Views
7 months ago

Mis on aeg?

Tegemist on Maailmataju eriväljaandega, mille teemaks on ajas rändamine!

lähenedes. Selline

lähenedes. Selline klassikalises mehaanikas tuntud efekt avaldub ka reaalse Universumi paisumise korral. Maa raskuskiirendus g ei muutu, kui liikuda risti Maa raadiusega. Kuid g muutub liikudes mööda Maa raadiust. Paisuva kera kahemõõtmelise pinna kolmemõõtmeline versioon on meie paisuva Universumi ruumi geomeetria, mida ei ole võimalik ettekujutada. Sellest tulenevalt on Hubble konstant ehk Universumi kahe ruumipunkti vahelise kauguse eemaldumiskiirus ühe ruumi ühiku kohta kõikjal Universumis konstantne ( sest näiteks 1 meeter on igal pool Universumis 1 meeter, kui jätta lihtsuse huvides arvestamata ruumi kõveruse masside poolt ), kuid kahe ruumipunkti vahelise kauguse suurenemise korral ( näiteks 1 meetri asemel on nüüd vahekauguseks 2 meetrit ) on nende eemaldumiskiirused juba märgatavalt erinevad. Selles mõttes muutub Hubble´i konstant ka ruumis. 4. Kera paisumise korral liiguvad kera pinnal olevad punktid üksteisest eemale. Need punktid ise ei liigu, vaid need liiguvad kera paisumise tõttu. Nii on ka Universumis eksisteerivate kehadega. Näiteks galaktikate parved ise ei liigu, vaid need liiguvad üksteisest eemale Universumi paisumise tõttu ( s.t. Universumi paisumisega kaasa ). 5. Kera paisumise korral ei ole kera pinnal olemas äärt, kuid sellegipoolest on kera pinna kogu pindala ehk selle suurus lõpliku väärtusega ( s.t. mitte lõpmatult suur ). ong>Misong>tahes kera pinnal olevast punktist liikudes pidevalt otse edasi mööda kera pinda jõuame tagasi täpselt samasse punkti. Universumi paisuva ruumiga nii ei ole. Tume energia olemasolu näitab, et Universumi ruum on väga suures mastaabis tasane ja seega on Universumi ruumala lõpmatult suur. Seetõttu ei ole Universumil äärt ( mis tuleneb ka Universumi tsentri puudumisest ). Universumi paisuv kolmemõõtmeline ruum ei ole tegelikult paisuva kolmemõõtmelise kera kahemõõtmelise pinna kolmemõõtmeline versioon. Kera pinnal ei ole algust ega lõppu ( ehk sellel ei ole olemas ääri ) ja seetõttu on see selles mõttes lõpmatu ulatusega. Kuid sellest hoolimata on kera pinnal lõplik suurus, mitte lõpmatult suur. Kogu Universumi ruumala suureneb ajas, kuid sellegipoolest saab Universum olla lõpmatult suur. Kera pind on kinnise ruumi näide. Sileda ehk tasase ( s.t. lahtise ) ruumi näiteks on tasapind, millel liikudes mingis suvalises suunas võime liikuda lõpmatuseni. Selline ruum on lõpmatu. Kera pind on kinnine pind. Paisuva kera pinda tuleb vaadelda kui muutkonda. Keral on olemas positiivne Gaussi kõverus. 6. Kera paisumise ( näiteks õhupalli ) korral suurenevad ka kera pinnal olevad punktid, mitte ainult nende vahekaugused. Kuid Universumi paisumisega nii ei ole. Universumi paisumise korral suurenevad ainult kehade vahelised kaugused, mitte kehade enda mõõtmed. 7. Kera saab paisumise jooksul ka pöörelda ( ümber oma kujuteldava telje ) ja/või tiirelda ruumis mingi teise keha ümber. Neid pöörlevaid nähtusi Universumi paisumise korral ei esine, sest Universumil puudub paisumiskese. 8. Kuna Universumil ei ole olemas äärt, siis seega ei ole Universumil ka kuju. Näiteks kera on kerakujuline, kuid kera pinnal ehk sfääril puudub kuju. Universumi visuaalset või geomeetrilist kuju pole võimalik matemaatiliselt välja arvutada. 9. Kera paisumise korral eemalduvad kera pinnal olevad punktid üksteisest seda kiiremini, mida kaugemal need teineteisest on. See ei sõltu vaatleja asukohast kera pinnal ehk mistahes paisuva kera pinnal oleva punkti suhtes eemalduvad kõik punktid kera pinnal üksteisest seda kiiremini, mida kaugemal need üksteisest on. Täpselt nii on ka Universumi paisumise korral. Näiteks mistahes galaktika parves olles näeme me kõikide teiste galaktikate parvede eemaldumist üksteisest ( s.t. Universumi paisumist ) ehk galaktikate punanihet näeksime ükskõik millises teises galaktikas. See tähendab seda, et galaktikate parvede üksteise eemaldumise nähtus ei sõltu vaatleja asukohast 89

