HNRK60_AASTARAAMAT_sisu_mai2018

Koostajad / Compilers: Priit Eelmäe ja Kadri Englas 

Projektijuht / Project manager: Kerttu Hrustaljov (O2 Works) 

Kujundaja / Designer: Margus Tammik 

Eesti keele toimetaja / Estonian language editor: Karin Kastehein 

Fotod / Photographs: Silver Raidla, Veiko Võrklaev, Piret Hallik-Sass, Kadri Englas, erakogu 

Trükikoda / Printing house: Ellington Printing 

Väljaandja / Publisher: Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus / 

Haapsalu Neurological Rehabilitation Centre 

Teostus / Realization: O2 Works

HNRK AASTARAAMAT 2017 

HNRC's YEARBOOK 2017

Sisukord / Contents 

6 Priit Eelmäe eessõna / Foreword by Priit Eelmäe 

8 Missioon, Visioon, Põhiväärtused / 

Mission, Vision, Core Values 

10 HNRK struktuur / HNRC's structure 

AJALUGU / HISTORY 

14 Ajalugu / History 

18 Sündmused ajateljel – viimased 10 aastat / 

Important events during the past 10 years 

RAVITÖÖ / SEVICE PROVISION 

24 Taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuste osutamise 

üldstandard / Core standards for rehabilitation 

service provision 

28 Olulised tulemusnäitajad 2030. aastaks / 

Key performance indicators by the year 2030 

30 Ravitöö üldised tulemused 2017 / 

Overall results of the service provision 2017 

32 Ravitöö tulemused: voodipäevade profiil / 

Service provision: EHIF bed-days profile 

34 HNRK statsionaarsed haigusjuhud, jagunemine 

maakonniti, 2017 / HNRC’s in-patient cases, 

division by counties, 2017 

36 Meeskonnatöö / Team meetings 

38 Funktsionaalse sõltumatuse skaala / 

Functional independence measure 

40 Vertikaliseerimine; DXA (Dual-energy X-ray 

absorptiometry) / Verticalisation DXA – 

Dual-energy X-ray absorptiometry 

44 Neurorobootika / Neurorobotics 

46 HUR-jõusaal ja teised tehnoloogilised lahendused / 

HUR-Gym & other technological solutions 

48 Rikastatud keskkond / Enriched Environment 

50 Haiglakool / Hospital school 

52 Abivahendikeskus ja ortoositöökoda / 

Adaptive device centre & orthosis workshop 

54 Patsientide tagasiside / Patients’ satisfaction

PERSONAL / STAFF 

58 HNRK personal; Personal – strateegiline eesmärk / 

HNRC’s People; Staff – strategic goal 

60 Töötajad keskmiselt / An employee 

61 Töötajate arv / Staff in numbers 

62 Töötajad osakonniti / Staff by departments 

70 Aasta töötajad ja teod / The employees of the year 

72 HNRK aasta töötaja 2017 / Employee of the year 2017 

74 Kauaaegsed töötajad / Long-time employees 

76 Välismaised töötajad / Foreign employees 

78 Traditsioonid ja üritused / 

Traditions and common events 

80 Töötajate tagasiside / Staff’s satisfaction 

ORGANISATSIOON / ORGANIZATION 

84 HNRK juhtimine / Leadership principles 

86 Olulised tulemusnäitajad / 

Key performance indicators 

88 HNRK eelarve / HNRC’s budget 

90 HNRK koostööpartnerid / HNRC’s stakeholders 

92 HNRK kvaliteedisüsteem / HNRC’s quality system 

94 Rahvusvahelised koolitused / International courses 

98 Publikatsioonid / Publications 

100 Praktikandid HNRK-s / Students in HNRC 

102 TERE KK taastusravitegevus HNRK-s / 

TERE KK rehabilitation activities in HNRC 

104 Arendusprojektid / Developmental projects 

106 Heategevus: teatejooks / Charity: teatejooks 

108 Heategevus: teised projektid / 

Charity: other projects 

110 Külalised / Guests 

112 Keskustelu 

TAGASISIDE / FEEDBACK 

116 Teised meist: koostööpartnerid / 

HNRC in the words of others 

118 2017. aastal hindasid patsiendid HNRK-s kõige enam 

/ In 2017 the patients valued these aspects the most 

about HNRC 

120 Faktid / Facts

Hea lugeja! 

See on esimene kord, kui Haapsalu 

Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 

annab välja oma aastaraamatu. 

Trükis on pühendatud haigla 

60. aastapäevale ning seega mahult 

ja sisult pisut põhjalikum kui üks 

tavaline aastaraamat. See annab 

põhjaliku ülevaate sellest, kuidas 

taastusravihaigla on arenenud, eriti 

viimase kümne aasta jooksul, pidades 

silmas kolme olulist strateegilist 

valdkonda: ravitööd, personalitööd 

ja organisatsiooni kui terviku 

arengut. 

Vaatamata muutlikele aegadele on 

kvaliteetse taastusravi ja rehabilitatsiooni 

teenuse vajajad oma tee 

Haapsalusse ikkagi leidnud. 1958. 

aastal algselt laste taastusravile keskendunud 

rehabilitatsiooniasutusest 

on aastatega välja kasvanud igati 

tänapäevane ja tõenduspõhist teenust 

osutav neurorehabilitatsioo- 

nikeskus, kus ravitakse eelkõige 

selja- ja peaajutraumaga ning insuldiga 

täiskasvanuid, aga jätkuvalt ka 

neuroloogilise kahjustusega lapsi. 

Ligi kolmandik Eesti statsionaarsetest 

taastusraviteenustest osutatakse 

just Haapsalu Neuroloogilises 

Rehabilitatsioonikeskuses. 

Möödunud dekaadil välja arendatud 

ja sihipäraselt kasutatud tehnoloogiline 

võimekus ühes motiveeritud 

ja haritud personali ning põhjaliku 

teenuste osutamise strateegiaga on 

võimaldanud luua unikaalse neurorehabilitatsiooni 

pädevuskeskuse 

terves Läänemere piirkonnas. Kõik 

see võimaldab jätkuvalt pakkuda 

kvaliteetset teenust kodanikele üle 

terve Eesti, aga viimastel aastatel 

järjest enam ka välispatsientidele. 

Rikkaliku kliinilise kogemuse ning 

unikaalse tehnoloogilise baasi tõttu 

on keskus hinnatud koostööpartner 

nii rahvusvahelistes kui ka riiklikes 

teadus- ja arendusprojektides. 

Nüüd vaatame üheskoos tulevikku 

veelgi kindlama ja rõõmsama pilguga, 

sest 29. märtsil 2018. aastal 

otsustas Eesti Vabariigi valitsus 

liita Haapsalu Neuroloogilise 

Rehabilitatsioonikeskuse riiklikusse 

haiglavõrku, mis tagab senisest 

veelgi stabiilsema rahastuse ja 

võimaluse vajalikeks investeeringuteks. 

See, kuhu me jõudnud oleme, 

on eelkõige praeguste ja endiste 

pühendunud töötajate sihikindla 

töö tulemus, aga poleks olnud võimalik 

ilma heade koostööpartnerite 

ja rahastajate abita ning patsientide 

asjakohase tagasisideta. 

Head lugemist! 

6

Dear reader! 

It is the first time that Haapsalu 

Neurological Rehabilitation Centre 

(HNRC) publishes a yearbook. The 

current publication is dedicated 

to the 60th anniversary of HNRC 

and, therefore, is a slightly more 

rich in content than a traditional 

yearbook. You can read about the 

development of the rehabilitation 

centre, especially during the last 

decade, from three viewpoints: service 

provision, staff, and organizational 

leadership. 

Despite changing times, the people 

in need of high-quality rehabilitation 

have found their way to Haapsalu. 

What was initially established in 

1958 as a rehabilitation facility for 

people affected by poliomyelitis the 

organization has developed into a 

modern and contemporary neurorehabilitation 

hospital proudly serving 

adults and children mainly with spinal 

and brain injuries. Today about 

one-third of Estonia’s in-patient rehabilitation 

services are provided in 

HNRC. The combination of motivated 

and professional staff, top-technological 

solutions taken into use 

over the last ten years, and insightful 

service-provision strategies, is the 

basis for creating a unique centre of 

excellence in neurorehabilitation in 

the Baltic Sea region. The latter secures 

the high-quality services for 

Estonian, but also, foreigner people. 

The rich clinical experience 

and unique facilities make HNRC 

valuable partner and stakeholder in 

many national and international research 

and development projects. 

Today we look into the future with 

more certainty and positive hope 

than ever, because on the 29th of 

March 2018 Estonian government 

affirmed HNRC as a member of 

Estonian Hospital Network. Being 

officially part of national strategically 

relevant health care providers 

should secure sustainable financing 

and better possibilities for investments. 

The accomplishments worth 

celebrating today are the most of all 

a result of a dedicated contribution 

from past and current people working 

in HNRC. Also, none of it would 

be possible without help from our 

good partners and relevant feedback 

from patients. 

Enjoy the book! 

Priit Eelmäe 

HNRK juhatuse esimees 

Chairman of the Board 

7

Missioon 

Rohkem toimekaid ja rahulolevaid 

inimesi kaasaegse neurorehabilitatsiooni 

tulemusena. 

Visioon 

Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 

on Põhjamaade ja 

Baltikumi kaasaegseim neurorehabilitatsioonikeskus, 

mis pakub 

terviklikku ja inimesekeskset teenust 

akuutsest varasest taastusravist 

sotsiaalse rehabilitatsioonini 

ning panustab valdkondlikku teadus- 

ja arendustegevusse. 

Põhiväärtused 

Kvaliteet – HNRK-le on oluline pakkuda 

tõenduspõhist, eesmärgistatud 

ning usaldusväärset teenust, mis 

põhineb patsiendi/kliendi vajadustel, 

haigla parimatel olemasolevatel 

võimalustel ning headel meditsiinija 

rehabilitatsioonitavadel. 

Professionaalsus – HNRK hindab 

tänapäevaste teadmiste, pikaajaliste 

kogemuste ja edasiviiva ambitsioonikuse 

väärikat kooslust, lisaks oskust 

mõtteid edukal, parimal võimalikul 

viisil ellu viia, pidades silmas nii patsienti/klienti 

ja tema lähedasi, kolleege 

kui ka ühiskondlikku ja sotsiaalset 

tausta. 

Koostöövalmidus – HNRK väärtustab 

koostööd erinevatel tasanditel, 

alates haiglasisesest igapäevasest 

meeskonnatööst ning lõpetades 

entusiastliku kaasalöömisega 

Eesti seadusandluse kujundamisel 

ning valdkonnale oluliste spetsialistide 

koolitamisel, samuti osalemisega 

ühisprojektides välispartneritega. 

Innovaatilisus – HNRK peab tähtsaks 

kaasaegsust ja järjepideva 

arengu tagamist nii mõtte- kui teguviisis, 

samuti kasutatavate hindamis- 

ja teraapiavahendite hankimisel ning 

rakendamisel. Väärtustatud on koolitustel 

osalemine, haiglasisese teadustegevuse 

arendamine. Kogemuste 

ja teadmiste ning olemasolevate võimaluste 

jagamist rehabilitatsioonija 

taasturavi arengute toetamiseks 

peab HNRK igapäevatöö meeldivaks 

lisaväärtuseks. 

Patsiendi-/kliendikesksus – HNRK 

tegevuse keskpunktiks on patsient/ 

klient, tema vajadused, ootused, 

väärtused ning eesmärgid. HNRK 

tagab oma pädevuse piirides patsiendi/kliendi 

ja tema lähedaste teadlikkuse 

olukorrast, aitab lahenduste 

leidmisel ning toetab igakülgselt iseseisva 

toimetuleku saavutamist ja 

säilitamist. 

Ausus ja hoolivus – HNRK peab 

lugu inimlikest väärtustest: austab 

nii patsientide kui töötajate väärikust, 

tagab konfidentsiaalsuse ja privaatsuse, 

tegutseb inimväärse ning 

arendava elu- ja teraapiakeskkonna 

tagamise nimel, lahendab olukordi 

rahumeelselt, ei käitu pahatahtlikult 

ega kahjusta enda ja teiste mainet, 

annab ausat ja asjassepuutuvat infot, 

suhtub hoolivalt abivajajatesse. 

8

Mission 

More satisfied and active people as 

a result of contemporary neurorehabilitation. 

Vision 

HNRC is the most contemporary 

neurorehabilitation center in Baltics 

and Nordic countries that offers a 

complete and person-centered service 

from acute early rehabilitation 

to social rehabilitation and contributes 

to the research and development 

in the field. 

Core 

Values 

Quality – It is important to us to 

provide evidence-based, targeted, 

credible and reliable services that are 

based on the patient’s needs, the best 

available facilities, and good medicine 

and rehabilitation practices. 

Patient-centeredness – The primary 

focus of all our activities is on our 

patients, their needs, expectations, 

values and goals; Within the limits 

of our competence we ensure that 

the patients/their loved ones are informed 

of their situation, help them 

find solutions to their problems and 

support them in achieving, maintaining 

their independent living in every 

possible way. 

Professionalism – HNRC values 

the combination of contemporary 

knowledge, extensive experience and 

constructive ambitiousness as well 

as the ability to put one’s thoughts 

and ideas into practice in the best 

possible way while considering the 

patients, their loved ones, colleagues 

and the relevant social background. 

Innovation – HNRC values contemporaneity 

and continuous development 

in every aspect of thinking and 

doing. It is also important in introducing 

new services and assessment 

and treatment tools. Participating 

courses and practicing in-hospital 

research is well appreciated. Sharing 

our experiences and knowledge as 

9 

well as present resources is seen as 

a pleasant added-value to our everyday 

work. 

Co-operation – HNRC holds cooperation 

on all levels in high regard, 

from everyday in-house teamwork 

to enthusiastic participation in the 

shaping of the local legislation, or 

training the specialists needed in this 

field and participating in collective 

projects with international partners. 

Innovation – We believe contemporary 

trends and continuous development 

to be vital on both theoretical 

and practical levels, and keep them 

in mind when acquiring and utilizing 

the available assessment and therapy 

equipment. 

Honesty and Consideration – 

HNRC respects human values: we 

treat our patients and staff with 

dignity, protect their confidentiality, 

work to ensure a therapy and 

physical and social environment 

that promotes development and 

human dignity, avoid trivial problems 

and handle all situations in a 

calm and professional manner, never 

behave disgracefully and avoid 

damaging the good reputation of 

ourselves and others, provide accurate 

and relevant information, show 

consideration for people in need of 

help and offer possible solutions to 

their problems.

HNRK struktuur 

HNRC's structure 

OÜ HNRK abivahendikeskus 

OÜ HNRC Adaptive device centre 

Juhatuse kabinet / Board’s office 

Finants- ja 

õigusvaldkond 

Finance and Law 

Personalitöö 

Staff management 

Ravikorraldus 

Service provision 

Ravitöö tugiteenistus 

Supportive services 

for rehabilitation 

Koolitus- ja 

teadusteenistus 

Research and 

teaching unit 

Haldusteenistus 

Maintenance unit 

Diagnostika ja kõrg-tehnoloogilised vahendid, 

kõnnilabor, jõusaal. / Diagnostics and hightech 

equipment, gait lab, HUR-gym. 

Basseinid, elektriravi, massaaž / 

Pools, electro-therapy, massage 

Nakkustõrje / Hospital hygiene 

Köök / Hospital’s kitchen 

Puhastusteenistus / Housekeeping services 

Remont ja transport / Maintenance & 

transportation 

Statsionaarne 

taastusravi 

In-patient rehabilitation 

Ambulatoorne taastusravi 

Out-patient rehabilitation 

Sotsiaalne ja tööalane 

rehabilitatsioon 

Social & return-to-work 

rehabilitation 

Taastusravi päevaravi 

Rehabilitation day-care 

Teenused väljaspool 

HNRK-d, näit. koduteenused 

Rehabilitation services in 

community, ie house-visits 

10

NÕUKOGU 

SUPERVISORY 

BOARD 

JUHATUS 

BOARD 

Asjaajamine ja 

sündmuskorraldus 

Administration and 

events 

Kommunikatsioon ja 

turundus 

Communication and 

marketing 

Arnendus ja kvaliteet 

Quality and 

development 

IT- ja andmehaldus 

IT and data 

management 

Spinaalse rehabilitatsiooni 

osakond 

Spinal rehabilitation 

unit 

Neurorehabilitatsiooni 

osakond 

Neurorehabilitation 

unit 

Tugiliikumiselundkonna 

taastusravi 

osakond / Musculosceletal 


unit 

Laste taastusravi 

osakond 

Pediatric 

rehabilitation unit 

11

Ajalugu

History

Ajalugu 

Ajalugu 

Haiglal on olnud 

aegade jooksul viis 

nimetust: 

1958–1961 

Haapsalu Vabariiklik 

Lastesanatoorium 

1961–1983 

Haapsalu Neuroloogia 

ja Ortopeedia Haigla 

1983–1994 

Haapsalu Haigla 

1994–2003 

Haapsalu 

Neuroloogiline 

Rehabilitatsioonikeskus 

2003–… 

SA Haapsalu 



HNRK juhid 

läbi aegade: 

dr Arvid Ballod 

dr Voldemar Teder 

dr Aleksandra Lumeste 

dr Asta Pärli 

dr Zemfira Tammik 

hr Priit Eelmäe 

1957. ja 1958. aastal laastas Eestit 

poliomüeliit ehk lastehalvatus. 

Haigus levis piisk- ja kontaktnakkuse 

teel ning põhjustas pea- ja seljaaju 

hallaines kahjustusi, mille tagajärjed 

olid pahatihti väga traagilised, 

mis puudutab inimeste toimetulekut. 

Paljud pidid jätkama elu ratastoolis 

või muud liikumisabivahendit kasutades. 

Toonane Tartu Ülikooli professor 

Ernst Raudam pakkus välja 

spetsiaalse raviasutuse idee, et poliomüeliidi 

ohvreid aidata. 

23. detsembril 1958. aastal võeti 

vastu esimesed väiksed patsiendid – 

Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus 

oli uksed avanud. Tollal 

kandis haigla nimetust Haapsalu 

Vabariiklik Lastesanatoorium ning 

asus 1885. aastal ehitatud baltisaklaste 

villas Haapsalu tagalahe ääres. 

Esialgu tegutses haigla vaid laste 

raviasutusena, aga juba aastal 1961 

avati ka täiskasvanute osakond. 

Kui lastehalvatusest kannatada saanud 

lastega tegelemist jäi vähemaks, 

seati haiglale eesmärgiks pakkuda 

taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenust 

kesknärvisüsteemi, sealhulgas 

seljaajukahjustusega lastele ja täiskasvanutele. 

See on tänaseni HNRK 

peamine missioon. 

Haigla tegutses vanas villas väga 

kaua – kuni aastani 2001, mil 

koliti uude, tänaseni kasutuses olevasse 

majja aadressil Sadama 16 

Haapsalus. 19. mai oli suur kolimispäev, 

mis on paljudel siiani värvikalt 

meeles. Uus hoone renoveeriti 

rehabilitatsioonikeskuse vajadusi 

silmas pidades HNRK väga pikaaegse 

ja teeneka juhi dr Zemfira 

Tammiku eestvedamisel. Tollal võttis 

ka HNRK selge suuna tänapäevasele, 

multidistsiplinaarsele lähenemisele 

koostöös Rootsi kolleegidega. 

2008. aasta mais andis dr Tammik 

teatepulga üle HNRK praegusele 

juhile Priit Eelmäele. Viimased 

kümme aastat on kulgenud kiire 

nüüdisajastamise ning laienemise 

rütmis. HNRK-st on kujunenud 

uuenduslik ja tänapäevaseid taastusravi-/rehabilitatsioonipõhimõtteid 

ning -võimalusi rakendav neurorehabilitatsiooni 

kompetentsikeskus. 

2009. aastal avati 3D liikumisja 

kõnnianalüüsi labor, 2012. aastal 

viidi läbi ulatuslikud renoveerimis- 

ja ümberehitustööd, mille raames 

ehitati A-korpusele lisakorrus 

ning vahetati välja maja soojustus, 

välisfassaad ja aknad-uksed. Lisaks 

avati tervisedenduse ja rehabilitatsiooni 

kompetentsikeskuse taastusravi 

labor. Samuti sai 2012. aastal 

alguse HNRK abivahendikeskuse 

idee elluviimine. 2015. aastal lisandus 

ortooside valmistamise töökoda. 

2017. aasta algusest tegutseb haigla 

põhjalikult muutunud struktuuri- ja 

juhtimissüsteemiga: loodi diagnoosipõhised 

osakonnad. 

14

History 

History 

Over the years the 

rehabilitation centre 

has had five different 

names: 

1958–1961 Haapsalu’s 

National Pediatric 

Sanatorium 


Neurological and 

Orthopedic Hospital 


Hospital 

1994–2003 

Haapsalu Neurological 

Rehabilitation Centre 

2003–… 



Foundation 

HNRC's leaders over 

the years: 

dr Arvid Ballod 

dr Voldemar Teder 

dr Aleksandra Lumeste 

dr Asta Pärli 

dr Zemfira Tammik 

mr Priit Eelmäe 

During the years 1957–1958 Estonia 

suffered from poliomyelitis. The disease 

was very contagious and resulted 

in damaging the grey matter in 

the central nervous system of many 

children which often led to very 

tragic consequences on their lives. 

Many needed to continue their life 

in wheelchairs or using other kinds 

of devices. Prof Ernst Raudam – 

working at Tartu University at that 

time – proposed an idea of a specialized 

hospital to help the sufferers 

from poliomyelitis. 

On the 23 rd of December 1958, 

the first little patients were admitted 

– Haapsalu Neurological 

Rehabilitation Centre had opened 

its doors. At that time the hospital 

was called Haapsalu’s National 

Pediatric Sanatorium and was situ-ated 

in a very old – dating back 

to the year 1885 – villa of Baltic- 

German heritage. Just on the shore 

of Haapsalu’s bay. At first, the hospital 

was dedicated only to helping 

children, but already in 1961 a unit 

for adults started. 

If the numbers of people with poliomyelitis 

decreased, the mission 

of the hospital was re-considered. 

Thereafter, it has served children and 

adults with central nervous system 

disorders, including spinal cord injury, 

providing them with rehabilitation. 

The same mission HNRC 

holds today. 

The hospital spent many years in the 

old villa: until the year 2001. Only 

then it was moved to the current 

building at Sadama 16 in Haapsalu. 

The 19 th of May was the great moving 

day that many people still vividly 

remember. The new building was 

renovated according to the needs of 

a rehabilitation centre. The meritorious 

and long-time head of the hospital 

dr Zemfira Tammik led these 

works. This was, also, when HNRC 

closely cooperating with Swedish 

colleagues and took its direction towards 

contemporary – multidisciplinary 

– approach to rehabilitation. 

In May 2008 dr Tammik gave her 

responsibilities to HNRC’s current 

leader Priit Eelmäe. The past ten 

years have been times of fast developments 

and broadening of horizons. 

HNRC has become innovative 

and contemporary rehabilitation 

centre with an open-minded and forward-thinking 

approach to service 

provision. In the year 2009 hospital 

opened 3D gait analysis lab. The 

year 2012 introduced vast renovations 

and rebuilding of the house and 

opening of the rehabilitation lab for 

the Centre of Excellence in Health 

Promotion and Rehabilitation. Also, 

the idea for the Adaptive Device 

Centre was planted. In 2015 workshop 

for making orthosis opened. 

From the beginning of 2017 HNRC 

works with wholly reformed structure 

and in-hospital-leadership – diagnosed-based 

units started. 

15

Ajalugu 

16

17 

History

Ajalugu 

Sündmused ajateljel – 

viimased 10 aastat 

Important events during 

the past 10 years 

9.05 

20.05 

september 

20.–22.11 

november 

23.12 

25.12 

HNRK 50: juubelikonverents. 

HNRC 50: anniversary conference. 

HNRK praeguse juhataja Priit Eelmäe 1. tööpäev. 

1. day of the current chairman of the board Mr Priit Eelmäe. 

Võetakse kasutusele meditsiinitarkvaraprogrammi „Liisa”. 

Medical software “Liisa” taken into use. 

BaSCoS V Tartus. 

BaSCoS V in Tartu. 

Presidendiproua Evelin Ilvese külaskäik. 

Visit of the first lady Mrs Evelin Ilves. 

50 aastat HNRK asutamisest. 

50 years since HNRC was established. 

Heategevussaade „Jõulutunnel” HNRK kõnnilabori toetuseks. 

Koguti rekordilised 3,4 miljonit Eesti krooni. 

National charity programme “Christmas Tunnel” to support. 

HNRC’s 3D gait lab. 3,4 million EEK was given. 

1.04 

kevad/ 

spring 

21–22.08 

29.10 

Struktuurireform. 

Structural reform. 

Haigla ümberehitus. 

Rebuilding of the hospital. 

HNRK esimesed suvepäevad Hiiumaal. 

1. summer days of HNRC in Hiiumaa. 

3D kõnni- ja liikumisanalüüsi labori avamine. 

Opening of the 3D gait analysis lab. 

aprill 

14.04 

oktoober 

detsember 

Haigla võtab tööle esimese ratastoolikasutajast inimese, IT-spetsialistiks. 

HNRC employs its first wheelchair user, IT-specialist. 

EV sotsiaalministri Hanno Pevkuri ja USA suursaadiku 

Michael C. Polti külastusvisiit. 

Visit of the social minister Mr Hanno Pevkur and 

USA’s ambassador Mr Michael C. Polt. 

Euroopa kvaliteediauhind ja Hans Alveri nim auhind. 

European Quality Award and prize of Hans Alver. 

Esimene kollektiivpuhkus haigla ajaloos. 

1. collective vacation in HNRC’s history. 

18

History 

1.04 

19.05 

mai 

31.07 

7.–23.11 

10.11 

Funktsionaalse sõltumatuse uuringu kasutuselevõtmine. 

Functional Independence Measure taken into use. 

Täitub 10 aastat haigla tegevust uues majas. 

10 years in the new building. 

Ilmub esimene Keskustelu. 

1. Keskustelu is published. 

Esimene HNRK korraldatud spordipäev seljaajukahjustusega inimestele. 

1. HNRC-led sporting day for spinal cord injured patients. 

Esimene NDT-koolitus HNRK-s. 

1. NDT-course in HNRC. 

EQUASS Assurance 1. kvaliteedisertifikaat. 

