Maailmataju 2018

mõtestamine või selles sisalduva informatsiooni mõistmine teisest vaatenurgast toimub aja jooksul
paratamatult, mis ongi üldises mõttes igasuguse progressi aluseks. Inimajalugu on korduvalt
näidanud, et teisiti mõtlemine on inimarengu seisukohalt lähtudes peaaegu alati positiivne ja ka
vajalik. Vastasel korral ei toimuks progressi. See tähendab seda, et ühiskonna areng lakkab olemast,
kui inimesed kinnistuvad teatud kindlate teadmiste juurde, mis on muutmata kujul eksisteerinud
juba tuhandeid aastaid. Mõndadest arusaamadest saadakse aja jooksul iseenesest uutmoodi aru.
Kuid mõnikord tuleb asju vaadata hoopis teise nurga alt, et paremini mõista. Traditsiooniline
religioon keelab rangelt teisiti mõtlemist. Ajaloost on teada, et sajandite eest oli teisiti mõtlemine
lausa karistatav. Pühakirju tuli võtta tõena ainult sõna-sõnalt ja ei tohtinud laskuda tekstide
tagamaadesse nagu me seda nüüd järgnevalt tegema hakkame.
Paljud teoloogidest uurijad on leidnud, et kogu maailma religioonides eksisteerib tegelikult
ainult üks Looja. Sellele Loojale on antud religiooni ajaloo jooksul erinevaid nimesid nagu näiteks
Brahman, Ahuramazd, Jahve, Kõigevägevam, Looja, Isa, Allah, Jumal jne. See tähendab ka seda, et
maailmas on olemas tegelikult ainult üks religioon, sest kõikidel suurematel ja tuntumatel
religioonidel maailmas on jumaliku päritoluga prohvet ja nende põhitõed on enamasti ühesugused.
Seega kõik maailma usundid esindavad tegelikult ainult ühte religiooni, mida Jumal on inimkonnale
õpetanud. Maailmas on väga palju erinevate nimedega religioone ja prohveteid, kuid kõik need on
ühe Jumala õpetuse erinevad osad. Nende õpetuste järgi püüab Jumal inimkonda vaimselt täiustada.
Usundisüsteemide õpetuste abiga on inimkond ( vähemalt püüdnud ) liikuda suurema ühtsuse ja
kõrgema tsivilisatsiooni arengu poole. Inimkonna ajaloo jooksul on toimunud nii väiksemaid kui ka
suuremaid erinevate rahvaste liite. Näiteks elukorralduselt on erinevad kogukonnad ühinenud
küladeks, alevikeks, linnadeks, riikideks, rahvasteks, impeeriumideks, riikide omavahelisteks
liitudeks, kuni tänapäevaste rahvusvaheliste organisatsioonideni välja. Tänapäeval elab planeet
Maal üle seitsme miljardi inimese. Kõik need Maal elavad inimesed kuuluvad inimkonda kui
inimtsivilisatsiooni hoolimata inimese rassist, nahavärvist, soost, etnilisest päritolust, keelest või
kultuurist. Inimkonna ajaloo jooksul on inimesed saanud erinevaid õpetusi erinevatelt prohvetitelt.
Kuid nende õpetuste aktsepteerimine ja interpreteerimine on sõltunud inimeste hingelisest,
hariduslikust, geograafilisest ja sotsiaal-kultuurilisest tasemest. Kõigest sellest järeldubki see, et
laiali hargnenud inimkonnale annab Jumal tegelikult ühtesid ja samasid õpetusi ühtsusest,
armastusest ja vendlusest erinevatesse paikadesse ja erinevatel aegadel, kuid need on erinevate
usundisüsteemide vahel ära teisenenud.
Ateistide üks levinumaid skeptilisi vastu argumente Jumala olemasolu üle on see, et kui Jumal
on olemas, siis miks Ta laseb inimestel üksteise vastu kurja teha. Maailma ajalugu sisaldab endas
lugematul hulgal erinevaid konflikte ja sõdasid. Kuidas on võimalik, et kui kuskil toimub inimeste
tapmine, siis Jumal vaatab seda lihtsalt pealt. 20 sajandi sõjakuritegusid oleks kõikvõimas Jumal
saanud takistada, kuid Ta ei teinud seda. Ja seda ei teinud ka inimesed. Ateistide meelest viitab
selline tegutsematus Jumala poolt Tema olemasolu puudumisele. See tähendab, et kui Jumal ei aita
inimkonda otsese nähtava tegevusega, siis pole Teda lihtsalt olemas. See on tegelikult ekslik ja isegi
väärastunud arusaam Jumala olemusest ja Tema plaanidest inimkonnaga. Jumal ei pane maksma
oma tahet aidata inimkonda sõjalises vormis nagu me sageli inimeste poliitilises maailmas näeme.
Jumal kehtestab ennast inimühiskonnas ainult Sõna jõul. See tähendab, et ainult sõna on see, mis
peab inimeste käitumist mõjutama, mitte sõjaline tegevus. Nii on see näiteks kooli ühiskonnas, kus
õpetaja paneb ennast maksma sõna jõu abil, mitte ei hakka lapsi füüsiliselt karistama ( näiteks
tutistama, joonlauaga vastu näppe lööma jne ). Nagu seda vanadel aegadel sageli tehti. Jumal aitab
ja õpetab inimkonda ainult läbi sõnade ja Jumala Sõna on kirjas Piiblis ( või koraanis ). Ja see
tähendab ka seda, et sõjad ja konfliktid kestavad inimühiskonnas täpselt nii kaua, kui inimesed ei
kuule ega kuula Jumala Sõna.
Kuid paratamatult tekib küsimus, et „mis“ või „kes“ on Jumal? Kuidas seda mõistet õigesti
mõista? Näiteks kristlaste pühas raamatus Piiblis tähistab mõiste „Jumal“ selgelt kahte tähendust.
Esiteks Jumal on kui „isik“ ( üliolend ), „kes“ on loonud meile teadaoleva Universumi. See
tähendabki otseselt seda, et Jumal on kui Universumi looja. Kuid teisalt tähendab Jumal armastust,
mida õpetab meile Jumala Poeg Jeesus Kristus. See tähendab seda, et Jumal on armastus. Selline
üliemotsionaalne tundmus on seletatav ka unisoofilises psühholoogias kirjeldavate tajuilmingutega.
71