Views
3 months ago

Maailmataju 2018

"Maailmataju 2018" on taas uus väljaanne, mis on eelmisest parandatud ja palju rohkem täiustatud. Tegemist on ühtlasi ka viimase üldväljaandega, millele järgnevad aastal 2018 hulganisti eriväljaanded.

sallimatus millegi

sallimatus millegi teistsuguse ja tundmatu üle. Inimese psüühika kohastumine maaväliste tsivilisatsioonide keskkonnas toimuks üsna vaevaliselt ja ilmselt mõningate inimkaotustega. Homoseksuaalsus ei paistaks enam kaugeltki mingisuguse ebanormaalse orgiana, kui inimesed leiaksid äkitselt ennast ümbritsevat paljudest maavälistest tsivilisatsioonidest. Sellisel juhul muutuks inimeste homofoobne käitumine ajalooliseks nähtuseks. Inimeste ja loomade ( s.t. imetajate ) psüühika, instinktid ja emotsioonid on üldjuhul samasugused, kuid inimestel on need rohkem tahtele alluvad. Sellest tulenevalt võivad paljud inimühiskonna ja majanduslikud probleemid tuleneda loomariigi seaduspärasustest. Inimeste ja loomade käitumiste sarnasusi on uurinud paljud teadlased nagu näiteks inglane Desmond Morris oma raamatutes „Alasti ahv“ ja „Inimloomaaed“. Evolutsioon inimühiskonnas ei ole ära kaotanud selliseid inimloomuse ürglooduslikke instinkte nagu näiteks ksenofoobia, salakavalus, agressiivsus, ahnitsemine, „kambavaim“ ja patriotism. Kuid seejuures peab arvestama seda, et inimeste humaansuse ja instinktide tasemed on aga väga erinevad. Loomalike ja barbaarsete tendentside avaldumist suudavad ära hoida inimeste haritus ja eetiline ning moraalne kasvatus. Sarnaselt loomadega on ka inimestel vajadus psühhotroopsete ainete järele. Näiteks šokolaad, alkohol, kohv või erinevad uimastid nagu kanep. Näiteks elevandid otsivad ja söövad puuvilju, mis on käärinud. Pärast seda tunnevad nad end hästi. Inimene on bioloogiliselt pooleldi loom, sest ta omab looma keha. Inimene on looma ja maavälise tulnuka vahepealne aste, sest ta pärineb geneetiliste manipulatsioonide tulemusena osaliselt ahvidest ja osaliselt tulnukatest. See tähendab ka seda, et inimesed on geneetilises suguluses tulnukatega ja samaaegselt ka planeet Maal eksisteeriva loomariigiga. Maavälised olendid ütlevad selle peale, et „meie oleme nende lapsed“. Inimese animaalsuse olemus on füüsiliselt näha inimkeha ehituses nagu näiteks rudimendid, karvkate meeste kehal ( osaliselt ka naistel ), rebimishambad, sabaluu osaline säilimine jne. Oluline on märkida, et isegi tulnukad on inimröövide ajal väitnud, et inimene on looma kehaga. Toidu poolest on inimene ka kõigesööja, mida bioloogias nimetatakse omnivooriks. Kuid maavälised olendid on samas enamasti taimtoidulised. Näiteks liha ja ka soolast toitu nad ei söö, küll aga sööb seda inimene. Inimese käitumine on paljudel juhtudel tingitud instinktidest, tundepuhangutest ja hormonaalse tegevuse tulemusena. Inimene on enamasti väga emotsionaalne olend, mistõttu „segab“ see paljudel juhtudel ratsionaalse mõtlemise protsessi. Inimene on keha ehituselt tugev ja jässakas ( isegi naiste puhul ) kui võrrelda inimest tulnukate liikide esindajatega. Väliste tunnuste poolest ei erine inimene ahvist just väga palju. Mõlemal isendil esineb näiteks karvkate ja püstine kõnnak. Inimene võib ilmale tuua korraga kolme, nelja või isegi seitset last, mis viitab loomariigi päritolule, sest see on iseloomulik ka loomadele. Inimene on ka suure alalõuaga ( tahke toidu rebimiseks ja mälumiseks ) ning suure hambumusega. Arvatakse, et empaatia võime on üks nendest omadustest, mis eristab inimest loomadest. Empaatia all mõistetakse psüühilist võimet või omadust kogeda vahetult teiste inimeste tundeid. See võib avalduda näiteks filme vaadates või mõnda head raamatut lugedes. Me tunneme filmi vaadates sageli kaasa oma lemmiktegelastele. Seda nimetatakse kaasatundmiseks. Paljud inimesed arvavad ennast olevat empaatilised ja mõistva suhtumisega, kuid üsna sageli ei ole see tegelikult üldsegi nii. Sageli ei tunne inimesed teiste tundeid ( näiteks hingelist valu ). Inimesed ei taju sageli enda tegevuste mõju teistele inimestele ( näiteks sõnade mõju ). Inimeste tegude motiivid võivad lähtuda üsna sageli emotsioonidest, mis tähendab, et see on põhjustatud just tundepuhangutest. Paljud iseloomujooned inimese käitumise ja ka mõtlemise struktuurides on omased ka loomadel. Kuid empaatia võime aga loomadel enamasti puudub, mis ka inimestel sageli ei avaldu. Selge on see, et inimesed peaksid olema palju rohkem kaastundlikumad ja hoolivamad teiste inimeste suhtes, mis eeldab, et inimene peaks teadma ja tunnetama rohkem enda tegevuste mõju teiste inimeste psüühikale. Kuid selline iseloomujoon avaldub vähestel inimestel. Teiste inimeste objektiivne mõistmine ja tunnete selge tajumine on väga oluline omadus, mis paraku esineb inimestel enamasti pealiskaudselt või lihtsalt lühiajaliselt. Alles pärast surma mõistab ja tunnetab inimene tõeliselt oma tegude mõju teiste inimeste teadvusele. Humaanseid ärimehi ja poliitikuid kohtab ühiskonnas suhteliselt harva, kuigi rohkem oleks vägagi võimalik. Inimesed ei kujuta enamasti ette teiste inimeste kannatusi ja see on inimkonna üks traagilisemaid iseloomujooni, mis mõjutab kogu 94