Universumi ruumis, mistõttu on Universumi paisumine universaalne ehk absoluutne nähtus kõikide kehade suhtes kogu Universumis. 10. Kosmoloogiline printsiip ütleb meile seda, et Universum on homogeenne ja isotroopne, aga seda ainult ruumi mõistes, mitte ajas. Universum on keskmiselt igalpool ühesugune ( s.t. ruumis ). Isotroopse ja homogeense Universumi idee pärineb Giordano Brunolt ( 1548 – 1600 ). Selle vaate järgi peaks suurtes ruumimastaapides paistma Universum samasugusena iga vaatleja jaoks ( sõltumata vaatleja asukohast Universumis ) ja seda ühel ning samal ajal. Universumi isotroopsus tähendab seda, et sellel puuduvad eelissuunad, kuid homogeensus seisneb Universumi eelispunktide puudumises. Seda on hakatud aja jooksul nimetama kosmoloogiliseks prtinsiibiks. Kõik tänapäeva kosmoloogias tõsiselt võetavad Universumi mudelid peavad olema kooskõlas selle niinimetatud kosmoloogilise printsiibiga. 11. Väikeses Universumi ruumipiirkonnas kehtib erirelatiivsusteooria. Kera paisumise mudel ja reaalne Universumi paisumine on omavahel võrreldes väga erinevad füüsikalised nähtused, mille vahel analoogia otsimine ja leidmine võib viia sageli eksiteele. Kuid antud juhul on tegemist Universumi paisumise näilise füüsikalise mudeliga, mis tähendab seda, et antud Universumi paisumise mudel ( selle ruumiline osa ) vastab täpselt 100 % näilisele Universumi paisumise füüsikalisele olemusele. See mudel on oma füüsikaliselt olemuselt absoluutselt näiline. Universumi paisumine Universumist väljapool olevale hüpoteetilisele vaatlejale Universumi paisumise füüsikaline olemus seisneb ruumi kontraktsioonis ehk antud juhul kahe ruumipunkti vahelise kauguse suurenemises. Niisamuti ka gravitatsiooni ( ehk aegruumi kõveruse ) tsentrist eemaldumise korral suurenevad ruumipunktide vahelised kaugused. Selle nähtuse vastandiks on gravitatsiooniline pikkuse kontraktsioon, mille korral vähenevad ruumipunktide vahelised kaugused gravitatsiooni tsentrile lähenedes. Sellest võib järeldada seda, et mõlemal juhul ( s.t. nii Universumi paisumise kui ka aegruumi kõveruse korral ) on tegemist ühe ja sama füüsikalise olemusega, sest kahe ruumipunkti vahelise kauguse suurenemine on oma olemuselt kolmemõõtmelise ruumi eksisteerimise tekkimine ja selle vastandiks on ruumi eksisteerimise lakkamine. Näiteks kahe ruumipunkti vahelise kauguse suurenemine esineb nii Universumi paisumise kui ka gravitatsiooni ( ehk aegruumi kõveruse ) tsentrist eemaldumise korral. Niisamuti ka kahe ruumipunkti vahelise kauguse vähenemine esineb Universumi paisumise korral ( näiteks mida enam ajas tagasi vaadata, seda enam väiksem oli Universumi ruumala ) ja seda esineb ka siis, kui läheneda aegruumi kõveruse ehk gravitatsiooni tsentrile. Eri- ja üldrelatiivsusteoorias kehtib aja ja ruumi lahutamatuse printsiip, mille korral ei saa aeg ja ruum eksisteerida üksteisest eraldi. Füüsikaliselt väljendub see selles, et ruumi teisenemise korral ( s.t. ruumipunktide omavaheliste kauguste vähenemise või suurenemise korral ) peab ka aeg teisenema ( s.t. kas ajahetkede omavahelised kaugused vähenevad või pikenevad ). Ka aeg ei saa teiseneda ilma ruumi teisenemiseta. Kuna Universumi paisumine avaldub ruumipunktide omavaheliste kauguste suurenemises, siis seega peab koos sellega ka aeg teisenema. See tähendab, et ajahetkede omavahelised kaugused ei saa enam omada siin klassikalist tähendust. Aeg ja ruum on relatiivsusteoorias relativistlikud nähtused, mille seaduspärasused peavad kehtima ka Universumi paisumise korral. 90