1. EQUASS Assuarnce quality certificate. 

jaanuar– 

märts 

19.–20.01 

aprill – nov 

september 

november 

TÜK Lastefondi kampaania „Käib kah”. 

Charity project “Käib kah!”. 

Nordic Vicon Users Groupi kohtumine HNRK kõnnilaboris. 

Nordic Vicon Users Group meeting in HNRC gait analysis lab. 

HNRK ümber- ja juurdeehitus. 

Rebuilding and new floor for the hospital. 

Algab HNRK abivahendikeskuse idee elluviimine. 

The idea of HNRC’s Adaptive Device Centre starts. 

Ehituse lõpp ja TERE KK taastusravilabori avamine, HNRK alustab 

neurorobotite LokomatPro, ArmeoSpring ja Erigo kasutamist. 

Opening of the Centre of Excellence in Health Promotion and 

Rehabilitation lab – HNRC starts using neurorobots LokomatPro, 

ArmeoSpring, and Erigo. Also, end of building. 

jaanuar 

kevad/ 

spring 

17.09 

november 

23.12 

Algab teenuse osutamine diagnoosipõhiste meeskondadena. 

Service provision in diagnosed based teams. 

HKHK hooldustöötajate õppe algus. 

Teaching of care-takers starts. 

HNRK esimene sügislaat. 

1. autumn fair of HNRC. 

HNRK alustab koormustestimise teenuse pakkumist. 

Start of cardio-respiratory testing services. 

HNRK asutamisest möödub 55 aastat. 

55 years since HNRC was established. 

19

Ajalugu 

jaanuar 

september 

4.10 

november 

HUR-jõusaali avamine HNRK-s. 

Opening of HUR-gym. 

Kasutusele võetakse ratastoolioskuste hindamise ja 

õpetamise tõenduspõhine lähenemine. 

Wheelchair Skills Program taken into use. 

HNRK saab auhinna „Aasta kutsehariduse sõber 2014”. 

National prize „Friend of vocational education 2014”. 

HNRK esimene töötajate rahulolu-uuring. 

1. satisfaction questionnaire of staff. 

kevad/ 

spring 

mai 

august 

27.11 

HNRK võtab kasutusele esimesed seisufunktsiooniga haiglavoodid. 

1. verticalization beds are taken into use. 

10 aastat teatejooksu kampaaniat. 

10 years of campaign Teatejooks. 

HNRK-s alustab töötamist ortoosimeister. 

Orthosis master starts in HNRC. 

HNRK arengukava koostamise seminar. 

Developmental seminar of HNRC. 

12.02 

aprill 

19.–21.05 

juuni 

sügis 

EV tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski külaskäik. 

Visit of health and work minister Mr Jevgeni Ossinovski. 

HNRK soetab Anname Au kampaania abiga kõnniroboti Indego. 

Gait trainer Indego is purchased with the support of campaign 

„Anname Au!”. 

BaSCoS 2016 Haapsalus. 

BaSCOs in Haapsalu. 

Algab lasteetenduste programm „Aitan lapsi” kampaania raames. 

Start of performances for children via charity programme “Aitan Lapsi”. 

Mesikäpa kampaania „Ole kah käpp!” toetuse kogumiseks 

HNRK lastele ortooside valmistamise jaoks. 

Charity campaign of Mesikäpp for supporting orthosis 

making for children. 

20

History 

oktoober 

9.11 

november 

HNRK allkirjastas Horizon 2020 projekti, kinnitamaks osalemist rahvusvahelises 

randomiseeritud kontrolluuringus SAK kirurgilise ravimetoodika 

efektiivsuse hindamiseks. HNRK osaleb Lokomat-treeningkeskusena. 

HNRC signed a contract to collaborate in an international randomised 

controll trial for an effectiveness of a new surgical intervention via 

Horizon 2020. HNRC participates as Lokomat-training-centre. 

Avatakse ortooside valmistamise töökoda. 

Opening of orthosis lab. 

Ajakirjas Journal of Neurotrauma (vol 33, nr 21) ilmub dr Kabeli ja dr 

Pakkaneni kaasautorlusega teaduspublikatsioon traumaatilise SAK-i uuest 

riskifaktorist. 

A publication in Journal of Neurotrauma (vol 33, nr 21) on a new riskfactor 

for traumatic SCI, co-authors dr Kabel and dr Pakkanen. 

jaanuar 

29.03 

aprill 

18.05 

oktoober 

HNRK suurim struktuurireform: 

alustavad diagnoosipõhised osakonnad. 

Structural reform: diagnosed based units start. 

EV president Kersti Kaljulaid külastab HNRK-d. 

Visit of Estonian President Mrs Kersti Kaljulaid. 

HNRK hakkab pakkuma keha koostise ja luutiheduse mõõtmise teenust. 

Start of body composition and bone density measuring services. 

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli auhind HNRK-le eduka 

välistudengite juhendamis eest. 

Prize from Tallinn Health Care Colleague for good 

supervision of foreign students. 

Algab haigla kooli tegevus koostöös Haapsalu Viigi kooliga. 

Start of hospital school in co-operation with Haapsalu Viigi School. 

märts 

29.03 

18.05 

HNRK heategevusfondi asutamine. 

Establishment of HNRC’s charity organization. 

Vabariigi Valitsus lisas HNRK Eesti riiklikku haiglavõrku. 

Estonian government added HNRC to National Hospital Network. 

HNRK 60: juubelikonverents ja -pidu. 

HNRC 60: anniversary conference. 

21

Ravitöö 

–

Service 

Provision

Ravitöö 

Taastusravi- ja 

rehabilitatsiooniteenuste 

osutamise üldstandard 

Haapsalu 



(HNRK) väärtustab 

kvaliteetset teenuse 

osutamist, nagu 

oleme ka väljendanud 

oma põhiväärtustes. 

Pakume taastusravi- ja 

rehabilitatsiooniteenuseid 

nii, nagu soovime, 

et seda tehtaks meile 

või meie lähedastele. 

Peame tähtsaks järgmisi põhimõtteid: 

Meeskonnapõhisus 

HNRK meeskonna liikmed on patsient/klient 

ja tema lähikond, arst, 

õde, hooldaja, logopeed, psühholoog, 

sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut, 

füsioterapeut, ortoosimeister, 

abivahendispetsialist. Patsiendi/ 

kliendi jaoks vajaliku meeskonna 

paneb kokku tema raviarst või sotsiaaltöötaja. 

HNRK meeskonnatööpõhine teenuse 

osutamine on teel multidistsiplinaarsest 

lähenemisest interdistsiplinaarseks. 

Spetsialistid ja patsient ning 

tema lähikondlased teavad, mille 

nimel taastusravis/rehabilitatsioonis 

töötatakse, ning aitavad sihi saavutamisele 

kaasa. Meie meeskonnas on 

kolleegid, mitte ülemused ja alluvad. 

Taastusravi-/rehabilitatsioonimeeskonna 

liikmed on oma eriala ja valdkonna 

spetsialistid. Patsient on enda 

ja oma elu spetsialist. Koos tegutsetakse 

selle nimel, et naasmine tavaellu 

oleks võimalikult edukas ja kiire 

ka uues toimetuleku kontekstis. 

Patsiendi-/kliendikeskus 

Tegutseme kaasavalt: patsienti 

puudutavad otsused tehakse koos 

temaga põhimõttel „Ei ühtki otsust 

ilma minuta“. 

Õpime patsienti/klienti tundma, 

uurides tema soove, vajadusi ja probleeme. 

Saame aru tema elukorraldusest 

ja -keskkonnast. 

Aitame seada eesmärgi, mis muudab 

patsiendi/kliendi igapäevaelu paremaks 

ning toetab iseseisvat toimetulekut. 

Aktiivsus 

HNRK pakub nüüdisaegset (neuro-) 

rehabilitatsiooniteenust, mille aluseks 

on patsiendi/kliendi aktiivsus: 

ise tegemine, ise olemine, ise mõtlemine 

jne. Meie loome tingimused, 

et see oleks võimalik. 

Tulemuslik taastusravi-/rehabilitatsioonipäev 

on see, kus on vähemalt 

kolm tundi aktiivset tegevust. 

Püüame seda tagada. 

Passiivset lähenemist (massaaž, 

elektriravi jne) rakendame vaid siis, 

kui see on vajalik teatud sümptomite 

leevendamiseks ning toetab aktiivset 

tegevust. 

Võrdse toe printsiip ja avatus 

HNRK on avatud keskkonnaga: 

teraapiaruumid on pigem suured, 

ühisalad (koridorid, kohvik, puhkealad, 

terrassid) on kõigile kasutatavad, 

palatid on rohkem kui 

ühekohalised. Kõik selleks, et kokkupuude 

kaaslastega oleks päevatoimetuste 

osa. 

Saatusekaaslaste nägemine, nendega 

suhtlemine, kogemuste vahetamine 

ja koosolemine aitab kaasa taastusravi/rehabilitatsiooni 

üldeesmärgi, 

iseseisva toimetuleku saavutamisele. 

Laiahaardelisus 

Taastusravi/rehabilitatsioon on tihti 

pikaajaline protsess, mis nõuab 

jõupingutusi paljudelt osapooltelt. 

Abistame taastusravi- ja rehabilitatsiooniperioodide 

vahele jäävate 

teenuste planeerimisel ning leiame 

lahendusi patsiendile/kliendile vajalike 

teenuste kombineerimiseks. 

24

Service Provision 

Panustame sellesse, et patsiendi pere 

ja lähikond oleksid taastusravisse/ 

rehabilitatsiooni kaasatud. 

Püüame pakkuda võimalikult terviklikku 

teenust ühest kohast – meie 

meeskonnalt. 

Ravitöö ja puhkus 

• Aktiivsed ravipäevad on tööpäevad. 

Väiksemas mahus teenused 

on võimalikud laupäeval. 

Pühapäev on puhkepäev. 

• Viimane teenus lõppeb üldjuhul 

kell 16.00 (võimalusel on ka 

pikemad päevad). 

• Külalised võivad käia esmaspäevast 

pühapäevani 10.00 – 

20.00. 

• Ravivälisel ajal saavad patsiendid/kliendid 

veeta aega HNRK 

ühisaladel: kohvikus, puhkenurkades, 

terrassidel; mängida piljardit, 

malet, lugeda raamatuid. 

Aeg-ajalt kutsume keskusesse ka 

esinejaid, kogemusnõustajaid, 

külalisi. Samuti on võimalik 

käia linnas poes, kontserdil või 

lihtsalt jalutamas. 

• Keskuse lähedal on Haapsalu 

tagalaht, kus saab imetleda 

luiki, samuti promenaad. 

• Tavaelus (kodus vm) olemise 

aeg taastusraviperioodide vahel 

on oluline osa taastumisest: 

tõuseb teadlikkus igapäevasest 

hakkamasaamisest, suureneb 

motivatsioon, tärkavad uued 

eesmärgid jne. Keskuse meeskond 

oskab jagada häid soovitusi 

mõistliku raviplaani kohta. 

Tervislikkus 

Suitsetamine on keskuses lubatud 

ainult selleks ettenähtud kohas. 

Soovitatav on aga seda üldse mitte 

teha. 

Alkoholi tarbimine ei ole keskuses 

lubatud. Alkoholijoobe tuvastamisel 

lõppeb taastusravi/rehabilitatsioon 

kohe. 

25

Ravitöö 

Core standards for 

rehabilitation service provision 



appreciates high quality 

services as stated 

in our core values. We 

aim to provide our 

services as we would 

wish they were provided 

to us or our 

loved ones. 

The core principles in service provision 

are as follows: 

Team-based approach 

HNRC’s team is a patient/client, his 

close network and our specialists – 

doctor, nurse, caring nurse, speech 

therapist, psychologist, social worker, 

occupational therapist, physiotherapist, 

orthosist, and special aids 

specialist. Patient’s team is formed 

by a doctor or a social worker according 

to his needs. 

HNRC’s team-based approach is 

moving from multidisciplinary to 

interdisciplinary built-up. The team 

– professionals, a patient, and his 

close network knows what the goals 

are and works towards it together. 

The team is made of colleagues, and 

doesn’t follow hierarhical built-up. 

The rehabilitation team members are 

specialists in their field. The patient 

is specialist of himself and his life. 

In co-operation the ways back to 

life – as successful as possible under 

the changed functional situation 

– are found. 

Patient-centeredness 

We are engaging: the patient-related 

decisions are made together with 

them (“No decision about me without 

me”) 

26


We get to know our patients. We 

investigate their wishes, needs, and 

problems, and understand their living 

conditions and environment. 

We help in goal-setting towards better 

life and more independent functioning. 

Activation 

HNRC provides contemporary (neuro)rehabilitation 

services that are 

based on patients’ activation: doing, 

being, thinking etc by oneself. 

We create the environment where it 

can be possible as early as possible. 

Successful day of rehabilitation is 

the one which has at least 3 hours 

of active services. We aim to provide 

that. 

Passive treatments – massage, electrical 

modalities etc – are used only 

when needed for releaving certain 

symptoms and, therefore, support 

active therapies. 

Equal support principle and openness 

HNRC has an open approach: therapy 

rooms are spacious, common areas 

– corridors, café, leisure zones, 

terraces – are for everybody, wards 

are more than one-bedded. All for 

the reason to make contacts to other 

people part of every-day activities. 

Seeing others with the same condition, 

communicating and sharing 

experiences and just being together 

helps towards rehabilitation’s general 

goal: becoming more independent 

and functional. 

Comprehensiveness 

Rehabilitation is often time-consuming 

and long-term process, that needs 

efforts from many parties. We help in 

planning between-rehabilitation-services 

and find solutions for useful 

combinations of services. 

We make efforts to engage patients’ 

families and other networks into rehabilitation. 

We aim to provide as consistent and 

contentful services as possible from 

one place – from our team. 

Therapies and rest 

• Active rehabilitation days are 

working days. In lesser amout 

services are possible during 

Saturdays. Sundays are for resting. 

• The last therapy usually ends at 

16.00. If possible, days may be 

a bit longer. 

• Guests are welcomed Mon-Sun 

10.00 – 20.00 

• Therapy-free-time could be 

spent in HNRC’s common areas 

– in café, leisure zones, terraces 

– playing pool, reading books, 

playing chess. Every now and 

then there are musical or theatrical 

performances invited, 

guests or pair-councellors coming. 

It is also possible to go to 

town for a walk, to visit a concert, 

or shop. 

• Haapsalu’s seaside, promenade, 

and swans are part of HNRC’s 

charm. 

• Being away from HNRC (at 

home or elsewhere) between 

rehabilitation periods is an 

important part of recovery: 

the knowledge about everyday 

needs gets clearer, motivation 

increases, new horizons are 

revealed. The reasonable plan 

for rehabilitation periods is 

proposed by HNRC’s team. 

Being fit and healthy 

Smoking in HNRC is only allowed 

in designated areas. It is highly recommended 

to not smoke at all. 

Drinking alcohol is forbidden in 

HNRC. When drunken state is identified 

the rehabilitation ends immediately. 

27

Ravitöö 

Olulised tulemusnäitajad 

2030. aastaks 

HNRK osutab lisaks 

taastusravile sotsiaalse 

ja tööalase rehabilitatsiooni 

teenuseid 

nii abivajajatele kogu 

Eestist kui ka välismaalt. 

Kõik teenused 

on suunatud patsiendikesksetele 

lahendustele. 

• Kõik Eesti seljaajukahjustusega, 

sh seljaajutraumaga ning 

peatraumaga inimesed jõuavad 

HNRK-sse esmasele intensiivsele 

taastusravile. 

• Kvaliteetset taastusravi- ja 

rehabilitatsiooniteenust 

pakkuvas 

HNRK-s on 102 statsionaarset 

voodikohta, millest vähemalt 

85% täidetakse koostöös Eesti 

Haigekassaga, 15% koostöös 

teiste rahastajatega, sh kuni 

10% välismaiste patsientidega. 

HNRK voodihõive on vähemalt 

85%. 

• HNRK osutab kvaliteetset taastusravi- 

ja rehabilitatsiooniteenust 

ambulatoorselt ja päevaravina 

vähemalt 3000 haigusjuhul 

aastas. 

• 12 päeva ja sellest kauem kestvate 

ravijuhtumite puhul rakendatakse 

95% ulatuses meeskonnatööd, 

ambulatoorsetel juhtudel 

on meeskonnatöö osakaal 

50%. 

• 90% juhtumitest osaleb meeskonnatöös 

ka patsient ja/või 

tema lähedane. 

• Vähemalt 60% patsiendi taastusravi 

ja rehabilitatsiooni eesmärkidest 

on täidetud, 25% 

osaliselt täidetud. 


2018. aastaks 

• Kõik Eesti seljaajukahjustuse, 

seljaajutraumaga ning peatraumaga 

inimesed jõuavad HNRKsse 

esmasele intensiivsele taastusravile. 

• Kvaliteetset taastusravi- ja 

rehabilitatsiooniteenust pakkuvas 

HNRK-s on 102 statsionaarset 

102 voodikohta, millest 

vähemalt 75% täidetakse koostöös 

Eesti Haigekassaga, 25% 

koostöös teiste rahastajatega, 

sh kuni 5% välismaiste patsientidega. 

HNRK voodihõive on 

vähemalt 80%. 

• Ambulatoorset taastusravi ja 

rehabilitatsiooniteenust, sh 

esmatasandi füsioteraapiateenust, 

osutatakse aastas vähemalt 

1500 haigusjuhul. HNRK 

on valmis alustama päevaraviteenuse 

osutamist. 

• 12 päeva ja sellest kauem kestvate 

ravijuhtumite puhul rakendatakse 

95% ulatuses meeskonnatööd. 

90% juhtumitest osaleb 

meeskonnatöös ka patsient ja/ 

või tema lähedane. 

• Vähemalt 75% patsiendi taastusravi 

ja rehabilitatsiooni eesmärkidest 

on täidetud täielikult 

või osaliselt. 

28



by the year 2030 

HNRC provides different 

variety of rehabilitation 

services 

from medical to social 

and vocational for 

people from Estonia 

as well as from foreign 

countries. All the 

services are aiming 

patient-centered solutions. 

• All Estonian patients with spinal 

cord injury, including traumatic 

spinal cord injury, and all 

patients with traumatic brain 

injury will come to HNRC for 

primary intensive rehabilitation. 

• HNRC provides high-quality 

in-patient rehabilitation on 

102 beds, out of which 85% 

are Estonian National Health 

Insurance patients and 15% 

financed via other resources, 

including no more than 10% 

foreigners. HNRC’s bed occupancy 

is at least 85%. 


out-patient rehabilitation at 

least 3000 cases per year. 

• Rehabilitation team-meetings 

are held 95% of in-patient 

cases that last longer than 12 

days and 50% of out-patient 

cases. Patient and/or relatives 

participate at least 90% of the 

team meetings. 

• At least 60% of the set goals 

are successfully reached, 25% 

partially reached. 


by the year 2018 

• All Estonian patients with spinal 

cord injury, including traumatic 

spinal cord injury, and all 

patients with traumatic brain 

injury will come to HNRC for 

primary intensive rehabilitation. 


in-patient rehabilitation on 

102 beds, out of which 75% 

are Estonian National Health 

Insurance patients and 25% 

financed via other resources, 

including no more than 5% foreigners. 

HNRC’s bed occupancy 

is at least 80%. 


out-patient rehabilitation 

at least 1500 cases per year. 

HNRC is ready to start daycare 

services. 

• Rehabilitation team-meetings 

are held 95% of in-patient 

cases that last longer than 12 

days. Patient and/or relatives 

participate at least 90% of the 

team meetings. 

• At least 75% of the set goals 

are wholly or partially reached. 

29

Ravitöö 

Ravitöö üldised tulemused 2017 

2017. aastal osutati statsionaarset 

taastusravi teenust 2448 juhul ning 

ambulatoorset taastusravi teenust 

1662 juhul. Põhitegevusega otseselt 

seotud teenustest moodustas 

2017. aastal raviteenuste müük Eesti 

Haigekassale 72% mahus 2 621 601 

eurot. 2017. aastal moodustasid 

HNRK-s statsionaarsed haigusjuhud 

60%, ambulatoorsed 33% ja 

noorsportlaste terviseuuringud 7%, 

kuid rahaliselt oli statsionaarse töö 

maht 92%. Aasta-aastalt on kasvanud 

ka ravijuhu keskmine maksumus, 

mis oli 2017. aastal 1177 eurot. 

Ravijuhu keskmise maksumuse kasv 

on tingitud eelkõige sellest, et ühes 

voodipäevas osutatakse palju enam 

aktiivseid teenuseid (füsioteraapia, 

tegevusteraapia, kõneravi jne), 

samuti EHK teenuste hinna suurenemisest. 

Alates 2014. aastast pakub HNRK 

noorsportlastele terviseuuringute 

võimalust. 2017. aastal viidi uuring 

läbi 244 juhul. 2017. aasta aprillis 

lõpetati rehabilitatsiooniteenuse 

osutamine Sotsiaalkindlustusametile 

(SKA). Raviteenuse osutamise poolest 

võib aastat lugeda kordaläinuks, 

kuna kasvasid nii lepingu maht kui 

osutatud teenuste maht ja kvaliteet. 

2017. aastal pöörati senisest enam 

tähelepanu HNRK liitumisele Eesti 

Haiglavõrgu Arengukavaga, mis 

peab edaspidi tagama järjepidevama 

EHK lepingu. Ravitöö tulemusi 

illustreerivad joonised on järgmistel 

lehekülgedel. 

Overall results 

of the service provision 2017 

In 2017 there were 2448 in-patient 

cases, and 1662 outpatient cases 

served. From all the primary services 

the Estonian Health Insurance Fund 

formed up 72.0% that is 2 621 601 €. 

60% of the in-patients’ cases were 

served for EHIF patients. The same 

indicator for outpatients’ cases 

was 33% and for young-sportsmen 

health assessment services 7%. 

However, when looked at from the 

perspective of financial cover-up, the 

EHIF services constitute 92%. Also, 

the average cost of a case has been 

increasing over the years and was 

1177 € in 2017. It has been growing 

mainly due to the number of active 

services, i.e. physiotherapy, occupational 

therapy, speech and language 

therapy etc, provided per day, but 

also because the price of services has 

grown. In 2017 there were 244 cases 

of health assessments for young 

athletes that HNRC delivers since 

2014. In April 2017 HNRC ended 

the provision of social rehabilitation 

services under the financing of Social 

Security Board. The year 2017 was 

successful for HNRC. Among other 

duties, more attention was dedicated 

to the joining of HNRC to Estonian 

National Hospital Network which 

should lead more consistency in the 

process of financing the services. The 

graphs about the service provision 

results can be seen on the next pages. 

30


aasta 

year 

voodihõive 

bed occupancy 

% 

keskmine 

ravijuhu kestvus 

(päevades) 

average (days) 

statsionaarsete 

ravijuhtude arv 

number of 

in-patient cases 

ambulatoorsete 

ravijuhtude arv 

number of 

outpatient cases 

2017 

83 

12.1 

2 448 

1 662 

2016 

78 

11.8 

2 377 

1 550 

2015 

79 

11.8 

2 378 

1 440 

2014 

80 

11.2 

2 570 

1 496 

2013 

80 

11.0 

2 565 

860 

31

Ravitöö 

Ravitöö tulemused: 

voodipäevade profiil 

2017. aastal oli 

HNRK-s taastusravi 

voodipäevi kokku 

29 561 ja EHK rahastas 

neist 24 681, seega 

83,5%. EHK rahastatavate 

voodipäevade 

hulk on püsinud viimase 

viie aasta jooksul 

suhteliselt stabiilne, 

kasvades märgitud 

perioodil 7,3%. 

Neuroloogiline taastusravi on efektiivne, 

kui sellega alustada varakult, 

samas vajavad mitmed haigused 

sageli elukestvat sekkumist. 

Eestis on kokku lepitud, et insuldi 

puhul loetakse akuutseks taastumise 

perioodiks kuni kuus kuud pärast 

haigestumist, ent pea- ja seljaajutrauma 

korral kuni poolteist aastat 

pärast vigastust. EHK rahastab 

akuutset taastusravi insuldi järel vastavalt 

patsiendi seisundi keerukusele 

kas 14 või 21 päeva, millele on 

asjakohase põhjenduse puhul võimalik 

taotleda juurde veel sama palju. 

Selja- või peaajutrauma korral on 

taastusraviks võimalust kolm korda 

14 või 21 päeva ning põhjendatud 

pikendus samas ulatuses. Samuti 

käsitletakse akuutsetena laste taastusravi 

juhtumeid. 

HNRK arengukavast tulenevalt on 

üheks prioriteediks pakkuda teenuseid 

suuremale hulgale akuutsetele 

patsientidele. 2017. aastal suurenes 

EHK rahastatavate akuutsete taastusravi 

voodipäevade hulk HNRK-s 

19,3% võrreldes 2016. aastaga. 

Kõikidest EHK rahastatud voodipäevadest 

moodustasid 2017. aastal 

akuutsed 34, lapsed 27 ja kroonilised 

39%. Kuna sageli kasutavad 

piirkondlikud või keskhaiglad ära 

kõik piiratud mahus akuutsed voodipäevad, 

siis jääb patsiendil taastusravi 

vajaduse jätkumisel ainsaks 

võimaluseks tulla Haapsallu EHK 

finantseerituna kroonilise või tasulise 

juhtumi raames. Seda vaatamata 

sellele, et insuldist on möödas vähem 

kui kuus kuud ja pea- või seljaajutraumast 

vähem kui poolteist aastat. 

Taoliste voodipäevade hulk on 

hinnanguliselt 20–30% krooniliste 

juhtumitega kaasnevatest voodipäevadest. 

39% 

kroonilised 

chronic 

27% 

lapsed 

kids 

14,0% 

19,3% 

34% 

akuutsed 

acute 

EHK rahastatud voodipäevade jagunemine. 

/ EHIF financed bed-days according 

to acuteness in HNRC (n; %). 

2017 

2015 2016 2017 

EHK rahastatud akuutsed voodipäevad 

HNRK-s. / EHIF financed acute bed-days 

in HNRC. 

32


Service provision: 

EHIF bed-days profile 

If HNRC provided 

29 561 in-patient 

bed-days during 

2017, Estonian 

Health Insurance Fund 

(EHIF) financed 24 

681 of those. That is 

83,5% of all bed-days. 

The amount of beddays 

has remained 

rather stable during 

the past five years: 

the increase has been 

7,3%. 

