Views
5 months ago

Ajakiri Vegan 2018 #1

Ajakirja Vegan uues numbris vestleme Marke Starndbergi ja vegan aktivisti Kadri Aavikuga. Tuhnime natuke minevikus ja uurime, milline on olnud MTÜ Loomus teekond algusest kuni ühinenud organisatsioonini. Reisime koos väikese veganiga Lapimaale. Valentini päevale mõeldes vaatame, milline on selle tarbimispüha mõju keskkonnale ja palju, palju muud. Muidugi ei puudu ajakirjast välja rebitavad retseptid, jumestus-, filmi- ja raamatusoovitused.

intervjuu aktivist 10

intervjuu aktivist 10 VEGAN

intervjuu ga, miks see on hea ja vajalik ning põhjendatud, toimib paremini. Ameerika ühendriikides kasvab mitteloomsete toodete osakaal. Tavaliha asendajad, samalaadsed juustud, piimajoogid jne on ka väiksemate linnade toidupoodides enda alla võtmas kümneid meetreid poeriiuleid. Lihatööstus tõstab hädakisa, et nad on ohtu seatud. Aga ongi, kuid mitte poliitilistel põhjustel, vaid turg on pisitasa kadumas. Ma arvan, et see on kasvavalt mahtu koguv majandusharu. Seda on põhjust silmas pidada ka Eestis. Mis Sa arvad riiklikest liha- ja piimatööstuste toetustest ja kas need on õigustatud, vaadates keskkonnakahju? Arutu on tulevikumuutusi silmas pidades paigutada maksumaksjate raha järjekordsesse piimatööstusse – see on pankrotipesa rahastamine. Tegu on raha raiskamisega ning maksumaksja ei saa sellest mingeid märkimisväärseid hüvesid. Need toetused pole õigustatud seetõttu, et toidutootmise innovatsiooni fookus on sootuks mujal. Neid uusi toidutootmise tehnoloogiad ja nende kasutusele võttu tuleb toetada. Pigem mõelda näiteks kaerapiima ja seonduvate toodete peale. Muide, ka kaerapiim on selles leiduvate suhkrute tõttu fermenteeritav hapukooreks või muudeks fermenteeritud toodeteks. Näiteks on ettevõte Beyond Meat, mis teeb taimset tooret kasutades erinevaid lihatooteid. Ma saan aru, et öelda „taimne liha“, on veidi kohatu, aga selles avaldub kogu teema loomus üsna hästi: inimesed on harjunud liha faktuuri ja valgusisaldusega, kuid seda saab edukalt asendada selleks loomi kasutamata. Kummal näed suuremat tulevikku, kas taimsel lihaalternatiivil või laborilihal? Tulevik on tehnoloogial, mis toiduvajadust kiireimal moel lahendada suudab. Taimsel toormel põhineva lihalaadse toote saab täna teha ka päris veremaitseliseks sellega, et kasutada heemi tootvaks õpetatud pärme. Heem on see osa meie vere hemoglobiinist, mis koosneb porfüriini ühest teisendist ja selles olevast rauaioonist. Teisalt on laboriliha hind tugevalt langenud. 2008. aastal maksis kilo laboriliha 4 miljonit dollarit, 2015. aastal vaid 32 dollarit. See on märkimisväärne muutus. Seda teatas laboriliha üks pioneeridest Mark Post. Rööbiti on selline ettevõte nagu Memphis Meat öelnud aastal 2016, et nende laboriliha tootmise hinnaks on ca 40 000 dollarit kilo. Muutused toimuvad ja tehnoloogia areneb. Taimevalgu põhised lihatooted on täna juba müügis igati talutava hinnaga ja inimeste toitainete vajadusi rahuldavad. Ma olen üsna veendunud, et me vajame ka oma toiduinnovatsiooni ja sihitud tehnoloogiaarendust neis suundades, kuna selles on tohutu majanduslik potentsiaal. Lisaks taimsetele valikutele toidulaual, mida saab veel teha, et oma ökoloogilist jalajälge vähendada? Kolige Eestist ära, sest siin olete te kodanikuna osa kõige suuremast hädast, mis tekitab me suurima jalajälje. See on põlevkivienergeetika. Tänu sellele oleme üks räpasemaid riike maailmas ja üks kõige kehvemalt loodust ning inimest kahjustades kasumit teeniv ühiskond. Eurose tulu teenimiseks raiskame energiat ja keskkonda arulagedal moel. Arutu on tulevikumuutusi silmas pidades paigutada maksumaksjate raha järjekordsesse piimatööstusse – see on pankrotipesa rahastamine.. Seetõttu on lihtsaim tee osta oma tarbeks taastuvelektrit. Seda saab osta niipalju, kui seda toodetakse. Päikesest, tuulest ja äärmisel juhul taastuvkütustest elektrit ning sooja koos tootes. Ma väga loodan, et Eesti Energia kateldes põletatavast puidust keedetud voolu ei hakata nimetama taastuvenergiaks, sest enamus sellest energiast läheb kaotsi. 2/3 ulatuses põlemisel saadud energiaga köetakse kahjuks õhku ja jahutusvett. Ülejäävale soojusele pole kasutust. Kolimisele on alternatiiv: iga nelja aasta tagant on valimised. Paraku keeldub loomuomane mõtteinerts uskumast, et ökoloogiline innovatsioon saab olla sootuks uue majandustõusu aluseks. Tegelikult saab. Maailm on täis näiteid. Majandususk on muutunud keskkonda aina rohkem eiravaks. Täna näiteks Muhu ja VEGAN 11