhu saare erakliku<br />

talukoha enesepilt ja lokatsioon<br />

nö tegeliku reaalsusega.<br />

KUNSTITALUST-Usutavalt on<br />

EKL Muhu Kunstitalu üks<br />

Nõmmküla vanemaid talukohti<br />

ja võimalik et siin juba orduajal<br />

Marcus Vstalle talu oli…<br />

Kunstitalu asetseb Muhu saare<br />

põhjarannikul, tänapäeva<br />

mõistes maailma äärel. Siinse<br />

vaikse rannaküla arhailises<br />

keskkonnas oleme mõtteliselt<br />

t a g a s i E e s t i a l g u p ä r a s .<br />

Hoonetele märgitud aastanumbrid<br />

kinnitavad aja peatumist<br />

talus aastal 1901.<br />

Saabudes siia leiame end ajamasinas,<br />

mida ümbritseb tühi<br />

infoväli, kus ei leia teavet ei<br />

modernismist ega sotsialismist,<br />

kapitalismist ega sõdadest...Progressist,<br />

spordist<br />

ega kunstiajaloost... ...Televisioonist,<br />

tarbimisest ega inimõigustest...<br />

Siinsel pangapealsel<br />

on endiselt isandaks<br />

vaikus ning kupjaks loodus.<br />

Köler on Peterburis, kohe kohe<br />

lahkub alatiseks linna eestlastest<br />

kunstnike teine laine<br />

ning 20. sajand võtab hoogu<br />

üles..<br />

Eesti Kunstnike Liidu endine<br />

Muhu puhkebaas on tänaseks<br />

n e l j a n d a t a a s t a t<br />

kiirendusrajal, kujunemas passiivsest<br />

puhkekeskusest professionaalsel<br />

tasemel tegutsevaks<br />

rahvusvaheliseks kunstiresidentuuriks.<br />

2014 aastal alanud mitmekülgne<br />

renoveerimisprotsess<br />

ühendab eneses enam kui sajandivanuse<br />

talu praktilised<br />

taastamistööd kaasaegse kunstikultuuri<br />

arendamisega kohapeal.<br />

Endine puhketalu kujutab<br />

endast Eesti algupärase<br />

arhitektuuri kaunist näidet,<br />

üht ajalooliselt vanimat<br />

talukohta Muhu saarel, mille<br />

muinasväärtuse diktaat on<br />

kaasaegse kultuuri seisukohalt<br />

igati huvitav väljakutse. Kohavaim,<br />

mis mõjutab vankumatult<br />

kõiki siinseid tegevusotsustusi,<br />

võimaldab suuremate<br />

vastuoludeta kujundada<br />

s p e t s i i f i l i s e l t o m a k u l t u-<br />

urikeskset ja samas rahvusvaheliselt<br />

aktiivsete ambitsioonidega<br />

loomekeskkonda,<br />

kus külastajaseisukohalt jäävad<br />

vist püsivalt taaselustuma<br />

fragmendid legendaarsest<br />

Eesti filmist ´Mehed ei nuta´.<br />

Oleme siin viibides tagasi 20.<br />

Sajandi alguses. Tänapäeval<br />

kujutab Muhu saare eraklik<br />

rannaküla endast piltlikult<br />

maailma äärt, ootamatult<br />

ideaalset paika enesessesüüvimiseks<br />

ja tavarutiinist<br />

väljumiseks. Kunstiresidentuuri<br />

omapära on olla vaba valentsiga<br />

üksus üldisel kultuuriväljal,<br />

kontseptuaalselt<br />

avatud institutsioon, mis võib<br />

suhestuda kõigi elualadega<br />

ning mille sisuline tegevuseesmärk<br />

on kunstikultuuri<br />

kommunikeerimine. Kunstnikele<br />

kujutab residentuur endast<br />

vahejaama kultuurimaastikus<br />

kulgemisel. Kunstiresidentuuri<br />

mõju seisneb<br />

e e l k õ i g e m i t t e j a a m a-<br />

hoonelaadses anonüümsuses<br />

vaid vastupidi- Eesti kohavaimus<br />

ning külalisautorite<br />

siinavalduva potentsiaali<br />

ühendamises.<br />

Festivali Futu Muhu <strong>2017</strong><br />

toetasid EV100 Kultuuriprogramm<br />

Sada Kunstimaastikku,<br />

Eesti Kunstnike Liit, Kultuurkapital,<br />

OÜ Estonian Spirit ja<br />

erasponsorid.<br />

Tiiu Rebane, Muhu Kunstitalu<br />

projektijuht ja Futu Muhu kuraator<br />

Kunstitalu visioonprojekt. OÜ<br />

Paik Arhitektid


2 <strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

Kõnekas vaikus ja loodushääled<br />

Tänavusel "Futu Muhul" ei<br />

tekkinud kordagi stampfestivali<br />

tunnet, mis kahjuks üha<br />

e n a m k u j u n d a b s u u r t e<br />

muusikafestivalide meeleolu.<br />

Festival "Sada aastat. Futu<br />

Muhu <strong>2017</strong>" kunstnike liidu<br />

Muhu kunstitalus 14. ja 15. VII.<br />

Kuraator Tiiu Rebane , kunstnikud<br />

Jimi Tenor (Soome),<br />

Juhan Vihterpal, Woldemare,<br />

Noolegrupp, Hannah Harkes,<br />

Mari Prekup, Tsirkus-Kunst-<br />

Teater, Kaarel Kütas, Daniel<br />

Janson, Jana Zatvarnicka (Slovakkia),<br />

Project Heroina<br />

(Eesti/Portugal), Azsacra<br />

Zarathustra, Alexander Morozov,<br />

Prohor Alekseev (Venemaa),<br />

Anastasia Fomina (Valgevene),<br />

Roope Ahola, Tuomo<br />

Kangasmaa (Soome), Karl-<br />

Kristjan Nagel, Merle Luhaäär,<br />

Leila Lükko. Festival kuulub EV<br />

100 kunstiprogrammi "Sada<br />

kunstimaastikku".<br />

Eelmise aasta festivali järelpeol<br />

esinenud sõbrad kirjeldasid<br />

festivali erilist, lausa müstilist<br />

atmosfääri kui midagi sellist,<br />

mida peab ise kogema. Seepärast<br />

heljus festivali ümber<br />

samalaadne salapära, nagu oli<br />

ERKI või ka varajastel 1990ndatel<br />

kellegi hoovis toimunud<br />

häppeningide ümber. Suur<br />

sürreaalne pere. Tegelikult<br />

polnudki vaja festivalilainele<br />

ennast häälestada, sest ürituse<br />

kulg või seisund haaras<br />

r o h e l u s s e m a t t u n u d<br />

rustikaalses taluhoovis oma<br />

embusesse märkamatult ja<br />

jäägitult, et kõik - külastajad,<br />

kunstnikud ja korraldajad<br />

tundsid ennast suure sürreaalse<br />

pere liikmena. Aeg,<br />

ruum, kogemused, seisundid,<br />

elamused, inimesed, loodus,<br />

muusika ja kunst segunesid<br />

tasaselt vibreerivaks tervikuks,<br />

mis festivalile tagasi mõeldes<br />

tundub mulle pigem psühhedeelse<br />

kogemuse järgse unenäo<br />

kui tegelikkusena.<br />

Lähtudes tänavusest teemast<br />

pidid kunstnikud andma hinnangu<br />

viimase saja aasta<br />

olulistele faktidele ja sündmustele.<br />

Ehkki paljudes festivalitöödes<br />

otseselt ajalooga ei<br />

tegeldud, oli aja kohalolu tuntav.<br />

Teemaga mängis kaasa ka<br />

taluõu ise.<br />

Muhu kunstitalu arhailised<br />

talumajad seisavad stoilises<br />

rahus ümber suure hoovi, mis<br />

on performance'iteks justkui<br />

loodud. Kuraator Tiiu Rebane<br />

on festivali tutvustuses kirjutanud,<br />

et külalised leiavad ennast<br />

ajamasinas, mille ees laotub<br />

infoväli, kus ei ole teavet ei<br />

modernismi, sotsialismi, kapitalismi,<br />

sõdade, progressi,<br />

spordi, kunstiajaloo, televisiooni,<br />

tarbimise ega inimõiguste<br />

kohta. Siinne isand on<br />

vaikus ja loodus. Looduse stiihiaga<br />

oli kooskõlas ka festivali<br />

formaat, erilisuse tõttu võiks<br />

seda nimetada lausa põrandaaluseks<br />

festivaliks, sest<br />

hoolimata tuntud nimedest,<br />

nagu Jimi Tenor, ei jõudnud<br />

festivalile kuigi palju inimesi,<br />

kuid see-eest kujunes suurepärane<br />

seltskond. Kordagi<br />

ei tekkinud stampfestivali tunnet,<br />

mis kahjuks üha enam kujundab<br />

suurte muusikafestivalide<br />

meeleolu. Kunstitallu ei<br />

toodud ka moodsaid burgeri-,<br />

suši- jm putkasid. Selle asemel<br />

pakkus Leila Lükko pop-upbaaris<br />

Olav Marani retsepti järgi<br />

tehtud toortatart Muhu<br />

leivaga. Publiku hulgas oli<br />

etendus-, heli- ja teatrikunstnikke,<br />

aga ka uudistajaid<br />

k ü l a v a h e l t , t u d e n g e i d ,<br />

ajaloohuvilisi, teisel päeval astus<br />

läbi ka kunstnik Marko<br />

Mäetamm oma sõpradega.<br />

Protest ja pühitsemine. Festivali<br />

avas reede õhtupoolikul<br />

Hannah Harkese performance<br />

"Suur sõda". Iga külastaja sai<br />

festivalile tulles valida, kas ta<br />

soovib sõjas osaleda sakslaste<br />

või venelaste poolel, seejärel<br />

neediti talle käe ümber<br />

punase ja musta või sinise ja<br />

punasega tikitud pael ning<br />

anti kaasa Ukraina kultuurikeskuses<br />

valmistatud sibulapaberist<br />

tekstilehed kas siis<br />

vene või saksa keeles. Külastajad<br />

pidid igal juhul sõjas osalema,<br />

kas või passiivselt, igaüks<br />

sai ka sõja kulgu muuta. Peab<br />

tunnistama, et selline sissejuhatus<br />

tekitas põnevust, ootused<br />

olid kõrged. Kahjuks suurt<br />

puänti ei tulnud, kuid selle<br />

puudujäägi kompenseeris<br />

kuhjaga mängu visuaalne pool<br />

- käepaelad ja mängumaa.<br />

Kersti ja Paolo ehk Project<br />

Heroina nimetas oma aktsiooni<br />

irooniliseks man-yes'i<br />

tähistamiseks.<br />

Kaarel Kütas kutsus publiku<br />

taluõuest eemale külateele,<br />

kus ta võttis (solgi?)ämbrist<br />

ükshaaval välja möödunud sajandi<br />

raamatuid jm ning luges<br />

publikule mehise häälega ette<br />

tekstivaliku. Tekstid, neis kirjeldatud<br />

sündmused olid omal<br />

ajal kindlasti aktuaalsed, praeguseks<br />

aga unarusse vajunud.<br />

Kütas andis neile hetkeks taas<br />

uue võimaluse, kuid lennutas<br />

siis tagasi ajaloo prügikasti.<br />

Pe r f o r m a n ce ' i ku l m i n a t-<br />

siooniks pani kunstnik mängima<br />

teleri, istus ämbrile ja<br />

vaatas 1990ndate uudis- ja<br />

m u u s i k a l õ i k e t a a s i s e-<br />

seisvunud Eestist. Ühel hetkel<br />

pani ta kõrvaklappides muusika<br />

nii valjusti mängima, et<br />

publikki seda kuulis. Kunstniku<br />

enda muusika tundus<br />

selles kontekstis eriti kaasahaarav,<br />

kuid Kütas jalutas,<br />

klapid peas, minema. See aktsioon<br />

tõi meelde NO99 lavastuse<br />

"The Rise and Fall of Estonia":<br />

Solarise keskusesse kri-


<strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

3<br />

itiliselt suhtuv teater kutsus<br />

oma publiku Nokia kontserdimajja,<br />

etenduse alguses läks<br />

aga trupp mõne kaameramehega<br />

oma teatrimajja, jättes<br />

publiku põlatud keskusesse.<br />

Ka Kütas tundus andvat vaikiva<br />

protestiga hinnangu meie<br />

argitsirkusele.<br />

Seejärel kihutas taluõue<br />

v a n e m s õ i d u a u t o , m i s<br />

närviliselt tuure üles võttis ja<br />

katkematult signaali andis. Algas<br />

eesti-portugali kunstnikepaari<br />

Kersti ja Paolo ehk<br />

Project Heroina performance.<br />

Musta riietunud naine ja<br />

valgesse riietunud mees võtsid<br />

lärmaka auto ees poose, suure<br />

pauguga avatud šampanjapudelid<br />

pritsisid osalejad<br />

vahuseks. Peaaegu tühjaks<br />

valatud pudelid ulatati publikule,<br />

põhja jäänud šampanja<br />

joodi kunstnike terviseks. Kunstnikud<br />

ise nimetasid oma aktsiooni<br />

irooniliseks man-yes'i<br />

tähistamiseks. Tähistada oli<br />

palju: õigust loomingule,<br />

filosoofiale, poliitikale ja<br />

arhitektoonikale. Etteaste<br />

lõpetas ilutulestik. Kunstnikepaari<br />

jooks ilutulestiku ja<br />

siis publiku poole tagasi tekitas<br />

Hollywoodi märulifilmi<br />

tunde, kus peategelased pommirahe<br />

all, käest kinni, õnnelikult<br />

tuleviku poole hõljuvad.<br />

Psühhedeelne meeleolu. Talu<br />

peahoone pööningul oli koha<br />

leidnud Noolegrupi ehk Triinu<br />

Jürvese ja Villem Jahu installatsioon.<br />

Noolegrupp ei selgita<br />

tavaliselt oma töid, aga nii<br />

p a l j u s a i n s i i s k i Tr i i n u<br />

Jürveselt teada, et Noolegrupi<br />

sümbol, must ruut valge<br />

noolega läheb Kazimir Malevitši<br />

kuulsast mustast ruudust<br />

ja tühjusest veelgi kaugemale.<br />

A ga k u h u , j ä i k a m u l l e<br />

saladuseks. Kohaspetsiifilise<br />

töö keskmeks olid ekraanid<br />

ning lindipuntrad, mis vähem<br />

a l t m u l l e t ä h i s t a s i d<br />

digipöörde tekitatud suurt<br />

muutust. Seetõttu uurisin osalejatelt,<br />

milline on nende<br />

suhe digimaailmaga. Valdavalt<br />

jäi kõlama pigem kriitiline<br />

toon, kuigi pea kõik kasutasid<br />

oma töödes ka digivahendeid.<br />

Isegi teise päeva tõmbenumber<br />

Põleva Kaelaga Kirjak kasutas<br />

elektroonilisi pille.<br />

Tsirkus esines tuntud headuses,<br />

psühhedeelses twinpeaks'ilikult<br />

natuke hirmutavalt<br />

kulgevas seisundis. Näkineiuna<br />

esinenud Mari Prekup laulis<br />

ka väljaspool tsirkust rahvalaule<br />

ja kudus, laskmata end<br />

segada teistest etendustest.<br />

Tema esitatud rahvalaulud<br />

toimisid võimaste šamaanijoigudena.<br />

Sama efektselt<br />

mõjusid ka Sorge häälutused.<br />

Roope Ahola loodusega ühtesulandunud<br />

heliinstallatsiooni<br />

ning Tuomo Kangasmaa irratsionaalselt<br />

ängistava video- ja<br />

helimanipulatsiooniga mõjutati<br />

vaataja tajumist ja meeleolu.<br />

Videoteosega esines ka<br />

kunstiteadlasest kunstnik Merle<br />

Luhaäär: tema "Pihtimus"<br />

osutas praeguse hedonistliku<br />

m a a i l m a k i r i k u l e e h k<br />

kaubamärgikultusele. Suurel<br />

ekraanil jooksis katkematult<br />

videoprogramm.<br />

Muusikalise osa oodatuim<br />

esineja oli soome džässistaar<br />

Jimi Tenor, kes andis täispika<br />

kontserdi, kuhu mahtus uuemat<br />

muusikat ja ka vaimustunud<br />

publiku rõõmuks tema<br />

hittlood "Take Me Baby" ja<br />

"Sugar Daddy". Juhan Vihterpali<br />

akustilised helid ja Woldemare<br />

mõnusalt tume ambient<br />

peagi ilmuvalt plaadilt "Miski<br />

lõplikult pole kadunud" koos<br />

Okeiko loodud taustavideoga<br />

sobisid suurepäraselt jahedasse<br />

suveöösse. Õhtu pidanuks<br />

lõpetama Meelis Salujärve<br />

muusika, kuid enne teda<br />

DJna üles astunud Prohor<br />

Aleksejev küttis väga häid<br />

sette varajaste hommikutundideni,<br />

nii et Salujärv otsustas<br />

oma esinemise edasi lükata,<br />

öeldes, et parim muusika on<br />

vaikus. Vaikust taluõuele ei<br />

saabunudki, sest järje võtsid<br />

üle müstilised loodushääled.<br />

Festivali pressiesindaja Helen<br />

Merila<br />

Kunstnikud ei nuta<br />

Võiks eksperimentaalselt väita<br />

et ajalugu ja kultuur kujunevad<br />

sarnaselt looduse<br />

seaduspäradele. Nii võiks<br />

näha inimkonna, sh kunstnike,<br />

kognitiivsetes protsessides<br />

settekivimitele sarnast lineaarsust,<br />

moonduvat ja vulkaanilist<br />

tardumist või pea alkeemilist<br />

metamorfoosi. Kultuuri<br />

saab pidada inimest<br />

ümbritsevaks teiseks looduseks,<br />

vaatlemegi siis kunstifestivali<br />

´Futu Muhu <strong>2017</strong>.<br />

Sada Aastat´ kaastöid naturali<br />

s t l i k u s t j a t ä p s e m a l t<br />

petroloogilisest perspektiivist.<br />

Nii nähtub ajalugu kui settimine<br />

ilmekalt eelkõige<br />

K a a r e l K ü t a s e e s i ta t u d<br />

kestvusperformansis. Töös<br />

eristuvad selgelt ajalookihistused,<br />

nende rikas keemiline<br />

koostis ja rohked fossiilid.<br />

Mari Prekupi meetod põhineb<br />

pinnase väljapuhastamistel,<br />

leitu effektsel kontekstualiseerimisel<br />

kaasaega. Roope<br />

Ahola poolt korrapäraselt<br />

kogutud materjalid, pakituna<br />

kompaktseks injektsiooniks ja<br />

Merle Luhaääre seiklus populaarkultuuri<br />

territooriumidel,<br />

pakuvad kiirkogemust kaasajast<br />

ning inimese vajadusest<br />

kaaskõlade ning sügavamate<br />

resonantside järgi kõikjal, kus<br />

nad ka ei viibiks. Ajalugu kui<br />

tardumine -vulkaanilis-plahvatuslikke<br />

kivistusprotsesse<br />

kultuuris iseloomustab tunnetatud<br />

vastuolu olemasoleva<br />

ja ideaalse vahel, hõlmates<br />

mh autorite otsest protesti.<br />

Leila Lükko ideoloogiahuvi on<br />

Muhus kanaliseeritud väljakujunenud<br />

heli- ja tänavakultuuri<br />

võrdlevaks analüüsiks, jõudes<br />

järeldusele mõlema sügavast<br />

antihumanistlikust olemusest.<br />

Sandra Jõgeva kaasaega luubi<br />

all hoidva dokumentaalse<br />

stiili dünaamika on siinkohal<br />

järjekordne näide autori aktiivsest<br />

aktuaalsusest. Ajalugu<br />

kui moondumine -Noolegrupp<br />

tõlgendab minevikupagasi<br />

ajaloo tolmuks, viies<br />

vaataja seisundini mida võib<br />

v õ r r e l d a t a e v a s s e m-<br />

inekueelseks. Tuomo Kangasmaa<br />

manipuleerib dokumentalistikaga,<br />

kuhjates videoteoseks<br />

jälgimisühiskonna<br />

poolt produtseeritavaid süütuid<br />

videolõike lisades neile<br />

omatehtud kahtlustäratavaid<br />

taustahelindeid. Usutava triki<br />

teeb aga ära Daniel Janson,<br />

gümnasist Tallinnast, kes<br />

lendab Stukadega võistu ja on<br />

seejuures täiesti võrdne tegija.<br />

Hannah Harkes muudab sõja<br />

rituaaliks. Sarnane idee läbib<br />

ka Tsirkuse ja Jana Zatvarnicka<br />

töid, kes ümbritsevast<br />

keskkonnast inspireerituna<br />

soovivad alateadlikult selle<br />

pärandit parendada. Tsirkuse<br />

puhul võis täheldada uut, Artaud<br />

julmuse teatrile omast,<br />

varjundit. Kas sellest kasvab<br />

edaspidi välja midagi püsivat<br />

ei tea. Resident Jana Zatvarnicka<br />

video on sisuliselt<br />

teatraalne hommage Kõrboja<br />

või Sisyphose müüdile ning<br />

n o o re ku n s t n i ku m a a l i d<br />

omakorda põgus meenutus<br />

1 9 . s a j a n d i D ü s s e l d o r f i<br />

koolkonnast. Prjoect Heroina<br />

sublimeeritud iroonia töötleb<br />

läbi 20. sajandi suursündmused,<br />

ülendades kõik tõusud<br />

ja langused üldinimlikeks võitudeks,<br />

püsivaks tähistamispõhjuseks.<br />

Jõudes metamorfoosi<br />

juurde siis näeme selleks<br />

kolme võimalust- kogeda<br />

transformatsiooni kunstitegijana<br />

ise (Morozov), anda<br />

transformeerumise vajadusest<br />

aimu vaatajale (Aszacra ) või<br />

vaadata konformeeruvat kultuuri<br />

juba kaugelseisva üksikisiku<br />

lootusetu pilguga, kui<br />

midagi mida on võimatu allakäigust<br />

päästa (Nagel).<br />

Järgnev kataloog koondab<br />

festivali ülevaateks kunstnikuintervjuud,<br />

pakkudes<br />

lugejale mõistmisvõimalust<br />

autorite tegevusprintsiipidest<br />

ja luues kokkuvõtlikku baasi<br />

edasiseks kujundiloomeks.<br />

Võrreldes talu vahejaamaga<br />

kunstimaastikus mõtleme<br />

kontekstineutraalsest tsoonist<br />

kuhu on formeeritud võimalus<br />

absoluutseks sõltumatuseks<br />

ajastu vaimust- nii selle<br />

nõuetest kui ka selle poolt<br />

p a k u t a v a s t . K u n s t n i k e ,<br />

muusikainstrumentidele sarnananevat,<br />

enesessehäälestumist<br />

Kunstitalu ümbritsevas<br />

ontoloogilises tühjuses võib<br />

pidada nii individuaal-psühholoogiliselt<br />

kui kultuuriliselt<br />

oluliseks sündmuseks..<br />

Kunstitalu pühendab 2018<br />

aasta suve maalikunstile,<br />

r o h ke m i n f o t ko d u l e h e l<br />

www.ai-res.org<br />

Tiiu Rebane<br />

Sisukord<br />

Kõnekas vaikus ja loodushääled.<br />

H.Merila.. 2<br />

Kunstnikud ei nuta. T.Rebane..<br />

3<br />

Andrei Azsacra Zarathustra.<br />

H.Merila.. 4<br />

J i m i T e n o r . H . M e r i l a ,<br />

M.Luhaäär, K-K.Nagel.. 5<br />

Alexander Morozov. T.Rebane..<br />

8<br />

Leila Lükko. H.Merila.. 9<br />

Noolegrupp. H.Merila.. 10<br />

Tuomo Kangasmaa. H.Merila..<br />

11<br />

Project Heroina. L.Lükko.. 12<br />

Hannah Harkes. T.Rebane.. 12<br />

T s i r k u s - K u n s t - T e a t e r .<br />

H.Merila.. 14<br />

Daniel Janson.. 14<br />

Kaarel Kütas. L.Lükko.. 15<br />

Mari Prekup. T.Rebane.. 17<br />

Roope Ahola. H.Merila.. 18<br />

Anastassia Fomina. T.Rebane..<br />

19<br />

Merle Luhaäär. H.Merila.. 20<br />

Jana Zatvarnicka. T.Rebane..<br />

21<br />

Karl-Kristjan Nagel. H.Merila..<br />

22<br />

Sandra Jõgeva. H.Merila.. 23<br />

Meelis Salujärv, Prohor Alekseev,<br />

Juhan Vihterpal.. 23<br />

Woldemare. H.Merila.. 24<br />

Üldist. T.Rebane<br />

Muhu Masinad... 25<br />

Näitus Cést la Vie... 26<br />

Näitus Must-Valge Eesti...28<br />

Muhu Kunstitalu renoveerimistööd..<br />

30<br />

Kunstitalu residentuuriprogramm..<br />

32


4 <strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

Andrei Azsacra Zarathustra<br />

Andrei Azsacra Zarathustra on<br />

Vene kaasaegne filosoof, kunstnik<br />

, luuletaja-müstik , ekstremaal,<br />

Master of Death.<br />

Kompleksne, raskelt liigitatav<br />

autor, kelle teosed koostöös<br />

Igor Piatininiga kuuluvad<br />

St.Peterburgi Vene Muuseumi<br />

püsiekspositsiooni ning kelle<br />

raamatuid on muuhulgas avald<br />

a t u d I n d i a s , T i i b e t i s ,<br />

Jaapanis, Saksamaal, Norras,<br />

Inglismaal ja USAs.<br />

Helen Merila (edaspidi HM):<br />

Millised teosed sel aastal festivalil<br />

esitamisele tulevad?<br />

Andrei Azsacra (edapidi AA):<br />

Festivalil esitan kahte videoteost:<br />

"Utopia" ning põhifilmina<br />

"MATE IN 3 (Chess With<br />

Death)"<br />

HM: Kuuldavasti on sind<br />

paljude muude teemade seas<br />

inspireerinud ka Friedrich Nietzsche<br />

filosoofia ning mõlema<br />

videoteose käivitajaks tundubki<br />

olevat globaalne vägivald ja<br />

loomade väärkohtlemine. Mis<br />

oli sinu jaoks nende teoste<br />

peamiseks impulsiks?<br />

AA: Ei, see pole nii. Või vähemalt<br />

pole see päris nii. Mind ei<br />

inspireeri inimesed. Olen<br />

k õ i g i , k a a s a a r v a t u d<br />

Nietzsche, kõige armutum<br />

vaenlane. See film on vaid<br />

Igavese Valu (Eternal Pain)<br />

võlg. Olen ründava tühjuse<br />

kognitiivne võitleja ja ei midagi<br />

muud. Mitte kellegi jaoks.<br />

Ma pole filosoof, vaid kõikide<br />

filosoofiate ning teoreetiliste<br />

süsteemide hävitaja. Ma pole<br />

parempoolne, vaid parempoolsete<br />

ideede hävitaja. Ma<br />

pole vasakpoolne, vaid kõikide<br />

v a s a k p o o l s e t e i d e e d e<br />

hävitaja. Ma eitan võrdselt igasugust<br />

korda ning igasugust<br />

kaost nii, nagu ma eitan ka<br />

igasugust "inimlikku eitust".<br />

Miks? Ma soovin olla vaid<br />

jaataja kõige mässumeelsemas<br />

intuitiivse elujaatuse (Yes<br />

to Life) lõpmatuses.<br />

HM: Hmm..kas saab ikka öelda,<br />

et meid inimestena ei inspireeri<br />

m i t te ke e g i ? I s e g i m i t te<br />

alateadlikult? Minu unistus on<br />

iseennast ületada, vabaneda<br />

teiste mõjust, vabaneda egost.<br />

Kuid kas see on ka päriselt võimalik?<br />

Milliste vahenditega<br />

oleks võimalik konstrueeritud<br />

reaalsusest vabaneda?<br />

AA: Kas kõik on illusioon? Jah,<br />

kõik on kõige illusioon, kõik on<br />

kõige koopia, kuid ainult sina<br />

ise sured reaalsuses. Mitte<br />

miski mitte millestki: ära usu<br />

midagi, miski pole tõsi, miski<br />

pole päriselt, miski ei loe.<br />

Ja siiski. Kõik mitte millegi<br />

eest: "Kogu elu arvasin, et<br />

tean midagi. Kuid ühel kummalisel<br />

päeval sain aru,et ma<br />

ei tea mitte midagi, ma tõesti<br />

ei tea mitte midagi (Nothing).<br />

Nii muutusid sõnad tähendusest<br />

tühjaks. Ma saabusin liiga<br />

hilja lõplikusse teadmatusse<br />

(Ultimate Uncertainty)." - Ezra<br />

Pound « Pour détruire cette<br />

société, il faut être prêt à<br />

lancer contre elle dix fois de<br />

suite, ou davantage des assauts<br />

d'une importance comparable<br />

à celui de Mai 68 » -<br />

Guy Debord, La Société du<br />

Spectacle"Et seda ühiskonda<br />

hävitadapead olema valmis<br />

kü m m e või e n a m ko rd a<br />

rohkem seda ründama kui kuuekümnekaheksanda<br />

aasta<br />

m a i s . " - G u y D e b o r d<br />

"Vaatemänguühiskond"<br />

P.P.S. :Lind tapab alati Buddha<br />

kui Buddha asendab<br />

linnu.<br />

HM: Olen täiesti nõus mõttega,<br />

et kõik on illusioon ning et me<br />

ei tea mitte midagi ja oleme<br />

pigem juhitud valedest teadmistest,<br />

millest vabanemiseks<br />

tuleks kõik dekonstrueerida<br />

mittemiskiks (Nothingness).<br />

Kuid küsimus jääb: kuidas seda<br />

illusiooni ületada? Milliste vahenditega?<br />

AA: Oluline on lõhkuda kõik<br />

poliitilised süsteemid ning<br />

filosoofia par excellence. Seejärel<br />

hävitada iga keha,<br />

eelkõige meie ajud. Ei tohiks<br />

jääda ootama spirituaalset<br />

valgustust, vaid peaks sundima<br />

satorit tapma samadhit ja<br />

s a m a d h i t ta p m a s a t o r i t<br />

(õuduse draakonid tapavad<br />

hirmu draakonid). Ning seda<br />

kõike igal eksisteerimishetkel<br />

ajas ja ruumis. See on aktiivseim<br />

strateegia mitte kellegi<br />

ega millegi valgustamiseks.<br />

Olla üle üleolekust! (Beyond<br />

the Beyond) Mässumeelsus on<br />

keha tarkus! Vaimu absoluutne<br />

läbimurre! "Sinu kehas<br />

on rohkem tarkust kui kõige<br />

sügavamas filosoofias." - Thus<br />

Spoke Zarathustra<br />

P.S. :"Nad arvavad, et olen<br />

hull... kuid ma olen hullunud<br />

hullumeelsus!" - Captain Ahab<br />

P.P.S. :"Kõik nähtavad objektid<br />

on vaid pabermaskid." -<br />

Captain Ahab<br />

HM: OK, mõistan, kuid mida<br />

tegelikult teha saaks (lisaks<br />

süna levitamsiele kunstis ja kirjanduses)?<br />

AA: Absoluutne revolutsioon: 0<br />

→↑← 0 Rahvaid pole. Pole<br />

vabasid inimesi - ainult orjalikud<br />

massid per se. Kõrged ja<br />

madalad. Masse luuakse ja orjastatakse<br />

kõikjal geopoliitiliste<br />

ideede jaoks. Mitte<br />

uued ruumid, vaid elusad kehad<br />

on geopoliitika Parimaks<br />

Palaks (Great Meal). Soe,<br />

lõppematu söök roiskunud<br />

mõtte ja tõbraste haisva<br />

võimu jaoks. Rahvas on vaid<br />

soe söök.<br />

HM: Kas üks inimene suudab<br />

tühistada või võita kogu kultuuriloo?<br />

AA: Justnimelt. Tõeline mässaja<br />

ei vaja rahvamassi. Ta on<br />

seda ise: - ning jumal ning<br />

muld ning rass. Tõeline valgustus<br />

on mässav satori/samadhi<br />

igasuguste inimlike definitsioonide<br />

vastu - Valgustatud<br />

Anarhia! Muide, pole olemas<br />

inimajalugu: tõprad alguses,<br />

tõprad keskel ja tõprad lõpus.<br />

Seepärast pole meil vaja ettearvatavaid<br />

süsteemi kangelasi,<br />

konservatiivseid poliitikuid<br />

ega valitsusi. Vajame<br />

vaid igavesti mässavaid ettearvamatuid<br />

olendeid ja<br />

olekuid. Vastupidiselt "poliitilise<br />

gravitatsiooni" neetud<br />

vaimu kõikidele reeglitele! On<br />

vältimatu, et tugevaim diktaatorlik<br />

Uus Süsteem sünnitab<br />

absoluutselt ettearvamatuid<br />

spirituaalseid revolutsioone<br />

nii nagu ka kõige peidetumate<br />

mässumeelsete osakeste permutatsiooni.<br />

Teiste sõnadega:<br />

kolm surma loovad vältimatult<br />

pinnase Absoluutseks Revolutsiooniks:<br />

- humanismi/armastuse<br />

surm, õigluse surm ja<br />

vabaduse surm. See on Absoluutse<br />

Vabaduse võitlus -<br />

igasugune konservatism tuleb<br />

hävitada.<br />

P.S. Mitte kurat, vaid ori<br />

(холоп) on kõige täidesaatvam<br />

ja töökam massimõrvar.<br />

Ma ei armasta kuradit.<br />

Ma ei armasta deemoneid.<br />

Ma ei armasta ingleid.<br />

Ma ei armasta inimesi.<br />

Ma ei armasta argpükse.<br />

Ma ei armasta!


<strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

5<br />

Jimi Tenor<br />

Jimi Tenor (kodanikunimega<br />

Lassi Lehto) on tunnustatud Euroopa<br />

helikunstnik, kes tegutseb<br />

professionaalse muusiku ja<br />

kunstnikuna väljaspool peavooluliine<br />

juba üle 20 aasta.<br />

Helen Merila (HM): Jimi, mitu<br />

korda te olete Eestis juba<br />

esinenud?<br />

Jimi Tenor (JT):Mulle tundub<br />

et üle viie korra kindlasti. Esimene<br />

suurem kontsert oma<br />

bändiga siin oli Jazzkaarel.<br />

See toimus kohe pärast sümfooniaorkestriga<br />

esinemist Riias.<br />

Pärast seda mängisin mitmel<br />

üritusel, näiteks eelmisel<br />

suvel suurfestivali käigus<br />

Tallinna Botaanikaaias. Lisaks<br />

mõned klubiesinemised Cola<br />

ja Jimmuga. Kabukabuga<br />

e s i n e s i n e r i l i s e l j ä r v e-<br />

muusikaüritusel ligi viis aastat<br />

tagasi. Mulle meeldib Eesti.<br />

Kirjutasin muusika filmile "Ma<br />

Olin Siin". Viimati käisin<br />

Ta l l i n n a s M u s i c W e e k ´ I<br />

raames mängides Suad´I<br />

bändiga koos.<br />

HM: Oled maailmakuulus<br />

muusik kuid tegutsed lisaks<br />

mitmetel teistel kunstialadel -<br />

hiljuti valmis teil koos Jori<br />

Hulkkoneniga ka filmel selline<br />

nimi, millest see räägib ja miks<br />

on sel selline nimi?<br />

JT: Meil tekkis Joriga idee teha<br />

tummfilm, millel oleks elektroonilise<br />

live taustamuusika.<br />

Samal viisil oleme mitmel korral<br />

näidanud minu filmi Sähkö<br />

(1995). Kaaludes millist filmi<br />

teha jõudsime mõlemad järeldusele<br />

et peame tegema ulmefilmi.<br />

Samal ajal oli Jori tutvunud<br />

tüübiga, keda kutsutakse Mr.<br />

N o r m a l l i k s n i n g ke s k a<br />

igapäevaselt argielus näeb veidi<br />

futuristlik välja. Nii me siis<br />

mõtlesimegi et OK, teeme Mr.<br />

Normallist futuristliku roadmovie.<br />

Sõitsime ringi mööda<br />

Soomet ja improviseerisime<br />

erinevates kohtades. Algne<br />

idee oli et Mr. Normall on<br />

saadetud planeedile Maa et<br />

korjata kaasa veidi mulda<br />

ko d u p l a n e e d i l e kaasaviimiseks.<br />

Tema planeet nimelt<br />

on suremas kuna muld on halvaks<br />

muutunud. Nimi Nuntius<br />

tuleb ladina keelest ning<br />

tähendab sõnumitoojat. Sel<br />

põhjusel kannab tegelane<br />

e n d a g a k a a s a s v ä i k e s t<br />

silindrit, mis näeb välja nagu<br />

tea te p u l k . Tege l i ku l t o n<br />

t e g e m i s t<br />

a g a<br />

kõrgtehnoloogilise mullamasinaga.<br />

HM: Jääb mulje et su plaan on<br />

koondada kokku ühte filmi kõik<br />

kaasaegse visuaalkultuuri kogemused<br />

nagu Joice´I Ulisses.<br />

On see nii?<br />

JT: No meie film on segu<br />

paljudest erinevatest asjadest.<br />

Me eriti ei muretsenud mida<br />

me sinna sisse paneme. Samuti<br />

on film alati seotud elava<br />

muusikaesitusega. Tahtsime<br />

hoida filmi tempot suhteliselt<br />

aeglasena, nii et publikul oleks<br />

aega jälgida samaaegselt ka<br />

muusikute esinemist. Mr. Normall<br />

astub mitmel korral<br />

lavale justkui lisades veel üht<br />

dimensiooni kogu etendusele.<br />

See on väga lõbus, lisama<br />

lavale tema siseneisel palju<br />

suitsu, kuni selleni et filmi pole<br />

enam üldse näha!<br />

HM: Esitate filmi koos elava<br />

muusikaga. Mida sa mõtled erinevate<br />

kunstimeediumide miksimisest<br />

ja erinevate kultuuride<br />

kokkupanemisest? Kas sinu<br />

hinnangul eksisteerivad kultuurisisesed<br />

piirangud ning kui<br />

jah siis millal need ilmnevad?<br />

JT: Ma olen alati miksinud erinevaid<br />

kunstivorme. Veid<br />

teatrit muusikaga, kindlasti.<br />

Arvan et klubisse minek on<br />

nagu minek suurele performansile.<br />

Ma pean silmas et iga<br />

klubi on veidi kunstiline..<br />

Mulle meeldib et klubides ja<br />

kontserditel on palju rituaale.<br />

Mulle väga meeldib lavale astumine<br />

ja esinemiste lõpetamine<br />

tagasikutsumiste ja<br />

muude selliste asjadega. Nuntiuse<br />

puhul on neid tagasitulemisi<br />

veidi keeruline korraldada.<br />

Seda öeldes tuli mõte et<br />

äkki peaks tegema ühe sellise<br />

encore filmi!…. Räägin sellest<br />

homme Jorile.<br />

HM: Millised on su plaanid<br />

Muhus, seoses tänavuse festivali<br />

teemaga ehk kokkuvõtetega<br />

eelmisest sajandist?<br />

JT: Oh, ma ei tea. Pean veel<br />

mõtlema. Mul pole veel plaan<br />

tehtud. Mulle meeldib improviseerida.<br />

Kindlasti ma teen<br />

seal muusikat.<br />

Merle Luhaääre Futu Muhu<br />

videointervjuust Jimi Tenoriga<br />

M.L Tahan sulle kohe ära öelda<br />

et sa oled minu viimane armumine<br />

- Viimane<br />

M.L Jah, armusin sinusse, tõsiselt<br />

J.T See on hea<br />

M.L Olen sind varem fotodelt<br />

näinud, eriti neil kus oled Andy<br />

Warhalli stiilis, valge parukaga<br />

ja ümarate prillidega..<br />

J.T See ei olnud parukas, võibolla<br />

nüüd ma juba vajaksin<br />

parukat..<br />

M.L Tõesti..<br />

J.T Jah<br />

M.L Kas see oli siis selline mood<br />

J.T Ei ma tahtsin lihtsalt..<br />

M.L Olla blond..<br />

J.T Ja, ma olin alati selline<br />

kuid ma kardan et blondeerimine<br />

rikkus mu juuksed ära<br />

nii et enam ma ei värvi juuks<br />

e i d . P a r u k a s t ö ö t a k s<br />

küll..Warhalli stiilis<br />

M.L Ja ka David Hockney<br />

stiilis..tead sa teda<br />

J.T Jah ikka, kuid ma ei ole nii<br />

gei<br />

M.L Sa pole nii gei.. Tegelikult<br />

olin ma kindel et sa oled gei, nii<br />

et kui keegi mulle hiljuti ütles et<br />

sa peaksid Jimi Tenori rajalt<br />

maha võtma siis ma kohe<br />

mõtlesin et ei see on ju võimatu<br />

sest ta on gei. Ja eile õhtul siis<br />

selgus et sa pole, kuidas nii<br />

J.T See ei ole minu idee..<br />

M.L Kas sa arvad et see gei värk<br />

on lihtsalt mood, et kõik ei olegi<br />

nii geid kui lasevad välja<br />

paista<br />

J.T Ma ei tea<br />

M.L Oled sa kunagi mõelnud<br />

oma imagost, et tahad kuidagi<br />

konkreetselt mingis stiilis välja<br />

näha<br />

J .T E i e i , m a l i h t s a l t<br />

blondeerisin juukseid. Võibolla<br />

on see lihtsalt selline Ida-<br />

Euroopa välimus, Warhall ja<br />

nii edasi..<br />

M.L Ida-Euroopa..kuid sa oled<br />

ju Soomlane, eksju. Ja sa pead<br />

seda Ida-Euroopaks<br />

J.T Jah muidugi<br />

M.L See on tore, ma tunnen end<br />

nüüd palju paremini kas tead.<br />

Mina olen Ida-Eurooplane ja<br />

nüüd siis sina ka Soomlasena<br />

pead end Ida-Eurooplaseks.<br />

J.T Jah, sama ida nagu Poola,<br />

või on see veel enam idas. Ma<br />

ei mäleta..<br />

M.L Jah, meil on vaja inimest<br />

kes teab midagi geograafiast<br />

J.T Siiski - Poola on veidi enam<br />

läänes kui Soome. Räägime<br />

siis vanast Poolast, enne II<br />

Maailmasõda.<br />

M.L Kuid kuidas sa oled sattunud<br />

siia, kui ma tohin küsida.<br />

Siia vanasse talusse, puude vahele,<br />

selle päikese alla siin<br />

saarel. Kusagile Eestisse<br />

J.T Ma olen siin sest siin on<br />

kunstiresidentuur. Teen siin<br />

kunsti.<br />

M.L Tõesti<br />

J.T Jah, eile õhtul tegin kunsti.<br />

Enne seda filmisime siin ja<br />

mujal Eestis oma uut filmi<br />

M.L Mis filmi<br />

J.T Ulmefilmi, õigemini ulmelist<br />

roadmovie´t. Mida<br />

iganes see siis ei tähenda. Üritame<br />

teha ulmet erinevates<br />

paikades, improviseerime


6 <strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

palju<br />

M.L Kas võib see olla midagi<br />

Tarkovski või David Lynchi<br />

stiilis..<br />

J.T Võibolla midagi nende<br />

kahe vahel..midagi sellist jah.<br />

Meil on üks selline tegelane<br />

keda kutsutakse Mr. Normall<br />

´iks. Kahe L-ga nimes, nii et<br />

mitte nii normaalne kui<br />

tavaliselt. Ja ta on eriline<br />

tüüp..Teeme seda filmi koos<br />

Jori Hulkkoneniga, Soome DJga<br />

ning tema kohtas Mr. Normall´i<br />

Londonis, kus Normall<br />

tegi parajasti koostööd John<br />

Fox´iga. Mingit kunstiasja. Mr<br />

Normall on suur ´80 stiilis<br />

muusika austaja, peamiselt<br />

popmuusika siis, ning ta käib<br />

p i d e v a l t ü l e m a a i l m a<br />

kontserditel. Niisiis John Fox<br />

ütles Jorile et siin on parasjagu<br />

kohal veel üks Soomlane<br />

kelle nimi on Mr. Normall.. Ja<br />

seal ta oli- oma alatiste<br />

värviliste silmaläätsedega, erilise<br />

soenguga ja ülikonnas.<br />

Tal on olnud selline välimus<br />

juba 1983-st aastast. Ta nägi<br />

kunagi ühte fotot muusikaajakirjas,<br />

kus olid roosa irrokeesiga<br />

punkar ja tavaline<br />

mees kõrvuti ja tavaline mees<br />

n ä i t a s k e s k m i s t n ä p p u<br />

punkarile. Tekst foto all kõlas<br />

et ´Mr.Normal näitab punkarile,<br />

mida ta temast arvab´. Nii<br />

leidis Mr.Normall oma uue<br />

imago, ta tahtis kohe saada<br />

Mr.Normaalseks. Ja ühesõnage,<br />

tema on meie filmis<br />

näitleja, ainus meie filmi tegelane.<br />

Ja ta mängib iseennast.<br />

M.L Ja teie Joriga lihtsalt<br />

filmite teda<br />

J.T Jah, põhimõtteliselt ta lihtsalt<br />

kõnnib ringi.<br />

M.L Ok, te olete peamiselt<br />

muusikud ning siis te otsustasite<br />

teeme nüüd hoopis filmi<br />

J.T Jah, täpselt nii<br />

M.L Kas teil oli igav või mis<br />

J.T Ei, see kõik algas 1995<br />

aastal, kui ma tegin filmi<br />

Sähkö. Esitasime seda koos<br />

Joriga muusikaimprovisatsioonide<br />

taustal. Mingi aja<br />

pärast tegi Jori ettepaneku et<br />

me võiks teha terve eraldi<br />

filmi, sellise spetsiaalse filmi<br />

mida kontserditel näidata.<br />

Einult elava muusika taustaks,<br />

meie seljataha projekteerimiseks.<br />

Ma mõtlesin et mis stiilis<br />

filmi, kas dokumentaali äkki<br />

jne Ja siis otsustasime ulmefilmi<br />

kasuks, see oli ainus millega<br />

me mõlemad nõusse jäime.<br />

M.L Sest teile meeldib tulnukate<br />

teema.<br />

J.T Jah, ja koos elektroonilise<br />

muusikaga see tundub kõik<br />

loogiline<br />

M.L Saan aru<br />

J.T Ja see n olnud lõbus. Tänapäevaste<br />

vahenditega on filmi<br />

tegemine üsna odav, ja<br />

meil mõlemal on kaamerad<br />

olemas, mul on veel ka spets<br />

optikat nii et..<br />

M.L Kuid filmis ei ole muusikat<br />

ega ju<br />

J.T Ei ole jah, see on tummfilm<br />

kuid me mängime elavat<br />

muusikat sinna juurde<br />

M.L Nii et põhimõtteliselt on see<br />

video mida proitseerite oma<br />

audio taustale<br />

J.T Jah, mingil määral, kuid<br />

me nimetame seda filmiks,<br />

millel on eraldi ning elav helitaust.<br />

M.L Nii et sa tegeled praktiliselt<br />

k õ i g e g a , s a a l u s t a s i d<br />

muusikast ja nüüd tegeled ka<br />

videoga.<br />

J.T Jah olen teinud palju filme,<br />

see pole esimest korda et teen<br />

filmi<br />

M.L Ja mis film on su lemmik,<br />

pean silmas sinu enda filmidest<br />

J.T Oh, minu filmidest..võibolla<br />

film mille pealkiri on Urinator.<br />

Filmisime seda New Yorgis<br />

ja selles peategelane hoiab inimesi<br />

pantvangis oma pissiga.<br />

No see on peaaegu komöödia,<br />

tegime selle ühele trashfilmide<br />

festivalile ..<br />

M.L Kas saite auhinna ka<br />

J.T Jah vist saime, see oli üsna<br />

halb film. 16 mm film, õudne..<br />

Mõtlen et ma ei näita seda<br />

oma lastele esialgu, võibolla<br />

hiljem kunagi<br />

M.L Siis kui nad on juba täiskasvanud<br />

J.T Jah, siis nad teavad ja<br />

imestavad et nende isa tegi<br />

midagi sellist..<br />

M.L Ok, ja milline on sinu lemm<br />

i k ü l d s e m a a i l m a<br />

filmikunstis, mis film on sulle<br />

südamelähedaseim<br />

J.T Mulle meeldivad väga<br />

paljud filmid..mingi aeg oli mu<br />

lemmik Robert Altmani Pikad<br />

hüvastijätud. See on üsna<br />

staatiline film aga noh.. Mulle<br />

meeldib Inglise kuuekümnendate<br />

värk, The killing of sister<br />

George .. selline imelik klassika.<br />

Õudusfilmid ei ole mulle<br />

kunagi meeldinud, eelistan<br />

trashi<br />

M.L Ja kuidas on su muusikaga,<br />

mis oli su esimene idee kunagi<br />

et millist muusikat võiks teha.<br />

Siis kui sa alles alustasid.<br />

J.T Ma alustasin kaheksakümnendatel,<br />

ja olin kohe sissevõetud<br />

futurismist. Sellisest<br />

autorist nagu Luigi Russo, kes<br />

tegi selliseid müramasinaid<br />

mida nad kasutasid oma performanssides.<br />

Nagu Marinetti<br />

j n e S e e m e e l d i s m u l l e<br />

sügavalt, ideed erinevatest<br />

graafikutest ja idustriaalsest<br />

stiilist. Futuristlik poeesia,<br />

müra jne jne<br />

M.L Sellest ajast siis oled<br />

muudkui liikunud edasi ja sa ei<br />

ole kaotanud ühtegi nimetatud<br />

tunnust<br />

J.T Jah, ikka olen selle juurde<br />

tagasi tulnud. Vahepeal tegin,<br />

siis kui ma Ameerikas töötasin,<br />

Ladina-Ameerika rütmides<br />

asju nagu salsa jne..easy listening<br />

jne Väsisin üldse veidi<br />

kunstist ära vahepeal, Soomes<br />

on kunstil ja kunstmuusikal liiga<br />

suur power, inimesed arvavad<br />

et kunst on suurepärane<br />

asi. Kuid New Yorgis oli kõigil<br />

üsna ükskõik sellest kunstist,<br />

pigem huvituti rütmidest, salsast<br />

jne, et oleks lõbus. Saaks<br />

õlut juua.<br />

M.L Kas sa mõtled vastuvõtust,<br />

publikust, siis kui teed oma<br />

kunsti- filme ja muusikat. Või<br />

teed sa ainult oma tööd ja ei<br />

hooli sellest milline on publik.<br />

J.T Ma hoolin publikust veidi<br />

ikka. Näiteks eelmisel nädalal<br />

esinesin kodulinnas Lahtis ja<br />

sellises kohas kus käivad alkohoolikud.<br />

Meil oli free jazz<br />

kontsert, ning sellistes kohtades<br />

nagu see oli me<br />

mängime muusikat valjemini.<br />

Kohe kindlasti. Ja veidi ots<br />

e s e m a l t . K u i k o n t s e r t<br />

toimuks kusagil rohkem kunstipärases<br />

kohas, siis mängiks<br />

me vaiksemalt. Kuid kui kogu<br />

publik on juba vihane ja räägib<br />

valjult siis peab kõrgemate<br />

detsibellidega mängima.<br />

Muidu nad ei kuule midagi. Ja<br />

hakavad veel kõvemini rääkima<br />

jne.<br />

M.L Oled sa mõelnud milline inimene<br />

on sinu kuulaja<br />

J.T Ei, ei ole. Enamus juhtudel<br />

ei ole publik sinu publik..Kui<br />

minna esinema näiteks Itaalia<br />

väikelinna, siis pole sinu<br />

sealsetest kuulajatest sinust<br />

ega sinu muusikast kunagi<br />

midagi varem kuulnud. See<br />

kõik on üsna suur väiljakutse<br />

kuid seda vingem sest ainult<br />

nii tekib fänne juurde.<br />

M.L Mis sa arvad kas 21 saj<br />

a n d i l o n o l u l i s e m o l l a<br />

füüsiliselt kohal, olla laval ja<br />

esitada elavat muusikat või on<br />

olulisem olla kohal virtuaalselt.<br />

O n l i n e ´ s j a k õ i k j a l<br />

kättesaadav.<br />

J.T Vähemalt selleks et raha<br />

teenida peab olema füüsiliselt<br />

kohal.<br />

M.L Kas tõesti, ka 21 sajandil<br />

on kõik veel füüsiline<br />

J.T Jah, ´80-l j a´90-l oli võim<br />

a l i k e l a t i s t t e e n i d a<br />

plaadimüügiga. Kuid nüüd<br />

enam mitte. Vähemalt mitte<br />

underground muusikuna.<br />

M.L Sina pead mõtlema rahateenimisele<br />

J.T Jah muidugi<br />

M.L Tõesti..ja sul pole piinlik<br />

seda tunnistada..<br />

J.T Ei. Minul ei ole mingeid<br />

teisi ameteid või meetodeid<br />

kuidas raha teenida peale<br />

muusika tegemise. Mul pole<br />

mingit õpetajaharidust vms.<br />

--<br />

M.L Oleme palju rääkinud su<br />

muusikast ja filmidest, kuid<br />

millised inimesed sulle meeldivad<br />

J.T Oh Jeesus, käin inimestega<br />

läbi peamiselt siis kui annan<br />

kusagil kontserti. Muidu aga<br />

olen põhiliselt kodus.<br />

M.L Nii et sa tahad öelda et sa<br />

oled introvert<br />

J.T Jah. Absoluutselt. Ma reisin<br />

palju, nii et ma tahan võimalikult<br />

palju kodus olla. Ok, ma<br />

pean olema sotsiaalne isegi<br />

vastu oma tahtmist sest ma<br />

pean oma laste eest hoolitsema<br />

..<br />

M.L Kas su filmid ja muusika on<br />

sinu kommunikatsioonimeetodid<br />

J.T Et kas selle asemel et rääkida<br />

ma teen muusikat..<br />

M.L Jah<br />

J.T Ma ei ole sellest kunagi niimoodi<br />

mõelnud. Ma ei mõtle<br />

muusikat tehes millestki<br />

muust. Kuigi jah, noh, vahel<br />

ma panen sinna sisse mingeid<br />

peidetud sõnumeid, peamiselt<br />

erootilisi või midagi sarnast.<br />

Kuid ka siis ma üritan teha<br />

seda poeetiliselt, üldiselt olen<br />

alati pidanud vajalikuks panna<br />

muusikasse veidi mingit seksuaalset<br />

tähendust.<br />

M.L Oo ja, olen seda tähele<br />

pannud. Näiteks kui sa laulad<br />

´Take me´..see on minumeelest<br />

väga gei..<br />

J.T Miks see on gei<br />

M.L No sellepärast et sa oled<br />

mees, ja siis sa laulad provokatiivselt<br />

et ´Take me<br />

´..Tavaliselt kuulub selline<br />

fraas naisele, või ei .. Kui mina<br />

oleksin sinuga voodis ja sina<br />

ütleksid mulle midagi sellist siis<br />

ma oleks väga shokeeritud.<br />

J.T Jah kuid see lause ju<br />

jätkub.. aga nojah, see laul sai<br />

geide seas populaarseks ja<br />

lõpuks hakkas hästi sissetooma.<br />

See oli tore muidugi.<br />

M.L Nii et sa põhimõtteliselt<br />

teenisid raha tänu gei publikule<br />

J.T Jah, absoluutselt.<br />

M.L Nii et seda lugu võib võrrelda<br />

Pet Shop Boysi lugude populaarsusega<br />

NY-s<br />

J.T No jah, kuid räägiks kultuurierinevustest,<br />

Jaapanis<br />

näiteks mees mitte ei ´tule


<strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

7<br />

´vaid mees ´läheb´, orgasmihetkel.<br />

Nii et ´ma lähen´.<br />

Soomes on see veidi imelik, a<br />

´la ´see tuleb minust välja<br />

´..heh..<br />

M.L See on päris huvitav<br />

J.T Jah, kõik ei ole nii lihtne<br />

kui võiks arvata<br />

M.L Mis sa arvad kas teie Soomlased<br />

olete meestena veidi erinevad<br />

Eestlastest<br />

J.T Ma tõesti ei tea erinevust.<br />

Kuidas saaksingi ma seda teada.<br />

Ma suhtlen peamiselt naistega.<br />

M.L Kuid kes sa oleksid kui sa<br />

poleks muusik<br />

J.T Ok, ma olen üritanud olla<br />

fotograaf. Kolisin New Yorki ja<br />

seal see muusikavärk eriti ei<br />

toimi ja ma otsustasin hakata<br />

fotograafiks. Oleksin tahtnud<br />

olla mingi assistent kusagil<br />

moestuudios või nii.. NY-s nad<br />

armastavad Skandinaaviast<br />

pärit inimesi võtta assistentideks,<br />

kuid ma pole nii<br />

suhtlemisaldis kui vaja ning<br />

see plaan ei läinud läbi. Käisin<br />

mingitel töölevärbamisintervjuudel<br />

ja nad kiitsid oma<br />

varasemaid Rootsi päritolu assistente<br />

kuid raputasid minu<br />

puhul pead, et ma olen kuidagi<br />

teistsugune. Nii et see asi ei<br />

läinud hästi. Töötasin turistide<br />

pildistajana pärast, ESB-s,<br />

umbes aasta. See oli kaugel<br />

igasugusest kunstist ja ei<br />

n õ u d n u d m i n ge i d e r i l i s i<br />

oskusi, lihtsalt kommerts.<br />

Boss ütles kohe et pole vaja<br />

mingeid oskusi absoluutselt,<br />

kogu point on müügis. Lihtsalt<br />

on vaja müüa võimalikult<br />

palju. Ütlesin et -mm ma ei tea<br />

kas ma saan seda teha, is on<br />

iseenesest hulleim asi mida<br />

N Y- s ü l d s e ö e l d a . . ku i d<br />

tööandjal ei olnud parasjagu<br />

kedagi teist kellele seda tööd<br />

anda nii ma siis pidin samal<br />

päeval ka alustama.<br />

M.L Kas sulle meeldis see töö<br />

J.T Jaa see oli lahe, täitsa fantastiline.<br />

Teenitud rahaga ma<br />

sain muusikainstrumente<br />

osta, trummimasina, süntesaatorid<br />

ja sain oma muusikat<br />

tegema hakata.<br />

M.L Nii et sa ei kaifinud siiski<br />

seda tööd sama palju kui sa<br />

naudid oma muusikat<br />

J.T Muidugi mite, peale seda<br />

kui plaat sai valmis mõtlesin<br />

ma ´Ók...´..<br />

Karl-Kristjan Nageli ja Tiiu Rebase<br />

intervjuust Jimi Tenoriga<br />

K-K.N Palun räägi oma viimasest<br />

plaadist<br />

J.T Mis see oligi..<br />

K-K.N See millel on lugu Wortex<br />

J.T Tegin neid lugusid 5 kuni 10<br />

aastat, nii et see on päris vana<br />

kraam, seal on ka mitmeid<br />

kõige uuemaid lugusid. Tegin<br />

neid peamiselt kodus, või oma<br />

stuudios. Mängisin enamuse<br />

ise sisse, sealhulgas trummid.<br />

Tegelikult on enamus mu<br />

lugudest koostatud vanade<br />

lugude baasil. Teen neid aeglaselt<br />

ja siis mingil hetkel on<br />

neid piisaval hulgal valmis nii<br />

et saan plaadi kokku panna.<br />

Sõltub projektist muidugi.<br />

K-K.N Kui rääkida sinu projektist<br />

Kabu Kabu siis kes on need<br />

muusikud kellega sa koos töötasid.<br />

J.T Projekti alustades oli mul<br />

olemas üks laul, Moon Goddess,<br />

tahtsin juurde panna<br />

midagi Ladina rütmidest.<br />

Märkasin seda Barcelonas<br />

tehes et välja on tulud uus<br />

plaat Tony Allenilt ja ma<br />

märkasin et ta elab Pariisis ja<br />

nii ma mõtlesin et võiks<br />

temaga kokku saada ja lasta<br />

temal midagi sisse mängida.<br />

Tahtsin mingi laheda grupi<br />

kokku saada. Seejärel kohtasin<br />

Armini nimelist tüüpi<br />

Berliinis ja selgus et tema tunneb<br />

Tonyt sest ta töötab jazzi<br />

raadiokanalis, kuid Tony oli liiga<br />

hõivatud sest tema karjäär<br />

o l i j u s t h o o g u s i s s e<br />

saamas..Kuid Armin ütles et ta<br />

teab üht Berliini bändi ja nad<br />

mängivad Fela Kutiga, et ehk<br />

võiks plaadi teha hoopis nendega.<br />

K-K.N Tegid nendega mitu albumit<br />

J.T Jah, kolm albumit<br />

K-K.N Mida sa võiksid rääkida<br />

Tony Allenist<br />

J.T Peale 2-3 KabuKabu albumit<br />

juhtis plaadifirma mind<br />

ühte oma projekti, kus noored<br />

autorid töötavad koos vanemate<br />

autoritega. Teevad stuudios<br />

koos kiirelt kahe kolme<br />

päevaga koostööprojekte. Ja<br />

mind paluti teha selles projektis<br />

midagi, mulle otsiti vaba<br />

artist kellega koos teha ja nii<br />

ma sain Tony Alleniga, kelle<br />

ma oma nimekirja panin,<br />

koostööprojekti teha.<br />

K-K.N Kust on Toni Allen pärit<br />

J.T Tony on Nigeeriast pärit<br />

K-K.N Mika Vainiost, kui palju te<br />

koostööd tegite<br />

J.T Mitte palju, paar aastat. Tegime<br />

koos ühe plaadi. Mikal<br />

on oma tööstiil, see on üsna<br />

range ja mina võtan palju<br />

vabamalt. Kuid me tegime ühe<br />

albumi. Elasime Barcelonas<br />

samas linnajaos nii et see lihtsustas<br />

protsessi, saime kokku<br />

ja tegime veidi koostööd vahetevahel.<br />

Pärast seda kui ta<br />

Barcelonast minema kolis siis<br />

me enam ei kohtunud umbes<br />

kümme aastat või nii.<br />

T.R Kuidas sa Eesti üldse<br />

leidsid, millal sa siin esimest<br />

korda esinesid<br />

J.T Esimest korda käisin siin 85<br />

aastal vist.<br />

T.R Tõesti, juba nõuka ajal<br />

J.T Jah, mängisime seal linna<br />

keskel, sadama lähedal,<br />

hoones mis on üleni graffitiga<br />

kaetud. Linnahallis.<br />

K-K.N Sul oli võimalus esineda<br />

siin juba 85 aastal..<br />

J.T Jah, 85 või 84<br />

K-K.N Mis sündmus see oli<br />

J.T See oli mingi Soome õhtu<br />

seal Linnahallis, seal esines<br />

tookord palju soome bände.<br />

See oli huvitav, palju erinev<br />

kui praegu<br />

T.R Ja kuidas on lood selle UFOga<br />

, mida siin filmisite<br />

J.T Jah see oli muusikavideo,<br />

filmisime seda 96 või 97<br />

aastal. Sest see Futuro maja<br />

oli ainult siin kättesaadav,<br />

Soomes mitte. Soomes oli<br />

neid omalajal väga palju kuid<br />

enam mitte. Saime teada et<br />

Eestis on üks olemas, mingis<br />

bensiinijaamas. Filmisime<br />

kogu video Eestis, esiteks sest<br />

siin on palju odavam, saime<br />

rentida kraana ja tõsta see<br />

maja üles õhku. Alguses<br />

filmisime Lasnamäel, produtsendil<br />

oli seal oma korter ja<br />

see kõik oli üsna lõbus.<br />

T.R Seekord sa filmisid siin uut<br />

osa filmile Nuntius, otsisite ka<br />

seekord erilisi kohti mööda<br />

Eestit. Mis tüüpi võttekohad<br />

teid huvitasid siin<br />

J.T Otsisime spetsiifiliselt<br />

Tarkovskilikke kohti, leidsime<br />

vist kaks tema originaalset<br />

võttekohta. Kuid muidu sõitsime<br />

lihtsalt ringi ja meile jäi<br />

mulje et Eestis on väga palju<br />

mahajäetud hooneid. Erinevatel<br />

põhjustel ilmselt ja nagu ka<br />

p a l j u i g a s u g u s t m i l i-<br />

taararhitektuuri. See oli päris<br />

huvitav. Meie film on roadmovie,<br />

ilma igasuguse stsenaariumita,<br />

ühe näitlejaga jne.<br />

Otsisme erinevaid lahendusi<br />

sellele roadmovie stiilis ulmefilmile,<br />

valgustasime tegelast<br />

peegliga jne. Filmitegemine on<br />

üsna sürreaalne tegevus. Ja<br />

me ei aja taga mingit Hollywoodi<br />

kvooti. Meid huvitab<br />

pigem selline veidi naiivne<br />

välimus asjal. Seda eriti tänapäeval<br />

kui kõike saaks teha<br />

super erieffektide abil ja liiga<br />

perfektselt. Vähemalt minu<br />

jaoks oleks see ebahuvitav lahendus.<br />

K-K.NMind väga huvitab selline<br />

küsimus et milles on põhjus et<br />

suurepärased kauaaegsed<br />

bändid, nagu sinul või näiteks<br />

Sofa Surfers on underground.<br />

Mitte mainstream ühesõnaga,<br />

suures skaalas peaaegu tähele<br />

panematult tegutsevad. Miks<br />

on tunnustus nii väike.<br />

J.T See on komplitseeritud<br />

teema, kui ei saa promo, kui<br />

sissetulekust ei piisa suureks<br />

promoks siis on kõik edasine<br />

ka suureks väljakutseks. Ja tänapäeval<br />

plaadid enam ei<br />

müü nii nagu varem. Nii et sellest<br />

tegevusest enam sissetulekuid<br />

eriti pole ja plaadifirmad<br />

ei tegele investeerimisega.<br />

Aga minu meelest on ok,<br />

tänapäeval saab vabalt laivis<br />

esineda ja teenida elatist. Sellised<br />

kunstnikud nagu kunagi<br />

olid, näiteks Cabaret Voltaire,<br />

või stuudios tehtav elektrooniline<br />

muusika nö stuudionohikud,<br />

said küllalt populaarseteks<br />

ka stuudios valminud<br />

plaatidega. Kuid enam see<br />

pole minu arvates võimalik,<br />

sest peab reaalselt käima<br />

esinemas et mingeid järgijaid<br />

tekiks. Ainult plaadid enam ei<br />

garanteeri midagi, neid on ka<br />

keeruline teha. Digitaalmaailmas<br />

on keeruline nullist alates<br />

teha promo, kui sul pole juba<br />

eksisteerivat nime siis kuidas<br />

sa seda reklaamid. Peab<br />

maksma iga asja eest, mida<br />

mina kunagi ei tee, see on<br />

üsna kallis kõik.<br />

T.R Viimane küsimus, mida sa<br />

mõtled tulevikust<br />

J.T Enda tulevikust<br />

T.R Jah ikka<br />

J.T Mõtlen praktiliselt, paarist<br />

järgmisest kogumikust, mis on<br />

juba tegelikult lindistatud. Üks<br />

koostöös free-style esindaja<br />

Sassega, millest saab selline<br />

deep-house album, noh house<br />

ühesõnaga. Sest Sasse on<br />

house mees. Ja nüüd veel ma<br />

tahan teha plaati mis kõlab<br />

nagu kristlik house muusika<br />

kuid on totaalselt sekulaarne<br />

ikkagi, nii et kui inimesed kuulavad<br />

siis nad tunnevad ära<br />

kristliku muusika kuid sõnu<br />

kuulama hakates märkavad et<br />

ei see on täielik ateism ja ma<br />

ootan suure huviga mis juhtuma<br />

hakkab kui inimesed seda<br />

muusikat kuulevad. Ja veel<br />

üks plaat, mille ma tegin Philphone<br />

firmaga Saksamaalt,<br />

mille tegin ka koos KabuKabu<br />

muusikutega, kuid pärast<br />

seda, ma ei tea mis edasi saab.<br />

Võibolla ma teem big-bändi,<br />

peaksingi alustama komponeerimisega.<br />

Kuid see on<br />

suur töö..


