Views
3 weeks ago

Ajakiri Vegan 2018 #1

Ajakirja Vegan uues numbris vestleme Marke Starndbergi ja vegan aktivisti Kadri Aavikuga. Tuhnime natuke minevikus ja uurime, milline on olnud MTÜ Loomus teekond algusest kuni ühinenud organisatsioonini. Reisime koos väikese veganiga Lapimaale. Valentini päevale mõeldes vaatame, milline on selle tarbimispüha mõju keskkonnale ja palju, palju muud. Muidugi ei puudu ajakirjast välja rebitavad retseptid, jumestus-, filmi- ja raamatusoovitused.

aktivist räägiti

aktivist räägiti mingitest „meeste ja naiste töödest“. Minu arvates olid olemas lihtsalt tööd, mis tuli ära teha. Teinekord märkasin korvpalliplatsi juures, et kõik poisid mängivad lõbusalt ning tüdrukud istuvad pingil, vaatavad pealt ja elavad kaasa. Sain aru, et sooviksin ka hoopis väljakul olla, kuigi kossu ma siis veel mängida ei osanud,“ meenutab Kadri. Suuresti tuli oskamatus palliga midagi peale hakata sellest, et tüdrukutele koolis tavaliselt võimalust selle õppimiseks ei antud. „Ostsin endale korvpalli, hakkasin harjutamas käima ning hiljem käisin ka pikalt korvpallitrennis,“ jätkab ta. See ning veel paljud hetked, mida ei jõua ühte artiklisse kirja panna, viisid Kadri Budapesti soouuringuid õppima ning tänaseks on ta hariduselt sotsioloogiadoktor, kes rakendab oma teadmisi nii naiste kui loomade hüveks. Kadri praegune teadustöö keskendub suuresti loomade ja veganluse teemadele. „Minu viimase aja teadustöös on järjest olulisemal kohal veganluse ja loomaõiguslusega seotud teemad ja seda suunda jätkan ka lähitulevikus. Üks suur küsimus selles valdkonnas, mida on seni veel üllatavalt vähe uuritud, puudutab seda, miks mõned inimesed veganiks hakkavad ja suurem osa mitte. Mis on siin takistused ja mis aitaks kaasa veganluse laiemale levikule? Nende küsimustega on hakanud hiljuti tegelema teadlased Edge Hill Ülikoolist Suurbritanniast, kuid vastusteni pole veel jõutud,“ mõlgutab Kadri mõtteid küsimuse peale, et kui tal oleksid piiramatud ressursid, milliseid uuringuid sooviks teostada. Ta jätkab: „Olen taustalt soouurija ja tegelenud maskuliinsusuuringutega. Ma tahaksin intervjueerida veganitest mehi ja uurida, kas ja kuidas veganlus vaidlustab traditsioonilist mehelikkust. Samuti huvitab mind küsimus, kuidas tulevad lähisuhtes toime paarid, kus üks partner on vegan ja teine mitte.“ Hiljutine veganlusega seotud uuring, kus Kadri kaasa lõi, oli Eesti Vegan Seltsi korraldatud „Veganite kogemused Eesti meditsiinisüsteemis“, mida 31. jaanuaril tutvustati Vigri kohvikus. Uuringust selgus, et selleks, et meditsiinisüsteemis toime tulla, peavad veganid teistega võrreldes tegema tunduvalt rohkem pingutusi: näiteks eeltööd, et leida sobiv arst, kes suhtub veganlusse positiivselt või neutraalselt. „Et negatiivseid kogemusi ennetada, varjasid osad veganid oma toitumisvalikut arstide eest,“ kirjeldab Kadri ühes Tallinna raamatukogus veganlusest rääkimas. Kadri (keskel) kahe kalli pereliikmega. Kadri üht uuringust selgunud veganite käitumismustrit. Muigama pani aga asjaolu, et neutraalseid kogemusi meditsiinisüsteemis – kus arstid ei kiida veganlust heaks ega mõista ka hukka – hindavad veganid pea sama kõrgelt kui positiivseid. Ilmselt on põhjus hirm saada n-ö peapesu ning kui arst reageerib hoopis ükskõikselt, siis rõõm mitte noomitud saada muudab kogemuse positiivseks. ÜKS NAINE MITMEL RINDEL 2005. aastal, kui Kadri tagasi Eestisse jõudis, hakkas ta pidama blogi veganmaailm. com. „Olen tegelenud veebidisainiga ning õppinud ka HTMLi ning esimene versioon oligi HTMLis kirjutatud. Mulle väga meeldis see protsess – blogis piltide paika nokitsemine ja kastikeste tegemine sisu tarbeks,“ 34 VEGAN

