Views
2 weeks ago

Ajakiri Vegan 2018 #1

Ajakirja Vegan uues numbris vestleme Marke Starndbergi ja vegan aktivisti Kadri Aavikuga. Tuhnime natuke minevikus ja uurime, milline on olnud MTÜ Loomus teekond algusest kuni ühinenud organisatsioonini. Reisime koos väikese veganiga Lapimaale. Valentini päevale mõeldes vaatame, milline on selle tarbimispüha mõju keskkonnale ja palju, palju muud. Muidugi ei puudu ajakirjast välja rebitavad retseptid, jumestus-, filmi- ja raamatusoovitused.

intervjuu tuleb üsna

intervjuu tuleb üsna sageli ette. seda tehakse. Filosoofilisemalt: me olemegi kõikide loomadega olemuslikult väga lähedased. Me tunneme samamoodi, me toimime samamoodi, me oleme pigem sarnased kui erinevad. Kõik inimesed on. Osad peavad seda oluliseks, teised püüavad seda eirata. Ma ei oska kindlasti seda seost paremini välja tuua, kui seda on teinud Andreas Weber oma raamatuga “Kõik me tunneme”. See on võrratu teos, mis toob inimese olemusliku läheduse loomadega väga selgelt välja. Nii selgelt, et põhjus loomi majanduslikult ja eelkõige naudinguks tappes või piinates kasutada kaob ikka küllalt tõhusalt. Ja veel. Täna räägitakse Eestis vahel süvariigist. See on selline läbipõimunud suhetega riik, mida väga valimised ja uued ideed ei kõiguta. Selline riigikapitalistlik moodustis, mille raames on riigiamet suurim väärtus ja mis tapab igasuguse loovuse. Pisitasa selle poole liigutakse – rahvavõimust eemale. Seda suundumust aitaks ehk leevendada parem ja mitmekesisem arusaam demokraatiast, aga ehk hoopis teine mõttesuund – süvaökoloogia. Arne Næssi loodud käsitlus maailmast, mis peab elu väärtuslikuks iseenesest, mitte lähtuvalt sellest, kas see on meile kasulik või mitte. Me olemegi kõikide loomadega olemuslikult väga lähedased. Me tunneme samamoodi, me toimime samamoodi, me oleme pigem sarnased kui erinevad. Miks pead keskkonnaprobleeme ja loomaeetikat heaks argumendiks taimetoidu eelistamisel? Muid sisulisi argumente ju väga palju pole. Toidule ja selle maitsele keskendumine on piisavalt egoistlik. Absoluutses skaalas ei saa ka ju väita, et loomsest loobumine tekitab automaatselt ülitervisliku toitumisharjumuse. Ka taimset süües võib seda teha tervist kahjustavalt, pole kahtlustki. Inimene on omnivoor – kõigesööja, mitte kiskja nagu lihareligiooni esindajad seda sageli arvavad. Omnivoor tähendabki seda, et me võime ja saame kõike süüa ning sellega elus püsida. “Kõike” tähendab muu hulgas ka seda, et tullakse toime loomset mitte süües ja kasutades. Paraku on nii, et kolmveerand põldudest Maal on taimede all, mida kasvatatakse selleks, et loomi toita, edasi tappa ja süüa. Just see on põhjus, miks kurdetakse, et inimesi olla justkui väga palju ja maa talumisvõime on ületatud. Ei ole ületatud, kui loomse toidu tarbimist vähendada. Inimese sekkumine loodusse on üüratu, sest teisalt kaalub inimkond koos söögiks peetavate ja kasutatavate loomadega kokku sama palju kui ülejäänud loomariik kokku. See on üsna arulage ja looduse tasakaalu mõjutav olukord. Mõelge, milline maailmapildi muutus. Taimed ei jagunegi enam selle alusel kasulikeks taimedeks ja umbrohuks. Elu on tervik, nii on ka liigirikkus väärtus. Sellel on muidugi praktiline tähendus, sest mida enam on erinevaid liike iga liigi ümber, seda turvalisemalt on võimalik end tunda. Ja peamine: inimesed peavad õppima vähendama oma mõju muule ökosüsteemile. Ja selleks on paar teed: vähendada inimeste arvukust, mis mu meelest pole arukas, ja luua tehnoloogiaid, kuidas see oleks võimalik loomulikult. Nende tehnoloogiate hulka kuuluvad vertikaalsed kasvuhooned, vetikate ja pärmireaktorid jne. Ma pole veendunud, et toidukasvatamiseks on põhjust üldse pidada sellises mahus põlde, nagu täna Lood on ju nii, et pigem on suured tehnoloogilised läbimurded saavutatud rööbiti Maa rahvaarvu kasvuga, rööbiti kogu-ajumahu kasvuga. Nii on iga inimene oluline ja tehnoloogiline põhiküsimus on täna ja homme veel enam see, kuidas ilma muud ökosüsteemi häirimata need inimesed ära toita. Vastuski on teada: toidu tootmine tuleb viia põldudelt nii suures ulatuses kui võimalik reaktoritesse ja kasvuhoonetesse, kus siis kasvatada vetikaid, seeni, pärme, aeropoonmenetlusel taimi jne. Kas Sulle meeldib ka endale süüa teha? Nimeta oma lemmik taimne toit. Ma tulen söögitegemisega toime muidugi – keemiku värk. Loomulikult peab toit olema maitsev, aga pean lugejat kurvastama: ma 4 VEGAN

intervjuu VEGAN 5