Maailmataju 2018

More documents

Recommendations

Info

Neuron laengleb siis, kui tema pinna elektriline polariseeritus on häirunud ja seetõttu ei saa eksisteerida ka aegruumi lõkspinda, kuna selle tekitajaks on stabiilne elektrilaengute polarisatsioonipind. Kuna neuroni laenglemise ajal on neuroni polariseeritus tugevasti häirunud ( mis tegelikult põhjustabki neuroni laenglemist ), siis ei saa eksisteerida aegruumi lõkspinda. Lõkspind eksisteerib ainult siis kui neuron ei laengle ehk neuroni puhkepotentsiaali ajal. See tähendab nüüd seda, et aegruumi lõkspinnad tekivad siis kui neuronid ei laengle ja lakkavad eksisteerimast siis kui neuronid laenglevad. Neuronite laenglemised ja aegruumi lõkspindade eksisteerimised on omavahel seetõttu „antisünkroonselt perioodilised“. Antisünkroonsus selles mõttes, et üks eksisteerib siis kui teine ei eksisteeri ning vastupidi. Nii et kui neuronid laenglevad, siis aegruumi lõkspinnad ei sega neid oma mitteolemasolu tõttu sel ajal, kui neuronid on aktiivsed ja mõjutavad üksteist elektriväljadega. Niimoodi ajas perioodiliselt tekkivad aegruumi lõkspinnad ei sega inimese aju normaalset tööd. Puhkepotentsiaali ajal olevaid neuroneid võib käsitleda kui „surnutena“, sest siis pole neil ümbritsevale mitte mingisugust füüsikalist mõju. Lahtine aegruumi lõkspind tekib siis kui neuron ei laengle ja lõkspinda ei eksisteeri siis, kui neuron laengleb. Tekib küsimus, et kuidas siis saavad aegruumi lõkspind ja neuroni laenglemisega tekitatud elektriväli sattuda omavahelisse interaktsiooni? Tegelikult on lahendus väga lihtne. Ühe ja sama neuroni korral ei saa tõesti aegruumi lõkspind ja elektriväli minna omavahelisse interaktsiooni, sest need eksisteerivad erinevates ajahetkedes – üks eksisteerib siis kui teine ei eksisteeri ja vastupidi. Kui aga tegemist on rohkem kui ühe neuroniga ( näiteks neuronite süsteemiga ), siis sellisel juhul peavad neuronid laenglema antisünkroonselt ( ehk mittesünkroonselt ). See tähendab seda, et kui üks neuron on parajasti laetud, siis teine neuron on sel ajal aga puhkeolekus. Elektrilaenguga neuron tekitab ümbritsevas ruumis elektrivälja, mis mõjutabki seda teist neuronit, mis on parajasti tema läheduses ja puhkeolekus. Puhkepotentsiaali seisundis olev neuron on kaetud lühikeseks ajaks aegruumi lõkspinnaga ja seetõttu ongi võimalik välise elektrivälja interaktsioon aegruumi lõkspinnaga, mille korral elektrivälja jõujooned läbivad lahtist aegruumi lõkspinda. Kuid selline olukord võib aga muutuda. Olukord muutub peagi vastupidiseks, kui laenglev neuron läheb üle puhkepotentsiaali seisundisse ja puhkepotentsiaali seisundis olev neuron hakkab laenglema. Interaktsioon välja ja lõkspinna vahel on füüsikaliselt täpselt sama, kuid sellisel juhul lihtsalt teistsuguses ruumi asukohas ja teises ajahetkes. Ajus tekivad elektriväljad neuronipopulatsioonide funktsioneerimise tulemusena. Läbi neuronite membraani liikuvad ioonid loovad muutusi elektrivälja potentsiaalides, mis asub neuronite vahel. Neuroni laenglemise tulemusena muutub neuroni potentsiaal membraanis umbes 100 mV. On teada seda, et seosed, mis on närvirakkude vahel, on võimalised võimendama muutusi, mis esinevad nö ainult üksikraku tasemel. Selle tulemusena võivad üksikneuronite membraanipotentsiaalis esinevad väikesed ( kuid globaalsed ) muutused viia suurte muutusteni neuronivõrgustiku tasemel. Kui aga neuronivõrgustikele rakendada mingisugust elektrivälja, siis võib neuronivõrgustiku funktsioneerimine järgida selle elektrivälja funktsioneerimist. Isegi väga väikeste tugevustega elektriväljad on võimelised mõjutama neuronipopulatsiooni aktiivsust. Sellise väljatugevuse läveks oleks siis umbes 0,25 – 0,50 mV/mm. See tähendab seda, et ajus olevaid protsesse on võimalik elektrivälja abil võimendada. Kõik see tähendab seda, et närvirakud ehk neuronid tekitavad ( rakuvälises keskkonnas ) elektrivälja ja see sama elektriväli mõjutab neuroneid endid. See tähendab ka seda, et kui neuronid on mõjutatud samasuguse elektrivälja poolt, siis on võimalik neuronite funktsioneerimise ühtlustada ka siis, kui need ei ole omavahel seotud näiteks aksonitega või dendriitidega ( ehk siis anatoomiliselt ). Selline ( emergentne ) omadus võimaldab ajus olevatel neuronitel ja nende populatsioonidel kommunikeeruda teisiti kui ainult neuronaalsete seoste abil. Lahtised aegruumi lõkspinnad eksisteerivad siis, kui neuronid ei laengle ja need ei eksisteeri siis kui neuronid parajasti laenglevad. Neuron tekitab oma laenglemisega ümbritsevasse ruumi elektrivälja. Elektriväljade ja aegruumi lõkspindade vaheliste interaktsioonide tekkimiseks on seetõttu vaja, et puhkeolekus olevad neuronid satuksid lähedal asuvate laenglevate neuronite elektrivälja. See aga tähendab omakorda seda, et välja ja lõkspinna vahelise interaktsiooni 162