8 <strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

Alexander Morozov<br />

Alexander Morozovi tööd uurivad<br />

sidet nähtamatu kujutise<br />

ning vormi, mh teksti ja kujundi<br />

vahel. Mälu ning teadvuse<br />

pimepunkte vaadeldes tegeleb<br />

A.Morozovi looming personaalsete<br />

ruumidega, mis on sotsiaalsete<br />

ning psühholoogiliste<br />

kokkuvarisemiste või muundumiste<br />

territooriumid.<br />

keeles, leida see oma keel.<br />

Vot. Seda kõike just kunsti<br />

plaanis.<br />

TR:Nägin et töötad loodusega,<br />

märkasin et su pildid näevad<br />

välja nagu kaartide joonised.<br />

AM:Jah, no need ongi kaardid,<br />

joonistused seeriast ´Lindude<br />

lendude registreerimine´. See<br />

keskkonnas ning need välja<br />

tuua. See on väga oluline moment<br />

kuna see, mis mind huvitab<br />

on püüe ja katse leida<br />

üles meie elu mittemateriaalsed<br />

aspektid. Mittemateriaalsed<br />

aspektid meie eksistentsis<br />

ning väljendada neid<br />

teatud kujundi või märgina.<br />

TR:Kunstikriitik Leila Lükko<br />

märkas sarnasust sinu töödel<br />

kujutatu ja tuule liikumise vahel.<br />

See on samuti nähtamatult<br />

eksisteeriv substants..<br />

AM:Jah noh tuul, loodus, stiihia<br />

need kõik võivad olla<br />

nimetatud kuid see pole kõige<br />

olulisem selles töös minu enda<br />

hinnangul. Mul oli kunagi selline<br />

projekt mis tegeles mere<br />

hoovustega, see on ka sarnane<br />

põhimõttelt. Kasutasin töös<br />

pudeleid, kuhu tavaliselt<br />

merehädalised jätavad sisse<br />

kirja. Samal ajal olid mul endal<br />

samal ajal mingid sellised<br />

e l u s i t u a t s i o o n i d e t m a<br />

mõtlesin et see oleks hea meetod<br />

kuidas neid erinevaid<br />

olukordi lahendada. Et saata<br />

laiali selliseid erinevaid sõnumeid<br />

pudelites. Vot, ja see oli<br />

siis nagu selline projekt, mis<br />

just arvestas hoovuste suundadega.<br />

Uurisin eelnevalt<br />

kaarte, oletasin kuhu need<br />

pudelid välja jõuavad kuid<br />

paraku nad ikka veel ujuvad<br />

kusagil määramatuses, keegi<br />

pole neid esialgu välja püüdnud<br />

ega vastust saatnud..<br />

gi rohkem skulptuurid.. Vaatamata<br />

siis sellele et need on<br />

ikka joonistused, jooned<br />

paberil, siis neis on ikkagi väga<br />

oluline just see ajafaktor ja<br />

igale joonistusele ma ka märgin<br />

täpse vaatlusaja. Püüan<br />

jõuda ja märkida ära ka iga<br />

lennu kellaaja eraldi. Seda<br />

tehes ma seon reaalse, tegelikkuses<br />

toimuva, momendi<br />

ajaga nii et joonistuste kogumik<br />

kujutab endast lisaks ka<br />

tööd ajast endast. Väljendasin<br />

end väga keeruliselt nüüd,<br />

rääkisin ühest meetodi erinevatest<br />

aspektidest..<br />

TR:Tekib järgmine küsimus-ühest<br />

küljest on tegemist nagu<br />

statistikaga, kas see võib viidata<br />

sellele et sa ootad mingit täiesti<br />

uut lahendust, mis sellise<br />

infokogumise baasil saab<br />

ilmneda.<br />

AM:Tegelikult ei, ma ei mõtle<br />

nii. Lihtsalt siin on tegemist<br />

kontsentratiooni momendiga<br />

ja antud töös on peamine oluline<br />

rõhk oleviku momendilpresent<br />

inglise keeles. Kohalolu<br />

on oluline. See on see<br />

mis mind kui kunstnikku liigutab<br />

kõige rohkem, sellest<br />

ma juttu ka alustasin sest<br />

mulle tundub et tänapäeva<br />

kõige olulisem moment või<br />

küsimus on kunstniku eksistentsist<br />

maailmas. Kuivõrd inimene<br />

üldse on kohal selles<br />

reaalsuses nagu see on. Sest<br />

sest on võimatu ennustada<br />

ning see on olemuselt eksperiment..<br />

TR:Juhtus nii et sa tegid siin kohapeal<br />

ka teisi töid, mõtlen suurt<br />

installatsiooni ja filmivõtteid.<br />

Räägi palun nendest<br />

töödest ka.<br />

AM:Jah, selge on see et me<br />

tuleme tööpaika ühtede ootustega<br />

ja tulemuseks on see<br />

et kõik läheb hoopis teisiti.<br />

See on täiesti loomulik protsess<br />

sest alati tekivad mingid<br />

erinevad impulsid ja vajadus<br />

reageerida kohale kuhu oled<br />

sattunud. Ning kui ma nägin<br />

n e i d k o n s t r u k t s i o o n e<br />

sadamas, nägin sellist postsovjetlikku<br />

momenti mis on<br />

siin jäljena säilinud jah siis<br />

tekkis selline nägemus tööst<br />

kaldal. Vikati kujund, mida kasutasin<br />

on mul ka varem kasutuses<br />

olnud ning vaatasin et<br />

see sobib siia samuti. Nägin<br />

vaimusilmas seda vikatit ka siinses<br />

maastikus. Ja tegin ära<br />

sest mulle tundub et see sobitub<br />

väga hästi siinsesse koh<br />

a l i k k u s p e t s i i f i k a s s e ,<br />

maastikku üldiselt. Koha<br />

vaimu, ütleks nii. Tekkis selline<br />

tulemärk kaile, kus varem laaditi<br />

laevu. Selline piibellik kujund<br />

ja lugu-tulemärk, vesi,<br />

meri. Seetõttu tekkis mul soov<br />

see töö ära teha. Aga film, no<br />

vaatame mis välja tuleb..peab<br />

veel monteerima, materjalid<br />

Tiiu Rebase (TR) intervjuu<br />

Alexander Morozoviga (AM)<br />

TR: Esitle ennast palun<br />

AM: Ahah, no minu nimi on<br />

Alexander Morozov, kunstnik.<br />

Teen erinevaid töid, peamiselt<br />

on need joonistused, installatsioonid,<br />

graafika. Ja muidugi<br />

maal. Vot. No mida veel võiks<br />

öelda.. olulised asjad kunstis<br />

on minu jaoks näiteks oma intonatsiooni<br />

ja hääle leidmine<br />

kunstis. Vot, ja kõik tööd mida<br />

ma teen on seotud selle<br />

proovida rääkida mingis omas<br />

on peamine projekt millega<br />

ma siin ka töötasin. Need on<br />

muidugi kaardid kuid mitte geograafilises<br />

mõttes vaid<br />

tegemist on kognitiivsete kaartidega.<br />

Need on eelkõige teadvuse<br />

kaardid. Tegemist on<br />

oma kogemuse põhjal läbiviidava<br />

katsega mõista kuidas inimene<br />

üldse reaalsust tajub ja<br />

teadvustab. Nii on see ühest<br />

küljest. Teisest küljest võib<br />

selle töö juures olla tegemist<br />

a b s t r a k t s i o o n i g a k u i d<br />

sellisega, mida ei saa seletada<br />

abtraktsiooni mõistetega ja<br />

olemasoleva keele piires. Tööd<br />

on oma sisult iseenesest dokumentaalsed.<br />

Mina ei mõtle<br />

midagi välja ega lisa juurde,<br />

olen võimalikult objektiivne ja<br />

lihtsalt proovin analüüsida<br />

ning leida teatud visuaalsed<br />

j õ u j o o n e d v a a d e l d a v a s<br />

TR:Tahakski küsida, kas sinu<br />

töödes mängib aeg olulist rolli<br />

AM:Joonistuste puhul on aeg<br />

väga oluline. Üldse aeg on oluline<br />

neis formaatides milles<br />

ma töötan. Mingi selline kinematograafilisus<br />

on mu töödes,<br />

t o i m u v a s a l v e s t a m i n e .<br />

Põhimõtteliselt on temporaalsus<br />

midagi sellist mis on seotud<br />

tsüklitega, situatsioonide<br />

kordumisega, alati on selles<br />

olemas situatsiooni või süzee<br />

loogika. Loo arenguloogika.<br />

Ning see praegne projekt -<br />

´Lindude lennu registreerimine´-<br />

on sisuliselt ka film.<br />

Joonistused on nagu kaadrid,<br />

lahtikadreeritud storyboard,<br />

mida filmidele eelvisandina<br />

tehakse. Vot ja need joonistused<br />

on oma olemuselt mingi<br />

selline karkass, minu enda<br />

jaoks on need joonistused ise-<br />

ühestküljest on olemas digitaalmeediumid,<br />

mis jätavad<br />

inimese täielikult vabaks individuaalsusest,<br />

reaalsest kohalolust<br />

ning kehalisusest ja<br />

selles projektis siin ma allutan<br />

end teisele meediumile et kinnipüüda<br />

mingi tõeline reaalsusmoment.<br />

Joonistades ei<br />

tea ma kunagi ette mis juhtub,<br />

kõik üle vaatama. Äkki ei tule<br />

f i l m i , a g a v õ i b o l l a k a<br />

õnnestub, praegu ma veel lihtsalt<br />

ei kujuta ette kuidas seda<br />

kõike kokku võtta. Kuid see on<br />

ka väga huvitav, sest see on<br />

alati nii et protsessi käigus<br />

tekib materjal. Alati ei ole oluline<br />

jõuda mingi konkreetse<br />

tulemuseni, üldse mulle tun-


<strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

9<br />

dub et mida rohkem sa soovid<br />

tulemust seda väiksem on<br />

tõenäosus seda saavutada.<br />

Tavaliselt läheb see just nii..<br />

TR:Küsin veel vikati kohta.<br />

Kuidas sinu varasemad vikatid<br />

erinevad sellest mille sa<br />

teostasid siin Muhus. Kas on<br />

mingi põhimõtteline erinevus.<br />

AM:Varem ma töötasin rohkem<br />

neooniga, sellise valguse<br />

mahuga. Neoonlambid meediumina<br />

on nö kuiv meedium, ja<br />

väga külm ning väga tihedalt<br />

seotud tsivilisatsiooniga - linnaga,<br />

reklaamiga, kontseptuaalsete<br />

märkidega jne. Ehk siis<br />

see on väga informatiivne<br />

meedium, mistõttu selles<br />

tehnikas teostatakse sageli<br />

reklaame, silte, märke. Aga<br />

siin kohapeal mängisid sellised<br />

faktorid et kasutasime<br />

puitu, elavat tuld ehk siis rakendasime<br />

stiihilisi materjale.<br />

Välja tuli keskkonnakunst, installatsioon<br />

mis arvestas<br />

tuule, mere.. ka heli tekkega.<br />

Siin on väga oluline asjaolu<br />

see kuidas keskkond teost<br />

vormis, kuidas loodus otseselt<br />

mõjutas selle kujundi statementi<br />

või lausungit. Töös on<br />

minu enda jaoks lisamoment,<br />

m i s v õ i b k ü l l k õ l a d a<br />

paatoslikult, kuid selleks on<br />

minu soov saavutada võit üldise<br />

surmatungi üle.<br />

Leila Lükko<br />

Meid läbi meedia ümbritsev<br />

müra on tänapäeva "arenenud<br />

ü h i s k o n d i " t u g e v a l t<br />

mõjutanud. Miks ja kuidas tõmbab<br />

ta meie tähelepanu - kas ei<br />

pöörle see ringiratast, sihitult,<br />

eikuhugi, ent siiski muudtes<br />

palju ja pöörates meie elu peapeale?<br />

Populaarkultuur ei paista kuigi<br />

palju erinevat Eesti liikluskultuurist.<br />

Mõlema tehnoloogiline<br />

areng on muutumas ohtlikuks<br />

inimesi hävitavaks relvaks. See<br />

m õ j u t a b t u g e v a l t<br />

tajuprotsesse. Tänapäeva mittemeloodiline,<br />

moonutatud levi<br />

m u u s i k a p e e g e l d a b l i n-<br />

nakeskkonda ja levib läbi massikommunikatsiooni<br />

vahendite.<br />

Liikluskultuur on omakorda<br />

h ä i r i t u d s e l l e s t o m a<br />

" p e e g e l p i l d i s t ", m i s p a r-<br />

alüseerib liikleja tähelepanu.<br />

O n p a r a d o k s a a l n e , e t<br />

heaoluühiskonnas, mis peaks<br />

justkui lähtuma inimesest, jääb<br />

inimene tihti hoopis kõrvaliseks<br />

nähtuseks.<br />

Videoteos püüab korduvate<br />

kaadrite kaudu rõhutada popmuusika<br />

ühetaolist, selle irriteerivat<br />

rütmi. Teisest küljest<br />

väljendab video aga pidevat<br />

elu ja surma vahelist piirsituatsiooni,<br />

kus tuleb paratamatult<br />

võtta riske selleks, et säilitada<br />

inimlikkus. Asfalt ja aeg, sihtkoht<br />

ja silmapilk, segadus ja<br />

rahutus, vahelduvad mustvalged<br />

jooned - kas õnnestub<br />

pääseda või mitte?<br />

mis alguses ei ole võib olla nii<br />

väga selged aga siis mingi aja<br />

pärast hakkavad need tähendused<br />

avalduma. On asju, mis<br />

vägapalju muutuvad aga on ka<br />

asju, mis on alati samad. Kui<br />

ma tegin oma video, siis need<br />

tähendused võib olla ei olnud<br />

nii paigas aga mul oli kindel<br />

teadmine, kuidas see peab<br />

olema ja kuidas seda peab<br />

teostama aga need tähendused<br />

said minu enda jaoks ka<br />

hiljem selgemaks. Ja need<br />

ongi asjad, mis on alati<br />

samad. Mingid põhimõtted või<br />

printsiibid, mis alati kehtivad<br />

ja kui me vaatame, et maailm<br />

on hästi muutuv, siis mingis<br />

mõttes on see tõesti nii aga<br />

mõttes on see uus päev aga<br />

päike on ju igapäev üks ja<br />

seesama. Selles mõttes on aeg<br />

igavik aga samas ta ka meie<br />

jaoks muutub ja need muut<br />

u s e d k a j a s t u v a d<br />

tehnoloogilises progressis. Ma<br />

ise ei ole üldse progressiusku<br />

ja iga aastaga üha vähem.<br />

Samas tean, et pean neid asju<br />

teadma ja see teadmine kuidagi<br />

lahendab mingid suuremad<br />

probleemid ära.<br />

Helen Merila: Sa pead silmas,<br />

et sa pole progressiusku selles<br />

mõttes, et sa ei poolda progressi<br />

või sa ei usu, et see teeb<br />

midagi head või mida sa täpsemalt<br />

silmas pead?<br />

L.L: Ma arvan, et see progress<br />

on paratamatu ja ta kindlasti<br />

peabki niimoodi olema aga arvan,<br />

et lõppkokkuvõttes ta ei<br />

tee midagi paremaks ja<br />

näiteks kui võtta Spengleri<br />

filosoofia, siis ta vaatab inimese<br />

arengut ja elu arengut<br />

kui teatavat kulgemist. Inimene<br />

sünnib ja areneb ja siis<br />

on tal tippaeg ja siis ta lõpuks<br />

ikkagi sureb ära. Samamoodi<br />

peab olema ka maailmaga, et<br />

need asjad arenevad aga<br />

kuskilt hakkab ta alla käima ja<br />

tasandil, vaid toetub eelkõige<br />

tehnilisele vahendile, mis on<br />

inimesest teglikult kaugel. See<br />

ei ole tema seest, vaid see on<br />

mingisugune võõrkeha. Sellepärast<br />

ma ei ole progressiusku.<br />

H.M: Aga kas sa sellega oled<br />

nõus, et selleks oleks vaja mingit<br />

vaimset ettevalmistust, et<br />

selles protsessis osaleda ja<br />

tehnoloogiat kasutada õigesti.<br />

Võib olla see ei peaks olema<br />

kõigile kättesaadav?<br />

L.L: Pigem nii jah. Kui seda kasutada<br />

vajaduspõhiselt, siis ta<br />

võib tegelikult toimida. Et kui<br />

näiteks vaadata arstiabi. Või<br />

kui ma näiteks ise teen videot,<br />

siis ma kasutan seda kui nii<br />

öelda jäädvustusobjekti või<br />

vahendit. Video ise ei ole<br />

tehnilises mõttes nii tähtis.<br />

Tähtis on ikkagi idee ja ma kas<br />

u ta n s e d a i d e e vä l j e n-<br />

damiseks. Ma mitte kuidagi ei<br />

taha ülistada tehnikat kui sellist.<br />

H.M: Et ta siis annab teatavad<br />

v õ i m a l u s e d<br />

kultuurivahetuseks?<br />

L.L: Jah. Aga tihtipeale ikkagi<br />

mulle tundub, et tehnikat<br />

tõstetakse nii kõrgele ja idee ei<br />

ole enam nii tähtis. Aga pigem<br />

peaks olema nii, et idee on<br />

tähtsam kui vahend.<br />

H.M: Aga kas sa usud, et mdiagi<br />

saaks teha, et seda peatada?<br />

L.L: Ma ei ole selles nii kindel<br />

enam. Kui ma varem arvasin,<br />

et seda saab peatada või selle<br />

vastu võidelda, siis nüüd ma<br />

näen, et see vist ikkagi ei ole<br />

võimalik, et see peab vist nii<br />

minema. See on inimkonna<br />

vananemise protsess. Ta peab<br />

kuskil lihtsalt lõppema, kuskil<br />

peab olema piir.<br />

Leila Lükko: Kui ma maalin või<br />

teen mingit tööd, siis teen<br />

seda intuitsioonist ja alati ma<br />

ei tea ise ka täpselt, mida ma<br />

teen, sest tähendus tuleb<br />

hiljem juurde. Need on mingid<br />

asjad, mida ma tean, mulle<br />

meeldib käia ja vaadelda asju,<br />

jõuda mingite järeldusteni,<br />

mingis mõttes on aeg ka seisev.<br />

Ükspäev just näiteks<br />

mõtlesin päikese peale ja<br />

päike seostub kohe ajaga, sest<br />

päike tõuseb igal hommikul ja<br />

loojub igal õhtul, mingis<br />

ma pigem arvan, et see<br />

tehnoloogiline progress võib<br />

küll tunduda, et on edasiviiv<br />

aga tegelikult on ta allakäigu<br />

näitaja, sest inimene ei tööta<br />

n i i p a l j u e n a m v a i m s e l


10 <strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

Noolegrupp<br />

--> Noolegrupp on aastast 2004<br />

tegutsev interdistsiplinaarsete<br />

projektidega tegelev kunstirühmitus,<br />

mille tuumiku moodustavad<br />

Triinu Jürves ja Villem<br />

Jahu. Grupi teosed tegelevad<br />

reeglina erinevate keskkondade<br />

loomisega algse konteksti<br />

nihestamise kaudu, lisaks<br />

miksitakse sellesse kompotti<br />

meelevaldselt ka kilde popkultuurist,<br />

igapäevapoliitikast või<br />

kunstiajaloost. Rühmitus ei<br />

tunnista tehnilisi piiranguid,<br />

oma ideid on teostatud nii klassikalises<br />

tahvelmaalitehnikas<br />

kui aktsioonide ja videote kujul.<br />

Triinu Jürves: Muhu installatsiooni<br />

idee on lähtunud kohast.<br />

Meil oli otsustatud, et me<br />

võtame lipud ja meil olid need<br />

videod juba olemas, aga kõik<br />

muu on kohapeal välja mõeldud<br />

vastavalt sellele konkreetsele<br />

ruumile. Samuti võib tööd<br />

vaadata lihtsalt kui esteetilist<br />

vormimängu. Kõik otsad on<br />

põhimõtteliselt lahti jäetud.<br />

Tähendus sõltub inimesest,<br />

mõni vaatab nagu oleks siin<br />

mingi kuritööpaik ja keegi<br />

vaatab, et oo siin sünnib mingi<br />

uus asi, mingi revolutsioon on<br />

toimunud. Ma alati loodan, et<br />

tulevad sellised teemaarendused.<br />

Isegi telekates on mingi<br />

aja liikumine. Näiteks on seal<br />

kaks vanemat telekat ja siis on<br />

mingi eriti high-tech monitor.<br />

Arvuti pilt, mis moondub selleks<br />

mõtetuks paberi massiks.<br />

Tegelikult ei ole vahet mis kujul<br />

see info on, see info ise<br />

kaotab aja jooksul oma tähenduse.<br />

H:M: Kas see on kriitika digimaailma<br />

vastu?<br />

T.J: Miks mitte, kui seda tahta<br />

niimoodi võtta ja samas seal<br />

on ka mingid elemendid<br />

näiteks nagu valgus ja teised<br />

sellised asjad mis on jäävamad<br />

suurused. Lõppkokkuvõttes,<br />

need vahendid, mis<br />

seal on kasutatud ei muuda<br />

eriti palju seda päris süsteemi.<br />

H.M: Miks olete oma kunstirühmituse<br />

nimeks valinud just<br />

Noolegrupp?<br />

T.J: Me oleme tegutsenud<br />

alates 2004 aastast, ma ei<br />

oska sellele enam vastata, et<br />

m i k s N o o l e g r u p p . M e i l e<br />

meeldis see sümbol: must ruut<br />

ja valge nool seal sees tähistab<br />

edasiminekut. Must ruut on<br />

kõigi võimaluste algidu, kõige<br />

tähtsam kaasaegse kunsti<br />

sümbol üldse. Me tahame<br />

sealt veel edasi minna.<br />

H.M: Sa vastasid küsimustele<br />

eelmisel korral piltides. Kas see<br />

on taotuslik hoiak?<br />

nad arutavad omavahel. Tähtsamad<br />

mõtted jäävad inimeste<br />

emotsionaalsesse<br />

mälusse.<br />

H.M: Kas töötate tavaliselt kahekesi?<br />

T.J: Meil on nii, et kui me<br />

teeme näiteks mingit suure<br />

rahvaarvuga perfokat, siis<br />

t a v a l i s e l t i n i m e s e d o n<br />

segaduses, et kas need kõik on<br />

Noolegrupi liikmed. Ei ole, me<br />

mõtleme kahekesti välja ja siis<br />

me lihtsalt korraldame selle,<br />

et meil on mingid statistid või<br />

näitlejad kes peavad massi<br />

täitma. Aga praegu me jah<br />

teeme kahekesi. Villem teeb<br />

rohkem tehnilist asja, mina<br />

teen taotlusi ja tekste võibo<br />

l l a r o h ke m , a ga i d e e d<br />

mõtleme ikkagi koos välja.<br />

H.M: Tulles tagasi noole - ja<br />

tühjusest edasimineku teema<br />

juurde: kui te saaksite midagi<br />

ajaloos muuta, kas see on<br />

tühistamine, kas me saame<br />

midagi ära tühistada?<br />

T.J: Need ajaloo sündmused ei<br />

oma selle "filosoofia" seisukohalt<br />

tähtsust , vaid see kõik on<br />

inimese sees. Järelikult, need<br />

sündmused mis ümberringi<br />

toimuvad, nendesse on võimalik<br />

teisiti suhtuda. Meie sõnum<br />

on see, et hakata teistmoodi<br />

ei ole verevaesed kontseptualistid,<br />

kes kirjutavad oma idee<br />

A4 paberile.<br />

H.M: Mul läksidki mõtted<br />

sellele, et meil on praegu kõik<br />

nii advanced, kõik elu toimub<br />

meie peade kohal, ei ole mitte<br />

mingeid piire: ei riigi- ega sotsiaalseid<br />

piire. Aga tegelikult kui<br />

jälle tulla tagasi down to earth,<br />

siis on ikkagi jälle see muna.<br />

See muna, mis teie installatsiooniski<br />

oli, ei kao kuskile.<br />

T: Ega me ei taha jah väga<br />

rääkida. Rääkimisega läheb<br />

alati asi käest ära, kuna<br />

mingid üksikud mõtted või sõnad<br />

pikitakse välja ja meie<br />

laiutame käsi, et nagu mida.<br />

Visuaal peaks sisu tooma<br />

vaatajani. Aga mis see sisu<br />

täpselt on, seda me ei taha<br />

alati ette kirjutada.<br />

H.M: See siin on kohaspetsiifiline<br />

töö, aga kas te selle kuidagimoodi<br />

ka salvestate?<br />

T.J: Eks ikka fotona ja ... dokumentasioon<br />

jääb alles.. aga<br />

seda tööd kuskil mujal enam<br />

samamoodi ei saa mingil juhul<br />

olla. Ta on siia ehitatud.<br />

H.M: Kas publiku reaktsioon on<br />

osa tööst?<br />

T.J: Ikka, muidugi. Kui siin oli<br />

juba ette öeldud see, et sa<br />

pead ise ette kujutama või<br />

mõtlema, et mis seal võis juhtuda,<br />

mis seal oli - siis see on<br />

väga oluline osa. Mõte jääb inimeste<br />

enda sisemusse või siis<br />

looma või nende sündmustega<br />

kuidagi teisiti hakkama<br />

saama. Mitte see, et jätaks<br />

mingi asja ära, mingi sündmuse<br />

olemata. Seda ei saa, elu<br />

kulgeb niikuinii omaette ja<br />

kunstniku roll on midagi<br />

muud. Kunstniku roll on püstitada<br />

mingeid küsimusi, näidata<br />

teisi võimalusi. Ta ei pea ise<br />

neid asju tegema, vaid näitama<br />

asju mis on olemas, aga<br />

mida inimesed ei pane võibolla<br />

tähele , sest nad on kogu<br />

aeg seal. Mina näen seda niimoodi,<br />

mida kunstnik peab<br />

tegema. Meil on ka päris tugev<br />

esteetika, visuaali taotlus. Me


<strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

11<br />

Tuomo Kangasmaa<br />

Soome kunstnik Tuomo Kangasmaa<br />

tegeleb nii dokumentalistika<br />

kui eksperimentaalse<br />

filmikunstiga, ühendades<br />

mõlemaid erinevate kujutava<br />

kunsti tehnikate ning meetoditega.<br />

Helen Merila: Su video ja installatsiooni<br />

nimetus on "Satanic<br />

Ghost Hunting". Miks selline<br />

nimi? Kas võiksid oma tööst<br />

lähemalt rääkida?<br />

T.K: Nimi on väga lihtne, video<br />

on kombineeritud kuuest erinevast<br />

võttest mille salvestasin<br />

YouTube´st ja teistest<br />

veebiallikatest. Ma ei leiutanud<br />

nime ise, vaid valisin<br />

ühelt kasutatud videolõigult<br />

mida kasutasin selles installatsioonis.<br />

H.M: Su töös on väga oluline<br />

roll muusikal.<br />

T.K: Selles konkreetses töös..<br />

ma ise ei nimetaks seda<br />

muusikaks. Ma mõtlen sellest<br />

nagu mürast. Tegemist on süntesaatori<br />

orkestri saundiga.<br />

Genereerisin sinna sisse signaale<br />

ning kokku on see üks<br />

juhuslikkuse printsiibil töötav<br />

sünteetiline helimaastik. Seal<br />

pole muusika struktuuri, see<br />

on ikkagi rohkem müra.<br />

H.M: Väga muljetavaldav<br />

müra. Kui heli maha võtta oleks<br />

tegemist absoluutselt teise tööga.<br />

T.K: Täpselt . Ma tahtsin<br />

edasianda teatud kindlat atm<br />

o s fä ä r i . K a s u ta d e s n i i<br />

tugevat helimaastikku soovin<br />

anda kindlat suunda kuidas<br />

seda installatsiooni vaadata.<br />

H.:M Kui võtta heli maha siis ei<br />

ole see video enam hirmus, ja<br />

võiks isegi minna vaatama neid<br />

võttekohti. Kuid muusikaga<br />

hakkab vaataja automaatselt<br />

mõtlema et filmis on midagi<br />

veel mida pole näha.<br />

T.K: See oli esimene asi mille<br />

kallal töötasin. Kui mõelda<br />

millist materjali ma tööks kasutan<br />

siis see on väga kahjutu:<br />

normaalsete inimeste enda<br />

poolt filmitu. Hakates vähehaaval<br />

midagi lisama, isegi<br />

heli mis meenutab midagi<br />

muud, hakkavad tekkima<br />

uued lood. Väga kergelt võib<br />

hakata nägema midagi mida<br />

seal tegelikult ei ole. Oleme nii<br />

kergelt manipuleeritavad.<br />

Oleme manipuleeritavad väikseimategi<br />

vihjetega kuidas<br />

asju vaadata.<br />

H.M: Täpselt. Tahtsingi selle kohta<br />

küsida, kas ma sain sõnumist<br />

õieti aru, kas me peame<br />

ettevaatlikult jälgima kuidas<br />

me vaatame?<br />

T.K: Jah. Võin jutustada ühest<br />

Soome kogemusest. Olen seda<br />

tööd korra varem Soomes näidanud<br />

ning olin ise juures.<br />

Läks nii et täiskasvanud ei<br />

tahtnud videoruumi sisse<br />

tulla, kuid lapsi oli seal palju.<br />

Nende vahel toimus tihe<br />

arutelu selle üle mis ekraanil<br />

toimub. Nad püüdsid tõsiselt<br />

aru saada millest see töö on ja<br />

miks see on nii imelik. Nad<br />

rääkisid kaua neis asjust mida<br />

nad nägid. Oli väga huvitav<br />

näha kuidas lapsed olukorda<br />

lahendasid, nad ei mõelnud et<br />

see on hirmutav. Nad analüüsisid<br />

rohkem kui täiskasvanud.<br />

H.M: Täiskasvanud on rohkem<br />

suletud, neil on oma eelarvamus,<br />

millest nad ei soovi loobuda.<br />

T.K: Jah. Nad raamistavad asja<br />

ette ära. Kui aga vaadata sügavamalt<br />

näeb rohkem fakte<br />

ja on selge et asi on igas<br />

mõttes kahjutu.<br />

H.M: Ma istusin tegelikult üsna<br />

pika aja siin täna ja tänu<br />

muusikale ja videole hakkasin<br />

nägema asju mis ilmselt siiski<br />

seal ei olnud.<br />

T.K: Jah, saan aru, muidugi.<br />

Ma annan selleks ka palju<br />

põhjuseid, nagu töö nimi, imelik<br />

pime ruum ja heli.<br />

H.M: Sa ütlesid et oled seda<br />

tööd varem näidanud, kuidas<br />

sulle see näitusekoht siin<br />

meeldib? Töö on üsna kohaspetsiifiline<br />

nagu sa ka ise<br />

ütlesid. Koht on perfektne.<br />

T.: K Ma arvan et Soomes oli<br />

sarnane olukord. Leidsin seal<br />

vana keldri.<br />

H.M: Üks asi mis mind üldse ja<br />

eriti selliste tööde juures huvitab<br />

on festivali teema- 100<br />

aastat. Ma ei tea kas sa nõustud<br />

minuga kuid arvan et asi<br />

mis kõige enam on inimkonda<br />

puudutanud viimasel aastasajal<br />

see on World Wide Web.<br />

Mida sina kui kunstnik sellest<br />

mõtled ?<br />

T.K: Ma ei mäleta aega enne internetti.<br />

Ma olen küll palju<br />

vanem kui internett kuid selleg<br />

i p o o l e s t m a e i s u u d a<br />

meenutada aega enne seda.<br />

See on nii suur asi ja ma ei<br />

oska seda paremini kirjeldada.<br />

H.M: Internetti kritiseeritakse<br />

palju. Isiklikul arvan et see on<br />

kultuurivahetuse mõõt. Midagi<br />

ilma milleta ei ole enam võimalik<br />

maailma ettekujutada. Sina<br />

kunstnikuna kindlasti kasutad<br />

kõiki selle võimalusi, sa leiad<br />

videosid veebist ja nii edasi.<br />

T.K: Jah, ma ma kujutan end<br />

ette tegemas ka internetikunsti.<br />

Kuid mulle meeldib teha<br />

asju mis eksisteerivad sõltumatult<br />

ning mis asetsevad<br />

kindlal pinnal. Mulle ei meeldi<br />

ja ma kardan asju mis on<br />

tehniliselt liiga komplitseeritud.<br />

H.M: Ja kuidas on nende<br />

videotega, mis sa veebist leidsid,<br />

kas sa küsisid omanikelt<br />

luba?<br />

T.K: Ei ma ei küsinud sest kõik<br />

salvestised mida kasutan on<br />

online´s üleval, need on avalikud.<br />

Sisuliselt ma mõtlesin et<br />

inimesed ise kutsuvad mind<br />

avalikku olukorda sisenema.<br />

Nii ma mõtlesin et ma olen<br />

seal. Olen teiselpool neid pilte.<br />

Ma ei otsinud juba salvestatud<br />

videosid netist. Olin oma hinnangul<br />

kohal neis online<br />

videotes ja ma arvan et mul on<br />

lubatud neid kasutada.<br />

H.M: Kindlasti, ma arvan et nad<br />

oleksid uhked olla osalised<br />

kunstiprojektis.<br />

T.K: Ma mõtlen ka et nad on<br />

osalised projektis. Ma ei arva<br />

et see materjal oleks väga isiklik<br />

. Alguses tsenseerisin<br />

materjali, palju materjali oli<br />

Iraanist ja Iraagist, karmidest<br />

sõjapiirkondadest. Näiteks ka<br />

I r a a g i i g a p ä e v a s i t u a t-<br />

sioonidest, sellist materjali<br />

salvestasin. Kuid ma panin<br />

selle kõik kõrvale sest nii kui<br />

ma lisasin heli hakkas tekkima<br />

vale mulje. Näiteks olid mul<br />

mõned öised klipid juveelipoest,<br />

kus müüakse sõrmuseid,<br />

kulda ja nii edasi. On<br />

näha et see asub kusagil Iraanis<br />

või Iraagis. Kui ma vaatan<br />

s e d a l ä ä n e p i l g u ga , e u-<br />

rooplasena, siis see pilt<br />

hakkas kaotama oma ohutust.<br />

Sellised videod võivad anda<br />

vale poliitilise sõnumi. Ja selles<br />

videos mida näitan siin, ma<br />

ei näe valet poliitilist sõnumit<br />

või hoiakut. Kui ma mõtlen<br />

kaosele, mis Euroopas on<br />

täna, pagulased jne, ja ma<br />

toon sisse materjali neist<br />

maadest, kasutades seda vabalt<br />

ja lisades mingeid sõnumeid,<br />

siis see ei pruugi enam<br />

töödata. Ma ei taha olla mitmetähenduslikult<br />

poliitiline.<br />

Ma tahan ühes töös olla poliitiline<br />

ainult ühel viisil. Selles<br />

töös siin on poliitiliseks sõnumiks<br />

see et kui kergelt me<br />

oleme manipuleeritavad.<br />

H.M: See meenutab mulle Pasolini<br />

sõnu: "Ei ole oluline kust<br />

sa asju võtad vaid kuhu sa neid<br />

viid, kuhu nad välja jõuavad. "<br />

T.K: Täpselt, selles ongi asi.<br />

H.M: Ma arvan et just see oli<br />

hästi sinu videos.<br />

T.K: Olen väga lihtne kunstnik.<br />

Ma lihtsalt tahan teha kunsti ja<br />

anda inimestele midagi. Tegelikult<br />

üsna traditsioonilisel viisil,<br />

ja esteetiliselt.<br />

H . M : K u i d a s s u l l e M u h u<br />

tundub? Kas sul on tekkinud<br />

Muhuga seoses ka ideid?<br />

T.K: Jah, minu residentuuriprojekt<br />

on fotograafia. Pildistan<br />

siin, ei tee ühtegi videot.<br />

Teen oma järgmise isiknäituse<br />

järgmisel aastal. Siin on olnud<br />

mitmes mõttes tore. Ma ei<br />

teadnud midagi palju ette, esimene<br />

mõjuv asjaolu on see et<br />

kuigi me ei ole Soomest<br />

kaugel siis ikkagi on siin üsna<br />

eksootiline kõik.<br />

H.M: Siin on kõik eksootiline ka<br />

Eestlastele.<br />

T.K: Saan täitsa aru. Kui ma<br />

residentuurikohta taotlesin<br />

siis ma lihtasalt soovisin kena<br />

suve. Mitte linnas või asulas.<br />

Mulle tõesti meeldib siin.<br />

H.M: Tagasi tulles festivali<br />

teema juurde- 100 aastat. Kui<br />

sul oleks võimalik minna tagasi<br />

või teha korraldusi saja aasta<br />

tagusesse perioodi, siis mida sa<br />

muudaksid või teeksid teisiti.<br />

Mis on parimad ja halvimad<br />

möödunud lood.<br />

T.K: Nüüd sa küsisid keerulise<br />

küsimuse. Muidugi ma mõtlen<br />

ajaloole..tänu kaasajale on<br />

väga lihtne kohe hakata<br />

m õ t l e m a m ö ö d u n u d<br />

sõdadest. Kuid minevikus on<br />

palju häid asju. Nii hea kui<br />

h a l b o n a l a t i v õ r d s e l t<br />

võimalik. Ja me ei saa tegelikku<br />

stsenaariumi täielikult<br />

tunda. Asjalood võivad kujuneda<br />

võrdselt väga halvaks<br />

kui ka väga heaks. Sõjad on<br />

keerilised sest kui mõelda inimkonna<br />

ajaloole siis ei saa<br />

neist kuidagi lahti. Sõjad on<br />

jubedad ja ma loodan et neid<br />

ei tule enam kunagi.


