Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Erihoolekannet<br />
saab nüüd taotleda<br />
otse SKA juhtumikorraldajalt<br />
Kas oled uurinud,<br />
kuidas Helpific su<br />
elu põnevamaks<br />
muudaks?<br />
Mida teha, et<br />
sotsiaalteenuste info<br />
hakkaks inimesteni<br />
jõudma?<br />
NB! Kodude<br />
kohandamiseks<br />
saab jälle küsida<br />
euroraha!<br />
APRILL 2019<br />
SÕLTUMATU AJAKIRI, MIS VÕITLEB ERIVAJADUSTEGA INIMESTE ÕIGUSTE EEST<br />
KÕIK EESTI PUUETEGA INIMESED, NENDE LÄHEDASED JA NENDEGA TEGELEVAD SPETSIALISTID – ÜHINEGE! Nr 77<br />
Heiko Kruusi<br />
Kuidas jagada<br />
hoolt nii, et<br />
kumbki laps<br />
ei kannataks
Heiko Kruusi<br />
2<br />
JÄRELKAJA 3<br />
Kuhu kaob<br />
informatsioon?<br />
Seekordses suures loos<br />
räägib sünnist saati<br />
sügava puudega seitsmeaastase<br />
Aurelia ema Elika ridamisi<br />
lugusid, kui raskesti on temani<br />
jõudnud info puudega lapse<br />
kasvatamisel hädavajalike teenuste<br />
ja üldse võimaluste kohta.<br />
Sellest, et lapsele on võimalik<br />
taotleda puue, mis avab ukse<br />
ka taastusteenustele, kuulis Elika<br />
alles siis, kui ta pooleaastase lapsega<br />
tasulisse massaaži läks. Lapsehoidjat<br />
otsis ta kuude kaupa<br />
tööportaalidest, sobiva lasteaiani<br />
viis õnnelik juhus jne. Kui see<br />
toimunuks aastaid tagasi, poleks<br />
ehk imestada. Aga nüüd, kus juba<br />
ammu pannakse suurt rõhku teavitamisele,<br />
on olemas sotsiaaltöötajad<br />
haiglates ja omavalitsustes,<br />
lastekaitsjad, juhtumikorraldajad,<br />
infosüsteemid? Ametkonnad<br />
vastavadki, et kogu info on ju olemas:<br />
lugege veebist, küsige vastavalt<br />
spetsialistilt või vastavast asutusest!<br />
Milles siis asi on?<br />
Viis aastat tagasi külastasime<br />
„Puutepunkti“ toimetusega<br />
rehabilitatsioonihaiglat Hispaanias.<br />
Peaarst rääkis meile muuhulgas,<br />
kuidas nad töötavad taastujate<br />
pereliikmetega: „Me räägime<br />
olulisi asju kümme korda.<br />
Kui vaja, siis veel kümme korda.<br />
Kõik meie töötajad räägivad<br />
patsientide ja nende lähedastega,<br />
sest inimesed võivad olla<br />
traumast šokis ega suuda mõista<br />
infot, mida neile jagame. Hiljem<br />
võivad nad olla depressioonis ega<br />
taju meie nõuandeid. Kogu meie<br />
personal räägib kogu aeg vajalikke<br />
asju üle. See on ainus võimalus,<br />
et inimesed jõuaksid vajaliku<br />
infoni.“ Lugege palun uuesti<br />
seda intervjuud Puutepunktidest<br />
nr 27 (aprill 2014)!<br />
Tiina Kangro<br />
peatoimetaja<br />
Erihoolekandele<br />
pääseb nüüd lihtsamalt<br />
Aprillist saavad raske, sügava<br />
või püsiva psüühikahäirega<br />
täisealised taotleda erihoolekandeteenuseid<br />
otse oma<br />
piirkonna sotsiaalkindlustusameti<br />
juhtumikorraldaja kaudu.<br />
Enam ei ole teenuse taotlemiseks<br />
vaja tuua psühhiaatri<br />
tõendit ega lasta koostada vastava<br />
märkega rehabilitatsiooniplaani.<br />
Psühhiaatri külastamine või<br />
rehaplaani koostamine võis<br />
võtta kuid, sellega võidi asjatult raha raisata ja see oli sageli ka puhtformaalne.<br />