tekkimine sõltub suuresti peamiselt kahest asjaolust: aju üldise ja lokaalse aktivatsiooni sünkronisatsiooni tasemest ja aju aktivatsiooni sagedusest ( ehk ajulainetest ). Neuronite laenglemiste omavaheline sünkronisatsioon ja nende sagedus on määravad asjaolud väljade ja lõkspindade vaheliste interaktsioonide tekkimiseks ajus ja seeläbi ka väljade eraldumiseks inimese närvisüsteemist, mis on inimese kehast väljumise füüsikaliseks aluseks: 1. Neuronid, mis on parajasti puhkepotentsiaaliolekus, peavad olema lähedal asuvate tegevuspotentsiaaliolekus olevate neuronite elektriväljas. Selleks on aga vaja seda, et neuronid laengleksid üksteise suhtes mittesünkroonselt. Näiteks kui kõik neuronid ajus laengleksid sünkroonselt, siis ei ole võimalik puhkeolekus olevate neuronite sattumine lähedal asuvate laenglevate neuronite elektrivälja. See on võimalik ainult siis kui neuronid ei laengle ajas ja ruumis sünkroonselt. 2. Füüsikas tähendab sagedus seda, et mitu täisvõnget tehakse ühes ajaühikus. Sagedus on pöördvõrdeline perioodiga. Periood näitab, et kui palju aega kulub ühe täisvõnke tegemiseks. Laenglevate neuronite kontekstis tähendab sagedus seda, et mitu korda neuron laengleb ühes ajaühikus. Sageduse ühikuks on hertz ehk Hz. Tekib küsimus, et kui puhkeolekus olevad neuronid peavad sattuma lähedal asuvate laenglevate neuronite elektrivälja, siis kuidas on see seotud neuronite laenglemissagedusega? Sageduse tähtsus on sellega seotud tegelikult ainult kaudselt. Asi on selles, et kui inimene kehast väljub, siis peavad peaaegu kõik ajus olevad väljad sealt eralduma hyperruumi ja seda peaaegu üheaegselt. Just ajaperiood ongi siin võtmesõnaks. Väljad eralduvad ajust kas üheaegselt või võimalikult väikeste ajaintervallide jooksul. See tähendab seda, et miljardid väljad ei eraldu hyperruumi kõik üheaegselt, vaid tegelikult järgemööda üksteise järel. Selleks et säiliks inimese teadvus, psüühiline tegevus ja üldine isiksus, peavad väljade eraldumisperioodid olema võimalikult väikesed sarnaselt nii nagu peab aju olema tavaliselt üldiselt aktiveeritud ( s.t. peab esinema aju üldine aktivatsioon ) selleks, et inimene oleks teadvusseisundis. Ajaperioodi väiksust võimaldab ainult väga kõrge ajusagedus ja see tähendab seda, et inimese kehast väljumine ehk väljade üldine eraldumine ajust saab toimuda ainult väga kõrgel ajusagedusel. Sellist olukorda, mil absoluutselt kõik neuronid ajus laengleksid omavahel sünkroonselt, ei ole olemas ega ka ilmselt päris võimalik. Sünkronisatsiooni esineb ajuaktiivsusega alati – iseküsimus on ainult see, et millisel määral. Näiteks normaalse ajuaktiivsuse korral esineb sünkronisatsiooni rohkem, kuid aju suremise faasis väheneb erinevate ajupiirkondade sünkroonsus peaaegu miinimumi. See tähendab seda, et aju suremise faasis ei laengle neuronid üksteise suhtes enam sünkroonselt, vaid selle korrapära on asendunud kaootilisus ehk mittesünkroonne laenglemine. Aju suremise faasis lakkab sünkronisatsioon peaaegu täielikult ja seetõttu laenglevad neuronid üksteise suhtes enam-vähem kaootiliselt. Kuid aju normaalse aktiivsuse korral esinevad palju rohkem sünkronisatsioone laenglevate neuronite või aktiivsete ajupiirkondade vahel. Sünkronisatsioon on küll mingil määral vajalik teadvuse tekkimiseks ajus, kuid eelkõige on sünkronisatsioon oluline ajus oleva info töötlemiseks ehk närviimpulsside liikumiste efektiivseks reguleerimiseks. Impulsside levimist ja liikumist erinevate ajupiirkondade vahel reguleerib sünkronisatsioon, mis algselt arvati olevat ajus oleva informatsiooni sõlmimismehhanism. Näiteks oletame seda, et meil on kaks neuronigruppi x ja y ning need saadavad mingisuguse sisendi impulsi neuronigrupile z. Seega x ja y võistlevad omavahel, et mis grupp domineerib z gruppi. Kui aga neuronigrupid x ja y ei ole omavahel sünkroonsed, siis grupp z sünkroniseerub grupi x või grupi y-ga, kuid mitte mõlemaga samaaegselt. Neuronigrupid x ja y saab saata signaali z grupile ainult siis, kui üks neist sünkroniseerub grupi z-ga. Teine grupp paraku ( grupp, mis ei sünkroniseeru z grupiga ) ei saa signaali z-le välja saata. Sünkronisatsioon võimaldab erinevaid ajusüsteeme omavahel funktsionaalselt kokku liita. Sünkronisatsiooni mehhanism ajus lihtsalt reguleerib impulsside liikumist ühelt neuronilt teisele. 163
