02.03.2018 Views

Maailmataju 2018

"Maailmataju 2018" on taas uus väljaanne, mis on eelmisest parandatud ja palju rohkem täiustatud. Tegemist on ühtlasi ka viimase üldväljaandega, millele järgnevad aastal 2018 hulganisti eriväljaanded.

"Maailmataju 2018" on taas uus väljaanne, mis on eelmisest parandatud ja palju rohkem täiustatud. Tegemist on ühtlasi ka viimase üldväljaandega, millele järgnevad aastal 2018 hulganisti eriväljaanded.

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

kogeda endaga ( või testega ) seotud sündmusi kas siis kõrvalt vaates või nii, et inimene elab uuesti<br />

üle oma minevikus asetleidnud eluetapid. Selline aja ( aja möödumise või mineviku ja tuleviku )<br />

tajumine ei ole kaugeltki võrreldav lihtsalt enda peas meenutamisega või vanade fotode ja filmide<br />

vaatamisega. Kuid sellist aja tunnetust ei pea ilmtingimata kogema ainult siis kui inimene ise on<br />

reaalselt taas enda vanades aegades ( s.t. rännanud ajas tagasi näiteks oma lapsepõlve ). Selline<br />

eriline ajataju võib avalduda ka ilma reaalse aja rännakuta – s.t. tajudes seda ainult ajus eksisteeriva<br />

kujutluse pinnalt.<br />

Kui inimene rändab reaalselt ajas tagasi ( näiteks oma lapsepõlve ), siis sellisel juhul „vahetuvad<br />

kohad“ inimese tajus olevad mineviku ja tuleviku sündmused. See tähendab seda, et ajas tagasi<br />

rändamise korral toimuvad inimese minevikus asetleidnud sündmused nüüd olevikus ja olevikus<br />

toimunud sündmused aga tulevikus. Kuid ajas tagasi rändamise all mõeldakse siin seda, et inimene<br />

läheb tagasi aega ehk minevikus asetleidnud sündmusesse, mida ta ka mäletab. Sellisel juhul<br />

muutub inimene ka ise nooremaks ja mälestus tuleviku ajast, kust ta tulnud on, jääb talle alles. See<br />

sarnaneb inimese elust kirjeldava filmi kerimisega tagasi aega, mil inimene saab hakata oma elu<br />

uuesti läbi elama samal ajal teades mis teda ees ootab. Selline võimalus avaldub inimese süvapsüühikas<br />

kujuteldamatu meeldiva tundena, mille „tajumuljet“ ei ole võimalik sõnades kirjeldada.<br />

14-aastane laps tajub aega teisiti kui näiteks 80-aastane eakas inimene. Peamiselt seetõttu, et 14-<br />

aastase lapse jaoks on suurem osa elust veel alles ees, kuid seevastu eaka inimese jaoks on suurem<br />

osa elust jäänud juba minevikku. Noor inimene mõtleb eelkõige tulevikus võimalikele asetleidvatele<br />

sündmustele, kuid üsna eakas inimene mõtleb sageli hoopis minevikule ja vähe tulevikule. Temal<br />

esineb nostalgiat tunduvalt rohkem kui sellel noorel inimesel. Piltlikult väljendades tajub eakas<br />

inimene enda lõpu lähedust, kuna vanemad inimesed „on oma surmale lähemal“.<br />

4.4 Ajatu ja ruumitu taju<br />

Ajatu ja ruumitu taju ilmneb inimesel siis, kui ta „eksisteerib“ hyperruumis, mitte enam<br />

tavaruumis. Hyperruumi ja tavaruumi füüsikalist olemust kirjeldatakse ajas rändamise<br />

füüsikateoorias palju põhjalikumalt ja seepärast me siin seda kordama ei hakka. Lühidalt võib öelda<br />

ainult seda, et hyperruumis kaovad ära aja ja ruumi mõõtmed, mis aga tavaruumis eksisteerivad.<br />

See tähendab sisuliselt seda, et aeg on hyperruumis aeglenenud lõpmatuseni ja kahe „ruumipunkti“<br />

vaheline kaugus on lühenenud samuti lõpmatuseni. Relatiivsusteoorias nimetatakse neid vastavalt<br />

aja dilatatsiooniks ja ruumi kontraktsiooniks. Kuid sellest hoolimata eksisteerivad aeg ja ruum<br />

tavaruumis, mis on meie igapäevaselt kogetav aegruum. Hyperruumis „olles“ või „liikudes“ ei taju<br />

inimene aja ja ruumi olemasolu. Selline erakordne taju võimalus avaneb näiteks siis, kui inimene<br />

väljub oma kehast elektromagnetväljana ajatusse ja ruumitusse mõõtmesse ehk dimensiooni. Seda<br />

kirjeldab meile põhjalikumalt ülitsivilisatsiooniteoorias olev inimese kehast väljumise<br />

füüsikateooria.<br />

Kui inimene reaalselt rändab ajas minevikku või tulevikku, siis tema aja tunnetamine on selgelt<br />

erinev tavapärasest aja kulgemise tajumisest. Inimene tajub ennast olevat nagu „väljaspool<br />

aega“. Sellisel juhul puudub aja kulgemise ja mineviku/tuleviku kauguse ulatuse tunnetamine ajas<br />

või on tavapärasest aja tajumisest lihtsalt väga erinev tunnetus. Tegemist on „muundunud“ ajaga.<br />

Inimene ei taju enam aja olemasolu, sest aeg muutub tema suhtes ajatuks ehk toimub ajatu<br />

kogemine. Selline psüühiline taju ilming avaldub näiteks inimese reaalsel ajas teleportreerumisel<br />

minevikku ja tulevikku. Kuid sellisel juhul peab ajas teleportreerumine toimuma üsna intensiivselt<br />

ja hetkeliselt. Näiteks võidakse ühel hetkel sooritada aja rännak 100 aastasesse minevikku ja siis<br />

järgmisel hetkel ollakse juba 1000 aastases tulevikus jne. Kuid veel kord peab mainima seda, et<br />

tegemist on reaalse aja rännakuga, mitte inimese kujuteldava ajas liikumisega ehk kronosteesiaga.<br />

Sellisel ajas rändamisel esineb inimesel ajatu taju aisting. Ajaränduri jaoks pole aega enam olemas,<br />

sest ajas saab liikuda edasi ja tagasi. Seni on inimese jaoks eksisteerinud aeg mineviku, oleviku ja<br />

23

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!