02.03.2018 Views

Maailmataju 2018

"Maailmataju 2018" on taas uus väljaanne, mis on eelmisest parandatud ja palju rohkem täiustatud. Tegemist on ühtlasi ka viimase üldväljaandega, millele järgnevad aastal 2018 hulganisti eriväljaanded.

"Maailmataju 2018" on taas uus väljaanne, mis on eelmisest parandatud ja palju rohkem täiustatud. Tegemist on ühtlasi ka viimase üldväljaandega, millele järgnevad aastal 2018 hulganisti eriväljaanded.

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Sünkronisatsioon ajus on lihtsalt impulsside liikumiste regulaator. Selleks aga toome ühe hea<br />

näite. Näiteks uuringud on näidanud, et inimese aju otsmikusagara keskused koordineerivad (<br />

visuaalse ) tähelepanu korral sünkronisatsiooni abil visuaalse korteksi aktiivsust. Otsmikusagara<br />

ja visuaalse korteksi piirkondade vahel tekib funktsionaalne omavaheline seos just läbi<br />

sünkroonsuse. Otsmikusagara ja visuaalse korteksi neuronid on omavahel seega sünkroonis. Tänu<br />

sellele võetakse paremini vastu sisendit. Kuid töödeldud informatsioon võib siirduda ka<br />

visuaalsest ajupiirkonnast otsmikusagarasse. Seda võimaldab just sünkronisatsioon, mis esineb<br />

erinevate ajupiirkondade vahel. Sünkronisatsioon võimaldab informatsiooni ajus kiiresti ja<br />

tõhusalt edastada. Neuronipopulatsioonide aktiveerimisest on efektiivsem just sisend, mis on<br />

sünkroniseeritud. Aju kasutab sünkronisatsiooni, sest siis ei pea palju energiat kulutama rohkete<br />

neuronite aktsioonipotentsiaalide ( ehk impulsside ) välja saatmiseks. Sünkronisatsiooni korral on<br />

neid aga palju vähem. Kaks neuronit on omavahel funktsionaalselt seotud ainult siis, kui üks<br />

neuron saadab oma impulsi teisele neuronile. Seda võimaldab kahe neuroni sünkroonne<br />

aktivatsioon. Kõik see esineb ka erinevate ajupiirkondade vahel, mitte ainult üksikneuronite või<br />

neuronipopulatsioonide tasemel.<br />

Suure amplituudiga aeglased lained ( umbes 0,1-1 Hz ) on üldnarkoosi ajal korteksis korrapärasemad<br />

ja palju sünkroonsemad, kui teadvuseta sügava une ajal. Aeglased lained ei esine korteksis<br />

kõikjal siiski samaaegselt – s.t. osad korteksi piirkonnad on aktiivsed kui samal ajal teised<br />

piirkonnad seda ei ole. Nii on see üldnarkoosi ja teadvuseta sügava une ajal. Uuringud on<br />

näidanud ka seda, et ärkveloleku aju seisundis võib ilmneda selliseid neuroneid, mis parajasti<br />

magavad. Kuid see on nii ainult väga lokaliseeritud. See tähendab seda, et sügava une ajal (<br />

unenägudeta une ehk NREM-une ajal ) on mõned ajupiirkonnad ärkvel seisundis ( need aga ei<br />

teadvustu, sest ülejäänud ajupiirkonnad magavad ) ja samas ärkveloleku seisundi ajal on mõned<br />

ajupiirkonnad une olekus.<br />

Kui üks neuron elektriliselt laengleb ehk on tegevuspotentsiaali olekus, siis teine lähedal asuv<br />

neuron, mis on sel ajal parajasti puhkepotentsiaali olekus, satub selle esimese laengleva neuroni<br />

elektrivälja. Selline olukord aga ei jää selliseks, sest tegevuspotentsiaali olekus olev neuron läheb<br />

üle mõne lühikese aja pärast puhkeolekusse ja tema lähedal puhkeolekus olev neuron läheb üle<br />

tegevuspotentsiaali olekusse. Sellisel juhul vahetuvad omavahel potentsiaali olekud, mida siis<br />

näitabki ajusagedus ( ja seeläbi ka ajulained ). Siit on selgesti näha seda, et kui sagedus on madal<br />

ehk ajaperiood kahe erineva potentsiaali vahel on väga suur, siis erinevad väljad eralduvad<br />

hyperruumi erinevates ajahetkedes ja seetõttu ei pruugi need omavahel funktsionaalselt<br />

kontakteeruda või kombineeruda. Näiteks laetud osakeste väljad satuvad väljade kombinatsiooni<br />

ehk superpositsiooni olekusse kui need satuvad ruumis üksteisele piisavalt lähedale. Siin on see<br />

sama asi aga ainult ajaga seonduvat ( ehk sagedusega ). Näiteks kui ajusagedus on juba väga kõrge (<br />

umbes sajad või isegi tuhanded Hz-id ), siis ajaperiood kahe erineva potentsiaali oleku vahel on<br />

väga väga väike ja seetõttu võivad eraldunud väljad olla juba omavahel funktsionaalselt seotud,<br />

mille korral võib eksisteerida ka juba inimese teadvus ja üldine mina tunne. Sellisel juhul eralduvad<br />

erinevad väljad küll erinevates ajahetkedes, kuid nende väljade eraldumis-ajahetkede vahelised<br />

perioodid on lihtsalt väga väga väikesed.<br />

Normaalse aju funktsioneerimisega kaasnevad enamasti madalad ajusagedused ( ehk väga pikad<br />

ajulained ). Kuid aju suremise faasis tekib lühikeseks ajaks selline olek, mille korral esineb väga<br />

intensiivne ajuaktiivsus ehk väga kõrge ajusagedus. Enne ajuaktiivsuse lakkamist tõuseb<br />

ajuaktiivsuse sagedus lühikeseks ajaks väga suureks. Aju suremise faasis tekib mõneks lühikeseks<br />

ajaks kõrgsageduslik ajuaktiivsus.<br />

Jimo Borjigin´i 2013. aasta uurimus näitas, et pärast südameseiskumist esinevad ajulained veel<br />

umbes 30 sekundit ja seda suurema aktiivsusega. Aju aktiivsus hääbub täielikult pärast südame<br />

seiskumist umbes 30 sekundi jooksul. Sealjuures läbib ajuaktiivsuse hääbumine teatud faase.<br />

Näiteks 2 sekundit pärast südameseiskumist ajuaktiivsus suureneb, pärast seda väheneb see<br />

peaaegu kõikides ajupiirkondades ja veidi enne täielikku ajuaktiivsuse hääbumist suureneb<br />

aktiivsus lühiajaliselt üksikutes ajupiirkondades.<br />

Enne südame ja aju töö täielikku lakkamist suureneb plahvatuslikult virgatsainete hulk inimese<br />

164

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!