tsivilisatsiooni arengut. Sellest võib tuua üsna lihtsasti palju näiteid. Näiteks eksisteerivad isegi tänapäeval sellised riigid, mille juhtideks on psühhopaatsete omadustega juhid, kes põhjustavad lausa kogu riigi territooriumi ulatuses paljudele inimestele psüühilisi kannatusi. Nendeks on näiteks sellised diktaatorlikud riigid nagu Birma ja Põhja-Korea, niisamuti ka paljud Aafrika riigid ja lähisidas olevad maad. Ka koolivägivalla korral esineb vähene empaatia võime, kuid peale selle tunnetatakse ka naudingut enda agressiivse käitumise üle. Tuntakse kiusamisest mõnu ja seda on teadusuuringutes ka tuvastatud. Ühes USA-s korraldatud uuringus selgus, et empaatia ja kaastundega seotud ajupiirkonnad ei aktiveeru ( või aktiveeruvad väga vähesel määral ) just psühhopaatidel, kui nad näevad teiste inimeste kannatusi. Psühhopaatidel on häirunud ka emotsioonide töötlemise ja otsuste tegemisega seotud ajupiirkondade aktiivsused. Empaatia asemel tunnevad psühhopaadid sageli hoopis mõnu ja lõbu. Empaatia tunne tekib siis, kui psühhopaatidel endal tekib või endale ette kujutab valu tunnet. Üks kuritegelikke ja loomalikke avaldumisvorme esineb inimesel ka võimu kuritarvitamisel. Võimuahneid ja egotsentrilisi inimesi on maailmas väga palju. Positsiooni ihavat ja seda väärtustavat inimest iseloomustab kõnekäänd: „tähtis on see, et kes midagi ütles, mitte see, et mida keegi ütles“. Kuid reaalsetes olukordades ei pea see kõnekäänd enamasti paika, sest: „oluline on see, mida öeldi, mitte see, et kes midagi ütles“. See tähendab seda, et teatud positsioonil olevaid inimesi võetakse sageli tõsisemalt ja rohkem kuulda kui neid, kellel positsioon puudub, hoolimata sellest, et neil võib olla rohkem teadmisi ja õigem suhtumine. Vahel võivad positsioonil olevad inimesed anda isegi väärat või ebausaldusväärset informatsiooni. Inimese võimu kuritarvitamise iseloomujoon on eksisteerinud kogu inimajaloo jooksul, kuid just praegusel ajal on inimühiskonna arengus näha suuri muutusi, mis liiguvad paremuse ehk demokraatia suunas. Ajaloost on palju teada riigijuhtide kohutavatest tegudest, mida nad maa peal on korda saatnud. Isegi tänapäevalgi eksisteerivad sellised riigid, kus kodanike eluviis meenutab pigem maapealset põrgut kui tsiviliseeritud demokraatlikku riigikorda. Näiteks Põhja-Koread peetakse kõige isoleeritumaks ja kõige terroristlikumaks riigiks Maa peal. Sellistes piirkondades, mida juhivad ja kontrollivad sisuliselt psühhopaatid, puuduvad inimestel õiguse mõistmine. Sellise riigikorraldusega riike oli vanadel aegadel palju levinumad kui seda on tänapäeva maailmas. Võib kindlalt väita seda, et mitte kõik inimesed ei ela praegusel ajal 21. sajandil, sest paljud regioonid Maa peal sisaldavad sellist inimeste elukorraldust, mis meenutavad veel Nõukogude aja diktatuuri või lausa keskaegseid elutalitlusi. Aegade jooksul võib täheldada, et võimu kuritarvitamine on inimühiskonnas üldlevinud nähtus. Kuid see on siiski ainult üks kuritegelikke vorme. Kuritegevust laiemalt esineb maailmas eelkõige seetõttu, et seda tahetakse. See tähendab, et inimeste sisemine tung ja seega tahe on kuritegevuse olemasolu üks määravamaid tegureid. Inimesed võivad vahel olla emotsionaalselt tasakaalutud. See tähendab seda, et vahel osutuvad inimese tundepuhangud teistele isegi surmavateks. Inimestel on üsna sageli raske oma tundeid vaos hoida. Põhimõtteliselt ei ole võimalik käituda nii, et ei esineks emotsioone. Inimeste tundepuhangud on sageli üsna ägedad ja kontrollimatud. Emotsioone on inimesel vahel nii raske juhtida, et mõne ägeda tundepuhangu hoos on inimene võimeline kellegi teise inimese elu võtma. See ei esine ainult afekti seisundi ajel nagu paljud psühholoogid seda arvavad. Need võivad tekkida näiteks inimese armukadedushoo või lihtsalt vihasööstu ajal. Psühholoogia arusaamade järgi tuleneb see sellest, et enamasti mõtlevad ja seega käituvad inimesed just emotsionaalselt, mitte nii väga ratsionaalselt. Kuid selline psüühiline aspekt inimesel on aga omane pigem loomadele. Loomad ju enamasti ei käitu ratsionaalselt, vaid nende ajenditeks on instinktid. Inimese loomalikud kalduvused ehk animaalsus on mõtlemis- või käitumismallid, mis on omased loomadele, kuid mis esinevad ka inimestel. See tuleneb sellest, et inimene on pooleldi loomariigi päritoluga, mis omakorda võib aga viidata sellele, et inimese põhiloomus on seotud just tema animaalsusega. Inimene on väga emotsionaalne elusolend. Agressiivsus on inimese üks loomaliku avaldumisvorme. Agressiivsus on välja kujunenud evolutsiooni käigus, mis tagab liigi kaitsmise ja ellujäämise. See väljendub territooriumi katsmises, saagi hankimisel, tugevamate isendite geenide edasiandmises jne. Rituaalides, mille korral pannakse loomariigis paika loomakarja võimuhierarhia, esineb agressiivse käitumise tahke. Seetõttu agressiivsus arvatakse olevat ka võimutungi kaasnähtuseks. Agressiivne käitumine võib tekkida 95