Nüüd hindavad inimese teenusevajadust sotsiaalkindlustusameti<br />
juhtumikorraldajad ise, kellel on vastav väljaõpe. Teenuse saamise<br />
otsus tehakse 40 tööpäeva jooksul.<br />
Juhtumikorraldajad saavad inimese ja ta lähedastega vestelda ning<br />
kasutada toetusvajaduse hindamise jaoks riiklike andmebaaside infot<br />
(näiteks haridussüsteemis tehtud individuaalset arengukaarti, teenuseosutajate<br />
kokkuvõtteid ja hinnanguid, töövõime hinnangut, varasemaid<br />
rehaplaane, puude taotlemisel esitatud hinnanguid, tervise infosüsteemi<br />
andmeid diagnoosi kohta jms). Toetusvajadust hinnatakse<br />
seitsmes eluvaldkonnas: sotsiaalsed suhted, vaimne tervis, füüsiline tervis,<br />
hõive ja õppimine, vaba aeg ja huvitegevus, elukeskkond ning igapäevaelu<br />
toimingud.<br />
Kogutud andmetele tuginedes otsustab juhtumikorraldaja, kas toimetuleku<br />
tagamiseks läheb vaja just erihoolekandeteenuseid või piisab teistest<br />
sotsiaalhoolekande abimeetmetest, näiteks omavalitsuse teenustest.<br />
Viimasel juhul võtab juhtumikorraldaja ühendust kohaliku omavalitsuse<br />
sotsiaaltöötajaga või teiste sotsiaalhoolekande organisatsioonidega<br />
ning teavitab neid abi vajavast inimesest.<br />
Kui inimese seisundi tõttu on talle tarvis erihoolekannet, pääseb ta<br />
vabade kohtade olemasolul teenusele kas kohe või siis saab koha teenuse<br />
järjekorras.<br />
Eelmise aasta lõpu seisuga kasutas erihoolekandeteenuseid 5725 inimest.<br />
Tänavu rahastab riik vähemalt 500 uue teenusekoha loomist.<br />
Juhtumikorraldajate kontaktid leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt<br />
www.sotsiaalkindlustusamet.ee. Puutepunktide toimetus<br />
Ilmub alates oktoobrist 2011<br />
Väljaandja MTÜ Puutepunktid<br />
Registrikood 80334985<br />
A/a EE452200221053907379<br />
E-post info@puutepunkt.ee<br />
Tellimine www.puutepunkt.ee<br />
© OÜ Haridusmeedia 2019<br />
Peatoimetaja Tiina Kangro<br />
Toimetaja Anne Lill<br />
Kujundaja Heiko Kruusi<br />
Keeletoimetaja Kaja Randam<br />
Trükiarv 8900<br />
Milline on<br />
asendushooldusteenuse<br />
korraldus?<br />
On oluline, et lapsed, kes ei<br />
saa kasvada oma sünniperes,<br />
saaksid elada mõnes<br />
teises, just neile sobivas peres. Seda<br />
eesmärki toetavad ka eelmise aasta<br />
alguses jõustunud seadusmuudatused.<br />
Suured muutused tekitavad aga<br />
sageli ärevust. Et muudatuste eesmärke<br />
paremini mõista ja võimalustest<br />
ülevaadet saada, selgitame järgnevalt<br />
asendushoolduse korraldust<br />
ja tugisüsteemi.<br />
Lapse ülalpidamiskulud<br />
Üks suur muudatus toimus asendushoolduse<br />
rahastamise süsteemis.<br />
Varem olenes rahasumma sellest,<br />
kas laps viibis hooldusel asutuses<br />
või peres. Nüüd on aga minimaalne<br />
summa, mis on mõeldud lapse kulude<br />
katmiseks, kõigile asendushooldusel<br />
kasvavatele lastele samasugune.<br />
Asendushooldusel viibiva lapse<br />
ülalpidamise vahendid tulevad omavalitsuse<br />
eelarvest. Selleks on loodud<br />
toetusfond, mille kaudu kantakse<br />
omavalitsustele riigieelarvest raha<br />
asendushooldusteenuse, aga ka järelhooldusteenuse<br />
korraldamiseks ning<br />