Neurological rehabilitation is more 

effective when it starts early, and often 

many conditions need life-long 

support. In Estonia, the acute period 

after stroke is six months post onset, 

in the case of traumatic brain injury 

and spinal cord injury the same period 

is 1,5 years. EHIF finances 14 

or 21 days of acute in-patient rehabilitation 

depending on the severity 

of the functioning, plus the same 

amount extra if proven beneficial. 

For stroke, the limit is one such a period, 

for traumatic brain injury and 

spinal cord injury it is up to three 

times during the predefined acute 

period after injury. Pediatric cases 

are also handled as acute. 

One of the HNRC’s priorities has 

been to increase the number of acute 

cases and bed-days. Compared to 

2016 the number of acute bed-days 

increased 19.3% in 2017. 

Out of all bed-days financed by 

EHIF in 2017 the acute ones made 

up 34%, pediatric 27% and chronic 

39%. As the regional or central hospitals 

often use the acute rehabilitation 

days, the patients can come to 

HNRC as chronic or self-financing 

cases. Even thou, their acute period 

after the onset of disease or trauma 

is not over. These kinds of bed-days 

make up about 20-30% of permanent 

ones. 

2013 2014 2015 2016 2017 

EHK rahastatud voodipäevad HNRK-s. 

EHIF financed bed-days in HNRC. 

33

Ravitöö 

HNRK statsionaarsed haigusjuhud, 

jagunemine maakonniti, 2017 

HNRC’s in-patient cases, 

division by counties, 2017 

Patsientide 

geograafiline jaotus 

Patients on the 

Estonian map 

HNRK osutab statsionaarse 

taastusravi 

teenuseid kõigi Eesti 

maakondade elanikele. 

Viimase viie aasta 

jooksul on enim statsionaarse 

taastusravi 

teenuseid osutatud 

Harjumaa, Ida- 

Virumaa ja Tartumaa 

elanikele. Enam kui 

kolmandik kõigist 

patsientidest saabub 

Tallinnast ja 

Harjumaalt, kus elab 

ka kõige rohkem inimesi. 

Ehkki see pole 

eesmärk omaette, on 

viimastel aastatel kasvanud 

ka välispatsientide 

arv. 

HNRC provides 

in-patient rehabilitation 

services for 

people coming from 

the whole Estonia. 

During the past 

five years, the most 

patients have come 

from Harju county, 

East-Viru county, and 

Tartu county. More 

than one-third of all 

patient-cases comes 

from Tallinn and 

Harju county. That is, 

also, where the majority 

of people live. 

Although it has not 

been an aim itself, the 

number of patients 

from foreign countries 

has also been growing 

over the past years. 

Hiiu maakond 

40 

1,6% 

Saare maakond 

76 

3,1% 

Lääne maakond 

128 

5,2% 

34


Harju maakond 

(sh Tallinn) 

953 

38,9% 

Lääne-Viru maakond 

153 

6,3% 

Ida-Viru maakond 

250 

10,2% 

Rapla maakond 

82 

3,3% 

Järva maakond 

86 

3,5% 

Jõgeva maakond 

67 

2,7% 

Pärnu maakond 

184 

7,5% 

Viljandi maakond 

94 

3,8% 

Tartu maakond 

187 

7,6% 

Valga maakond 

40 

1,6% 

Põlva maakond 

17 

0,7% 

Välismaa 

40 

1,6% 

Võru maakond 

51 

2,1% 

35

Ravitöö 

Meeskonnatööd 

Võimaluste leidmine meeskondlikeks 

aruteludeks, et panna paika 

eesmärgid, prioritiseerida probleemid 

ja määrata parim raviplaan, on 

üks ravitöö olulisemaid väljakutseid. 

Kõikide ravijuhtude puhul, mis kestavad 

14 päeva või kauem – need on 

tavapäraselt akuutsed juhtumid –, 

korraldatakse vähemalt kaks meeskondlikku 

arutelu: perioodi alguses 

ja lõpus. Kui vähegi võimalik, peab 

seal osalema ka patsient ja/või tema 

pereliige. 

Aastatel 2011–2017 on HNRK-s läbi 

viidud 5139 meeskonnatöö arutelu, 

kus on antud patsiendi toimetulekule 

hinnang FIM ® instrumenti kasutades. 

Aasta-aastalt on kasvanud 

akuutsete ravijuhtude hulk, samuti 

on sagenenud meeskonnatöö nendega 

tegelemisel. 

2017. aastal toimus 1058 meeskonnaarutelu, 

mis puudutas täiskasvanud 

patsiente. 84,7%-l juhtudest 

osales selles ka patsient ning 5%-l 

pereliige. Meeskonnatööd rakendati 

463 patsiendi taastusravis. 

Lähedase osalemise % 

Relative participation % 

38,85 85,03 84,69 

2015 2016 2017 

Patsientide osalemise % 

Patient participation % 

36


Team meetings 

Finding opportunities to carry out 

and do it as patient- and family-centred 

as possible is one of the most 

significant challenges in HNRC’s service 

provision. All rehabilitation periods 

that lasts 14 days or longer – 

typically the acute cases – have at 

least two team meetings: one at the 

beginning and the other at the end. 

All the possible occasions a patient 

and/or his family must take part in 

the meetings. 

From 2011 to 2017 there have been 

5139 team meetings with the component 

of FIM ® discussions. The number 

of acute cases, therefore, also the 

number of team meetings has been 

growing over those years. 

In 2017 there were 1058 team meetings 

held for adult patients. Out of 

those meetings in 84,7% a patient 

participated, and in 5,0% a family-member 

attended. Team meetings 

were part of 463 patients’ care. 

501 687 517 725 749 902 1058 5139 

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 

Meeskonnatööd (N) / Team-meetings (n) 

kokku 

total 

37

Ravitöö 

Funktsionaalse sõltumatuse skaala 

Funktsionaalse sõltumatuse skaala 

(FIM ® -instrument) on HNRK-s kasutusel 

aastast 2011. HNRK kasutab 

seda üldise taastusravi tulemuslikkuse 

hindamisvahendina, kuna see 

aitab objektiivselt määratleda inimese 

iseseisvust igapäevaelu tegevustes. 

FIM ® -hindamise tulemused 

arutatakse meeskonnas läbi kõigi 

täiskasvanud patsientide puhul, 

kelle raviperiood on 14 päeva või 

pikem. FIM ® -instrumendi kasutamine 

on HNRK-s meeskonnapõhine 

ehk kõik taastusravimeeskonna liikmed 

on koolitatud seda kasutama. 

2017. aastal oli HNRK täiskasvanud 

patsientide paranemine raviperioodi 

kohta keskmiselt 6,93 punkti ning 

keskmiselt ravipäeva kohta 0,34 

punkti. 

2015.–2017. aastal läbi viidud FIM ® - 

uuringud on esitatud joonisel lk 39 

osakondade lõikes. 

Aasta-aastalt on kasvanud keerulisemate 

insuldi ja peaajutraumaga 

inimeste hulk neurorehabilitatsiooni 

osakonnas. Samas on kasutusele võetud 

uusi ja innovaatilisi taastusravi 

metoodikaid, suurendatud aktiivsete 

teenuste hulka ühes ravipäevas ning 

korraldatud tööd ümber patsiendikesksust 

silmas pidades. Saame 

tõdeda, et taastusravi HNRK neurorehabilitatsiooni 

osakonnas on muutunud 

tulemuslikumaks – patsientide 

keskmine iseseisvus ravipäeva kohta 

on paranenud (vt joonis). 

Functional Independence Measure 

HNRC uses Functional Independence 

Measure (FIM ® -instrument) since 

2011. It is used as a general outcome 

measure for rehabilitation as 

it objectifies patients’ independence 

in every-day activities. The rehabilitation 

team discusses the results of 

FIM ® for every adult patient whose 

rehabilitation period lasts 14 days 

or longer during the team meetings. 

Every team member is educated to 

use FIM ® . 

In 2017 HNRC adult patients’ average 

recovery on FIM ® -scale was 6.93 

points per rehabilitation period and 

0.34 points per rehabilitation day. 

The FIM ® -assessments performed 

during the years 2015-2017 according 

to our structural units are presented 

as follows on p.39. 

The number of more complicated 

stroke and traumatic brain injury 

cases has been increasing over the 

years. At the same time, we have taken 

into use new and innovative methods, 

and approaches increased the 

number of services per day and re-organized 

processes towards greater 

patient-centeredness. Due to those 

and other reasons, the outcomes of 

neurorehabilitation patients has bettered: 

advancements in their independence 

per day have increased. 

38


mälu/memory 

prob.lahendamine/probl.solving 

sots.interakts./social interaction 

eneseväljendus/self-expression 

arusaamine/understanding 

trepid/stairs 

liikumine/moving 

siirdumine (vann, dušš)/moving (bath) 

söömine/eating 

välimus/looks 

pesemine/washing 

riietumine (ülak)/ 

dressing (upper) 

riietumine (alak)/ 

dressing (bottom) 

tualeti kasutamine/ 

using the toilet 

põiekontroll/ 

bladder control 

soolekontroll/intestine control 

siirdumine (voodi, tool)/moving (bed, chair) 

siirdumine (tualett)/moving (toilet) 

11.03.2015 23.04.2015 13.05.2015 

FIM-hinnangu näidis. 

An example of a FIM-assessment. 

0,2 0,26 0,48 0,41 0,49 0,52 0,51 

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 

FIM ® keskmise hinde muutus neurorehabilitatsiooni 

osakonnas. / The average recovery 

in FIM ® -scores per a treatment day in 

neurorehabilitation unit. 

2015 2016 2017 2015 2016 2017 2015 2016 2017 2015 2016 2017 

peaajukahjustusega 

patsiendid / brain injured 

patients 

seljaajukahjustusega 

patsiendid / spinal cord 

injured patients 

teiste neuroloogiliste 

kahjustustega patsiendid 

/ patients with other 

neurological conditions 

Läbiviidud meeskonnatöö osakonniti. 

Team meetings held in different units 

39 

teiste kahjustustega 

patsiendid / patients 

with other conditions

Ravitöö 

Vertikaliseerimise 

põhimõtted HNRK-s 

• Erigo® seisuvoodi 

• kõnnirobot 

LokomatPro® 

• eksoskelett Indego® 

• seisulaud 

• seisuraam 

Kodus 

• seisuvoodi 

• seisulaud 

Vertikaliseerimine 

Tänapäevases neurorehabilitatsioonis 

saavutatakse edu just patsiendi 

varajase vertikaliseerimise ja aktiviseerimisega. 

Samas on vajalik, 

et vertikaliseerimine jätkuks kogu 

rehabilitatsiooniperioodi jooksul 

ja sageli kujuneb sellest välja elukestev 

rutiin. Patsiendi turvaliseks 

vertikaliseerimiseks kasutatakse 

HNRK-s mitmeid tipptehnoloogilisi 

seadmeid, aga ka nn seisuvoodeid. 

Selleks et töötajad mõistaksid 

varajase vertikaliseerimise olulisust, 

on läbi viidud koolitus kogu meeskonnale. 

Seisuvoodite kasutamine 

osakonnas väljaspool juhendatud 

teraapiaid on sageli just õendus- ja 

hoolduspersonali vahetu ülesanne. 

See eeldab töötajatelt head patsientide 

motiveerimise oskust, sest sageli 

ei mõista nad varajase vertikaliseerimise 

olulisust. 

Alates 2017. aastast oleme monitoorinud 

HNRK-s olevate seisuvoodite 

kasutamise aktiivsust, pöörates erilist 

tähelepanu just seljaajutraumaga inimeste 

käsitlusele. Seisuvoodit kasutati 

vertikaliseerimiseks 101 haigusjuhu 

puhul ning määrati kokku 1535 

ja viidi reaalselt ellu 1121 juhul. 

DXA (Dual-energy 

X-ray absorptiometry) 

On teada, et seljaajutraumaga inimestel, 

kes kasutavad peamise liikumisviisina 

ratastooli, on suur 

risk osteoporoosi ning ülekaalulisuse 

tekkeks. Esiteks on põhjuseks 

tunduvalt vähenenud liikumine ja 

teiseks varasemad toitumisharjumused. 

Luutiheduse ja kehakoostise 

mõõtmiseks kasutatakse HNRK-s 

DXA (Dual-energy X-ray absorptiometry) 

meetodit ning seadet 

Hologic Horizon W. DXA uuringuid 

viiakse meil läbi alates 2016. 

aastast, alates 2017. aastast on see 

aga saanud rutiiniks seljaajutraumaga 

patsientidel. 2017. aastal viidi 

läbi kokku 182 DXA uuringut, mis 

on rohkem kui kaks korda enam kui 

2016. aastal. Uuringute tulemused 

aitavad patsientidel palju paremini 

mõista, miks on varajane ja järjepidev 

vertikaliseerimine oluline ning 

miks pärast traumat on vaja muuta 

oma toitumisharjumusi. 

Selleks et ratastooli kasutajatel oleks 

haiglas viibimise jooksul hõlbus 

neile sobival hetkel oma kehakaalu 

mõõta, on üldkasutataval pinnal kõigile 

kättesaadav platvormkaal. Seda 

on lihtne kasutada ka raske liikumispuudega 

inimesel. 

78 

2016 

182 

DXA uuringud / DXA diagnostics 

2017 

40

41 

Service Provision

Ravitöö 

42


Verticalisation 

The verticalisation 

matrix in HNRC 

• Erigo® 

verticalisation bed 

• gait robot 

LokomatPro® 

• exosceleton 

Indego® 

• typical standers 

• standing frames 

At home 

• Verticalisation bed 

• typical stander 

Contemporary neurorehabilitation 

supports approaches that provide 

options for early verticalisation and 

activation. Furthermore, it is crucial 

that verticalisation opportunities are 

available throughout the rehabilitation 

and become part of a person’s 

long-term daily routine. HNRC has a 

variety of high-tech equipment, also 

verticalisation beds, for safe verticalisation 

activities. The staff is educated 

to understand and practice verticalisation. 

Using verticalisation beds 

to follow the standing routine outside 

therapeutic activities is part of 

the medical personnel’s duties. Often 

it requires additional empowerment 

skills to motivate and educate the 

patients. 

Since 2017 using the verticalisation 

beds has been monitored. The spinal 

cord injured patients have got the 

particular attention regarding the 

matter. Overall, the verticalisation 

beds have been in use in 101 different 

cases. It was prescribed 1535 

times and performed 1121 times. 

DXA – Dual-energy 

X-ray absorptiometry 

It is known that for the people using 

a wheelchair as the primary mean 

of moving are at high risk for osteoporosis 

and overweight. Firstly, 

due to drastically decreased energy 

consumption and, secondly, continuing 

the pre-injury eating habits. In 

HNRC the bone density and body 

composition are measured using 

DXA (Dual-energy X-ray absorptiometry) 

method and device Hologic 

Horizon W. HNRC is using DXA 

method since 2016. Starting from 

2017 it is part of the routine assessment 

for spinal cord injured patients. 

The results from the diagnostics help 

to illustrate and explain the need for 

early regular verticalisation and the 

importance of changing eating habits. 

In 2017 we did 182 DXA measurements, 

that is more than twice as 

many as done in 2016. 

For making following one’s body 

weight more comfortable, there is 

a platform scale set up an easily accessible 

spot in HNRC. The platform 

scale is easy to use even if the motor 

disabilities are severe. 

Seisuvoodite kasutus 

2017 / Usage of verticalisation 

beds 2017 

määratud 

subcsribed 

1278 

221 

7 29 

Kokku / Total 1535 

SAK / SCI 

PAK / (T)BI 

lapsed / kids 

teised neurol / 

other neurol 

tehtud 

delivered 

916 

169 7 

29 

Kokku / Total 1121 

43

Ravitöö 

44


Neurorobootika 

HNRK-s kasutatakse 

robottehnoloogiat 

igapäevase taastusravi 

osana alates 

2012. aasta sügisest. 

See on võimalik tänu 

HNRK osalemisele 

kompetentsikeskuste 

programmis projekti 

„Tervisedenduse ja 

rehabilitatsiooni kompetentsikeskus“ 

raames 

(vt lk 102–103). 

Tipptehnoloogia kasutamine tänapäevases 

meditsiinis on möödapääsmatu, 

kuid sageli on patsientide ja 

nende lähedaste ootused moodsale 

tehnoloogiale põhjendamatult kõrged. 

Robootikaseadmete kasutamisel 

neuroloogilises taastusravis on 

oma kindel koht ja põhjendus, millega 

nii teenuse osutajad kui ka saajad 

peavad arvestama. Näidustuse 

puhul rikastab robottehnoloogia 

märkimisväärselt taastusraviprotsessi 

ning sageli on võimalik saavutada 

selliseid tulemusi, mida ilma 

selleta poleks saanud. HNRK kasutab 

tipptehnoloogilisi seadmeid vaid 

juhul, kui sellest tõuseb otsest tulu 

patsiendi tervisele, toimetulekule ja 

iseseisvale hakkamasaamisele. 

Robotseadmed on HNRK-s kasutusel 

neuroloogilise kahjustusega laste, 

täiskasvanud seljaajutraumaga patsientide 

taastusravis ning insuldi- ja 

peaajutraumajärgses rehabilitatsioonis. 

Aasta-aastalt oleme pingutanud 

selleks, et seadmete kasutamine oleks 

võimalikult efektiivne. Näiteks vertikaliseerimist 

võimaldavate robootikaseadmete 

LokomatPro ® ning 

Erigo ® kasutus kasvas 2017. aastal 

võrreldes 2016. aastaga 29,3% 

ja võrreldes 2014. aastaga lausa 

85,7%. 

Neurorobotics 

Neurorobots are part 

of HNRC’s daily service 

provision since 

autumn 2012. It is 

possible because 

HNRC participates in 

the competence-centres 

Project via the initiative 

of the Centre 

of Excellence in 

Health Promotion and 

Rehabilitation (more 

info on the pages 102- 

103). 

In contemporary medicine, there is 

no escape from high-tech solutions. 

Often, the expectations of patients 

and their families to those solutions 

are not reasonable. However, using 

robotic devices in neurorehabilitation 

has its benefits and practical 

rationale that service providers and 

users can and should consider. If indication 

exists, neurorobots provide 

possibilities for enriching rehabilitation 

and support the achievement 

of goals that without them would 

be very challenging or impossible. 

HNRC exploits high-tech devices 

only if the benefits to a patient’s 

health, functioning, and independence 

are reasoned. 

Robotic devices are used for all 

HNRC’s target groups: children with 

neurological conditions, adult spinal 

cord injured and acquired brain injured 

– for both stroke and traumatic 

injury – patients. Using high-tech devices 

more efficiently and effectively 

has been under particular attention. 

For example, the service provision with 

LokomatPro ® and Erig ® – devices that 

enable verticalisation – increased in 

2017 29,3% compared with the previous 

year and 85,7% with 2014. 

2014 2015 2016 2017 2014 2015 2016 2017 2014 2015 2016 2017 

Armeo Erigo Lokomat 

Kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamise koguhulk. / Overall usage of high-tech devices. 

45

Ravitöö 

HUR-jõusaal ja teised 

tehnoloogilised lahendused 

2016 2017 

Individuaalsed 

teenused jõusaalis. / 

Individual services in 

HUR-gym. 

2016 2017 

Grupitegevused 

jõusaalis. / Group 

services in HUR-gym. 

HNRK patsiendid saavad alates 

2014. aastast kasutada spetsiaalset 

jõusaali, mis on kohandatud vastavalt 

liikumispuudega inimeste vajadustele. 

Selle teraapiakeskkonna 

erakorralisus seisneb selles, et patsiendid 

saavad sooritada enamiku 

vahenditega harjutusi nii, et ei pea 

ratastoolist trenažöörile siirduma, 

vaid saavad neid teha ratastoolis. 

Jõusaal on eriline veel sellegi poolest, 

et koormust saab doseerida 100 

grammi kaupa ning vastupanu tekitatakse 

õhusurve abil. See omakorda 

tagab ühtlase vastupanu kogu liigutuse 

vältel, võimaldades palju suuremat 

efekti võrreldes traditsioonilise 

jõutreeninguga. Lisaks saab füsioterapeut 

eelnevalt valida vajalikud 

harjutused ja koormused ning salvestada 

need patsiendi jaoks kaardile, 

mille kasutamine on lihtne ning 

mille abil annab spetsiaalne tarkvara 

hiljem ülevaate, kas kõik vajalikud 

harjutused said ikka sooritatud. 

Nii nagu teiste kallihinnaliste seadmetega, 

oleme ka jõusaali puhul 

huvitatud seadmete efektiivsest 

kasutamisest. Oleme tööprotsessides 

teinud mitmeid muudatusi, 

mille tulemusena suurenes jõusaalis 

läbi viidud treeningkordade arv 

2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 

33,6%. 

Kuna HNRK on seljaajutraumaga 

inimeste taastusravi pädevuskeskuseks 

Eestis, siis tunneme erilist 

huvi, kuidas ratastooli kasutavad 

para- ja tetrapleegikud liikumisega 

hakkama saavad ning millised 

konkreetsed ratastooliga liikumise 

oskused vajavad edasiarendamist. 

HNRK võttis 2014. aastal kasutusele 

Kanadast pärit tõenduspõhise 

ratastoolis liikumise kvaliteeditesti 

– ratastoolioskuste programmi. 

Selleks kohandati spetsiaalne keskkond, 

hangiti vajalikud vahendid 

ning testi autorid viisid läbi spetsiaalse 

koolituse. Tänaseks on test 

muutunud igapäevase ravitöö osaks. 

2017. aastal viidi ratastooli kasutamise 

oskuste hinnang läbi 54 seljaajutraumaga 

inimesele. Edaspidi on 

plaanis rajada HNRK lähiümbrusse 

spetsiaalne treeningrada, kus saab 

õppida ratastooli kasutama. 

Lisaks on HNRK-s taastusravi rikastamiseks 

kasutusel veel mitmed tipptehnoloogilised 

lahendused, nagu 

E-Link-treening ja hindamissüsteem 

tasakaalu ja käefunktsioonide arendamise 

mitmekesistamiseks ning Joba 

trenažöör-sadul, sisetingimustesse 

sobiv hipoteraapia võimalus kehatüvelihaste 

ja tasakaalu arendamiseks. 

2017. aastal kasutati märgitud 

vahendeid 1277 juhul, mis on 10,2% 

enam kui 2016. aastal (1159 korral). 

46

HUR-gym & 

other technological solutions 


E-link 

JOBA 

2016 2017 

E-Lingi ja JOBA 

trenažöör-sadula 

kasutus. / Usage of 

E-Link and JOBA Core 

Trainer. 

Since 2014 HNRC’s patients – 

and staff – can use the gym that 

is equipped with special easily-accessible 

devices. Patients can exercise 

without moving out from their 

wheelchair. Also, the resistance – created 

via air pressure – can be set 

with the preciseness of 100 grams. 

Air-provided resistance is continuous 

throughout the movement and, 

therefore, the training effect is more 

significant than with traditional gym 

equipment. Due to central computer 

software and chip-cards, a physiotherapist 

can save needed exercises 

47 

and their parameters for a patient 

to be easily performed in a supervised 

group setting. Later the success 

can be overlooked and analysed. As 

with other expensive facilities, the 

efficient usage of the HUR-gym is 

under close attention. Several organizational 

adaptations support it and 

have led to increased exploitation of 

the possibilities: the increase in the 

number of training between 2016 

and 2017 was 33,6% 

As HNRC is the Estonian competence 

centre for spinal cord injury 

rehabilitation, we dedicate particular 

attention to movement-related 

aspects of paraplegic and tetraplegic 

people: we perform assessment and 

planning of wheelchair skills. For 

that HNRC uses an evidence-based 

approach called Wheelchair Skills 

Program since 2014. Specific environmental 

developments and introductory 

education were undertaken. 

In 2017 the assessment was performed 

with 54 spinal cord injured 

patient. As a development HNRC 

plans outside training and practicing 

area to support the patients’ efforts 

even more. 

In addition to the above-mentioned, 

HNRC has different technological 

solutions to enrich the rehabilitation 

experience. Worthwhile mentioning 

is E-Link assessment and 

training hard- and software set that 

provides a variety of possibilities to 

target balance and upper-extremity 

function issues. Also, Panasonic 

Joba Core Trainer – an indoor hippotherapy 

option – for core strength 

and balance training. These two devices 

were used 1277 times during 

2017 that is 10,2% more than the 

previous year.

Ravitöö 

Rikastatud keskkond 

Peaaju arenemisele ja 

taastumisele avaldab 

suurt mõju keskkond, 

kus kahjustatud kesknärvisüsteemiga 

inimene 

viibib. Rottidega 

tehtud uuringud* tõestavad, 

et rikastatud 

keskkond soodustab 

ajurakkude taastumist 

nii neurofüsioloogilisel 

kui ka funktsionaalsel 

tasandil. Praegu käib 

mitu uurimisprojekti 

rikastatud keskkonna 

mõju tuvastamiseks 

statsionaarsete taastusraviosakondade 

baasil. 

Rikastatud keskkond 

on läbi mõeldud 

ja sisse seatud 

nii, et see soodustaks 

füüsilist, kognitiivset, 

sensoorset ja sotsiaalset 

aktiivsust. 

Neurorehabilitatsiooni 

üks alusteadmisi on 

see, et intensiivne ja 

järjepidev, korduv 

teraapia on tulemuslik. 

Samuti see, et statsionaarses 

neurorehabilitatsiooni 

üksuses 

võiks patsiendi 

päevane aktiivsus 

olla keskmiselt kolm 

tundi. Reaalsuses on 

siiski üsna raske neid 

soovitusi või eeldusi 

täita, nii et oluline on 

mõelda tegevustele, 

mis täiendavad teraapiat. 

Rikastatud keskkonda iseloomustab 

kolm märksõna: 

• suhtlemine ja kokkupuude 

kaaskondsetega; 

• valik mitmekesiseid tegevusi (nt 

raamatu lugemine, (laua)mängude 

mängimine, ristsõnade 

lahendamine, trepil kõndimine, 

muusika kuulamine, mõne instrumendi 

mängimine jne); 

• uudsete olukordade võimaldamine 

(keskkonnavahetus, 

ümberpaigutamine vms). 

Need kõik pakuvad kesknärvisüsteemile 

väljakutseid, mis aktiveerivad 

aju ning loovad võimaluse varieeruvate 

olukordade lahendamiseks. 

