Tegemist on Maailmataju eriväljaandega, mille teemaks on ajas rändamine!
piirkonda, kus vett ei ole ( vee tihedus on 0 ), siis paat enam vee vooluga kaasa liikuma ei hakka. Täpselt sama on ka Universumi paisumisega. Kui inimene on aegruumis ( dt = x ja ds = y ), siis ta läheb Universumi paisumisega kaasa. Kui aga inimene satub sellisesse aegruumi piirkonda, kus aega ja ruumi enam ei olegi ( dt = 0 ja ds = 0 ), siis ta ei ole enam Universumi paisumisega füüsikalises vastastikmõjus. See tähendab seda, et inimene ei lähe enam Universumi paisumisega enam kaasa. Universumi ( ehk selle makro-aegruumi ) paisumise mudeliks tuuakse sageli välja just õhupalli paisumist. Oletame seda, et õhupallile tehakse auk, kuid sellegipoolest õhupall paisub edasi. Kui nüüd mingi keha paisuva õhupalli pinnalt kukub sinna auku, siis ei ole see keha enam „kontaktis“ paisuva õhupalliga ( keha ei lähe enam paisuva õhupalli liikumisega kaasa ). Samamoodi on ka aegruumi augu ja Universumi paisumise korral. Näiteks kui miski satub aegruumi auku, pole see enam „vastastikuses seoses“ Universumi paisumisega ( keha ei lähe enam paisuva Universumiga kaasa ). Selline aegruumi piirkond, mille korral kahe ruumipunkti vaheline kaugus ds võrdub nulliga ja aeg on jäänud seisma, esineb gravitatsioonivälja tsentris. Kuid sellisesse aegruumi piirkonda on võimalik sattuda ka siis, kui ületatakse valguse kiirus vaakumis ( mida tegelikult niikuinii ei ole võimalik sooritada ). Ka sellisel juhul on aeg peatunud ja keha pikkus võrdub nulliga ( seda loomulikult mingi taustsüsteemi suhtes ). Kuid ka sellisel juhul ei ole keha enam füüsikalises vastastikuses seoses Universumi paisumisega. Järelikult hakkavad siin kehtima juba uued füüsikalised seaduspärasused. Universumi meetrilist paisumist kirjeldab Robertson-Walkeri meetrika sfääriliste koordinaatide korral: = + ( + + kus ajakoordinaat t on Universumi eluiga, K on konstant, mis on seotud kõvera ruumiga ja a(t) on aja funktsioon, mis sõltub Universumi paisumisest või võimalikust kokkutõmbumisest. Kahe ruumipunkti vahelist kaugust ( ehk ka Universumi „suurust“ ) näitab s, mille väärtus ajas t muutub. Seda see Robertson-Walkeri meetrika näitabki. Meetrika sõltub ka K konstandi väärtusest ehk ruumi kõverusest – seda, et kas tegemist on tasase, negatiivse või positiivse kõveruse ruumiga. Sellest seosest ongi näha seda, et kui keha ei allu enam Universumi paisumisele ( see tähendab seda, et keha asub piirkonnas, kus ds võrdub nulliga ), siis ei ole ta ka seotud Universumi ajaga t. Seda on meetrikast otseselt näha. Järelikult keha suhestub Universumi ajaga teisiti, kui seda Universumi paisumise allumise korral. Teada on seda, et Universumi ruumala on erinevatel ajahetkedel erineva suurusega. Kuidas siis keha suhestub Universumi ajaga, seda me nüüd järgnevalt vaatamegi. 143
Joonis 21 Inimese ajas liikumise suund sõltub ümberoleva ruumi kõverusest ja selle paisumisest. 1. Ajas rändamise teooria üheks põhialuseks on väide, et erinevatel ajahetkedel on omad ruumipunktid. Selline seaduspärasus tuleneb näiteks aja ja ruumi lahutamatuse printsiibist, mida väidab näiteks erirelatiivsusteooria. See tähendab seda, et aeg ja ruum ei saa olla üksteisest lahus. Need kaks moodustavad ühe terviku - aegruumi. Ja sellest järeldubki tõsiasi, et rännates ajas, peame ka liikuma ruumis. 144
MAAILMATAJU ESITLEB: Mis
„Inimese enda olemasolu on suurim
Ajas rändamise teooria sissejuhata
Üleval pool olev skeem-joonis sisa
mõjutada aegruumi omadusi. Albert
aega ja ruumi enam ei eksisteeri. A
Resümee Käesolevas töös on esit
Sissejuhatus Klassikaline mehaanika
1 Ajas rändamise füüsikateooria
neljas mõõde ongi ajaga seotud ju
maailmast, sest selline aja ja ruum
omavahel kontaktis. See tähendab s
1.1.4.2 Universumi meetriline paisu
Joonis 8 Mida kaugemale ilmaruumi n
= Kui me kasutame selliseid Lorentz
kaasnema ka ruumi teisenemine. See
illusioon, mis ei pruugi näidata s
c järgmiselt: +( ´ ´ = l on keha
mis tegelikult näitabki seda, et t
Eelnevat analüüsi võib lihtsusta
= Tegemist on siis paisuva keraga e
= Viimane saadud võrrand võrdub k
