Views
1 week ago

Mis on aeg?

Tegemist on Maailmataju eriväljaandega, mille teemaks on ajas rändamine!

oli väga lagunenud.

oli väga lagunenud. Naised panid tee ääres üllatavalt vanamoodsa kujundusega tsirkuse reklaamplakateid tähele. Lõpuks jõuti võõrastemajani, kus tuli peatuda teepervel, sest parklat polnud. Kõrval seisis teine hoone, mis sarnanes politseijaoskonnaga. Ehkki võõrastemajaomanik ei osanud inglise keelt, ja nemad rääkisid prantsuse keelt väga vaevaliselt, suutsid nad ennast mõistetavaks teha ning saidki vabad toad. Kell oli kümme õhtul. Kahekorruseline rantšo stiilis hoone oli seestpoolt väga vanamoelise kujundusega. Magamistoa akendel polnud klaase, ainult luugid, voodilinad olid paksust kalingurist ning patjade asemel lebasid voodis peatoed. Vannitoasisustus sobinuks pigem kuninganna Victoria aega. Seep oli varda otsa torgatud. Pärast kohvrite tühjendamist läksid nad alla, sõid tugeva õhtusöögi – roogi kuumutati metallplaatidel – ja loputasid selle õllega alla. Baaris istus mitu rohmakalt rõivastatud meest. Pärast mõnusalt magatud ööd mindi neljakesi alla hommikueinele. Parajasti siis, kui nad sõid, jalutas sisse daam, koerake kaenla all. Daamil olid nööpsaapad jalas ja pikk ballikleit seljas. Siis sisenesid kaks sandarmit, kõrge nokaga vormimüts peas, tumesinine keep üll ja kedrid jalas. Selleks ajaks olid Gisbyd ja Simpsonid juba veendunud, et nad ööbisid turistide meelelahutuseks rajatud, tegutsevas muuseumis. Nad võtsid nõuks seda pildistada. Kumbki mees fotografeeris magamistoa aknast väljakummarduvat naist. Oli vaja teekonda jätkata. Kõigepealt Len ja siis ka Geoff püüdsid sandarmitelt teada saada, mis suunas sõites suurele maanteele pääseb, kuid kõikidest nende ponnistustest hoolimata näis, nagu poleks nood jutust sõnakestki mõistnud. Kui lõpuks juhtuti Hispaaniat mainima, siis juhatati nad vanale Avignoni teele. Arvet makstes tabas neid taas üllatus. Kokku tuli vähem kui kahele naelsterlingile vastav summa. Leni arusaamatus põhjustas ainult peremehe ja sandarmite muigeid. Lõpuks nad lahkusid. Avignoni teele pööramise asemel uurisid nad kaarti ning jõudsid kergesti suurele maanteele. Nad sõitsid Hispaaniasse, kuhu jäädi kaheks nädalaks. Täiesti loomulik, et tagasi minnes sooviti jälle tolles Montélimari lähedal asuvas vanamoeliselt omapärases ja odavas võõrastemajas ööbida. Nad leidsid teeotsa ja nägid isegi tsirkusekuulutusi, kuid võõrastemaja polnud. Ümbruskonnas ringivaatamine osutus täiesti asjatuks. Nad sõitsid jahmunult „Ibise“ juurde ning soovisid ploomikarva vormiriietust kandva mehega rääkida. Neile vastati, et „Ibises“ ei tööta ühtki sellise väljanägemisega isikut. Järelepärimistele, kus otsitav võõrastemaja võiks asuda, ei osanud keegi hotellipersonalist vastata. Inglismaal lasksid nad oma puhkusereisi filmid ilmutada. Sõpru üllatas, et saadud fotode hulgas polnud võõrastemajas tehtud ülesvõtteid. Üllatus muutus umbusuks, kui nummerdatud negatiivide uurimisel selgus, et otsitavaid kaadreid polnud üldsegi olemas. Üks kaamera oli jätnud mehaanilise jälje, nagu oleks püütud filmi nurjunult edasi kerida, kuid see oli kõik. Kummaski aparaadis olnud filmil polnud mainitud ülesvõtetest jälgegi. 1983. aastal sõitsid mõlemad abielupaarid Prantsusmaale tagasi, et Prantsuse Turismiameti abil juhtunus põhjalikult selgusele jõuda. Turismiorganisatsioonide esindaja Philippe Despeysses oli leidnud paiga, mis mõneti sarnanes mõistatusliku võõrastemaja asukohaga. Gisbyd ja Simpsonid viidi sinna. Ehkki nad pidid tunnistama, et kõik on kangesti varem nähtu moodi, veenas vestlus omanikega, et tegemist polnud sama paigaga, kus nad olid 1979. aastal peatunud. Jenny Randles püüdis mõlemalt abielupaarilt teada saada, mida nood olid kogenud. Ta leidis peale kadunud filmikaadrite muidki küsitavusi. „Kui tõepoolest leidis aset ajanihe minevikku, siis miks ei pannud keegi võõrastemajas teie autot või riideid imeks?“ küsis ta. „Miks võttis peremees tasu vastu müntides, millel endisaegadel ei saanud mingit väärtust olla?“ Simpsonid vastasid siiralt ja veendunult: „Teil endal tuleb sellele vastus leida. Teame ainult seda, mis meiega juhtus.““ Viimase juhtumi puhul on täiesti erakordne see, et sellest juhtumist on kunagi tehtud dokumentaalfilm ja seetõttu leidub seda vanadest dokumentaalfilmi sarjadest ( näiteks „Strange But True?“ ), mis oli vändatud 20. sajandi üheksakümnenditel: https://www.youtube.com/watch?v=Ynw4Z09LMVc 351