hooldusperede toetamiseks.<br />
Samuti kasutatakse lapse ülalpidamiseks<br />
tema isiklikke sissetulekuid,<br />
näiteks elatist, toitjakaotuspensioni<br />
ja<br />
puudega lapse toetust.<br />
Iga omavalitsus<br />
otsustab, kuidas ta<br />
asendushoolduse<br />
korraldamiseks eraldatud<br />
raha kasutab.<br />
Ent seadusega on<br />
ette nähtud minimaalsed summad,<br />
mida tuleb kulutada kindlaks otstarbeks.<br />
Olenemata sellest, kas laps<br />
viibib asenduskodus, perekodus või<br />
hooldusperes, tuleb igas kuus teha<br />
tema isiklike kulude katteks minimaalselt<br />
240 euro ulatuses kulutusi<br />
(toit, riietus, haridus, huvitegevus,<br />
tervis jne). Olenevalt lapse vajadustest<br />
võib omavalitsuse makstav<br />
summa olla aga ka suurem.<br />
Hooldusperevanema tasu<br />
Seaduses on ette nähtud ka hooldusperevanema<br />
toetamiseks minimaalne<br />
summa. Kui peres kasvab<br />
neli asendushooldusele suunatud<br />
last, on hooldusvanemale makstav<br />
toetus vähemalt sama suur kui valitsuse<br />
kehtestatud töötasu alammäär.<br />
Ühe lapse hooldamise korral arvestatakse<br />
toetuse ulatuseks vähemalt<br />
neljandik töötasu alammäärast. Ka<br />
Veebruari Puutepunktides jutustasid<br />
staažikad kasuperede vanemad Ly Sova ja<br />
Malle Kobin oma rõõmudest ja muredest<br />
vanemliku hooleta jäänud laste kasvatamisel.<br />
Neil oli ettepanekuid, mis võiks riiklikus<br />
hoolekandes olla pisut teisiti korraldatud,<br />
et kasuperedel oleks lihtsam oma keerulist<br />
tööd teha. Kajastusele reageeris sotsiaalkindlustusamet,<br />
kes soovis täpsustada,<br />
kuidas riik hiljuti muutunud seaduse järgi<br />
kasuperesid toetab. Järgnevatel külgedel<br />
annab teemast ülevaate ameti lastekaitseosakonna<br />
asendushoolduse peaspetsialist<br />
Anu Jalakas.<br />
4 5<br />
ELU LUGU<br />
Ly Sova vanem poeg Argo saab<br />
märtsis 36-aastaseks ja noorem<br />
poeg Erko on aasta jagu noorem.<br />
Lisaks bioloogilistele lastele<br />
on Ly üles kasvatanud peatselt<br />
25-aastaseks saava kasupoja.<br />
Praegu aga sirgub Ly peres tervelt<br />
neli kasulast: 11-, 12-, 14- ja<br />
16-aastane. Kõik neli on pärit<br />
ühest ja samast perest ja kõigil<br />
neil on puue.<br />
Jaanuaris läks oma vanematekoju<br />
tagasi Ly kasulaste, kolme poisi<br />
ja ühe tüdruku vanem õde, keda<br />
Ly kasvatas ajutiselt kaheaastase<br />
hoolduslepinguga.<br />
Kui liita neile kaheksale juurde<br />
veel kolm poissi-tüdrukut, kellele<br />
Ly on pakkunud kodu ja emahoolt<br />
ajutiste, kolme- kuni kuuekuuliste<br />
hoolduslepingute alusel, tuleb<br />
kokku üksteist noort inimest,<br />
kellele Ly on kas ema või on olnud<br />
või jätkuvalt on kasuema.<br />
VEEBRUAR 2019<br />
Naine, kes pakub<br />
kodusoojust<br />
neljale puudega<br />
kasulapsele<br />
WWW.PUUTEPUNKT.EE<br />
„E<br />
SÕPRUSE VÕI SÕBRA TÄNAV ON KODUSEKS AADRESSIKS 15 460 EESTI ELANIKUL.<br />
siin kehtib reegel, et omavalitsus<br />
võib hooldusperevanemale maksta<br />
rohkem kui seaduses ette nähtud<br />
minimaalne toetus.<br />
Raha, mis jääb alles pärast lapse<br />
isiklike kulude katmist ja hooldusperevanemale<br />
