Tegemist on Maailmataju eriväljaandega, mille teemaks on ajas rändamine!
Näiteks olgu meil täht massiga M, tema Schwarzschildi raadius R s ja tähe tegelik raadius R. Järgnevalt uurime tähe tegeliku ja Schwarzschildi raadiuse suhet. Valguse punanihkest saadud valemi järgi on võimalik välja arvutada sageduse muutus Δf = f – f´. Kuid seda eeldusel, et valgus lähtub tähelt massiga M ja raadiusega R lõpmata kaugele. Seda seost kirjeldab meile järgmine valem: = Ka nii on võimalik välja arvutada valguskiire paindumisnurk ( radiaanides ) α: Selle tegelik kuju on üldrelatiivsusteoorias aga α = 2R s / R. Kuid sellest hoolimata on suurusjärk ikkagi umbes R s / R. Vaatame aga järgmist joonist: = Joonis 30 Valguskiire paindumine tähe raskusväljas. Valguse kiir möödub tähest raadiusega R ja selle tulemusena see paindub. Tähe raadiuste suhe R s / R esineb ka seoseenergias E s , mida põhjustab tähe gravitatsioonijõud. Seda nimetatakse massikaoks ja selle matemaatiline avaldis on E s = c 2 ΔM. See sarnaneb aatomituumade seoseenergiaga, mis vabaneb raskete tuumade lagunemisel või kergete tuumade ühinemisel. Kuid see tähendab ka seda, et näiteks samasugust energiat c 2 ΔM oleks vaja tähe massiga M hajutamiseks lõpmata hõredaks gaasiks. Seda aga väljendab järgmine massikao ja massi suhe: Viimase seose paremale poolele annavad palju täpsemad arvutused kordaja 0,6. Kui me hindame ainult suurusjärku, siis seda kordajat valemis vaja ei lähe. Ka siis on võimalik viimast seost kasutada paljude tähemudelite välja arvutamiseks. Raadiuste suhe R s / R esineb ka helikiiruse valemis. Heli on füüsikalises mõttes rõhuäirituse levimine ruumis. Näiteks keskkonna tiheduse σ muutudes Δσ võrra muutub ka rõhk Δp võrra. Helikiirus avaldub seega järgmiselt: = = Tähe gravitatsioonijõu ja rõhu valemid võimaldavad helikiiruse ja valgusekiiruse suhte suurusjärguks järgmise avaldise: 225
= Muutliku tähe pulseerimise perioodi T saame rõhuäirituse levimiskiirusest järgmiselt: = = Astronoomiline objekt muutub nähtamatuks, kui Schwarzschildi raadius on suurem objekti mittepöörleva kerakujulise keha raadiusest. Nii tekib väidetavalt must auk. Neutrontähed on kõige tihedamad objektid Universumis. ( Keskinen ja Oja 1983, 71-74 ). Pöörlevat musta auku ümbritseb kaks horisonti: statsionaarsusraja ja sündmuste horisont. Statsionaarsusraja on kokku surutud musta augu pooluste kohalt, kuid ekvaatori juures ulatub see natuke väljapoole sündmuste horisonti. Musta augu sündmuste horisont ( ehk musta augu pind ) ise on aga täiesti kerakujuline ja mittepöörlev ning selle tsentris asub singulaarsus ( mida tegelikult pole olemas ). Nende kahe horisondi vahel asub ergosfäär, kus absoluutselt kõik kehad pöörlevad ümber musta augu ja nende pöörlemissuunad ühtivad musta augu pöörlemissuunaga. Ergosfääris ei püsi paigal mitte ükski keha, kuid sealt on võimalik välja pääseda. Musta augu sündmuste horisondist ei ole võimalik välja pääseda. Aja kulgemine erinevates taustsüsteemides on erinev ehk see on suhteline, mis sõltub vaatleja asukohast ruumis ehk sõltub taustsüsteemi valikust. Näiteks kui mingi vaatleja siirduks oma tähelaevaga kosmosesse kiirusega, mis läheneb valguse kiirusele vaakumis ja tuleks 22 aastat hiljem maa peale tagasi, siis maa peal on möödunud selle aja jooksul peaaegu 1000 aastat. Seega