https://www.youtube.com/watch?v=4qBRjGC7UFs „Kirjeldatud juhtumeid võib ajanihke teooriast lähtudes mitmeti tõlgendada. Kas seda kogenud inimesed libisesid läbi aja tagasi ja nägid sündmusi, mis alles pidid toimuma, või tajusid nad visuaalsalvestist, mis nende silme ees juhuslikult sisse lülitus? Parapsühholoogid lõid kivisalvestiste teooria, selgitamaks teatud liiki viirastuslikke nägemusi – juhtumeid, mil inimeste pilgu ette kerkib minevikust pärit figuure, ehitisi ja maastikke, ning nad kuulevad nonde aegade helisid. Näiteks Joan Forman, kes oli paigast liikudes sedamaid neli mängivat last silmist kaotanud. Kas ta pidi peatuma täpselt selles punktis, et teatud tingimustel võiks minevikuetendus taas silmade ees hargnema hakata? Kivisalvestiste teooria lähtub oletusest, et teatud sündmused, eriti need, mis genereerivad määratul hulgal emotsionaalset energiat, salvestuvad mingil viisil keskkonnas, näiteks, hoonete kivimüürides, pinnases või atmosfääris. See võib kehtida juhtudel, mil viirastusi nähakse aastaid hiljem samas paigas. Vaid teatud tingimuste puhul, nagu seda võib olla, näiteks elektromagnetenergia kontsentreerumine atmosfääris või mõne erilise psüühikajõuga inimese saabumine, näib miski nupule vajutavat, ja salvestatu muutub taas tajutavaks. See näib eitavat mõtet, et ülitundliku tajumisvõimega isik võis ajas tagasi rännata, kuid seda teooriat saab rakendada vist üksnes puhkudel, kus viirastused näivad vaatlejaid mitte märkavat. Ja mida kogetakse siis, kui vaatleja ja vaadeldav omavahel kontakti astuvad? Sel juhul pole meil tegemist minevikujuhtumite salvestise, vaid võib-olla mineviku endaga.“ „Meie psüühiline mina opereerib ainult kolmemõõtmelises ruumis, kuid teadvus liigub ajas edasi ja tagasi. Ajanihet kogenud inimesed mainivad sageli tunnet, nagu eksisteeriks korraga kaks ajatsooni, millest üks kattub osaliselt teisega. Ajanihkega kaasnevate loomulike helide, nagu seda on linnulaul või liiklusmüra, puudumist on täheldanud muidki fenomene – näiteks, UFO-ga lähikohtumist – kogenud inimesed. Ajanihke ilmnemine näib vajavat mingit päästikut. Selle rolli näib sobivat äkiline valgusesähvatus või tavatu hulk elektrienergiat atmosfääris, sest need võivad õigete tingimuste puhul inimajuga vastastikku toimida. Ajanihked ei ole kujuteldavad nähtused. Sageli selgub, et nende kaudu saadud informatsioon vastab täielikult tegelikkusele. Kvantmehaanikana tuntud füüsikaharu võib aidata meil aja olemust õigesti mõista. J. B. Priestly jagas oma raamatus „Man and Time“ aja kolmeks komponendiks: esimene on käesolev aeg, teine – võimaliku tuleviku aeg ja kolmas – kujutlusvõime aeg.“ 352