HNRK-s on võetud kasutusele meetmeid, 

mis soodustavad ja suurendavad 

teraapiavälist aktiivsust: 

• Avarad teraapiaruumid ning 

ühisalad, 

nt kohvik, terrassid, 

puhkenurgad, 

istumispiirkonnad, võimaldavad 

sotsialiseerumist, 

kaaskodanike jälgimist ning 

kogemuste jagamist. Samuti 

pakuvad need suhtlemisvõimalusi 

ning ootamatuid olukordi, 

millele lahendusi leida. 

• Mälumängud ja orienteerumine 

haiglas pakuvad mõtlemisharjutusi 

ning suunavad tähelepanu 

tavapärasest erinevatele asjadele 

ja teadmistele. 

• Teatrietendused, kontserdid: 

muusika ja muud kaunid kunstid 

(nii nende vaatamine-kuulamine 

kui viljelemine) on positiivne 

stimulatsioon ajule. 

• Vaba aja veetmise võimalused, 

näiteks piljard, lauatennis jt 

mängud; haiglast väljas käimise 

süsteem. 

• Kõrgtehnoloogilised vahendid 

ja arvutitarkvarad, mis võimaldavad 

varieerida teraapia sisu 

ning pakkuda alternatiivseid 

lahendusi. 

• Palatitest eraldatud söögiruumid 

loovad teraapiavälist 

aktiivsust: ülesanne olla õigel 

ajal õiges kohas, liikuda sinna, 

suhestuda selle käigus teistega 

ning saada hakkama söömistoimingutega. 

• Pusle kokkupanemine, süüterooside 

valmistamine, tomatite 

kasvatamine jms on tavapärase 

tegevusteraapia kõrval lisastimulatsioon 

ajule. 

• Võimalus vahetada teraapiakeskkonda, 

näiteks teraapia 

läbiviimine koridoris, teises 

teraapiaruumis, tegevusteraapia 

köögis vms; uuenduslikul elemendil 

füüsilises keskkonnas on 

alati lisaaktiveeriv mõju kesknärvisüsteemile, 

pakkudes välja 

teistsuguseid olukordi. 

Sarnased põhiprintsiibid kehtivad 

ka väljaspool haiglat: taastumisele 

aitab positiivselt kaasa aktiivne elustiil, 

näiteks kokkulepitud ülesannete 

täitmine, vajadus voodist välja 

tulla ning võimalus tegeleda mainitud 

asjadega. Erilise väärtuse lisab 

kõigele veel see, kui suunatud või 

valitud tegevus inimesele meeldib 

ja on seotud tema töö või hobiga. 

Kindlasti ei ole see täielik ülevaade 

rikastavast keskkonnast ning HNRK 

heietab mõtteid ja seab atra, et patsientide 

päevast aktiivsust veelgi tõsta. 

*Täpsemalt saab uuringu kohta teada: 

info@hnrk.ee. 

48


Enriched Environment 

Environment, where a 

brain injured person 

is, has a considerable 

effect on brain’s development 

and recovery. 

Research done on 

rats* illustrates that 

enriched environment 

facilitates the recovery 

of brain cells on 

the neurophysiological 

level, as well as has a 

positive effect on functional 

performance. 

Nowadays there are 

also research projects 

that investigate the 

impact of the enriched 

environment in real 


settings. 

Enriched environment 

means surroundings 

that are planned 

and set up in a way to 

facilitate the physical, 

cognitive, sensory, and 

social activity. In neurorehabilitation, 

it is 

known that intensive 

therapy that provides 

possibilities for repetitive 

practice is beneficial. 

Furthermore, 


units should 

contain at least three 

hours of active treatment 

to support recovery. 

However, in reality, 

it is not easy to 

reach up to these recommendations. 

That, 

again, helps the idea 

of the enriched environment 

providing a 

variety of activation. 

The following three aspects characterize 

an enriched environment: 

• possibilities for interaction to 

other people; 

• a need to make choices and put 

them into action (i.e., reading 

a book, playing (puzzle) games, 

solving crosswords, listening or 

playing music, etc.); 

• and opportunities for being in 

different environments. All this 

challenges brain which in turn 

increases activation. 

The facilities that HNRC uses are 

the following: 

• Spacious therapy rooms and 

variety of common areas – cafe, 

terraces, leisure areas, sofazones 

in corridors: interaction, 

investigation, as well as communication 

possibilities, made 

easy; new and not expected situations 

can occur, which means 

patients have to find solutions. 

• Quizzes and hospital-orientation 

– thinking exercises that 

direct attention to uncommon 

details and information 

• Performances and concerts – 

music and other performance 

arts bring along a different kind 

of stimulus for the brain either 

by enjoying as an audience or 

participating and playing along. 

• Opportunities for active 

free time – games like pool, 

table-tennis or similar, and system 

for going out from the hospital 

are the examples. 

• High-tech equipment and computer-software 

for therapies – 

create possibilities to provide 

rich-content treatments and, 

hence, new problem-solving situations. 

• Separate dining areas – are as a 

task providing an opportunity 

49 

to be at the right place on time, 

move there, interact with other 

patients and personnel, manage 

the act of eating, etc. is a vivid 

example of meaningful additional 

activation. 

• Solving puzzles, growing tomatoes, 

practicing fine arts, etc. 

in addition to everyday occupational 

therapy – meaningful 

off-therapy activity 

• Opportunities for changing the 

place for therapy – i.e., treatment 

in corridors, within other 

therapy room, in patients’ 

rooms, or in activity-kitchen – 

new environment or addition or 

change to the known surroundings 

always adds an extra challenge 

for the brain. 

Similar principles are true also outside 

rehabilitation settings: every exercise 

or reason to come out from 

bed and act has a positive effect on 

recovery. If the activities are meaningful 

for the person – connected to 

his work or hobbies or otherwise 

pleasant – it provides an extra level 

of benefit. 

The above-mentioned is not all that 

could be done in a rehabilitation setting. 

Therefore, HNRC is planning 

further how to enrich the environment 

even more. 

*References about enriched environment 

can be enquired from info@hnrk.ee.

Ravitöö 

Haiglakool 

Haiglakooli loomine 2017. aasta 

sügisel ja selle pidamine on HNRK 

jaoks väga oluline. 

2017. aasta detsembrikuise Keskustelu 

ravitöö lehekülgedel kirjutas lasteosakonna 

sotsiaaltöötaja Malle 

Viibur nõnda: 

„Käesoleva aasta oktoobrist on 

HNRK-s viibivatel lastel taastusravi 

ajal võimalik ka koolitükkidega tegeleda. 

Nimelt alustas HNRK koostööd 

Haapsalu Viigi kooliga. 

Augustis muutis haridus- ja teadusminister 

Haapsalu Viigi kooli põhimäärust, 

tehes võimalikuks ka haiglaõppe 

läbiviimise. Meil ja meie väikestel 

patsientidel on sellest ainult 

võita, mistõttu haarasime härjal sarvist. 

Koostöös kokku leppinud, algaski 

sisuline õppetöö, mida võimaldame 

juhendatult kuus tundi nädalas. 

Õppetööd viivad läbi Viigi kooli 

õpetajad põhikooli piires nii eesti 

kui vene õppekeelega lastele. 

Juhendatud õppetegevus toimub 

teisipäeviti ja neljapäeviti 15.15 – 

17.30. Laste arv grupis sõltub ravil 

olevatest kooliealistest lastest, jäädes 

tavaolukorras kolme-kuue vahele. 

Kuna ühes rühmas olevad lapsed on 

erineva tasemega, vajavad õpetajad 

nende kohta eelinfot: kool, klass, 

õppekava. Lasteosakonna sotsiaaltöötaja 

täpsustab ja edastab nõutud 

andmed, et õppetöö planeerimine 

oleks sujuv. Koolilapse ravile 

eelneva nädala kolmapäevaks on 

tal vajalik info olemas ning kooli 

edastatud. 

Haiglakool on paindlik, kuna 

arvestada tuleb raviteenustega. 

Õppeainetest on põhitähelepanu 

eesti keelel ja matemaatikal, jõudumööda 

õpitakse ka teisi aineid. 

Lapsevanemad suhtuvad antud 

võimalusse väga positiivselt, kuna 

õppetegevuse käigus saavad lapsed 

individuaalset õpet soovitud 

ainetes ja küsimustes. Õpetamise 

kohta peab õpetaja päevikut, kuhu 

märgitakse õpilaste isikuandmed, 

haiglas viibimise aeg, õppetöö toimumise 

kuupäevad, sisu ja hinnangud. 

Taastusraviperioodi lõppemisel 

teavitab haiglaõpet läbi viinud õpetaja 

kooli, mille nimekirja on laps 

kantud, õpingute sisust ja õpilasele 

antud sõnalistest hinnangutest. 

Haiglaõpe annab võimaluse säilitada 

õppimises järjepidevust. Samuti soodustab 

see planeerimist, sest nüüd on 

koolilaste hulk haiglas ühtlasemalt 

jaotunud, kuna koolivaheaegadega 

arvestamise vajadus on väiksem.” 

50


Hospital school 

Starting the hospital school in autumn 

2017 and its continuous functioning 

thereafter is very important 

for HNRC. 

Social worker Malle Viibur wrote on 

the pages of the last HNRC’s newspaper 

the following. 

“From this year’s October, the children 

while having rehabilitation in 

HNRC can also study. To make it 

possible, HNRC has started co-operation 

with Haapsalu Viigi school. In 

August the legal status of the school 

was changed, therefore, making it 

possible to start the lessons in our 

hospital. Our little patients have 

only to gain from it, so the opportunity 

was used. 

After agreeing on the conditions, the 

real work started and supervised lessons 

take place six hours per week. 

Teachers from Viigi school lead the 

studies. School lessons are within the 

frames of primary school and possible 

in Estonian or Russian. 

The school-days are Tuesdays and 

Thursdays from 15.15 to 17.20. The 

usual group of students is 3–6 chil- 

dren but can vary according to the 

number of patients. As the children 

in one group are different, the teachers 

need information – i.e. school, 

class, study program – ahead. The 

social worker will gather and send 

the information to guarantee smooth 

co-operation. 

Hospital school is flexible and takes 

into account the rehabilitation services 

children participate in. The 

core attention of the lessons is on 

Estonian language and mathematics. 

Other subjects are studied as well 

but in a lesser amount. 

Parents are delighted with the opportunity 

because it is a possibility 

for individual tutoring. The lessons 

are documented and the amount 

and content of the studies, as well 

as teacher’s feedback, have sent to 

the school a child goes under usual 

circumstances. 

The hospital school is an excellent 

opportunity for continuous studies. 

Also, it makes the planning of patients 

easier as school-children are 

not dependent on the official vacations 

anymore.” 

51

Ravitöö 

52


Abivahendikeskus ja ortoositöökoda 

Abivahendikeskuse aasta oli toimekas. 

Olulisimaks ülesandeks oli 

ortoositöökoja käivitamine ja tööprotsessi 

kujundamine. 2017. aastal 

tehti ortoosilaboris 446 ortoosi, sh: 

• individuaalselt valmistatud 

tallatoed – 312 

• labakäe-randmeortoosid – 83 

• labajala-hüppeliigese 

ortoosid – 43 

• labakäe-randmesõrmeortoosid 

– 5 

• põlve-hüppeliigeseortoosid – 2 

• skolioosikorsett – 1 

Samuti alustasime seisuvoodite rentimisega: 

2017. aastal andis abivahendikeskus 

rendile viis seisuvoodit. 

2017. aasta oli ka sisukas enesetäienduse 

aeg: kaks abivahendikeskuse 

töötajat läbisid abivahendispetsialisti 

koolituse ning omandasid vastava 

kutse. 

Abivahendikeskus ja ortoositöökoda 

on avatud kõikidele inimestele, 

ka neile, kes ei ole HNRK patsiendid. 

Abivajajad saavad tarbida 

keskuse ja töökoja teenuseid, osta 

või rentida vahendeid ning täiendada 

hügieenitarvete või teraapiavahendite 

varusid. 

Adaptive device centre 

& orthosis workshop 

The year in HNRC’s Adaptive Device 

Centre (HNRC ADC) was productive 

and active. The most important 

aim was to start up and develop the 

processes of orthosis workshop. In 

2017 there were 446 different orthoses 

made. They were as follows: 

• Individual sole supports – 312 

• Hand-wrist orthosis – 83 

• Ankle-foot orthosis – 43 

• Hand-wrist-finger orthosis – 5 

• Ankle-knee orthosis – 2 

• Scoliosis corset – 1 

Renting of verticalization beds was 

started and HNRC ADC provided 

five different patients with them. 

Besides, the year 2017 was active 

from the continuous professional development 

perspective. Two of the 

HNRC ADC’s staff members graduated 

the course of adaptive device 

specialists and gained the official 

license. 

HNRC ADC and the orthosis workshop 

is open for all people, including 

the ones who are not HNRC’s 

patients. The ones in need can use 

the services available, buy or rent 

devices, and buy hygiene products 

or therapy equipment. 

53

Ravitöö 

Patsientide 

tagasiside 

Patsientide rahulolu uurimine on 

HNRK-s järjepidev tegevus: aasta 

läbi toimub nii tagasiside küsimine 

kui ka vastuste analüüsimine. 

2017. aastal vastas statsionaarsel 

ravil viibinutest küsimustikule 

38,15%. 

Raviperioodiga oli üldiselt väga 

rahul 57% ning rahul 41% vastanutest. 

Patients’ 

feedback 

Knowing patients’ feedback in very 

important for HNRC. The satisfaction 

questionnaire is continuous: 

data is collected and analyzed all 

year long. 

38,15% of patients receiving in-patient 

services gave their feedback. 

57% were very satisfied with their 

rehabilitation, 41% were satisfied. 

54


2017 

toit 

catering 

raviarst 

PRM doctor 

õde 

nurse 

elamistingimused 

living conditions 

hooldaja 

care-taker 

sotsiaaltöötaja 

social worker 

füsioterapeut 

physiotherapist 

psühholoog 

psychologist 

logopeed 

speech&language therapist 

tegevusterapeut 

occupational 

therapist 

väga rahul / very satisfied (%) rahul / satisfied (%) 

ei ole rahul / not satisfied (%) ei ole üldse rahul / not at all satisfied (%) 

2016 

toit 

catering 

raviarst 

PRM doctor 

õde 

nurse 

elamistingimused 

living conditions 

hooldaja 

care-taker 

sotsiaaltöötaja 

social worker 


physiotherapist 

psühholoog 

psychologist 

logopeed 

speech&language therapist 

55 

tegevusterapeut 

occupational 

therapist

Personal

Staff

Personal 

HNRK personal 

Inimesed on HNRK 

kalleim vara. 

Kui me külalistele haiglas ekskursiooni 

teeme, on nad sageli lummatud 

HNRK sisseseadest ja vaadetest, 

mis aknaist avanevad. HNRK inimene 

aga lõpetab sageli tiiru tõdemusega: 

kui tahaksime teile näidata 

seda, mis päriselt loeb, siis peaksime 

siia üles rivistama meie veidi rohkem 

kui 140 inimest. See ei ole aga arusaadavalt 

võimalik, sest kõigil on 

käed-jalad tööd täis. 

HNRK personal on heasüdamlik ja 

sõbralik. Me oskame luua HNRKs 

hea õhkkonna. Igaüks meie meeskonnast 

teab, millist teenust ta ise 

lähedasele inimesele sooviks pakkuda. 

See ongi kvaliteedi võti. 

Professionaalsus, ausus ja hoolivus 

ning koostöövalmidus on need põhiväärtused, 

mida HNRK ootab oma 

töötajatelt ning mida omakorda inimestele 

vastu pakutakse. 

HNRK toimetab nii, et inimestel 

oleks siia iga päev hea meel tööle 

tulla ja uhke tunne siin töötada. 

Personal – strateegiline eesmärk 

HNRK-s töötavad 

nüüdisaegselt haritud 

professionaalid, kes 

väärtustavad kõrgelt 

keskuse töökeskkonda. 


2030. aastaks: 

1. HNRK-s töötab nüüdisaegse 

taastusravi- ja rehabilitatsiooniharidusega 

meeskond (ravitööga 

seotud spetsialistid), 

mille liikmetest on vähemalt 

25%-l valdkonnaspetsiifiline 

magistritaseme haridus. 

2. HNRK-s töötab vähemalt 180 

inimest, kellest 70% on otseselt 

seotud teenuse osutamisega. 

3. Töötajate keskmine rahuloluhinnang 

oma töökohale on 

3,75 HNRK rahulolu-uuringu 

4 punkti skaalal. 



1. HNRK-s töötab nüüdisaegse 

taastusravi- ja rehabilitatsiooniharidusega 

meeskond (ravitööga 

seotud spetsialistid), 

mille liikmetest on vähemalt 

10%-l valdkondlik magistritaseme 

haridus. 

2. HNRK-s töötab vähemalt 165 

inimest, neist 70% on otseselt 

seotud teenuse osutamisega. 

3. HNRK töötajate keskmine 

rahuloluhinnang oma töökohale 

on 3,6 HNRK rahulolu-uuringu 

4 punkti skaalal. 

58

Staff 

HNRC’s people 

HNRC’s people are the 

most precious asset 

of all. 

Often, when we host quests and 

show then the hospital, they are 

positively impressed by the facilities 

and views. As often, the host 

highlights that if the real value is to 

be displayed, all the little bit more 

than 140 people should be brought 

out. Which, as well understood, is 

not possible. Every single staff member 

is usually busy as a bee. 

HNRC’s staff is friendly and caring. 

They want and know how to make 

the atmosphere in the hospital good. 

Every employee knows what kind of 

service they would wish their loved 

ones would get. That is the key to 

the quality. 

Professionalism, honesty and caring, 

and collaboration are the principle 

values that HNRC expects from 

its people and, in turn, provides the 

same back. 

HNRC acts in a way that its employees 

would feel positive about coming 

to work every day and could be 

proud of working in this hospital. 

Staff – strategic goal 

HNRC’s staff consists 

of professionals with 

contemporary education, 

who highly 

appreciate the working 

environment. 


By the year 2030: 

1. HNRC’s staff – professionals 

providing services – has 

contemporary rehabilitation 

education. At least 25% of 

them has a rehabilitation-related 

post-graduate diploma, 

Master’s degree or Master of 

Science. 

2. HNRC has at least 180 staff 

members, out of which 70% 

are directly connected to service 

provision. 

3. Average general satisfaction 

rate of the staff is 3,75 on the 

4-point scale of HNRC’s satisfaction 

questionnaire. 


1. HNRC’s staff – professionals 

providing services – has 

contemporary rehabilitation 

education. At least 10% of 

them has a rehabilitation-related 

post-graduate diploma, 

Master’s degree or Master of 

Science. 

2. HNRC has at least 165 staff 

members, out of which 70% 

are directly connected to service 

provision. 

3. Average general satisfaction 

rate of the staff is 3,6 on the 

4-point scale of HNRC’s satisfaction 

questionnaire. 

59

Personal 

Töötajad keskmiselt 

Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses 

töötas 2017. 

aasta lõpu seisuga 146 töötajat. 

Lisaks töötas 2017. aastal haiglas 

36 inimest töövõtu- või käsunduslepinguga, 

oli ka kolm vabatahtlikku. 

Töötajate keskmine vanus oli 2017. 

aastal 46,6 aastat. Viimase viie aastaga 

see oluliselt muutunud ei ole, 

sest uued töötajad on olnud valdavalt 

rehabilitatsioonivaldkonna noored 

spetsialistid, kes on asunud tööle 

vahetult pärast ülikooli lõpetamist. 

146 töötajast on 11 meessoost. 

2017. aastal oli HNRK keskmine 

brutotöötasu 1055 eurot. Viimase 

viie aasta jooksul on keskmine töötasu 

kasvanud 40 protsenti. Kõige 

enam kasvas brutotöötasu 2016. aastal 

(13%) võrreldes eelmise aastaga. 

An employee 

At the end of 2017, 146 staff members 

were working in HNRC. 

Additionally, 36 people who worked 

for the hospital under agency agreement 

and three volunteers. 

The average age of the staff was 46,6 

years. Over the past five years, the 

average age hasn’t changed remarkably, 

because the majority of starting 

staff members have been newly 

graduates from a variety of rehabilitation 

specialties. Out of 146 employees, 

11 are male. 

In 2017 the average monthly salary 

before taxes was 1055€. The increase 

in the average wage had been 40% 

over the past five years. The most 

remarkable growth – 13% compared 

to the previous year – was in 2016. 

60

Staff 

Töötajate arv 

HNRK kõige suuremaks väärtuseks 

on kvalifitseeritud töötajad. 

Oleme viimase kümne aasta jooksul 

pööranud erilist tähelepanu 

personali hulga suurendamisele, 

inimeste väljaõppele ning töökorralduse 

muutmisele efektiivsemaks. 

Töötajate arv on 2017. aastaks kasvanud 

29% võrreldes 2007. aastaga. 

Põhitegevusest saadud tulu on kasvanud 

samal perioodil aga üle kahe 

korra. Arvestades Eesti demograafilist 

olukorda, oleme värvanud töötajaid 

ka teistest Euroopa Liidu riikidest. 

2017. aastal töötab HNRK-s 

kaheksa inimest mujalt EL-i riikidest. 

Välisriikide töötajad on pärit Lätist, 

Leedust, Hollandist, Portugalist ja 

Prantsusmaalt. Nende kaasamine on 

aidanud muutuda rahvusvahelisemaks 

ning toonud juurde märkimisväärsel 

hulgal pädevust valdkondades, 

kus Eestis on koolituskogemus 

veel vähene või puudub üldse. 

Staff in numbers 

The most precious asset of an organization 

is its people. Therefore, 

HNRC has paid special attention to 

finding and hiring new staff members, 

educating people and reforming 

the processes. The number of 

staff has increased 29% since 2007. 

However, the income from the main 

activities has increased two times 

over the same period. Also, considering 

the demographics of Estonia, 

HNRC has recruited people from 

different European union countries. 

The foreign employees are from 

Latvia, Lithuania, the Netherlands, 

Portugal and France. Engaging them 

has supported internationalization 

and added excellent value in the 

fields, where Estonian curricula or 

other educational possibilities are 

scarce or absent. 

Töötajaid / Employees 

sh välistöötajaid 

incl. foreigners 

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 

61

Personal 

Juhatuse kabinet 

Juhatuse kabinet on HNRK väike, aga tubli administratiivne 

tugitala. Kõik alates strateegilisest planeerimisest 

kuni ürituste korraldamiseni toimub 

selle toimeka seltskonna osavõtul ja vedamisel. 

Juhatuse kabineti ja kogu HNRK juht on juhatuse 

esimees. 

Board’s cabinet 

Board’s cabinet is HNRC’s small but well-doing 

administrative basis. Everything – from strategic 

planning to event-management – happens under 

the careful eye of this nimble group of people. 

Board’s cabinet – and the whole HNRC – is led 

by the chairman of the board. 

Priit Eelmäe, juhatuse esimees/chairman of the 

board. Eda Heinla, pearaamatupidaja/head 

accountant. Marge Jõgisaar, personalispetsialist/ 

staff manager. Kadri Englas, arendus- ja kvaliteedijuht/development 

and quality manager. Maarja 

Lõps, kvaliteedispetsialist, juhatuse assistent/quality 

specialist/board’s assistant. Tiina Suurküla, 

raamatupidaja/accountant. Veiko Võrklaev, IT 

spetsialist/IT-specialist. Õie Sarapik, sekretär/ 

secretary. Siiri Kass, sekretär/secretary. Maire 

Nigul, kvaliteedispetsialist al 2.01.2018/quality 

specialist. Heli Paesüld, kvaliteedispetsialist al 

2.01.2018/quality specialist. 

62

Staff 

Neurorehabilitatsiooni osakond 

Neurorehabilitatsiooniosakond on mõeldud 

peaajukahjustusega (insult, traumaatiline peaajukahjustus, 

ajukasvajajärgsed seisundid jne) inimeste 

abistamiseks. Osakonnas on kogu läbilõige 

traditsioonilisest rehabilitatsioonimeeskonnast, 

lisaks rekreatsioonispetsialist lisaaktiivsuse 

pakkumiseks. 

Neurorehabilitation department 

Neurorehabilitation department is meant for 

people living with brain injury – stroke, traumatic 

brain injury, brain tumors, etc. The whole 

cross-section of traditional rehabilitation team is 

represented in the unit. Also, a recreational specialist 

for providing additional activation possibilities. 

Mari-Liis Ööpik-Loks, osakonnajuhataja, füsioterapeut/physiotherapist, 

head of department. 

Pille Kuuse, sekretär/ secretary. Vaike Kabel, arst/ 

PRM doctor. Simisker Heidi, sotsiaaltöötaja al 

15.01.2018/social worker. Jelena Sergejenkova, 

vanemõde/head nurse. Regina Palm, õde/nurse. 

Merily Sein, õde/nurse. Julia Tatarinova, õde/ 

nurse. Anu Tenson, õde/nurse. Ljubov Võsu, õde/ 

nurse. Õnne Hõbe-Saluäär, hooldaja/care-taker. 

Tiia Jeeberg, hooldaja/care-taker. Tiiu Kaevats, 

hooldaja/care-taker. Sirje Kivinukk, hooldaja/ 

care-taker. Kaja Laherand, hooldaja/care-taker. 

Liivi Lamp, hooldaja/care-taker. Rita Manni, hooldaja/care-taker. 

Helbe Mettis, hooldaja/care-taker. 

Eve Mällo, hooldaja/care-taker. Maarja Prikmann, 

hooldaja/care-taker. Sirje Reppo, hooldaja/care-taker. 

Kai Silmer, hooldaja/care-taker. Siret Russi 

füsioterapeut, teraapiate juht/physiotherapist, 

head of therapies. Lii Liit, füsioterapeut/physiotherapist. 

Ines Margato, füsioterapeut/physiotherapist. 

Jaana Vanem, füsioterapeut/physiotherapist. 

Katrin Suik, füsioterapeut/physiotherapist. Mark 

Grigorjev, rekreatsiooni spetsialist al 02.01.2018/ 

recreational therapist. Kaili Palts, psühholoog/ 

psychologist. Helen Pikkat, psühholoog/psychologist. 

Liis Virkunen, logopeed/speech therapist. 

Merje Viigand, logopeed/speech therapist. 

Ida Joao, tegevusterapeut/occupational therapist. 

Justina Bernyte, tegevusterapeut /occupational therapist. 

Indre Leipute, tegevusterapeut/occupational 

therapist. 

