"Ma Sulle kirjutan..."

Armas Eesti
Mul on olnud au elada Sinu riigis koguni 18 aastat. Võid ju mõelda, et Maa ajalugu arvestades
on see lühike aeg, kuid tegelikult jõuab 18 aasta jooksul kogeda nii mõndagi. Nägin, kuidas Sa
majanduslanguse ajal raskustes vaevlesid, kuid olen näinud ka aega, kui isegi välisriikide
esindajad Sind on kiitnud. Tõtt-öelda pole siin midagi imestada, sest on nii palju sellist, mille
üle uhke olla.
Sinu loodus on hingematvalt kaunis – kõik Su sood ja rabad, metsad ja aasad, künkad ja rajad
on perfektseks pelgupaigaks igapäevaelu murede eest. Sul pole küll pilvepiirini kõrguvaid
mägesid ega sadade loomaliikidega vihmametsi, kuid nagu öeldakse – lihtsuses peitub võlu.
Alati ei leia lohutust milleski suurejoonelises, palju olulisem on näha ilu ka lihtsates asjades.
Ka hariduse kvaliteet on Sinu riigis kõrge, samuti on haridus kättesaadav kõigile ja enamasti ka
tasuta. Seda luksust paljud teised riigid endale lubada ei saa. Tõsi, on asju, mille üle nuriseda,
kuid noore inimese väljavaated, kes on omandanud hariduse Eestis, pole kurtmist väärt.
Hea tervis on hädavajalik täisväärtuslikuks eluks ning selle eest oled Sa ka hoolitsenud.
Sünnitanud naine ei pea tulema vastsündinud lapsega koju vaid selleks, et avastada hiiglaslik
arve, mida ta lapse ilmale toomise eest maksma peab. See on vaid üks näide sellest, kuidas
tervishoid Eestis erineb muude riikide omast üle maailma.
Jah, on palju sellist, mille üle inimesed nurisevad ning neil on selleks ka õigus. Kahjuks aga ei
mõista ega oska nad väärtustada seda, kui hea on tegelikult elu Sinu riigis. Igaühe valik on, kas
keskenduda negatiivsele või positiivsele. Mina arvan, et peaksime tegutsema moel, et näidata
Sulle, kallis Eesti, et meie hoolime Sinust just nii, nagu Sina hoolid meist.
256