  • Page 1 and 2:

    MAAILMATAJU ESITLEB: Mis

  • Page 3 and 4:

    „Inimese enda olemasolu on suurim

  • Page 5 and 6:

    Ajas rändamise teooria sissejuhata

  • Page 7 and 8:

    Üleval pool olev skeem-joonis sisa

  • Page 9 and 10:

    mõjutada aegruumi omadusi. Albert

  • Page 11 and 12:

    aega ja ruumi enam ei eksisteeri. A

  • Page 13 and 14:

    Resümee Käesolevas töös on esit

  • Page 15 and 16:

    Sissejuhatus Klassikaline mehaanika

  • Page 17 and 18:

    1 Ajas rändamise füüsikateooria

  • Page 19 and 20:

    neljas mõõde ongi ajaga seotud ju

  • Page 21 and 22:

    maailmast, sest selline aja ja ruum

  • Page 23 and 24:

    omavahel kontaktis. See tähendab s

  • Page 25 and 26:

    1.1.4.2 Universumi meetriline paisu

  • Page 27 and 28:

    Joonis 8 Mida kaugemale ilmaruumi n

  • Page 29 and 30:

    = Kui me kasutame selliseid Lorentz

  • Page 31 and 32:

    kaasnema ka ruumi teisenemine. See

  • Page 33 and 34:

    illusioon, mis ei pruugi näidata s

  • Page 35 and 36:

    c järgmiselt: +( ´ ´ = l on keha

  • Page 37 and 38:

    mis tegelikult näitabki seda, et t

  • Page 39 and 40:

    Eelnevat analüüsi võib lihtsusta

  • Page 41 and 42:

    = Tegemist on siis paisuva keraga e

  • Page 43 and 44:

    = Viimane saadud võrrand võrdub k

  • Page 45 and 46:

    = Selle kordaja y muutumispiirkond

  • Page 47 and 48:

    eksisteerimist. Väljaspool aegruum

  • Page 49 and 50:

    = ja seetõttu saame kinemaatilise

  • Page 51 and 52:

    Kõike eelnevat arvestades võib ki

  • Page 53 and 54:

    viime liikme teisele poole võrdusm

  • Page 55 and 56:

    milles = + = = + = + = = = Viimases

  • Page 57 and 58:

    ( = ja viime ühe liikme teisele po

  • Page 59 and 60:

    Järgnevalt hakkame väga põhjalik

  • Page 61 and 62:

    See tähendab seda, et Universumi p

  • Page 63 and 64:

    miski seda ei takista. Kui aga võr

  • Page 65 and 66:

    ja seega saame võrrandi kujuks jä

  • Page 67 and 68:

    = ( = ( ehk lühidalt võib selle v

  • Page 69 and 70:

    ja integreerime aja järgi, siis sa

  • Page 71 and 72:

    Aeg ja ruum kosmoloogias Eespool tu

  • Page 73 and 74:

    ainus erinevus seisnebki selles, et

  • Page 75 and 76:

    uumi teisenemine ruumi kontraktsioo

  • Page 77 and 78:

    Kiiruse v ruudu avaldis = tuleb vä

  • Page 79 and 80:

    = siis saame matemaatiliselt teisen

  • Page 81 and 82:

    Teepikkus ct võib olla valguse tee

  • Page 83 and 84:

    See tähendab seda, et kui keha m o

  • Page 85 and 86:

    Selline võrdus kehtib ka siis kui

  • Page 87 and 88:

    = = Viimases võrduses on t` nö. n

  • Page 89 and 90:

    = = Seetõttu võime raskuskiirendu

  • Page 91 and 92:

    Kui aga y = ∞, siis Universumi pa

  • Page 93 and 94:

    = = ( = + milles Hubble´i seadus o

  • Page 95 and 96:

    ehk milles tihedus on avaldatav = (

  • Page 97 and 98:

    näiteks gravitatsiooniline aja dil

  • Page 99 and 100:

    K 0 ( x,y,z ). Punkt K on kera pais

  • Page 101 and 102:

    Universumi ruumis, mistõttu on Uni

  • Page 103 and 104:

    Joonis 18 Universum ei paisu ruumis

  • Page 105 and 106:

    vana Universum paistab Universumi s

  • Page 107 and 108:

    Universumi Suur Pauk ja algsingulaa

  • Page 109 and 110:

    siis sellest tulenevalt saame Unive

  • Page 111 and 112:

    = Järgnevalt analüüsime saadud v

  • Page 113 and 114:

    Universumi paisumiskiirus oli minev

  • Page 115 and 116:

    = Null punkt asub kera tsentrist te

  • Page 117 and 118:

    = = = = ehk = milles peab kehtima v

  • Page 119 and 120:

    ja r on väiksem kui R, mis tavafü

  • Page 121 and 122:

    põhjustab Universumi paisumist ehk

  • Page 123 and 124:

    = = oleva raadiuste suhte on võima

  • Page 125 and 126:

    Arvestades eespool tuletatud seosei

  • Page 127 and 128:

    = = = milles p ongi Universumi rõh

  • Page 129 and 130:

    kalda suhtes nimetatakse aga absolu

  • Page 131 and 132:

    Kehad M ja m „ise“ kera pinnal

  • Page 133 and 134:

    ehk matemaatiliselt on seda võimal

  • Page 135 and 136:

    Keha M sfäärilised koordinaadid o

  • Page 137 and 138:

    toimub Universumis pidev liikumine

  • Page 139 and 140:

    koordinaate ruumis ja ajas, s.t. ne

  • Page 141 and 142:

    Joonis 17 Keha m liikus K suhtes ta

  • Page 143 and 144:

    Joonis 18 Keha m on K suhtes haihtu

  • Page 145 and 146:

    Joonis 19 Keha m on liikunud ajas t

  • Page 147 and 148:

    veel üks tõsiasi. Nimelt igasugun

  • Page 149 and 150:

    kujutada aegruumi koordinaatsüstee

  • Page 151 and 152:

    ehk = Tõstame viimase võrrandi m

  • Page 153 and 154:

    uumiteleportatsiooniks. 2. objekti

  • Page 155 and 156:

    Joonis 21 Inimese ajas liikumise su

  • Page 157 and 158:

    nulliga. Selle tõttu ei ole inimen

  • Page 159 and 160:

    aega ja ruumi enam ei eksisteeri. A

  • Page 161 and 162:

    Joonis 21 Aegruumi augu singulaarsu

  • Page 163 and 164:

    = + + ( + . Täpsemalt öeldes kirj

  • Page 165 and 166:

    siis tegelikult ( s.t. Universumist

  • Page 167 and 168:

    Liikumise suhtelisus Liikumine on s

  • Page 169 and 170:

    1.2 Relatiivsusteooria ajas rändam

  • Page 171 and 172:

    Joonis 25 K liigub K´ suhtes valgu

  • Page 173 and 174:

    = ja pikkuse kontraktsiooni valem =

  • Page 175 and 176:

    = = = Klassikalises mehaanikas defi

  • Page 177 and 178:

    saamegi pikkuse teisenemise avaldis

  • Page 179 and 180:

    Teepikkus ct võib olla valguse tee

  • Page 181 and 182:

    See tähendab seda, et kui keha m o

  • Page 183 and 184:

    = = + + + Kui aga v/c avaldis asend

  • Page 185 and 186:

    inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlase

  • Page 187 and 188:

    = ( + = + või = ( = milles olev ko

  • Page 189 and 190:

    või = = Neid valemeid nimetatakse

  • Page 191 and 192:

    tähendab seda, et ühe vaatleja ja

  • Page 193 and 194:

    saame liikumiskiiruseks = Kuid koor

  • Page 195 and 196:

    = + + = + + = + + = + + = ( + ( + =

  • Page 197 and 198:

    Sellest tulenevalt saame y avaldada

  • Page 199 and 200:

    avaldis ainult matemaatilise defini

  • Page 201 and 202:

    = Ametlikus erirelatiivsusteooria g

  • Page 203 and 204:

    = tõestatakse ajas rändamise teoo

  • Page 205 and 206:

    milles m g = m. Täpsemate mõõtme

  • Page 207 and 208:

    Joonis 28 Tavaruum K liigub hyperru

  • Page 209 and 210:

    lähenedes aeg samuti aegleneb ja r

  • Page 211 and 212:

    = See tähendab seda, et kui = , si

  • Page 213 and 214:

    Kuid aja suhete omavahelise võrdus

  • Page 215 and 216:

    ja teepikkuse c väärtuseks saame

  • Page 217 and 218:

    = Saadud ruutjuure avaldis on matem

  • Page 219 and 220:

    korrutada mõlemad pooled valguse k

  • Page 221 and 222:

    Vastavalt üldrelatiivsusteooria ü

  • Page 223 and 224:

    ehk = milles = = Saadud viimase võ

  • Page 225 and 226:

    sfäärilistes koordinaatides: = +

  • Page 227 and 228:

    = ( + seega saame viimase võrrandi

  • Page 229 and 230:

    Geodeetilise joone meetrilise võrr

  • Page 231 and 232:

    = = = = = = Teades seda, et dt võr

  • Page 233 and 234:

    kuid seda ainult siis, kui lõpmatu

  • Page 235 and 236:

    meile tuntud Schwarzschildi raadius

  • Page 237 and 238:

    = Muutliku tähe pulseerimise perio

  • Page 239 and 240:

    = , kus = . Vektorid piirduvad ainu

  • Page 241 and 242:

    Joonis 31 Sfäärilised koordinaadi

  • Page 243 and 244:

    Koppel 1975, 123-127 ). Sfääri ra

  • Page 245 and 246:

    Tensor T kirjeldab seda, et kuidas

  • Page 247 and 248:

    ainult sellest väljas olles. Kvant

  • Page 249 and 250:

    1.3.3 Matemaatiline analüüs kvant

  • Page 251 and 252:

    = saame seega viia järgmisele mate

  • Page 253 and 254:

    = + = = = milles teepikkus on võrd

  • Page 255 and 256:

    milles = . Kvandienergia E avaldise

  • Page 257 and 258:

    siis seega saame kvandienergia E av

  • Page 259 and 260:

    läbimisel, juhtub sama ka osakese

  • Page 261 and 262:

    = + = = Saadud avaldis võrdubki la

  • Page 263 and 264:

    Kui aga keha m on hyperruumi K´ su

  • Page 265 and 266:

    omaajas lõpmata suur, kuid välisv

  • Page 267 and 268:

    Keha liikumiskiirus v näitab, et k

  • Page 269 and 270:

    ehk = = = Vaakumis liikuva valgusla

  • Page 271 and 272:

    teleportreerub ja millisesse ajahet

  • Page 273 and 274:

    ( = = = Arvestades kompleksmuutuja

  • Page 275 and 276:

    väiksem. Tuuma sees võib arvestad

  • Page 277 and 278:

    Ψ = c 1 ψ 1 (1) + c 2 ψ 1 (2) .

  • Page 279 and 280:

    Asendame saadud seosed järgmisesse

  • Page 281 and 282:

    = + + on Laplace´i operaator kolme

  • Page 283 and 284:

    = milles n = 1,2,3, ... on vabaosak

  • Page 285 and 286:

    + = saamegi tuntud fotoefekti võrr

  • Page 287 and 288:

    korraga nii kahes kohas kui ka kahe

  • Page 289 and 290:

    Lainetel on palju seaduspärasusi,

  • Page 291 and 292:

    Kuna E = E, siis mc 2 = hf. Seega h

  • Page 293 and 294:

    nendine vektor, milles on olemas fu

  • Page 295 and 296:

    valguse võnkumise sagedus on umbes

  • Page 297 and 298:

    ja tõukejõudude ehk elektrivälja

  • Page 299 and 300:

    Gravitatsiooniväli ehk aegruumi k

  • Page 301 and 302:

    = Musta augu paokiirus ehk teine ko

  • Page 303 and 304:

    1916. aastal leidis sellise lahendi

  • Page 305 and 306:

    Elektri- ja magnetväljal ( ja seeg

  • Page 307 and 308:

    kõverdunud lõpmatuseni. See tulen

  • Page 309 and 310:

    Analüüsime seda pisut. Sulgude av

  • Page 311 and 312: aadius. See saab väljenduda ainult
  • Page 313 and 314: kõverdunud ehk teisenenud lõpmatu
  • Page 315 and 316: ehk = = = Tuletame meelde, et välj
  • Page 317 and 318: annab vabade elektronide kontsentra
  • Page 319 and 320: Schwarzcshildi või Nordströmi raa
  • Page 321 and 322: = = ( ( Viimased kaks võrrandit on
  • Page 323 and 324: olemas negatiivne laeng ja vastupid
  • Page 325 and 326: potentsiaal φ kera pinnast eemaldu
  • Page 327 and 328: milles div = 4π ja mistahes kontuu
  • Page 329 and 330: = = Kuna = , siis saame viimase ava
  • Page 331 and 332: aegruumi lõkspinna mõõtmed ehk r
  • Page 333 and 334: võimalda katta mingi teise keha ko
  • Page 335 and 336: milles me näeme seda, et = . Matem
  • Page 337 and 338: Oluline on märkida seda, et pindal
  • Page 339 and 340: lõkspinna paksus on 10 -51 meetrit
  • Page 341 and 342: saame konstantse kiirusparameetri
  • Page 343 and 344: Tuleb mainida ka veel seda, et taan
  • Page 345 and 346: välja arvutada ka elektrilaengu q
  • Page 347 and 348: tähistab energia E elektrivälja e
  • Page 349 and 350: lõpmatuseni. Aegruumi lõpmatu kõ
  • Page 351 and 352: Joonis 4 Elektrofoormasinat võib e
  • Page 353 and 354: Joonis 8 Isolaatoriks sobib igasugu
  • Page 355 and 356: Joonis 42 Inimese kehal võivad tek
  • Page 357 and 358: Jenny Randles, kes dokumenteeris sa
  • Page 359 and 360: „Vapustatud missis Forman astus s
  • Page 361: „Kas nad olid ajas tagasi libisen
  • Page 365 and 366: süsteemide vahel eksisteerivad ain
  • Page 367 and 368: Joonis 47 Universumi paisumine kui
  • Page 369 and 370: fokuseerivad suure kujutise ekraani
  • Page 371 and 372: = + + + = + + + = = ( + + + = mille
  • Page 373 and 374: eksisteeri, kuid sellegipoolest on
  • Page 375 and 376: tekkimatu ja ka hävimatu. „Olema
  • Page 377 and 378: Tulemused Antud töö üldine tulem
  • Page 379: 368
MAAILMATAJU 2016
Maailmataju 2018
Maailmataju 1
Kui kõver on banaan?
Maailmataju
Mis kasu on ärianalüüsist_Indrek Saul
E Mis on radoon?
Erametsaomaniku PEFC Mis on metsa sertifitseerimine?
Emakakaelavähk on ennetatav ja ravitav
Kas Eesti kool on maailmahariduseks valmis? (Tõnis Lukas)
Mis imeloom see saneerimisseadus on? - Sorainen
Kvaliteet on parim retsept! - Õhtuleht
Mis on kvantmõtlemine!
Mis on must kasvatus? - Haridus
füüsika i
Mis tunne on olla noor keemiaõpetaja (Andero Vaarik ... - Haridus
Maksud – meilt või meie jaoks? Mis on maks? Võib öelda, et see on ...
Mis on hallitus? - Terviseamet
YFR0011loeng_2 - Hot.ee
OÜ “Meil ei ole veel nime!” Mis on meie äriplaani äri plaan:
Ajutised tätoveeringud on ohtlikud - Linnaleht
„Kui pidu KorraldataKse, oN järeliKult seda ... - Keel ja Kirjandus
Mis on e-raamatupidamine
Mis on leksikograafia - Emakeele Selts
Nad on kui ühe suure pere lapsed - Tartu
Täna, 20.märtsil algab kevad - kõik ilus on ees! - Tõstamaa
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? 2. Miks ...
Mis on biofüüsika - Tartu
24 Ann Kuut. Mis on sünesteesia?