Page 1 and 2:
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek
Page 3 and 4:
„Inimese enda olemasolu on suurim
Page 5 and 6:
Joonis 2 Universumi füüsika, ideo
Page 7 and 8:
vahepealset. Kuna „Maailmataju“
Page 9 and 10:
kirjeldab mikroosakeste käitumisi.
Page 11 and 12:
seisundiga, mida kogetakse surmalä
Page 13 and 14:
pärast indiviidi surma. Inimese el
Page 15 and 16:
kommunikeerumine ja väljade konfig
Page 17 and 18:
Joonis 11 Inimese kehast väljumise
Page 19 and 20:
Joonis 13 Ajamasina tehnoloogiaga o
Page 21 and 22:
s.t. tunnistajad ) on aegade jooksu
Page 23 and 24:
kontakteeruda maaväliste tsivilisa
Page 25 and 26:
http://media.photobucket.com/image/
Page 27 and 28:
Joonis 19 Selleks, et inimene oleks
Page 29 and 30:
Selline üliteadvus ehk õndsuse v
Page 31 and 32:
4 Joomag: 1. trükk: http://www.joo
Page 33 and 34:
1 Ajas rändamine ja selle tehnilis
Page 35 and 36:
Sellest seosest ongi näha seda, et
Page 37 and 38:
ajas rändamist ei avaldu. Esineb a
Page 39 and 40:
toimub analoogiliselt aga vastupidi
Page 41 and 42:
1 Ajas rändamine ja selle tehnilis
Page 43 and 44:
SISUKORD RESÜMEE .................
Page 45 and 46:
Sissejuhatus Klassikaline mehaanika
Page 47 and 48:
1 Ajas rändamise füüsikateooria
Page 49 and 50:
neljas mõõde ongi ajaga seotud ju
Page 51 and 52:
maailmast, sest selline aja ja ruum
Page 53 and 54:
samas asukohas ruumis ( ning seega
Page 55 and 56:
Seega võib kehade m ja M ning tava
Page 57 and 58:
Joonis 7 Keha m liikus K suhtes tag
Page 59 and 60:
Joonis 8 Keha m on K suhtes haihtun
Page 61 and 62:
Joonis 9 Keha m on liikunud ajas ta
Page 63 and 64:
üksteisest lahutamatult seotud, si
Page 65 and 66:
inimene viibib majas ühes ruumis,
Page 67 and 68:
Joonis 11 Universumi ruumala on eri
Page 69 and 70:
= = Kuna kera paisub ajas kiireneva
Page 71 and 72:
erinevad. Joonis 15 Kera paisub aja
Page 73 and 74:
Joonis 16 Erinevatel ajahetkedel on
Page 75 and 76:
= = = Praegusajal antakse Hubble´i
Page 77 and 78:
Vastavalt Lorentzi teisendusvalemit
Page 79 and 80:
ändamise füüsikateoorias. Kogu m
Page 81 and 82:
Y suurus näitab seda, et mitu kord
Page 83 and 84:
olemas ka üks füüsikaline seos -
Page 85 and 86:
füüsikalisi- ja matemaatilisi seo
Page 87 and 88:
= Vahel esitatakse Robertson-Walker
Page 89 and 90:
= arvutatakse üldrelatiivsusteoori
Page 91 and 92:
ning k ruudu väärtuseks saame tul
Page 93 and 94:
võrrandeid. Friedmanni võrrandid
Page 95 and 96:
= või üldrelatiivsusteooriast: =
Page 97 and 98:
= + + + = = + + + = = + + + = = + +
Page 99 and 100:
milles y on tuntud kinemaatiline te
Page 101 and 102:
= Viimase tuletatud võrrandi ehk =
Page 103 and 104:
teistsuguste tähistustega järgmis
Page 105 and 106:
ehk = Viime liikme teisele poole v
Page 107 and 108:
siis saame järgmise väga olulise
Page 109 and 110:
teisele poole võrdusmärki, siis s
Page 111 and 112:
= = milles = = mis tähendab seda,
Page 113 and 114:
Universumi lokaalse evolutsiooni v
Page 115 and 116:
Hiljem me tõestame, et kehtib seos
Page 117 and 118:
( = on võimalik tuletada üks tein
Page 119 and 120:
Viimasest võrrandist saamegi seose
Page 121 and 122:
= nimetatakse erirelatiivsusteooria
Page 123 and 124:
), siis hyperruumi K´ suhtes on se
Page 125 and 126:
sellest tulenevalt on hyperruumi ja
Page 127 and 128:
koordinaadid ) erinev. Universumi p
Page 129 and 130:
seotud paisuva ruumiga ilma tensorm
Page 131 and 132:
ehk ehk = = = Kuna kiirendus a aval
Page 133 and 134:
Hubble´i seadus 1923. aastal tões
Page 135 and 136:
= ja seega saame teostada järgmise
Page 137 and 138:
( = = ( = ( Eelnevalt tuletatud vä
Page 139 and 140:
ehk = ( = ( = = = Viimasest diferen
Page 141 and 142:
Niimoodi saimegi sellise mudeli, mi
Page 143 and 144:
Kera paisumise mudel ja reaalne Uni
Page 145 and 146:
Kaasaliikuva vaatleja aeg on sellin
Page 147 and 148:
võrdne valguse kiirusega vaakumis.
