Maailmataju 2018

asjades avalduvad inimese vaimsed omadused. Näiteks planeerimisel ja olukordade prognoosimisel,
mõtete üldistamisel, arutlemisel, keeruliste ideede mõtestamisel, varasemate kogemuste õppimisel,
probleemide lahendamisel jpm. Intelligentsus on inimese vaimne tunnus, mitte füüsiline tunnus,
mida siis oleks võimalik näiteks joonlauaga mõõta. Inimese intelligentsust mõõdavad psühholoogid
läbi inimeste testide ja ülesannete, mis nõuavad teatud arukust ja taiplikkust. Paljud testid
sooritatakse korraga paljude inimeste vaimsete võimete peal. Säärased testid kirjutatakse pliiatsiga
paberi peale. Kuid sooritatud testide tulemusi ei saa siiski 100 % usaldada. Sellepärast, et
mõõtmistel võivad kergesti tekkida vead nagu igasuguse katse ja mõõtevahendi korral. Kuid peale
selle peab arvestama ka seda, et inimese vaimse võimekuse hinnangud on alati suhtelised. Seda
sellepärast, et sooritatud testi tulemused omavad tähendust ainult mingi suure hulga inimeste
sooritatud tulemuste suhtes. Seda, et kui hästi inimene elus hakkama saab, ei näita intelligentsus
üldsegi ainukesena. Kuid üldine arukus ja taiplikkus on siiski kindlalt üheks teguriks inimese
üldiseks eduks.
Väga erineva ajustruktuuriga loomad on võimelised käituma väga keeruliselt, mille jooned on
omavahel väga sarnased. See võib viidata sellele, et üks ja sama intelligentsuse vorm võib tekkida
erineval moel.
H. Bergson arvab seda, et tööriistade valmistamise võime näitab inimese ühte kõige loomulikumat
intelligentsust. Abstraheerimisvõimeks nimetatakse seda, et kui inimesel on ajus kujutlus
valmistavast tööriistast juba varem olemas, kui ta seda looma hakkab. Ka selline asjaolu näitab
inimese arukust. Psühholoog Jean Piaget nimetab abstraheerimisvõimet tegevuse virtuaalse
realiseerimise võimeks või vahel mentaalseks manipuleerimiseks sümboolsete objektidega. Inimese
intelligentsus avaldub näiteks kaaludes eelnevalt tegevuse või hüpoteesist tulenevaid tagajärgi,
mõelda lähteandmetes sisalduva kasuliku teabe üle. Minevikus asetleidnu määrab tegevusi olevikus
ja tulevikus. Seepärast ei saa elada teadmatuses, et mis on varem asetleidnud. „Kes ei mäleta
minevikku, see elab ilma tulevikuta.“
Inimese andekus ja vaimuhaigused on omavahel seotud. Näiteks Karolinska Instituudi teadlaste (
doktorant Simon Kyaga juhtimisel ) 2012. aasta uuringu kohaselt esineb loomingulistel elualadel
töötavatel inimestel suguvõsas statistiliselt palju rohkem erinevaid vaimuhaiguseid ( nagu näiteks
skisofreenia, bipolaarne häire, autism ja anoreksia ) kui elanikkonnal keskmiselt. Näiteks bipolaarne
meeleoluhäire esineb väga paljudel inimestel, kes tegelevad erinevate kunstide või teadustega nagu
fotograafid, tantsijad, kirjanikud, näitlejad, lauljad, teadlased. Kuid kirjanikel esineb peale selle ka
veel depressioon, ärevushäire, skisofreenia, sooritavad rohkem enesetappe ja kuritarvitavad
erinevaid mõnuaineid.
Kuid toome ühe näite erakordse talendiga inimesest. Kunagi elas üks tüdruk nimega Nadia. Tal
avaldus suurepärane joonistamisvõime. Ta hakkas joonistama juba varakult, kuid ta põdes autismi.
Ta ei osanud peaaegu üldse rääkida, lugeda ega ka kirjutada. Kuid joonistused tulid tal välja
uskumatult realistlikult. Joonistused sisaldasid rohkelt detaile ja olid välja toodud väga täpselt.
Sellega ämmastas ta palju inimesi. Joonistused ei olnud nagu koopiad asjadest millest joonistati.
Nadia joonistas palju asju täiesti mälu järgi. Näiteks pastapliiatsiga joonistatud loomad ja linnud
olid üsna hästi viimistletud, ilmekad ja õigetes proportsioonides. Nadial oli ilmselt uskumatult hea
perspektiivitunne. Ta oskas ennast väga hästi väljendada. Tema joonistusi on võrreldud isegi
kuulsate meistrite töödega. Kuid ta põdes autismi. Nadia oskas väga vaevaliselt tulla toime isegi
kõige lihtsamate eluliste asjadega. Kuid pärast lihtsaimate sotsiaalsete oskuste õppimist ei hakanud
ta enam joonistama. Kui inimesel esineb autism, siis kaasneb sellega alati mingid sotsiaalsed häired.
Näiteks esineb suhtlemisvaegus, ei osata enda eest hoolitseda jne.
Tänapäeva loovuskäsitlused võtavad kokku nii isiksuslikud kui ka sotsiaalsed aspektid. See
tähendab seda, et arvestatakse inimese pärilikke tegureid, kognitiivseid protsesse, isiksuse omadusi;
perekonna ja hariduse mõju, tegevusala iseloomujooni, keskkonna majanduse ja sotsiaalseid
mõjusid, kultuuritegureid, ajaloolisi ja poliitilisi sündmusi. Hariduse mõju inimesele on üks
olulisemaid osasid erinevates loovuskäsitlustes. See on seotud ka inimese kognitiivsete, isiksuslike,
24