Views
2 weeks ago

Ajakiri Vegan 2018 #1

Ajakirja Vegan uues numbris vestleme Marke Starndbergi ja vegan aktivisti Kadri Aavikuga. Tuhnime natuke minevikus ja uurime, milline on olnud MTÜ Loomus teekond algusest kuni ühinenud organisatsioonini. Reisime koos väikese veganiga Lapimaale. Valentini päevale mõeldes vaatame, milline on selle tarbimispüha mõju keskkonnale ja palju, palju muud. Muidugi ei puudu ajakirjast välja rebitavad retseptid, jumestus-, filmi- ja raamatusoovitused.

organisatsioon Kampaania

organisatsioon Kampaania foto. Foto: Heigo Haan 44 VEGAN

organisatsioon Karusloomavastane marss Tallinna vanalinnas, kus osales üle 300 inimese. Foto: Ester Sall Loomaõiguste konverents 2017. Esineb Noora Kaunisto (Soome), ökoloog ja evolutsioonibioloog ettekandega "Loomade kuvand Eesti meedias" Foto: Annika Lepp tanud: järgneval kevadel levitati sotsiaalmeedias erinevatel elualadel tegutsevate inimeste videoprojekti, mille sõnum oli sisuliselt sama, mis esimesel kampaanial. Tsirkuses loomade kasutamise vastu on Loomuse kaudu sõna võtnud nii Tiit Maran kui Aleksei Turovski. Poole päevaga korjati ühele valitsuskabineti istungile suunatud kirjale 14 kultuuritegelase allkirjad jne. Kuna Loomus kuulub mitmetesse suurtesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, siis on selle ühingu käes muuhulgas ka õigus anda ettevõtetele karusnahavaba ettevõtte märgistust (Fur Free Retailer), mille esimeseks kandjaks Eestis sai Reet Aus ja hiljem on talle lisandunud veel 15 moeloojat. Ka suurte maailmanimede karusnaha kasutamisest loobumist on eestikeelsesse meediasse vahendanud just Loomus. Kaugematest nimekatest kampaaniate toetajatest peaks ilmselt mainima Queeni legendaarset kitarristi Brian Mayd ja Hollywoodi näitlejat Mena Suvarit. Ilmselt suuresti tänu kõigile neile ei poolda 69 protsenti Eesti elanikkonnast vastavalt 2016. aasta detsembris uuringufirma Kantar Emor poolt läbiviidud küsitlusele metsloomade kasvatamist karusloomakasvandustes üksnes karusnaha saamise eesmärgil. Tänaseks on see arv kindlasti suurem. Lisaks on korraldatud arvukalt meeleavaldusi, millest üks suuremaid toimus möödunud aasta aprillis, kus vanalinna tänavatel marssis üle 300 inimese nii Eestist kui mujalt. Piketid toimusid ka keelustamiseelnõu toetuseks Eesti saatkondade ees Leedus, Soomes, Rootsis, Taanis, Horvaatias ja Poolas. Rongkäigust võttis osa populaarne trummirühm “Rhythms of Resistance” Soomest. Tegemist on erinevaid vastupanuliikumisi toetava vabatahtliku liikumisega. LOOMATSIRKUSTE KEELUSTAMINE JÕUDIS EDUKA TULEMUSENI Kui võitlus karusloomafarmide sulgemiseks on veel käimas, siis Loomuse teine suurem murepunkt – tsirkuseloomade keelustamine – sai eelmine aasta võiduka tulemuse. Arutelu tsirkuseloomade ümber sai hoo sisse, kui 2013. aastal vapustas avalikkust eaka elevandi Medi hukkumine Narvas. Tänu sellele traagilisele sündmusele ja 12 000 inimese allkirjale loomatsirkuste peatamiseks Eestis alustas toonane Põllumajandusministeerium muudatuste sisseviimist loomakaitseseadusesse. Aastate jooksul on Loomus koos organisatsiooniga Loomade Nimel tegutsenud aktiivselt, et loomatsirkused Eestis keelustataks. 2015. aastal lõi Loomus uue piltide kampaania “Kaotame need loomatsirkused ometi ära!”, mis koosnes viiest fotost, millel on kasutatud omapärast kolmemõõtmelist efekti. 2017. aasta septembris kandsid Loomuse ja teiste loomaõiguslaste pingutused vilja – metsloomade kasutamine tsirkustes on Eestis ametlikult keelustatud! Seda sündmust saab lugeda Eesti loomakaitse ajaloo suurimaks võiduks. “Tegelikult täitsid loomakaitsjad täna ühe lubaduse elevant Medi ees, kes 2013. aastal Eestis hukkus,” ütles Loomuse juhataja Kadri Taperson. Enne, kui seadusemuudatus 2018. aasta suvel kehtima hakkab, tuleb Maaeluministeeriumis kinnitada nende loomade nimekiri, keda avalikult, sh ka tsirkustes, siiski veel näidata tohib. Loomus hoiab selle nimekirja kujunemisel silma peal. ERINEVAD TEGEVUSED SEISAVAD KÕIKIDE LOOMADE HUVIDE EEST Kui rääkida Loomuse tegevusnimekirja kuuluvatest saavutustest, siis ei saa üle ega ümber Taimetoidumessist, mille üks korraldajatest on Loomus oma igal tegutsemisaastal olnud. Taimetoidumess toimus esimest korda aastal 2011 eesmärgiga tutvustada taimetoitu ning sellega kaasnevat elustiili. Nüüdseks on sellest kasvanud iga-aastane suurim veganmess Baltikumis, mis meelitab kohale tuhandeid huvilisi nii Eestist kui ka naaberriikidest. Messil osaleb ligi 100 ettevõtet või organisatsiooni, kes tutvustavad ja müüvad laias valikus taimetoitu, eetilisi kaupu, riideid ja kosmeetikat, jagavad infot, ideid ning teevad häid pakkumisi. Alates 2014. aastast on Loomus korraldanud koostöös teiste vegan- ja loomaõiguse organisatsioonidega Eestis rahvusvahelisi loomaõiguste konverentse. Esimene konverents kandis nime „Loomaõiguslus akadeemias ja aktivismis: teadmised ja tegutsemine loomade heaks“. Konverents on hea võimalus saada uusi teadmisi valdkonnast ka neile, kes on sellel alal toimetanud juba aastaid. Ka ajakirja toimetus võttis üritusest möödunud aastal osa ning kui sinna minnes oli tunne, et oled aastate jooksul juba kuulnud kõike, siis iga esineja suutis üllatada vaatenurgaga, mille peale lihtsalt Facebooki uudisvoogu jälgides ei tule. Järgmine konverents toimub 2019. aasta kevadel ja on VEGAN 45