vaatleja rändas ajas tulevikku. Ületada valguse kiirust vaakumis pole reaalselt võimalik, sest lõpmatut energiat pole kusagilt võtta. Sama on tegelikult ka aegruumi auguga ( ehk aegruumi tunneliga ). Näiteks aegruumi augu tsentrisse pole võimalik reaalselt liikuda, sest sarnaselt valguse kiirusega vaakumis aegleneb aeg ja keha pikkus lüheneb aegruumi augule lähenemisel. Seetõttu lähenedes augule reisib keha ajas tulevikku ja augu servale jõudmiseks peab keha rändama ajas lõpmata kaugesse tulevikku. Kuid ajas ja ruumis ei eksisteeri mitte miski lõpmata kaua – isegi ka aegruumi auk ise, sest need aja jooksul kvantaurustuvad. Näiteks mustad augud aja jooksul „auravad“, mida tuntakse Hawkingi kiirgusena. Selle käigus tekivad osakeste paarid, mida põhjustab musta augu energia. Osakeste paarist langeb üks osake musta auku, kuid teine osake kiirgub eemale. Ka musta augu pöörlemise tõttu emiteerivad pöörlemistelje poolused mateeriat, mis viib lõpuks musta augu hääbumiseni. Igasugune aine, mis langeb musta auku, tekitab elektromagnetkiirguse voo musta augu ümbritsevasse ruumi. Musta augu pöörlemistelje poolustelt väljuvad üksteisele vastandsuundades ümbritsevasse ruumi suured kiirgusvood. Nende järgi on võimalik välja arvutada musta augu energia. Samas ei pääse musta augu tsentrist ka mitte miski välja, isegi mitte valgus. Täpsemalt öeldes pääseb valgus musta augu tsentrist küll välja, kuid see võtab lihtsalt lõpmatult kaua aega. Aja ( ja ruumi ) teisenemised gravitatsiooniväljas ehk aegruumi augu ümbritsevas aegruumis avalduvad väga selgesti järgmises katses. Näiteks oletame, et tsentraalsümmeetrilises väljas asetsevad kaks kiirgusallikat kaugusel r 1 ja r 2 ( r 1 < r 2 ) välja tsentrist. Need kiirgusallikad on ühesugused ja nende omaajad on aga järgmised: = 226
MAAILMATAJU ESITLEB: Mis
„Inimese enda olemasolu on suurim
Ajas rändamise teooria sissejuhata
Üleval pool olev skeem-joonis sisa
mõjutada aegruumi omadusi. Albert
aega ja ruumi enam ei eksisteeri. A
Resümee Käesolevas töös on esit
Sissejuhatus Klassikaline mehaanika
1 Ajas rändamise füüsikateooria
neljas mõõde ongi ajaga seotud ju
maailmast, sest selline aja ja ruum
omavahel kontaktis. See tähendab s
1.1.4.2 Universumi meetriline paisu
Joonis 8 Mida kaugemale ilmaruumi n
= Kui me kasutame selliseid Lorentz
kaasnema ka ruumi teisenemine. See
illusioon, mis ei pruugi näidata s
c järgmiselt: +( ´ ´ = l on keha
mis tegelikult näitabki seda, et t
Eelnevat analüüsi võib lihtsusta
= Tegemist on siis paisuva keraga e
= Viimane saadud võrrand võrdub k
= Selle kordaja y muutumispiirkond
eksisteerimist. Väljaspool aegruum
= ja seetõttu saame kinemaatilise
Kõike eelnevat arvestades võib ki
viime liikme teisele poole võrdusm
milles = + = = + = + = = = Viimases
( = ja viime ühe liikme teisele po
Järgnevalt hakkame väga põhjalik
See tähendab seda, et Universumi p
miski seda ei takista. Kui aga võr
ja seega saame võrrandi kujuks jä
= ( = ( ehk lühidalt võib selle v
ja integreerime aja järgi, siis sa
Aeg ja ruum kosmoloogias Eespool tu
ainus erinevus seisnebki selles, et
uumi teisenemine ruumi kontraktsioo
Kiiruse v ruudu avaldis = tuleb vä
= siis saame matemaatiliselt teisen
Teepikkus ct võib olla valguse tee
See tähendab seda, et kui keha m o
Selline võrdus kehtib ka siis kui
= = Viimases võrduses on t` nö. n