12 <strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

Project Heroina<br />

Hannah Harkes<br />

mis on üldse piirid teie jaoks?<br />

K&P: Äri on kõikjal ning öelda<br />

et kunst ei ole äri ja äri on halb<br />

oleks sama mis öelda et kogu<br />

maailm on halb. Kõik on<br />

omavahel seotud ning siiski<br />

jääb kunst kunstiks ja äri äriks.<br />

Tiiu Rebane (TR): Plaanite<br />

tähistada kõiki möödunud sajandi<br />

sündmusi kui suuri võitusid,<br />

on see nii?<br />

Kersti ja Paulo (K&P):Kui me<br />

o l e m e a rg u m e n ta t s i o o n i<br />

positsioonis siis see ongi juba<br />

tähistamine. See on tähistamine<br />

kasutades moraalset<br />

teadvust, retoorilist väitlemist<br />

kontseptsioonina oluliste<br />

sündmuste tõlgendamisel.<br />

Idee on kasutada põhjust, see<br />

on filosoofiline hindamine<br />

neile 100 aastale. Meil tuleb<br />

olla praktiline ideede hind<br />

a m i s e l , i d e e d o n i d e-<br />

o l o o g i l i s e d<br />

argumentatsioonid, see sama<br />

argument on jätkusuutlik eetika<br />

ja moraalsuse alus.<br />

Idee on hinnata või analüüsida<br />

tegevust mitte hinnata<br />

negatiivselt põhjust.<br />

TR: Kas see tähistamine on<br />

pigem iroonia? Kui jah, siis<br />

milline näeb välja tänane ini<br />

m e n e , k e s o n s e l l e s t<br />

minevikust pärit?<br />

K&P: Jah see on irooniline<br />

tähistamine<br />

See tänapäeva inimene on -<br />

man yes. Tänapäeva ühiskond<br />

on monograafilise arenemise<br />

idee. See on kujunenud organisatiivsetes<br />

antropoloogia kihtidest....<br />

loominguline õigus ,<br />

õigus filosoofiale, õigus poliitikale,<br />

õigus inimkonna<br />

arhitektoonikale<br />

On olemas reeglid ja osad<br />

vabariikide konstitutsioonist,<br />

m i l l e a r g u m e n t a t s i o o n<br />

baseerub man yes´ile<br />

Mõistatuslikud sümbolid<br />

tähistades võitu... tekstid ja<br />

raamatud räägivad pragmaatilistest<br />

võitudest tänapäeva<br />

tsivilisatsioonis.<br />

TR:Teie etenduse atribuudiks<br />

on šampus - kas viite oma töö<br />

võiduka lõpuni?<br />

K&P: Shampanja on shampanja,<br />

see on man yes´i DNA ....<br />

suure võidu ornament.<br />

Leila Lükko: Esimene asi, mis<br />

mulle teie performansis silma<br />

jäi, olid kostüümid. Kas must ja<br />

valge koloriit on teie performansis<br />

sümboolsed?<br />

K&P: Värvivalik tekkis puhtalt<br />

esteetilistel põhjustel. Kõik<br />

mida me soovisime oli et eristuksime<br />

selgelt publikust ning<br />

oleksime piisavalt nähtavad.<br />

L.L Tegevuse käigus pritsisite<br />

üksteise pihta tohutul hulgal<br />

šampust. Võib öelda, et Euroopa<br />

on ühtselt jõudmas<br />

heaoluriigi tasemele. Kas teie<br />

performansi kriitika oli suunatud<br />

raha ja väärtuste pihta?<br />

K&P:Shampanja avamine, pritsimine,<br />

teiste inimestega<br />

jagamine-see kõik oli osa<br />

tähistamisest. Performansi kriitilika<br />

oli suunatud inimestele<br />

kes ise kriitiliselt hindavad<br />

minevikku, kes kes kons<br />

t r u e e r i v a d o m a e l u s i d<br />

tõukudes möödunust ja teistest<br />

inimestest.<br />

L.L Kas teie jaoks on kunst äri?<br />

Millised on kunsti ja äri piirid, ja<br />

L.L Performans mängis ajaga:<br />

samal ajal kui toimus teie mänguline-meelelahutuslik<br />

šampusega<br />

pritsimine, tuututas<br />

auto. Milles seisneb "aja" konflikt?<br />

K&P:Auto tuututamine oli<br />

samuti osa tähistamisest,<br />

meie põhimõte oli anda kõik<br />

et kõvasti tähistada kõike mis<br />

on toimunud ning auto sign<br />

a a l i t a m i n e o n ü s n a<br />

iseloomulik pidustustele.<br />

L.L Kuidas on teie meelest viimase<br />

saja aastaga muutunud<br />

inimese väärtuskriteeriumid -<br />

majanduslikud, kultuurilised,<br />

ühiskondlikud?<br />

K&P: Loomulik areng, paljud<br />

asjad on andnud oma panuse<br />

väärtushinnangutesse-<br />

Bauhaus, sõjad jne jne. Aeg<br />

muutub pidevalt koos kunsti,<br />

majanduse ja inimestega nii et<br />

oleks üsna võimatu välja tuua<br />

palju täpselt inimene on saja<br />

aasta jooksul muutunud.<br />

L.L Viimaks küsin veel, et<br />

milline on teie seisukoht - kuns<br />

t n i k u p o s i t s i o o n , k õ i g e<br />

olulisem sõnum?<br />

Paulo: Meie silmad ei näe<br />

kõike.<br />

Kersti: Ma ei saa sellele<br />

kü s i m u s e l e va s ta ta s e s t<br />

tegemist on väga suure vastutusega<br />

ning ohuga lõpetada<br />

totaalses ülemõtlemises.<br />

Tiiu Rebase (TR) intervjuu Hannah<br />

Harkes´ga (HH)<br />

TR:Kavandad festivalile performansi<br />

Suur Sõda. Palju inimesi<br />

sa kaasa tegema ootad?<br />

HH:Suur Sõda on I Maailmasõja<br />

algne nimetus. Oma performansi<br />

nimetasin nii eelkõige<br />

sõnaühendi lapsiku ja positiivse<br />

kõla tõttu, eelkõige inglise<br />

keeles annab väljend sündmusele<br />

teatud mängulise allteksti.<br />

Minu performans,<br />

täpsemalt Ajalooline Rollimäng,<br />

töötaks ka vaid kahe<br />

osalejaga. Samas mida enam<br />

osalejaid festivalikülaliste<br />

seast kaasa tuleb seda huvitavamaks<br />

ning kaootilisemaks<br />

etendus muutub.<br />

TR:Kas võib juhtuda et publik ei<br />

soovigi mängu peatada.<br />

HH:See on üks huvitav mõte<br />

ning kahtlemata põnev variant<br />

- näha mängu jätkumist peale<br />

festivali lõppu.<br />

TR:Sõja võitja on teada või<br />

s a a v a d m ä n g i j a d m u u t a<br />

ajalugu?<br />

HH:Ajaloolises plaanis oli<br />

lahingu võitja Saksamaa, kuigi<br />

lõppkokkuvõttes olid nad kaotaja<br />

pool. Futu Muhu kontekstis<br />

on lõpptulemus aga absoluutselt<br />

avatud.<br />

TR:Kui tihti sa muidu kaasad<br />

publikut oma töösse?<br />

HH:Paljude aastate jooksul<br />

häiris mind mõte mingist<br />

taolisest osalusvariandist. Veel<br />

BA õpingute ajal (Grey'i kunstikoolis<br />

Šotimaal) ei meeldinud<br />

mulle kunst, mis sundis<br />

avalikkust osalema kuid<br />

samas paljud minu lemmikkunstnikud<br />

just kaasasid<br />

avalikkust oma töös, luues<br />

neile mängulisi ja külgetõmbavaid<br />

olukordi. Et järgi<br />

proovida ja katsetada sellist<br />

varianti, kirjutasin väitekirja<br />

publiku osaluse kohta teatri<br />

teoorias ja leidsin et publiku ja<br />

näitleja dialektiline suhe,<br />

milline toimub Bertolt Brechti<br />

eepilises teatris, on palju<br />

atraktiivsem kui Antonin Artaud<br />

antagonistlikus julmusteatris<br />

või Augusto Boal´i<br />

vägivalla teatris, mis mulle<br />

tunduvad olevat ka parimal<br />

juhul ekspluateerivad. Mu teoreetiline<br />

uurimustöö on jätkuvalt<br />

mõjutanud seda protsessi,<br />

kuidas ma töötan ja nüüdseks<br />

olen sageli esitlenud mängusarnaseid<br />

objekte või olukordi,<br />

mis võimaldavad üldsuse<br />

kaasamist.<br />

--<br />

Tiiu Rebase videointervjuust<br />

Hannah Harkes´iga<br />

TR:Mis sa arvad miks su sõjale<br />

pühendatud performans möödus<br />

siin festivalil hoopis kui<br />

sõbralik võistlus<br />

HH: Ositi ma püüdsin protsessi<br />

selliseks juhtida, olukorrad<br />

mille lõin ei sisaldanud relvade<br />

kasutamist ega üleüldse<br />

mingeid otseseid viiteid vägivallale.<br />

Kuid samuti sõltus<br />

palju kohaletulnud publikust<br />

ja festivali meeleolust endast.<br />

Ei olnud lihtsalt põhjust siin<br />

olla vägivaldne.<br />

TR:Va a d e l d e s m ö ö d u n u d<br />

ajalugu siis näeme et maailma<br />

kujundavaid sõdu on olnud<br />

väga palju. Kas sõdu saab<br />

lavastada<br />

HH:Arvan et sellel küsimusel<br />

on kaks külge, kaks perspektiivi<br />

vastuse andmiseks. Mõtlen


<strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

13<br />

et on lahendusi kus sõdu saab<br />

lavastada, kuid ikkagi jääb see<br />

lavastuseks mitte päris sõjaks.<br />

Teine, tumedam aspekst, on<br />

s e o t u d r e a a l s u s e g a -<br />

vaadeldes globaalpoliitilist situatsiooni<br />

siis on võimalik väga<br />

selgelt tunnetada sõdade<br />

lavastuslikku olemust. Sõjad<br />

on nagu teater või draama, inimesi<br />

teavitatakse sõjast, ning<br />

s õ j a k u j u t i s t e s o n p a l j u<br />

teatraalset ning reaalselt<br />

lavastuslikku tegelikult.<br />

TR:Reaalsus sarnaneb teatrile<br />

HH:Jah<br />

TR:Mis sa arvad kas sõjad jäävad<br />

igavesti toimuma, kas see<br />

on ainus viis kuidas murranguliste<br />

tulemusteni jõuda<br />

HH:Läbi inimkonna ajaloo on<br />

m u i d u g i s e e o l n u d ü k s<br />

peamine meetod, see omavaheline<br />

võitlus. Tundub et see<br />

jätkub kuni inimkond kaob.<br />

Võibolla võiks ekstreemset vägivalda<br />

asendada riigipeade<br />

käesurumisega. Kuigi see ilmselt<br />

on üsna ebatõenäoline<br />

võimalus et nii võiks minna.<br />

Me muidugi võime loota ja<br />

unistada.<br />

TR:Tänapäeva kultuurist on<br />

suur osa virtuaalne, mis sa arvad<br />

mis mõju on virtuaalkultuuril<br />

tulevastele sõdadele. Arvestades<br />

ka seda et meil kõigil<br />

on ligipääs sellele virtuaalsfäärile.<br />

HH: Ma arvan et on väga raske<br />

ette ennustada, mis hakkab<br />

tulevikus juhtuma. Kuid kui<br />

me räägime olevikust siis<br />

elame situatsioonis, kus me<br />

oleme ülimalt teadlikud sellest<br />

mis ümberringi toimub. Meil<br />

on kerge ligipääs teadmistele<br />

j a i n fo r m a t s i o o n i l e , s e e<br />

eristab meid saja aasta tagusest<br />

olukorrast, mil rahvas<br />

teadis sündmustest väheseid<br />

detaile. Võibolla kui võrdleme<br />

minevikku olevikuga siis<br />

saame aru muutuste olemusest,<br />

kuid elades siiski vaid oma<br />

ajas ja mitte tulevikus on raske<br />

tulevikust ka midagi kindlat<br />

öelda.<br />

TR:Teame ka seda et sõdadel<br />

on mängu tunnused, virtuaalajastul<br />

lisadub neile arvutimängu<br />

omadusi. Inimesed surevad<br />

reaalselt kuid meie jaoks nagu<br />

virtuaalses reaalsuses, arvutimängus.<br />

HH:Jah, tänapäeval on rünnaku<br />

sooritajad sageli istumas<br />

kusagil suurel distantsil arvutiruumis.<br />

Kuid õnneks ma ise<br />

pole sõjaga kunagi seotud olnud<br />

ja loodan et kunagi ka ei<br />

pea seda tegema. Seetõttu on<br />

ka raske ette kujutada või<br />

rääkida nende inimeste eest,<br />

kes seda teevad. Kui ma ise ei<br />

ole üks nendest. Ma ei saa teada<br />

nende kogemust.<br />

TR:Kuidas saab kunst rääkida<br />

sõjast, sinu arvates.<br />

HH:Üks asi mida kunst saab<br />

teha on luua mõtlemisruum<br />

vaatajale, vaatamata sellele et<br />

see on raske ja hirmutav, liiga<br />

k o m p l i t s e e r i t u d v õ i<br />

segadusseajav. Kunst saab<br />

luua teatud harjutamismasina<br />

tüüpi olukordi, muuta sõjast<br />

arusaami paindlikumaks. Ma<br />

ei arva et kunst saab sõdu<br />

peatada või lõpetada. See<br />

oleks kena unistus kuid mida<br />

kunst saab teha on inimesi<br />

treenida.<br />

TR: Kas kunst saab mõtlemist<br />

kujundada, ümber kujundada<br />

HH: Võitlus või vastuolu selle<br />

vahel mida teeb kunst ja mis<br />

tegelikkuses toimub on keeruline,<br />

kunst saab peegeldada,<br />

reageerida reaalsusele, saab<br />

seda paljastada ning seeläbi<br />

ehk muuta väikseid asju mis<br />

jäävad omasoodu vastupeegeldama.<br />

Ma ei arva et<br />

kunst mõjutab suurelt ja otseselt,<br />

kunst teostab väikeseid<br />

nihkeid. Sotsiaalsed protsessid<br />

ja kunstiprotsessid on<br />

omavahelises dialoogis.<br />

TR:S i n a , k u i p e a m i s e l t<br />

graafikuna tegutsev kunstnik,<br />

tegid festivalitöö performatiivses<br />

vormis. Vahetasid oma<br />

tavapärast kunstimeediumi,<br />

kas see pööre tegevuse ja<br />

füüsilisuse poole võib areneda<br />

edasi. Kas on võimalik et kunstnik,<br />

kes kes tegeleb sõja teemag<br />

a m u u t u b ü h e l h e t k e l<br />

sõduriks. Milline on kunstiloogika<br />

ja -dünaamika sinu hinnangul.<br />

HH:Kõigepealt üten et kuigi<br />

olen graafikat õppinud siis<br />

olen püsivalt paralleelselt<br />

tegelenud nii installatsiooni<br />

kui etenduskunstiga. Jätkan<br />

stabiilselt erinevate meediumide<br />

rakendamisega. Kuid kas<br />

k u n s t n i k u s t v õ i b s a a d a<br />

sõdur..ei tea..<br />

TR:Pidasin silmas et teema tingib<br />

oma käsitluse, seda enam<br />

selline totaalne asi nagu sõda.<br />

Kunstnik otsib mõjukaid meet<br />

o d e i d m i n g i s t t e e m a s t<br />

rääkimiseks, saada sõduriks on<br />

üks näide teravast vastusest<br />

sõjateemale. Kindlasti on palju<br />

teisi lahendusi, kas oled sel<br />

teemal mõelnud<br />

HH: Keeruline küsimus sest eksisteerib<br />

väga palju valesid lahendusi,<br />

mis näiliselt justkui<br />

sobiks, on lahendusi mis<br />

mõjuvad mittelugupidavalt või<br />

võivad anda mingi ebasobiva<br />

käigu, rõhu ja tulemuse. Kunstiprojektide<br />

arenguloogika on<br />

pidevas täiustumises, seega<br />

algne idee võib koguda aja<br />

jooksul kokku grupi kunstnikke,<br />

kes moodustavad<br />

töörühma jne.<br />

TR: Ajalugu kirjutavad need,<br />

kes on ellu jäänud. Kuidas sulle<br />

kui shotlasele paistab Eesti<br />

ajalugu, oleme siin alati olnud<br />

piiririigiks kahe suurema jõu<br />

vahel.<br />

HH: Üsna ilmne on et Eesti on<br />

alati kahe jõu vahel olnud. See<br />

lahing, mida siin festivalil elustan,<br />

toimus 100 aastat tagasi<br />

Muhus just saksa ja vene<br />

vägede vahel. Vähemalt selle<br />

info põhjal mida mina lugesin<br />

sain eestlastest väga vähe teada.<br />

Eestlased olid tagaplaanil<br />

ja ma arvan et see on alati sõdade<br />

puhul nii et tavaini<br />

m e s e d v a a t a m a t a o m a<br />

rahvusele on esimesed kes<br />

kannatavad. Olen siin elades<br />

täheldanud et inimesed väga<br />

p a l j u a r u t a v a d<br />

ajalooteemadel, ning jääb<br />

mulje et inimesed on õppinud<br />

olema paindliku suhtumisega<br />

oma hinnangutes, ning seda<br />

just minevikusündmuste tagajärjel.<br />

Ise tulles Shotimaalt<br />

tean ma üsna umbmääraselt,<br />

mis siin kunagi juhtus ja<br />

toimus. Minu kodumaa ei ole<br />

s õ d u ko ge n u d s a r n a s e l t<br />

Eestile, olen pärit kaugelt<br />

saarelt mis on jäänud sõjategevustest<br />

kõrvale. Minu<br />

kultuuris on sõda ulme, inimeludest<br />

väga kaugel juba mitmeid<br />

põlvkondi järjest. Eestis<br />

näib see olevat aga üsna hiljut<br />

i n e k o g e m u s , k a m i n u<br />

põlvkonna inimesed näivad olevat<br />

sõjast otseselt puudutatud.<br />

TR:Mis sa arvad kas meie siin ja<br />

praegu oleme sõjaga seotud<br />

või ei. Täpsemalt, kas me<br />

oleme kuidagi seotud sõdadega<br />

mis toimuvad olevikus kuid<br />

kusagil mujal. Ukrainas näiteks<br />

jne.<br />

HH:See on huvitav küsimus.<br />

Ma arvan et on võimalik vastata<br />

veendunilt J a h , n i n g<br />

samaaegselt ja sama veendunult<br />

vastata Ei. Vastus sõlt<br />

u b s e l l e s t k u i d a s m e<br />

mõtleme, kuidas me reageerime<br />

välisele maailmale..<br />

Mõtlen et kui küsida kelleltki,<br />

kes asub mõne konfliktiala<br />

keskel et kas nemad on sõjas<br />

osalised. Nad on muidugi otseselt<br />

ja füüsiliselt mõjutatud<br />

sõjast ning sel juhul nende<br />

vastus oleks Jah. Kuid kui me<br />

mõtleme et sõjad on enamasti<br />

nööritõmbamised ja mäng siis<br />

need inimesed sõja keskel ja<br />

reaalses ohus ei ole sõjaga<br />

seotud. Neil ei ole olnud mingit<br />

mõju sõja käigule. Nii et<br />

mõlema äärmuse näitel on<br />

võimalik võrdselt vastata nii<br />

Jah kui Ei.<br />

TR:Kas sõjad on saja aasta<br />

jooksul muutunud<br />

HH:Ma ei tea kas tapmine on<br />

olnud kunagi lihtsam. Mainisid<br />

varem virtuaalsust, kuid minu<br />

üks sugulastest on siin sõdinud<br />

ja ta rääkis kuidas siin oli<br />

külm ja mis veel olulisem et<br />

siin oli pime. Nii et lahingus<br />

pidi kombates aru saama kas<br />

tegu on venelase või sakslasega,<br />

juuste järgi sai aru kas<br />

võis tappa või mitte. Ning kui<br />

seda võrrelda droonide kontrollimisega<br />

distantsilt siis<br />

muidugi on tegemist füüsiliselt<br />

väga erineva situatsiooniga.<br />

Kuid ma ei tea, mis toimub<br />

nende inimeste peades, millised<br />

mentaalsed protsessid<br />

seal käivad. Võibolla on seal<br />

sarnased tunded nagu sada<br />

aastat tagasi.<br />

TR:Aitähh intervjuu ja sõbralikuks<br />

kujunenud mängu eest<br />

Hannah.<br />

HH: Kuigi meil oli ka siin vastupidine<br />

potentsiaalne konflikt<br />

i v õ i m a l u s , n i m e l t ka h e<br />

väliskunstniku vahel, mis õnneks<br />

siiski vaibus. Rääkides<br />

performansist siis mul oli väga<br />

tore sõbralikus meeleolus<br />

taaslavastada üks reaalne<br />

ajalooline suurlahing ning isegi<br />

mitte püüda ajaloo käiku<br />

ümber mängida või muuta.<br />

Mulle näib et mis toimus oli<br />

see et mingis paralleeluniversumis<br />

me lahendasime kunagise<br />

verise loo hoopis teises<br />

vaimus - sõbralikkuses. Mind<br />

saatis sõbralik tunne kogu ürituse<br />

kestel, kogu kogemuse<br />

jooksul.<br />

TR: Kas ma võin pakkuda et<br />

see oli teatud rituaal, mille sa<br />

siin teostasid, sümboolne lahendus<br />

HH:Jah, see on kena kokkuvõte


14 <strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

Tsirkus-Kunst-Teater<br />

grupilt. Kuna nad värvisid neid<br />

mune mustaks, siis tuli see<br />

mõte, et võiks kasutada mõne<br />

neist ära. Nad pakkusid ja..kui<br />

sa musta muna teed katki, siis<br />

tuleb seest välja valge.<br />

LL: Ja see nool muna pea, ta on<br />

ühtepidi progress ja teistpidi<br />

nagu taassünd, kuskile minek<br />

ühesõnaga.<br />

KK: Nojah, see nool on seal<br />

peal tänu sellele, et need olid<br />

Noolegrupi munad. Need tulid<br />

sealt ülevalt installatsioonist.<br />

Me ise neid nooli sinna ei<br />

maalinud, see oli mingi koostöö<br />

osakond.<br />

Daniel Janson<br />

Taave Tuutma, Margus "Sorge"<br />

T i i t s m a a , M e e l a n d S e p p,<br />

Kaarel Kütas, Lauri Luud, Steve<br />

Vanoni, Mari Prekup, Villem<br />

Jahu, Juhan Vihterpal jpt. Põleva<br />

Kaelaga Kirjaku performatiivsete<br />

etenduste eesmärk on<br />

näidata elus- ja ühiskonnas<br />

toimuvat tsirkusenumbri ehk<br />

sketši võtmes. See on tegevuskunstnike<br />

vaba tõlgendus<br />

klassikalisest tsirkusest.<br />

Tiiu Rebase küsimused Põleva<br />

Kaelaga Kirjakule (PKK):<br />

TR: Nagu ma aru olen saanud,<br />

plaanite te Muhus esitada uut<br />

kava? Kas saate sellest juba<br />

lähemalt rääkida?<br />

PKK: Hetkel veel mitte, sest<br />

lõplik kontseptsioon sünnib<br />

tõenäoliselt alles vahetult<br />

enne etendust.<br />

tervjuu Kaarel Kütasega<br />

Leila Lükko: Kas muna võiks<br />

olla taassünni sümbol?<br />

Kaarel Kütas: See oli mingi<br />

rafaello muna, mingi asi tuli<br />

seest välja. Aga noh, ma<br />

värvisin selle valgeks ja ta on<br />

muidugi selles suhtes sümbol.<br />

LL: ja see must ja valge, vastandused?<br />

KK: Jah, see must ja valge tuli<br />

Meelandilt. Kui me hakkasime<br />

mõtlema, et mida me siis<br />

teeme, siis mõtlesime, et<br />

teeme kuidagi teistmoodi kui<br />

me oleme muidu teinud. Ja<br />

siis meil tuli musta ja valge<br />

mõte, nagu kostüümides ja niimoodi.<br />

Helen Merila: Kuidas sinu selle<br />

munemisega oli, kas seda võib<br />

n i m e t a d a<br />

"sünnituskadeduseks"?<br />

KK: Kui sul on muna, siis on<br />

efektne kui sa sealt midagi välja<br />

võtad. Need küsimused on<br />

nii filosoofilised, mul on palju<br />

lihtsamad praktilisemad vastused.<br />

Nende sketšide või asjade<br />

loomise protsess tuleneb<br />

sageli mingitest esemetest mis<br />

kasutada on. Ja sealt hakkad<br />

aretama, et mida sellega teha<br />

saaks. Ja muidugi sa mõtled<br />

sinna mingit lugu juurde. Kui<br />

sa selle muna seal nö välja<br />

haud ja Mari Prekup samal ajal<br />

laulab maailma loomisest, siis<br />

t a n a g u o n g i m a a i l m a<br />

loomine.<br />

HM: Aga just, et mees selle<br />

muna sünnitab, kas sellel oli ka<br />

