Views
8 months ago

Mis on aeg?

Tegemist on Maailmataju eriväljaandega, mille teemaks on ajas rändamine!

= = jagada r-ga ja

= = jagada r-ga ja korrutada dt-ga ning saame = ( Saadud võrrandi esimese poole integreerime r 0 -st r-ni ja võrrandi teise poole t 0 -st t-ni: = ( Kuna diferentsiaalvõrrandite teooriast on teada seda, et siis seega saame = + = ( Võrrandi esimesel poolel tuleb võtta ln: = ( Teades aga seda, et = saame lõppkokkuvõtteks järgmise seose = ( ehk ( = ( Oletame seda, et H ( t ) = H = constant mingisuguse lühikese ajaperioodi jooksul Järelikult saame ( = ( mis näitabki meile seda Hubble´i seadust antud kujul ja graafiliselt avaldub see aga järgmiselt: 15

Joonis 8 Mida kaugemale ilmaruumi näeme, seda kiiremini galaktika meist eemaldub. Universumi paisumine avaldub ainult väga suures ruumimastaabis – näiteks galaktikate parvede ja superparvede mõõtkavas. See tähendab, et mida suurem on kahe ruumipunkti vaheline kaugus ( ehk mida kaugemal on üksteisest galaktikate parved ), seda kiiremini need üksteisest eemalduvad. Universumi ruumipunktide vahelised eemaldumiskiirused lähenevad nullile väga väikeses ruumimastaabis ( näiteks planeetide ja tähtede mõõtkavas ), kuid väga väga suures ruumimastaabis ( näiteks isegi suuremas ruumimõõtkavas kui galaktikate superparved ) lähenevad need aga juba valguse kiirusele vaakumis. Näiteks kui kahe ruumipunkti vaheline kaugus on 1 Mpc ehk 3,2 miljonit valgusaastat, siis nende eemaldumiskiirus on umbes 50...80 km/s. Kui aga nende vahekaugus on üks meeter, siis nende eemaldumiskiirus on 2 * 10 -18 m/s, sest Hubble konstandi väärtus 50...80 (km/s)Mpc korral on SI-süsteemis 2 * 10 -18 m/s ühe meetri kohta. See on umbes nagu planeedi Maa suurenemine ühe mikromeetri võrra aastas. Väga väga suures ruumimastaabis ( näiteks isegi suuremas ruumimõõtkavas kui galaktikate superparved ) läheneb Universumi paisumiskiirus valguse kiirusele vaakumis. Kui valemis = on z > 1, siis galaktikate eemaldumiskiirus v r on suurem valguse kiirusest vaakumis. Sellisel juhul peame kasutama relatiivsusteooriat, et leida lainepikkuse muutust ehk spektrijoone nihet valguse kiirusele lähedaste suhteliste kiiruste korral. Lainet kirjeldav üldine võrrand on aga järgmine: ( = + milles ω=2πf on nn. ringsagedus ja sagedus ise on = , milles on lainepikkus. Oletame seda, et valgusallikas eemaldub meist valguse kiirusele c lähedase kiirusega. Kuna valguse kiirusele c lähedase kiirusega liikumise korral teisenevad aeg ja ruum, siis seega peame kasutama Lorentzi teisenduse valemeid: = ( + ja = + Vastavalt Lorentzi teisendusvalemitele teiseneb lainevõrrandi liige + järgmiselt: + = + + + = + + + = + + y on kinemaatiline tegur: 16