toetuse maksmist,<br />
kasutab omavalitsus täiendavalt<br />
sama lapse heaks või teiste asendushooldusel<br />
viibivate laste ülalpidamiseks<br />
ning täisealiseks saanud<br />
laste järelhooldusteenuse korraldamiseks.<br />
Muutused korralduses<br />
ks mind vahel ikka hulluks<br />
peetakse, naabrinainegi<br />
ütleb alailma, et<br />
lõpeta ükskord see võõraste lastega<br />
jantimine ära, hakka ometi oma elu<br />
elama,“ ütles viljandlanna Ly Sova<br />
naerdes, kui temaga telefonitsi kohtumist<br />
kokku leppisime. Tõepoolest,<br />
vahel on pered hädas isegi ühe<br />
puudega lapsega, aga siin on naine,<br />
kes jaksab hoolitseda nelja raske<br />
lapse eest.<br />
Küsisime kohe algatuseks, kas<br />
ühekorraga nii mitme pärisvanemate<br />
poolt hooletusse jäetud tervise-<br />
ja toimetulekuhäiretega lapse<br />
enda juurde elama võtmine teda<br />
siiski ei hirmutanud.<br />
„Hirmu kui sellist pole ma ühegi<br />
kasulapse saabumise puhul tundnud,“<br />
kinnitas naine. „Minu esimene<br />
eriala on lasteaiaõpetaja, teine<br />
eripedagoogika, töötasin aastaid<br />
lastekodus. Mul oli juba ammu<br />
enne kasuemaks saamist pilt silme<br />
ees neist põhjustest, miks võetakse<br />
lapsi oma bioloogiliste vanemate<br />
juurest ära. Ja ka sellest, kuidas<br />
taolised olukorrad neile mõjuvad.<br />
Üllatusi selles mõttes pole mul oma<br />
kasulastega olnud. Aga ka illusioone<br />
mitte,“ ütles Ly.<br />
Kohtume Ly ja tema lasteperega<br />
ühel veebruari tööpäeval Ly kodus,<br />
mis asub Viljandi kesklinnas tagasihoidlikus<br />
korteris. Üksteise järel<br />
saabuvad lapsed koolist ja kuna<br />
trennidesse-ringidesse minekuni<br />
on veel aega, kaovad nad pärast<br />
Puutepunktide toimetaja Anne Lille<br />
ja fotograaf Heiko Kruusiga tutvumist<br />
kärmelt teise tuppa oma arvutite<br />
ja nutividinatega toimetama.<br />
Et ema saaks samal ajal rahulikult<br />
külalistega juttu ajada.<br />
Ly räägib, et reedest pühapäevani<br />
on ta lastega tavaliselt vanaisast<br />
jäänud maakodus, mille renoveerimine<br />
on pooleli. Seal on rüblikutel<br />
rohkem vabadust õues olla ja nende<br />
jaoks leidub küllaga ka jõukohast<br />
kodust tööd. Aga nädala sees elab<br />
pere juba kolmandat aastat linnas.<br />
Igaks juhuks on parem, kui lapsed<br />
pärast tundide lõppu otse koolist<br />
koju saavad tulla. Maale sõiduks tuli<br />
neil teinekord tunnike või kauemgi<br />
bussi oodata ning mine tea, mis<br />
mõte sel ajal kergesti mõjutatavale<br />
teismelisele pähe tulla võib.<br />
Nõustaja ja koolitaja ametit pidav<br />
pereema on ka oma palgatöö nii sättinud,<br />
et laste koolist tuleku ajal on<br />
ta kodus. Üheskoos süüakse lõunat,<br />
räägitakse läbi kooliuudised ja<br />
pannakse paika õhtused plaanid.<br />
„Elame nüüd juba üsna samasugust<br />
elu nagu teised teismeliste lastega<br />
pered. Probleeme aeg-ajalt on,<br />
aga kus peres neid poleks? Esimesed<br />
aastad olid nendega muidugi väga<br />
keerulised, aga see aeg on õnneks<br />
juba kaugele seljataha jäänud. Sellest<br />
me eriti juttu ei tee ja ega lapsed<br />