mingi tähendus?<br />

Daniel Janson, Pelgulinna<br />

Gümnaasiumi õpilane<br />

Video Unistuste Lend, <strong>2017</strong><br />

KK: Ma ei tea, meie enda jaoks<br />

vist nagu ei olnud. Me oleme<br />

küll teinud kunagi mingisugust<br />

sketši, mille nimi on "Mees<br />

sünnitab", aga see oli hoopis<br />

teine asi. Siin vist nagu, ..juu<br />

siis oli kui te niimoodi vaatasite.<br />

Aga me ise seda tehes,<br />

selle peale ei mõelnud. Vähemalt<br />

mina mitte.<br />

TR:Kas ja kuidas on teie kava<br />

seotud festivali selle-aastase<br />

teemaga "100 aastat"?<br />

LL: Paolol ja Kerstil oli ka must<br />

ja valge, see jooksis nii huvitavalt<br />

kokku.<br />

HM: Sa kirjutasid ka, et teie<br />

puhul ei pea alati sõnumit otsima,<br />

aga paratamatult see tekib.<br />

PKK:Ei oska veel kommeneerida.<br />

TR:Mida teie arvates tsirkus<br />

üldiselt publikule annab?<br />

PKK:Tsirkuse kohta üldiselt ei<br />

oska öelda.<br />

Leila Lükko ja Helen Merila in-<br />

KK: See oli juhuslik. See jooksis<br />

kokku, aga seda me ei olnud<br />

kordineerinud.<br />

LL: Tihti kunsti puhul juhtub nii,<br />

et ühes ajas juhtuvad samad<br />

asjad.<br />

KK: Need munad, mida katki<br />

tehti, need munad tulid Noole-<br />

KK: Jah, see ongi nagu kunsti<br />

mõte. Sa teed midagi ja sellest<br />

tekib midagi.


<strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

15<br />

Kaarel Kütas<br />

Tiiu Rebase (TR) intervjuu<br />

Kaarel Kütasega (KK)<br />

TR:Millise tööga ja ideega sa<br />

seekord Muhus esined?<br />

KK:See on alles kujunemas.<br />

Esialgne idee oli, et teen video,<br />

mille kasutan ära performance<br />

´i käigus ja performance´i<br />

jäädvustusest ja esialgsest<br />

videost kujuneb kokku uus<br />

teos, mida saaks vajadusel kasutada<br />

Pariisi näitusel. Teose<br />

täpsem sisu ja vorm on veel<br />

ebaselge...<br />

TR:Oled tuntud kui füüsilisfilosoofiline<br />

ekstreemkunstnik,<br />

millist publikureaktsiooni<br />

ootad kui sead end kriitilistesse<br />

olukordadesse?<br />

KK:Oleneb olukorrast, mingit<br />

üht ja kindlat ootust mul ei<br />

ole.<br />

TR:Sinus on parasjagu huumorit,<br />

mida siiski peatab mingitel<br />

hetkedel su tõsidus -<br />

vaataja tahab naerda, kuid ei<br />

saa. Kas publiku tupikusseseadmine<br />

on sinu eesmärk?<br />

KK:Pean vastama nii nagu<br />

eelmisele küsimusele, oleneb<br />

olukorrast. Vaataja tupikusseseadmine<br />

võib mõnikord<br />

eesmärk olla küll aga mitte<br />

kogu aeg ja iga teose puhul.<br />

TR:Oled nii kunstnik kui ka sõjaväelane,<br />

kuidas need kaks<br />

eriala omavahel sobivad/<br />

seostuvad?<br />

KK:Enne Kunstiakadeemiasse<br />

õppima asumist töötasin Piirivalves<br />

ja olin sellest ajast ühe<br />

osa kaadrikaitseväelane. Hetkel<br />

olen täiskohaga kunstnik.<br />

Viimased paar aastat olen olnud<br />

Kaitseliidus ja puutun<br />

seetõttu aeg-ajalt siiski militaarteemadega<br />

kokku. Kunstnikuks<br />

olemist see ei sega.<br />

--<br />

Leila Lükko intervjuu Kaarel<br />

Kütasega<br />

Leila Lükko: Performance'i alguses,<br />

kui teksti lugesid, mainisid<br />

aurujõu ja elektri teket.<br />

Need olid juba Karl Marxi perspektiivist<br />

väga olulised. Kas<br />

need kaks jõuallikat on tänapäeval<br />

sinu jaoks olulised?<br />

Milles näed nende tähtsust?<br />

Kaarel Kütas: Väga huvitav<br />

küsimus.<br />

LL: Lugesid sa Marxi?<br />

KK: Ei, ma ei ole Marxi<br />

lugenud.<br />

LL: Mis teksti sa lugesid?<br />

KK: See oli ajaloo õpik.<br />

LL: See oli siis Marxist inspiratsiooni<br />

saanud tekst?<br />

KK: Ei. Ma arvan, et ei olnud.<br />

Sellepärast, et see on ajaloo<br />

õpik. Ma täpselt ei tea, mis<br />

aastal see välja on antud1 aga<br />

õpiku viimane peatükk on<br />

"Uuema aja leidused". Lugesin<br />

seda, kuna tahtsin nende asjadega,<br />

mida tegin, läbida<br />

teekonna läbi ajaloo. Ajaloorännak<br />

on siinkohal vist siiski<br />

vale sõna. Tahtsin kuidagi<br />

märkida maailma teistmoodi<br />

olemise sel ajal, sada aastat<br />

tagasi. Õpikus kirjeldati uuema<br />

aja leidusi. Seletati mis asi<br />

on raudtee jne. Sellest kirjutati<br />

koolilastele ja ma arvan, et see<br />

ei tulenenud Marxist. Umbes<br />

nagu tänapäeval, kui meil<br />

räägitakse lastele, et nad<br />

saavad osaleda E-valimistel,<br />

kui suuremaks saavad. Need<br />

asjad on praegu meie ümber.<br />

Kuid sinu küsimusepüstitus on<br />

väga huvitav. Tõesti, ma ei osanud<br />

sellist küsimust oodata.<br />

LL: Marx räägib Kapitali esimeses<br />

osas täpselt sama. Siin tekib<br />

kohe seos.<br />

KK: Aga see oligi sarnane ajastu.<br />

Selline, kus elas ka Marx.<br />

Ütlesin juba, et selle raamatu<br />

täpset väljaandmise aega ma<br />

tõesti ei vaadanud või seal ei<br />

olnud näha. See sobis alguseks.<br />

Kunstiga on sageli nii,<br />

et teed ühte, kuid lood sellega<br />

teiste jaoks hoopis uued<br />

seosed, need tekivad ja<br />

arenevad kuhu iganes. Seda ei<br />

saa alati ette näha. Jah, Marxi<br />

peale ma ei mõelnud aga kui<br />

ta sealt juba leidsid, ju ta siis<br />

sobib ja seostub selle kõigega.<br />

LL: Sinu esitlus kulges pikki<br />

ajatelge. Ühtpidi näitas see<br />

tehnoloogilist progressi aga<br />

teisalt, keskkond mille valisid<br />

on looduslik. Selles on vastandus.<br />

Mis on selle vastanduse<br />

mõte ja miks nii otsustasid?<br />

KK: Kas mõtled kohta, kus performance<br />

toimus?<br />

LL: Jah. Selles, mida sa tegid ja<br />

kus sa tegid, oli konflikt.<br />

KK: Ei tea, minu arust ei olnud.<br />

Tehnoloogiline progress oli<br />

küll, algul rääkisin aurust ja lõpus<br />

kasutasin nutitelefoni,<br />

kuid performance'i teema oli<br />

siiki pigem aja ja ühiskonna<br />

muutumine. Lugesin jah, et<br />

Juri Gagarin lendas kosmosesse2,<br />

aga seda lugesid<br />

ajalehtedest tol ajal kõik. Kohavalik<br />

tulenes suuresti festivali<br />

toimumise paigast, see<br />

määras palju ette. Kui festival<br />

oleks toimunud mõnes vanas<br />

vabrikus aga sama pealkirja all<br />

ning mina oleksin nende<br />

samade raamatutega tulnud,<br />

oleks lõpptulemus teine. Siin<br />

on vana talukoht. Kuid ka sellises<br />

keskkonnas on inimene<br />

a l a t i ü l d i s e a r e n g u v õ i<br />

ühiskondlike muutuste keskel<br />

olnud. Kui proovida lahti<br />

mõtesteda tegelaskuju, kellena<br />

performance´is üles astusin,<br />

võis tegu olla mõne lihtsa<br />

muhulasega, kes siit, selle<br />

aida tagant välja astus. Tal olid<br />

käes raamatud ja ajalehed,<br />

mida käsitletud ajahetked<br />

talle kätte võisid anda. Hiljem<br />

lisandus televiisor, mõned<br />

katked asjadest, mida ta võis<br />

vaadata3. Minu valikud tulenesid<br />

raamatutest, ajalehtedest<br />

ja videolõikudest, mille leidsin<br />

või milleni mu mõte kuidagi<br />

jõudis. Need hakkasid juba ise<br />

sisu mõjutama ja läbi nende<br />

toimus areng, mis päädis selle<br />

performance'iga. Mul ei olnud<br />

kohe algul plaani seista selle<br />

seina taustal või tulla nurga<br />

tagant just selle ämbriga. Performance<br />

ei olnud kolm kuud<br />

varem pisiasjadeni valmis kavandatud.<br />

Mõtlesin, mida siin<br />

teha, tuli idee vanu raamatuid<br />

kasutada ning hakkasin neid<br />

otsima. Kuna tulin performance'i-<br />

ja videofestivalile<br />

tahtsin kasutada televiisorit.<br />

Võtsin need asjad kaasa ja<br />

kuna olin paar päeva varem<br />

kohal, oli aega kõik läbi mõelda<br />

ja omavahel paika sättida.<br />

LL: Ämber mida kasutasid, oli<br />

väga kõnekas. Kunstiteadlane<br />

ja festivali pressiesindaja Helen<br />

Merila kirjeldas seda terminiga<br />

"ajaloo prügikast". See ämber<br />

oli ühtpidi nagu prügi- või solgiämber,<br />

sa võtsid sealt ajaloo<br />

ja viskasid hijem jälle samasse<br />

tagasi. Kuidas sa seda kommenteerid?<br />

KK: Ämbrile oli kirjutatud ARS.<br />

See on järjekordne seos, mille<br />

peale ma ise ei tulnud. Ma ei<br />

mõelnud, et see on ajaloo<br />

prügikast. Otsisin midagi,<br />

milles asju hoida ja millest<br />

ajalehti välja võtta, kilekott<br />

poleks sobinud. Leidsin ämbri<br />

ja see tundus õige lahendus.<br />

Siin oli varem ARS-i puhkebaas<br />

ja too kiri ei häirinud,<br />

võis vabalt olla.<br />

LL: Küsin veel revolutsiooni kohta.<br />

Sa mainisid seda mitu korda.<br />

Mida revolutsioon sinu<br />

jaoks tähendab?<br />

KK: Mainisin sellepärast, et<br />

Tiiu Rebane kirjutas kuraatoritekstis<br />

revolutsioonist ja<br />

teadsin, et mul on olemas raamat4,<br />

kus on Tuglase tolleaegsed<br />

kõned ja tekstid.<br />

Hakkasin sealt otsima ja leidsin<br />

kõne, kus ta rääkis vene<br />

revolutsioonist5. See sobis,<br />

sellepärast võtsin. Tundus, et<br />

käsitletavate sündmste kronoloogias<br />

on õige seda kajasta<br />

d a . Ve n e re volutsioon<br />

toimus sada aastat tagasi.<br />

Mida revolutsioon mu enda<br />

jaoks tähendab, on küsimus,<br />

millele kohe vastata ei oskagi.<br />

Rääkida ja arutleda ju võib,<br />

aga loosungeid karjuda ei<br />

tahaks. Oleksin pidanud vastuse<br />

varem rahulikult välja<br />

mõtlema.<br />

LL: Võtame näiteks sinu performance'i,<br />

vaatame revolutsiooni


16 <strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

ja infokanaleid, nendevahelisi<br />

seoseid. Alguses oli raadio, siis<br />

televiisor, seejärel nutitelefon.<br />

Mis see on, kui vaadelda sellest<br />

aspektist?<br />

KK: See on tehnoloogiline<br />

areng. Ma ei ole kindel, et revolutsioon<br />

on õige sõna, mida<br />

siinkohal kasutada. Revolutsioon<br />

on seotud inimeste,<br />

mitte asjadega. Vähemalt<br />

minu jaoks tähendab see kellegi<br />

püüdu muuta kehtivat<br />

ühiskonnakorraldust või ka<br />

mingi väiksema inimrühma<br />

siseseid reegleid ja jõujooni.<br />

See on püüd midagi paremaks<br />

muuta. Mõnikord see õnnestub<br />

ja mõnikord mitte, kuid<br />

eesmärk on vähemalt alguses<br />

ja vähemalt osade jaoks õige<br />

ja üllas. Kuidas kõik lõpuks<br />

välja kukub, on iseküsimus.<br />

Seega suhtun ma revolutsioonidesse<br />

pigem positiivselt.<br />

Kui on vaja, tuleb neid korraldada.<br />

Kui aga teha revolutsioone<br />

ainult revolutsiooni<br />

enese pärast, ei jõua kunagi<br />

millegi üles ehitamiseni. Juhtudel,<br />

mil midagi on tõsiselt<br />

nässu läinud ja tundub, et<br />

teisiti ümberkorraldusi teha ei<br />

saa, on revolutsioonid vajalikud.<br />

LL: Tulles tagasi Marxi juurde,<br />

sa käsitlesid oma perform<br />

a n c e ' i s m a j a n d u s l i k k e<br />

küsimusi. Rääkisid, et töökohad<br />

tekivad ja seejärel kaovad.<br />

Mis on järjekordne Marxi<br />

kontseptsioon. Ta kirutas, et inimesed<br />

muretsevad kui töökohad<br />

kaovad, aga tegelikult on<br />

see progressi osa. Kui töökoht<br />

kaob, peab asemele tulema<br />

uus. Seal vahel on masinad. Inimene<br />

asendatakse masinaga<br />

ja kui masin võtab töökoha ära,<br />

siis tegelikult tänu masinale<br />

t e k i v a d o m a k o r d a u u e d<br />

ametikohad. Kuidas sa sellesse<br />

suhtud, mõeldes tänapäevale?<br />

KK: Küsid ilmselt teksti kohta,<br />

k u s<br />

k i r j u t a t i<br />

väljarändamisest6. Esimese<br />

vabariigi ajal, kahekümnendatel<br />

aastatel juhtus nii, et osa<br />

töökohti Eestis kadus ära ja<br />

paljud inimesed rändasid<br />

seetõttu Ameerikasse või<br />

kusagile mujale. Lugesin seda<br />

teksti, kuna siin on paralleel<br />

tänapäevaga. Ka praegu käivad<br />

paljud tööl välismaal, kuid<br />

tänapäeval on üsna lihtne<br />

edasi - tagasi pendeldada. Lihtne<br />

on kodus käia, kui selleks<br />

soov on. Neil aegadel aga olidki<br />

kaugel, reisimine oli võrr<br />

e l d e s p ra e g u s e ga vä ga<br />

aeglane ja isegi Soomes ei<br />

saanud niisama lihtsalt tööl<br />

käia. Ülelahe sõit oli palju suurem<br />

ettevõtmine kui tänapäeval.<br />

Marxi peale ma siinkohal<br />

järjekordselt ei mõelnud.<br />

Kuid eks ta ole, ka praegu<br />

on ju nii, et pidevalt tuleb uudised<br />

muutustest ja inimese<br />

asendamisest masinatega.<br />

R ä ä g i t a k s e , e t b u s s i d<br />

hakkavad varsti ise sõitma ja<br />

bussijuhid jäävad tööta, vähemalt<br />

osa neist.<br />

LL: Kas näed seda kui progressi<br />

või arvad, et see pigem ei ole<br />

progress? Mis edasi juhtub?<br />

K K : K i n d l a s t i o n t e g u<br />

tehnoloogilise arenguga, kuid<br />

sama kindlalt on igal progressil<br />

ka oma varjukülg. Seoses<br />

sellega, et me elame nagu<br />

praegu elame, ei ole meil<br />

enam oskusi, mis olid varem.<br />

Ei osata enam, tööriistaks vaid<br />

teist kivi kasutades, kivikirvest<br />

valmis teha. See ei ole lihtsalt<br />

vajalik. Mõned inimesed küll<br />

proovivad ja õpivad selliseid<br />

asju, kuid tegu on erandiga.<br />

Uued teadmised ja oskused<br />

tõrjuvad eelmised välja ning<br />

kui tulevikus kõik autod sõidavad<br />

ilma juhita, siis inimesed<br />

ei õpigi enam autot<br />

juhtima. Kas seda enam ongi<br />

vaja? Mina, siin ja praegu, ei<br />

oska seda hinnata. Inimesed<br />

kellest räägin, peavad selle ise<br />

otsustama. Aeg ja olud muutuvad<br />

ja alati ei saa öelda, et<br />

kõik mis muutub, on halb. Kui<br />

töö ära kaob, siis see on jama,<br />

kuid võib-olla tõesti, tekivad<br />

sellest mingid muud võimalused<br />

ja töökohad. Sellised<br />

protsessid on alati valulikud.<br />

Olid ka vanasti ja niipalju kui<br />

tean, räägib Marx industrealiseerimisest.<br />

Sel ajal kadus<br />

palju käsitöölisi. Paralleele tänapäevaga<br />

saab tuua palju ja<br />

valikus mida lugesin, olid need<br />

olemas. Lugesin näiteks 1922.<br />

a a s t a l v ä l j a a n t u d k o-<br />

danikuõpetuse raamatust7<br />

peatüki, kus kirjeldatakse<br />

toonast Eesti põhiseadust.<br />

Loed seda ja mõistad, et väga<br />

paljud asjad olid sinna õieti<br />

kirja pandud. Mõtlen siinkohal<br />

eeskätt isikuvabadusi. Seda<br />

põhiseadust on hiljem korduvalt<br />

muudetud, nii ühele kui<br />

teisele poole, kuid juba siis<br />

olid paljud asjad mida praegu<br />

õigeks peame, seal kirjas.<br />

LL: Kui me juba majandusest<br />

rääkima hakkasime, tuleme<br />

tagasi rongide juurde. Sa mainisid<br />

raudtee ehitamist. Kuna<br />

praegu on hästi oluline teema<br />

Rail Balticu projekt, siis mida<br />

sina sellest arvad? Kuidas sa<br />

sellesse suhtud?<br />

KK: Kuidagi kahetiselt. Esiteks<br />

ei ole ma kogu seda teemat<br />

omale väga selgeks teinud.<br />

Loen küll aeg-ajalt uudiseid,<br />

kus sellest kirjutatakse ja<br />

mõtlen kaasagi, kuid mingit<br />

otsest isikliku seisukohta pole<br />

kujunenud. Sulle vastata<br />

püüdes arvan, et raudtee võiks<br />

teha. Iseküsimus, kas see peab<br />

olema just selline aedadega<br />

piiratud raudtee. Mulle piisaks<br />

täiesti, kui oleks olemas tavaline<br />

raudtee, millel saaks<br />

rongiga Varssavisse ja sealt siis<br />

igale poole edasi sõita. Ma<br />

olen korra niimoodi reisinud.<br />

Kuid Varssavini pidin sõitma<br />

b u s s i ga , s e s t h o o l i m a ta<br />

sellest, et raudtee on tegelikult<br />

isegi olemas, ei sõida seal<br />

ühtegi rongi, millega oleks kohale<br />

saanud kiiremini kui kahe<br />

päevaga. Ainuke võimalus on<br />

piiride peal ronge vahetada ja<br />

o o ta d a . E e s t i m a a a i a ga<br />

pooleks tegemine ei ole parim<br />

lahendus. Ma olen raudtee<br />

poolt, kuid arvan, et praegune<br />

lahendus ei ole vist kõige<br />

õigem. Kuid nagu ütlesin, ei<br />

ole ma kõike endale selgeks<br />

teinud ja ei taha ka lihtsalt<br />

lahmida. Minu meelest võiks<br />

olla raudtee, mille jaoks ei ole<br />

aeda vaja.<br />

LL: Kas see aed oleks nagu piir?<br />

KK: Jah, sealt ei saa loomad<br />

üle ja ka inimene ise ei saa üle<br />

raudtee käia. Kui autoga sõita,<br />

siis ehk suurt vahet polegi,<br />

teed lihtsalt ringi. Jalakäiate<br />

jaoks on see aga väga tobe.<br />

LL: Ma tahtsingi tegelikult piiride<br />

kohta küsida. Meil läks väga<br />

hästi, et täpselt siia jõudsime.<br />

Mis on sinu jaoks piirid, kunsti<br />

piirid? Kas kunstil on üldse<br />

piire?<br />

KK: Piirid on ikka olemas, aga<br />

need on inimeste jaoks erinevad.<br />

Kas me räägime<br />

mingist füüsilisest piirist või<br />

vaimsest piirist?<br />

LL: Mõlemast. Mida piir sinu<br />

jaoks tähendadab?<br />

KK: Kui räägme riigipiirist, siis<br />

see on kaardil määratud joon,<br />

mis eraldab sellest kahele<br />

poole jäävad alad, nagu ka<br />

talu- või mõni muu maa-ala<br />

piir. Kui tegu on vaimse piiriga,<br />

piiritleb see tegusid ja mõtted<br />

ning tekitab vaimse ruumi,<br />

mille sees inimene vabalt liigub,<br />

kuid millest naljalt välja<br />

ei astu. Piirid on alati ees, ka<br />

siis, kui teed kunsti. Mõned<br />

näiteks ütlevad, et nad ei<br />

teeks kunagi asju, mida performance'ikunstnikud<br />

vahel<br />

teevad. Nad ei taha, sest ei ole<br />

mugav kusagil avalikult alasti<br />

ringi joosta või midagi muud<br />

ebatavalist teha. Piir on ees.<br />

Teiste jaoks on piirid kaugemal<br />

aga kui kaugele keegi minna<br />

julgeb, on väga isiklik<br />

otsus. Tsirkuseetenduse ajal<br />

võib ju paukpadrunitega õhku<br />

kõmmutada, kuid keegi võib<br />

ka püstoli võtta, teise inimese<br />

maha lasta ja öelda, et see oli<br />

tema kunstiteos. Ma ei tea, kas<br />

nii on tehtud, aga kui vaadata<br />

k u u l s a i d k u n s t i t e o s e i d<br />

minevikust, siis kunstnik on<br />

iseenesele kunsti nimel kätte<br />

tulistada lasknud8. Kõik mis<br />

puudutab piire, on keeruline.<br />

LL: Kas piirid peavad olema?<br />

Mida sa arvad?<br />

KK: Kui laiemas plaanis rääkida,<br />

siis ühiskondlikud piirid<br />

peavad olema. Olukord, kus<br />

mingeid piire ei ole, pole lihtsalt<br />

võimalik. Punkaritel on<br />

ilus unistus anarhiast, aga see<br />

ei tööta. Kaosest tekib ikka<br />

kord ja kui vana süsteem lammutada,<br />

sünnib uus. Mingisugune<br />

kord või süsteem on alati.<br />

Kui ühiskonnas üldse mingeid<br />

piire pole, kasutatakse see<br />

olukord osade inimeste poolt<br />

väga halvasti ära. Sellepärast<br />

on vaja, et oleksid reeglid,<br />

milles on kokku lepitud ja<br />

millest üle ei astuta või mille<br />

rikkumine on karistatav.<br />

Nende reeglite üle võib ja<br />

tegelikult peabki vaidlema.<br />

Küsimused, mis on lubatud<br />

ning mis mitte ja millised<br />

reeglid on liiast, on õiged ja<br />

alati teretulnud. Kuid mingid<br />

asjad, nagu näiteks heast<br />

peast kellegi maha laskmine,<br />

peaksid siiski olema keelatud<br />

ja karistatavad. Ma ise väga<br />

kitsaid piire ei poolda. Piirid<br />

võiksid olla pigem avarad.<br />

Kuid avarate piiridega kaasneb<br />

ka see, et inimene kes on<br />

avarate piiride sees, peab olema<br />

ise vastutustundlik. Nende<br />

jaoks, kes ei ole, on kitsamaid<br />

piire vaja. Inimesed, kellel on<br />

eetika ja sisemine kompass<br />

korras, võiksid aga oma valikutes<br />

vabad olla. Mis puutub<br />

kunsti, siis ma arvan, et<br />

peaaegu kõike võib teha. Kuid<br />

ainult piirini, kus sa oma kunstiga<br />

kellegile sihilikult halba<br />

h a k k a d t e g e m a . S e a l t<br />

edasiminek ongi piiri ületamine,<br />

vähemalt minu jaoks.<br />

Kogemata võib muidugi kõike<br />

juhtuda, alati ju ei taju, et mingi<br />

lause või teoga kellegile<br />

haiget teed. Eksimine on inimlik,<br />

kui see pole plaanitud.<br />

Teadlik üleastumine sellest piirist<br />

võib olla õigustatud ehk<br />

ainult olukorras, kus läbi oma<br />

k u n s t i ü r i t a d ü h i s - v õ i<br />

kogukonnas midagi paremaks<br />

muuta, mõne probleemi tõstatada,<br />

kuid selle käigus pead<br />

koha kätte näitama kellegile,<br />

kes oma tegudega on sinu aktsiooni<br />

tinginud. Lihtalt niisama<br />

midagi taolist teha ei<br />

ole õige. Siin on minu jaoks<br />

piir.


<strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

17<br />

Mari Prekup<br />

Futu Muhu ajal toimuv kestvusetteaste,<br />

kus autor koob varrastel<br />

Muhu kaheksakanda ja<br />

laulab rahvalaule, nii sel ajal<br />

kui see on sobilik, kui ka siis kus<br />

see häirib teisi külalisi ning<br />

etendusi. Ühest küljest on see<br />

a u s t u s a v a l d u s E e s t i<br />

pärimuskultuurile, teisalt on<br />

see standup folkloori teemal,<br />

mis reaalselt meie kõrval olles<br />

ei pruugi olla just meile<br />

meelepäraselt pakendatud.<br />

Aga siin ta on - tahad või ei!<br />

Tiiu Rebase videointervjuust<br />

Mari Prekupiga<br />

TR-Tere Mari. Sa oled graafik,<br />

galerist. Grafodroomi asutaja<br />

ning nüüd ootamatult tegeled<br />

sa ka rahvalauluga<br />

MP See rahvalauluga tegelemine<br />

ei ole üldse ootamatu, see<br />

on selline pigem normaalne<br />

elu osa. Mingis mõttes ma kasvasin<br />

rahvalaulikutega koos<br />

üles. Koos selliste mitmesaja<br />

aasta vanuste perekonnalegendidega,<br />

mida põlvest põlve<br />

edasi räägitakse. Et selline<br />

folkloor on alati olnud hästi<br />

loomulik elu osa.<br />

TR Su performans seisnes selles<br />

et sa võtsid laulu üles igal<br />

vabal hetkel kui just sina seda<br />

soovisid.<br />

MP-Jah, selle juures on teine<br />

aspekt ka et see on mingis<br />

mõttes viide sellele samale<br />

ajale mis need hoonedki siin<br />

on meie ümber. Selline meie<br />

mõnus idealiseeritud 19.sajand<br />

näiteks, kus aega oli ühtlasi<br />

ka väga palju ja ka väga<br />

vähe. Et ma kujutan ette et kui<br />

tollal oleks siin olnud selline<br />

festival ja oleksid tulnud<br />

külainimesed kokku siis oleks<br />

neil koguaeg midagi käes olnud.<br />

Et kes oleks mingit rehapulka<br />

voolinud ja kes oleks<br />

kindaid teinud, et seda aega<br />

kulutati hästi. Inimesed isegi<br />

kõndisid niimoodi et nad<br />

kudusid näiteks. Et ongi et kui<br />

tahad kuulata siin Jimi Tenorit<br />

siis samal ajal kood.<br />

TR-Kust sa praegusel ajal neid<br />

laule kogud või kuidas sa oma<br />

repertuaari koostad<br />

MP-See on sehuke kahetine, et<br />

k u n a m a ü h t e p i d i o l e n<br />

hakanud rahvalaule laulma<br />

Põleva Kaelaga Tsirkuses siis<br />

mõnikord tekib just selline<br />

teemapõhine otsing. Et kui me<br />

näiteks Soomes esinesime siis<br />

ütlesin ühele Sibeliuse tudengile<br />

et mul on vaja laule<br />

meestest kes on alkohoolikud<br />

ja peksavad naisi, siis vastuseks<br />

sain et neid ongi suurem<br />

osa ja et kas ma ehk<br />

tahaksin veel teemat täpsustada.<br />

TR-Ku i d a s ü l d s e fo l k l o o r<br />

kaasajal töötab. Kus ta oma<br />

koha siin reaalses elus on leidnud.<br />

MP-Siin see vist sõltub sellest<br />

kuidas keegi folkloori defineerib.<br />

Et mida keegi õigeks<br />

folklooriks peab. Niipalju kui<br />

on folkloori armastajaid niipalju<br />

on ka erinevaid definitsioone.<br />

TR-Kas folkloor on ainult<br />

minevikust võetud või kasvab<br />

ta kuidagi aktuaalselt ajaga<br />

koos<br />

MP-No minu versioon folkloorist<br />

on see et folkloor on<br />

elav asi. Et kui kunagi ammu<br />

need samad laulud, mis<br />

praegu arhiivis on, lauldi siis<br />

näiteks kui eeslauljaid lauljaid<br />

tillitasid ja valisid erinevaid<br />

helistikke ja tempot, et kas<br />

teised jõuavad järgi - et see oli<br />

omavaheline kommunikatsioon<br />

samuti kui see pärimuse<br />

puhta allika edasikandmine.<br />

Tegemist ei olnud puhta arhiiviga<br />

mida säilitada vaid pideva<br />

edasiarenguga. Minu jaoks<br />

oli väga kummaline üks<br />

anonüümne folklooriliider, kes<br />

juhtis tähelepanu et kus<br />

arhiveeritud laulja hingab ja et<br />

meie peaksime sama moodi<br />

tegema. Ja tema eesmärk selles<br />

oli just see et me jäljendaksime<br />

võimalikult täpselt ning<br />

see ei ole nii kuidas mina asjadest<br />

aru saan. Vana laul<br />

tuleb läbi seedida ja mingis<br />

mõttes teha ta enda omaks.<br />

TR-Kas see ´nii nagu vanasti´,<br />

kas see kajastub kuidagi rahva<br />

mõtlemises ka või kas see kujundab<br />

mõtlemist.<br />

MP-Kindlasti mingis mõttes.<br />

TR-O l e t a n e t t ä n a p ä e v a<br />

mõtlemine siis kujundab vastavalt<br />

rahvakunsti. Mida tänapäeval<br />

saab rahvakunstiks<br />

pidada, mis on see uus rahvakunst<br />

sinu arvates. Või kas<br />

enam saabki teha kunstis vahet<br />

rahva- ja mitte rahvakunsti<br />

vahel.<br />

MP-Ma ei tea mis see üldse kunagi<br />

on olnud. See on üks väga<br />

ujuv termin, et kas rahvamustrid<br />

on siis nagu otseselt<br />

meie folkloor või<br />

TR-Küsin siis nii et mis on see<br />

oluline väärtus kunstis rahva<br />

seisukohalt.<br />

MP-Ma ei tea, minu arvates on<br />

rahvakunsti tänases päevas<br />

võibolla kõige rohkem meie<br />

kaasaegses muusikas. Kui me<br />

räägime kaasaegse kunsti hetkeolukorrast<br />

siis mulle tundub<br />

et see elektrooniline muusika<br />

olevat väga väga otseselt<br />

mõjutatud Eesti loodushelidest<br />

näiteks. Omab päris<br />

tugevat Eesti identiteeti ja<br />

miks mitte ka rahvuslikku väga<br />

vaba ja mõnusat mõju. Samas<br />

h e t k e k a a s a e g s e k u n s t i<br />

pinnalt ma nagu ei oska et<br />

mingit sellist trendi konkreetselt<br />

nimetada. Seda soovi leida<br />

midagi meie oma .. mitte<br />

seda meelega otsingut ..vaid<br />

seda mis oleks nagu loomulikult<br />

kujunenud nii et ´aa, see<br />

on väga Eesti ´. Mulle tundub<br />

pigem et see mis on visuaalkunstis<br />

praegu väga<br />

´Eesti´ et see on nagu Inglismaa<br />

´70 aastate perioodi<br />

läbipõdemine, kus mingid<br />

metakontseptualismid on ikka<br />

veel jalus.<br />

TR-M i s s a a r v a d k u i d a s<br />

mõjutab folkloori ja rahvakunsti<br />

tänapäevane virtuaalmaailm<br />

ja üldine digitaliseerumine<br />

MP-Ennem sa küsisid et kust<br />

ma leian oma materjale, no<br />

jube lihtne on mingis mõttes<br />

nüüd. Kirjutad näiteks Meeste<br />

Lauluseltsi foorumisse et ´mis<br />

see oli..ma tean ainult ühte<br />

rida ´ ja saad kiirelt vastuse ,<br />

või trükid ainult paar rida ja<br />

guugeldad. Või siis see sama<br />

Sibeliuse tudeng, kellega me<br />

suhtlesime meilis ja ta saatis<br />

mulle MP3-d. Ja no hästi palju<br />

lihtsam on elu, ja sama moodi<br />

nende mustrite otsingutega.<br />

Ja mustrite tegemine Adobe Illustrator´is<br />

näiteks..et kui<br />

vanasti nagu ruudulisele<br />

paberile pidi ristikesi ja triibukesi<br />

tegema .. selles mõttes<br />

informatsioon on kättesaadav.<br />

Kuid küsimus on muidugi selles<br />

et seda informatsiooni on<br />

nii palju et mida keegi midagi<br />

asjalikku sealt väja võtta oskab<br />

või viitsib. Et noh kui on<br />

kõik leib laual kas siis üldse isu<br />

on..<br />

TR-D i g i m a a i l m a r h i i v i n a<br />

töötab hästi ja infovahetus<br />

toimib. Kas pikas perspektiivis<br />

ja globaalses skaalas võib<br />

tekkida ka muutus, kas algmustrid<br />

võivad ühises katlas<br />

aja jooksul muutuda.<br />

MP-Ma arvan et see juba<br />

toimub, tagasi muusikast<br />

rääkides siis popmuusikas on<br />

folk juba täiesti sees. Curly<br />

Strings näiteks. Metsatöllist<br />

rääkimata, et tegelikult on<br />

juba võimalik ju folki popmuusika<br />

alla panna. Ja mulle<br />

tundub et see on ka juba üks<br />

reaktsioon, võibolla kunagi ka<br />

Eestis, et kui kõik on väga<br />

kontseptuaalne ja uus ja<br />

kaasaegne siis inimestel tuleb<br />

tegelikult igatsus mingisuguse<br />

vana ja turvalise järele. Mina<br />

n ä i t e k s u s u n s e d a e t<br />

käsitöölised oskused on tegemas<br />

comeback´i. Et kui kõik<br />

on niivõrd kättesaadav digitaalselt..<br />

näiteks fotograafias..<br />

kus kõik on muutumas nii lihtsaks<br />

et saada seda ´löövat<br />

pilti´, et mis on siis selle päris<br />

nö ametliku fotograafi ülesanne..<br />

Sama moodi nagu ka<br />

kunstis, et tegelikult jah ma<br />

olen nõus et iga teose põhi on<br />

idee aga ühel hetkel on ikkagi<br />

see küsimus et kuidas sa seda<br />

teostad. Ja mina näen et professionaalne<br />

kunstnik peaks<br />

omaltpoolt omama piisavalt<br />

palju oskusi et välja mõelda<br />

kuidas see kõige parem<br />

teostus on. Isegi kui ta võtab<br />

alltööd. Arvan et oleme jälle<br />

sinna jõudnud kus käsitöö on<br />

olulisel kohal, st käeline<br />

oskus.<br />

TR-Masin jääb inimesele alla,<br />

see ei oskaks genereerida rahvahelindite<br />

väge..mängida pilli<br />

MP-Siin on isegi see asi et vead<br />

on olulised. Masina vead ja inimese<br />

vead on hästi erinevad.<br />

Mõlemad võivad olla hästi huvitavad<br />

aga nad ei ole sarnased.<br />

Errori moment, vaadata<br />

seda siis visuaalselt või ükskõik<br />

kuidas, et võibolla isegi<br />

see vigade moment on kõige<br />

olulisem.<br />

TR-Mida sa nüüd edasi teed<br />

MP-Novembri lõpus tuleb meil<br />

ko o s H a n n a h H a r ke s i g a<br />

D ra a ko n i ga l e r i i s n ä i tus<br />

´Maapind puu all kihas nagu<br />

kogudus´, selline pealkiri. Ja<br />

see on inspireeritud just Eesti<br />

hiiepärimusest, ja meie psühhogeograafiast.<br />

Näiteks et<br />

´vaat siin sell puu juures minu<br />

vana-vanaema rääkis et siia<br />

toodi punaseid lindikesi,<br />

lhatükikesi ja..´ja kuidas selliste<br />

kohtadega koos kasvamine<br />

ja olemine on meid<br />

mõjutanud. Tooksin näite oma<br />

Ameerika reisidest, kus olen<br />

üsna tugevalt tundnud seda et<br />

valgel inimesel ei ole seal<br />

juuri. Ja et see võib olla üks<br />

sealse rassismi põhjuseid, et<br />

seal on mingisugune vihaallikas<br />

millest nad ka ise ei saa<br />

aru, et kust see tuleb. Tegin<br />

ükskord vea, kui keegi hakkas<br />

jaurama sellest seinast mille<br />

peab USA ja Mehhiko vahele<br />

ehitama- siis ma huumoriga<br />

mainisin et vähemalt on nad<br />

seal teiselpool osaliselt indiaanlased,<br />

mis tähendab et neil<br />

on nagu vähemalt õigus siin<br />

kontinendil liikuda ja elada..<br />

Siis oh sa jumal .. siis peale<br />

seda ma kuulsin kui mõttetud<br />

on indiaanlased ja et nad pole


18 <strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

enam isegi mitte punanahad<br />

vaid on segunenud mustadega<br />

ja nad on lihtsalt mingid pruunid.<br />

See oli nagu täiesti uskumatu<br />

reaktsioon, mida registreerisin.<br />

Ja siis ma hakkasin<br />

järjest täheldama et neil on<br />

nagu põlisameeriklase kompleks,<br />

kuigi ollakse kohal<br />

alates viiekümnendatest või<br />

kuuekümnendatest aastatest<br />

näiteks. Ja mulle tundubki et<br />

pärimuse puudumine ja elupaiga<br />

mitte tundmine, koha<br />

lugude teadmise puudumine,<br />

tekitab sellise vale nihestuse.<br />

Patriotism, ka Eestis, see on<br />

folkloori ja koha tundmine.<br />

Teadmine sellest kuidas see<br />

paik, kus sa elad, üldse On.<br />

Samas ega see folkloor ei ole<br />

ainult selline tore asi, mul on<br />

väga hea meel et väga palju<br />

asju on ka muutunud ajas. Kui<br />

me räägime näiteks naisõiguslusest...sest<br />

ega 17. sajandil<br />

polnud üksikemadel siin midagi<br />

eriti hullu, pigem oli tavaline<br />

et kositi lapsega noorik ja et<br />

saigi karjalapse kauba peale<br />

või midagi sellist. Aga 19. sajandiks<br />

oli see juba muutunud<br />

ja tean oma esiema pealt, kes<br />

lahutas oma abikaasast et see<br />

oli kohutavalt raske, vaatamata<br />

sellele et mees oli igati<br />

problemaatiline pluss veel<br />

varas ka. Et see oli tohutu<br />

võitlus tuuleveskitega selleks<br />

et seda paberit kätte saada. Et<br />

need traditsioonid ei ole alati<br />

olnud kõik sellised nunnud.<br />

Nagu vene sõnum et kui<br />

peksab siis armastab, see kehtis<br />

Eestis ka tollal, seda võeti<br />

elu osana. Kui sa loedki<br />

näiteks Salme Aasmäe Läänemaa<br />

pärimusi, siis on näha et<br />

paljud lood ongi väga kurvad<br />

just selles mõttes kuidas inimeste<br />

maailmapilt oli ..<br />

k i t s a s . J a a k s e p t e e r i t i<br />

ebaõiglust, väga fataalselt, et<br />

nii lähebki elu..<br />

Me ju vaatame alati ajas tagasi<br />

et kunagi olid head ajad aga<br />

ma ei ole üldse nii kindel et<br />

need ajad kõigiti head on olnud.<br />

Mina küll ei oleks tahtnud<br />

keskajal sündida..see oleks<br />

ikka päris räme olnud..mulle<br />

ikka õudselt meeldib voolav<br />

vesi..ei tahaks ka kohe ära surra<br />

kui keegi minu peale aevastab..kindlasti<br />

on ka olnud<br />

ilusat ja head aga täiesti romantik<br />

ma ei ole. Mõnikord<br />

me unustame ära kui hea meil<br />

praegu on, ja kui palju lihtsam.<br />

Enam ei pea kogu aeg kuduma<br />

kui oled kontserdil näiteks..<br />

TR-Aeg on edasi läinud, oleme<br />

katkust pääsenud. Laulud on<br />

aga meieni läbi tulnud.<br />

MP-Jah ühtteist on tänapäevani<br />

jõudnud. Ja seesama hiiepärimuse<br />

või maausu teema,<br />

vanavanemad veel mingeid<br />

rahvatarkusi ning rituaale<br />

mäletasid aga see pole ka selline<br />

katkematu asi, mis meieni<br />

on jõudnud tuhandete aastate<br />

tagant. Tahaks väita et nad on<br />

siiski taastatud, ning mõned<br />

traditsioonid on sulaselged<br />

väljamõeldised ka. Näiteks<br />

pruudikatsumiste lood, need<br />

olid mõnikord ikka väga suurel<br />

määral mõne vanamehe haige<br />

fantaasia. Kahtlen väga kas<br />

kõik käis nii nagu Estide raamatus<br />

Sass kirjutas..<br />

TR-Kas üldse on võimalik korrata<br />

sama vana tunnetust<br />

MP-Mina ei usu seda, et see<br />

oleks üldse vajalik aga miks<br />

minevik on nagu oluline ja<br />

mida võiks inimene püüda on<br />

just see et mäletamine on oluline,<br />

seda nii ajaloolises plaanis<br />

kui hingelises. Ja teadmiste<br />

edasikandmine, nende<br />

kogumine ja kasvatamine. Ja<br />

üleüldse on see normaalne -<br />

ennast mõtestada teise olukorda<br />

ja teise aega ning mõelda,<br />

kasvatada empaatiat.<br />

TR-Minu jaoks on see nagu kohaliku<br />

mustri tajumise oskus,<br />

mis ideaalis võiks tugineda<br />

sisemisele tunnetusele ja<br />

arusaamisele.<br />

MP-Mida ma unustasin öelda<br />

seoses digitaliseerumisega on<br />

see et mäletamise võime<br />

muidugi väheneb. Vanasti oli<br />

ju kogu pärimus suuline, kõik<br />

oli peas ja asjad jäid üldiselt<br />

kiiresti ka meelde. Fakt on et<br />

nüüd see pole enam nii, isiklik<br />

mäletamisvõime väheneb<br />

seoses arvuti kasutamisega<br />

väga palju.<br />

Roope Ahola<br />

Helen Merila intervjuu Soome<br />

kunstniku ja filmitegija Roope<br />

Aholaga<br />

R.A Jutustan publikule sellest<br />

et eksisteerib selline akustiline<br />

keskkond, mida olen siin kohapeal<br />

lindistanud. Tegin seda<br />

peamiselt varahommikuti, kella<br />

viie ajal, siis kui ei ole ühtegi<br />

segavat lisaheli. Nii et lindile<br />

jäävad vaid linnud , loodus,<br />

mõned häirivad masinad jms.<br />

Festivali jaoks ehitasin oma<br />

heli-installatsiooni käimla<br />

taha nii et inimestel, kes<br />

tualetis viibisid, said teatud<br />

meditatiivse elamuse. Heliinstallatsioon<br />

ei olnud liiga vali,<br />

pigem aimatav ning peaaegu<br />

märkamatut lisadimensiooni<br />

tekitav. Nii et kõik kohe ei kuulegi<br />

ja võibolla alles tagantjärgi<br />

hakkavad mõtlema et<br />

seal oli vist midagi. Kuulaja<br />

j a o k s o l i i s i k l i k u õ n n e<br />

küsimus, kas helilindistus, mis<br />

nende kõrvu kostis oli loodushääled<br />

või erinevad häirivad<br />

masinavärkide helid.<br />

H.M Nii et sa vahendad oma<br />

tööga loodust. Võistled loodushäältega<br />

R.A Jah, see on kohaspetsiifiline<br />

ja manipulatiivne helimaastik.<br />

Kõik lindistatud helid<br />

on pärit siitsamast ümbrusest.<br />

H.M Kui see on kohaspetsiifiline<br />

siis sa ei kasuta neid helilindistusi<br />

hiljem kusagil mujal või on<br />

sul juba edasisi plaane<br />

R.A Ma arvan et see ei töötaks<br />

mujal sarnasel kombel nagu<br />

siin. See töö on tehtud just siia<br />

kuid tegelikult ma muidugi<br />

saan neid helisid kasutada<br />

edaspidi teistel eesmärkidel.<br />

Siin keskendusin tööprotsessile,<br />

seda tööd võiks nimetada<br />

protsessikunstiks. Hakates<br />

lindistama hakkad ka nägema,<br />

ettekujutama edasisi käike, nii<br />

et tulemust tööprotsessi alguses<br />

ette ei tea. Kohaspetsiifilisusest<br />

veel seda et otsides<br />

kohta teose esitlemiseks festivalil<br />

jõudsin sinna, kuhu ilmselt<br />

iga külaline suure tõenäos<br />

u s e ga v õ i b n e i l pä e v i l<br />

sattuda. Nii kindlustasin omale<br />

publiku olemasolu.<br />

H.M Minuga läks nii et ma isegi<br />

ei märganud su tööd, sest see<br />

oli nii loomulik. Muidugi ma<br />

kuulsin tavalisest suuremat linnulaulu,<br />

kuid ma ei teadvustanud<br />

et see on nii tänu sinu installatsioonile,<br />

tänu sellele et<br />

sina manipuleerid minuga...<br />

R.A Jah, no ma tegelikult<br />

mõtlesin sellele et mõned inimesed<br />

teadsid mu installatsioonist<br />

ning et info ilmselt<br />

levib kõigini. Kuid mu publikuplaani<br />

põhirõhk oli siiski korduvkülastuste<br />

jooksul tekkival<br />

arusaamal helitausta olemasolust.<br />

Algselt kavatsesin isegi<br />

intervjueerida korduvkülastaj<br />

a i d n i n g u u r i d a n e n d e<br />

muljeid, kuigi tegelikult siiski<br />

publik ei ole kohustatud aru<br />

saama et siin eksisteerib erinev<br />

helitaust.<br />

H.M Ma arvan et see on väga<br />

vaimukas ja lahe töö mida sa<br />

siin Muhus veel teed<br />

R.A Keskkond on siin väga inspireeriv,<br />

käin palju ringi ja<br />

vaatlen. Siin on rahu ja avarus,<br />

linnast midagi niisugust ei<br />

leia.<br />

H.M Festivali teema on Sada<br />

Aastat, milline oleks seos selle<br />

teema ja sinu töö vahel<br />

R.A Jah, ma arvan et linnud<br />

kes siin laulavad on need<br />

samad kes ka sada aastat<br />

tagasi. Tahtsin teha midagi<br />

sellist mis erineb praegusest<br />

rahvarohkest olukorrast ,<br />

midagi arhailist. Minu töö toob<br />

näiteks siia tagasi need linnud,<br />

kes praegusel hetkel on põgenenud<br />

mõnda rahulikumasse<br />

kohta. Kuid samuti toon siia<br />

lindistused muudest juhuslikult<br />

tabatud helidest veidi<br />

teisest ajahetkest ja kontekstist.<br />

H.M Nii et tegu on põhimõtteliselt<br />

helilise mälupildiga<br />

R.A Jah, ma ise ei ole jõudnud<br />

nii antropoloogilisele seisukohale<br />

kuid jah minu lindistustest<br />

võivad saada teatud<br />

arheoloogilised artefaktid<br />

tulevastele ajastutele avastamiseks.<br />

H.M Veel mõeldes muutustele<br />

siis mida sa arvad kas WWWebi<br />

saab pidada üheks suurimaks<br />

k a a s a e g a m õ j u t a n u d<br />

muutjaks. Kas digitaliseerumine<br />

on suurim muudatus inimkonna<br />

ajaloos või kuidas<br />

sina sellest mõtled.<br />

R.A Teadlikkuse plaanis on<br />

tegemist kahe otsaga asjagakogu<br />

informatsioon on kättesaadav,<br />

samuti on olemas pidev<br />

infovahetus mille rõhud ja<br />

valikud on samas manipuleeritavad.<br />

Internet näib väga lihtne<br />

kuid peab siiski suhtuma<br />

ettevaatlikkusega, kui taodelda<br />

objektiivsust. Internet on<br />

kriitikavaba, kuid mis on hea<br />

on see et ma saan sinna panna<br />

oma lindude laulu lindistused.<br />

Ja internetist saavad kõik neid<br />

alati kuulata.


<strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

19<br />

Anastassia Fomina<br />

Anastasia Fominat Valgevenest<br />

intervjueerib Tiiu Rebane<br />

T.R Teie videote üldine meeleolu<br />

on religioonikesne, kas selline<br />

stiil on taotuslik ning mis<br />

põhjustel seote oma tööd Andrei<br />

Azsacra loominguga?<br />

A . F T e g e l e n s a k r a a l s e<br />

kunstiga, milles on omal kohal<br />

sümbolismi ja vaimse alge elemendid.<br />

Videotes esitan enda<br />

tavaloomingut - kontseptuaalset<br />

maali ning graafikat<br />

Indo-Euroopa stilistikas.<br />

Alates 2011 aastast on minu<br />

eeskujuks Andrei Azsacra<br />

filosoofia ja poeesia, mida visuaalselt<br />

interpreteerin. Leian<br />

et suudan Azsacra ideid publikule<br />

selgemaks teha, pakkuda<br />

lähenemisteed avamaks<br />

v a a t a j a l e t e m a<br />

mõttemaailma.<br />

T.R Kuidas on tänapäeval võimalik<br />

mõelda jumalatest? Kujutate<br />

neid Hinduismi traditsioonis<br />

ilusate, värviliste ja<br />

rohkearvulistena..<br />

A.F Ei olegi vaja jumalaid<br />

analüüsida. Analüütiline on ju<br />

mõistus. Kuid mõtted ei kuulu<br />

hingele. Mõtlen et jumalaid<br />

peab lihtsalt tunnetama, neid<br />

peab armastama ja neid peab<br />

teenima. Praegu on jumalad<br />

huvitatud suurema hulga tervemõistuslike<br />

inimeste tekkest<br />

maapeale, ning sellest et tervemõistuslikkus<br />

ilmutaks end<br />

nii kujutavates kunstides kui<br />

kõigil teistel elualadel. Juhin<br />

oma töös palju tähelepanu<br />

loomakaitse vajadusele, inimkond<br />

peaks loobuma elusolendite<br />

tapmisest, ärakasutamisest<br />

ja muidugi liha<br />

söömisest.See kõik on julm<br />

metsikus ehk tapmine ilusate<br />

asjade nimel. Ärgem unustagem<br />

et iga inimene võib<br />

t a a s s ü n d i d a l o o m a v õ i<br />

putukana..<br />

T.R Kuidas on jumalad seotud<br />

kunstifestivali teemaga ehk vii<br />

m a s e a a s t a s a j a<br />

sündmustega?<br />

A.F Jumalad on alati palju<br />

enamat kui kõik inimlik. Jumalate<br />

kohta võib öelda et<br />

nad on super-managerid, kelle<br />

kontrolli ning juhtimise all on<br />

t e r v e d m a a i l m a d . S e e<br />

tähendab et ka ajalugu kuulub<br />

jumalate mõjuvälja. Praegusel<br />

ajastul toimuvad meie planeedil<br />

imelikud sündmused,<br />

kasvab tõsiste probleemide<br />

hulk. Kujuneb mulje et planeedil<br />

on raske inimkonda üle<br />

elada. Ilmneb aina enam<br />

nüansse, mis justkui peaks<br />

panema inimkonda mõtlema<br />

ning globaalset tasakaalu<br />

taastama. Minu hinnangul<br />

peab inimkond tervikuna<br />

eelkõige jõudma egoismist<br />

loobumisse ja õppima jälgima<br />

suuremate jõudude, ehk siis<br />

jumala tahte, suunda. Inimesed<br />

peaksid õppima kanaldama<br />

jumalate tahet. Areng<br />

toimub läbi teineteise teenimise<br />

ja aitamise, ainult nii on<br />

võimalik evolutsioon, kõik<br />

muu on degradeerumine. Ainult<br />

nii ei kahetse inimene oma<br />

elatud aastaid.<br />

T.R Olete sõnastanud uue suuna<br />

kaasaegsele kunstile, palun<br />

rääkige oma teooriast lähemalt.<br />

A.F Jah, olen mõtisklenud<br />

teemal Uus Kunst, nimetasin<br />

kontseptsiooni lühidalt Sov-<br />

Art´ks.<br />

Tegemist on müstilis-sümbolistliku<br />

kunstiga, mis läbi<br />

primitivismi prisma on orienteeritud<br />

väga laiale auditooriumile.<br />

Visuaalsete instrumentidena<br />

kasutavad maal, fotograafia<br />

ja graafika sakraalseid<br />

ja-või primitiivseid eelajaloolisi<br />

sümboleid.<br />

Absurdselt Apokalüptiline<br />

Kunst on uue ajastu kunst, mis<br />

ühendab eneses kolme stiili,<br />

milleks on -<br />

1 . K a o o t i l i n e m a a l , m i s<br />

ühendab eneses paradoksaalselt<br />

kõikvõimalikke erinevaid<br />

vastuolulisi kontseptsioone<br />

ning stiile. See on<br />

e b a l o o g i l i n e , k a<br />

irratsionaalne, moonutav ja<br />

tahtlikult segadusseajav meetod.<br />

2. Sakraal-initsiatsiooniline<br />

maal, vahe-etapina üleminekul<br />

Sakramentaalsesse,<br />

töötab publiku varjatud potentsiaali<br />

avaldumisega ning<br />

tema minevikumäluga.<br />

3. Sakramentaalne maal, on<br />

stiil millega töötavad kunstnikmüstikud.


