"Ma Sulle kirjutan..."

Kiri Eestile
Mina kui eestlane olen väga uhke oma kodumaa üle. Meil on vaba riik ja vabad kodanikud,
kes on selle nimel võidelnud ja elu andnud. Juba 100 aastat oled olnud iseseisev ja
sõltumatu, mis on väga tähtis kogu rahva jaoks. Kodanikud saavad tunda siin ennast
kaitstult ja rahulikult. Me oleme näinud palju vaeva ja valu, et aastal 2018 saaksime
tähistada oma riigi 100. sünnipäeva.
Arvatakse, et meie, eestlased, oleme tuimad, sallimatud ja isekad. Tegelikult see nii ei ole.
Me suudame olla väga südamlikud ja kokkuhoidvad, mida näitavad ühiselt korraldatud
peod. Kõige pikema ajalooga ja tuntum on laulu- ja tantsupidu. Praegusel toimuvad need
Tallinnas ja on eestlaste ja Eesti sõprade jaoks suursündmused, millele elatakse kaasa nii
koha peal kui ka televiisorite ees. Selline pidu kutsub meie maad külastama välismaalasi,
kes samuti on vaimustuses. Eestimaa on väga tuntud ka puhta looduse tõttu. Me hoiame
oma maad.
Sinu metsad, järved, põllud imetlusväärsed ja pakuvad naudingut. Sinu maa ongi just see,
mida õige eestlane jääb kaugel olles igatsema. Me hoiame seda ühiselt puhtana ning oleme
uhked. Sinu käänulised teed ja pikad põllud pakuvad alati silmailu.
Mitte just kõik eestlased pole rahul oma maaga, kuid seda ei saa neile pahaks panna. Iga
inimese vaatepilt ja nägemus ei ühti kõiges. On inimesi, kes lähevad kaugele ja ei tulegi
tagasi, on inimesi, kes elavad Sinu maal, aga kurdavad madala palga ja viletsate poliitikute
üle. Asjad ei saagi kõigile ühtemoodi head olla ja selle pärast ei tohi veel alla anda. Tuleb
näha ka oma küündimatust ja püüda ise midagi ära teha, alles siis nõudma hakata. Sa oled
olnud mõistev ja pikameelne oma kodanike suhtes ja oled proovinud muuta elu paremaks
meie enda valikutest lähtudes. Oled olnud vapper ja suutnud jõuda väga kõrgele ja kaugele.
Kõike ei saagi korraga. Ma usun Sinusse.
102