63

Personal 

Spinaalse rehabilitatsiooni 

osakond 

Spinaalse rehabilitatsiooni osakonna peamiseks 

sihtgrupiks on seljaajukahjustusega inimesed, 

lisaks teiste neuroloogiliste probleemidega, 

nt perifeerse närvikahjustusega patsiendid. 

Lisaks tavapärasele taastusravimeeskonnale 

toetab patsiente vabatahtlik kogemusnõustaja. 

Spinal rehabilitation department 

Spinal rehabilitation department is dedicated to 

people with spinal cord injury and, in addition, 

to people with other neurological conditions, i.e. 

peripheral neuronal damage. The traditional rehabilitation 

team and a volunteering peer-councellor 

provide the services in this department. 

Ele Mägi, õde, osakonna juhataja al 2.01.2018/ 

nurse, head of the department. Raili Aas, sekretär/secretary. 

Malle Pakkanen, arst/PRM doctor. 

Ingrid Hiis, sotsiaaltöötaja/social worker. 

Aina Tõnutare, vanemõde/head nurse. Lidia 

Boldõreva, õde/nurse. Margarita Ivanova, õde/ 

nurse. Sille Nebokat, õde/nurse. Inge Sikka, õde/ 

nurse. Natalja Tšernikova, õde/nurse. Jelena 

Klimova, hooldaja/care-taker. Janne Klippberg, 

hooldaja/care-taker. Garme Korpelainen, hooldaja/care-taker. 

Agnes Landes, hooldaja/care-taker. 

Ingela Laurmann, hooldaja/care-taker. Eve 

Matvejeva, hooldaja/care-taker. Margit Noorma, 

hooldaja/care-taker. Tiiu Ostra, hooldaja/care-taker. 

Age Sommermann, hooldaja/care-taker. Anne 

Telõškova, hooldaja/care-taker. Eleri Varjund, 

hooldaja/care-taker. Gerda Vilbas, hooldaja/ 

care-taker. Elina Õispuu, hooldaja/care-taker. Ott 

Vanem, füsioterapeut, teraapiate juht/physiotherapist, 

head of therapies. Kadri Jakoobi, füsioterapeut/physiotherapist. 

Helina Kangro, füsioterapeut/physiotherapist. 

Madara Lipša, füsioterapeut/physiotherapist. 

Riina Mõim, füsioterapeut 

physiotherapist. Merle Orgla, füsioterapeut/physiotherapist. 

Ott Rootare, füsioterapeut/physiotherapist. 

Kaire Kasepõld, psühholoog/psychologist. 

Siiri Siimenson, tegevusterapeut/occupational 

therapist. 

64

Staff 

Laste taastusravi ja tugi-liikumiselundkonna 

taastusravi osakond 

See pika nimega osakond – HNRK igapäevakeeles 

lasteosakond – on pühendunud peamiselt 

teenuste osutamisele lastele. Väiksemas 

mahus on selle osakonna katuse all ka (peamiselt 

ambulatoorsed) teenused inimestele, kellel 

on vaja abi mitteneuroloogilistest põhjustest 

tulenevalt, nt põletuse, alaseljavalu, luumurrujärgse 

seisundi jms puhul. Osakond juhib ka 

haiglakooli tegevust. 

Pediatric rehabilitation and musculosceletal 

rehabilitation department 

This long-named department – more known as 

children’s unit – has given its heart and soul to 

the smallest ones of us. In lesser amount – but 

with the similar passion – it serves people with 

non-neurological problems, i.e. burns, low 

back pain, bone fractures, etc. This unit is also 

leading the work of hospital school. 

Ülle Kruus, arst/PRM doctor, head of department. 

Tiiu Tatar, arst/PRM doctor. Anu Seeman, sekretär/secretary. 

Malle Viibur, sotsiaaltöötaja/social 

worker. Nijole Straukaite, vanemõde/head nurse. 

Sirje Jugapuu, õde/nurse. Maie Luidalepp, õde/ 

nurse. Kerly Pärn-Lõps, õde/nurse. Ene Tänna, 

õde/nurse. Svetlana Aljošina, hooldaja/care-taker. 

Svetlana Kopaneva, hooldaja/care-taker. 

Svetlana Lipinskaja, hooldaja (0,5)/care-taker. Lea 

Novikov, hooldaja/care-taker. Jelena Sadovnikova, 

hooldaja/care-taker. Valentina Sommer, hooldaja/ 

care-taker. Kristi Tammes, hooldaja/care-taker. 

Kristel Klement, füsioterapeut, teraapiate valdkonna 

juht/SP/physiotherapist, head of therapies. 

Enelin Kiisla, füsioterapeut, teraapiate valdkonna 

juht/physiotherapist. Killu Mägi, füsioterapeut/ 

physiotherapist. Liis Piirsoo, füsioterapeut, ravitöö 

tugiteenistuse juht/physiotherapist. Anu Andok, 

füsioterapeut (varia)/physiotherapist. Martinš 

Kacens, füsioterapeut (1,0)/physiotherapist. Paula 

Šulmane, füsioterapeut (varia)/physiotherapist. 

Kärt Kürsa, füsioterapeut (varia)/physiotherapist. 

Liisi Kukk, psühholoog (1,0) LHP/psychologist. 

Inge Peterson, psühholoog/LHP asendus (Kukk)/ 

psychologist. Elke Mäemurd, tegevusterapeut 

(1,0) LHP/occupational therapist. Silja Vanaisak, 

tegevusterapeut/occupational therapist. Marthe 

Perrein, tegevusterapeut (1,0)/occupational therapist. 

Keiu Barndõk, logopeed/speech therapist. 

65

Personal 

Ravitöö tugiteenistus 

Ravitöö tugiteenistus hoiab silma peal kõigel sellel, 

mis on põhitegevuse läbiviimisel vajalik kõigile 

ravitööd tegevatele struktuuriüksustele: kõrgtehnoloogilised 

vahendid ja robotid, HUR-jõusaal, 

tugiteenused (massaaž, elektriravi), basseinid. 

Kõik see vajab igapäevast hoolt ja valvast silma. 

Rehabilitation supportive services 

Rehabilitation supportive services are there to 

provide all which is needed for all rehabilitation 

providing departments, i.e. high-tech equipment 

and neurorobotics, HUR-gym, supportive services 

as massage and electrotherapies, pools. All 

this requires everyday care and close attention. 

Liis Piirsoo, füsioterapeut, ravitöö tugiteenistuse 

juht/physiotherapist, head of department. 

Natalja Bojarskih, massöör (1,0)/massage therapist. 

Benno Heintalu, massöör (1,0)/massage therapist. 

Helle Rohtla, massöör (0,5)/massage therapist. 

Sigrid Saar, massöör (0,5)/massage therapist. 

Valentina Viljamäe, massöör (0,6)/massage 

therapist. Eve Unt, arst (0,5)/PRM doctor. Margit 

Lillema, protseduuritegija/assistant. Katrin 

Piirsoo, protseduuritegija/assistant. 

66

Staff 

HNRK abivahendikeskus 

HNRK abivahendikeskus on alates 2012. aastast 

abistanud patsiente ja töötajaid abivahendite 

leidmisel, hankimisel ja saamisel. HNRK abivahendikeskus 

on avatud kõigile inimestele, mitte 

ainult haigla patsientidele. 2015. aasta lõpust 

on olemas ka ortooside valmistamise labor ning 

individuaalsete tallatugede tegemise võimalused. 

HNRK abivahendikeskus on oluline osa tervikliku 

teenuse pakkumisest. 

Liina Valdmann, HNRK abivahendikeskuse 

juht/head of the adaptive device centre. Eve 

Lemmsalu, abivahendispetsialist/specialist of adaptive 

devices. Martin van Schie, ortoosimeister/ 

orthosis master. 

HNRC’s adaptive device centre 

Since 2012 HNRC’s Adaptive Device Centre has 

supported hospital’s patients and staff in finding, 

getting, and adapting different devices and 

aids. The centre welcomes everybody – not only 

HNRC’s patients. In 2015 facilities for making 

individual orthosis and sole supports was opened. 

HNRC’s Adaptive Device Centre is an essential 

part of providing a complete range of rehabilitation 

services. 

67

Personal 

Haldusteenistus 

Haldusteenistus on selleks, et haigla oleks puhas 

ja korras; et taristu toimetaks säästlikult ja turvaliselt 

ja et patsientidel ning teinekord ka külalistel 

oleks kõht täis. Ühesõnaga, et põhivajadused 

oleksid täidetud. 

Maintenance department 

Maintenance department exists to keep the hospital 

clean and in order, all the infrastructures 

working safe and reasonable, and the patients 

– sometimes also quests – fed. All in all, so that 

every primary need is well served. 

Jüri Kull, haldusjuht/head of 

maintenance department. 

Puhastusteenistus/cleaning service. 

Malle Pärtel, perenaine, osakonna juhataja/head 

of cleaning staff. Valentina Ivanova, puhastusteenindaja/cleaning 

lady. Galina Jelagina, puhastusteenindaja/cleaning 

lady. Ljudmila Laidna, puhastusteenindaja/cleaning 

lady. Tamara Poljanskaja, 

puhastusteenindaja/cleaning lady. Maie Pärn, 

puhastusteenindaja/cleaning lady. Külvi Raudkivi, 

puhastusteenindaja/cleaning lady. Žanna Rimkus, 

puhastusteenindaja/cleaning lady. Silvi Silde, 

puhastusteenindaja/cleaning lady. 

68

Staff 

Toitlustusteenistus/Hospital's kitchen 

Kaldi Kree, kokk, osakonna juhataja/cook, head 

of the kitchen. Laine Kirs, kokk/cook. Malle 

Vaher, kokk/cook. Maie Kanter, ettekandja/ 

waitress. Merle Kisant, ettekandja al 2.01.2018/ 

waitress. Antonina Kängsepp, ettekandja/ 

waitress. Alja Royde, ettekandja/waitress. Jelena 

Semivražnova, ettekandja/waitress. Virve Tuisk, 

ettekandja/waitress. Klaarika Liivmaa, kokaabi/ 

assistant cook. Kaja Nurms, kokaabi/assistant 

cook. 

Valveteenistus/Housekeeping service 

Helve Ots, valvur/keeper, Saima Oja, valvur/keeper. 

Ester Tisler, valvur/keeper. Helgi Õunpuu, 

valvur/keeper. 

Transpordi- ja haldusteenistus/Transportation 

and maintenance service 

Raivo Mägi, meister/maintenance master. Arne 

Kirs, majahoidja/assistant maintenance master. 

69

Personal 

Aasta töötajad ja teod 

The employees and deeds of the year 

Aasta töötajaid valitakse ja tunnustatakse 

HNRK-s alates 2011. aastast. 

Tublide inimeste valimise alus 

on aegade jooksul muutunud, aga 

idee on jäänud samaks: tunnustust 

leiavad need, kes on kolleegidele 

millegi olulise poolest aasta jooksul 

silma jäänud. Palume alati kirja 

panna ka põhjuse, et auhinna üleandmisel 

valiku mõjutajad ära märkida. 

Oluline on mõista, et me ei vali 

parimaid – see oleks liiga keeruline. 

The employees of the year have been 

elected since 2011. The practice has 

been changing over the years a bit, 

but the core essence has remained 

the same. Staff members are asked 

to write down the colleagues who 

they feel should be recognized. The 

reasons for the choice are asked to 

be written down to be mentioned 

when the prizes are announced. It 

is essential to understand that we 

are not electing the best ones. That 

would be too complicated. 

HNRK aasta töötajad 2011–2016 

The employees of the year 2011 – 2016 

2011 

2012 

Jelena Mark 

Sirje Jugapuu 

Malle Pakkanen 

Riina Mõim 

Sandra Pais 

Lelet Tilga 

Valentina Viljamäe 

Alfret Timberg 

Kai Silmer 

Aina Tõnutare 


Ott Vanem 

Sandre Elland 

Keiu Barndõk 

Ott Rootare 

Alfret Timberg 

Aasta hooldaja / caretaker of the year 

Aasta õde / nurse of the year 

Aasta arst / doctor of the year 

Aasta füsioterapeut / physiotherapist of the year 

Aasta tegevusterapeut / occupational therapist 

of the year 

Aasta psühhosotsiaalse valdkonna spetsialist / 

psychosocial specialist of the year 

Aasta tugipersonal / supportive specialist of the year 

Aasta haldustöötaja / maintenance worker 

of the year 






of the year 

Aasta psühhosotsiaalse valdkonna spetsialist / 

psychosocial specialist of the year 



of the year 

70

Staff 

2013 

2014 

2015 

2016 

Heidi Kukuškin 



Mari-Liis Ööpik 

Eda Kivimäe 

Ott Rootare 

Malle Pärtel 

Lelet Tilga 

Kadi Epler 

Marina Nairismägi 

Karin Karro 

Ljubov Võsu 


Raivo Mägi 

Liis Virkunen 

Veiko Võrklaev 

Siiri Siimenson 


Merike-Maria Küttis 

Raivo Mägi 

Ines Margato 

Maarja Prikmann 

Malle Pärtel 







of the year 



of the year 

Aasta sotsiaaltöötaja / social worker of the year 

Aasta psühholoog / supportive specialist of the year 

Aasta logopeed / speech therapist of the year 

Aasta administratsiooni töötaja / administrative 

staff of the year 

Õde / nurse 

Arst / doctor 

Meister / maintenance worker 

Logopeed / speech therapist 

It-spetsialist / it-specialist 

Tegevusterapeut / occupational therapist 

Õde / nurse 

Hooldaja / caretaker 

Meister / maintenance worker 

Füsioterapeut / physiotherapist 

Hooldaja / caretaker 

Perenaine / maintenance worker 

Tegevusterapeut / occupational therapist 

HNRK aasta teod 2011–2016. 

Deeds of the year 2011 – 2016 

2011 

2012 

2013 

2014 

2015 

2016 

Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteedimärk EQUASS Assurance / 

Acquisition of the European quality certificate EQUASS Assurance 

Haigla juurde- ja ümberehitus / HNRC’s new floor and rebuilding 

HNRK suvepäev VIljandis / HNRC’s summer day in Viljandi 

HUR-jõusaali avamine / Opening of HUR-gym 

Personali ühisürituste korraldamine / Organizing staff events 

Ortoosilabori avamine ja prtoosivalmistamisega alustamine / 

Opening of the orthosis lab 

71

Personal 

HNRK aasta töötajad 2017 

Employees of the year 2017 

Kindlasti võluvõimetega 


Kui sul peaks kunagi tekkima probleem 

(või kaks) või olema üks mure 

(või mitu), siis hoia juba praegu pöialt, 

et see juhtuks nii, et tema oleks lähedal, 

sest tal on üks võluvõime: ta 

oskab probleeme ja muresid lahendada 

nii, et lõpuks tundub, nagu neid 

poleks olnudki. Ise on ta sealjuures 

alati rahulik, tasakaalukas ja viisakas. 

Mis veelgi põnevam, see maagia ei ole 

temaga vaid jõulude või täiskuu ajal, 

vaid see on olemas kogu aeg. Tema 

võluvõime on justkui lõppematu ressurss, 

mida me küll säästlikult, aga iga 

kord piiritu tänutundega rakendame. 

Certainly with magical powers 


If you’d ever would have a problem 

(or two) or you’d be in a trouble 

(or many), you should already cross 

your fingers that it would happen so 

she could be around. Because she 

has a magical power: she can solve 

problems and troubles so at the end 

it feels like they were never there. 

Practicing here magic she is always 

calm, balanced and polite. What’s 

even more fascinating, her magic is 

not real only during Christmas or 

at full moon, its there all the time. 

Its like endless resource that we put 

into use sparingly and every time 

with sincere gratitude. 

Meie hooliv ja abivalmis 

logistikageenius 

Helbe Mettis 

Parimad päevad on need, kui tema 

on tööl. Siis läheb kõik nagu lepase 

reega. Arvestades osavust, millega 

ta korraldab patsientide liikumist 

teraapiasse või igapäevaste toimingute 

juurde, võib kõhklemata väita, 

et tegu on sündinud logistikageeniusega. 

Ja mis veel olulisem: ta teeb 

seda justkui muuseas ning heatujuliselt. 

Toetav naeratus huulil ja turgutav 

nali alati varuks. Ei ole olemas 

olukorda, kus ta appi ei tuleks, või 

hetke, mil ta ei hooliks. 

72

Staff 

Särav ja kiirgav 


Ta särab ja kiirgab. Särab õnnest 

patsienti aidata ning headusest kolleegi 

juhendada. Kiirgab nutikaid 

lahendusi, positiivset suhtumist, 

vajalikku informatsiooni, ausust 

ja austust ennast ümbritseva vastu. 

Tema kiirgusest ja särast on saanud 

HNRK pärisosa, ilma selleta ja ilma 

temata ei olegi justkui õige. Õnneks 

ei pea tema puudumise pärast väga 

muretsema, sest pigem on vaja teda 

õhtuti töölt koju käsutada ning hommikuti 

tema võitmiseks tõusta enne, 

kui kuked kirema hakkavad. Siiski 

on suur tõenäosus, et jääd ikkagi 

kaotajaks, sest tavaliselt on ta juba 

kohal ning laseb oma säral paista. 

Shining and beaming 


She shines and beams. Shines from 

the happiness of helping patients 

and from goodness of supporting 

colleagues. Beams cleaver solutions, 

positive attitude, useful information, 

and respect and honesty for 

her surroundings. Her beams and 

shines have become part of HNRC 

without which it doesn’t feel right 

anymore. Luckily there is no need 

to worry about her missing. She is 

always around: needs reminder that 

its time to go home and the one who 

wishes to be first at work should 

wake up long before every bird. Even 

then there is a very high probability 

that she is already arrived, shining 

and beaming as always. 

Our caring and 

helpful genius of logistics 

Helbe Mettis 

The best days are the ones she is 

at work. Then everything goes like 

oiled. Considering the ease she is organizing 

the patients’ everyday needs 

or transportation to therapies, it is 

clear as air that she is born to be a 

logistics’ genius. Even more importantly, 

she does it all like flying with 

everlasting good mood – supportive 

smile on her face and nutritious joke 

in her sleeve. There is no situation 

when she won’t help or not any moment 

when she won’t care. 

73 

Aasta tegu 2017: 

HNRK struktuurireform 

The deed of the year 

2017: HNRC’s structural 

reform

Personal 

Kauaaegsed töötajad 

Long-time employees 

HNRK-s töötab hulk 

inimesi, kellel on töökogemust 

peaaegu 

sama palju kui keskusel 

eluaastaid. 

Tänapäevases dünaamilises 

ja kiirelt muutuvas 

maailmas on see 

suur privileeg ja õnn. 

Saame nendega tuttavaks! 

In the contemporary 

dynamic world, it is 

a privilege to have 

employees whose experience 

is almost as 

long as HNRC’s history. 

Let’s meet them! 

Valentina Viljamäe 

Massöör, keda armastavad 

eriti lapsed ja nende vanemad. 

Valentina on töötanud HNRK-s 

57 aastat! 

• „Milline on sinu värvikaim 

mälestus töötatud aastaist?“ – 

„Võib-olla haigla kolimine uude 

majja 2001. aastal.“ 

• „Miks sulle see töö meeldib?“ 

– „Sellepärast, et ma saan oma 

oskustega abivajajate tervise 

paranemisele kaasa aidata. See 

on hea tunne.“ 

• „Millisesse ajajärku HNRK ajaloos 

tagasi läheksid, kui saaksid?“ 

– „Ma ei läheks tagasi, 

sest kunagi ei ole olnud paremaid 

aegu kui praegu.“ 

Massage-therapist, especially loved 

by children and their parents. 

Valentina has worked in HNRC 57 

years! 

• What is your most vivid memory 

from the years in HNRC? – 

„Maybe the moving from the old 

house to the new in May 2001.“ 

• Obviously, you must love your 

job. Why? – „I like it because 

with my skills I can the help 

those who are in need. That 

feels good.“ 

• To which era of HNRC’s history 

you would like to go back if 

that was possible? – „I wouldn’t 

like to go back. There have never 

been better times that now.“ 

Lii Liit 

Füsioterapeut, tegeleb inimestega, 

kellel on peaajukahjustus. Lii on 

HNRK-s olnud 45 aastat. 


mälestus töötatud aastaist?“ – 

„Mäletan, et esimesel päeval 

mõtlesin, et siia ma küll tagasi 

ei tule: patsiente oli palatis 

palju, inkontinentsiprobleemide 

tõttu oli vahepeal paha hais jne. 

Aga siin ma nüüd olen. Teine 

mälestus on ajast, kui sain 

25-aastaseks. Siis olid patsiendid 

saanud mulle kuskilt altleti-kingituse. 

Laulsid ja andsid 

selle mulle üle.“ 


– „Õhkkond on väga hea ja inimesed, 

kellega lähestikku töötan, 

väga toredad. See on minu 

jaoks oluline.“ 

• Millisesse ajajärku HNRK ajaloos 

tagasi läheksid, kui saaksid?“ 

– „Ma ei tahaks mingil 

juhul praegusest ajast kuhugi 

mujale minna. Teadmisi on aja 

jooksul nii palju juurde tulnud, 

et ei kujuta ettegi, kuidas 

varasemalt üldse hakkama sain. 

Tahan vaadata alati tuleviku 

poole, mitte elada minevikus.” 

74

Staff 

Vaike Kabel 

Taastusarst, abistab peamiselt 

peaajukahjustusega patsiente. Dr 

Kabelil on töökogemust 36 aastat. 


mälestus töötatud aastaist?“ 

– „Toredaid mälestusi on nii 

palju, et ühe väljatoomine tunduks 

teiste salgamisena. On 

olnud palju juhtumisi.“ 


– „Kui ma kunagi noore neuroloogina 

toonasesse Haapsalu 

Neuroloogia ja Ortopeedia 

haiglasse tulin, tegin seda seetõttu, 

et kuskil mujal ei olnud 

nii palju huvitavaid juhtumeid, 

millega tegeleda. Kliiniline 

kogemus teistes haiglates oleks 

olnud palju ühekülgsem. See 

on mind ka HNRK-s hoidnud, 

kuigi aastate ja töökorralduse 

muutusega on tekkinud keskendumine 

sarnastele patsientidele.“ 

• „Millisesse ajajärku HNRK ajaloos 

tagasi läheksid tagasi, kui 

saaksid? – „Kõik ajad, mis on 

toonud kaasa arenguid ja uuendusi, 

on olnud minu jaoks väga 

huvitavad.“ 

Physical medicine and rehabilitation 

doctor, nowadays helping mainly 

brain injured patients. Dr Kabel has 

working experience of 36 years 

• What would be your most 

vivid memory from the years in 

HNRC? – „Oh, I have so many! 

Picking one would feel like not 

appreciating the others.“ 

• You must like what you do? 

Why? – „Once upon a time, 

when I chose to come to 

HNRC – erstwhile Haapsalu 

Neurological and Orthopedic 

Hospital – it was because as a 

young neurologist I was fascinated 

by the variety and difficulty 

of patients they had here. 

This kind of experience would 

not have been possible in other 

hospitals. That has also kept me 

here, although, over the years 

and due to the organization 

of work, the field of work has 

become more specialized.“ 

• If you could, to which era 

would you like to go back? – 

„All the times that have introduced 

a change or development 

have been interesting and 

worthwhile living.“ 

Physiotherapist, dealing with brain 

injured patients. Lii has been in 

HNRC for 45 years. 

• What is your most vivid memory 

from the years in HNRC? 

– „I remember that on my first 

day I thought that I would 

never return. There were so 

many patients in one room, due 

to incontinence issues there was 

an occasional bad smell, and 

so on. But here I am now! The 

other good memory is when I 

turned 25. The most severely 

injured patients had got me 

a present, who knows from 

where, because at that time 

there were not much to get. 

They sang and gave it to me.“ 

• Why do you like your job? – 

„The atmosphere and people who 

I closely work with are excellent. 

That is very important to me.“ 

• To which era of HNRC’s history 

you would like to go back 

if you could? – „Not for any 

reason I would go back in time. 

Over the years I have gained so 

many new knowledge and skills 

that sometimes I am wondering 

how I even worked in the 

past. Besides, I like looking into 

future, and not live in the past.“ 

75

Personal 

Välismaised töötajad 

HNRK on viimastel 

aastatel täiendanud 

oma meeskonda ka inimestega 

väljastpoolt 

Eestit. Välistöötajad on 

jõudnud meieni mitmest 

riigist ja mitut 

teed pidi: konkurssidel 

osaledes, hea praktikakogemuse 

tõttu tagasi 

tulles jne. Need inimesed 

on kõik heaks kinnituseks 

sellele, et erinevus 

rikastab. 

Siin on mõned nende arvamused: 

„Leian, et HNRK-s on võimalik end 

proovile panna. Töötajate ideid kuulatakse 

ning rakendatakse ka ellu.“ 

„Siin töötamine pakub väljakutseid 

ja on huvitav.“ 

„HNRK-s on hea õhkkond: kolleegid 

on sõbralikud, tööandja toetab. 

Tunnen end hoituna.“ 

„Lisaks kõigele meeldib mulle 

HNRK ilus ümbrus!“ 

„Mulle meeldib, kuidas siin töö on 

organiseeritud.“ 

„Ma saan siin teha tööd viisil, 

mis poleks mu koduriigis võimalik. 

Kontakt terapeutidega on väga 

vahetu.“ 

„See on moodne ja hästi varustatud 

haigla.“ 

Foreign employees 

Over the past years 

HNRC has developed 

its team also with foreigners. 

They have 

come from many different 

countries and 

via variety of ways: 

replying to the job 

advertisements, coming 

back after a positive 

experience during 

studies etc. They 

all are a valuable part 

of our team, and have 

certainly enriched 

what HNRC has to 

offer. 

Here are some of their thoughts 

about working in HNRC: 

„I think in HNRC you can face 

many opportunities and challenges. 

Staff’s ideas are listened and taken 

into use.“ 

„Working here has been challenging 

and interesting.“ 

„HNRC has a good atmosphere: 

lovely colleagues, supportive employer. 

I feel cared for.“ 

„In addition to all I like HNRC’s 

surroundings.“ 

„I like how the work is organized.“ 

„ I can work asi t wouldn’t be possible 

in my home country. Contact 

with the therapists is very close. 

„It is a modern and well-equipped 

hospital.“ 

Here are some characteristics our 

foreign colleagues mentioned the 

first if asked about HNRC: 

Respectful. Creative. Enthusiastic. 