20 <strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

Merle Luhaäär<br />

Helen Merila (HM): Oled kunstiteadlane<br />

ja kunstnik. Kuidas<br />

väljendub see sinu töödes?<br />

ML: Minu kunstiprojektides ei<br />

väljendu kuidagi kunstiteadlane,<br />

vaid ainult kunstnik.<br />

HM:Räägi palun lähemalt festivalile<br />

pakutud videost.<br />

ML: "Confession" ehk "Pihtimus"<br />

on teema, millega olen<br />

tegelenud juba paar aastat.<br />

See on seotud aususega iseenese<br />

vastu. Ei saa olla aus<br />

teiste vastu kui tõde iseeneses<br />

on leidmata. Videos tasuks jälgida<br />

kahte erinevat narratiivi -<br />

kirjateksti ja suusõnalist, mis<br />

paradoksaalselt on samal ajal<br />

paralleelsed ja kattuvad.<br />

HM:Futu Muhu <strong>2017</strong> teemaks<br />

on 100 aastat. Kuidas su videoteos<br />

selle teemaga haakub?<br />

ML:Kas sa mäletad seda mäng<br />

u , m i d a m e l a s t e n a<br />

mängisime: keegi ütles mingi<br />

sõna ja teine pidi ütlema esimese<br />

ettejuhtuva sõna, mis<br />

talle sellega seostus? Mõiste<br />

"100 aastat" seostub minu<br />

jaoks esimesena Kolumbia kirjanik<br />

Gabriel Garcia Marquez´i<br />

romaaniga "100 aastat üksildust".<br />

See on kohutavalt<br />

ausalt kirjutatud romaan...nii<br />

aus, et mõjub suisa julmana.<br />

"Confession" on sama aus.<br />

100 aastat on aeg, kuhu<br />

mahub terve inimese elu. See<br />

on igavik. Igavikus pole valehäbist<br />

tingitud poolikuid<br />

tõdesid ega ausaid valesid.<br />

HM:Saan ma õigesti aru, et<br />

sinu töödes on muuhulgas<br />

teatav kriitikanool kaasaegse<br />

tarbimisühiskonna suhtes?<br />

ML:Ma isegi ei ütleks, et see on<br />

k r i i t i k a n o o l . P i g e m o n<br />

tegemist tähelepanekuga,<br />

konstanteeringuga, et nii on.<br />

Meil, inimestel, on omad<br />

toimemehhanismid ja me vajame<br />

lunastust, indulgentse ei<br />

mõeldud välja niisama. Oleme<br />

needsamad, kes olime 100 aastat<br />

tagasi. Ainult meie ja meie<br />

lunastuse nimed on muutunud.<br />

Tegemist on müt<br />

o l o o g i l i s e ü m-<br />

bernimetamisega. See, mille<br />

järel käidi kunagi Jumalaema<br />

Kirikus Pariisi, asub nüüd Selfridge´i<br />

kaubamajas Londonis.<br />

HM:Milline roll on sinu töödes<br />

t i h t i k u j u t a t u d<br />

loomamotiividel?<br />

ML:Loomad on ausad, läbi aegade.<br />

Need on inimesed väljaspool<br />

aega ja kohta...ilma logode<br />

ja seerianumbriteta.<br />

HM:Kuidas on sinu töid siiani<br />

vastu võetud?<br />

ML:Minu töid on kas vastu võetud<br />

või mitte vastu võetud.<br />

HM:Oled kunstnikuna aktiivne<br />

ka sotsiaalmeedias. Kui oluline<br />

on tänapäeva infoküllases<br />

maailmas olla inter- ja proaktiivne?<br />

Kas virtuaalkeskkond<br />

asendab galeriiruumi?<br />

ML:Virtuaalkeskkond on 21.<br />

sajandi aeg-ruumis primaarne.<br />

See ei asenda galeriid ja vastupidi...galerii<br />

ei asenda virtuaalset<br />

keskkonda. Galerii on<br />

miraažina mõjuv oaas. Jõgi on<br />

oma suunda vahetanud.<br />

--<br />

Helen Merila videointervjuust<br />

Merle Luhaäärega<br />

ML: Video nimi on "Confessions"<br />

ehk siis "Pihtimus".<br />

Tegelenud olen ma selle pihtimuse<br />

teemaga juba umbes<br />

2-3 aastat ja algas see kõik<br />

sellest, et mul tekkis võrdlus<br />

kirikute ja katedraalide ja<br />

pühakodade ning kaubanduskeskuste<br />

ja brändipoodide<br />

ja firmade vahel. Teksabrändid<br />

hakkasid mulle ühel hetkel<br />

tunduma indulgentsidena ehk<br />

lunastuskirjadena, millega ennast<br />

pattudest vabaks osta. Ja<br />

selles videos jooksevadki paralleelselt<br />

kaks liini, üks on<br />

hästi personaalne ja teine on<br />

selline üldine ja need kaks liini<br />

on smaal ajal paralleelsed ja<br />

samal ajal kattuvad. Kui kuulata<br />

heli ja lugeda smaal ajal<br />

subtiitreid, siis nad on üsna<br />

vastuolulised aga ma usun, et<br />

siin tekivad igaühel omad<br />

seosed ja isiklikud momendid<br />

sellega.<br />

H.M: Aga, Merle, milline sinu<br />

kirik on?<br />

ML: Minu kirik.. Ma olen nii tänapäeva<br />

inimene, et kindlasti<br />

minu kirik on sama, mis teistelgi<br />

21. sajandi inimestel aga<br />

ma tunnen ikkagi lähedust ka<br />

vana kirikuga, kuigi ma pole<br />

isiklikult usklik ja ei kuulu<br />

ühessegi usuliikumisse ega<br />

kirikukogukonda. Mul on kodu<br />

lähedal Nevski katedraal ja<br />

seal on üks ikoon, millega ma<br />

käin aeg ajalt jutlemas.<br />

H.M: Kasutad oma töödes - nii<br />

videotes kui ka staatilises kujutavas<br />

kunstis - palju digitaalseid<br />

vahendeid. Kuidas suhtud<br />

suurde digipöördesse? Saan<br />

aru, et sind mõjutab see vist<br />

positiivselt?<br />

ML: Kõik suured asjad on kindlasti<br />

peale selle, et toovad<br />

kaasa palju võimalusi, on ka<br />

k i n d l a s t i o h t l i ku d . M i d a<br />

rohkem asjad arenevad, seda<br />

suuremaks lähevad ka kindlasti<br />

ohud võimaluste kõrval.<br />

Antud juhul ma arvan, et see<br />

on väga positiivne pööre ja<br />

annab ikkagi meeletu võimaluse<br />

jõudmaks kõikide inimesteni<br />

ja ühendada inimesi<br />

ja teha üldistusi. Mina isiklikult<br />

segan palju oma meediume -<br />

ma maalin, teen graafikat,<br />

videot ja mulle meeldib<br />

taaskasutus. Võtan tihti oma<br />

vanad tööd ja liidan nad<br />

kuskile kollaaži ja videosse<br />

ning neist saavad rakukesed<br />

uuest tööst.<br />

H.M: Tulles tagasi 100 aasta<br />

teema juurde, siis kui sa saaksid<br />

midagi muuta viimase sajandi<br />

juures? Mis oleks võinud<br />

sinu arvates muuta maailma<br />

tesies suunas?<br />

ML: Ma arvan, et asi liigub<br />

õiges suunas. See on õiglane,<br />

et kõik saame ise valida oma<br />

kiriku, et me pole nii öelda<br />

sunnismaised. Eks me teemegi<br />

kõik ise oma valikud nii head<br />

või halvad kui need ka pole.<br />

H.M: Räägi palun oma magistritööst,<br />

millest see räägib?<br />

ML: Ühel hetkel hakkasin<br />

mõtlema, et praegu on kunstim<br />

a a i l m n i i v õ r d l a i a l i<br />

valgunud, et miski ei ole miski<br />

ja kõik on kõik, siis leian, et<br />

selline definitsioonidest ja piiridest<br />

loobumine on positiivne,et<br />

uusi piire maha panna<br />

aga kui seda uute piiride mahapanemist<br />

lükatakse pidevalt<br />

edasi ja seda ei toimu, siis on<br />

tulemuseks üks suur segadus.<br />

Minu meelest on kaasaegse<br />

kunstimaailma tunnuseks<br />

segadus ja piiritlematus ja on<br />

võimatu öelda, et msiki, mida<br />

kunstnik kunstina esitleb ei<br />

ole kunst aga tihtipeale mina<br />

kui auditoorium tunnetan intuitiivselt<br />

et tegemist ei ole<br />

kunstiga. Hakkasin mõtlema,<br />

kas oleks kuidagi võimalik<br />

kindlaks teha mingisugunegi<br />

õhkõrn fakultatiivne piirjoon,<br />

et mis juhul välja pakutud teos<br />

või projekt või idee on kunst ja<br />

mil juhul ta on karikatuur,<br />

käsitöö, koomiks või ükskõik<br />

milline teine olemus. Jõudsin<br />

selleni, et kunst peaks tekitama<br />

vaatajas loomemomendi.<br />

Kui seda ei teki, siis on suur<br />

punane küsimärk. Mina kui<br />

publik olen kunstiteose ees, ja<br />

l o e n s e d a ü h e s e l t , s i i s<br />

tegemist on mingi väga ühese<br />

sõnumiga, milles mul puudub<br />

võimalus kaasa rääkida. Juhul<br />

kui seda ei ole ja ma hakkan<br />

ikkagi analüüsima, mida ma<br />

näen ja tunnen ja jõuan mingi<br />

uue lahenduseni, siis sel juhul<br />

on kahtlemata olnud tegemist<br />

kunstiteosega. Ja toetusin<br />

oma otsingul palju Umberto<br />

Ecole, tema koodiloome teooriale<br />

ning Theodor Adornole,<br />

kes võrdles omal ajal raadiot<br />

kui monoloogi ja kunst kui<br />

selline võrdus dialoogi vormiga.<br />

Tõin ka sisse Roland<br />

Barthes´i, kellel on ka avatud<br />

ja suletud tekstidest jutt. Nii et<br />

kunstiteos on kahtlemata<br />

avatud tekst, mis tähendab<br />

seda, et nii sina kui mina kui<br />

publik saame seda ise edasi<br />

mõelda, luua, analüüsides olemasolevat,<br />

liites kunstniku<br />

koodiga iseenda koodi ja<br />

saades tulemuseks täiesti uue<br />

originaalse koodi.<br />

H.M: Kas sa arvad, et koomiksit,<br />

karikatuuri või käsitööd ei<br />

anna mitmeti lugeda või leida<br />

sealt sügavamaid tähendusi?<br />

ML: Ei arva. Arvan, et tänapäeval<br />

žanri välise kuju järgi ots<br />

u s t a d a , m i s p u h u l o n<br />

t e g e m i s t k u n s t i g a , o n<br />

võimatu.


<strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

21<br />

Jana Zatvarnicka<br />

Tiiu Rebase intervjuu Slovakkia<br />

kunstniku ja residendi Jana<br />

Zatvarnickaga<br />

TR-Palun tutvusta end, kust sa<br />

pärit oled ja mida sa siin teed<br />

JZ-Tere, olen Slovakkiast, olen<br />

29 aastane ja õpin Düsseldorfi<br />

Kunstiakadeemias maali.<br />

Enne seda õppisin Slovakkias,<br />

samuti maalierialal kuid süvenesin<br />

oma töödes aina enam<br />

enam kaasaegse ideekunsti<br />

põhimõtetesse ning otsustasin<br />

õppida juurde kontseptuaalse<br />

kunsti traditsioonist riigis,<br />

mille kunstnikke ma väga austan.<br />

TR-Milline on maali olukord tänapäeval.<br />

Kas klassikalist kunstivormi<br />

on tänapäeval kerge<br />

või raske viljeleda.<br />

JZ-Ma arvan et jah raske,<br />

samaaegselt eksisteerib väga<br />

palju teisi trende, teisi publikule<br />

ning kuraatoritele palju<br />

kergemini mõistetavaid tendentse.<br />

Leian et maalikunst on<br />

väga suur väljakutse nii<br />

vormiliselt kui sisuliselt ja ka<br />

minu enda kui maalija jaoks<br />

on see meedium väga keeruline<br />

küsimus.<br />

TR-K a s m a a l i k u n s t i g a<br />

tegelemist saab pidada vastuseisuks<br />

üldisele digitaliseerumisele.<br />

JZ-Jah olen nõus, see on<br />

samuti võimalus individuaalseks<br />

eneseväljenduseks<br />

ning sellises otsekoheses individuaalsuses<br />

on klassikaline<br />

kunst vastand digitaalsele<br />

maailmale.<br />

TR-Kuidas sa ühendad oma<br />

teised huvid ja tegevused isikliku<br />

kunstnikutegevusega. Tean<br />

e t t e g e l e d i d a m a i s t e<br />

võitluskunstidega, kas see<br />

aitab sind kui kunstnikku, kas<br />

sa leiad sealt mingeid erilisi<br />

meetodeid oma kunstiteoste<br />

tegemiseks.<br />

JZ-Minu jaoks on see väga oluline<br />

teema, see puudutab<br />

minu tööde sisulist aspekti.<br />

Oma keha kontrollimisoskus,<br />

mis võitluskunstiga kaasneb,<br />

on maalis oluline kuivõrd ka<br />

maalimine on väga füüsiline<br />

tegevus. Samuti on oluline siin<br />

et armastan maalida üsna performatiivses<br />

stiilis. Kehakontrolli<br />

juurde õppides täiustub<br />

tasakaal keha ja mõtlemise<br />

vahel. Samuti tasakaalustub<br />

emotsionaalne külg, eelkõige<br />

lähenemisel maalile.<br />

TR-Oled nüüdseks mõnda aega<br />

töötanud siin residentuuris, kus<br />

otsesed tingimused erinevad<br />

n o r m a a l s e t e s t s t u u d i-<br />

otingimustest väga palju. Millised<br />

on sinu muljed seda tüüpi<br />

töökeskkonnast. Kas oled sa<br />

saanud rahuldavaid tulemusi<br />

või pigem keskendusid rohkem<br />

siinsele erilisele tööprotsessile.<br />

JZ-Mul oli siin hea võimalus<br />

töötada üksi, eraldi stuudios,<br />

mis oli minu arvates väga kena<br />

ning mul oli seda väga vaja.<br />

Kogu siinne keskkond inspireeris<br />

mind tugevalt, nii et<br />

tegin ka teisi töid, mitte ainult<br />

m a a l e . O l i h ea j a ü s n a<br />

tasakaalukas protsess. Sain<br />

kena kogemuse ja aega et<br />

ideid arendada.. Jätkan siin<br />

alanud mõtetega ka edaspidi.<br />

TR-Tean et oled elanud erinevates<br />

maailma paikades.<br />

Sõidad siit edasi Mehhikosse.<br />

P a l u n s i n u k o m m e t a a r i<br />

küsimusele, miks on kunstnikule<br />

oluline selline maailmas<br />

ringirändamine.<br />

JZ-Saan väljendada ainult<br />

oma isiklikku arvamust kuid<br />

mulle on see oluline eelkõige<br />

seetõtu et vajan nö otsest puudutust<br />

või otsest elamust asjade<br />

ja kohtadega. Ainult kohal<br />

olles on võimalik tunda<br />

neid erilisi vaibe ja energiat,<br />

saada kätte see tegelik tunnetus<br />

mida on võimalik panna<br />

kunstiteosesse. See on mulle<br />

väga väga oluline. On inimesi<br />

kes armastavad jääda oma<br />

stuudiosse ja maalida vaid<br />

seal kuid mina ei saa ilma isikliku<br />

kogemuseta. Igaüks ise<br />

teab mida ta vajab oma tööks,<br />

ja mina vajan otsekontakti.<br />

TR-Küsin vahele ühe praktilise<br />

küsimuse-kas kaasaegsel inimesel<br />

on raske kohaneda siinsete<br />

väga lihtsate eluoludega.<br />

JZ-Minu jaoks oli kõik lahe,<br />

mulle väga meeldis. Teiste kohta<br />

ei oska öelda, kuid mulle<br />

meeldis.<br />

TR-Aitähh. Räägi palun oma<br />

tehtud töödest lähemalt.<br />

JZ-See mida ma soovisin<br />

saavutada oli ühendada ekspressiivne<br />

maal tegevuskunstiga<br />

ja mingite performatiivsete<br />

lähenemistega. Minu<br />

Eestisse tuleku esimene<br />

põhjus on selles et ma väga armastan<br />

Eesti performansikunsti<br />

ja hindan siinset suhtumist<br />

performansi. See oli esimene<br />

asi, mis mulle kunagi muljet<br />

avaldas. See kuidas inimesed<br />

siin performanssi teevad, arvan<br />

et see on siin väga kõrgel<br />

tasemel ja ma alati naudin siinseid<br />

etendusi. Sain sellest<br />

suurt inspiratsiooni et teha<br />

oma performansse. Samuti<br />

mõeldes sellele mida ma omaltpoolt<br />

saaksin siia tuua siis<br />

jõudsin järeldusele et hea<br />

oleks proovida ekspressiivse<br />

maalistiili ja performansi<br />

ühendamist. Mida ma aga siin<br />

sisuliselt otsisin oli liikumine,<br />

ideed liikumisest meis endis ja<br />

m e i e ü m b e r. N i n g s e l l e<br />

väheekspluateeritud teema<br />

käsitlemine otseses tööprotsessis.<br />

TR-Kas oli viga et me ei asunud<br />

sind kohe filmima siis kui sa<br />

stuudios töötasid. Sest ilmselt<br />

me oleme nüüd jäänud ilma<br />

kujundist ja sellisest protsessinägemusest<br />

mida sa ise lood<br />

maalides.<br />

JZ-Ma ei tea, ma tegelikult veel<br />

ei tunne end väga mugavalt<br />

avalikkuses töötades. Töötan<br />

esialgu veel omaette, ma ei armasta<br />

eriti kui keegi vaatab.<br />

Näiteks Saksamaal me jagame<br />

stuudiot mitme kunstnikuga,<br />

sageli 9-10 inimest töötavad<br />

ühes ruumis. Nii et siin ma<br />

tundsin end üksi stuudios<br />

nagu paradiisis oma suure<br />

lõuendi ees.<br />

TR-Tean et sul on tulemas<br />

isiknäitus. Kas mõni siin tehtud<br />

töö läheb ka sinna.<br />

JZ-Jah kindla peale, räägin<br />

avamisel kindlasti ka mõjutustest<br />

ja kogemustest, mida<br />

olen saanud siin ja mujal<br />

maailmas.<br />

TR-Festivalil oli su väljapanek<br />

siin väljas, märkasin et su<br />

tööde stiil jaguneb kaheks abstraktse<br />

ja realistliku vahel. Kas<br />

see oli algne plaan või said sa<br />

siin kohapeal mingeid realismi<br />

impulsse.<br />

JZ-Jah see oli juba algselt<br />

plaanitud nii. Olen varem palju<br />

miksinud erinevaid stiile<br />

o m a v a h e l , ü h e l m a a l i l<br />

korraga.<br />

TR-Räägi palun ka videost<br />

mille Futu Muhule esitasid. Tegid<br />

selle siin saarel, tegemist<br />

on võitlusstseeniga, räägi millega<br />

sa võitled<br />

JZ-Kiviga võitlen..<br />

TR-Kuidas sa filmi tegid ning<br />

kust tuli see idee - kiviga võidelda<br />

JZ-Idee tuli mu varasematest<br />

pendliteemalistest töödest.<br />

Pendel on minu jaoks väga<br />

kaasahaarav objekt, kujund<br />

millel on minu jaoks tugev<br />

hüpnootiline effekt, eriti kui<br />

neid pikemat aega jälgida.<br />

Olen teinud mitmeid installatsioone<br />

ning siin Muhus tekkis<br />

soov seda ideed veelkord<br />

teostada. Eriti kui nägin ümbruskonda,<br />

mis peaaegu<br />

nõudis et seda tööd uuesti<br />

teeksin. Nii ma otsustasin et<br />

valmistan siin kivipendli,<br />

tegemine võttis hulga aega ja<br />

jõudu ning peale nelja tundi<br />

katsetamist mõtlesin et Jumal<br />

küll ma olen juba nii kaua<br />

võidelnud selle kiviga siin.. Ja<br />

sel hetkel saingi aru eelseisva<br />

töö uuest sisust - selleks sai<br />

võitlus kiviga. Nii ma selle loo<br />

vormistasin, tegin video sellest<br />

kuidas ma nii väga soovin<br />

midagi saada, tahan üliväga<br />

mingi asja ära teha ning<br />

kuidas see pole võimalik sest<br />

ilmselt on olemas mingid<br />

teised printsiibid või asjad mis<br />

toimivad, kehtivad ja vajavad<br />

teostamist. Ühesõnaga see<br />

mõte on osaliselt ka veidi rumal<br />

või tobe, inimesed sageli<br />

võitleks justkui kividega nagu<br />

vaenlastega, keda nad on ise<br />

loonud. Nii et see vist oli see<br />

idee, milleni ma siin protsessi<br />

käigus jõudsin.<br />

TR-On mitmeid klassikalisi lugusid,<br />

ka Eesti kirjanduses, mis<br />

räägivad just samast asjast<br />

ehk kiviga võitlemisest või siis<br />

nö eksistentsiaalsest jändamisest..<br />

Väga realistlik lugu, traagiline<br />

või kangelaslik. Eesti kontekstis<br />

mulle tundub et oled tabanud<br />

kohalkku närvi.<br />

JZ-Jäin ise mõtlema festivali<br />

tänavuse teema üle ehk Sajast<br />

aastast Muhus, ning peale<br />

väikest uurimistööd nägin et<br />

ajalooliselt on siin toimunud<br />

üks võitlus teise järel. Sõda,<br />

sõda, sõda.. Mõtlesin et OK,<br />

püüaks vaadata sügavuti ja<br />

jõuda juurteni et mida see<br />

tähendab üldiselt ja mida see<br />

tähendab mulle endale. Anda<br />

välja oma isiklik arvamus.<br />

TR-Tundub et jõudsid üldkehtivate<br />

tulemusteni.