aktivist peab Kadri 2014. aastal alguse saanud ning siiani igal aastal toimunud loomaõiguste konverentsi korraldamist koos Loomusega. „Ma korraldan seda konverentsi seetõttu, et algatada ja hoida Eesti avalikkuses üleval arutelu selle kohta, kuidas liikuda loomasõbraliku ühiskonna poole. On väga oluline, et need arutelud toimuksid eesti keeles ja kohalike ekspertide osavõtul,“ räägib Kadri, miks on võtnud enda ülesandeks selle ürituse planeerimise ja asjaajamise, jätkates et konverentsil on alati esindatud nii akadeemikud kui ka aktivistid – loomaõiguste edendamine on valdkond, kus läheb vaja mõlema osapoole panust ja dialoogi. „Seda suunda kavatseme ka edaspidistel konverentsidel hoida,“ lisab ta. Kadri väga lähedane kokkupuude loomadega kaks aastat tagasi Bali saarel, teel Austraaliasse. Kuulsas Monkey Forest'is. räägib Kadri enda tavaliselt teiste varju jäävast oskusest. Küsimusele, kas pole plaanis oma blogindust veelgi arendada ja astuda konkurentsitulle Sandra Vungi või Palja Porgandiga, vastab Kadri, et teeb seda rohkem ikka oma lõbuks. „Ma kunagi vist paar tootetutvustust olen teinud blogisse, kuid sain aru, et see ei sobi mulle,“ selgitab ta. Ka veganseltsis on paljude kujunduste taga Kadri. Näitena võib tuua eelmise numbri tagakaane ning selles numbris oleva EVSi reklaami. Siinkohal on Kadri ehe näide, et erinevalt arvamusest, et veganid mõtlevad ainult loomadele, see siiski nii ei ole. Sageli tehakse asju mitmel rindel, arendatakse endas erinevaid oskuseid ning lõpuks jääb aega hobidekski. Veel üheks südamelähedaseks tegevuseks Kadri avaldab meile ka saladuse, mida seni avalikult välja öeldud pole. Nimelt järgmine ehk siis viies konverents lükkub edasi 2019. aasta algusesse. Kuid enne, kui paaniliselt ajakirja nurka viskad, loe natuke edasi. Nimelt on plaanis teha üritus kordades suurem, kui see seni on olnud. „Kuna konverentsi planeerimine on praegu alles väga algusjärgus, siis pole veel palju öelda, aga tahaksime kindlasti tuua konverentsile mõne välismaise mõjuka loomaõiguste vallas tegutseva inimese, nagu seni oleme alati teinud,“ kergitab Kadri saladusloori. „Üks tavapärane murekoht on konverentsi rahastus – seni oleme hakkama saanud väga nappide vahenditega, kuid seekord ei tahaks niimoodi vireleda,“ jätkab ta. Peamine põhjus, miks suuremas mõõtmes konverents edasi lükkub, on selles, et siiani on see toimunud taimetoidumessiga ühel ajal – novembris – ja see on korraldajatele liiga kurnav, sest nii messi kui konverentsi korraldavad samad inimesed. „Otsustasime konverentsi kevadesse nihutada. Kuna konverents vajab planeerimist, siis ei jõua käesoleval kevadel seda korraldada, seega toimub see järgmisel,“ selgitab Kadri. KAS TULEVIK EI KISU VÄLISMAALE? Kuna Kadri on üsna sageli töö, eraelu ning aktivismi asjus välismaal, uurisime ta käest ka seda, kas pole ohtu, et ta peaks välismaale kolima, sest vahetult enne artikli jaoks tehtud intervjuud tuli ta Austraaliast, kus elavad elukaaslase Luke’i vanemad. „Jah, Luke on austraallane ja me kohtusime seal ligi kolm aastat tagasi, kui olin Austraalias oma doktoritööd lõpule viimas,“ räägib ta. „Alguses olime pisut aega kaugsuhtes, nii et käisin seal külas ja tema siin, kuid sellise va- VEGAN 35