Maailmataju 2018
02.03.2018 • Views
Share Embed Flag

Maailmataju 2018

"Maailmataju 2018" on taas uus väljaanne, mis on eelmisest parandatud ja palju rohkem täiustatud. Tegemist on ühtlasi ka viimase üldväljaandega, millele järgnevad aastal 2018 hulganisti eriväljaanded.

"Maailmataju 2018" on taas uus väljaanne, mis on eelmisest parandatud ja palju rohkem täiustatud. Tegemist on ühtlasi ka viimase üldväljaandega, millele järgnevad aastal 2018 hulganisti eriväljaanded.

SHOW MORE
SHOW LESS
ePAPER READ
DOWNLOAD ePAPER
maailmataju

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

START NOW

vastavusteooriat. Kuid isegi füüsikateooriad ei anna meile reaalset pilti maailmast. Mitteesinduslik<br />

realism väidab, et füüsika arengul ei tule mitte kunagi lõppu. Kui kirjeldada maailma ehitust, siis on<br />

alati võimalik minna aina sügavamale. Chalmers: „Füüsika hõlmab matemaatilises keeles<br />

väljendatud universaalseid üldistusi, et teooriate süsteemid moodustavad midagi sarnast Lakatosi<br />

uurimisprogrammidega, et nende areng on toimunud kooskõlas objektivistliku muutuste<br />

käsitlusega. Kuid ikkagi ei saa olla kindel, et ka füüsikat ei oota tulevikus mingid drastilised<br />

muutused. Teadusfilosoofia või teaduse metodoloogia ei aita teadlasi kuidagi.“ Kuid ideoloogia, mis<br />

ei ole kooskõlas teadusega ja õigustab pseudoteadusi, tuleb muidugi selle abil võidelda.<br />

Tänapäeval heidab teadusfilosoofia kõrvale maailma objektiivsuse käsitluse. Järelikult käsitleb<br />

teadusfilosoofia üha enam maailma just postmodernistlikkus laadis. Postmodernistid pooldavad just<br />

maailma loomist läbi meie enda loodud käsitluste. Postmodernistide arusaamad teadmistest<br />

põhinevad kahel eeldusel. Üheks eelduseks on see, et reaalsusest tehtavad tõlgendused ei ole<br />

objektiivselt tõesed, kuid need on siiski kasulikud. Teiseks eelduseks on muidugi see, et reaalsusest<br />

väljapoole minna ei ole paraku võimalik. Nendest kahest eeldusest järeldubki see, et neid teooriaid<br />

ei ole võimalik „mõõta välise maailmaga“. Postmodernistid on jätnud kõrvale arusaamad<br />

objektiivsest maailmast, kuid on jäetud kõrvale ka teadmiste kehtivuse üle otsustavad alused. Just<br />

teaduse eksisteerimise lakkamist kuulutabki postmodernism. J. F. Lyotard´i arvates on alates Teisest<br />

maailmasõjast teaduses esinenud suured progressid oma usaldusväärsuse kaotanud, sest tänapäeval<br />

lähenetakse looduse uurimisel teisiti kui seda oli varem. Kuhn väitis juba palju varem teaduse kui<br />

muutuvat ajaloolist nähtust ja paradigmade vahetust. Tegemist on nagu mingisuguse ususüsteemiga,<br />

mida valdavad mingil kindlal ajaloo perioodil teatud inimesed. Ka tulevikus esinevad teaduses<br />

anomaaliad, millele olemasolevad teooriad ei suuda seletust anda. Viimaks vana süsteem<br />

asendatakse uuega. Selline ongi teadusrevolutsiooni olemus – vahetub seletuste süsteem. Maailmade<br />

pluraalsuse esinemine näitabki kaasaegse maailmavaate hukku.<br />

( Laanemäe 2007, 272-285 ).<br />

2.8 Teaduse ehitus<br />

Meetodi järgi eristatakse teadussüsteemis kahte kontsentrit. Nendeks on sisemine ja välimine<br />

kontsenter. Sisemise kontsentri moodustab selle teoreetilise tuuma. Kuid selle rakendused kuuluvad<br />

välimisse kontsentrisse. Rakenduste eesmärgid võivad olla mõne praktilise saavutamine või<br />

teostada mõni uurimus. Teadused moodustavad teoreetilise tuuma, mis on ka kogu teadusliku<br />

uurimustöö aluseks. Teaduste alusel püstitatakse probleeme, lahendatakse sisulisi ja metodoloogilisi<br />

üksikküsimusi, hinnatakse tulemusi ja tõlgendatakse neid. Teadmissüsteemis olevaid kõiki teisi<br />

osasid seovad nad ühtseks tervikuks. Kõik teaduslikud teadmised omavad sellist kahekontsentrilist<br />

struktuuri. Seda peetakse universaalseks. Kõikidel teaduse hierarhia tasanditel on see korduv<br />

nähtus.<br />

Teaduse hierarhia kõige kõrgemal tasandil on just filosoofia sisekontsentriks ehk tuumteaduseks.<br />

Kõrgeimal tasandil ilmneb kogu teadussüsteemi ühtne tervik. Kuid kõik teised tuntud teadused<br />

kuuluvad väliskontsentrisse. Näiteks füüsika, bioloogia, majandusteadus, ajalugu, matemaatika,<br />

õigusteadus jne.<br />

Kuid näiteks mõni teaduslik artikkel või monograafia on kui teaduslik üksikkäsitlus. Need<br />

teadusvormid kuuluvad kõige madalamale tasandile. Ka seda tasandit liigitatakse kahte ossa: üks<br />

osa sisaldab teoreetilisi põhiseisukohti ( sisekontsenter ) ja teine osa käsitleb igasuguseid faktilisi<br />

andmeid, arvutusi, järeldusi jne. Üksikkäsitlus võib näiteks olla kirjutis transpordi heitgaaside<br />

mõjust kohalikule või globaalsele kliimale. Teoreetilised teadmised heitgaasidest ja planeedi<br />

kliimast moodustavad teoreetilise aluse. Need peavad olema kooskõlas nüüdisaegse teaduse teadmiste<br />

tasemega. Väliskontsentri moodustavad kirjutises kasutatud faktid, vaatluste teel saadud<br />

informatsioon, arvutused, igasugused töötlusvõtted ja järeldused. Teoreetilisi lähteseisukohti need<br />

täiendavad. Need juhivad praktilistele või teoreetilistele lõppjäreldustele.<br />

Väliskontsentrisse kuuluvad artikli järeldused alles siis, kui need on täiesti praktilised. Praktikas<br />

116

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!