  • Page 1 and 2:

    UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek

  • Page 3 and 4:

    „Inimese enda olemasolu on suurim

  • Page 5 and 6:

    Joonis 2 Universumi füüsika, ideo

  • Page 7 and 8:

    vahepealset. Kuna „Maailmataju“

  • Page 9 and 10:

    kirjeldab mikroosakeste käitumisi.

  • Page 11 and 12:

    seisundiga, mida kogetakse surmalä

  • Page 13 and 14:

    pärast indiviidi surma. Inimese el

  • Page 15 and 16:

    kommunikeerumine ja väljade konfig

  • Page 17 and 18:

    Joonis 11 Inimese kehast väljumise

  • Page 19 and 20:

    Joonis 13 Ajamasina tehnoloogiaga o

  • Page 21 and 22:

    s.t. tunnistajad ) on aegade jooksu

  • Page 23 and 24:

    kontakteeruda maaväliste tsivilisa

  • Page 25 and 26:

    http://media.photobucket.com/image/

  • Page 27 and 28:

    Joonis 19 Selleks, et inimene oleks

  • Page 29 and 30:

    Selline üliteadvus ehk õndsuse v

  • Page 31 and 32:

    4 Joomag: 1. trükk: http://www.joo

  • Page 33 and 34:

    1 Ajas rändamine ja selle tehnilis

  • Page 35 and 36:

    Sellest seosest ongi näha seda, et

  • Page 37 and 38:

    ajas rändamist ei avaldu. Esineb a

  • Page 39 and 40:

    toimub analoogiliselt aga vastupidi

  • Page 41 and 42:

    1 Ajas rändamine ja selle tehnilis

  • Page 43 and 44:

    SISUKORD RESÜMEE .................

  • Page 45 and 46:

    Sissejuhatus Klassikaline mehaanika

  • Page 47 and 48:

    1 Ajas rändamise füüsikateooria

  • Page 49 and 50:

    neljas mõõde ongi ajaga seotud ju

  • Page 51 and 52:

    maailmast, sest selline aja ja ruum

  • Page 53 and 54:

    samas asukohas ruumis ( ning seega

  • Page 55 and 56:

    Seega võib kehade m ja M ning tava

  • Page 57 and 58:

    Joonis 7 Keha m liikus K suhtes tag

  • Page 59 and 60:

    Joonis 8 Keha m on K suhtes haihtun

  • Page 61 and 62:

    Joonis 9 Keha m on liikunud ajas ta

  • Page 63 and 64:

    üksteisest lahutamatult seotud, si

  • Page 65 and 66:

    inimene viibib majas ühes ruumis,

  • Page 67 and 68:

    Joonis 11 Universumi ruumala on eri

  • Page 69 and 70:

    = = Kuna kera paisub ajas kiireneva

  • Page 71 and 72:

    erinevad. Joonis 15 Kera paisub aja

  • Page 73 and 74:

    Joonis 16 Erinevatel ajahetkedel on

  • Page 75 and 76:

    = = = Praegusajal antakse Hubble´i

  • Page 77 and 78:

    Vastavalt Lorentzi teisendusvalemit

  • Page 79 and 80:

    ändamise füüsikateoorias. Kogu m

  • Page 81 and 82:

    Y suurus näitab seda, et mitu kord

  • Page 83 and 84:

    olemas ka üks füüsikaline seos -

  • Page 85 and 86:

    füüsikalisi- ja matemaatilisi seo

  • Page 87 and 88:

    = Vahel esitatakse Robertson-Walker

  • Page 89 and 90:

    = arvutatakse üldrelatiivsusteoori

  • Page 91 and 92:

    ning k ruudu väärtuseks saame tul

  • Page 93 and 94:

    võrrandeid. Friedmanni võrrandid

  • Page 95 and 96:

    = või üldrelatiivsusteooriast: =

  • Page 97 and 98:

    = + + + = = + + + = = + + + = = + +

  • Page 99 and 100:

    milles y on tuntud kinemaatiline te

  • Page 101 and 102:

    = Viimase tuletatud võrrandi ehk =

  • Page 103 and 104:

    teistsuguste tähistustega järgmis

  • Page 105 and 106:

    ehk = Viime liikme teisele poole v

  • Page 107 and 108:

    siis saame järgmise väga olulise

  • Page 109 and 110:

    teisele poole võrdusmärki, siis s

  • Page 111 and 112:

    = = milles = = mis tähendab seda,

  • Page 113 and 114:

    Universumi lokaalse evolutsiooni v

  • Page 115 and 116:

    Hiljem me tõestame, et kehtib seos

  • Page 117 and 118:

    ( = on võimalik tuletada üks tein

  • Page 119 and 120:

    Viimasest võrrandist saamegi seose

  • Page 121 and 122:

    = nimetatakse erirelatiivsusteooria

  • Page 123 and 124:

    ), siis hyperruumi K´ suhtes on se

  • Page 125 and 126:

    sellest tulenevalt on hyperruumi ja

  • Page 127 and 128:

    koordinaadid ) erinev. Universumi p

  • Page 129 and 130:

    seotud paisuva ruumiga ilma tensorm

  • Page 131 and 132:

    ehk ehk = = = Kuna kiirendus a aval

  • Page 133 and 134:

    Hubble´i seadus 1923. aastal tões

  • Page 135 and 136:

    = ja seega saame teostada järgmise

  • Page 137 and 138:

    ( = = ( = ( Eelnevalt tuletatud vä

  • Page 139 and 140:

    ehk = ( = ( = = = Viimasest diferen

  • Page 141 and 142:

    Niimoodi saimegi sellise mudeli, mi

  • Page 143 and 144:

    Kera paisumise mudel ja reaalne Uni

  • Page 145 and 146:

    Kaasaliikuva vaatleja aeg on sellin

  • Page 147 and 148:

    võrdne valguse kiirusega vaakumis.

  • Page 149 and 150:

    sellele, et miks peaks tume energia

  • Page 151 and 152:

    ei tule juurde, vaid need hoopis v

  • Page 153 and 154:

    = milles dt on = = ja seega saame v

  • Page 155 and 156:

    ületada. Kuna teleportatsioon ei v

  • Page 157 and 158:

    Joonis 21 Inimese ajas liikumise su

  • Page 159 and 160:

    nulliga. Selle tõttu ei ole inimen

  • Page 161 and 162:

    aega ja ruumi enam ei eksisteeri. A

  • Page 163 and 164:

    Joonis 21 Aegruumi augu singulaarsu

  • Page 165 and 166:

    = + + ( + Ühte liiki aegruumi tunn

  • Page 167 and 168:

    Füüsikaliselt tähendab see seda,

  • Page 169 and 170:

    minevikus. Seda kõike näitab ajas

  • Page 171 and 172:

    1.2 Relatiivsusteooria ajas rändam

  • Page 173 and 174:

    Joonis 25 K liigub K´ suhtes valgu

  • Page 175 and 176:

    = ja pikkuse kontraktsiooni valem =

  • Page 177 and 178:

    = = = Klassikalises mehaanikas defi

  • Page 179 and 180:

    saamegi meetrilise võrrandi, mis k

  • Page 181 and 182:

    ), siis hyperruumi K´ suhtes on se

  • Page 183 and 184:

    sellest tulenevalt on hyperruumi ja

  • Page 185 and 186:

    + Kuid 1/y korral avaldub kinemaati

  • Page 187 and 188:

    Jooniselt on näha seda, et x`-koor

  • Page 189 and 190:

    teisendusvalemeid ) on võimalik ma

  • Page 191 and 192:

    = + Aeg t ja koordinaat x on meie s

  • Page 193 and 194:

    tütrest aga 20 aastat vanem. Seega

  • Page 195 and 196:

    = Sellise punkti kiirus w` on koord

  • Page 197 and 198:

    vaadeldakse, ise toimub liikuvas v

  • Page 199 and 200:

    ja sooritada järgmised matemaatili

  • Page 201 and 202:

    = sõltub sellest, milline on keha

  • Page 203 and 204:

    = = = on ajasarnane vektor ja see o

  • Page 205 and 206:

    = Kuna viimases võrrandis on mass

  • Page 207 and 208:

    liikumine niisama iseenesest mõist

  • Page 209 and 210:

    Erirelatiivsusteoorias näitasime k

  • Page 211 and 212:

    ( + ( ( + ( = ( Viime tekkinud võr

  • Page 213 and 214:

    ehk + ( ( = = + ( ( = Viimane seos

  • Page 215 and 216:

    = = = Järelikult s ja c suhe avald

  • Page 217 and 218:

    uutjuure avaldisega: ´ = Albert Ei

  • Page 219 and 220:

    tiline tuletus ja analüüs on klas

  • Page 221 and 222:

    ühel pool on kineetiline energia j

  • Page 223 and 224:

    Tõstame viimase võrrandi mõlemad

  • Page 225 and 226:

    Joonis 29 Sfäärilised koordinaadi

  • Page 227 and 228:

    = = = ja korrutame kõik liikmed va

  • Page 229 and 230:

    = ning saamegi lõpuks üldrelatiiv

  • Page 231 and 232:

    Isaac Newtoni gravitatsiooniteooria

  • Page 233 and 234:

    korral. Schwarzschildi pind on täi

  • Page 235 and 236:

    Valguse kiir möödub tähest raadi

  • Page 237 and 238:

    1.2.3.5 Gravitatsiooniväljade ehk

  • Page 239 and 240:

    gravitatsiooniväljasid. Kerapind k

  • Page 241 and 242:

    = = = = = = 2-ruumi Riemanni-Christ

  • Page 243 and 244:

    Einsteini võrrandis kirjeldab liig

  • Page 245 and 246:

    Joonis 34 K on tavaruum ja K´ on h

  • Page 247 and 248:

    kvantmehaanikast oli lühidalt jär

  • Page 249 and 250:

    = ehk visuaalselt paremini esitatun

  • Page 251 and 252:

    = = kus c on valguse kiirus vaakumi

  • Page 253 and 254:

    Sellest tulenevalt saame = = ja kui

  • Page 255 and 256:

    = siis seega saame teostada järgmi

  • Page 257 and 258:

    mis tähendab ka seda, et = . Selli

  • Page 259 and 260:

    kujuks järgmise avaldise: = Viime

  • Page 261 and 262:

    ainus vahe seisneb selles, et kiiru

  • Page 263 and 264:

    See tähendab seda, et kui valguse

  • Page 265 and 266:

    = = = Klassikalises mehaanikas defi

  • Page 267 and 268:

    ( = ( Esitatakse kompleksarvulisel

  • Page 269 and 270:

    2. Teleportreerumisel ruumis asub o

  • Page 271 and 272:

    aga ( = ( Sellisel juhul ei sõltu

  • Page 273 and 274:

    Seda avaldist nimetatakse läbilask

  • Page 275 and 276:

    mis on tegelikult üks ja sama. Tea

  • Page 277 and 278:

    koordinaatidest ja ajast, kui on te

  • Page 279 and 280:

    Energia operaatori ( mis on põhim

  • Page 281 and 282:

    = Sellisel juhul kehtib võrdus A =

  • Page 283 and 284:

    Fotoefekti võrrandi tuletamine Ees

  • Page 285 and 286:

    Osakeste lainelised omadused Osakes

  • Page 287 and 288:

    = Interferentsi maksimum oleks seeg

  • Page 289 and 290:

    Plancki konstant Plancki konstant h

  • Page 291 and 292:

    Analoogilisel teel saadakse ka mä

  • Page 293 and 294:

    Need on arvuga korrutamise operaato

  • Page 295 and 296:

    3. Elektri- ja magnetväljal ( ja s

  • Page 297 and 298:

    lõpmatult suurt energiat. Inimene

  • Page 299 and 300:

    Kineetiline energia E on võrdeline

  • Page 301 and 302:

    = = = Keha mass kõverdab aegruumi,

  • Page 303 and 304:

    Aegruumi lõkspinna mõiste Gravita

  • Page 305 and 306:

    = = Vastavalt Albert Einsteini erir

  • Page 307 and 308:

    Elektrivälja energia E on seotud e

  • Page 309 and 310:

    = + + + + ( + Sellist lahendit kasu

  • Page 311 and 312:

    = ≠ + Selle ratsionaalseks seletu

  • Page 313 and 314:

    Kui aga aegruumi meetrikat mõjutab

  • Page 315 and 316:

    kus kvantarvuks on n = 1, 2, 3 ...

  • Page 317 and 318:

    5. Närvikiu seina paksus on 3 nm.

  • Page 319 and 320:

    = milles ε on dielektriline läbit

  • Page 321 and 322:

    elektrivälja tugevuse valemi = sii

  • Page 323 and 324:

    millises suunas elektrivälja tugev

  • Page 325 and 326:

    ehk = + + = milles ∇ on nabla. Se

  • Page 327 and 328:

    = = siis elektriväli võib mõjuta

  • Page 329 and 330:

    = = milles on elektrivälja potents

  • Page 331 and 332:

    siis selle kerakujulise aegruumi l

  • Page 333 and 334:

    Aegruumi lõkspinna kihi paksuse ru

  • Page 335 and 336:

    = = milles q = 1 C ja ε = 1. Kera

  • Page 337 and 338:

    Kuid antud juhul võib viimast seos

  • Page 339 and 340:

    Aegruumi lõkspind saab olla ainult

  • Page 341 and 342:

    ka kinnise aegruumi lõkspinna eksi

  • Page 343 and 344:

    = = = ehk palju lihtsamalt arvutade

  • Page 345 and 346:

    järgnevas võrdlevas analüüsis.

  • Page 347 and 348:

    Teadus on püüdnud uurida füüsik

  • Page 349 and 350:

    Joonis 4 Elektrofoormasinat võib e

  • Page 351 and 352:

    Joonis 8 Isolaatoriks sobib igasugu

  • Page 353 and 354:

    Joonis 42 Inimese kehal võivad tek

  • Page 355 and 356:

    Järgnevalt on tsiteeritud neid rea

  • Page 357 and 358:

    ussiurke ehk aegruumi tunneli. Aegr

  • Page 359 and 360:

    kostüümidesse rõivastuda ning ko

  • Page 361 and 362:

    inimeste pilgu ette kerkib mineviku

  • Page 363 and 364:

    süsteemide vahel eksisteerivad ain

  • Page 365 and 366:

    Joonis 47 Universumi paisumine kui

  • Page 367 and 368:

    fokuseerivad suure kujutise ekraani

  • Page 369 and 370:

    = + + + = + + + = = ( + + + = mille

  • Page 371 and 372:

    eksisteeri, kuid sellegipoolest on

  • Page 373 and 374:

    tekkimatu ja ka hävimatu. „Olema

  • Page 375 and 376:

    Tulemused Antud töö üldine tulem

  • Page 377 and 378:

    337

  • Page 379 and 380:

    SISUKORD 1 Teadvuse neurofüüsika

  • Page 381 and 382:

    Elusorganismi närvisüsteemi kolm

  • Page 383 and 384:

    kogemustel ja teadmistel. Näiteks

  • Page 385 and 386:

    tunne, mis sisaldab endas isiku mõ

  • Page 387 and 388:

    Intentsionaalsuse probleemi on pü

  • Page 389 and 390:

    aega. Tegevuspotentsiaali tekkimist

  • Page 391 and 392:

    toimub konfiguratsioon ). Selleks o

  • Page 393 and 394:

    teadvusvälises „pooluses“ sooj

  • Page 395 and 396:

    mida laengud ruumis tekitavad. Tead

  • Page 397 and 398:

    seoses ( mitte ainult sünapsite ka

  • Page 399 and 400:

    See tähendab nüüd seda, et mõju

  • Page 401 and 402:

    järeldub vähemalt näiliselt, et

  • Page 403 and 404:

    jõud on suunatud teisest kehast ee

  • Page 405 and 406:

    Kahe ühesuuruse ja erimärgilise l

  • Page 407 and 408:

    väljapool nii, et mõlema plaadi e

  • Page 409 and 410:

    nähtusega ( näiteks Universumi ko

  • Page 411 and 412:

    ettekujutada kui reaalsete aja ja r

  • Page 413 and 414:

    Teadvuselamus on ajas pidev Teadvus

  • Page 415 and 416:

    omavahel tihedalt seotud. Kui lahen

  • Page 417 and 418:

    kestvuse ( või selle liikuvuse ) a

  • Page 419 and 420:

    seda, et virtuaalses neljamõõtmel

  • Page 421 and 422:

    neuronipopulatsioonid ) muudavad in

  • Page 423 and 424:

    aktiveerumine põhjustab inimesel t

  • Page 425 and 426:

    ahulikku jalutuskäiku rannal. Kui

  • Page 427 and 428:

    teadvustatud tajuobjekt tekib ainul

  • Page 429 and 430:

    toimub aju ainevahetuse ja verevool

  • Page 431 and 432:

    unenägudes, sest ta arvas, et see

  • Page 433 and 434:

    küll teadvusel ( nähakse und ), k

  • Page 435 and 436:

    näidanud, et teadvusseisundi tekki

  • Page 437 and 438:

    2 Teadvuse mentaalne olemus 2.1 Sis

  • Page 439 and 440:

    ei tulda. Oma reaalsuse poolest ei

  • Page 441 and 442:

    Seda tunnistavad kõik inimesed, et

  • Page 443 and 444:

    samade tulemustega ka unenäos, kui

  • Page 445 and 446:

    unenägudesse. Siin ilmnebki üks h

  • Page 447 and 448:

    3 Unisoofiline psühholoogia

  • Page 449 and 450:

    1 Sissejuhatuseks Unisoofia on tead

  • Page 451 and 452:

    kaasasündinud, kuid palju õpitaks

  • Page 453 and 454:

    2.3 Aistingu neurofüsioloogia Igas

  • Page 455 and 456:

    Näiteks kui inimene kogeb õnne v

  • Page 457 and 458:

    õlgadele ja kannab koju. Siis kuts

  • Page 459 and 460:

    suurte vahemaade korral objekte ole

  • Page 461 and 462:

    meie Päike ( seega kogu Päikeses

  • Page 463 and 464:

    Joonis 3 Inimese silm ei suuda eris

  • Page 465 and 466:

    Joonis 4 Kõrgel maapinnast hõljuv

  • Page 467 and 468:

    tegevusi ette, mida tulevikus soori

  • Page 469 and 470:

    kogeda endaga ( või testega ) seot

  • Page 471 and 472:

    Tema arvates on need eksisteerivad

  • Page 473 and 474:

    ebareaalsusest ehk näivast maailma

  • Page 475 and 476:

    Seaduspärasus näitab meile seda,

  • Page 477 and 478:

    Teadvustatud unenäoseisundiga või

  • Page 479 and 480:

    ja neid tehniliselt markeeritakse?

  • Page 481 and 482:

    nähtamatuks - ta kaob. „Püünis

  • Page 483 and 484:

    Antud juhul käsitleme sellist kaal

  • Page 485 and 486:

    sellises seisundis absoluutselt ole

  • Page 487 and 488:

    sarnane ülimeufooria tunne esineb

  • Page 489 and 490:

    inimese loodud personaalarvuti tö

  • Page 491 and 492:

    sellesse maailma“. Inimene tajub

  • Page 493 and 494:

    8 Surmalähedased kogemused 8.1 Sis

  • Page 495 and 496:

    Kuid SLK-de kogemuste tõlgendamise

  • Page 497 and 498:

    valgusolendite valgused olid väga

  • Page 499 and 500:

    aastase vahega. Naine sattus autoõ

  • Page 501 and 502:

    armastuse ja rahulolu tunnet. Näit

  • Page 503 and 504:

    KASUTATUD KIRJANDUS Bachmann, Talis

  • Page 505:

    4 Holograafia

  • Page 509:

    1 Holograafia Holograafia tuleb kre

  • Page 513:

    kokku. Kõik värvused on tingitud

  • Page 517:

    7

  • Page 521:

    4 Galaktikad Universumis moodustava

  • Page 525:

    11

  • Page 529:

    13

  • Page 533:

    15

  • Page 537:

    17

  • Page 541:

    19

  • Page 545:

    21

  • Page 549:

    23

  • Page 553:

    25

  • Page 557:

    27

  • Page 561:

    29

  • Page 565:

    31

  • Page 569:

    33

  • Page 573:

    5 Taevased udukogud Kosmos ei ole t

  • Page 577:

    37

  • Page 581:

    39

  • Page 585:

    41

  • Page 589:

    43

  • Page 593:

    45

  • Page 597:

    47

  • Page 601:

    49

  • Page 605:

    51

  • Page 609:

    53

  • Page 613:

    55

  • Page 617:

    57

  • Page 621:

    59

  • Page 625:

    61

  • Page 629:

    63

  • Page 633:

    65

  • Page 637:

    6 Universumi tähed Tähed on energ

  • Page 641:

    69

  • Page 645:

    71

  • Page 649:

    73

  • Page 653:

    75

  • Page 657:

    77

  • Page 661:

    79

  • Page 665:

    81

  • Page 669:

    83

  • Page 673:

    85

  • Page 677:

    87

  • Page 681:

    89

  • Page 685:

    91

  • Page 689:

    93

  • Page 693:

    8 Planeedid Vanaaja astronoomid tä

  • Page 697:

    97

  • Page 701:

    99

  • Page 705:

    101

  • Page 709:

    103

  • Page 713:

    105

  • Page 717:

    107

  • Page 721:

    109

  • Page 725:

    111

  • Page 729:

    113

  • Page 733:

    115

  • Page 737:

    117

  • Page 741:

    119

  • Page 745:

    121

  • Page 749:

    123

  • Page 753:

    125

  • Page 757:

    127

  • Page 761:

    129

  • Page 765:

    131

  • Page 768 and 769:

    SISUKORD 1 RELIGIOONI TEGELIK REAAL

  • Page 770 and 771:

    1 Religiooni tegelik reaalsus 1.1 R

  • Page 772 and 773:

    tuleb tema arvates inimese seesmise

  • Page 774 and 775:

    teadlase Joseph Campbelli arvates k

  • Page 776 and 777:

    militaar-aristokraatlik, nagu näib

  • Page 778 and 779:

    need joonised on omavahel seotud. N

  • Page 780 and 781:

    mida on siis inimkehast välja oper

  • Page 782 and 783:

    põhimõtteliselt vaieldamatu, et i

  • Page 784 and 785:

    psühhotraumadest või muudest pato

  • Page 786 and 787:

    uurija Jenny Randles: „Kui lähtu

  • Page 788 and 789:

    Colorado Ülikoolis moodustatud tö

  • Page 790 and 791:

    Tema isa Taaveti trooni ja Ta valit

  • Page 792 and 793:

    avalikku kontakti ja seetõttu on i

  • Page 794 and 795:

    olemasolusse, et me ei ole Universu

  • Page 796 and 797:

    pidi.“ Sellest väitest järeldub

  • Page 798 and 799:

    geneetiliselt suguluses. Selline va

  • Page 800 and 801:

    „Naine küsis, mida ma tean Jeesu

  • Page 802 and 803:

    väide ja ka vastus sellele viimase

  • Page 804 and 805:

    Kristofix, Kelpis, Orion ja väikep

  • Page 806 and 807:

    õndsuse tunne. Küsimusele „Kas

  • Page 808 and 809:

    midagi müstilist. Ka meie, inimest

  • Page 810 and 811: „Orfeo Angelucci jutustus pakub s
  • Page 812 and 813: Joonis 2 Hong Kongi elumajad ja bü
  • Page 814 and 815: „Meie kettad või teie poolt nime
  • Page 816 and 817: Medina tulnukatelt sai, oli lühida
  • Page 818 and 819: seda dokumenteerisid juba küllalt
  • Page 820 and 821: dünastia võimule tulles ( umbes 2
  • Page 822 and 823: sihvakas, palja, sileda ja tumeda n
  • Page 824 and 825: järglasi. Kuid seevastu kodu- ja m
  • Page 826 and 827: lõppfaasile. Kuid praegusel ajal p
  • Page 828 and 829: prantsuse printsessi teenistuses ni
  • Page 830 and 831: probleem seisneb selles, et miks ne
  • Page 832 and 833: võivad enda ümber näha ainult t
  • Page 834 and 835: Maale seetõttu, et nende tulek ei
  • Page 836 and 837: sõnu täht-tähelt üldiselt õige
  • Page 838 and 839: Inimesel tekib selline ainulaadne
  • Page 840 and 841: soovi saada siia kirikut.“ Juan D
  • Page 842 and 843: Küsimus ei ole tegelikult selles,
  • Page 844 and 845: mõistuslik olend. Juba praegusel a
  • Page 846 and 847: Joonis 1 Eesti Vabariigi pealinnas
  • Page 848 and 849: defineeritakse kui hingeseisundit,
  • Page 850 and 851: endile varandusi maa peale, kus koi
  • Page 852 and 853: sealhulgas ka Barlow. Nende meelest
  • Page 854 and 855: sisalda vajalikku minimaalset infor
  • Page 856 and 857: planeedil Maa. Kui inimesed ei näe
  • Page 858 and 859: 6. Maailma kaubanduses toimub ebav
  • Page 862 and 863: frustratsiooni pinnalt. Šimpansid
  • Page 864 and 865: tugeva kehaehitusega mees omab nais
  • Page 866 and 867: eluohtlikud. Näiteks härja tagaaj
  • Page 868 and 869: 6. „Vapustavad UFO-kohtumised“,
  • Page 870 and 871: 2 Teadus 2.1 Teadusliku maailmavaat
  • Page 872 and 873: mine“.“ Nii leidis Eesti teadus
  • Page 874 and 875: paikades olid omad geeniused. Näit
  • Page 876 and 877: 2.6 Teaduslik uurimismeetod Teadlas
  • Page 878 and 879: Joonis 1 Teadusliku uurimuse etapid
  • Page 880 and 881: mis on paljudes testides kinnitust
  • Page 882 and 883: vastavusteooriat. Kuid isegi füüs
  • Page 884 and 885: seletamise viisid ja nõuded ei ole
  • Page 886 and 887: Ülitsivilisatsiooniteooria 120
  • Page 888 and 889: Nüüdisaegse maailma teadlased pea
  • Page 890 and 891: järgneb väga kiiresti südamesurm
  • Page 892 and 893: sain lennata, sain seda teha nii os
  • Page 894 and 895: vaatama hakkame. Surmalähedasi kog
  • Page 896 and 897: Surmalähedaste kogemuste tegelikku
  • Page 898 and 899: valgusest ehk Jumala hingeõhust. K
  • Page 900 and 901: Ajutüvi on ajupiirkond, mis kontro
  • Page 902 and 903: vahendavad kehade teleportatsiooni.
  • Page 904 and 905: eksisteerimise vormiks on elektriv
  • Page 906 and 907: südant töös. Kui inimene on liig
  • Page 908 and 909: Arvatakse olevat, et see on aju rea
  • Page 910 and 911:

    husolendit ka „valgusolendiks“.