  • Page 1 and 2: MAAILMATAJU ESITLEB: Mis
  • Page 3 and 4: „Inimese enda olemasolu on suurim
  • Page 5 and 6: Ajas rändamise teooria sissejuhata
  • Page 7 and 8: Üleval pool olev skeem-joonis sisa
  • Page 9 and 10: mõjutada aegruumi omadusi. Albert
  • Page 11 and 12: aega ja ruumi enam ei eksisteeri. A
  • Page 13 and 14: Resümee Käesolevas töös on esit
  • Page 15 and 16: Sissejuhatus Klassikaline mehaanika
  • Page 17 and 18: 1 Ajas rändamise füüsikateooria
  • Page 19 and 20: neljas mõõde ongi ajaga seotud ju
  • Page 21 and 22: maailmast, sest selline aja ja ruum
  • Page 23 and 24: omavahel kontaktis. See tähendab s
  • Page 25: 1.1.4.2 Universumi meetriline paisu
  • Page 29 and 30: = Kui me kasutame selliseid Lorentz
  • Page 31 and 32: kaasnema ka ruumi teisenemine. See
  • Page 33 and 34: illusioon, mis ei pruugi näidata s
  • Page 35 and 36: c järgmiselt: +( ´ ´ = l on keha
  • Page 37 and 38: mis tegelikult näitabki seda, et t
  • Page 39 and 40: Eelnevat analüüsi võib lihtsusta
  • Page 41 and 42: = Tegemist on siis paisuva keraga e
  • Page 43 and 44: = Viimane saadud võrrand võrdub k
  • Page 45 and 46: = Selle kordaja y muutumispiirkond
  • Page 47 and 48: eksisteerimist. Väljaspool aegruum
  • Page 49 and 50: = ja seetõttu saame kinemaatilise
  • Page 51 and 52: Kõike eelnevat arvestades võib ki
  • Page 53 and 54: viime liikme teisele poole võrdusm
  • Page 55 and 56: milles = + = = + = + = = = Viimases
  • Page 57 and 58: ( = ja viime ühe liikme teisele po
  • Page 59 and 60: Järgnevalt hakkame väga põhjalik
  • Page 61 and 62: See tähendab seda, et Universumi p
  • Page 63 and 64: miski seda ei takista. Kui aga võr
  • Page 65 and 66: ja seega saame võrrandi kujuks jä
  • Page 67 and 68: = ( = ( ehk lühidalt võib selle v
  • Page 69 and 70: ja integreerime aja järgi, siis sa
  • Page 71 and 72: Aeg ja ruum kosmoloogias Eespool tu
  • Page 73 and 74: ainus erinevus seisnebki selles, et
  • Page 75 and 76: uumi teisenemine ruumi kontraktsioo
  • Page 77 and 78:

    Kiiruse v ruudu avaldis = tuleb vä

  • Page 79 and 80:

    = siis saame matemaatiliselt teisen

  • Page 81 and 82:

    Teepikkus ct võib olla valguse tee

  • Page 83 and 84:

    See tähendab seda, et kui keha m o

  • Page 85 and 86:

    Selline võrdus kehtib ka siis kui

  • Page 87 and 88:

    = = Viimases võrduses on t` nö. n

  • Page 89 and 90:

    = = Seetõttu võime raskuskiirendu

  • Page 91 and 92:

    Kui aga y = ∞, siis Universumi pa

  • Page 93 and 94:

    = = ( = + milles Hubble´i seadus o

  • Page 95 and 96:

    ehk milles tihedus on avaldatav = (

  • Page 97 and 98:

    näiteks gravitatsiooniline aja dil

  • Page 99 and 100:

    K 0 ( x,y,z ). Punkt K on kera pais

  • Page 101 and 102:

    Universumi ruumis, mistõttu on Uni

  • Page 103 and 104:

    Joonis 18 Universum ei paisu ruumis

  • Page 105 and 106:

    vana Universum paistab Universumi s

  • Page 107 and 108:

    Universumi Suur Pauk ja algsingulaa

  • Page 109 and 110:

    siis sellest tulenevalt saame Unive

  • Page 111 and 112:

    = Järgnevalt analüüsime saadud v

  • Page 113 and 114:

    Universumi paisumiskiirus oli minev

  • Page 115 and 116:

    = Null punkt asub kera tsentrist te

  • Page 117 and 118:

    = = = = ehk = milles peab kehtima v

  • Page 119 and 120:

    ja r on väiksem kui R, mis tavafü

  • Page 121 and 122:

    põhjustab Universumi paisumist ehk

  • Page 123 and 124:

    = = oleva raadiuste suhte on võima

  • Page 125 and 126:

    Arvestades eespool tuletatud seosei

  • Page 127 and 128:

    = = = milles p ongi Universumi rõh

  • Page 129 and 130:

    kalda suhtes nimetatakse aga absolu

  • Page 131 and 132:

    Kehad M ja m „ise“ kera pinnal

  • Page 133 and 134:

    ehk matemaatiliselt on seda võimal

  • Page 135 and 136:

    Keha M sfäärilised koordinaadid o

  • Page 137 and 138:

    toimub Universumis pidev liikumine

  • Page 139 and 140:

    koordinaate ruumis ja ajas, s.t. ne

  • Page 141 and 142:

    Joonis 17 Keha m liikus K suhtes ta

  • Page 143 and 144:

    Joonis 18 Keha m on K suhtes haihtu

  • Page 145 and 146:

    Joonis 19 Keha m on liikunud ajas t

  • Page 147 and 148:

    veel üks tõsiasi. Nimelt igasugun

  • Page 149 and 150:

    kujutada aegruumi koordinaatsüstee

  • Page 151 and 152:

    ehk = Tõstame viimase võrrandi m

  • Page 153 and 154:

    uumiteleportatsiooniks. 2. objekti

  • Page 155 and 156:

    Joonis 21 Inimese ajas liikumise su

  • Page 157 and 158:

    nulliga. Selle tõttu ei ole inimen

  • Page 159 and 160:

    aega ja ruumi enam ei eksisteeri. A

  • Page 161 and 162:

    Joonis 21 Aegruumi augu singulaarsu

  • Page 163 and 164:

    = + + ( + . Täpsemalt öeldes kirj

  • Page 165 and 166:

    siis tegelikult ( s.t. Universumist

  • Page 167 and 168:

    Liikumise suhtelisus Liikumine on s

  • Page 169 and 170:

    1.2 Relatiivsusteooria ajas rändam

  • Page 171 and 172:

    Joonis 25 K liigub K´ suhtes valgu

  • Page 173 and 174:

    = ja pikkuse kontraktsiooni valem =

  • Page 175 and 176:

    = = = Klassikalises mehaanikas defi

  • Page 177 and 178:

    saamegi pikkuse teisenemise avaldis

  • Page 179 and 180:

    Teepikkus ct võib olla valguse tee

  • Page 181 and 182:

    See tähendab seda, et kui keha m o

  • Page 183 and 184:

    = = + + + Kui aga v/c avaldis asend

  • Page 185 and 186:

    inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlase

  • Page 187 and 188:

    = ( + = + või = ( = milles olev ko

  • Page 189 and 190:

    või = = Neid valemeid nimetatakse

  • Page 191 and 192:

    tähendab seda, et ühe vaatleja ja

  • Page 193 and 194:

    saame liikumiskiiruseks = Kuid koor

  • Page 195 and 196:

    = + + = + + = + + = + + = ( + ( + =

  • Page 197 and 198:

    Sellest tulenevalt saame y avaldada

  • Page 199 and 200:

    avaldis ainult matemaatilise defini

  • Page 201 and 202:

    = Ametlikus erirelatiivsusteooria g

  • Page 203 and 204:

    = tõestatakse ajas rändamise teoo

  • Page 205 and 206:

    milles m g = m. Täpsemate mõõtme

  • Page 207 and 208:

    Joonis 28 Tavaruum K liigub hyperru

  • Page 209 and 210:

    lähenedes aeg samuti aegleneb ja r

  • Page 211 and 212:

    = See tähendab seda, et kui = , si

  • Page 213 and 214:

    Kuid aja suhete omavahelise võrdus

  • Page 215 and 216:

    ja teepikkuse c väärtuseks saame

  • Page 217 and 218:

    = Saadud ruutjuure avaldis on matem

  • Page 219 and 220:

    korrutada mõlemad pooled valguse k

  • Page 221 and 222:

    Vastavalt üldrelatiivsusteooria ü

  • Page 223 and 224:

    ehk = milles = = Saadud viimase võ

  • Page 225 and 226:

    sfäärilistes koordinaatides: = +

  • Page 227 and 228:

    = ( + seega saame viimase võrrandi

  • Page 229 and 230:

    Geodeetilise joone meetrilise võrr

  • Page 231 and 232:

    = = = = = = Teades seda, et dt võr

  • Page 233 and 234:

    kuid seda ainult siis, kui lõpmatu

  • Page 235 and 236:

    meile tuntud Schwarzschildi raadius

  • Page 237 and 238:

    = Muutliku tähe pulseerimise perio

  • Page 239 and 240:

    = , kus = . Vektorid piirduvad ainu

  • Page 241 and 242:

    Joonis 31 Sfäärilised koordinaadi

  • Page 243 and 244:

    Koppel 1975, 123-127 ). Sfääri ra

  • Page 245 and 246:

    Tensor T kirjeldab seda, et kuidas

  • Page 247 and 248:

    ainult sellest väljas olles. Kvant

  • Page 249 and 250:

    1.3.3 Matemaatiline analüüs kvant

  • Page 251 and 252:

    = saame seega viia järgmisele mate

  • Page 253 and 254:

    = + = = = milles teepikkus on võrd

  • Page 255 and 256:

    milles = . Kvandienergia E avaldise

  • Page 257 and 258:

    siis seega saame kvandienergia E av

  • Page 259 and 260:

    läbimisel, juhtub sama ka osakese

  • Page 261 and 262:

    = + = = Saadud avaldis võrdubki la

  • Page 263 and 264:

    Kui aga keha m on hyperruumi K´ su

  • Page 265 and 266:

    omaajas lõpmata suur, kuid välisv

  • Page 267 and 268:

    Keha liikumiskiirus v näitab, et k

  • Page 269 and 270:

    ehk = = = Vaakumis liikuva valgusla

  • Page 271 and 272:

    teleportreerub ja millisesse ajahet

  • Page 273 and 274:

    ( = = = Arvestades kompleksmuutuja

  • Page 275 and 276:

    väiksem. Tuuma sees võib arvestad

  • Page 277 and 278:

    Ψ = c 1 ψ 1 (1) + c 2 ψ 1 (2) .

  • Page 279 and 280:

    Asendame saadud seosed järgmisesse

  • Page 281 and 282:

    = + + on Laplace´i operaator kolme

  • Page 283 and 284:

    = milles n = 1,2,3, ... on vabaosak

  • Page 285 and 286:

    + = saamegi tuntud fotoefekti võrr

  • Page 287 and 288:

    korraga nii kahes kohas kui ka kahe

  • Page 289 and 290:

    Lainetel on palju seaduspärasusi,

  • Page 291 and 292:

    Kuna E = E, siis mc 2 = hf. Seega h

  • Page 293 and 294:

    nendine vektor, milles on olemas fu

  • Page 295 and 296:

    valguse võnkumise sagedus on umbes

  • Page 297 and 298:

    ja tõukejõudude ehk elektrivälja

  • Page 299 and 300:

    Gravitatsiooniväli ehk aegruumi k

  • Page 301 and 302:

    = Musta augu paokiirus ehk teine ko

  • Page 303 and 304:

    1916. aastal leidis sellise lahendi

  • Page 305 and 306:

    Elektri- ja magnetväljal ( ja seeg

  • Page 307 and 308:

    kõverdunud lõpmatuseni. See tulen

  • Page 309 and 310:

    Analüüsime seda pisut. Sulgude av

  • Page 311 and 312:

    aadius. See saab väljenduda ainult

  • Page 313 and 314:

    kõverdunud ehk teisenenud lõpmatu

  • Page 315 and 316:

    ehk = = = Tuletame meelde, et välj

  • Page 317 and 318:

    annab vabade elektronide kontsentra

  • Page 319 and 320:

    Schwarzcshildi või Nordströmi raa

  • Page 321 and 322:

    = = ( ( Viimased kaks võrrandit on

  • Page 323 and 324:

    olemas negatiivne laeng ja vastupid

  • Page 325 and 326:

    potentsiaal φ kera pinnast eemaldu

  • Page 327 and 328:

    milles div = 4π ja mistahes kontuu

  • Page 329 and 330:

    = = Kuna = , siis saame viimase ava

  • Page 331 and 332:

    aegruumi lõkspinna mõõtmed ehk r

  • Page 333 and 334:

    võimalda katta mingi teise keha ko

  • Page 335 and 336:

    milles me näeme seda, et = . Matem

  • Page 337 and 338:

    Oluline on märkida seda, et pindal

  • Page 339 and 340:

    lõkspinna paksus on 10 -51 meetrit

  • Page 341 and 342:

    saame konstantse kiirusparameetri

  • Page 343 and 344:

    Tuleb mainida ka veel seda, et taan

  • Page 345 and 346:

    välja arvutada ka elektrilaengu q

  • Page 347 and 348:

    tähistab energia E elektrivälja e

  • Page 349 and 350:

    lõpmatuseni. Aegruumi lõpmatu kõ

  • Page 351 and 352:

    Joonis 4 Elektrofoormasinat võib e

  • Page 353 and 354:

    Joonis 8 Isolaatoriks sobib igasugu

  • Page 355 and 356:

    Joonis 42 Inimese kehal võivad tek

  • Page 357 and 358:

    Jenny Randles, kes dokumenteeris sa

  • Page 359 and 360:

    „Vapustatud missis Forman astus s

  • Page 361 and 362:

    „Kas nad olid ajas tagasi libisen

  • Page 363 and 364:

    https://www.youtube.com/watch?v=4qB

  • Page 365 and 366:

    süsteemide vahel eksisteerivad ain

  • Page 367 and 368:

    Joonis 47 Universumi paisumine kui

  • Page 369 and 370:

    fokuseerivad suure kujutise ekraani

  • Page 371 and 372:

    = + + + = + + + = = ( + + + = mille

  • Page 373 and 374:

    eksisteeri, kuid sellegipoolest on

  • Page 375 and 376:

    tekkimatu ja ka hävimatu. „Olema

  • Page 377 and 378:

    Tulemused Antud töö üldine tulem

  • Page 379:

    368

Mis on aeg? 2
Mis on aeg? 3
MAAILMATAJU 2016
Maailmataju 2018
Mis imeloom see saneerimisseadus on? - Sorainen
Maailmataju
Kvaliteet on parim retsept! - Õhtuleht
Maailmataju 1
Kui kõver on banaan?
Mis kasu on ärianalüüsist_Indrek Saul
Erametsaomaniku PEFC Mis on metsa sertifitseerimine?
Emakakaelavähk on ennetatav ja ravitav
Kas Eesti kool on maailmahariduseks valmis? (Tõnis Lukas)
Mis tunne on olla noor keemiaõpetaja (Andero Vaarik ... - Haridus
Mis on e-raamatupidamine
Mis on leksikograafia - Emakeele Selts
Nad on kui ühe suure pere lapsed - Tartu
OÜ “Meil ei ole veel nime!” Mis on meie äriplaani äri plaan:
Ajutised tätoveeringud on ohtlikud - Linnaleht
Maksud – meilt või meie jaoks? Mis on maks? Võib öelda, et see on ...
“Apis mellifera carnica”, mis on tuntud
„Kui pidu KorraldataKse, oN järeliKult seda ... - Keel ja Kirjandus
Jaan Tõnissoni telefonikorraldus ja mis kõik sellele ... - Rahvusarhiiv
Organismi energeetika
Mis värvi on inimene? - Emakeele Selts