  • Page 1 and 2:

    MAAILMATAJU ESITLEB: Mis

  • Page 3 and 4:

    „Inimese enda olemasolu on suurim

  • Page 5 and 6:

    Ajas rändamise teooria sissejuhata

  • Page 7 and 8:

    Üleval pool olev skeem-joonis sisa

  • Page 9 and 10:

    mõjutada aegruumi omadusi. Albert

  • Page 11 and 12:

    aega ja ruumi enam ei eksisteeri. A

  • Page 13 and 14:

    Resümee Käesolevas töös on esit

  • Page 15 and 16:

    Sissejuhatus Klassikaline mehaanika

  • Page 17 and 18:

    1 Ajas rändamise füüsikateooria

  • Page 19 and 20:

    neljas mõõde ongi ajaga seotud ju

  • Page 21 and 22:

    maailmast, sest selline aja ja ruum

  • Page 23 and 24:

    omavahel kontaktis. See tähendab s

  • Page 25 and 26:

    1.1.4.2 Universumi meetriline paisu

  • Page 27 and 28:

    Joonis 8 Mida kaugemale ilmaruumi n

  • Page 29 and 30:

    = Kui me kasutame selliseid Lorentz

  • Page 31 and 32:

    kaasnema ka ruumi teisenemine. See

  • Page 33 and 34:

    illusioon, mis ei pruugi näidata s

  • Page 35 and 36:

    c järgmiselt: +( ´ ´ = l on keha

  • Page 37 and 38:

    mis tegelikult näitabki seda, et t

  • Page 39 and 40:

    Eelnevat analüüsi võib lihtsusta

  • Page 41 and 42:

    = Tegemist on siis paisuva keraga e

  • Page 43 and 44:

    = Viimane saadud võrrand võrdub k

  • Page 45 and 46:

    = Selle kordaja y muutumispiirkond

  • Page 47 and 48:

    eksisteerimist. Väljaspool aegruum

  • Page 49 and 50: = ja seetõttu saame kinemaatilise
  • Page 51 and 52: Kõike eelnevat arvestades võib ki
  • Page 53 and 54: viime liikme teisele poole võrdusm
  • Page 55 and 56: milles = + = = + = + = = = Viimases
  • Page 57 and 58: ( = ja viime ühe liikme teisele po
  • Page 59 and 60: Järgnevalt hakkame väga põhjalik
  • Page 61 and 62: See tähendab seda, et Universumi p
  • Page 63 and 64: miski seda ei takista. Kui aga võr
  • Page 65 and 66: ja seega saame võrrandi kujuks jä
  • Page 67 and 68: = ( = ( ehk lühidalt võib selle v
  • Page 69 and 70: ja integreerime aja järgi, siis sa
  • Page 71 and 72: Aeg ja ruum kosmoloogias Eespool tu
  • Page 73 and 74: ainus erinevus seisnebki selles, et
  • Page 75 and 76: uumi teisenemine ruumi kontraktsioo
  • Page 77 and 78: Kiiruse v ruudu avaldis = tuleb vä
  • Page 79 and 80: = siis saame matemaatiliselt teisen
  • Page 81 and 82: Teepikkus ct võib olla valguse tee
  • Page 83 and 84: See tähendab seda, et kui keha m o
  • Page 85 and 86: Selline võrdus kehtib ka siis kui
  • Page 87 and 88: = = Viimases võrduses on t` nö. n
  • Page 89 and 90: = = Seetõttu võime raskuskiirendu
  • Page 91 and 92: Kui aga y = ∞, siis Universumi pa
  • Page 93 and 94: = = ( = + milles Hubble´i seadus o
  • Page 95 and 96: ehk milles tihedus on avaldatav = (
  • Page 97 and 98: näiteks gravitatsiooniline aja dil
  • Page 99: K 0 ( x,y,z ). Punkt K on kera pais
  • Page 103 and 104: Joonis 18 Universum ei paisu ruumis
  • Page 105 and 106: vana Universum paistab Universumi s
  • Page 107 and 108: Universumi Suur Pauk ja algsingulaa
  • Page 109 and 110: siis sellest tulenevalt saame Unive
  • Page 111 and 112: = Järgnevalt analüüsime saadud v
  • Page 113 and 114: Universumi paisumiskiirus oli minev
  • Page 115 and 116: = Null punkt asub kera tsentrist te
  • Page 117 and 118: = = = = ehk = milles peab kehtima v
  • Page 119 and 120: ja r on väiksem kui R, mis tavafü
  • Page 121 and 122: põhjustab Universumi paisumist ehk
  • Page 123 and 124: = = oleva raadiuste suhte on võima
  • Page 125 and 126: Arvestades eespool tuletatud seosei
  • Page 127 and 128: = = = milles p ongi Universumi rõh
  • Page 129 and 130: kalda suhtes nimetatakse aga absolu
  • Page 131 and 132: Kehad M ja m „ise“ kera pinnal
  • Page 133 and 134: ehk matemaatiliselt on seda võimal
  • Page 135 and 136: Keha M sfäärilised koordinaadid o
  • Page 137 and 138: toimub Universumis pidev liikumine
  • Page 139 and 140: koordinaate ruumis ja ajas, s.t. ne
  • Page 141 and 142: Joonis 17 Keha m liikus K suhtes ta
  • Page 143 and 144: Joonis 18 Keha m on K suhtes haihtu
  • Page 145 and 146: Joonis 19 Keha m on liikunud ajas t
  • Page 147 and 148: veel üks tõsiasi. Nimelt igasugun
  • Page 149 and 150: kujutada aegruumi koordinaatsüstee
  • Page 151 and 152:

    ehk = Tõstame viimase võrrandi m

  • Page 153 and 154:

    uumiteleportatsiooniks. 2. objekti

  • Page 155 and 156:

    Joonis 21 Inimese ajas liikumise su

  • Page 157 and 158:

    nulliga. Selle tõttu ei ole inimen

  • Page 159 and 160:

    aega ja ruumi enam ei eksisteeri. A

  • Page 161 and 162:

    Joonis 21 Aegruumi augu singulaarsu

  • Page 163 and 164:

    = + + ( + . Täpsemalt öeldes kirj

  • Page 165 and 166:

    siis tegelikult ( s.t. Universumist

  • Page 167 and 168:

    Liikumise suhtelisus Liikumine on s

  • Page 169 and 170:

    1.2 Relatiivsusteooria ajas rändam

  • Page 171 and 172:

    Joonis 25 K liigub K´ suhtes valgu

  • Page 173 and 174:

    = ja pikkuse kontraktsiooni valem =

  • Page 175 and 176:

    = = = Klassikalises mehaanikas defi

  • Page 177 and 178:

    saamegi pikkuse teisenemise avaldis

  • Page 179 and 180:

    Teepikkus ct võib olla valguse tee

  • Page 181 and 182:

    See tähendab seda, et kui keha m o

  • Page 183 and 184:

    = = + + + Kui aga v/c avaldis asend

  • Page 185 and 186:

    inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlase

  • Page 187 and 188:

    = ( + = + või = ( = milles olev ko

  • Page 189 and 190:

    või = = Neid valemeid nimetatakse

  • Page 191 and 192:

    tähendab seda, et ühe vaatleja ja

  • Page 193 and 194:

    saame liikumiskiiruseks = Kuid koor

  • Page 195 and 196:

    = + + = + + = + + = + + = ( + ( + =

  • Page 197 and 198:

    Sellest tulenevalt saame y avaldada

  • Page 199 and 200:

    avaldis ainult matemaatilise defini

  • Page 201 and 202:

    = Ametlikus erirelatiivsusteooria g

  • Page 203 and 204:

    = tõestatakse ajas rändamise teoo

  • Page 205 and 206:

    milles m g = m. Täpsemate mõõtme

  • Page 207 and 208:

    Joonis 28 Tavaruum K liigub hyperru

  • Page 209 and 210:

    lähenedes aeg samuti aegleneb ja r

  • Page 211 and 212:

    = See tähendab seda, et kui = , si

  • Page 213 and 214:

    Kuid aja suhete omavahelise võrdus

  • Page 215 and 216:

    ja teepikkuse c väärtuseks saame

  • Page 217 and 218:

    = Saadud ruutjuure avaldis on matem

  • Page 219 and 220:

    korrutada mõlemad pooled valguse k

  • Page 221 and 222:

    Vastavalt üldrelatiivsusteooria ü

  • Page 223 and 224:

    ehk = milles = = Saadud viimase võ

  • Page 225 and 226:

    sfäärilistes koordinaatides: = +

  • Page 227 and 228:

    = ( + seega saame viimase võrrandi

  • Page 229 and 230:

    Geodeetilise joone meetrilise võrr

  • Page 231 and 232:

    = = = = = = Teades seda, et dt võr

  • Page 233 and 234:

    kuid seda ainult siis, kui lõpmatu

  • Page 235 and 236:

    meile tuntud Schwarzschildi raadius

  • Page 237 and 238:

    = Muutliku tähe pulseerimise perio

  • Page 239 and 240:

    = , kus = . Vektorid piirduvad ainu

  • Page 241 and 242:

    Joonis 31 Sfäärilised koordinaadi

  • Page 243 and 244:

    Koppel 1975, 123-127 ). Sfääri ra

  • Page 245 and 246:

    Tensor T kirjeldab seda, et kuidas

  • Page 247 and 248:

    ainult sellest väljas olles. Kvant

  • Page 249 and 250:

    1.3.3 Matemaatiline analüüs kvant

  • Page 251 and 252:

    = saame seega viia järgmisele mate

  • Page 253 and 254:

    = + = = = milles teepikkus on võrd

  • Page 255 and 256:

    milles = . Kvandienergia E avaldise

  • Page 257 and 258:

    siis seega saame kvandienergia E av

  • Page 259 and 260:

    läbimisel, juhtub sama ka osakese

  • Page 261 and 262:

    = + = = Saadud avaldis võrdubki la

  • Page 263 and 264:

    Kui aga keha m on hyperruumi K´ su

  • Page 265 and 266:

    omaajas lõpmata suur, kuid välisv

  • Page 267 and 268:

    Keha liikumiskiirus v näitab, et k

  • Page 269 and 270:

    ehk = = = Vaakumis liikuva valgusla

  • Page 271 and 272:

    teleportreerub ja millisesse ajahet

  • Page 273 and 274:

    ( = = = Arvestades kompleksmuutuja

  • Page 275 and 276:

    väiksem. Tuuma sees võib arvestad

  • Page 277 and 278:

    Ψ = c 1 ψ 1 (1) + c 2 ψ 1 (2) .

  • Page 279 and 280:

    Asendame saadud seosed järgmisesse

  • Page 281 and 282:

    = + + on Laplace´i operaator kolme

  • Page 283 and 284:

    = milles n = 1,2,3, ... on vabaosak

  • Page 285 and 286:

    + = saamegi tuntud fotoefekti võrr

  • Page 287 and 288:

    korraga nii kahes kohas kui ka kahe

  • Page 289 and 290:

    Lainetel on palju seaduspärasusi,

  • Page 291 and 292:

    Kuna E = E, siis mc 2 = hf. Seega h

  • Page 293 and 294:

    nendine vektor, milles on olemas fu

  • Page 295 and 296:

    valguse võnkumise sagedus on umbes

  • Page 297 and 298:

    ja tõukejõudude ehk elektrivälja

  • Page 299 and 300:

    Gravitatsiooniväli ehk aegruumi k

  • Page 301 and 302:

    = Musta augu paokiirus ehk teine ko

  • Page 303 and 304:

    1916. aastal leidis sellise lahendi

  • Page 305 and 306:

    Elektri- ja magnetväljal ( ja seeg

  • Page 307 and 308:

    kõverdunud lõpmatuseni. See tulen

  • Page 309 and 310:

    Analüüsime seda pisut. Sulgude av

  • Page 311 and 312:

    aadius. See saab väljenduda ainult

  • Page 313 and 314:

    kõverdunud ehk teisenenud lõpmatu

  • Page 315 and 316:

    ehk = = = Tuletame meelde, et välj

  • Page 317 and 318:

    annab vabade elektronide kontsentra

  • Page 319 and 320:

    Schwarzcshildi või Nordströmi raa

  • Page 321 and 322:

    = = ( ( Viimased kaks võrrandit on

  • Page 323 and 324:

    olemas negatiivne laeng ja vastupid

  • Page 325 and 326:

    potentsiaal φ kera pinnast eemaldu

  • Page 327 and 328:

    milles div = 4π ja mistahes kontuu

  • Page 329 and 330:

    = = Kuna = , siis saame viimase ava

  • Page 331 and 332:

    aegruumi lõkspinna mõõtmed ehk r

  • Page 333 and 334:

    võimalda katta mingi teise keha ko

  • Page 335 and 336:

    milles me näeme seda, et = . Matem

  • Page 337 and 338:

    Oluline on märkida seda, et pindal

  • Page 339 and 340:

    lõkspinna paksus on 10 -51 meetrit

  • Page 341 and 342:

    saame konstantse kiirusparameetri

  • Page 343 and 344:

    Tuleb mainida ka veel seda, et taan

  • Page 345 and 346:

    välja arvutada ka elektrilaengu q

  • Page 347 and 348:

    tähistab energia E elektrivälja e

  • Page 349 and 350:

    lõpmatuseni. Aegruumi lõpmatu kõ

  • Page 351 and 352:

    Joonis 4 Elektrofoormasinat võib e

  • Page 353 and 354:

    Joonis 8 Isolaatoriks sobib igasugu

  • Page 355 and 356:

    Joonis 42 Inimese kehal võivad tek

  • Page 357 and 358:

    Jenny Randles, kes dokumenteeris sa

  • Page 359 and 360:

    „Vapustatud missis Forman astus s

  • Page 361 and 362:

    „Kas nad olid ajas tagasi libisen

  • Page 363 and 364:

    https://www.youtube.com/watch?v=4qB

  • Page 365 and 366:

    süsteemide vahel eksisteerivad ain

  • Page 367 and 368:

    Joonis 47 Universumi paisumine kui

  • Page 369 and 370:

    fokuseerivad suure kujutise ekraani

  • Page 371 and 372:

    = + + + = + + + = = ( + + + = mille

  • Page 373 and 374:

    eksisteeri, kuid sellegipoolest on

  • Page 375 and 376:

    tekkimatu ja ka hävimatu. „Olema

  • Page 377 and 378:

    Tulemused Antud töö üldine tulem

  • Page 379:

    368

Mis on aeg? 2
Mis on aeg? 3
MAAILMATAJU 2016
Maailmataju 2018
Maailmataju
Maailmataju 1
Erametsaomaniku PEFC Mis on metsa sertifitseerimine?
Kui kõver on banaan?
Maksud – meilt või meie jaoks? Mis on maks? Võib öelda, et see on ...
OÜ “Meil ei ole veel nime!” Mis on meie äriplaani äri plaan:
Ajutised tätoveeringud on ohtlikud - Linnaleht
Mis tunne on olla noor keemiaõpetaja (Andero Vaarik ... - Haridus
YFR0011loeng_2 - Hot.ee
Mis värvi on inimene? - Emakeele Selts
PEATÜKK | 1 | MIS ON ROUTES
1.Mis on ettevõtlus? - Maksu- ja Tolliamet
Puumahlad ja kevadine puhastumine
Täna, 20.märtsil algab kevad - kõik ilus on ees! - Tõstamaa
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? 2. Miks ...
Mis on biofüüsika - Tartu
24 Ann Kuut. Mis on sünesteesia?
Nad on kui ühe suure pere lapsed - Tartu
Mis on uimastid ja kuidas need meie elu mõjutavad?
„Kui pidu KorraldataKse, oN järeliKult seda ... - Keel ja Kirjandus
Amülaas (S,P-Amyl, U-Amyl) Amülaas on ensüüm, mis katalüüsib ...