Lovely colleagues. Beautiful surroundings. 

Intensive. Improving. 

Routine. Friendly. Multidisciplinary. 

Challenging. Professionalism. New 

technologies. Kindness. Knowledge. 

Hard-working. High quality. 

76

Staff 

JUSTINA BERNYTE 

Leedu/Lithuanian 

Elanud Eestis ja töötanud 

HNRK-s veidi üle 

aasta. Tegevusterapeut 


osakonnas. 

In Estonia and 

in HNRC a little 

more than a year. 

Occupational therapist 

in neurorehabilitation 

unit. 

PAULA ŠULMANE 

Läti/Latvia 


HNRK-s üks aasta. 

Füsioterapeut tugi-liikumiselundkonna 

taastusravi 

osakonnas. 

In Estonia and in 

HNRC almost a year 

Physiotherapist in 

musculo-sceletal 

rehabilitation unit. 

INES MARGATO 

Portugal/Portugal 

Elanud Eestis viis, töötanud 

HNRK-s neli 

aastat. Füsioterapeut 


osakonnas. 

In Estonia for 5 years, 

in HNRC for 4 years. 


neurorehabilitation 

unit. 

MARTIN VAN SCHIE 

Holland/Netherland 


HNRK-s 2015. 

aasta augustist. 

Ortoosimeister. 

In Estonia and HNRC 

since August 2015. 

Orthosis master. 

MARTINŠ KACENS 

Läti/Latvia 


HNRK-s veidi 

vähem kui aasta. 

Füsioterapeut tugi-liikumiselundkonna 

taastusravi 

osakonnas. 


HNRC about 8 

months. 


musculo-sceletal 


INDRE LEIPUTE 

Leedu/Lithuania 


HNRK-s 

veidi üle ühe aasta. 

Tegevusterapeut neurorehabilitatsiooni 

osakonnas. 

In Estonia and HNRC 

a little over a year. 


in neurorehabilitation 

unit. 

MADARA KRISTINE 

LIPŠA 

Läti/Latvia 


HNRK-s veidi 


Füsioterapeut spinaalse 

rehabilitatsiooni osakonnas. 


HNRC about 8 

months. 

Physiotherapist in spinal 


MARTHE PERREIN 

Prantsusmaa/France 


HNRK-s veidi 


Tegevusterapeut laste 

osakonnas. 


HNRC about 7 months. 


in children unit. 

77

Personal 

Traditsioonid ja üritused 

Meeskonna koos veedetud 

aeg muudab 

töised suhted sõbralikumaks 

ning tekitab 

ühiseid mälestusi. 

Traditsioonid ja üritused 

on HNRK viis tunnustada 

ja väärtustada 

oma töötajaid. 

Kaks kõige oodatumat sündmust 

on kindlasti HNRK suvepäev ning 

jõulupidu. Kui suvepäev on pigem 

muutuva loomuga ettevõtmine, üllatades 

mõnikord rabamatkaga ja teinekord 

suvekontserdiga, siis jõulupidu 

on kogunud populaarsust meeldiva 

traditsioonilisusega: asukoht 

küll muutub, aga ürituse formaat 

– pidulik õhtusöök, hea esineja ja 

aasta töötajate tunnustamine – on 

jäänud samaks. 

2017. aasta sündmused: 

• suvepäev 26. juulil Haapsalu 

Veskiviigi sadamas, Smilersi 

kontsert 

• jõulupidu 15. detsembril Pärnus 

Ammende villas ansambliga 

Amadeus 

Lisaks toetab HNRK töötajate sporditegevust: 

ujumist Haapsalu veekeskuses, 

osalemist SEB mai- ja 

sügisjooksul, võimlemis-teisipäevi 

HNRK-s. Samuti on kõik oodatud 

kasutama HNRK jõusaali pärast 

tööpäeva. 

Mõnikord käime ka koos teatris 

ning vahel ilmuvad tavalisel tööpäeval 

puhketubadesse üllatused. 

Rahvusvahelisel professioonipäeval 

peetakse muidugi meeles peategelasi. 

78

Staff 

Traditions and common event 

Time spent together 

makes working relationships 

friendlier 

and makes up good 

memories. 

Traditions and common 

events are 

HNRC’s way of showing 

respect, care, and 

gratitude to its people. 

Two most awaited events of the 

year are HNRC's summer-day and 

Christmas party. If summer-day has 

its changing character ranging from 

sporty bog-walks to romantic concerts, 

then Christmas celebrations 

have remained more traditional with 

its dinner parties and recognition 

of people. 

In 2017 they were: 

• summer-event on the 26th 

of July a summer-evening in 

Haapsalu's Veskiviigi harbor 

with Smilers. 

• Christmas party on the 15th of 

December in Ammende Villa in 

Pärnu. 

Also, HNRC supports employees 

sporting activities: swimming 

in Haapsalu's Water Centre, SEB 

runs in May and September, gymnastic-Tuesdays 

in HNRC. Staff is 

also encouraged to use HNRC's gym 

after the working hours. Sometimes 

common theater-visits happen. On 

other occasions, little surprises appear 

to staff leisure areas. On the 

international professional days, the 

heroes of the hour are complimented. 

79

Personal 

Töötajate tagasiside 

Staff’s satisfaction 

Alates 2013. aastast 

viib HNRK läbi töötajate 

tagasisideuuringut. 

Neil palutakse 

vastata etteantud väidetele 

nelja palli skaalal 

ning oma hinnangut 

ka selgitada. 

Rahuloluhinnanguid 

küsime tavaliselt 

novembris. Kokkuvõte 

saab valmis aasta 

lõpuks ning tulemused 

arutatakse läbi erinevatel 

haigla tasanditel. 

Samuti annavad need 

sisendit aasta esimeses 

pooles toimuvatele 

arenguvestlustele. 

Since 2013 HNRC has 

asked for employees’ 

satisfaction with various 

aspects of working. 

Staff is invited 

to evaluate a number 

of statements on 

a 4-point scale. Also, 

they are encouraged to 

write descriptive opinions, 

comments, clarifications 

or suggestions. 

The inquiry is held in 

November. By the end 

of the year the results 

are communicated and 

discussed at different 

levels of HNRC. The 

results and departmental 

discussions provide 

a rich basis for the 

developmental meetings 

held at the beginning 

of the year. 

2017. aastal läbi viidud töötajate 

rahuloluuuringust võttis osa 75,8% 

töötajatest. Eelmistel aastatel on 

osavõtt olnud veidi kõrgem, 80%. 

Üldine rahulolu (kõigi töötajate 

keskmine) oli hindena 3,39. 

Võrreldes eelmise aastaga hinnati 

kõrgemalt vahetu juhtimisega seotud 

aspekte – koostööd ja eesmärkide 

püstitamist – ning töötaja panuse 

väärtustamist töökohal. 

In 2017 75,8% of staff contributed 

to the satisfaction survey. In previous 

years the participation has been 

around 80%. The overall satisfaction 

– mean from all who answered 

– with working was 3,39. 

The increase in staff’s evaluation – 

compared to the year 2016 – was 

present in the statements connected 

with inter-departmental leadership, 

ie co-operation and goal-setting, 

and an employee’s contribution 

being valued. 

2013 2014 2015 2016 2017 

Töötajate rahulolu-uuringu tulemused. 

/ Employees' satisfaction. 

80

Staff 

Kõrgeima keskmise hinde said 

2017. aastal sellised väited: 

Olen teadlik HNRK missioonist, 

visioonist, eesmärkidest ja 

tulemustest – 3,69 

Tean hästi, mida minult minu 

töökohal oodatakse – 3,58 

Tunnen uhkust HNRK üle ja olen 

rahul, et kuulun siia ettevõttesse – 

3,56 

HNRK-s mõeldakse piisavalt 

töötajate heaolule: üritused, 

spordivõimalused, toetused – 3,49 

The statements with the 

highest satisfaction were: 

I know HNRC's mission, vision, 

goals, and results – 3,69 

I am well aware of what I am 

expected to do within my job – 3,58 

I am proud of HNRC and happy to 

be part of the organization. – 3,56 

Staff well-being is adequately 

considered in HNRC (everyday 

events, endorsements, sporting 

possibilities) – 3,49 

81

Organisatsioon

Organization

Organisatsioon 

HNRK juhtimine 

HNRK juhtimises ja töös annavad 

värvi meie põhiväärtused. HNRK 

tegevused lähtuvad arengukavast, 

mis on kokku pandud koostöös 

mitme osapoolega alates rahastajatest 

ja koostööpartneritest, lõpetades 

töötajate ja patsientidega. 

Pikaajaline visioon ulatub aastani 

2030. Arengukavale tuginedes koostatakse 

iga-aastane tegevuskava, kus 

on kirjeldatud aasta prioriteedid ja 

oodatavad tulemused nii igapäevatöös 

kui ka parendus- ja arendustegevustes. 

Läbipaistvus, selge kommunikatsioon 

ning kokkulepped on HNRK 

juhtimises olulised märksõnad. 

Eesmärgistatud tegevus tagab jätkusuutlikkuse, 

kaasamine koostöö 

ja usalduse, läbimõeldud protsessid 

ja andmete selge taasesitamine tõsiseltvõetavuse. 

Innovaatilised lahendused andmete 

kogumisel ja organiseerimisel 

– mh ravitöötarkvara „Liisa”, järjekorrapidamise 

programm MARS, 

juhtimisandmete esituslahendus 

PowerBI’s – aitavad tagada efektiivsed 

ja kiired otsused juhtimises. 

Euroopalikud põhimõtted ellu viiduna 

EQUASS kvaliteedisüsteemina 

nii juhtimise kui ka teenuste arendamisel 

ja koordineerimisel toetavad 

tänapäevast mõtteviisi. 

Leadership principles 

In leading HNRC – alongside the 

other fields – our main values direct 

the actions. The basis for leadership 

is hospital’s developmental 

plan which is put together in co-operation 

with all relevant stakeholders 

from financers and partners to 

staff and patients. The vision is presented 

until the year 2030. The developmental 

plan, in turn, directs 

the plans for each year. The annual 

plan describes priorities and wanted 

results for the everyday service 

provision as well as for different innovation 

or improvement projects. 

processes and functional presentation 

of data credibility. 

Innovative solutions for data management 

– among others medical 

software Liisa, queue management 

program MARS, managerial data 

presentation solution in PowerBI 

– contribute to effective and efficient 

leadership practice. Exploiting 

European principles – applied via 

EQUASS quality system – in leadership 

and service provision processes 

secure contemporary way of 

thinking. 

Transparency, clear communications, 

and trustworthy agreements are essential 

characteristics of HNRC’s 

leadership. Goal oriented actions assure 

sustainability, inclusion serves 

for co-operation and trust, reasoned 

84

85 

Organization



HNRK on euroopalikel 

teenusekvaliteedi 

põhimõtetel tegutsev 

avatud ja innovaatiline 


pädevuskeskus. 


1. Partnerid hindavad koostööd 

HNRK-ga kõrgelt ning suhted 

on kahepoolselt kasulikud ja 

kinnistunud. 

2. HNRK-l on taastusravi- ja 

rehabilitatsiooniteenuste ning 

vabaaja- ja sporditegevuste järjepidevaks 

osutamiseks olemas 

9000 m 2 taristu. 

3. HNRK-l on taastusravi ja 

rehabilitatsiooni koolitus- ja 

teadusüksus, mis tegeleb valdkondliku 

teaduse ning koolitusega 

ning korraldab kliinilist 

praktikat. 

4. HNRK abivahendikeskus tagab 

vajaliku abivahendi igale seda 

soovivale HNRK patsiendile. 

5. HNRK-l on kõigi teenuste kvaliteedistandardiks 

EQUASS 

Excellence. 


1. HNRK koostööpartnerite 

ringi on lisandunud Eesti 

Töötukassa, E-tervis, vähemalt 

viis tööandjat Eesti eri piirkondadest 

ning vähemalt kuus 

Lääne-Eesti perearsti. 

2. HNRK-l on taastusravi- ja 

rehabilitatsiooniteenuste ning 

vabaaja- ja sporditegevuste järjepidevaks 

osutamiseks olemas 

projekt kuni 3000 m 2 täiendava 

taristu väljaarendamiseks. 

3. HNRK on kliinilise praktika 

keskus partneritele, juhendamistunde 

on aastas vähemalt 

8000. HNRK-s tegeldakse 

valdkondliku teadusega, teaduspublikatsioone 

on aastas 

vähemalt viis. HNRK korraldab 

aastas vähemalt kolm 

valdkondlikku kvaliteetkoolitust. 

4. HNRK abivahendikeskus tagab 

vajaliku abivahendi igale seda 

soovivale HNRK patsiendile. 

5. HNRK-l on kõigi teenuste kvaliteedistandardiks 

EQUASS. 

86

Organization 


HNRC is open and 

innovative competence 

centre for neurorehabilitation 

that provides 

services based 

on European quality 

standards. 


1. HNRC’s stakeholders appreciate 

collaboration highly, and 

the co-operation is mutually 

valuable and consistent. 

2. HNRC has 9000 m 2 infrastructure 

for providing rehabilitation 

services as well as sporting 

and spare time activities. 

3. HNRC has a structural unit 

for educational and scientific 

activities that carry out 

rehabilitation-related clinical 

research, provides courses, and 

organizes students’ practice. 

4. HNRC’s Adaptive Device 

Centre provides needed aid for 

every patient who is in need 

of it. 

5. HNRC’s quality standard is 

EQUASS Excellence. 


1. HNRC’s stakeholder group 

has an addition of Estonian 

Unemployment Organization, 

E-health, at least five potential 

employers from different 

areas of Estonia, and at least 

six West-Estonian general practitioners. 

2. HNRC has a project to 

develop up to 3000 m 2 of 

infrastructure for continuous 

provision of rehabilitation services 

as well as different spare 

time and sporting activities. 

3. HNRC provides clinical practice 

for various partners, and 

there are at least 8000 hours of 

supervision annually. HNRC 

carries out rehabilitation-related 

clinical research, presenting 

at least five publications 

annually. HNRC organizes 

at least three high-quality 

field-specific courses per year. 

4. HNRC’s Adaptive Device 

Centre provides needed aid for 

every patient who is in need 

of it. 

5. HNRC’s quality standard is 

EQUASS. 

87


HNRK eelarve 

HNRK eelarve kujuneb konkreetseks 

aastaks püstitatud tegevuskava põhjal, 

mille aluseks on keskuse arengukavas 

seatud eesmärgid. Haigla 

tegevuskava ja eelarve kinnitab 

sihtasutuse nõukogu oma korralisel 

koosolekul iga aasta detsembris. 

HNRK eelarve on aasta-aastalt 

kasvanud. See on tingitud eelkõige 

teenuste kvaliteedi parandamisest, 

sh aktiivsete teenuste hulga kasvust 

ning innovaatilise tehnoloogia 

kasutuselevõtust, mitte aga niivõrd 

voodipäevade hulga suurendamisest. 

Eelarve planeerimisel oleme silmas 

pidanud mõningaid põhitõdesid, 

mille vastu oleme püüdnud mitte 

eksida. Näiteks seda, et personalikulud 

ei ületaks 70% kogukuludest 

või et koolituskuludeks oleks planeeritud 

piisavalt vahendeid. 

2017. aasta majandustulemustega 

võib igati rahule jääda. Võrreldes 

2016. aastaga on kogutulu kasvanud 

12,7%, võrreldes 2013. aastaga 

aga on kasv olnud lausa 37,9%. 

Tööjõukulud eelarves on samuti kasvanud. 

Võrreldes 2013. aastaga on 

need 2017. aastaks kasvanud 40,1%. 

Põhitegevus, raviteenuse müük Eesti 

Haigekassale moodustas 2017. aasta 

laekumisest 72%. 

Tasakaalus eelarve, finantsdistsipliin 

ja selle pidev jälgimine on võimaldanud 

haiglal kujuneda üheks 

juhtivaks taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuste 

osutajaks Läänemere 

piirkonnas. 

2013 

2014 

2015 

2016 

2017 

Reaalsed tööjõukulud 

eurodes. 

Actual staff costs (€). 

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 

Tulu põhitegevusest eurodes. 

Income from the primary activity (€). 

88

Organization 

HNRC’s budget 

HNRC’s budget is developed according 

to the annual plan which, in turn, 

is based on the goals in HNRC’s developmental 

plan. HNRC’s supervisory 

board confirms the yearly plan 

and the budget in December for the 

next year. 

HNRC’s budget has been growing 

over the years. It is mainly due to 

the increase in service quality, including 

the growth in the number of 

active services and exploiting hightech 

solutions, but not so much because 

of the growth in the amount 

of bed-days. Certain principles direct 

the planning of the budget: staff 

costs cannot be more than 70% of 

the total costs, the costs for educational 

activities are separately and 

sufficiently planned. 

The financial outcomes in 2017 were 

good. Compared to 2016 the total 

income increased 12,7%. Compared 

to 2013 the same indicator is 37,9%. 

Dedicated staff costs have also been 

growing: in comparison with 2013, 

the growth has been 40,1%. 

The primary activity – providing 

rehabilitation services for Estonian 

Health Insurance Fund – made up 

72,0% of incomes in 2017. 

Balanced budget, disciplined financial 

planning and close following of 

the results have made the developments 

possible and help to led the 

hospital to become one of its field’s 

leaders in the Baltic Sea region. 

2013 

2014 

2015 

2016 

2017 

Majandusaasta tulem 

eurodes. / Financial 

outcomes. 

2013 2014 2015 2016 2017 2018 

Eelarve ja selle täitmine. / HNRC’s budget and the following of it. 

89


HNRK koostööpartnerid 

HNRC’s stakeholders 

Piiratud liikumisja 

siirdumisfunktsiooni ning 

peaajukahjustusest tingitud 

kognitiivsete väljakutsetega 

lapsed ja täiskasvanud ning nende 

perekonnad 

Children and adults with disabeled 

motor functions and brain-injury 

related cognitive functions, and 

their families 

Eesti Haigekassa, 

Sotsiaalkindlustusamet, Eesti 

Töötukassa, kindlustusseltsid 

Estonian Health Insurance 

Fund, Estonian Social Insurance 

Fund, Estonian Unemployment 

Insurance Fund, and other insurance 

companies 

Põhja-Eesti 

Regionaalhaigla, Tartu 

Ülikooli Kliinikum, teised 

haiglad, tervisekeskused ja 

perearstid 

North Estonia Medical Centre 

Foundation, Tartu University 

Hospital other hospitals, 

health centres and general 

practioners 

90

Organization 

HNRK personal 

HNRC’s staff members 

Tervisedenduse 

ja rehabilitatsiooni 

kompetentsikeskus, liikumistervise 

klaster (SportEST) 

Centre of Excellence in Health 

Promotion and Rehabilitation, 

Active Life Cluster (SportEST) 

Eesti Puuetega Inimeste 

Koda, Liikumispuuetega 

Inimeste Liit, Eesti Invaspordiliit, 

Eesti Paraolümpiakomitee 

The Estonian Chamber of Disabled 

People, Association of People 

With Motor Dysfunction, Estonian 

Association for Disabled Sports, 

Estonian Paraolympics 

Committee 

Tartu Ülikool 

medicina valdkond, 

Tartu Tervishoiu 

Kõrgkool, Tallinna Tervishoiu 

Kõrgkool, Tallinna Ülikool, Haapsalu 

Kutsehariduskeskus 

University of Tartu field of medicina, 

Tartu Health Care Colleague, Tallinn 

Health Care Colleague, Tallinn 

University, Haapsalu Vocational 

Education and Training 

Centre 

91


HNRK kvaliteedisüsteem 

HNRC’s quality system 

HNRK kvaliteedihaldussüsteemi 

aluseks on haigla struktuur ning töökorraldus, 

arengukava ja iga-aastases 

tegevuskavas kajastuvate projektide 

elluviimine, haigla missioon, 

visioon ja põhiväärtused, eetikakoodeks 

ning Eesti Vabariigi seadusandlus. 

HNRK lähtub organisatsiooni 

juhtimisel, teenuste planeerimisel, 

osutamisel ja arendamisel euroopalikust 

lähenemisest ja rakendab 

seda parimal moel Eesti tingimustes. 

Haigla kvaliteedisüsteemi teoreetiliseks 

aluseks on Common 

Quality Framework (CQF) for Social 

Services of General Interest (SSGI; 

ühtse kvaliteedi raamistiku) põhimõtted 

ning nendele tuginev rakendussüsteem 

EQUASS (The European 

Quality in Social Services, Euroopa 

sotsiaalteenuste kvaliteet). 

Põhifookus on: 

• Eesmärgipärane mõõdetavatele 

tulemustele orienteeritud 

ning efektiivselt ja arusaadavalt 

struktureeritud tegevus. 

• Tõhus infovahetus. 

• Kaasamine: regulaarne tagasiside 

kogumine ja andmine. 

Taastusravi- ja 

rehabilitatsiooniteenuste 

osutamine 

Rehabilitation service provision 

Personal 

Staff 


Organization 

The basis of the HNRC’s quality 

system are hospital’s structure and 

processes, developmental plan and 

projects of annual plan, hospital’s 

mission, vision, core values, ethical 

rules, and Estonian laws. We 

aim to implement the best possible 

European practices in Estonian conditions 

while leading the organization 

and planning, delivering and 

developing the services. Common 

Quality Framework (CQF) for Social 

Services of General Interest (SSGI) 

and the implementation system 

EQUASS – the European Quality 

in Social Services – form the theoretical 

basis for HNRC’s quality system. 

The most important key-words are 

• Goal-oriented, efficient, and 

transparent organization 

• Understandable communications 

• Inclusive approach: continuous 

feedback collection and 

analysis. 

92

Organization 

EQUASS-i põhimõtted 

EQUASS principles 

HNRK väärtused ja protsessid 

HNRC’s values & processes 

Seadused, määrused 

Laws & regulations 

Tegutse / Act 

Planeeri / Plan 

Kontrolli / Check 

Tee / Do 

Iganädalased koosolekud 

juhatuse kabinet + osakonna 

juht ja juhataja 

Weekly meetings of the boards 

cabinet and others 

Kvaliteedistandard jt 

juhised 

Quality standards 

and other guidlines 

Tegevuskava 

täitmine ja 

järjepidev parendus 

Implementing annual 

plan and continious 

improvement 

Tulemustele 

orienteeritus + 

illustreerimine 

Goal orientation & 

transparency 

Igapäevane juhtimine 

Daily management 

Koosolekud ja 

vahetu tagasiside 

Regular meetings & 

continious feedback 

Tulemusnäitajate 

jälgimine, 

sisehindamine ja 

tagasiside kogumine 

Analysing KPIs, 

internal audit and 

feedback collection 

Olukorra- või 

juhtimispõhine 

analüüs 

Situation-related 

analysis 

Patsientide, 

töötajate, 

partnerite 

tagasiside 

Feedback from 

patients, staff & 

other stakeholders 

BI või teised 

programmid 

BI & other 

softwares 

93


Rahvusvahelised koolitused 

Alates 2010. aastast 

on HNRK leidnud võimalusi 

mitmesuguste, 

peamiselt neurorehabilitatsiooni 

teemaliste 

rahvusvaheliste 

koolituste toomiseks 

Eestisse. Kõikidel juhtudel 

on koolitusvõimalust 

pakutud ka 

kolleegidele Eestist 

ning lähiriikidest. 

2017. aastal tegelesime kolme rahvusvahelise 

koolitusega. Aprillis 

toimus kaks neuroarengulise ravi 

koolitust: üks sertifitseerimiskoolitus 

uutele õppijatele (10.–26. 

aprill 2017 „NDT/BOBATH certificate 

course in the management and 

treatment of adults with hemiplegia”) 

ning teine edasijõudnutele ehk 

neile, kel NDT-terapeudi tunnistus 

juba taskus (5.–8. aprill 2017 NDT/ 

Bobath Master Class. Handling 

& Problem Solving – Including 

the ‘Arm/Leg Connection’) . 

Sertifitseerimiskoolitusel õpiti 

NDT põhitõdesid ja praktilisi 

töövõtteid, mis on vajalikud NDT 

terapeudile. Edasijõudnute koolitusel 

käsitleti probleemilahendusi, 

mis puudutavad üla- ja alajäsemete 

koostööd. Õpetaja oli pikaajalise 

NDT-kogemusega Cathy Hazzard 

Kanadast. 

Juunikuu viimasel nädalal oli 

HNRK koostööpartneriks Eesti 

Füsioterapeutide Liidule, pakkudes 

ruume ja toetust koolituse 

„Füsioteraapia alajäseme amputatsiooni 

järgses taastusravis” korraldamisel. 

Selle viisid läbi tunnustatud 

spetsialistid Suurbritanniast: Louise 

Tisdale, Penny Broomhead ja Mary- 

Jane Cole. Koolitus sai teoks heategevuskampaania 

„Anname Au!” 

toel. 

94

Organization 

Eelmistel aastatel korraldatud 

koolitused ja konverentsid: 

• 19.–21. mai 2016 – Balti 

Seljaajukahjustuse Ühingu konverents 

ja koolitusprogramm. 

• 9.–10. september 2014 – ratastoolioskuste 

hindamine ja treenimine 

hindajatele ja juhendajatele, 

koolitajad Cher Smith ja 

Lee Kirby Kanadast. 

• 18.–20. august 2014 – lümfiteraapia 

koolitus, koolitaja 

Margit Eidenberger Austriast. 

• 3. mai 2014 – ratastoolioskuste 

koolitus, koolitaja Harri Ahtee 

Soomest. 

• 2.–6. aprill 2014 – meditsiiniliselt 

keerukas, funktsionaalselt 

toimiv – kuidas seda saavutada? 

NDT kursus imikute 

ja väikelastega tegelemiseks 

edasijõudnutele, koolitaja Jane 

Styer-Acevedo USA-st. 

• 31. märts – 1. aprill 2014 – 

NDT-põhised juhtumianalüüsid 

ja sekkumise strateegiad 

laste kõndimisega seotud probleemidele, 

koolitaja Jane Styer- 

Acevedo USA-st. 

• 27.–29. märts 2014 – „Ta on 

püsti!“ Posturaalkontroll funktsionaalsete 

oskuste saavutamisel. 

NDT koolitus, koolitaja 

Jane-Styer-Acevedo USA-st. 

• 28. september – 2. oktoober 

2015 – neuroarengulise ravi 

edasijõudnute koolitus peaajukahjustusega 

patsiendi ülajäseme 

funktsiooni arendamisest, 

koolitajad Cathy Hazzard ja 

Karen Guha Kanadast. 