22 <strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

Karl-Kristjan Nagel<br />

dine tendents iseendasse<br />

süvenemise suunal on tingitud<br />

ka digitaliseerumise läbi muutunud<br />

maailmast? Tänases<br />

maailmas näivad pea kõik traditsioonilised<br />

piirid kaduvat,<br />

neid seavad nüüd ju pigem sotsiaalne<br />

kuuluvustunne pilveriikides.<br />

K-K.N Ma ei tea, mida kujutab<br />

endast digitaliseerumine...<br />

Seda, et inimtunnetus taandub<br />

algoritmidele ja muudele<br />

tehniliselt konstrueeritud võrranditele?<br />

Teosed Last-Studio videosarjadest<br />

- Lihakommid, Meedia<br />

Entroopia, Lumpen Intelligents<br />

ja Stiihia Femina, War and<br />

nothing but war / Sõda ja ainult<br />

sõda<br />

Eha Komissarov on öelnud -<br />

Karl-Kristjan Nagel jõuab oma<br />

parimates töödes välja autentsete<br />

kirjeldusteni surmast,<br />

süüst ja sõjast, tehes seda kõik<br />

poliitiliselt angazeeritud kunstniku<br />

negatiivsetest tähendustest<br />

küllastatud märgi all.<br />

Helen Merila intervjuu Karl-<br />

Kristjan Nageliga<br />

H.M Sind korduvalt tituleeritud<br />

sotsiaalpoliitiliselt teravaks<br />

kunstnikuks või siis ka mõttekunstnikuks.<br />

Kuidas on kujunenud<br />

sinu tee kunstnikuna?<br />

K-K.N Võibolla olengi olnud<br />

korduvalt terav, tahaks küll kahelda<br />

selles sest mingit<br />

loogilist või nö. positiivset<br />

edulugu sellest tekkinud pole,<br />

kuid arvatavasti pole see olnud<br />

ka mu algne eesmärk. Vii<br />

m a s e k ü m n e a a s t a<br />

globaalsed arengud on näidanud,<br />

et taastekkinud idalääne<br />

vastasseis ja ühiskondlik<br />

polaarsus on ühendanud ka<br />

kõigi osapoolte parima poliitilis-kultuurilise<br />

opositsiooni.<br />

Enamus muidugi ei mõista<br />

seda ja peab konservatiivsemat<br />

sotsiaalkriitikat ekslikult<br />

äärmuslikuks, saades oma<br />

ideoloogilise baasi ja juhised<br />

peavoolumeediast, samas<br />

nägemata et igasugune aktiivsem<br />

protestimeelsus juba<br />

ammu manifesteerib ennast ja<br />

on ekstremiseerunud. Isegi<br />

asotsiaalidel mõnes varjatud<br />

kohas ( nt. Twin Peaks'i uues<br />

teleseerias ) või riigis võib olla<br />

oma isiklik massiliikumine ja<br />

juba teostatud ( edukalt läbiviidud<br />

) revolutsioon.<br />

Ma ei mäleta, et oleksin ennast<br />

nimetanud mõttekunstnikuks,<br />

samas on mõtlemine olnud<br />

mulle väga lähedane ja saatnud<br />

isiklikul kunstnikuteel.<br />

Olen kujunenud maalikunstnikest<br />

vanaisa ja isa õpetuste<br />

j ä l ge d e s , ka s va n u d ü l e s<br />

k e e r u l i s e l a p s e p õ l v e<br />

tingimustes, tagasihoidlikes<br />

majanduslikes oludes. Mida<br />

kõike püüan omaltpoolt endiselt,<br />

nii vaimselt kui materiaalselt<br />

nüüd ja edaspidi lahendada.<br />

Maalikunst oma üldmõjult<br />

on siiski suures osas visuaalne<br />

pilt, seetõttu tegelengi<br />

viimasel ajal oma isikliku<br />

hinge kokkupanekuga, et taastada<br />

mingi terviklikum side.<br />

Olen teinud maaliseeriaid autsaideri<br />

staatusesse langenud<br />

või unustatud konfliktidest ja<br />

filmidest. Kindlasti on paljude<br />

tööde taga ka personaalsem<br />

seos ja üheks lähituleviku suunaks<br />

võikski olla selle seose<br />

vahetum edastus.<br />

T e h a n ö . r o h k e m o m a<br />

loomingut, teadlikult eraldudes<br />

igasugustest ühiskondlikest<br />

kohustustest ja valikutest<br />

vasak-parem, vaenerikas<br />

skaalal. Lisaks see<br />

teema, et antud globaalne<br />

valdkond on minujaoks läbitud<br />

- ta toimub ka iseseisvalt<br />

i l m a m i n u p o o l s e p ü s i va<br />

tähelepanuta. Niikuinii, aja<br />

möödudes, varsti, on näha, et<br />

kõik süvenevad rohkem iseendasse,<br />

eriti need kes mingil<br />

põjusel pole seda saanud<br />

varem praktiseerida.<br />

H.M Kas on võimalik, et üleül-<br />

Võibolla on see eemaldumine<br />

va ra s e m a s t r ea a l s u s e s t ,<br />

mingist vaimsest tasakaalust<br />

ja see äärmuslik kaasaja polariseerumine<br />

on ka 0-1 sign<br />

a a l i d e , m u s t - v a l g e<br />

maailmapildi jaotuse tagajärg.<br />

I s e e n d a s s e s ü v e n e m i n e<br />

eelkõige võiks tähendada<br />

midagi eksistentsiaalset ja<br />

universaalset, võimalust kinkida<br />

endale lisa mõtlemisaega.<br />

Paljulugenud kuid sisulise huvi<br />

ning mõtte kaotanud inimene<br />

võib öelda, et neile eksistentsiteemadele<br />

pole midagi<br />

enam lisada. Paljud lasevad<br />

end lihtsalt kanda kogu sellel<br />

piirideta sotsiaalsusel ja kultuuril<br />

- kõigel sellel mis liigub<br />

sisuliste vastuoludeta pideva<br />

muutuse ja kõige aktsepteerimise<br />

ning jaatamise märgi all.<br />

Võib vastata tõele, et paljud<br />

enam ei jõuagi kunagi mingi<br />

suurema ühiskondliku või subjektiivse<br />

eituseni. Tänapäeva<br />

heaoluühiskonna eeliseid järgivad<br />

indiviidid puht alateadlikult<br />

väldivad konflikte, ei<br />

teadvusta sellest tingitud<br />

kaugemaleulatuvaid psühholoogilisi<br />

ohte ja elavad oma<br />

kuuluvustunde ja sellega kaasnevad<br />

nõudmised, pretensioonid<br />

ühiskonnale välja<br />

mingis teises x-astme vormis.<br />

M ä n g i v a d n ä i t e k s a r v u-<br />

timänge kuni totaalse resigneerumiseni,<br />

kuid arvatavasti<br />

ka sellel on oma<br />

kaugeleulatuv isiklik pedagoogiline<br />

mõju. Samas kaotatud<br />

ajaga meelelahutusele,<br />

mille hulka kuulub lisaks sotsiaalmeediale<br />

kindlasti ka suur<br />

osa kunstist, käib see suurem<br />

maailm ( reaalsem ja veel<br />

küünilisem ) ning seda organiseerivad<br />

huvijõud, inimesed<br />

ja struktuurid meist kindlasti<br />

varem või hiljem üle pea. Inimesed<br />

on erinevad, nende<br />

elukeskkond, huvid, analüüsivõime<br />

ja valulävi. Hoolimata<br />

kõigist tehnilistest arengutest<br />

ja nn. turvatud heaolust on ta<br />

endiselt kergestimõjutatav<br />

emotsionaalne olend. Kuivõrd<br />

veel rohkem masinlikuks ja sõnakuulelikuks<br />

on võimalik<br />

m u u t u d a , j u h u l k u i s u<br />

maailmapilt võibolla totaalselt<br />

erineb mingitest ebaadekvaatsetest<br />

programmeeriatest.<br />

Iseendasse süüvimisel sellel<br />

raskel analüütilisel arenguteel<br />

on oma õigustus. Võime tunnetada<br />

tõesti mingit tähenduste<br />

devalveerumist, siis kui<br />

kõike sealhulgas inimeste ja<br />

iseenda elusid on võimalik<br />

nonstop pildiliselt salvestada<br />

või kustutada.<br />

Kõik need tajud virtuaalreaalsuse<br />

kui reaalse koopia ning<br />

aseaine suhtes on sedavõrd<br />

vabamad kuivõrd me ise pole<br />

end selle kõrvaltvaadates eluvõõra<br />

ja lähikontaktis olles<br />

kindlasti väga funktsionaalse<br />

m a a i l m a g a p r a k t i l i s e l t<br />

sidunud. Meie, 90-ndate generatsioon<br />

on siiski peamiselt


<strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

üleminekuaja mõistega seotud,<br />

see tähendab siis permanentselt<br />

vist kõike, nii tehnilisi<br />

kui riikidevahelisi digi- ja<br />

ge o p o l i i t i ka v õ i d u käike .<br />

Omades lähedast kogemust<br />

minevikust, omame võibolla<br />

rohkem informatsiooni inimeksistentsi<br />

ja ühiskonnakorralduste<br />

kohta ning oleme<br />

rohkem immuunsed ükskõik<br />

siis millistele uutele militaartööstuse<br />

poolt väljatöötatud<br />

- etteantud valikuvõimalustele.<br />

H.M Kuidas vastasid sinu Futu<br />

Muhu festivalile esitatud tööd<br />

kuraatori küsimusele viimase<br />

100 aasta kohta ajaloos?<br />

K-K.N Kuraatori poolt valitud 4<br />

videot pärinevad minu 2001 a.<br />

alustatud videoseeriatest mis<br />

vahendavad religioosselt fundamentaalset<br />

ning vaimselt<br />

äärmuslikku ülevõtmist ja<br />

rõhumist kohalikus keele- ja<br />

kultuuriruumis. On selle taevalähedase<br />

valgustusliku<br />

k a o s e v a h e n d a j a k s s i i s<br />

omakultuuri- või võõrkultuuri<br />

kandjad ning misjonärid, vahet<br />

tegelikult pole. Pigem<br />

räägib universaalsest rahamaailma<br />

diktaadist inimhingede<br />

ja ajude üle, levinud<br />

tsivilisatsiooni probleem<br />

mis ei aegu vist kunagi. Kindlasti<br />

mitte esimese 100 aastaga<br />

ühele usinale väikerahvale,<br />

võib-olla.. Videote helitaust<br />

pärineb meie raadiokanalitest<br />

- sealt omavoliliselt lindistatud<br />

usu-, vestlus ja uudissaadete<br />

lõikudest. Kõik, arvan<br />

töötab ka praegu, 16 a. hiljem.<br />

Ja kultuurilist revolutsiooni on<br />

endiselt vaja, sellist pidevat<br />

igapäevast "Ärgake!" stiilis<br />

kunstniku enesetunnistust.<br />

Vastasel korral kogu see sfäär<br />

sulgub ja ebaõnnestub isiklikus<br />

kunstniku plaanis, kellegi<br />

teise ja kolmanda osapoole<br />

huvide nimel. Sest kõik muud<br />

omakasupüüdlikud ja ignorantsed<br />

vaated vaid tuhmistavad<br />

mõistust ja tähelepanu.<br />

Sandra Jõgeva<br />

Helen Merila intervjuu Sandra<br />

Jõgevaga<br />

H.M Millise tööga plaanisid festivalil<br />

esineda ja kuidas<br />

seostus see festivali teemaga<br />

"100 aastat"?<br />

S.J Plaane oli mitmeid ja<br />

omavahel konkureerivaid.<br />

Kuna nendest mitme oluline<br />

komponent on üllatusmoment<br />

ja tahan neid ideid veel teostada,<br />

siis ma ei soovi siinkohal<br />

rohkem avaldada.<br />

H.M Milline on Sinu arvetes viimase<br />

saja aasta olulisim sündmus?<br />

S.J Kuidas valida Eesti iseseisvumise<br />

ning taasiseseisvumise,<br />

I ja II Maailmasõja vahel?<br />

H.M Kuidas Sina interdistsiplinaarse<br />

kunstnikuna suhtud<br />

world wide web´i tulekusse või<br />

digipöördesse, mis paljude arvates<br />

on üks suurimaid muutuseid<br />

inimkonna ajaloos?<br />

S.J Kas suurem muutus kui<br />

näiteks elektri või bensiini kasutuselevõtt?<br />

Loomulikult on<br />

see inimeste elu tohutult<br />

mõjutanud; muutused on<br />

minu arvates eelkõige kommunikatsiooni<br />

ning meediatarbimise<br />

alal. Aga ma arvan,<br />

et nn digipööre on interdistsiplinaarsete<br />

kunstnike elu<br />

muutnud vahest vähem kui<br />

meediakontsernide juhtide ja<br />

töötajate oma.<br />

H.M Miks Sa siiski loobusid sel<br />

aastal Futu Muhu festivalil<br />

esinemast?<br />

S.J Otsustasin, et ma ei toeta<br />

süsteemi, mis on tekkinud<br />

mingite üsna hiljutiste tendentside<br />

valguses kunsti rahastamises.<br />

Olukorda, kus ka<br />

mitu aastat toimunud rahvusvahelised<br />

kunstisündmused<br />

võivad rahaeraldustest täiesti<br />

ilma jääda või saada rahastuse<br />

viimasel minutil ning vajalikust<br />

palju väiksemas<br />

mahus. Mina kui osaleja<br />

oleksin pidanud Kulkast ise<br />

küsima. Vastuse oleks saanud<br />

kõigest nädal, äärmisel juhul<br />

kaks enne ürituse toimumist.<br />

Tundus õigem ning kõigile, nii<br />

korraldajatele kui endale<br />

kõige säästvam loobuda kohe,<br />

mitte esitada taotlus ning jääda<br />

viimasel hetkel saabuvat<br />

vastust ootama. See oleks ka<br />

vastuolus faktiga, et ettevalmistuse<br />

ning kulutuste<br />

tegemisega oleks pidanud<br />

kohe alustama, juba enne<br />

taotluse esitamist.<br />

Öösel kui kilklased ja sorilased<br />

laulavad<br />

kasutades oma tiivapeegleid<br />

23<br />

ise sõjaks valmistet hobuste<br />

sarnased<br />

öösel<br />

kui veidi väiksemad tirtsud<br />

(keda võib jaotada kahte ryhma<br />

tirtsud ja sirtsud)<br />

kuldpärjad peas<br />

näod just-kui inimese nägu<br />

laulavad<br />

ja neil on soomusryyd otse<br />

kui raudryyd<br />

ja juuksed nagu naiste juuksed<br />

öösel kui kuuled et keegi oleks<br />

justkui enne lahkumist<br />

avanud sygavuse kaevu<br />

ööambient zombidele<br />

Meelis Salujärv


24 <strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

Woldemare<br />

Helen Merila intervjuu Aare Erm<br />

u s e g a , m u u s i k u n i m e g a<br />

Woldemare<br />

W o l d e m a r e o n o l n u d<br />

muusikaliselt aktiivne 90-ndate<br />

aastate alguses ning peale 25<br />

aastast vaikimist on ta tulnud<br />

n.ö kapist välja looma uusi helisid,<br />

mis on kantud autori<br />

sisekaemuslikest rännakutest.<br />

Helen Merila: Festivali kuraator<br />

pani ette sellise teema "100 aastat",<br />

millega see sada aastat<br />

sinule seostub?<br />

W: Minu muusika ei läinudki<br />

selles mõttes teemasse. Ma<br />

sain aru, et see on selle festivali<br />

üldine suur teema, aga ma<br />

ise ei valmistanud midagi ette<br />

selleks teemaks. Ma natukene<br />

võib-olla vedasin neid alt, aga<br />

see kava, mida ma esitasin eile<br />

või mängisin, saab olema ühel<br />

varsti ilmuval plaadil. Asjade<br />

kokkulangevused on mõnikord<br />

üsna huvitavad ja see plaat<br />

hakkab ka nime kandma "Miski<br />

pole lõplikult kadunud". Suures<br />

plaanis ühtib see saja<br />

aasta teemaga, et igast kammajaad<br />

ja asjad.. sõjahirmud,<br />

aga lõplikult pole miski<br />

kadunud. See saab plaadi<br />

nimeks ja see oli eilse live'i<br />

nimi ka. See ei ole otseselt<br />

selle ürituse jaoks tehtud kava<br />

või välja mõeldud nimi, aga<br />

n e e d l ä k s i d o m a v a h e l<br />

mõnusalt kokku.<br />

H.M: Ma ei tea kas sa oled<br />

nõus, et viimaseid 100. aastat<br />

jääb ajalukku meenutama üks<br />

suuremaid pöördeid inimkonna<br />

ajaloos milleks on World Wide<br />

Web. Kas sa oled pigem kriitiline<br />

või oled sa positiivselt meelestatud<br />

digimaailma suhtes?<br />

W: Ma olen tegelikult kriitiline.<br />

Mul on 18. eurone telefon<br />

taskus. Ma vägisi kasutan<br />

arvutit ja mingit tahvelarvutit.<br />

Kui seal midagi kinni kuskilt<br />

jookseb, siis ma olen hullult<br />

hädas ja närvis - ühesõnaga,<br />

ma olen nõukogude aja laps,<br />

mulle meeldis see vana asi<br />

rohkem. Ma arvan, et ma<br />

o l e k s i n s a a n u d e n n a s t<br />

m u u s i k u n a s a m a m o o d i<br />

reklaamida ja publicytit teha<br />

teistmoodi - ajalehtedesse artikleid<br />

kirjutades, esinedes. Ei<br />

pea selleks üle webi kuskile<br />

midagi ..täna teed, homme<br />

juba riputad kuskile üles..<br />

Progress on vältimatu, aga<br />

keegi ei ole kuskil öelnud, et<br />

see hea on kuhu ta läheb. Ta<br />

on mugav niikaua kui see<br />

töötab.<br />

H.M: Sa oled pigem kriitiline?<br />

W: Kergelt jah, võib-olla ma<br />

olen laisk, et ma pole piisavalt<br />

õpihimuline või ma ei taha<br />

areneda edasi selles vallas, et<br />

tee selgeks omale need asjad,<br />

kõik on lihtne, sa tead kuhu<br />

vajutada, mida lugeda.<br />

H.M: Sa ütled, et sa oled 90ndate<br />

algusest olnud aktiivne<br />

muusik, kuidas see tee on kulgenud,<br />

sa hästi palju räägid<br />

sellisest "sisekaemusest" niipalju<br />

kui mul õnnestus sinu kohta<br />

uurida. Kas pigem see ongi<br />

tunnetus, enda sisse vaatamine<br />

- kuidas sa vaatad endasse?<br />

W: Need lood, see muusika on<br />

sündinud alati ikkagi sellest,<br />

et kui on mingisugune ahastus<br />

peal või mingi kassi mure või<br />

mingi selline mingisugune sügavam<br />

mõte, ongi mingid<br />

meenutused oma tehtud- või<br />

tegemata asjadele, suhted kellagagi.<br />

Need helid ei ole ükski<br />

sündind niisama, et hakkan<br />

midagi trillerdama. Näiteks<br />

loo nimi on tulnud mingisugusest<br />

sügavast mõttest või see<br />

lugu ise.. kõik on seotud sissepoole<br />

vaatamistega. Mul on<br />

enda jaoks selline vaatleja<br />

positsioon, tunnetan end kui<br />

vaatleja. Ma ei taha väga eriti<br />

osa võtta asjadest, vähe kontakteerun<br />

võõrastega, olen<br />

võimaluse piires omaette ja<br />

siis see omaette olemine<br />

annab piisavalt palju aega sissepoole<br />

vaadata. Ümberringi<br />

toimub ka piisavalt selliseid<br />

kriitilisi, õnnetuid, kurbi ja<br />

põnevaid asju. Minu jaoks on<br />

kurbus loojaks. Mitte halvas<br />

mõttes, aga just ongi selline,<br />

mõnus kurbus paneb looma.<br />

H.M: Nii et, sa siis tegutsed<br />

muusikuna pigem üksi?<br />

W: Jah, tänu tehnoloogiale,<br />

tuleb aitäh öelda, nüüd ma<br />

sain aru, et võin ka üksi teha<br />

kuskil mingi ar vutiga ja<br />

toimetada. Selles mõttes jah,<br />

aitäh tehnoloogiale. Nüüd<br />

olen hakanud uuesti muusikat<br />

tegema, ma nimetan seda<br />

"kapist välja tulemiseks".<br />

H.M: Kuigi sa ütled, et saab<br />

ilma igasuguste selliste toetavate<br />

kanaliteta hakkama kus<br />

oma muusikat levitada, aga<br />

kus sa põhiliselt levid või<br />

kuidas publik su üles leiab?<br />

W: Ma olen selle välja öelnud,<br />

et saaks ka ilma, aga teiset<br />

küljest ma naudin seda, et kui<br />

ma tõesti täna öösel teen, ma<br />

v ä g a t i h t i t e e n ö ö s i t i<br />

muusikat, et kui ma öösel mingi<br />

asja saan valmis, siis ma<br />

olen sellest ise nii erutatud ja<br />

elevil, et esimene asi mis ma<br />

teen - ma riputan ta Soundcloudi<br />

üles, siis saab hommikul<br />

seal like lugeda. Soundcloud<br />

on see põhiline väljund<br />

ja videod on YouTubes üleval,<br />

need ongi sellised kaks kanalit<br />

mida ma kasutan. Sa saad<br />

tagasisidet sealt.<br />

H: Kas sa Muhust ka leidsid<br />

loominguks midagi?<br />

W: Ei ole leidnud. Ilm on liiga<br />

ilus. Ma leidsin alt sadamast,<br />

seal on vana lagunenud<br />

sadam, mis on nõukogude<br />

ajast jäänud, seal on mingi tohutu<br />

rauast monstrum kai lõpus<br />

ja seal lained peksavad<br />

peale. Kui päike paistab, siis ei<br />

tule seda efekti. Ma tulen siia<br />

tagasi siis kui on hullult<br />

tormine, vihma sajab, siis<br />

võib-olla saab seda teha millalgi.<br />

Praegu on liiga ilus. Ilus<br />

ilm ei pane looma. Mingi äng<br />

peab olema, mingisugune<br />

torm, mure.<br />

H.M: Mida sa loed praegu?<br />

W: Ma loen, ma ei mäleta<br />

enam selle autori nime, see on<br />

visoon sellest kui Eesti Vabariik<br />

ei oleks lubanud vene<br />

baasidel tulla sisse. Selline<br />

Eestiga seotud küll jah, jälle<br />

100 aastat. Aga see jõudsis<br />

juhuslikult mu raamaturiiulisse.<br />

Selline välja mõeldud<br />

story sellest, et mis sai Eestist<br />

tänu sellele, et siia siia ei tulnud<br />

nõukogude baase. Ma<br />

alles alustasin seda raamatut,<br />

ma ei tea mis sellest Eestist<br />

sai. Ma näen seda mis on<br />

praegu saand. Olen sellest<br />

ajast pärit kui see oli valus ja<br />

aktuaalne teema, siis ma leidsin<br />

poest raamatu kus on<br />

ke e g i fa n a t s e e r i n u d s e l<br />

te e m a l , et m i s s i i s s a i .<br />

Vaatame mis saab kui ma<br />

jõuan kuskil poole peale.<br />

H.M: Väga hea. Ma tahtsingi<br />

küsida järgmiseks, et tulles<br />

tagasi 100 aasta teema juurde,<br />

mida sa muudaksid, kui sa mõtled<br />

100 aasta peale ja peaksid<br />

valima ühe sündmuse, mida sa<br />

valiksid - mida sa tahaksid<br />

muuta ?<br />

W: Eestis kindlasti, seda ei pea<br />

võib-olla ütlema või see ei<br />

kõla ilusti, aga see sama<br />

nõukogude okupatsiooni periood,<br />

mis oli võib-olla tore,<br />

muretu aeg, aga rohkem ikkagi<br />

repressioonide aeg. Siiralt<br />

oleks tahtnud näha Eestit ilma<br />

ilma selle okupatsioonita. Ma<br />

näen Rootsit, Taanit, Soomet -<br />

seal on kuidagi lillelisem see<br />

elu. See Eestis 100 aastat võtta<br />

mingisse plaani, siis 100st aastast<br />

selle okupatsiooni oleks<br />

välja jätnud. Ma arvan, et sellega<br />

oleks kadunud ära väga<br />

paljud olulised valusad asjad,<br />

mis on täna: mingi rahvuste<br />

p r o b l e e m , e e s t l a s t e j a<br />

venelaste põrkumised, need<br />

kõik oleks ära jäänud. Ini<br />

m e s e d e i o l e k s n i i<br />

masendunud, nii kurvad. Ma<br />

arvan, see oli see, mis 50ks<br />

aastaks lõikas ära mingi tüki<br />

meist. Selle ma jätaks ära.<br />

H.M: Nii et sa ei käi siit nostalgiliselt<br />

otsimas vanu sõjaväebaase<br />

nagu Jimi Tenor ja teised<br />

muusikud kes siin festivalil<br />

esinesid?<br />

W: Ma ei käi seda nostalgiliselt<br />

otsimas, see nostalgia, see<br />

sõna juba tähendab seda, et<br />

mingisugune igatsus on - see<br />

nostalgia. Pigem ma vaatan<br />

n o s ta l g i l i s e l t n e i d va n u<br />

talumaju, neid rookatuseid.<br />

See on nostalgia, selline<br />

mõnus igatsus. See, et ma<br />

täna ka Muhus, Liival, kus<br />

olime, seal oli keskpäeval laat,<br />

keegi müüs militaarvarustust<br />

ja nõukogudeaegseid tööriistu<br />

- ma ei vaata seda nostalgiaga,<br />

ma vaatan seda huviga, et<br />

näed olid sellised asjad. On<br />

sadam seal, põnev. Huvitav,<br />

mis need kalurid siin tegid ja<br />

mis reeglid siin olid, aga see ei<br />

ole nostalgia. See on lihtsalt<br />

ajaloo vastu huvi, põnevus.<br />

Kõik ongi üks suur ring. Täna<br />

ei ole midagi, mida ei ole juba<br />

olnud. Me kogu aeg kordame<br />

mingi suurema ja väiksema<br />

vahemaa tagant, kõik asjad<br />

korduvad uuesti. Ma arvan, et<br />

see sama mõte, mis on see uus<br />

järgmine level või big step,<br />

o n g i s e e , e t i n i m e s e d<br />

hakkavad ringiga jõudma sinna<br />

kus nad olid, ehk nad<br />

hakkavad tagasi tõmbama<br />

sellest hullust sotsiaalsest<br />

s u h t l e m i s e s t . P r i va a t s u s<br />

h a k k a b r o h k e m h i n d a<br />

minema, inimesed tunnevad<br />

ennast rahulikult kui nad<br />

saavad rohkem omaette olla.


<strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

25<br />

Muhu Masinad<br />

3. augustil <strong>2017</strong> avati Muhu<br />

Kunstitalus Meeland Sepa ja<br />

Taave Tuutma juba kolmas kohaspetsiifiline<br />

ning seekord<br />

täiskineetiline installatsioon,<br />

mis kohalviibinud rahvusvahelise<br />

kunstipubliku poolt ristiti<br />

õiglaselt Päikese Vändaks.<br />

Tänavu valminud metallseade,<br />

ehk kolmanda konstruktiivse<br />

Muhu Masina, funktsionaalne<br />

väärtus seisneb selle energiatootlikuses<br />

- aparaat töötab<br />

valgustina. Pimedal ajal on<br />

nüüdsest kohapeal võimalik<br />

lugeda raamatuid ning teisi<br />

trükiseid. Samuti näitab seade<br />

tuule suunda. 2016 aastal<br />

valmisid Meeland Sepal ja<br />

Taave Tuutmal EKL Kunstiresidentuuri<br />

skulptuuripargi jaoks<br />

suuremõõtmeline loomalikkosmiline<br />

Ereliukas ning innov<br />

a a t i l i n e M u h u G r i l l -<br />

Kivikündja. Ereliukase väljatöötamine<br />

ning testimine viidi<br />

läbi juba 2015 aasta oktoobris<br />

Tallinnas, Balti Jaama Depoos,<br />

kus ühtlasi demonstreeriti<br />

aparaati publikule depoo<br />

katsepolügonil toimunud<br />

s u u r n ä i t u s e S i n i n e V e r i<br />

raames.<br />

Muhu installatsioonisarja läbivaks<br />

ja ühendavaks motiiviks<br />

saab pidada jalgratast, seeläbi<br />

on kunstnikud teinud omaltpoolse<br />

sügava kummarduse<br />

inimkonda alatiselt tiivustanud<br />

ideele liikuda kiiremini<br />

ja kaugemale ning seda mõtet<br />

püsivalt teeninud abivahendile.<br />

Kunstitalu ajalooarhiivi<br />

materjalides leiab mitmeid<br />

tunnistavaid fotojäädvustusi,<br />

mis kõik tõendavad jalgratta<br />

sajandivanust ideelist ja sümboolset<br />

rolli Uie- ehk Arsi talu<br />

ajaloos.<br />

Kunstnikud Meeland Sepp ja<br />

Taave Tuutma, mõlemad<br />

kaude Saaremaalt põlvnevad<br />

autorid ja Tallinna Galerii<br />

Metropol asutajad, on andnud<br />

oma loominguga Muhu Kunstitalu<br />

energeetikaprogrammi ja<br />

kunstikollektsiooni suure<br />

panuse, mida jääme kohapeal<br />

hoidma, kasutama ning hindama.<br />

Püüame peagi väärtustada<br />

tehtut vääriliselt ning loodame<br />

edasisele püsivale koostööle<br />

nii Muhus kui välisnäitustel.<br />

Töömeeskond tänab BLRT Refonda<br />

Baltic OÜ


26 <strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

<strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong> festivali näitust CEST LA VIE toetavad EV100 Kultuuriprogramm Sada<br />

Kunstimaastikku, Eesti Kunstnike Liit, Pascal Pignon, Michel ja Patricia Laureau jt.


<strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

27<br />

C´EST LA VIE<br />

Kalli Kalde, Andrei Azsacra Zarathustra, Jimi Tenor, Noolegrupp, Project Heroina, Merle Luhaäär, Mari Prekup<br />

Kaarel Kütas, Alexander Morozov, Karl-Kristjan Nagel, Tuomo Kangasmaa, Jana Zatvarnicka, Tsirkus<br />

, Anastassia Fomina, Daniel Janson, kuraator Tiiu Rebane


28 <strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

Must-Valge Eesti Loodus<br />

Kunstitalu ülevaatenäitus Galeriis<br />

Daliko, Krems, Austria<br />

24.11.-15.12.<strong>2017</strong><br />

Näitus heidab mõtliku pilgu<br />

Eesti olemuslikule.<br />

Näitusel esinevad autorid, kes<br />

pikema või lühema perioodi<br />

vältel on elanud ja töötanud<br />

EKL Muhu Kunstitalus.<br />

Residentuuri eraklik asukoht,<br />

algupärase hoonetekompleksi<br />

m õ j u n i n g t a l u k a u g u s<br />

k a a s a e g s e t e s t k u l t u-<br />

urikeskustest on inspireerinud<br />

kunstnikke looma rea ainulaadseid<br />

teoseid, milles võib<br />

tabada nii ajatut metafüüsikat<br />

kui jõulist poeesiat.<br />

The artworks for this exhibition<br />

can be called attempts on<br />

visualize Estonian identity.<br />

Spiritual landscapes without<br />

revolutions, wars, postmodernism<br />

and all other forms of<br />

popular culture from 20. and<br />

21 Centuries.<br />

Is it a light romantic or dark<br />

and painful picture that contemporary<br />

artists are receiving<br />

from Muhu time-machine type<br />

of environment...Estonian Nature<br />

is an exhibition about the<br />

experience from the edge of<br />

contemporary world as we<br />

know it.<br />

Näitusel esinesid kõnedega<br />

Eesti suursaadik Austrias, Slovakkias,<br />

Ungaris ja Šveitsis Hr.<br />

Rein Oidekivi,<br />

Daliko galerist Pr. Dalia<br />

Blauensteiner,<br />

Austria Kultuurivõrgustiku<br />

ning Kremsi linnavalitsuse<br />

esindajad,<br />

näituse kuraator Tiiu Rebane


<strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

29<br />

Dora Eszter Molnar<br />

Kristina Paabus<br />

Lilli-Krõõt Repnau<br />

Jana Wiebe<br />

Helen Tago<br />

Karl-Kristjan Nagel<br />

Kaija Kesa<br />

Kalli Kalde<br />

Dorottya Kovács<br />

Mari Prekup<br />

Britta Benno<br />

Tiiu Rebane


30 <strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

Kunstitalu renoveerimine<br />

Renoveerimiskava eesmärk<br />

on luua EKL Muhu Kunstitalust<br />

aastaringselt funktsioneeriv<br />

rahvusvahelisse võrgustikku<br />

kuuluv kunstiresidentuur,<br />

valdkondadevahelise perspekt<br />

i i v i g a s e m i n a r i - j a<br />

loomekeskus. Eestit tutvustava<br />

arhailise maamärgina peab<br />

arendatav loomemaja sünteesima<br />

muistse kaasaegsega,<br />

nii elukeskkonnana kui loovate<br />

ideede inkubaatorina.<br />

Parimal juhul koondab keskus<br />

teemasid kujutavast kunstist<br />

energeetikani, ökoloogiast<br />

restaureerimise ning spordini.<br />

Kunstitalu kontseptuaalne<br />

identiteet peaks sihilt kattuma<br />

kogu Eesti eksistentsiaalse<br />

problemaatikaga ning seadma<br />

teema tervikliku loomingulise<br />

k ä s i t l e m i s e o m a<br />

põhieesmärgiks. Ka funktsioneeriks<br />

loodav keskus<br />

jooksvalt kohaliku elu ja kultuu<br />

r i t e g e v u s e e l a v d a j a n a<br />

tegeledes mh koduloo, töötubade,<br />

koostööga saare<br />

käsitöölistega ning jätkaks võimalusel<br />

puhkemajutuse asutusena.<br />

Tiiu Rebane<br />

Väljavõte EKL Muhu Kunstitalu<br />

Arengukavast 2014-2020<br />

M u i n s u s k a i t s e<br />

eritingimused, väljavõte -<br />

Eesti Kunstnike Liit kavandab<br />

talukompleksi kohandamist<br />

a a s t a r i n g s e l t f u n k t-<br />

sioneerivaks valdkondade vah<br />

e l i s e k s s e m i n a r i - j a<br />

loomekeskuseks. Rehielamu<br />

on kavas kohandada keskuse<br />

peahooneks, kusjuures on<br />

eesmärgiks seatud hoone<br />

rekonstrueerimine kehtivate<br />

ehitusnormidele ja heale ehitustavale<br />

ning passiivmaja<br />

madalenergia nõuetele vastavaks.<br />

Kavandatakse osaliselt<br />

välja ehitada hoone katusekorrus,<br />

milleks rajada trepp<br />

keskse köögiruumi lääneküljele.<br />

Põrandate alla on kavandatud<br />

rajada põrandaküte.<br />

Hoone algupärane ruumilahendus<br />

säilitatakse. Hoone<br />

põhjapoolsele tagaküljele on<br />

kavandatud juurdeehituse raj<br />

a m i n e . K a va n d a t u t s a a b<br />

põhiosas pidada mälestisele<br />

sobivaks. Juurdeehituse rajamine<br />

hoonele on sealjuures<br />

põhjendatud asjaoluga, et<br />

1930. aastatel eksisteeris abihoone,<br />

ligikaudselt kavandatava<br />

juurdeehituse gabarii<br />

t i d e s j a l u b a t a v ü k-<br />

snestingimusel, et kavandatav<br />

juurdeehitus järgib varem eks<br />

i s t e e r i n u d a b i h o o n e<br />

gabariite. Tähelepanu tuleb<br />

pöörata asjaolule, et hoone<br />

kohandamine kaasaegsete<br />

ehitusnormide ja passiivmaja<br />

madalenergia nõuetele ei saa<br />

tingida hoone originaalosade<br />

asendamist või muutmist.<br />

ERITINGIMUSED- REHIELAMU<br />

RESTAUREERIMISTÖÖDEKS JA<br />

REHEALUSE TAASTAMISEKS<br />

ESMASED TÖÖD MÄLESTISE<br />

SÄILIMISE TAGAMISEKS<br />

a) Välised tööd:<br />

1) Hoida säilinud hooneosa<br />

katus vettpidavana; katkised<br />

katuseplaadidasendada tervetega<br />

või asendada kogu katus<br />

uue konserveerivakatusekattega;<br />

2) Korrastada hoone lõunasein<br />

ja katuseviil selle kohal,<br />

paigaldades kunirehealuse<br />

restaureerimiseni otsaviilule<br />

ajutise viilulaudise. Kivivill,kui<br />

sobimatu ja hoonele kahjulik<br />

materjal, viilult eemaldada;<br />

3) Avada lõuna- ja lääneseina<br />

kahjustatud seinatarindid ja<br />

viia läbikahjuritõrje vastavalt<br />

juhistele;<br />

4) Kittida, klaasida ja korrastada<br />

ajaloolised avatäited;<br />

5) Juhul kui hoone restaureeri<br />

m i s töödega e i a l u s ta ta<br />

2016.aastal, tuleb ka hävinud<br />

hooneosa müürisäilmed katta<br />

konserveerivakatusekattega.<br />

b) Siseruumides:<br />

6) Korrastada korstnad ja<br />

küttesüsteem;<br />

7) Puhastada pööningu vahelaed<br />

prahist - vahelae koormusevähendamiseks<br />

on ühtlasi<br />

soovitav kogu vahelaetäide<br />

eemaldada;<br />

8) Eemaldada laudpõrandatelt<br />

hilisemad umbsed põrandakatted<br />

ningelutoa seintelt<br />

m ä d a n i k u k a h j u s t u s t e g a<br />

hilisem laudis. Ulatuslikumatekahjustuste<br />

ilmnemisel,<br />

tuleb ko h e s e l t te o s ta d a<br />

t a r i n d i t e s t a b i i l s u s e-<br />

tagamiseks vajalikud toest<br />

a m i s -<br />

v õ i<br />

konserveerimistööd.<br />

Tä i s m a h u s s i i n - h t t p s : / /<br />

www.ai-res.org/renovation<br />

M u i n s u s k a i t s e a m e t i E r-<br />

itingimused koostanud Mart Siilivask,<br />

2016<br />

Piltidel- taastatud peahoone,<br />

stuudio-juurdeehitis ja ruumiplaan<br />

EKL Muhu Kunstitalu arhitektuurilise<br />

lahenduse visioonprojekt<br />

(2015) Väljatöötajad Jaak-<br />

Adam Looveer ja Indrek Järve,<br />

puitehitiste projekteerimisele<br />

spetsialiseerunud osaühingust<br />

PAIK Arhitektid Visualisatsioonid<br />

Fotodel-osaline ülevaade<br />

parandus-ja korrastustöödest<br />

Muhu Kunstitalus 2015-17-<br />

Teostajad K.-K.Nagel, U.Univer,<br />

O.Tähnas, T.Rebane,


<strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

31


32 <strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />

Residentuuriprogramm<br />

<strong>MUHU</strong> Kunstitalu on Eesti Kunstnike<br />

Liidu juhitav rahvusvah<br />

e l i n e ku n s t i re s i d e n tu u r,<br />

avatud valdkondadevaheline<br />

loome- ja puhkekeskus.<br />

Residentuurina toimib Kunstit<br />

a l u k a a s a e g s e k u n s t i<br />

kesksena, keskendub aktuaalsetele<br />

küsimustele kultuuris<br />

ning kunsti funktsioonidele<br />

ühiskonnas.<br />

Residendid on oodatud vabalt<br />

kujundama oma loomingulist<br />

perioodi Muhus. Residentuur ei<br />

kohusta kunstnikke suhestuma<br />

presenteeriva ja kommunikeeruva<br />

tegevusega kuid<br />

soosib ja toetab aktiivselt kohalikule<br />

avalikkusele suunatud<br />

aktiviteete ja ideid.<br />

Muhu A.I. Kunstitalu asub<br />

N õ m m k ü l a s , t ä n a p ä e v a<br />

m õ i s t e s m a a i l m a ä ä r e l .-<br />

P a i k n e d e s Ü ü g u p a n g a<br />

lähistel, 150 km Tallinnast,<br />

oleme mõtteliselt tagasi Eesti<br />

algupäras, nö omakultuuri allikal.Lähim<br />

toidupood asub<br />

talust 10 km kaugusel.<br />

Majutus talu aidahoonete 2-3<br />

voodikohaga tubades; talus on<br />

iseteeniduslik köök (endise<br />

köök-sepikoja hoones) , saun,<br />

ja ühisruumidena dushsh ning<br />

traditsiooniline lihtne välitualett.<br />

Talu peahoone avaram<br />

a d r u u m i d o n s o b i v a d<br />

loomestuudioks.<br />

Tingimused on arhailised ning<br />

viivad külastajad ajaliselt<br />

tagasi veidi harjumatusse modernismieelsesse<br />

faasi.Pakume<br />

r e s i d e e r u m i s p e r i o o d e<br />

kestusega 30 päeva või 2 nädalat.<br />

30 päeva - 350 EUR,2 nädalat -<br />

200 EUR.Tasumine toimub<br />

sõlmitava lepingu alusel MTÜ<br />

EKL arveldusarvele.<br />

Küsimustele vastab-Tiiu Rebane,projektijuht<br />

ja kuraator<br />

tiiu.rebane@eaa.ee<br />

--Käesoleva kataloogi plakatid<br />

ja fotod T.Rebase või autorite<br />

erakogudest

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!