ise ka taha seda kõike meenutada.<br />
Pigem nad eitavad, ütlevad, et<br />
midagi sellist pole kunagi olnud,“<br />
lausub Ly.<br />
Ootamatult kasuemaks<br />
Oma esimese kasulapse tõi Ly<br />
koju 18 aastat tagasi. Põhjusel, et<br />
üks toona hoolduspere ootel põngerjas<br />
ise otsustas ta endale kasuemaks<br />
võtta.<br />
„Mõned aastad varem olin maavalitsuse<br />
ettepanekul loonud kasuperede<br />
toetusorganisatsiooni MTÜ<br />
Viljandimaa Kasupered, mis tegutseb<br />
edukalt praegugi. Korraldasime<br />
kasuperedele koolitusi ja nõustamist<br />
ja vahendasime omavalitsustele<br />
teavet perede kohta, kes olid<br />
valmis kasulapsi vastu võtma. Ja siis<br />
ühel päeval helistati mulle Abja vallavalitsusest:<br />
neil on üks kuueaastane<br />
poiss, keda nad ei tahaks pikalt<br />
turvakodus hoida, ja et kas mul pole<br />
lapsele mõnd peret välja pakkuda.<br />
Läksin poissi vaatama, et seejärel<br />
otsustada, missuguse perega ta<br />
kokku võiks sobida, peresid oli meil<br />
siis arvel 28. Aga niipea, kui poiss<br />
mind nägi, võttis ta oma päevinäinud<br />
palli, poolikute juppidega pusle<br />
ja mudelauto näpu otsa ja ütles:<br />
tädi, ma tulen sinuga! Nii mu kasuema<br />
teekond pihta hakkaski. Lihtsalt<br />
läks nii.“<br />
Eelmisest aastast muutus ka laste<br />
perepõhise hoolduse korraldus.<br />
Varem tegeles perede hindamisega<br />
omavalitsus ning teenust nimetati<br />
lapse perekonnas hooldamiseks.<br />
Nüüd tegeleb hooldusperede hindamise<br />
ja ettevalmistamisega sotsiaalkindlustusamet.<br />
VEEBRUAR 2019<br />
APRILL 2019 WWW.PUUTEPUNKT.EE MULLU OSALES RINNAVÄHI SÕELUURINGUL VAID 56% UURINGULE KUTSUTUD NAISTEST. APRILL 2019
4 JÄRELKAJA<br />
5<br />
Enne hoolduspereks saamist läbivad<br />
vanemad PRIDE eelkoolituse.<br />
Koolitusele on oodatud nii hoolduskui<br />
ka lapsendajapered, samuti eestkostjad.<br />
Koolitusel aidatakse mõelda,<br />
kuidas tagada lapsele turvaline keskkond,<br />
kus valitsevad toetavad suhted.<br />
Samuti arutletakse, kuidas toetada<br />
lapse igakülgset arengut, olla talle<br />
toeks suhetes bioloogilise perega jne.<br />
Ka kõiki neid lapsi, kelle perekonnas<br />
hooldamise leping on sõlmitud<br />
enne 1. jaanuari 2018, toetatakse<br />
samadel põhimõtetel kui teisi asendushooldusteenusel<br />
viibivaid lapsi.<br />
Kuigi omavalitsusel puudub kohustus<br />
maksta nende lepingute korral<br />
hooldusperevanema toetust, võidakse<br />
seda maksta, kui omavalitsus<br />
niimoodi otsustab. Samuti võivad<br />
ka kõik need, kellega sõlmiti perekonnas<br />
hooldamise lepingud enne<br />
1. jaanuari 2018, pöörduda sotsiaalkindlustusameti<br />
poole, et läbida<br />
pereuuring, osaleda PRIDE koolitusel<br />
ning saada hoolduspereks, kellel<br />
on õigus ka hooldusperevanema<br />
toetusele.<br />
Järelhooldusteenus<br />
Eelmisest aastast korraldavad<br />
omavalitsused asendushoolduselt<br />
ellu astuvatele noortele järelhooldusteenust.<br />
Seda teenust saab kasutada<br />
noor, kes on kasvanud ja täisealiseks<br />
saanud asenduskodus, perekodus,<br />
perekonnas hooldamisel või<br />
hooldusperes ning kes jätkab õppimist.<br />
