Maailmataju 2018

= =
milles q = 1 C ja ε = 1. Kera ruumala V valem avaldub järgmiselt:
milles pindala S on kera pindala:
= =
=
Kuna raadius R on võrdne eelnevalt välja arvutatud Nordströmi raadiusega R ja pindala S on
näiteks 2 m 2 , siis ruumala V väärtuse saame leida järgmiselt:
Antud ruumala V väärtus annab meil leida d väärtuse
=
ja see on
=
=
Pindala S on =
Tekkiv aegruumi lõkspind on uskumatult õhuke – kõigest 10 -51 meetrise läbimõõduga. See
tundub meile peaaegu olematuna, kuid ärme unusta seda, et mustade aukude Schwarzschildi
pindade ehk aegruumi lõkspindade läheduses kõverdub aegruum lõpmatuseni ( ehk ruumipunktide
omavahelised kaugused vähenevad lõpmatuseni ). Võrreldes lõpmatult väikese ruumikontraktsiooniga
on arv ehk suurus 10 -51 ikkagi väga suur väärtus, mis kindlasti mõju avaldab. Aegruumi
lõkspinna paksus on 10 -51 meetrit, mis tähendab seda, et sellele pinnale lähenedes mõlemalt poolt
teiseneb aeg ja ruum kuni pinnani, mil aeg ja ruum on kõverdunud ehk teisenenud lõpmatuseni. Nii
et aegruumi lõkspind võib olla kõigest 10 -51 meetri paksune, kuid selle pinnal on aegruum
kõverdunud lõpmatuseni. Aegruumi lõpmatu kõverdumise korral ei ole energia ise lõpmatult suur,
mis tähendab seda, et kohaliku aegruumi lõpmatu kõverdumise tekitamiseks ei ole vaja lõpmatult
suurt energiat.
Tekkiv aegruumi lõkspind on äärmiselt õhuke, kuid selle pindala S on seevastu väga suur – see
võib olla isegi inimese suurune. Sellest tulenevalt võib sellisel aegruumi lõkspinnal olla
kvantmehaanilised omadused nagu seda on näiteks mikroosakestel. Näiteks aegruumi lõkspinna
valem, mis kirjeldab elektrilaengu poolt tekitatud aegruumi lõkspinna tekkimist, on matemaatiliselt
tuletatud tuntud Schwarzschildi raadiuse R võrrandist:
=
mis kirjeldab keha massi M poolt tekkivat aegruumi lõkspinna suurust R. Viimases valemis võetakse
massi M
asemele energia E vastavalt massi ja energia ekvivalentsuseprintsiibile:
=
=
295