"Ma Sulle kirjutan..."

Kiri Eestile
Raske on midagi öelda oma koduriigi kohta, kus ma olen sündinud ja üles kasvanud. Sellel
pinnal on juhtunud olulisi asju, mis on muutnud meie rahvast igavesest ajast igavesti. Iga
eestlane on tükike kodumaast, sest kui keele kõnelejaid ja traditsioonide hoidjaid poleks,
poleks ka riiki.
„Eestlane olla on uhke ja hää,“ on üks rida
Alo Mattiiseni loost. Tõesti, eestlane on
uhke olla just seepärast, et meie rahvas on
palju kannatanud, aga alati kõigest välja
tulnud, võttes kaasa endaga traditsioonid ja
kombed. Nähes seda, mis toimub
ümberringi, pean kurbusega tõdema, et
paljusid traditsioone enam ei austata ja
tõelisi patrioote jääb aina vähemaks. 21.
sajandil sündinud lapsed ei tea, kui palju
nende vanemad ja vanavanemad pidid
kannatama, et Eesti üldse iseseisvaks
saaks, nad ei oska seda hinnata.
Tahan õnnitleda Sind, mu kallis kodumaa,
suure sünnipäeva puhul. 100 on juba
kolmekohaline numbe,r mis tähendab, et
Sa oled eksisteerinud maailmas juba terve
sajandi. See aeg on õpetanud Sulle palju.
Kunagi ei tohi anda alla ja alati peab
püüdlema oma unistuste poole. Sul on
olnud karm minevik, kuid Sa ei andnud
alla ja tõusid jälle nagu fööniks tuhast.
Aitäh, et oled andnud meile keele, kultuuri ja territooriumi, kus saame elada. Ilma sinuta,
mu armas isamaa, oleks ma koduta. Tean paljusid inimesi, kes käivad tööl Soomes või
tahavad sinna minna eesmärgiga suuremat elatist teenida, kuid ma loodan väga, et nad
naasevad kunagi kodumaale ja on õnnelikud just , Eestis.
Ma loodan, et sa oled õnnelik, et oled demokraatilik riik, kus rahva käes on võim ja kõik
on võrdsed. Oled parim ja tänan, et oled olemas ning hea kodu oma kodanikele.
4