= = Seetõttu võime raskuskiirendu
Kui aga y = ∞, siis Universumi pa
= = ( = + milles Hubble´i seadus o
ehk milles tihedus on avaldatav = (
näiteks gravitatsiooniline aja dil
K 0 ( x,y,z ). Punkt K on kera pais
Universumi ruumis, mistõttu on Uni
Joonis 18 Universum ei paisu ruumis
vana Universum paistab Universumi s
Universumi Suur Pauk ja algsingulaa
siis sellest tulenevalt saame Unive
= Järgnevalt analüüsime saadud v
Universumi paisumiskiirus oli minev
= Null punkt asub kera tsentrist te
= = = = ehk = milles peab kehtima v
ja r on väiksem kui R, mis tavafü
põhjustab Universumi paisumist ehk
= = oleva raadiuste suhte on võima
Arvestades eespool tuletatud seosei
= = = milles p ongi Universumi rõh
kalda suhtes nimetatakse aga absolu
Kehad M ja m „ise“ kera pinnal
ehk matemaatiliselt on seda võimal
Keha M sfäärilised koordinaadid o
toimub Universumis pidev liikumine
koordinaate ruumis ja ajas, s.t. ne
Joonis 17 Keha m liikus K suhtes ta
Joonis 18 Keha m on K suhtes haihtu
Joonis 19 Keha m on liikunud ajas t
veel üks tõsiasi. Nimelt igasugun
kujutada aegruumi koordinaatsüstee
ehk = Tõstame viimase võrrandi m
uumiteleportatsiooniks. 2. objekti
Joonis 21 Inimese ajas liikumise su
nulliga. Selle tõttu ei ole inimen
aega ja ruumi enam ei eksisteeri. A
Joonis 21 Aegruumi augu singulaarsu
= + + ( + . Täpsemalt öeldes kirj
siis tegelikult ( s.t. Universumist
Liikumise suhtelisus Liikumine on s
1.2 Relatiivsusteooria ajas rändam
Joonis 25 K liigub K´ suhtes valgu
= ja pikkuse kontraktsiooni valem =
= = = Klassikalises mehaanikas defi
saamegi pikkuse teisenemise avaldis
Teepikkus ct võib olla valguse tee
See tähendab seda, et kui keha m o
= = + + + Kui aga v/c avaldis asend
korraga nii kahes kohas kui ka kahe
Lainetel on palju seaduspärasusi,
Kuna E = E, siis mc 2 = hf. Seega h
nendine vektor, milles on olemas fu
valguse võnkumise sagedus on umbes
ja tõukejõudude ehk elektrivälja
Gravitatsiooniväli ehk aegruumi k
= Musta augu paokiirus ehk teine ko
1916. aastal leidis sellise lahendi
Elektri- ja magnetväljal ( ja seeg
kõverdunud lõpmatuseni. See tulen
Analüüsime seda pisut. Sulgude av
aadius. See saab väljenduda ainult
kõverdunud ehk teisenenud lõpmatu
ehk = = = Tuletame meelde, et välj
annab vabade elektronide kontsentra
Schwarzcshildi või Nordströmi raa
= = ( ( Viimased kaks võrrandit on
olemas negatiivne laeng ja vastupid
potentsiaal φ kera pinnast eemaldu
milles div = 4π ja mistahes kontuu
= = Kuna = , siis saame viimase ava
aegruumi lõkspinna mõõtmed ehk r
võimalda katta mingi teise keha ko
milles me näeme seda, et = . Matem
Oluline on märkida seda, et pindal
lõkspinna paksus on 10 -51 meetrit
saame konstantse kiirusparameetri
Tuleb mainida ka veel seda, et taan
välja arvutada ka elektrilaengu q
tähistab energia E elektrivälja e
lõpmatuseni. Aegruumi lõpmatu kõ
Joonis 4 Elektrofoormasinat võib e
Joonis 8 Isolaatoriks sobib igasugu
Joonis 42 Inimese kehal võivad tek
Jenny Randles, kes dokumenteeris sa
„Vapustatud missis Forman astus s
„Kas nad olid ajas tagasi libisen
https://www.youtube.com/watch?v=4qB
süsteemide vahel eksisteerivad ain
Joonis 47 Universumi paisumine kui
fokuseerivad suure kujutise ekraani
= + + + = + + + = = ( + + + = mille
eksisteeri, kuid sellegipoolest on
tekkimatu ja ka hävimatu. „Olema
Tulemused Antud töö üldine tulem
368