= Selle kordaja y muutumispiirkond
eksisteerimist. Väljaspool aegruum
= ja seetõttu saame kinemaatilise
Kõike eelnevat arvestades võib ki
viime liikme teisele poole võrdusm
milles = + = = + = + = = = Viimases
( = ja viime ühe liikme teisele po
Järgnevalt hakkame väga põhjalik
See tähendab seda, et Universumi p
miski seda ei takista. Kui aga võr
ja seega saame võrrandi kujuks jä
= ( = ( ehk lühidalt võib selle v
ja integreerime aja järgi, siis sa
Aeg ja ruum kosmoloogias Eespool tu
ainus erinevus seisnebki selles, et
uumi teisenemine ruumi kontraktsioo
Kiiruse v ruudu avaldis = tuleb vä
= siis saame matemaatiliselt teisen
Teepikkus ct võib olla valguse tee
See tähendab seda, et kui keha m o
Selline võrdus kehtib ka siis kui
= = Viimases võrduses on t` nö. n
= = Seetõttu võime raskuskiirendu
Kui aga y = ∞, siis Universumi pa
= = ( = + milles Hubble´i seadus o
ehk milles tihedus on avaldatav = (
näiteks gravitatsiooniline aja dil
K 0 ( x,y,z ). Punkt K on kera pais
Universumi ruumis, mistõttu on Uni
milles m g = m. Täpsemate mõõtme
Joonis 28 Tavaruum K liigub hyperru
lähenedes aeg samuti aegleneb ja r
= See tähendab seda, et kui = , si
Kuid aja suhete omavahelise võrdus
ja teepikkuse c väärtuseks saame
= Saadud ruutjuure avaldis on matem
korrutada mõlemad pooled valguse k
Vastavalt üldrelatiivsusteooria ü
ehk = milles = = Saadud viimase võ
sfäärilistes koordinaatides: = +
= ( + seega saame viimase võrrandi
Geodeetilise joone meetrilise võrr
= = = = = = Teades seda, et dt võr
kuid seda ainult siis, kui lõpmatu
meile tuntud Schwarzschildi raadius
= Muutliku tähe pulseerimise perio
= , kus = . Vektorid piirduvad ainu
Joonis 31 Sfäärilised koordinaadi
Koppel 1975, 123-127 ). Sfääri ra
Tensor T kirjeldab seda, et kuidas
ainult sellest väljas olles. Kvant
1.3.3 Matemaatiline analüüs kvant
= saame seega viia järgmisele mate
= + = = = milles teepikkus on võrd
milles = . Kvandienergia E avaldise
siis seega saame kvandienergia E av
läbimisel, juhtub sama ka osakese
= + = = Saadud avaldis võrdubki la
Kui aga keha m on hyperruumi K´ su
omaajas lõpmata suur, kuid välisv
Keha liikumiskiirus v näitab, et k
ehk = = = Vaakumis liikuva valgusla
teleportreerub ja millisesse ajahet
( = = = Arvestades kompleksmuutuja
väiksem. Tuuma sees võib arvestad
Ψ = c 1 ψ 1 (1) + c 2 ψ 1 (2) .
Asendame saadud seosed järgmisesse
= + + on Laplace´i operaator kolme
= milles n = 1,2,3, ... on vabaosak
+ = saamegi tuntud fotoefekti võrr
korraga nii kahes kohas kui ka kahe
Lainetel on palju seaduspärasusi,
Kuna E = E, siis mc 2 = hf. Seega h
nendine vektor, milles on olemas fu
valguse võnkumise sagedus on umbes
ja tõukejõudude ehk elektrivälja
Gravitatsiooniväli ehk aegruumi k
= Musta augu paokiirus ehk teine ko
1916. aastal leidis sellise lahendi
Elektri- ja magnetväljal ( ja seeg
kõverdunud lõpmatuseni. See tulen
Analüüsime seda pisut. Sulgude av
aadius. See saab väljenduda ainult
kõverdunud ehk teisenenud lõpmatu
ehk = = = Tuletame meelde, et välj
annab vabade elektronide kontsentra
Schwarzcshildi või Nordströmi raa
= = ( ( Viimased kaks võrrandit on
olemas negatiivne laeng ja vastupid
potentsiaal φ kera pinnast eemaldu
milles div = 4π ja mistahes kontuu
= = Kuna = , siis saame viimase ava
aegruumi lõkspinna mõõtmed ehk r
võimalda katta mingi teise keha ko
milles me näeme seda, et = . Matem
Oluline on märkida seda, et pindal
lõkspinna paksus on 10 -51 meetrit
saame konstantse kiirusparameetri
Tuleb mainida ka veel seda, et taan
välja arvutada ka elektrilaengu q
tähistab energia E elektrivälja e
lõpmatuseni. Aegruumi lõpmatu kõ
Joonis 4 Elektrofoormasinat võib e
Joonis 8 Isolaatoriks sobib igasugu
Joonis 42 Inimese kehal võivad tek
Jenny Randles, kes dokumenteeris sa
„Vapustatud missis Forman astus s
„Kas nad olid ajas tagasi libisen
https://www.youtube.com/watch?v=4qB
süsteemide vahel eksisteerivad ain
Joonis 47 Universumi paisumine kui
fokuseerivad suure kujutise ekraani
= + + + = + + + = = ( + + + = mille
eksisteeri, kuid sellegipoolest on
tekkimatu ja ka hävimatu. „Olema
Tulemused Antud töö üldine tulem
368