• 21.–25. september 2015 – sissejuhatav 

koolitus neuroarengulise 

ravi põhiprintsiipide teemal, 

koolitajad Cathy Hazzard 

ja Karen Guha Kanadast. 

• 12. aprill 2013 – botuliinumtoksiini 

tüüp A süstimise 

koolitus, korraldaja Eesti 

Taastusarstide Selts. 

• 19.–20. jaanuar 2012 – 

Põhjamaade Viconi kasutajate 

grupi kohtumine, põhiettekandja 

Richard Baker 

Suurbritanniast. 

• 7.–23. november 2011 – neuroarengulise 

ravi sertifitseerimiskoolitus 

insuldiga täiskasvanud 

patsiendi käsitlusest, koolitajad 

Cathy Hazzard ja Karen Guha 

Kanadast. 

• 27. mai 2011 – imiku motoorse 

soorituse struktureeritud vaatluse 

(SOMP-IT) koolitus edasijõudnutele, 

koolitajad Kristina 

Persson ja Kine Johansen 

Rootsist. 

• 25.–26. mai 2011 – imiku 

motoorse soorituse struktureeritud 

vaatluse (SOMP-IT) baaskoolitus, 

koolitajad Kristina 

Persson ja Kine Johansen 

Rootsist. 

• 4.–5. märts 2011 – ülajäseme 

ortooside valmistamise koolitus, 

koolitaja Riitta Keponen 

Soomest. 

• 30. august – 1. september 

2010 – imiku motoorse soorituse 

struktureeritud vaatluse 

(SOMP-IT) baaskoolitus, koolitaja 

Kristina Persson Rootsist. 

95


International courses 

Since 2010 HNRC has 

found different opportunities 

for organizing 

a variety of 

International courses, 

primarily about neurorehabilitation. 

Every 

time the courses have 

also been advertised 

for good colleagues 

outside HNRC. 

During the year 2017, we offered 

three courses. In April there were 

two neuro-developmental treatment 

courses. 10-26 April “NDT/ 

BOBATH certificate course in the 

management and treatment of adults 

with hemiplegia” and 5-8 April 

NDT/Bobath Master Class Course. 

“Handling & Problem Solving – 

Including the Arm/Leg Connection.” 

The certificate course was learning 

the basics of NDT-principles and 

ways of working to earn a certificate 

of an NDT-therapist. Advanced 

course for already experienced NDTspecialists. 

The courses were delivered 

by Cathy Hazzard, a well-experienced 

NDT-instructor from 

Canada. 

During the last week on June HNRC 

hosted and co-organized a course 

“Physiotherapy in the rehabilitation 

of lower limb amputee” led by 

Estonian Physiotherapy Association. 

The course was supported via charity 

campaign “Anname Au!” for 

Estonian veterans. The teachers 

were leading specialist in amputee 

physiotherapy from Great Britain: 

Louise Tisdale, Penny Broomhead, 

and Mary-Jane Cole. 

96

Organization 

The courses and conferences 

HNRC has held during the past years: 

• 19−21 May 2016 − Baltic 

Spinal Cord Society Conference 

and integrated course-program 

• 9−10 September 2014 − 

Wheelchair Skills Assessment 

and Training Workshop for 

Testers and Trainers – course 

leaders Cher Smith and Lee 

Kirby from Canada 

• 18−20 August 2014 − Manual 

Lymphatic Drainage − course 

leader Margit Eidenberger from 

Austria 

• 03 May 2014 − Wheelchair 

Skills Training – course leader 

Harri Ahtee from Finland 

• 2-6 April 2014 − “Connecting 

the Dots Between Medically 

Complex to Functionally 

Competent, An Advanced 

NDT Course for Infants and 

Toddlers” NDT course, course 

leader Jane Styer-Acevedo from 

the USA 

• 31 March − 1 April 2014 − 

“Case Studies and Treatment 

Strategies Using NDT for 

Pediatric Gait” NDT course, 

course leader Jane Styer- 

Acevedo from the USA 

• 27−29 March 2014 − “Going 

Out on a Limb! Postural 

Control for Functional Skill 

Use” NDT course, course 

leader Jane Styer-Acevedo from 

the USA 

• 28 September – 02 October 

2015 − NDT/Bobath Master 

Class Course about supporting 

upper limb function after 

stroke. Course leaders Cathy 

Hazzard and Karem Guha from 

Canada 

• 21−25 September 2015 − 

“NDT/BOBATH introductory 

course in the management and 

treatment of adults with hemiplegia.” 

Course leaders Cathy 

Hazzard and Karem Guha from 

Canada 

• 12 April 2013 − Injecting 

Botulinum toxin A. Course led 

by Estonian PRM Society 

• 19−20 January 2012 − Nordic 

Vicon Users Group Meeting. 

Invited speaker: Richard Baker 

from Great Britain 

• 7−23 November 2011 − “NDT/ 

BOBATH certificate course in 

the management and treatment 

of adults with hemiplegia” 

Course leaders Cathy Hazzard 

and Karem Guha from Canada 

• 27 May 2011 − Structured 

Observation of Motor 

Performance in Infants. 

Advanced course. Course leaders 

Kristina Persson and Kine 

Johansen from Sweden 

• 25−26 May 2011 − Structured 

Observation of Motor 

Performance in Infants. Basic 

course. Course leaders Kristina 

Persson and Kine Johansen 

from Sweden 

• 4−5 March 2011 − a Practical 

course about making upper 

limb orthosis. Course leader 

Riitta Keponen from Finland 

• 30 August−01 September 2010 

− Structured Observation of 

Motor Performance in Infants. 

Basic course. Course leader 

Kristina Persson 

97


Publikatsioonid 

Publications 

Üheks HNRK eesmärgiks 

on oma tegevuse 

süstemaatiline tutvustamine 

ühiskonnale. 

Selleks on algatatud 

mitmeid valdavalt 

rakendusliku suunitlusega 

teaduslikke uurimisprojekte. 

Teadustöö 

iseenesest ei ole eesmärk, 

aga süstemaatiline 

aastatepikkune 

andmete kogumine 

võimaldab teha olulisi 

järeldusi, mille abil 

saab parandada ravitöö 

kvaliteeti ning 

muuta protsesse efektiivsemaks 

ja odavamaks. 

One of HNRC’s goals 

is introducing rehabilitation 

to the broader 

community. For that 

we have a number of 

applied science projects. 

Conducting 

research projects is 

not the aim itself. 

However, systematic 

continuous data collection 

provides possibilities 

for answering 

questions that help 

to increase the service 

quality, as well as 

improve effectiveness 

and efficiency of the 

processes. 

Viimase paari aasta jooksul on 

HNRK töötajad koostöös heade 

partneritega avaldanud kolm artiklit 

rahvusvahelistes eelretsenseeritavates 

teadusajakirjades: 

• Rüütel, Eha; Vinkel, Ivar; 

Eelmäe, Priit (2017). The Effect 

of Short-Term Vibroacoustic 

Treatment on Spasticity and 

Perceived Health Condition 

of Patients with Spinal Cord 

and Brain Injuries. Music and 

Medicine, 9 (3), 202−208. 

• Sabre, Liis; Harro, Jaanus; 

Eensoo, Diva; Vaht, Mariliis; 

Kabel, Vaike; Pakkanen, Malle; 

Asser, Toomas; Kõrv, Janika 

(2016). A new risk factor for 

Lisaks nendele on aastatel 2013– 

2017 avaldatud 14 teesi rahvusvaheliste 

teaduskonverentside kogumikes 

ja tutvustatud kas suulise või 

stendettekandega: 

• Jakoobi, K.; Pakkanen, M.; 

Kabel, V.; Mõim, R.; Englas, 

K.; Eelmäe, P. (2017). The relationship 

of bone density, physical 

activity and consumption 

of calcium and vitamin D in 

paraplegic spinal cord injured 

wheelchair users. 15th Nordic 

Spinal Cord Society Conference 

– NoSCoS 2017, Linköping, 

10-12 May 2017. Original file 

99-158-1-SM.DOCX 2016-11- 

15 

• Kukk, A.; Eelmäe, P.; Hiis, I.; 

Murakas, R. (2017). Title The 

links between social support 

and well-being in people with 

traumatic spinal cord injury. 

15th Nordic Spinal Cord Society 

Conference – NoSCoS 2017, 

Over the past few years HNRC’s 

people in co-operation with good 

partners have been part of publishing 

three peer-reviewed articles: 

traumatic spinal cord injury. 

Journal of neurotrauma, 33 

(21), 1946−1949.10.1089/ 

neu.2016.4462. 

• Bergmann, Margot; Alvela, Mari; 

Eelmäe, Priit; Vahtrik, Doris; 

Gapeyeva, Helena (2016). Effect 

of kinetic return ankle foot orthosis 

in patient with incomplete 

spinal cord injury: changes of 

the gait pattern. A case report. 

Baltic Journal of Sport and 

Health Sciences, 2 (101), 8−16. 

In addition to the before-mentioned 

articles HNRC has had 14 publications 

in international conference 

collections and presented as oral or 

poster presentations: 

Linköping, 10-12 May 2017. 

Original file 78-128-1-SM. 

DOCX 2016-11-15 

• Englas, K.; Mõim, R.; Eelmäe, 

P. (2016). Piloting work-oriented 

rehabilitation programs. 

HNRC’s experience from 2011- 

2013. 7th Baltic Spinal Cord 

Society Conference – BaSCoS 

2016: 7th Baltic Spinal Cord 

Society Conference BaSCoS 

2016, Haapsalu, 19-21 May 

2016. Ed. Toomas Asser, Alvydas 

Juoceviçus, Anda Nulle, Priit 

Eelmäe. Haapsalu: Haapsalu 

Neurological Rehabilitation 

Centre, 21−22. 

• Kukk, A.; Kabel, V.; Pakkanen, 

M.; Eelmäe, P. (2016). Five 

years’ experience (2011- 

98

Organization 

2015) using FIM ® instrument as a team 

based outcome measure for SCI persons 

in Haapsalu Neurological Rehabilitation 

Centre. 7th Baltic Spinal Cord Society 

Conference – BaSCoS 2016: 7th Baltic Spinal 

Cord Society Conference BaSCoS 2016, 

Haapsalu, 19-21 May 2016. Ed. Toomas 

Asser, Alvydas Juoceviçus, Anda Nulle, Priit 

Eelmäe. Haapsalu: Haapsalu Neurological 

Rehabilitation Centre, 31−32. 

• Mõim, R.; Vanem, O.; Ööpik, M-L.; Eelmäe, 

P. (2016). Current possibilities of physiotherapy 

for individuals with spinal cord injury 

in Haapsalu Neurological Rehabilitation 

Centre. 7th Baltic Spinal Cord Society 

Conference – BaSCoS 2016: 7th Baltic Spinal 

Cord Society Conference BaSCoS 2016, 

Haapsalu, 19-21 May 2016. Ed. Toomas 

Asser, Alvydas Juoceviçus, Anda Nulle, Priit 

Eelmäe. Haapsalu: Haapsalu Neurological 

Rehabilitation Centre, 36−37. 

• Eelmäe, P.; Sabre, L.; Asser, T. (2016). 

Epidemiological profile and management of 

traumatic SCI in Estonia. 7th Baltic Spinal 

Cord Society Conference – BaSCoS 2016: 

7th Baltic Spinal Cord Society Conference 

BaSCoS 2016, Haapsalu, 19-21 May 2016. 

Ed. Toomas Asser, Alvydas Juoceviçus, Anda 

Nulle, Priit Eelmäe. Haapsalu: Haapsalu 

Neurological Rehabilitation Centre, 11−12. 

• Pähkel, M; Virkunen, L; Nursi, A; Taba, P. 

(2015). Initial Speech Assessment in the 

Acute Stage of Stroke. Book of Abstracts: 9th 

CPLOL Congress, Italy, Firenze, May 9–10. 

Ed. B. Trinite. 165−165. 

• Klement, K.; Englas, K.; Eelmäe, P. (2015). 

Evaluation of 7–9 years old childrens’ motor 

function according to Touwen neurological 

examination. Physiotherapy, Vol 101: World 

Confederation for Physical Therapy Congress, 

Singapore, 1-4 May 2015. Ed. Michele 

Harms. UK: Elsevier, e765−e766. (Supplement 

1).10.1016/j.physio.2015.03.3637. 

• Alvela, M.; Bergmann, M.; Kruus, Ü.; Ööpik, 

M.-L.; Englas, K.; Eelmäe, P. (2015). Spastic 

hemiparetic gait pattern after over 6 month 

period of using carbon-fibre anterior leaf 

spring AFO? Flaws and advantages. Gait 

& Posture, Vol 42: 24th Annual Meeting of 

ESMAC 2015, Heidelberg, 7-12 September. 

Ed. Tim Theologis. UK: ELSEVIER, S79. 

(Supplement 1). 

• Alvela, M.; Bergmann, M.; Ööpik, M-L.; 

Kruus, Ü.; Englas, K.; Eelmäe, P. (2015). 

Clinical decision making in spastic bilateral 

CP – Planning interventions using clinical 

gait analysis: A case study. Gait & Posture, 

Vol 42: 24th Annual Meeting of ESMAC. 

Ed. Tim Theologis. UK: ELSEVIER, S37. 

(Supplement 1). 

• Põldur, S.; Ööpik, M-L.; Tatar, T.; Eelmäe, P. 

(2015). Functional Independence and Gait 

Parameters Following Haemorrhagic Stroke 

Combining Conventional Rehabilitation 

and Lokomat® Therapy – a Case Study. 

Rehabweek Valencia'15. Program Booklet: 

RehabWeek Valencia'15 – International 

Neurorehabilitation Symposium (INRS), 

Valencia, 9-12 June. Valencia: International 

Neurorehabilitation Symposium (INRS), 53. 

• Englas, K.; Eelmäe, P.; Mõim, R.; Tilga, 

L. (2014). New rehabilitation programme 

for spinal cord injured persons in Estonia 

supporting them to find employment – pilot 

study. The 53rd ISCoS Annual Scientific 

Meeting. Abstracts.: 53rd Annual Scientific 

Meeting of the International Spinal Cord 

Society, Maastricht, 2-4 September 2014. 

Maastricht, Holland: ISCoS, 245. 

• Alvela, M.; Pintson, M.; Englas, K.; Kruus, Ü.; 

Eelmae, P. (2013). Improvement of hemiplegic 

patient's gait pattern over 8-month 

period after plantarflexors fasciotomy: A case 

study. Gait & Posture, Vol. 38: 22nd Annual 

Meeting of the European Society of Movement 

Analysis for Adults and Children, Glasgow, 

4-7 September 2013. Ed. Tim Theologis. UK: 

Elsevier, S67. (Supplement 1). 

• Ööpik, M-L.; Englas, K.; Kabel, V.; 

Klement, K.; Kruus, Ü.; Mõim, R.; Oberg, 

J.; Pakkanen, M.; Peedimaa, M-L.; Vanem, 

O.; Eelmäe, P. (2013). Seven month experience 

incorporating Locomat into daily 

clinical practice – Haapsalu Neurological 

Rehabilitation Centre’s example. 

International Neurorehabilitation Symposium 

2013: Programme – Booklet: International 

Neurorehabilitation Symposium 2013, 

Zurich, 11-13 September 2013. Ed. Javier 

Blanco. Zurich, Switzerland: International 

Neurorehabilitation Symposium (INRS), 40. 

99


Praktikandid HNRK-s 

Igapäevase ravitöö 

kõrval on HNRK põhikirjaliseks 

ülesandeks 

olla ka kvaliteetseks 

koolituse ja praktika 

baasiks. Oleme pidanud 

kliinilise praktika 

juhendamist üheks 

prioriteetsemaks arenguvaldkonnaks 

ning 

pööranud sellele järjest 

enam tähelepanu. 

2017. aastal viibis HNRK-s praktikal 

80 inimest, kellest 14 olid 

pärit välisriigist. Kokku juhendati 

HNRK-s praktikat 2017. aastal 

8758 tundi. Võrreldes 2013. aastaga 

on 2017. aastal praktikatundide 

arv kasvanud 50,7%. Viimase 

viie aasta jooksul on juhendatud 

praktikat kokku 48 906 tundi, mis 

teeb aasta keskmiseks 8 297,4 tundi. 

Viimase kümne aasta jooksul (2008– 

2017) on HNRK-s praktikal käinud 

kokku 698 inimest, neist 10,7% (75 

praktikanti) välisriigi kodanikud. 

HNRK on olnud viimastel aastatel 

väga populaarne kliinilise praktika 

baas nii Eesti kui ka välisriigi tervishoiuharidust 

andvatele kõrgkoolidele. 

Leiame, et kvaliteetse taastusravi 

ja innovaatiliste lahenduste 

tutvustamine noortele spetsialistidele 

aitab parandada teenuste kvaliteeti 

üle terve maailma, samuti loob kliinilise 

praktika juhendamine avaramad 

võimalused pädeva tööjõu värbamiseks. 

Kokku / Total: 471 

Kokku / Total: 50 

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 

Praktikantide ja välispraktikantide arv HNRK-s. 

Number of students and foreign students in HNRC. 

2013 2014 2015 2016 2017 

Praktika tundide arv HNRK-s. 

The hours of supervision in HNRC. 

100

Organization 

Students in HNRC 

Besides the primary 

activities of rehabilitation 

HNRC holds 

a responsibility to be 

a teaching hospital. 

Providing high-quality 

practical teaching 

has been HNRC’s one 

of the most important 

developmental priorities 

over the past 

years. 

In 2017 80 different people did 

their practice in HNRC. Fourteen 

of them were from a foreign country. 

All in all, HNRC specialists 

supervised 8758 hours of clinical 

practice. Compared to 2013 the 

provided hours of clinical teaching 

have increased 50,7%. During the 

past five years the total number of 

hours is 48 906. On average per year, 

therefore, 8 297,4 hours. Over the 

past ten years (2008-2017) we have 

had 698 students. 10,7% (75 persons) 

of those from outside Estonia. 

HNRC has gained popularity among 

Estonian and foreign schools providing 

education for healthcare professionals. 

We think that high-quality 

practical experiences in rehabilitation 

and introduction to innovative 

approaches for young specialists improve 

the quality of rehabilitation 

services all over the world. Also, it 

is the best basis for finding quality 

employees. 

101


TERE KK taastusravitegevus HNRK-s 

HNRK osaleb alates 2011. aastast 

aktiivselt Tervisedenduse ja 

Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuse 

(TERE KK) projektis, vastutades 

taastusravi ja rehabilitatsiooni 

valdkonnas läbi viidavate teadus- ja 

arendusprojektide eest ning kompetentsikeskuse 

osutatavate taastusravi 

ja rehabilitatsiooni valdkonnaga 

seonduvate teenuste väljatöötamise 

ja pakkumise eest. Pädeva tegevuse 

eelduseks on aastatepikkune kogemus 

neuroloogilise taastusravi pakkumisel 

ning mahukas kliiniline andmebaas. 

HNRK roll on taastusravi kliiniliste 

uuringute läbiviimine, ravi ja hinnangute 

andmine, sh: 

1. Insuldiga ja traumaatilise 

peaajukahjustusega patsientide 

liikumisja tegevusvõime 

parandamine. 

2. Seljaajukahjustusega patsientide 

varajane taastusravi iseseisva 

toimetuleku saavutamiseks. 

3. Seljaajukahjustusega patsientide 

hilistüsistuste vältimine, 

rehabilitatsioon ja nende 

aktiivne suunamine tööturuteenuste 

juurde. 

4. Neuroloogilise kahjustusega 

laste varajane taastus- ja arendusravi. 

Lisaks pakub HNRK kompetentsikeskuse 

egiidi all järgmisi teenuseid: 

• Rehabilitatsiooniprogrammide 

ja -plaanide väljatöötamine, 

analüüs ja nõustamine. 

• Elu- ja töökeskkonna kohandamise 

alased uuringud ja konsultatsioon. 

• Taastusravivahendite testimine, 

tootearenduse ja kasutamise 

nõustamine. 

• Abivahendite ja ortooside testimine, 

tootearenduse ja kasutamise 

nõustamine. 

• Osalemine valdkondlikes teadusuuringutes 

ja arendusprojektides. 

• Taastusravi- ja rehabilitatsioonikoolituste 

korraldamine. 

1. rahastusperiood 

15.09.2011−31.08.2015 

Projekt: TA/112 „Tervisedenduse 

ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus“ 

Maksumus: 3 207 363,43 EUR 

Toetaja: Euroopa Regionaalarengu 

Fond 

2. rahastusperiood 

14.04.2016−31.12.2019 

Projekt: „Tervisedenduse ja 

Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus, 

periood 2014–2020“ 

Maksumus: 699 975,02 EUR 

Toetaja: Euroopa Regionaalarengu 

Fond 

102

Organization 

TERE KK rehabilitation activities 

in HNRC 

HNRC has been an active partner 

in the project of the Centre of 

Excellence in Health Promotion and 

Rehabilitation (TERE KK) since 

2011 and is responsible for the research 

and developmental projects 

for the rehabilitation field. Also, developing 

and providing services initiated 

by TERE KK. The 60 years 

of experience in neurorehabilitation 

and having a vast database of rehabilitation-related 

data form the basis 

for these responsibilities. 

The role of HNRC is to conduct rehabilitation 

research, provide services, 

and feedback, including: 

1. Functional recovery of patients 

with stroke and traumatic 

brain injury. 

2. Early rehabilitation for spinal 

cord injured people to improve 

functional independence. 

3. Long-term outcome improvement, 

rehabilitation, and direction 

to active work-force services 

for spinal cord injured 

people. 

4. Early rehabilitation and developmental 

treatment for children 

with neurological conditions. 

In addition to the above-mentioned, 

HNRC provides the following services 

within TERE KK cooperation: 

• Development, analysis and 

advising on rehabilitation programmes 

and plans. 

• Consultations and research 

about adaptations in living and 

working environments. 

• Testing of rehabilitation equipment, 

advising on product 

development and usability. 

• Testing of adaptive devices and 

orthosis, advising about product 

development and usability. 

• Taking part in research and 

developmental projects connected 

to the field of interest. 

• Conducting courses about rehabilitation. 

1. financial period 

15.09.2011−31.08.2015 

Project’s name: TA/112 „The Centre 

of Excellence in Health Promotion 

and Rehabilitation.“ 

Project’s cost: 3 207 363,43 EUR 

Project’s support: European 

Regional Development Fund 

2. financial period 

14.04.2016−31.12.2019 

Project’s name: „The Centre of 

Excellence in Health Promotion 

and Rehabilitation period 

2014-2020“ 

Project’s cost: 699 975,02 EUR 

Project’s support: European 

Regional Development Fund 

103


Teadus- ja arendusprojektid 

Lisaks Tervisedenduse 

ja Rehabilitatsiooni 

Kompetentsikeskuse 

projektile lööb HNRK 

kaasa veel mitmes teadus- 

ja arendusprojektis. 

1. Horizon 2020 teadusuuring: 

avatud randomiseeritud 

taastusraviga kontrollitud 

uuring hepariiniga aktiveeritud 

fibroblastide kasvufaktor 

1 biolaguneval seadmel ohutuse, 

talutavuse ja efektiivsuse 

hindamiseks traumaatilise 

seljaajuvigastusega osalejatel. 

Sponsor on BioArctic 

Neuroscience AB. Projekti 

kaasfinantseerimine toimub 

Horizon 2020 meetmest. 

Kogumaksumus on 13 981411 

eurot, millest on HNRK-ga 

seotud 859 914. Selles erinevaid 

raviasutusi kaasavas 

uuringus on HNRK peamiseks 

ülesandeks Rootsis Karolinska 

Ülikooli haiglas läbi viidud 

kirurgilise ja medikamentoosse 

sekkumise järgne täpselt doseeritud 

ja robootika seadmete 

abil läbi viidud füsioteraapia 

ning patsientide seisundi järjepidev 

hindamine pooleteise 

aasta vältel. 

Tervise ja liikumisega seotud innovatsiooniklastrid 

ja -ühendused: 

2. Eliko TAK projekt (EU48693) 

HNRK-ga seotud valdkond 

„Liikumissensorite põhine 

sportimisega (kehalise aktiivsuse 

tõusuga) seotud tegevuste 

analüüs, et arendada kehalise 

aktiivsuse mõõtmise metoodikaid“. 

Peamine roll: viia läbi toodete 

katsetusi kliinilises jälgitud 

keskkonnas eesmärgiga luua 

automatiseeritud tervisenäitajatel 

põhinev tagasisidekompleks. 

Praegu on testimisel automatiseeritud 

seisuvoodi ning 

ratastooli kasutamise kvaliteedi 

hindamise metoodikad. 

HNRK-ga seotud rahastus on 

350 000 eurot. 

3. Eesti ühendatud terviseklaster 

Connected Health (ECHC) 

Kogukond, mis ühendab mitmeid 

tervisega seotud osapooli, 

kelle huviks on rakendada uusi 

tehnoloogiad ja teenuseid tervishoiu 

valdkonna arendamiseks. 

ECHC on osa Euroopa 

Connected Healthi liidust and 

ScanBalti võrgustikust. HNRK 

on klastri partnerina vajadusel 

uute toodete ja teenuste testimise 

baasiks. 

4. Liikumistervise innovatsiooni 

klaster – SportEST (EU49304) 

Ühendus, mille liikmete eesmärgiks 

on välja töötada uusi 

innovaatilisi lahendusi liikumistervise 

valdkonnas. HNRK 

tegeleb klastri liikmena eelkõige 

erivajadustega inimestega 

seotud liikumisja spordiharrastust 

puudutavate teemadega. 

Perioodil 1.11.2015– 

30.10.2018 on SportESTi 

klaster kaasrahastatud 

EAS-i Euroopa Liidu 

Regionaalarengu Fondist. 

104

Organization 

Research and developental projects 

In addition to the 

activities of the 

Centre of Excellence 

in Health Promotion 

and Rehabilitation 

HNRC is participating 

in a number of other 

research and innovation 

projects. 

1. Horizon 2020 RCT: An Open, 

Randomized, Rehabilitationcontrolled 

Study to Assess 

Safety, Tolerability, and 

Efficacy of Heparin Activated 

Recombinant Human 

Fibroblast Growth Factor 1 

on a Biodegradable Device 

in Subjects with Traumatic 

Spinal Cord Injury. The study 

is sponsored by BioArctic 

Neuroscience AB and co-financed 

via Horizon 2020. The 

overall cost is 13 981411€, 

HNRC-related 859 914€. In 

the multi-center-study HNRC 

serves as a clinical training 

facility providing physiotherapy 

and executing pre-agreed 

assessment protocol one and a 

half years post surgical interventions. 