  • Page 912 and 913:

    kuidas saab valgus olla üheaegselt

  • Page 914 and 915:

    „ergastuda“ ehk tekib aatomituu

  • Page 916 and 917:

    Koordinaatsüsteemi valikust sõltu

  • Page 918 and 919:

    8. Aegruumi kõverdumiseks on vaja

  • Page 920 and 921:

    See raadius näitab kaugust gravita

  • Page 922 and 923:

    siis, kui selle sama inimese kogu k

  • Page 924 and 925:

    magnetiliseks energiaks ) ja vastup

  • Page 926 and 927:

    ändama, teda enam ei eksisteeri eh

  • Page 928 and 929:

    Neuron laengleb siis, kui tema pinn

  • Page 930 and 931:

    Sünkronisatsioon ajus on lihtsalt

  • Page 932 and 933:

    kooma või kliinilise surma ajal. S

  • Page 934 and 935:

    sünaptilise piluga, milles kohtuva

  • Page 936 and 937:

    Elektromagnetväli Vaatleja suhtes

  • Page 938 and 939:

    olekufunktsioon kirjeldab osakesi s

  • Page 940 and 941:

    võrrelda õuna suurust planeedi Ma

  • Page 942 and 943:

    Selleks, et footoni ja aegruumi lõ

  • Page 944 and 945:

    väljunud, liigub tavaruumiga kaasa

  • Page 946 and 947:

    matemaatiliselt valguse ehk elektro

  • Page 948 and 949:

    Aju puhkepotentsiaaliseisund Kui in

  • Page 950 and 951:

    erimärgiliselt laetud pindade vahe

  • Page 952 and 953:

    vahenditega kunstlikkusse koomasse

  • Page 954 and 955:

    viibida koomas ja pole teada millal

  • Page 956 and 957:

    tingimustes uurivad teadlased rasku

  • Page 958 and 959:

    põhineb suurel mahul eksperimentaa

  • Page 960 and 961:

    tuleneb omakorda aegruumi kõverdus

  • Page 962 and 963:

    8. Vastavalt füüsikateaduse üldi

  • Page 964 and 965:

    on ka tuhandete elektromagnetvälja

  • Page 966 and 967:

    Võtame viimasest võrrandist omako

  • Page 968 and 969:

    mille rootor avaldub omakorda järg

  • Page 970 and 971:

    ehk milles Saadud viimase võrrandi

  • Page 972 and 973:

    neuronit mõjutaksid üksteist elek

  • Page 974 and 975:

    3.2 Tsivilisatsiooni/ühiskonna hie

  • Page 976 and 977:

    tähendada ühiskonda, mis on häst

  • Page 978 and 979:

    hakkas kirja tundma alles siis, kui

  • Page 980 and 981:

    liigitatakse majanduses juba kõrgt

  • Page 982 and 983:

    mehaanilisi töömasinaid. Selles p

  • Page 984 and 985:

    energia jne. Kui elektrit ei oleks,

  • Page 986 and 987:

    õhusaaste, mida võivad põhjustad

  • Page 988 and 989:

    inimühiskonna elukorraldusest. Umb

  • Page 990 and 991:

    seda, et inimkehad koosnevad elemen

  • Page 992:

    Valgusolendid

  • Page 996:

    3

  • Page 1000:

    5

  • Page 1004:

    7

  • Page 1008:

    9

  • Page 1012:

    11

  • Page 1016:

    13

  • Page 1020:

    KASUTATUD FOTOD 1. https://www.yout

  • Page 1023 and 1024:

    SISUKORD 1 MULTIVERSUM ............

  • Page 1025 and 1026:

    Inimesed on elusorganismid, kelle

  • Page 1027 and 1028:

    inimkõne. Kuna inimese aju ei ole

  • Page 1029 and 1030:

    neuronite seoste põhiolemus - näi

  • Page 1031 and 1032:

    ka seoses samaaegselt nende paljude

  • Page 1033 and 1034:

    Joonis 8 Seosed tekivad ainult olem

  • Page 1035 and 1036:

    tähenda ainult tehislikke objekte,

  • Page 1037 and 1038:

    inimesed suhtunud uutesse asjadesse

  • Page 1039 and 1040:

    Näiteks Lõuna-Aafrikas asuvast Bl

  • Page 1041 and 1042:

    Joonis 3 Kunst ja kultuur on üks a

  • Page 1043 and 1044:

    mittegeneetilisel viisil. Sellise a

  • Page 1045 and 1046:

    asjades avalduvad inimese vaimsed o

  • Page 1047 and 1048:

    määratleda just kognitiivse prots

Maailmataju 1
MAAILMATAJU 2016
Maailmataju
Mis on aeg? 2
Maailmataju 2
Kui kõver on banaan?
Untitled - traktorist.org
Ajakiri Vegan 2018 #3
Sisu 1 - Waldorf lasteaed
Mida arvata indigo- ja kristall-lastest? (Maie Tuulik) - Haridus
kunstiline tekst replikatsiooni mehhanismina - Keel ja Kirjandus
MAIE TUULIK: Kõlbluse sisu - Haridus
vaata siit .pdf faili
„Kui pidu KorraldataKse, oN järeliKult seda ... - Keel ja Kirjandus
Nõustamise alused veebipõhisele nõustajale
Peavy, R. V. Sotsiodünaamiline nõustamine, 2002 (pdf) - Rajaleidja
Jaan Tõnissoni telefonikorraldus ja mis kõik sellele ... - Rahvusarhiiv
Kuidas ja miks asustati üks metsane piirkond Eestis? - Arheoloogia ...
Aurelius Augustinus (354-430) “Jumala riigist“ (426)
õppeasutuse sisehindamine - Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Aedniku aasta (Karel Chapek)
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Raamatu sisu vaata siit - Suur Eesti Raamatuklubi
Täna, 20.märtsil algab kevad - kõik ilus on ees! - Tõstamaa