Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
20 <strong>FUTU</strong> <strong>MUHU</strong> <strong>2017</strong><br />
Merle Luhaäär<br />
Helen Merila (HM): Oled kunstiteadlane<br />
ja kunstnik. Kuidas<br />
väljendub see sinu töödes?<br />
ML: Minu kunstiprojektides ei<br />
väljendu kuidagi kunstiteadlane,<br />
vaid ainult kunstnik.<br />
HM:Räägi palun lähemalt festivalile<br />
pakutud videost.<br />
ML: "Confession" ehk "Pihtimus"<br />
on teema, millega olen<br />
tegelenud juba paar aastat.<br />
See on seotud aususega iseenese<br />
vastu. Ei saa olla aus<br />
teiste vastu kui tõde iseeneses<br />
on leidmata. Videos tasuks jälgida<br />
kahte erinevat narratiivi -<br />
kirjateksti ja suusõnalist, mis<br />
paradoksaalselt on samal ajal<br />
paralleelsed ja kattuvad.<br />
HM:Futu Muhu <strong>2017</strong> teemaks<br />
on 100 aastat. Kuidas su videoteos<br />
selle teemaga haakub?<br />
ML:Kas sa mäletad seda mäng<br />
u , m i d a m e l a s t e n a<br />
mängisime: keegi ütles mingi<br />
sõna ja teine pidi ütlema esimese<br />
ettejuhtuva sõna, mis<br />
talle sellega seostus? Mõiste<br />
"100 aastat" seostub minu<br />
jaoks esimesena Kolumbia kirjanik<br />
Gabriel Garcia Marquez´i<br />
romaaniga "100 aastat üksildust".<br />
See on kohutavalt<br />
ausalt kirjutatud romaan...nii<br />
aus, et mõjub suisa julmana.<br />
"Confession" on sama aus.<br />
100 aastat on aeg, kuhu<br />
mahub terve inimese elu. See<br />
on igavik. Igavikus pole valehäbist<br />
tingitud poolikuid<br />
tõdesid ega ausaid valesid.<br />
HM:Saan ma õigesti aru, et<br />
sinu töödes on muuhulgas<br />
teatav kriitikanool kaasaegse<br />
tarbimisühiskonna suhtes?<br />
ML:Ma isegi ei ütleks, et see on<br />
k r i i t i k a n o o l . P i g e m o n<br />
tegemist tähelepanekuga,<br />
konstanteeringuga, et nii on.<br />
Meil, inimestel, on omad<br />
toimemehhanismid ja me vajame<br />
lunastust, indulgentse ei<br />
mõeldud välja niisama. Oleme<br />
needsamad, kes olime 100 aastat<br />
tagasi. Ainult meie ja meie<br />
lunastuse nimed on muutunud.<br />
Tegemist on müt<br />
o l o o g i l i s e ü m-<br />
bernimetamisega. See, mille<br />
järel käidi kunagi Jumalaema<br />
Kirikus Pariisi, asub nüüd Selfridge´i<br />
kaubamajas Londonis.<br />
HM:Milline roll on sinu töödes<br />
t i h t i k u j u t a t u d<br />
loomamotiividel?<br />
ML:Loomad on ausad, läbi aegade.<br />
Need on inimesed väljaspool<br />
aega ja kohta...ilma logode<br />
ja seerianumbriteta.<br />
HM:Kuidas on sinu töid siiani<br />
vastu võetud?<br />
ML:Minu töid on kas vastu võetud<br />
või mitte vastu võetud.<br />
HM:Oled kunstnikuna aktiivne<br />
ka sotsiaalmeedias. Kui oluline<br />
on tänapäeva infoküllases<br />
maailmas olla inter- ja proaktiivne?<br />
Kas virtuaalkeskkond<br />
asendab galeriiruumi?<br />
ML:Virtuaalkeskkond on 21.<br />
sajandi aeg-ruumis primaarne.<br />
See ei asenda galeriid ja vastupidi...galerii<br />
ei asenda virtuaalset<br />
keskkonda. Galerii on<br />
miraažina mõjuv oaas. Jõgi on<br />
oma suunda vahetanud.<br />
--<br />
Helen Merila videointervjuust<br />
Merle Luhaäärega<br />
ML: Video nimi on "Confessions"<br />
ehk siis "Pihtimus".<br />
Tegelenud olen ma selle pihtimuse<br />
teemaga juba umbes<br />
2-3 aastat ja algas see kõik<br />
sellest, et mul tekkis võrdlus<br />
kirikute ja katedraalide ja<br />
pühakodade ning kaubanduskeskuste<br />
ja brändipoodide<br />
ja firmade vahel. Teksabrändid<br />
hakkasid mulle ühel hetkel<br />
tunduma indulgentsidena ehk<br />
lunastuskirjadena, millega ennast<br />
pattudest vabaks osta. Ja<br />
selles videos jooksevadki paralleelselt<br />
kaks liini, üks on<br />
hästi personaalne ja teine on<br />
selline üldine ja need kaks liini<br />
on smaal ajal paralleelsed ja<br />
samal ajal kattuvad. Kui kuulata<br />
heli ja lugeda smaal ajal<br />
subtiitreid, siis nad on üsna<br />
vastuolulised aga ma usun, et<br />
siin tekivad igaühel omad<br />
seosed ja isiklikud momendid<br />
sellega.<br />
H.M: Aga, Merle, milline sinu<br />
kirik on?<br />
ML: Minu kirik.. Ma olen nii tänapäeva<br />
inimene, et kindlasti<br />
minu kirik on sama, mis teistelgi<br />
21. sajandi inimestel aga<br />