Page 149 and 150:
sellele, et miks peaks tume energia
Page 151 and 152:
ei tule juurde, vaid need hoopis v
Page 153 and 154:
= milles dt on = = ja seega saame v
Page 155 and 156:
ületada. Kuna teleportatsioon ei v
Page 157 and 158:
Joonis 21 Inimese ajas liikumise su
Page 159 and 160:
nulliga. Selle tõttu ei ole inimen
Page 161 and 162:
aega ja ruumi enam ei eksisteeri. A
Page 163 and 164:
Joonis 21 Aegruumi augu singulaarsu
Page 165 and 166:
= + + ( + Ühte liiki aegruumi tunn
Page 167 and 168:
Füüsikaliselt tähendab see seda,
Page 169 and 170:
minevikus. Seda kõike näitab ajas
Page 171 and 172:
1.2 Relatiivsusteooria ajas rändam
Page 173 and 174:
Joonis 25 K liigub K´ suhtes valgu
Page 175 and 176:
= ja pikkuse kontraktsiooni valem =
Page 177 and 178:
= = = Klassikalises mehaanikas defi
Page 179 and 180:
saamegi meetrilise võrrandi, mis k
Page 181 and 182:
), siis hyperruumi K´ suhtes on se
Page 183 and 184:
sellest tulenevalt on hyperruumi ja
Page 185 and 186:
+ Kuid 1/y korral avaldub kinemaati
Page 187 and 188:
Jooniselt on näha seda, et x`-koor
Page 189 and 190:
teisendusvalemeid ) on võimalik ma
Page 191 and 192:
= + Aeg t ja koordinaat x on meie s
Page 193 and 194:
tütrest aga 20 aastat vanem. Seega
Page 195 and 196:
= Sellise punkti kiirus w` on koord
Page 197 and 198:
vaadeldakse, ise toimub liikuvas v
Page 199 and 200:
ja sooritada järgmised matemaatili
Page 201 and 202:
= sõltub sellest, milline on keha
Page 203 and 204:
= = = on ajasarnane vektor ja see o
Page 205 and 206:
= Kuna viimases võrrandis on mass
Page 207 and 208:
liikumine niisama iseenesest mõist
Page 209 and 210:
Erirelatiivsusteoorias näitasime k
Page 211 and 212:
( + ( ( + ( = ( Viime tekkinud võr
Page 213 and 214:
ehk + ( ( = = + ( ( = Viimane seos
Page 215 and 216:
= = = Järelikult s ja c suhe avald
Page 217 and 218:
uutjuure avaldisega: ´ = Albert Ei
Page 219 and 220:
tiline tuletus ja analüüs on klas
Page 221 and 222:
ühel pool on kineetiline energia j
Page 223 and 224:
Tõstame viimase võrrandi mõlemad
Page 225 and 226:
Joonis 29 Sfäärilised koordinaadi
Page 227 and 228:
= = = ja korrutame kõik liikmed va
Page 229 and 230:
= ning saamegi lõpuks üldrelatiiv
Page 231 and 232:
Isaac Newtoni gravitatsiooniteooria
Page 233 and 234:
korral. Schwarzschildi pind on täi
Page 235 and 236:
Valguse kiir möödub tähest raadi
Page 237 and 238:
1.2.3.5 Gravitatsiooniväljade ehk
Page 239 and 240:
gravitatsiooniväljasid. Kerapind k
Page 241 and 242:
= = = = = = 2-ruumi Riemanni-Christ
Page 243 and 244:
Einsteini võrrandis kirjeldab liig
Page 245 and 246:
Joonis 34 K on tavaruum ja K´ on h
Page 247 and 248:
kvantmehaanikast oli lühidalt jär
Page 249 and 250:
= ehk visuaalselt paremini esitatun
Page 251 and 252:
= = kus c on valguse kiirus vaakumi
Page 253 and 254:
Sellest tulenevalt saame = = ja kui
Page 255 and 256:
= siis seega saame teostada järgmi
Page 257 and 258:
mis tähendab ka seda, et = . Selli
Page 259 and 260:
kujuks järgmise avaldise: = Viime
Page 261 and 262:
ainus vahe seisneb selles, et kiiru
Page 263 and 264:
See tähendab seda, et kui valguse
Page 265 and 266:
= = = Klassikalises mehaanikas defi
Page 267 and 268:
( = ( Esitatakse kompleksarvulisel
Page 269 and 270:
2. Teleportreerumisel ruumis asub o
Page 271 and 272:
aga ( = ( Sellisel juhul ei sõltu
Page 273 and 274:
Seda avaldist nimetatakse läbilask
Page 275 and 276:
mis on tegelikult üks ja sama. Tea
Page 277 and 278:
koordinaatidest ja ajast, kui on te
Page 279 and 280:
Energia operaatori ( mis on põhim
Page 281 and 282:
= Sellisel juhul kehtib võrdus A =
Page 283 and 284:
Fotoefekti võrrandi tuletamine Ees
Page 285 and 286:
Osakeste lainelised omadused Osakes
Page 287 and 288:
= Interferentsi maksimum oleks seeg
Page 289 and 290:
Plancki konstant Plancki konstant h
Page 291 and 292:
Analoogilisel teel saadakse ka mä
Page 293 and 294:
Need on arvuga korrutamise operaato
Page 295 and 296:
3. Elektri- ja magnetväljal ( ja s
Page 297 and 298:
lõpmatult suurt energiat. Inimene
Page 299 and 300:
Kineetiline energia E on võrdeline
Page 301 and 302:
= = = Keha mass kõverdab aegruumi,
Page 303 and 304:
Aegruumi lõkspinna mõiste Gravita
Page 305 and 306:
= = Vastavalt Albert Einsteini erir
Page 307 and 308:
Elektrivälja energia E on seotud e
Page 309 and 310:
= + + + + ( + Sellist lahendit kasu
Page 311 and 312:
= ≠ + Selle ratsionaalseks seletu
Page 313 and 314:
Kui aga aegruumi meetrikat mõjutab
Page 315 and 316:
kus kvantarvuks on n = 1, 2, 3 ...
Page 317 and 318:
5. Närvikiu seina paksus on 3 nm.
Page 319 and 320:
= milles ε on dielektriline läbit
Page 321 and 322:
elektrivälja tugevuse valemi = sii
Page 323 and 324:
millises suunas elektrivälja tugev
Page 325 and 326:
ehk = + + = milles ∇ on nabla. Se
Page 327 and 328:
= = siis elektriväli võib mõjuta
Page 329 and 330:
= = milles on elektrivälja potents
Page 331 and 332:
siis selle kerakujulise aegruumi l
Page 333 and 334:
Aegruumi lõkspinna kihi paksuse ru
Page 335 and 336:
= = milles q = 1 C ja ε = 1. Kera
Page 337 and 338:
Kuid antud juhul võib viimast seos
Page 339 and 340:
Aegruumi lõkspind saab olla ainult
Page 341 and 342:
ka kinnise aegruumi lõkspinna eksi
Page 343 and 344:
= = = ehk palju lihtsamalt arvutade
Page 345 and 346:
järgnevas võrdlevas analüüsis.
