Views
7 months ago

Mis on aeg?

Tegemist on Maailmataju eriväljaandega, mille teemaks on ajas rändamine!

Joonis

Joonis 12 Kera paisub ajas pidevalt. Nagu jooniselt 15 näha – on kera paisunud r 3 – r 2 võrra ja ka kehade M ja m omavaheline kaugus on suurenenud s 3 – s 2 võrra. Tegemist on ajahetkega t 3 . Kera raadius on suurenenud ajas r 3 – r 2 võrra. See tähendab seda, et Universum on veelkord paisunud ja galaktikad M ja m üksteisest eemaldunud. Kera raadius r ajahetkel t 3 on: = + + Keha M sfäärilised koordinaadid ajahetkel t 3 on: = = Keha m sfäärilised koordinaadid ajahetkel t 3 on: = = = = Kera ruumala suurenes ajas. Kehad M ja m asukohad ristkoordinaadistiku suhtes on ajahetkel t 3 teistsugused kui ajahetkel t 2 . Nii samuti ka kera raadiuse pikkus. Järgnevalt taas võrdleme omavahel ajahetki t 1 , t 2 ja t 3 . Kera raadius r on erinevates ajahetkedes erineva pikkusega: = + + + + = = + + 123

Keha M sfäärilised koordinaadid on erinevates ajahetkedes ( ehk t 1 , t 2 ja t 3 ) erinevad: ehk = = = = = = = = = = = = = = = = = = Keha m sfäärilised koordinaadid on erinevates ajahetkedes ( ehk t 1 , t 2 ja t 3 ) erinevad: ehk = = = = = = = = = = = = = = = = = = ning seda sellepärast, et kera ( ehk Universum ) paisub ajas pidevalt. 124

  • Page 1 and 2:

    MAAILMATAJU ESITLEB: Mis

  • Page 3 and 4:

    „Inimese enda olemasolu on suurim

  • Page 5 and 6:

    Ajas rändamise teooria sissejuhata

  • Page 7 and 8:

    Üleval pool olev skeem-joonis sisa

  • Page 9 and 10:

    mõjutada aegruumi omadusi. Albert

  • Page 11 and 12:

    aega ja ruumi enam ei eksisteeri. A

  • Page 13 and 14:

    Resümee Käesolevas töös on esit

  • Page 15 and 16:

    Sissejuhatus Klassikaline mehaanika

  • Page 17 and 18:

    1 Ajas rändamise füüsikateooria

  • Page 19 and 20:

    neljas mõõde ongi ajaga seotud ju

  • Page 21 and 22:

    maailmast, sest selline aja ja ruum

  • Page 23 and 24:

    omavahel kontaktis. See tähendab s

  • Page 25 and 26:

    1.1.4.2 Universumi meetriline paisu

  • Page 27 and 28:

    Joonis 8 Mida kaugemale ilmaruumi n

  • Page 29 and 30:

    = Kui me kasutame selliseid Lorentz

  • Page 31 and 32:

    kaasnema ka ruumi teisenemine. See

  • Page 33 and 34:

    illusioon, mis ei pruugi näidata s

  • Page 35 and 36:

    c järgmiselt: +( ´ ´ = l on keha

  • Page 37 and 38:

    mis tegelikult näitabki seda, et t

  • Page 39 and 40:

    Eelnevat analüüsi võib lihtsusta

  • Page 41 and 42:

    = Tegemist on siis paisuva keraga e

  • Page 43 and 44:

    = Viimane saadud võrrand võrdub k

  • Page 45 and 46:

    = Selle kordaja y muutumispiirkond

  • Page 47 and 48:

    eksisteerimist. Väljaspool aegruum

  • Page 49 and 50:

    = ja seetõttu saame kinemaatilise

  • Page 51 and 52:

    Kõike eelnevat arvestades võib ki

  • Page 53 and 54:

    viime liikme teisele poole võrdusm

  • Page 55 and 56:

    milles = + = = + = + = = = Viimases

  • Page 57 and 58:

    ( = ja viime ühe liikme teisele po

  • Page 59 and 60:

    Järgnevalt hakkame väga põhjalik

  • Page 61 and 62:

    See tähendab seda, et Universumi p

  • Page 63 and 64:

    miski seda ei takista. Kui aga võr

  • Page 65 and 66:

    ja seega saame võrrandi kujuks jä

  • Page 67 and 68:

    = ( = ( ehk lühidalt võib selle v

  • Page 69 and 70:

    ja integreerime aja järgi, siis sa

  • Page 71 and 72:

    Aeg ja ruum kosmoloogias Eespool tu

  • Page 73 and 74:

    ainus erinevus seisnebki selles, et

  • Page 75 and 76:

    uumi teisenemine ruumi kontraktsioo

  • Page 77 and 78:

    Kiiruse v ruudu avaldis = tuleb vä

  • Page 79 and 80:

    = siis saame matemaatiliselt teisen

  • Page 81 and 82:

    Teepikkus ct võib olla valguse tee

  • Page 83 and 84: See tähendab seda, et kui keha m o
  • Page 85 and 86: Selline võrdus kehtib ka siis kui
  • Page 87 and 88: = = Viimases võrduses on t` nö. n
  • Page 89 and 90: = = Seetõttu võime raskuskiirendu
  • Page 91 and 92: Kui aga y = ∞, siis Universumi pa
  • Page 93 and 94: = = ( = + milles Hubble´i seadus o
  • Page 95 and 96: ehk milles tihedus on avaldatav = (
  • Page 97 and 98: näiteks gravitatsiooniline aja dil
  • Page 99 and 100: K 0 ( x,y,z ). Punkt K on kera pais
  • Page 101 and 102: Universumi ruumis, mistõttu on Uni
  • Page 103 and 104: Joonis 18 Universum ei paisu ruumis
  • Page 105 and 106: vana Universum paistab Universumi s
  • Page 107 and 108: Universumi Suur Pauk ja algsingulaa
  • Page 109 and 110: siis sellest tulenevalt saame Unive
  • Page 111 and 112: = Järgnevalt analüüsime saadud v
  • Page 113 and 114: Universumi paisumiskiirus oli minev
  • Page 115 and 116: = Null punkt asub kera tsentrist te
  • Page 117 and 118: = = = = ehk = milles peab kehtima v
  • Page 119 and 120: ja r on väiksem kui R, mis tavafü
  • Page 121 and 122: põhjustab Universumi paisumist ehk
  • Page 123 and 124: = = oleva raadiuste suhte on võima
  • Page 125 and 126: Arvestades eespool tuletatud seosei
  • Page 127 and 128: = = = milles p ongi Universumi rõh
  • Page 129 and 130: kalda suhtes nimetatakse aga absolu
  • Page 131 and 132: Kehad M ja m „ise“ kera pinnal
  • Page 133: ehk matemaatiliselt on seda võimal
  • Page 137 and 138: toimub Universumis pidev liikumine
  • Page 139 and 140: koordinaate ruumis ja ajas, s.t. ne
  • Page 141 and 142: Joonis 17 Keha m liikus K suhtes ta
  • Page 143 and 144: Joonis 18 Keha m on K suhtes haihtu
  • Page 145 and 146: Joonis 19 Keha m on liikunud ajas t
  • Page 147 and 148: veel üks tõsiasi. Nimelt igasugun
  • Page 149 and 150: kujutada aegruumi koordinaatsüstee
  • Page 151 and 152: ehk = Tõstame viimase võrrandi m
  • Page 153 and 154: uumiteleportatsiooniks. 2. objekti
  • Page 155 and 156: Joonis 21 Inimese ajas liikumise su
  • Page 157 and 158: nulliga. Selle tõttu ei ole inimen
  • Page 159 and 160: aega ja ruumi enam ei eksisteeri. A
  • Page 161 and 162: Joonis 21 Aegruumi augu singulaarsu
  • Page 163 and 164: = + + ( + . Täpsemalt öeldes kirj
  • Page 165 and 166: siis tegelikult ( s.t. Universumist
  • Page 167 and 168: Liikumise suhtelisus Liikumine on s
  • Page 169 and 170: 1.2 Relatiivsusteooria ajas rändam
  • Page 171 and 172: Joonis 25 K liigub K´ suhtes valgu
  • Page 173 and 174: = ja pikkuse kontraktsiooni valem =
  • Page 175 and 176: = = = Klassikalises mehaanikas defi
  • Page 177 and 178: saamegi pikkuse teisenemise avaldis
  • Page 179 and 180: Teepikkus ct võib olla valguse tee
  • Page 181 and 182: See tähendab seda, et kui keha m o
  • Page 183 and 184: = = + + + Kui aga v/c avaldis asend
  • Page 185 and 186:

    inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlase

  • Page 187 and 188:

    = ( + = + või = ( = milles olev ko

  • Page 189 and 190:

    või = = Neid valemeid nimetatakse

  • Page 191 and 192:

    tähendab seda, et ühe vaatleja ja

  • Page 193 and 194:

    saame liikumiskiiruseks = Kuid koor

  • Page 195 and 196:

    = + + = + + = + + = + + = ( + ( + =

  • Page 197 and 198:

    Sellest tulenevalt saame y avaldada

  • Page 199 and 200:

    avaldis ainult matemaatilise defini

  • Page 201 and 202:

    = Ametlikus erirelatiivsusteooria g

  • Page 203 and 204:

    = tõestatakse ajas rändamise teoo

  • Page 205 and 206:

    milles m g = m. Täpsemate mõõtme

  • Page 207 and 208:

    Joonis 28 Tavaruum K liigub hyperru

  • Page 209 and 210:

    lähenedes aeg samuti aegleneb ja r

  • Page 211 and 212:

    = See tähendab seda, et kui = , si

  • Page 213 and 214:

    Kuid aja suhete omavahelise võrdus

  • Page 215 and 216:

    ja teepikkuse c väärtuseks saame

  • Page 217 and 218:

    = Saadud ruutjuure avaldis on matem

  • Page 219 and 220:

    korrutada mõlemad pooled valguse k

  • Page 221 and 222:

    Vastavalt üldrelatiivsusteooria ü

  • Page 223 and 224:

    ehk = milles = = Saadud viimase võ

  • Page 225 and 226:

    sfäärilistes koordinaatides: = +

  • Page 227 and 228:

    = ( + seega saame viimase võrrandi

  • Page 229 and 230:

    Geodeetilise joone meetrilise võrr

  • Page 231 and 232:

    = = = = = = Teades seda, et dt võr

  • Page 233 and 234:

    kuid seda ainult siis, kui lõpmatu

  • Page 235 and 236:

    meile tuntud Schwarzschildi raadius

  • Page 237 and 238:

    = Muutliku tähe pulseerimise perio

  • Page 239 and 240:

    = , kus = . Vektorid piirduvad ainu

  • Page 241 and 242:

    Joonis 31 Sfäärilised koordinaadi

  • Page 243 and 244:

    Koppel 1975, 123-127 ). Sfääri ra

  • Page 245 and 246:

    Tensor T kirjeldab seda, et kuidas

  • Page 247 and 248:

    ainult sellest väljas olles. Kvant

  • Page 249 and 250:

    1.3.3 Matemaatiline analüüs kvant

  • Page 251 and 252:

    = saame seega viia järgmisele mate

  • Page 253 and 254:

    = + = = = milles teepikkus on võrd

  • Page 255 and 256:

    milles = . Kvandienergia E avaldise

  • Page 257 and 258:

    siis seega saame kvandienergia E av

  • Page 259 and 260:

    läbimisel, juhtub sama ka osakese

  • Page 261 and 262:

    = + = = Saadud avaldis võrdubki la

  • Page 263 and 264:

    Kui aga keha m on hyperruumi K´ su

  • Page 265 and 266:

    omaajas lõpmata suur, kuid välisv

  • Page 267 and 268:

    Keha liikumiskiirus v näitab, et k

  • Page 269 and 270:

    ehk = = = Vaakumis liikuva valgusla

  • Page 271 and 272:

    teleportreerub ja millisesse ajahet

  • Page 273 and 274:

    ( = = = Arvestades kompleksmuutuja

  • Page 275 and 276:

    väiksem. Tuuma sees võib arvestad

  • Page 277 and 278:

    Ψ = c 1 ψ 1 (1) + c 2 ψ 1 (2) .

  • Page 279 and 280:

    Asendame saadud seosed järgmisesse

  • Page 281 and 282:

    = + + on Laplace´i operaator kolme

  • Page 283 and 284:

    = milles n = 1,2,3, ... on vabaosak

  • Page 285 and 286:

    + = saamegi tuntud fotoefekti võrr

  • Page 287 and 288:

    korraga nii kahes kohas kui ka kahe

  • Page 289 and 290:

    Lainetel on palju seaduspärasusi,

  • Page 291 and 292:

    Kuna E = E, siis mc 2 = hf. Seega h

  • Page 293 and 294:

    nendine vektor, milles on olemas fu

  • Page 295 and 296:

    valguse võnkumise sagedus on umbes

  • Page 297 and 298:

    ja tõukejõudude ehk elektrivälja

  • Page 299 and 300:

    Gravitatsiooniväli ehk aegruumi k

  • Page 301 and 302:

    = Musta augu paokiirus ehk teine ko

  • Page 303 and 304:

    1916. aastal leidis sellise lahendi

  • Page 305 and 306:

    Elektri- ja magnetväljal ( ja seeg

  • Page 307 and 308:

    kõverdunud lõpmatuseni. See tulen

  • Page 309 and 310:

    Analüüsime seda pisut. Sulgude av

  • Page 311 and 312:

    aadius. See saab väljenduda ainult

  • Page 313 and 314:

    kõverdunud ehk teisenenud lõpmatu

  • Page 315 and 316:

    ehk = = = Tuletame meelde, et välj

  • Page 317 and 318:

    annab vabade elektronide kontsentra

  • Page 319 and 320:

    Schwarzcshildi või Nordströmi raa

  • Page 321 and 322:

    = = ( ( Viimased kaks võrrandit on

  • Page 323 and 324:

    olemas negatiivne laeng ja vastupid

  • Page 325 and 326:

    potentsiaal φ kera pinnast eemaldu

  • Page 327 and 328:

    milles div = 4π ja mistahes kontuu

  • Page 329 and 330:

    = = Kuna = , siis saame viimase ava

  • Page 331 and 332:

    aegruumi lõkspinna mõõtmed ehk r

  • Page 333 and 334:

    võimalda katta mingi teise keha ko

  • Page 335 and 336:

    milles me näeme seda, et = . Matem

  • Page 337 and 338:

    Oluline on märkida seda, et pindal

  • Page 339 and 340:

    lõkspinna paksus on 10 -51 meetrit

  • Page 341 and 342:

    saame konstantse kiirusparameetri

  • Page 343 and 344:

    Tuleb mainida ka veel seda, et taan

  • Page 345 and 346:

    välja arvutada ka elektrilaengu q

  • Page 347 and 348:

    tähistab energia E elektrivälja e

  • Page 349 and 350:

    lõpmatuseni. Aegruumi lõpmatu kõ

  • Page 351 and 352:

    Joonis 4 Elektrofoormasinat võib e

  • Page 353 and 354:

    Joonis 8 Isolaatoriks sobib igasugu

  • Page 355 and 356:

    Joonis 42 Inimese kehal võivad tek

  • Page 357 and 358:

    Jenny Randles, kes dokumenteeris sa

  • Page 359 and 360:

    „Vapustatud missis Forman astus s

  • Page 361 and 362:

    „Kas nad olid ajas tagasi libisen

  • Page 363 and 364:

    https://www.youtube.com/watch?v=4qB

  • Page 365 and 366:

    süsteemide vahel eksisteerivad ain

  • Page 367 and 368:

    Joonis 47 Universumi paisumine kui

  • Page 369 and 370:

    fokuseerivad suure kujutise ekraani

  • Page 371 and 372:

    = + + + = + + + = = ( + + + = mille

  • Page 373 and 374:

    eksisteeri, kuid sellegipoolest on

  • Page 375 and 376:

    tekkimatu ja ka hävimatu. „Olema

  • Page 377 and 378:

    Tulemused Antud töö üldine tulem

  • Page 379:

    368

Mis on aeg? 2
Mis on aeg? 3
MAAILMATAJU 2016
Maailmataju 2018
Maailmataju
Maailmataju 1
Kui kõver on banaan?
Mis kasu on ärianalüüsist_Indrek Saul
Erametsaomaniku PEFC Mis on metsa sertifitseerimine?
Emakakaelavähk on ennetatav ja ravitav
Kas Eesti kool on maailmahariduseks valmis? (Tõnis Lukas)
Maksud – meilt või meie jaoks? Mis on maks? Võib öelda, et see on ...
OÜ “Meil ei ole veel nime!” Mis on meie äriplaani äri plaan:
Ajutised tätoveeringud on ohtlikud - Linnaleht
Mis tunne on olla noor keemiaõpetaja (Andero Vaarik ... - Haridus
„Kui pidu KorraldataKse, oN järeliKult seda ... - Keel ja Kirjandus
YFR0011loeng_2 - Hot.ee
Mis värvi on inimene? - Emakeele Selts
PEATÜKK | 1 | MIS ON ROUTES
1.Mis on ettevõtlus? - Maksu- ja Tolliamet
Puumahlad ja kevadine puhastumine
Täna, 20.märtsil algab kevad - kõik ilus on ees! - Tõstamaa
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? 2. Miks ...
Mis on biofüüsika - Tartu
24 Ann Kuut. Mis on sünesteesia?
Mis on sooldumine ja naatriumi kuhjumine? - agrilife - Europa
Nad on kui ühe suure pere lapsed - Tartu