ma tunnen ikkagi lähedust ka<br />
vana kirikuga, kuigi ma pole<br />
isiklikult usklik ja ei kuulu<br />
ühessegi usuliikumisse ega<br />
kirikukogukonda. Mul on kodu<br />
lähedal Nevski katedraal ja<br />
seal on üks ikoon, millega ma<br />
käin aeg ajalt jutlemas.<br />
H.M: Kasutad oma töödes - nii<br />
videotes kui ka staatilises kujutavas<br />
kunstis - palju digitaalseid<br />
vahendeid. Kuidas suhtud<br />
suurde digipöördesse? Saan<br />
aru, et sind mõjutab see vist<br />
positiivselt?<br />
ML: Kõik suured asjad on kindlasti<br />
peale selle, et toovad<br />
kaasa palju võimalusi, on ka<br />
k i n d l a s t i o h t l i ku d . M i d a<br />
rohkem asjad arenevad, seda<br />
suuremaks lähevad ka kindlasti<br />
ohud võimaluste kõrval.<br />
Antud juhul ma arvan, et see<br />
on väga positiivne pööre ja<br />
annab ikkagi meeletu võimaluse<br />
jõudmaks kõikide inimesteni<br />
ja ühendada inimesi<br />
ja teha üldistusi. Mina isiklikult<br />
segan palju oma meediume -<br />
ma maalin, teen graafikat,<br />
videot ja mulle meeldib<br />
taaskasutus. Võtan tihti oma<br />
vanad tööd ja liidan nad<br />
kuskile kollaaži ja videosse<br />
ning neist saavad rakukesed<br />
uuest tööst.<br />
H.M: Tulles tagasi 100 aasta<br />
teema juurde, siis kui sa saaksid<br />
midagi muuta viimase sajandi<br />
juures? Mis oleks võinud<br />
sinu arvates muuta maailma<br />
tesies suunas?<br />
ML: Ma arvan, et asi liigub<br />
õiges suunas. See on õiglane,<br />
et kõik saame ise valida oma<br />
kiriku, et me pole nii öelda<br />
sunnismaised. Eks me teemegi<br />
kõik ise oma valikud nii head<br />
või halvad kui need ka pole.<br />
H.M: Räägi palun oma magistritööst,<br />
millest see räägib?<br />
ML: Ühel hetkel hakkasin<br />
mõtlema, et praegu on kunstim<br />
a a i l m n i i v õ r d l a i a l i<br />
valgunud, et miski ei ole miski<br />
ja kõik on kõik, siis leian, et<br />
selline definitsioonidest ja piiridest<br />
loobumine on positiivne,et<br />
uusi piire maha panna<br />
aga kui seda uute piiride mahapanemist<br />
lükatakse pidevalt<br />
edasi ja seda ei toimu, siis on<br />
tulemuseks üks suur segadus.<br />
Minu meelest on kaasaegse<br />
kunstimaailma tunnuseks<br />
segadus ja piiritlematus ja on<br />
võimatu öelda, et msiki, mida<br />
kunstnik kunstina esitleb ei<br />
ole kunst aga tihtipeale mina<br />
kui auditoorium tunnetan intuitiivselt<br />
et tegemist ei ole<br />
kunstiga. Hakkasin mõtlema,<br />
kas oleks kuidagi võimalik<br />
kindlaks teha mingisugunegi<br />
õhkõrn fakultatiivne piirjoon,<br />
et mis juhul välja pakutud teos<br />
või projekt või idee on kunst ja<br />
mil juhul ta on karikatuur,<br />
käsitöö, koomiks või ükskõik<br />
milline teine olemus. Jõudsin<br />
selleni, et kunst peaks tekitama<br />
vaatajas loomemomendi.<br />
Kui seda ei teki, siis on suur<br />
punane küsimärk. Mina kui<br />
publik olen kunstiteose ees, ja<br />
l o e n s e d a ü h e s e l t , s i i s<br />
tegemist on mingi väga ühese<br />
sõnumiga, milles mul puudub<br />
võimalus kaasa rääkida. Juhul<br />
kui seda ei ole ja ma hakkan<br />
ikkagi analüüsima, mida ma<br />
näen ja tunnen ja jõuan mingi<br />
uue lahenduseni, siis sel juhul<br />
on kahtlemata olnud tegemist<br />
kunstiteosega. Ja toetusin<br />
oma otsingul palju Umberto<br />
Ecole, tema koodiloome teooriale<br />
ning Theodor Adornole,<br />
kes võrdles omal ajal raadiot<br />
kui monoloogi ja kunst kui<br />
selline võrdus dialoogi vormiga.<br />
Tõin ka sisse Roland<br />
Barthes´i, kellel on ka avatud<br />
ja suletud tekstidest jutt. Nii et<br />
kunstiteos on kahtlemata<br />
avatud tekst, mis tähendab<br />
seda, et nii sina kui mina kui<br />
publik saame seda ise edasi<br />
mõelda, luua, analüüsides olemasolevat,<br />
liites kunstniku<br />
koodiga iseenda koodi ja<br />
saades tulemuseks täiesti uue<br />
originaalse koodi.<br />
H.M: Kas sa arvad, et koomiksit,<br />
karikatuuri või käsitööd ei<br />
anna mitmeti lugeda või leida<br />
sealt sügavamaid tähendusi?<br />
ML: Ei arva. Arvan, et tänapäeval<br />
žanri välise kuju järgi ots<br />
u s t a d a , m i s p u h u l o n<br />
t e g e m i s t k u n s t i g a , o n<br />
võimatu.
Change language