Page 347 and 348:
Teadus on püüdnud uurida füüsik
Page 349 and 350:
Joonis 4 Elektrofoormasinat võib e
Page 351 and 352:
Joonis 8 Isolaatoriks sobib igasugu
Page 353 and 354:
Joonis 42 Inimese kehal võivad tek
Page 355 and 356:
Järgnevalt on tsiteeritud neid rea
Page 357 and 358:
ussiurke ehk aegruumi tunneli. Aegr
Page 359 and 360:
kostüümidesse rõivastuda ning ko
Page 361 and 362:
inimeste pilgu ette kerkib mineviku
Page 363 and 364:
süsteemide vahel eksisteerivad ain
Page 365 and 366:
Joonis 47 Universumi paisumine kui
Page 367 and 368:
fokuseerivad suure kujutise ekraani
Page 369 and 370:
= + + + = + + + = = ( + + + = mille
Page 371 and 372:
eksisteeri, kuid sellegipoolest on
Page 373 and 374:
tekkimatu ja ka hävimatu. „Olema
Page 375 and 376:
Tulemused Antud töö üldine tulem
Page 377 and 378:
337
Page 379 and 380:
SISUKORD 1 Teadvuse neurofüüsika
Page 381 and 382:
Elusorganismi närvisüsteemi kolm
Page 383 and 384:
kogemustel ja teadmistel. Näiteks
Page 385 and 386:
tunne, mis sisaldab endas isiku mõ
Page 387 and 388:
Intentsionaalsuse probleemi on pü
Page 389 and 390:
aega. Tegevuspotentsiaali tekkimist
Page 391 and 392:
toimub konfiguratsioon ). Selleks o
Page 393 and 394:
teadvusvälises „pooluses“ sooj
Page 395 and 396:
mida laengud ruumis tekitavad. Tead
Page 397 and 398:
seoses ( mitte ainult sünapsite ka
Page 399 and 400:
See tähendab nüüd seda, et mõju
Page 401 and 402:
järeldub vähemalt näiliselt, et
Page 403 and 404:
jõud on suunatud teisest kehast ee
Page 405 and 406:
Kahe ühesuuruse ja erimärgilise l
Page 407 and 408:
väljapool nii, et mõlema plaadi e
Page 409 and 410:
nähtusega ( näiteks Universumi ko
Page 411 and 412:
ettekujutada kui reaalsete aja ja r
Page 413 and 414:
Teadvuselamus on ajas pidev Teadvus
Page 415 and 416:
omavahel tihedalt seotud. Kui lahen
Page 417 and 418:
kestvuse ( või selle liikuvuse ) a
Page 419 and 420:
seda, et virtuaalses neljamõõtmel
Page 421 and 422:
neuronipopulatsioonid ) muudavad in
Page 423 and 424:
aktiveerumine põhjustab inimesel t
Page 425 and 426:
ahulikku jalutuskäiku rannal. Kui
Page 427 and 428:
teadvustatud tajuobjekt tekib ainul
Page 429 and 430:
toimub aju ainevahetuse ja verevool
Page 431 and 432:
unenägudes, sest ta arvas, et see
Page 433 and 434:
küll teadvusel ( nähakse und ), k
Page 435 and 436:
näidanud, et teadvusseisundi tekki
Page 437 and 438:
2 Teadvuse mentaalne olemus 2.1 Sis
Page 439 and 440:
ei tulda. Oma reaalsuse poolest ei
Page 441 and 442:
Seda tunnistavad kõik inimesed, et
Page 443 and 444:
samade tulemustega ka unenäos, kui
Page 445 and 446:
unenägudesse. Siin ilmnebki üks h
Page 447 and 448:
3 Unisoofiline psühholoogia
Page 449 and 450:
1 Sissejuhatuseks Unisoofia on tead
Page 451 and 452:
kaasasündinud, kuid palju õpitaks
Page 453 and 454:
2.3 Aistingu neurofüsioloogia Igas
Page 455 and 456:
Näiteks kui inimene kogeb õnne v
Page 457 and 458:
õlgadele ja kannab koju. Siis kuts
Page 459 and 460:
suurte vahemaade korral objekte ole
Page 461 and 462:
meie Päike ( seega kogu Päikeses
Page 463 and 464:
Joonis 3 Inimese silm ei suuda eris
Page 465 and 466:
Joonis 4 Kõrgel maapinnast hõljuv
Page 467 and 468:
tegevusi ette, mida tulevikus soori
Page 469 and 470:
kogeda endaga ( või testega ) seot
Page 471 and 472:
Tema arvates on need eksisteerivad
Page 473 and 474:
ebareaalsusest ehk näivast maailma
Page 475 and 476:
Seaduspärasus näitab meile seda,
Page 477 and 478:
Teadvustatud unenäoseisundiga või
Page 479 and 480:
ja neid tehniliselt markeeritakse?
Page 481 and 482:
nähtamatuks - ta kaob. „Püünis
Page 483 and 484:
Antud juhul käsitleme sellist kaal
Page 485 and 486:
sellises seisundis absoluutselt ole
Page 487 and 488:
sarnane ülimeufooria tunne esineb
Page 489 and 490:
inimese loodud personaalarvuti tö
Page 491 and 492:
sellesse maailma“. Inimene tajub
Page 493 and 494:
8 Surmalähedased kogemused 8.1 Sis
Page 495 and 496:
Kuid SLK-de kogemuste tõlgendamise
Page 497 and 498:
valgusolendite valgused olid väga
Page 499 and 500:
aastase vahega. Naine sattus autoõ
Page 501 and 502:
armastuse ja rahulolu tunnet. Näit
Page 503 and 504:
KASUTATUD KIRJANDUS Bachmann, Talis
Page 505:
4 Holograafia
Page 509:
1 Holograafia Holograafia tuleb kre
Page 513:
kokku. Kõik värvused on tingitud
Page 517:
7
Page 521:
4 Galaktikad Universumis moodustava
Page 525:
11
Page 529:
13
Page 533:
15
Page 537:
17
Page 541:
19
Page 545:
21
Page 549:
23
Page 553:
25
Page 557:
27
Page 561:
29
Page 565:
31
Page 569:
33
Page 573:
5 Taevased udukogud Kosmos ei ole t
Page 577:
37
Page 581:
39
Page 585:
41
Page 589:
43
Page 593:
45
Page 597:
47
Page 601:
49
Page 605:
51
Page 609:
53
Page 613:
55
Page 617:
57
Page 621:
59
Page 625:
61
Page 629:
63
Page 633:
65
Page 637:
6 Universumi tähed Tähed on energ
Page 641:
69
Page 645:
71
Page 649:
73
Page 653:
75
Page 657:
77
Page 661:
79
Page 665:
81
Page 669:
83
Page 673:
85
Page 677:
87
Page 681:
89
Page 685:
91
Page 689:
93
Page 693:
8 Planeedid Vanaaja astronoomid tä
Page 697:
97
Page 701:
99
Page 705:
101
Page 709:
103
Page 713:
105
Page 717:
107
Page 721:
109
Page 725:
111
Page 729:
113
Page 733:
115
Page 737:
117
Page 741:
119
Page 745:
121
Page 749:
123
Page 753:
125
Page 757:
127
Page 761:
129
Page 765:
131
Page 768 and 769:
SISUKORD 1 RELIGIOONI TEGELIK REAAL
Page 770 and 771:
1 Religiooni tegelik reaalsus 1.1 R
Page 772 and 773:
tuleb tema arvates inimese seesmise
Page 774 and 775:
teadlase Joseph Campbelli arvates k
Page 776 and 777:
militaar-aristokraatlik, nagu näib
Page 778 and 779:
need joonised on omavahel seotud. N
Page 780 and 781:
mida on siis inimkehast välja oper
Page 782 and 783:
põhimõtteliselt vaieldamatu, et i
Page 784 and 785:
psühhotraumadest või muudest pato
Page 786 and 787:
uurija Jenny Randles: „Kui lähtu
Page 788 and 789:
Colorado Ülikoolis moodustatud tö
Page 790 and 791:
Tema isa Taaveti trooni ja Ta valit
Page 792 and 793:
avalikku kontakti ja seetõttu on i
Page 794 and 795:
olemasolusse, et me ei ole Universu
Page 796 and 797:
pidi.“ Sellest väitest järeldub
Page 798 and 799:
geneetiliselt suguluses. Selline va
Page 800 and 801:
„Naine küsis, mida ma tean Jeesu
Page 802 and 803:
väide ja ka vastus sellele viimase
Page 804 and 805:
Kristofix, Kelpis, Orion ja väikep
Page 806 and 807:
õndsuse tunne. Küsimusele „Kas
Page 808 and 809:
midagi müstilist. Ka meie, inimest
Page 810 and 811:
„Orfeo Angelucci jutustus pakub s
Page 812 and 813:
Joonis 2 Hong Kongi elumajad ja bü
Page 814 and 815:
„Meie kettad või teie poolt nime
Page 816 and 817:
Medina tulnukatelt sai, oli lühida
Page 818 and 819:
seda dokumenteerisid juba küllalt
Page 820 and 821:
dünastia võimule tulles ( umbes 2
Page 822 and 823:
sihvakas, palja, sileda ja tumeda n
Page 824 and 825:
järglasi. Kuid seevastu kodu- ja m
Page 826 and 827:
lõppfaasile. Kuid praegusel ajal p
Page 828 and 829:
prantsuse printsessi teenistuses ni
Page 830 and 831:
probleem seisneb selles, et miks ne
Page 832 and 833:
võivad enda ümber näha ainult t
Page 834 and 835:
Maale seetõttu, et nende tulek ei
Page 836 and 837:
sõnu täht-tähelt üldiselt õige
Page 838 and 839:
Inimesel tekib selline ainulaadne
Page 840 and 841:
soovi saada siia kirikut.“ Juan D
Page 842 and 843:
Küsimus ei ole tegelikult selles,
Page 844 and 845:
mõistuslik olend. Juba praegusel a
Page 846 and 847:
Joonis 1 Eesti Vabariigi pealinnas
Page 848 and 849:
defineeritakse kui hingeseisundit,
Page 850 and 851:
endile varandusi maa peale, kus koi
Page 852 and 853:
sealhulgas ka Barlow. Nende meelest
Page 854 and 855:
sisalda vajalikku minimaalset infor
Page 856 and 857:
planeedil Maa. Kui inimesed ei näe
Page 858 and 859:
6. Maailma kaubanduses toimub ebav
Page 860 and 861:
sallimatus millegi teistsuguse ja t
Page 862 and 863:
frustratsiooni pinnalt. Šimpansid
Page 864 and 865:
tugeva kehaehitusega mees omab nais
Page 866 and 867:
eluohtlikud. Näiteks härja tagaaj
Page 868 and 869:
6. „Vapustavad UFO-kohtumised“,
Page 870 and 871:
2 Teadus 2.1 Teadusliku maailmavaat
Page 872 and 873:
mine“.“ Nii leidis Eesti teadus
Page 874 and 875:
paikades olid omad geeniused. Näit
Page 876 and 877:
2.6 Teaduslik uurimismeetod Teadlas
Page 878 and 879: Joonis 1 Teadusliku uurimuse etapid
Page 880 and 881: mis on paljudes testides kinnitust
Page 882 and 883: vastavusteooriat. Kuid isegi füüs
Page 884 and 885: seletamise viisid ja nõuded ei ole
Page 886 and 887: Ülitsivilisatsiooniteooria 120
Page 888 and 889: Nüüdisaegse maailma teadlased pea
Page 890 and 891: järgneb väga kiiresti südamesurm
Page 892 and 893: sain lennata, sain seda teha nii os
Page 894 and 895: vaatama hakkame. Surmalähedasi kog
Page 896 and 897: Surmalähedaste kogemuste tegelikku
Page 898 and 899: valgusest ehk Jumala hingeõhust. K
Page 900 and 901: Ajutüvi on ajupiirkond, mis kontro
Page 902 and 903: vahendavad kehade teleportatsiooni.