Different health and physical activity 

innovation clusters, ie: 

2. Eliko TAK project (EU48693). 

HNRC-related field: 

„Wearable sensors based movement 

pattern analysis in sports 

applications focusing on the 

development of physical performance 

assessment methodologies 

for athletes.“ The primary 

role is to serve as a clinical 

testing centre providing 

controlled and professional 

environment. 

The main goal is to develop 

automatic health-data-based 

feedback system. At the 

moment verticalization bed 

and wheel-chair using quality 

measures are under testing. 

HNRK-related costs: 

350 000 €. 

3. Estonian Connected Health 

Cluster (ECHC) – network 

for organizations that are 

interested in leading innovation 

in health-care to serve 

patients with ever better technological 

and process-related 

solutions. ECHC is a part 

of the European Connected 

Health Alliance and ScanBalt 

Network. In the cluster, HNRC 

provides possibilities for service 

and equipment testing, 

when needed. 

4. Active Life Cluster – SportEST 

(EU49304) – an association for 

organizations aiming at innovation 

for more active lifestyle. 

HNRC is mainly connected to 

the activities directed at physical 

activity and sports for people 

with special needs. 

Over the period 1.11.2015- 

30.10.2018 SportEST is co-financed 

by European Regional 

Development Fund. 

105


Heategevus: Teatejooks 

MTÜ Tallinnmeeting alustas heategevusliku 

teatejooksu korraldamisega 

2006. aastal ning 2017. aastal 

toimus see juba 12. korda. 25 Eesti 

paigas jooksis 9500 last ning koguti 

5700 eurot. Teatejooksu eesmärgiks 

on propageerida laste tervislikku elustiili 

ja muuta liikumisharjumusi. 

Heategevuslikust teatejooksust on 

aastatega kujunenud Eesti suurim 

laste- ja noortespordiüritus ning 

kindlasti ka suurim heategevusüritus, 

kus lapsed ise annavad oma panuse 

heategevusse eakaaslaste ravi toetuseks 

HNRK-s, kes on liikumisvõime 

mõne elu keerdkäigu tõttu kaotanud. 

Korraldajad Gert Lee, Erich 

Teigamägi, Sirje Lippe ja Erik Pallase 

said teatejooksu korraldamise mõtte 

Norrast. Teatejooksu suurtoetaja on 

AS Kalev, toetajad Kultuurkapital, 

Tallinna linn, Tartu linn, Rademar, 

Eesti Kergejõustikuliit ning uudisteportaal 

Delfi. 

Täpsem info: www.teatejooks.ee. 

106

Organization 

Charity: Teatejooks 

Non-profit organization Tallinnmeeting 

started the charity project 

Teatejooks in 2006. The tradition 

has been ongoing and in 2017 

the run happened already for the 

12th time. The run took place in 25 

different Estonian locations, 9500 

children participated. 5700 € was 

raised. The mission of Teatejooks 

is to propagate healthy lifestyle for 

children and change habits connected 

to physical activity. Over 

the years Teatejooks has become 

Estonian biggest sports event for 

children and youth. Definitely it is 

the greatest charity project targeting 

children as participants as helpers 

or receivers. It is an opportunity 

to directly contribute to helping the 

peers who have lost their walking 

ability due to unfortunate happenings. 

The initiators of the event Gert 

Lee, Erich Teigamägi, Sirje Lippe, and 

Erik Pallase were inspired by similar 

events in Norway. The golden sponsor 

of Teatejooks is AS Kalev, supporters 

Kultuurkapital, Tallinn city, Tartu 

city, Rademar, Estonian Association 

of Athletics and newsmagazine Delfi. 

The event’s website: 

www.teatejooks.ee. 

2006 

2007 

2008 

Laste arv 

Nr of children 

Paikade arv 

Nr of locations 

2009 

2010 

2011 

2012 

2013 

2014 

2015 

2016 

2017 

Teatejooksudel osalenud laste ja paikade arv. 

Number of children who have participated teatejooks over the years 

and number of places where it has happened. 

107


Heategevus: teised projektid 

Lisaks teatejooksu 

projektile on HNRK 

olnud suure rõõmuga 

partneriks paljudele 

teistele suurematele 

ja väiksematele ettevõtmistele. 

Oleme 

tänu neile saanud 

ette võtta palju asjalikku 

ja uuenduslikku. 

Lisaväärtusena pakuvad 

need projektid 

alati hulga häid emotsioone 

ja ainulaadseid 

mälestusi. 

Väike ülevaade: 

• Heategevusfondi Aitan Lapsi ja 

Eesti Väike- ja Projektiteatrite 

Liidu korraldatud lasteetenduste 

programm aastatel 2016 ja 2017. 

Õpetlikud ja vahetud etendused 

tõid palju emotsioone ja elevust. 

• Eesti Vigastatud Võitlejate 

Ühingu korraldatud heategevuskampaaniad 

„Anname au!”: 

2015. aastal kõrgtehnoloogilise 

liikumisroboti Indego soetamiseks 

ning 2017. aastal nüüdisaegse 

mängu- ja treeningpargi 

rajamiseks. 

• Kommivabrik Kalev kampaania 

„Ole kah käpp!“ koostöös 

Rasmus Mägiga 2015. 

aasta oktoobris ja novembris 

HNRK-s ravil olevatele lastele 

ortooside valmistamise toetamiseks. 

Koguti 21 062 eurot. 

• Tartu Ülikooli Lastefondi kampaania 

„Käib kah!“ 2012. ja 

2013. aastal kõnnipatoloogiaga 

lastele tehtavate kõnnianalüüside 

toetamiseks HNRK kõnnilaboris. 

Koguti 49 517 eurot. 

• Eesti Rahvusringhäälingu heategevusprogramm 

„Jõulutunnel“ 

2008. aastal HNRK-sse rajatava 

kolmemõõtmelise liikumisja 

kõnnianalüüsi labori toetuseks 

ning üldsuse teadlikkuse 

tõstmiseks taastusravi teemadel. 

Koguti üle 3,4 miljoni Eesti 

krooni. 

Lisaks on toimunud märkimisväärselt 

palju väiksemaid algatusi, mis 

on sama olulised nagu suured. 

Oleme kõigile tänulikud abistamise 

ja meie patsientidest hoolimise eest! 

108

Organization 

Charity: other projects 

In addition to teatejooks 

there have been 

other charity projects 

that HNRC has had a 

precious opportunity 

to participate. Due to 

the projects we have 

been able to initiate 

many innovative and 

useful developments to 

make the rehabilitation 

better. Even more, 

the events always 

bring along positive 

emotions and create 

unique memories. 

Here they are, starting from the more 

recent ones: 

• Theatrical programme for children 

organized by a Charity 

Fund „Helping Children“ and 

Estonian Association of Small 

and Project Theatres – during 

2016 and 2017. Thoughtful 

and fun performances provided 

much-appreciated excitement 

and emotions. 

• Charity projects „Salute!“ initiated 

by Estonian Veteran 

Association – in 2015 to support 

buying a contemporary 

high-tech locomotion robot 

Indego and in 2017 to support 

the developments of multifunctional 

outside playing and moving 

area. 

• Estonian oldest confectionary 

company Kalev’s campaign 

„Get involved too!“ with the 

participation of an Estonian 

athlete Rasmus Mägi – October 

and November 2015 to support 

the making of the orthosis for 

the children with moving disabilities. 

21 062 € was collected. 

• Tartu University Hospital 

Children’s Foundation’s campaign 

“Walks, but how”: 

During 2012 and 2013 funds 

were raised for doing 3D gait 

analysis in HNRC’s gait lab for 

children with walking difficulties. 

49 517 € was collected. 

• Estonian National Television 

Network’s annual charity program 

„Christmas tunnel“: during 

Christmas of 2008 to raise 

the awareness about rehabilitation 

and help in building 

three-dimensional gait analysis 

laboratory. Over 3,4 million 

Estonian crowns were raised. 

Also, there have been numerous 

smaller occasions which have been 

as important and relevant as the 

before-mentioned more significant 

projects. 

We genuinely acknowledge everybody 

who has decided that caring 

for our patients is worthwhile! 

109


Külalised 

Külalisi käib HNRK-s 

palju. Oleme avatud ja 

püüame leida võimalusi, 

et võtta vastu nii 

palju huvilisi kui võimalik. 

Selline lähenemine 

on teadlik: nii 

saame oma keskust, 

taastusravi ja rehabilitatsiooni 

laiemalt inimestele 

tutvustada 

ning lähemale tuua. 

Õpime iga kord külalistelt 

ise ka midagi. 

2017. aasta märkimisväärseimad 

külalised: 

Eesti Vabariigi president Kersti 

Kaljulaid – 29. märts 2017. Toona 

toimus presidendi ametlik Läänemaa 

visiit, mille jooksul peatuti ka 

HNRK-s. Külaskäigu jooksul arutasid 

president ja HNRK juhataja 

taastusravi ja rehabilitatsioonisüsteemi 

üle ning vaatasid HNRK võimalusi. 

Samuti sai president näha 

igapäevaseid ravisituatsioone ning 

rääkida töötajate ja patsientidega. 

Sissekandes HNRK külalisraamatusse 

ütleb ta: „Tänapäeva teadus 

ja tehnoloogia suudab palju – on 

hea näha, et Eesti inimesed saavad 

sellist abi nii ilusas kohas.” 

USA suursaadik Eestis James D. 

Melville – 5. mai 2017. Haapsalus 

toimus Ameerika päev. Priit Eelmäe 

tutvustas külalistele HNRK tegemisi 

ning näitas taastusravihaigla võimalusi. 

Suursaadik Melville oli huvitava 

tiiru eest tänulik. Tema sõnad HNRK 

külalisraamatus: „Õnnitlused selgelt 

maailmatasemel rehabilitatsioonikeskuse 

loomise eest! On väga muljetavaldav, 

kui professionaalsed ja 

pühendunud on HNRK arstid, õed, 

terapeudid ja teised töötajad.” 

Haapsalu Linna Algkooli 3c ja 5c 

klass – õpetajate päev oktoobris 

2017. Mudilased vaatasid uudishimulikult, 

mis tööd füsioterapeut 

teeb. Suuremad lapsed osalesid tegevusteraapias. 

Väiksemad uudistajad 

tegid koos füsioterapeut Riina 

Mõimiga HNRK-s ekskursiooni ning 

said proovida mitmeid füsioteraapiavahendeid. 

Tegevusteraapia huvilised 

valmistasid koos tegevusterapeut 

Siiri Siimensoniga ortoosimaterjali 

jääkidest helkureid ning said 

jälgida ortoosi valmistamise protsessi. 

Lapsed olid väga rõõmsad, et 

neil taoline võimalus avanes, ning 

tõdesid, et külaskäik oli huvitav. 

2017. aastal käidi meil külas 50 

korral. 

110

Organization 

Guests 

HNRC hosts many 

quests. HNRC has 

decided to be open 

and try to find possibilities 

of accepting as 

many requests as possible. 

This is a good 

way of introducing 

rehabilitation – and 

HNRC – to a broader 

public. Over the years 

we have welcomed 

a variety of exciting 

quests. Every time we 

learn as well. 

During the year 2017 the most remarkable 

quests were: 

Estonian President Mrs Kersti 

Kaljulaid – 29 March 2017 – It was 

President’s official visit to Lääne 

county, HNRC was included to 

the program. During the visit, the 

President and Mr Eelmäe discussed 

the current state of rehabilitation 

and looked at HNRC’s possibilities. 

Also, the President saw every-day 

treatment sessions and talked to 

patients and employees. President’s 

greetings in HNRC’s guestbook say: 

“Nowadays science and technology 

can do much – it is good to see that 

Estonian people can have such a help 

in this beautiful place” 

The ambassador of the United States 

of America James D. Melville – 5 

May 2017 – it was an American 

day in Haapsalu. Mr Eelmäe introduced 

HNRC’s dealings and 

principles. Also, a tour around the 

hospital was presented. James D. 

Melville was grateful for the insights. 

He wrote to HNRC’s guest book: 

“Congratulations on creating what 

is clearly a world-class hospital and 

rehabilitation centre. I was very impressed 

by the dedication and abilities 

of your doctors, nurses, therapists 

and other professionals.” 

Children from Haapsalu’s 

Elementary School 3C and 5C class 

– teacher’s day in October 2017 – 

The smaller children were interested 

what a physiotherapist does. Their 

older peers visited occupational therapy. 

Physiotherapist Riina Mõim 

who welcomed the 3C class showed 

them HNRC and let them try different 

physiotherapy equipment. The 

5C class made reflectors from the remains 

of orthosis’ material, and occupational 

therapist Siiri Siimenson 

showed them how a real orthosis is 

made. The therapists confirmed that 

children were happy and interested 

during the visit. 

All in all, there were more than 50 

visits that HNRC hosted in 2017. 

111


Keskustelu 

HNRK ajaleht Keskustelu ilmub aastast 

2011, igal aastal kaks korda. 

Ehkki selle välimus on aegade jooksul 

muutunud, on sisu ja eesmärk 

jäänud meeldivalt traditsiooniliseks. 

Seega on Keskustelust kujunenud 

omamoodi kroonika, mille pabervõi 

elektroonilisi lehekülgi sirvides 

saab üht-teist meenutada ning, mis 

veelgi huvitavam, jälgida organisatsiooni 

arengut, keskseid teemasid ja 

nende küpsemist. 

Aasta esimene Keskustelu võtab 

kokku eelmise aasta ning annab ülevaate 

sündmustest, mis olnud ja mis 

lähitulevikus saabumas. Aasta lõpus 

üllitatav ajalehenumber on tavapäraselt 

rohkem keskendunud olulistele 

haigla igapäevatööga seotud 

teemadele: filosoofia, põhimõtted, 

arenduste põhjendused ja taastusravi 

ning rehabilitatsiooni puudutavad 

uuendused laiemas ühiskonnas. 

Ükski väljaanne ei ilmu ilma 

personali- ning teadus-/ ja koolituslehekülgedeta. 

Vähemalt korra aastas 

kirjutame patsientide rahuloluküsimuste 

vastustest ning HNRK 

lahendustest. 

Keskustelu on paberkandjal loetav 

HNRK-s. Samuti saadame seda oma 

suurematele partneritele postiga. On 

ütlematagi selge, et elektroonilistes 

kanalites – HNRK kodulehel ning 

Facebookis – on Keskustelu kättesaadav 

kõigile huvilistele. 

Keskustelu 

HNRC’s newspaper – Keskustelu (a 

cute little wordplay in Estonian that 

is aiming to hint towards life in a 

center) – has been published twice 

a year since 2011. Over the years 

Keskustelu’s looks have changed, 

but the main content and its aim 

have remained pleasantly traditional. 

Therefore, the newspaper has started 

to serve as chronicles for HNRC. 

Riffling its paper or electronic pages 

always brings up memories and – 

even more interestingly – reflects the 

developments of HNRC and maturing 

of central themes over the course 

of time. 

The first number of a year concludes 

the past year and highlights the mentionable 

events. The second number 

is usually more general and concentrates 

on the insights of philosophies, 

principles, values, explained reasons 

behind various rehabilitation-related 

themes actual in the hospital at that 

time. No Keskustelu is published 

without pages about the staff, and 

continuous professional development. 

At least once a year patients’ 

satisfaction is discussed and HNRC’s 

actions described. And so on.. 

Paper-issues are available in HNRC 

as well as sent to close partners via 

mail. Without words, it is clear that 

through electronic ways – HNRC’s 

website and Facebook – everybody 

can read our newspaper. 

112

113 

Organization

Tagasiside 

114

Feedback 

115

Tagasiside 

Teised meist: koostööpartnerid 

Väljavõtteid arvamustest ja ettekannetest 

Urmas Siigur, Tartu 

Ülikooli Kliinikum SA, 

juhatuse esimees: 

„Minu jaoks on HNRK 

kombinatsioon usaldusväärsusest, 

ülimast 

kompetentsusest, uuendusmeelsusest 

ja nooruslikust 

optimismist. 

Kindel partner, kellel 

on unikaalne koht ja 

roll meie tervishoiumaastikul.“ 

Jevgeni Bugakin, Eesti 

Töötukassa, peaspetsialist: 

„HNRK pakub tööalast 

rehabilitatsiooni 

spetsiifilisele sihtgrupile, 

millele spetsialiseeruvad 

vähesed 

rehabilitatsiooniasutused 

Eestis.“ 

Natalie Beswetherick, 


Suurbritanniast, 

Maailma Füsioteraapia 

Konföderatsiooni 

Euroopa regiooni 

Euroopa asjade töögrupi 

liige: 

„Ma ei ole Suur-britannias 

kunagi sattunud 

sellise varustatuse 

ja töökorraldusega 

rehabilitatsioonikeskusesse. 

Teil on 

midagi, mida kogenud 

terapeudid mujal 

ei ole kunagi näinud. 

Olge oma võimaluste 

üle väga uhked.“ 

Rain Laane, Eesti 

Haigekassa, juhatuse 

esimees 

„HNRK on Eesti tervishoiusüsteemis 

keeruliste 

neuroloogiliste 

kahjustuste taastusravikeskusena 

unikaalne 

kompetentsikeskus. 

Meil on hea meel, et 

HNRK on olnud haigekassa 

stabiilne ja 

usaldusväärne partner 

juba mitu kümnendit 

ning kandnud olulist 

vastutust: kolmandik 

statsionaarsest taastusraviteenusest 

on nende 

pakutud, osutades neid 

patsientidele kõikidest 

Eesti piirkondadest. 

HNRK pakutavad 

kvaliteetsed teenused, 

pidev areng ja oluline 

roll lastele ja täiskasvanutele 

taastusravi 

osutajana, on viinud 

otsuseni liita see haigla 

riikliku tähtsusega strateegiliste 

raviasutuste 

nimekirja. Haigekassa 

tervitab igati HRNK-d 

püsiva partnerina Eesti 

elanikkonnale taastusraviteenuste 

pakkumisel.” 

Jelena Sokk, Tartu 

Ülikool, füsioteraapia 

programmijuht, lektor: 

„Kõrge kompetentsi 

tase, koostöövalmidus, 

kiire suhtlus ja tagasiside, 

positiivsus.“ 

Andrus Remmelgas, 

PERH, juhatuse liige, 

ülemarst: 

„Põhja–Eesti Regionaalhaiglal 

on olnud 

aastatepikkune hea 

koostöö HNRK-ga. 

Keskus on lisaks arstidele 

ka patsientide 

poolt väga hinnatud, 

tagades kvaliteetse 

taastusravi erinevate 

patoloogiatega patsientidele. 

Eriti paistab 

HNRK silma neurotraumaga 

patsientide 

kõrgetasemelise 

taastusravi osutajana, 

olles innovatiivsete 

rakenduste ja ravimeetodite 

eestvedaja Eesti 

taastusravi maastikul.“ 

Cathy Hazzard, NDTinstruktor 

ja füsioterapeut, 

HNRK pikaajaline 

koostööpartner 

NDT-koolituste korraldamisel: 

„Kirg ja oskused, mida 

te HNRK-s igapäevaselt 

rakendate, et 

aidata kaasa patsientide 

funktsionaalsele 

arengule, on alustala 

kvaliteetsele rehabilitatsioonile. 

Tunnen 

end privilegeerituna, 

et saan olla osaline, 

koos teiega õppida 

ning aidata kaasa Eesti 

inimeste taastumisele.“ 

Kaja Elstein, Pärnu 

Haigla, arst, taastusravi 

osakonna juhataja, 

Eesti Taastusarstide 

Seltsi esinaine: 

„HNRK on väga hea 

tehnilise varustusega 

asutus, lisaks professionaalne 

kliiniline meeskond.“ 

Kait Raudsepp, If 

kindlustus, kahjukäsitleja: 

„Kiireim viis ja koht, 

kus patsientidele taastusravi 

pakkuda.“ 

Talis Vare, TLÜ 

Haapsalu kolledž, 

TERE KK projektijuht: 

„HNRK kompetents 

pole asendatav meie 

koostööprojektis.“ 

Marelle Möll, 

Haapsalu 

Kutsehariduskeskus, 

äriteenuste osakonna 

juhataja: 

„Selline suurepärane 

õppebaas ja pädevad 

spetsialistid on vajalikud, 

et anda panus 

selle valdkonna erialade 

paremaks õppeks 

ja kvaliteetsema tööjõu 

ettevalmistamiseks. 

Väga hea praktikabaas 

praktikantidele.“ 

116

Feedback 

HNRC in the words of others 

Outtakes from opinions and presentations 

Tartu University 

Hospital – Urmas 

Siigur, COB 

„For me HNRC is a 

combination of trustworthiness, 

upmost 

competence, innovativeness, 

and blooming 

optimism. Solid partner 

with an unique place 

and role in our medical 

terrain.“ 

North Estonia Medical 

Centre Foundation – 

Andrus Remmelgas, 

Member of the Board, 

head-doctor 

„North Estonia 

Medical Centre has had 

years of good co-operation 

with HNRC. In 

addition to doctors, 

also patients highly value 

high-quality rehabilitation 

services HNRC 

provides. HNRC is especially 

shining in providing 

high-quality services 

for patients with 

complex neurotraumas. 

HNRC is the innovation 

leader in Estonian 

rehabilitation.“ 

Cathy Hazzard, NDTinstructor, 

and physiotherapist, 

HNRC’s longterm 

partner in organizing 

NDT-courses. 

„Compassion and skill 

that you demonstrate 

with your patients ev- 

ery day to help them 

function better is a 

testament to the quality 

of rehabilitation 

you strive for here at 

HNRC. I feel privileged 

to have shared 

learning with you and 

thank you for allowing 

me to be part of 

the Estonian people’s 

recovery.“ 

Estonian Health 

Insurance Fund – Rain 

Laane, Chairman of 

the Board 

“HNRC is a unique 

competence centre in 

Estonian health scene 

providing rehabilitation 

for complex neurological 

conditions. I 

am very pleased that 

HNRC has been a stable 

and trustworthy partner 

of Estonian Health 

Insurance Fund over 

many decades. HNRC 

has been responsible for 

one-third of our in-patient 


serving people from all 

over Estonia. HNRC’s 

high-quality services, 

continuous development 

and significant role 

in serving children and 

adults with rehabilitation 

needs, has led to a 

decision to include the 

hospital among the strategically 

important national 

health care providers. 

Health Insurance 

Fund happily welcomes 

HNRC among permanent 

partners.” 

Natalie Beswetherick, 

a physiotherapist 

from the UK, member 

of the ER-WCPT’s 

(World Confederation 

for Physical Therapy, 

European region) 

European matters 

working-group: 

„I have never come 

across such a rehabilitation 

centre in the UK 

in terms of its equipment 

and working arrengement. 

Being able 

to offer something an 

experienced professional 

has never seen 

elsewhere, you should 

be very proud of the 

therapy options available 

at your centre.“ 

If Insurance – Kait 

Raudsepp, casemanager: 

„The fastest way to 

provide rehabilitation 

for our clients.“ 

Unemployment Fund 

– Jevgeni Bugakin, 

head-specialist: 

„HNRC provides return-to-work 


for a specific target-group, 

that only can 

be found in a few other 

service providers, if 

at all.“ 

University of Tartu 

– Jelena Sokk, programme 

leader of physiotherapy 

curricula, 

lector: 

„High level of competence, 

willingness to 

co-operate, fast communication 

and feedback, 

positive approach.“ 

Haapsalu Vocational 

Education and 

Training Centre – 

Marelle Möll, head of 

the business matters: 

„This kind of a superb 

training base and 

competent specialists 

are useful in developing 

field-specific education 

and schooling 

of quality work-force. 

A perfect place for doing 

practical studies.“ 

Tallinn University 

Haapsalu College – 

Talis Vare, TERE KK 

project manager: 

„In our co-operational 

project of TERE KK 

HNRC’s competence is 

irreplaceable.” 

Pärnu Hospital – dr 

Kaja Elstein, head 

of the rehabilitation 

unit, chair-woman for 

Estonian Association 

of PRM doctors: 

„HNRC is very well 

equipped rehabilitation 

hospital. Also, HNRC 

has professional clinical 


team.“ 

117

Tagasiside 

2017. aastal hindasid patsiendid 

HNRK-s kõige enam: 

In 2017 the patients 

valued these aspects 

the most about HNRC: 

friendly 

good 

staff 

attitude 

118

Feedback 

work 

service providers 

the service 

119

Faktid 2017/ Facts 2017 

Osakondi 7 

Töötajaid 146 

4 kõrgtehnoloogilist robotit 

1 jõusaal 15 masinaga 

1 ortoositöökoda 

1 kliiniline 3D kõnni- ja liikumisanalüüsi labor 

1 DXA luutihenduse ja kehakoostise määramiseks 

1 koormustestimise võimalus 

1 HNRK abivahendikeskus 

6 suuremat teadus- ja arendusprojekti, kus 

HNRK on partneriks 

2448 statsionaarset haigusjuhtu 

1418 ambulatoorset haigusjuhtu 

244 noorsportlaste terviseuuringut 

Keskmine statsionaarse ravijuhu pikkus 12,1 

päeva 

Pikim ravijuhu pikkus 81 päeva 

Voodihõive 90% 

1058 meeskonnatööarutelu 

463 patsiendile 

FIM ® -paranemine keskmiselt päevas 0,34 punkti, 

keskmiselt raviperioodi jooksul 6,93 punkti 

8758 juhendatud praktikatundi 

3 heategevusprojekti 

Units: 7 

Employees: 146 

4 high-tech neurorobots 

1 HUR-gym, 15 machienes 

1 orthosis lab 

1 3D clinical gait lab 

1 DXA for measuring bone tensity and body 

composition 

1 O 2 

max consumption measuring lab 

1 Adaptive Device Centre 

6 research and developmental projects, where 

HNRC is a partner 

2448 in-patient cases 

1418 out-patient cases 

244 health assessments 

for young sportsmen 

Average length of stay 12,1 days 

The longest case: 81 days. 

Bed occupancy 90% 

1058 team-meetings for 

463 patients 

Average FIM ® -improvement per day 0,34 points, 

per case 6,93 points 

8758 supervision hours 

3 charity projects 

120

HNRK60_AASTARAAMAT_sisu_mai2018

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?