Page 904 and 905: eksisteerimise vormiks on elektriv
Page 906 and 907: südant töös. Kui inimene on liig
Page 908 and 909: Arvatakse olevat, et see on aju rea
Page 910 and 911: husolendit ka „valgusolendiks“.
Page 912 and 913: kuidas saab valgus olla üheaegselt
Page 914 and 915: „ergastuda“ ehk tekib aatomituu
Page 916 and 917: Koordinaatsüsteemi valikust sõltu
Page 918 and 919: 8. Aegruumi kõverdumiseks on vaja
Page 920 and 921: See raadius näitab kaugust gravita
Page 922 and 923: siis, kui selle sama inimese kogu k
Page 924 and 925: magnetiliseks energiaks ) ja vastup
Page 926 and 927: ändama, teda enam ei eksisteeri eh
Page 930 and 931: Sünkronisatsioon ajus on lihtsalt
Page 932 and 933: kooma või kliinilise surma ajal. S
Page 934 and 935: sünaptilise piluga, milles kohtuva
Page 936 and 937: Elektromagnetväli Vaatleja suhtes
Page 938 and 939: olekufunktsioon kirjeldab osakesi s
Page 940 and 941: võrrelda õuna suurust planeedi Ma
Page 942 and 943: Selleks, et footoni ja aegruumi lõ
Page 944 and 945: väljunud, liigub tavaruumiga kaasa
Page 946 and 947: matemaatiliselt valguse ehk elektro
Page 948 and 949: Aju puhkepotentsiaaliseisund Kui in
Page 950 and 951: erimärgiliselt laetud pindade vahe
Page 952 and 953: vahenditega kunstlikkusse koomasse
Page 954 and 955: viibida koomas ja pole teada millal
Page 956 and 957: tingimustes uurivad teadlased rasku
Page 958 and 959: põhineb suurel mahul eksperimentaa
Page 960 and 961: tuleneb omakorda aegruumi kõverdus
Page 962 and 963: 8. Vastavalt füüsikateaduse üldi
Page 964 and 965: on ka tuhandete elektromagnetvälja
Page 966 and 967: Võtame viimasest võrrandist omako
Page 968 and 969: mille rootor avaldub omakorda järg
Page 970 and 971: ehk milles Saadud viimase võrrandi
Page 972 and 973: neuronit mõjutaksid üksteist elek
Page 974 and 975: 3.2 Tsivilisatsiooni/ühiskonna hie
Page 976 and 977: tähendada ühiskonda, mis on häst
Page 978 and 979:
hakkas kirja tundma alles siis, kui
Page 980 and 981:
liigitatakse majanduses juba kõrgt
Page 982 and 983:
mehaanilisi töömasinaid. Selles p
Page 984 and 985:
energia jne. Kui elektrit ei oleks,
Page 986 and 987:
õhusaaste, mida võivad põhjustad
Page 988 and 989:
inimühiskonna elukorraldusest. Umb
Page 990 and 991:
seda, et inimkehad koosnevad elemen
Page 992:
Valgusolendid
Page 996:
3
Page 1000:
5
Page 1004:
7
Page 1008:
9
Page 1012:
11
Page 1016:
13
Page 1020:
KASUTATUD FOTOD 1. https://www.yout
Page 1023 and 1024:
SISUKORD 1 MULTIVERSUM ............
Page 1025 and 1026:
Inimesed on elusorganismid, kelle
Page 1027 and 1028:
inimkõne. Kuna inimese aju ei ole
Page 1029 and 1030:
neuronite seoste põhiolemus - näi
Page 1031 and 1032:
ka seoses samaaegselt nende paljude
Page 1033 and 1034:
Joonis 8 Seosed tekivad ainult olem
Page 1035 and 1036:
tähenda ainult tehislikke objekte,
Page 1037 and 1038:
inimesed suhtunud uutesse asjadesse
Page 1039 and 1040:
Näiteks Lõuna-Aafrikas asuvast Bl
Page 1041 and 1042:
Joonis 3 Kunst ja kultuur on üks a
Page 1043 and 1044:
mittegeneetilisel viisil. Sellise a
Page 1045 and 1046:
asjades avalduvad inimese vaimsed o
Page 1047 and 1048:
määratleda just kognitiivse prots
show all

Maailmataju 2018

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?