Põhikriteerium on õppimise<br />
järjepidevus. Seega kui noor katkestab<br />
õpingud, lõpeb tal ka järelhooldusteenuse<br />
õigus.<br />
Omavalitsusel on õigus (mitte<br />
kohustus) osutada riigieelarvest eraldatud<br />
toetusfondi vahenditest järelhooldusteenust<br />
ka eestkostel täisealiseks<br />
saanud noorele. Samuti on omavalitsusel<br />
õigus pakkuda järelhooldusteenust<br />
noorele, kes ei õpi.<br />
Järelhooldusteenuse korraldus on<br />
paindlik, et noorele saaks pakkuda<br />
just tema vajadustele vastavat abi ja<br />
tuge. Eelkõige hõlmab teenus noore<br />
isiklike kulude katmist minimaalselt<br />
240 euro ulatuses kuus, kuid lisaks<br />
eluaseme tagamist ning vajaduspõhiseid<br />
tugiteenuseid ja toetusi.<br />
Asendushoolduse tugisüsteem<br />
Hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperede<br />
tugisüsteem loodi 2016.<br />
aasta sügisel Euroopa sotsiaalfondi<br />
toel. Peredele pakutakse individuaalset<br />
psühholoogilist nõustamist<br />
ja mentorlust ehk kogemusnõustamist.<br />
Mentorid on enamasti lapsendajad<br />
või hooldusperevanemad, kes<br />
toetavad peresid oma kogemustele<br />
tuginedes. Grupinõustamistel saavad<br />
pered uusi oskusi ja teadmisi,<br />
jagades enda ja kuulates grupiliikmete<br />
kogemusi.<br />
Selle aasta juuni lõpuni osutab<br />
neid teenuseid MTÜ Oma Pere.<br />
Alates 1. juulist algab uus tugiteenuste<br />
osutamise periood, millest<br />
teavitame peagi.<br />
Psühholoogiline nõustamine,<br />
mentorlus ja grupinõustamine on<br />
mõeldud nii eestkoste-, hoolduskui<br />
ka lapsendajaperedele (ka neile,<br />
kes veel ootavad last oma perre).<br />
Võimalustega tutvumiseks tasub<br />
ühendust võtta MTÜ-ga Oma Pere<br />
(tel 5689 0150, info@omapere.ee)<br />
või sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse<br />
piirkonna koordinaatoriga<br />
(kontaktid leiab kastist).<br />
Tugiteenuseid osutatakse ka asendus-<br />
ja perekodude töötajatele ning<br />
võrgustikuliikmetele, näiteks lastekaitsetöötajatele.<br />
Abiks on tugiisikud<br />
Eestkoste- või hooldusperes,<br />
asendus- või perekodus üles kasvanud<br />
noor saab abi tugiisikult, kes<br />
aitab sujuvamalt iseseisvat elu alustada.<br />
Tugiisik võib olla mõni noore<br />
tuttav ja lähedane inimene, aga ka<br />
keegi, keda ta veel ei tunne. Oluline<br />
on see, et tugiisikul on vastav haridus.<br />
Tuge võib saada ka noorelt, kes<br />
on samuti üles kasvanud asendushooldusel,<br />
tuleb iseseisva eluga hästi<br />
toime ning on läbinud tugiisikukoolituse.<br />
Lisainfot saab sotsiaalkindlustusameti<br />
projektijuhilt Maarja Kuldjärvelt<br />
(tel 5918 1973, Maarja.Kuldjarv@sotsiaalkindlustusamet.ee).<br />
Iga laps vajab kodu ja perekonda.<br />
Ootame enda juurde kõiki peresid,<br />
kes on valmis avama oma südame ja<br />
pakkuma kodusoojust lapsele, kes ei<br />
saa elada oma sünniperes. Ootame<br />
ka peresid, kes alles kaaluvad võimalust<br />
kutsuda oma peresse laps.<br />
Meie spetsialistid on toeks, et<br />
pered jõuaksid oma soovides ja võimalustes<br />
selgusele. Julgustame sotsiaalkindlustusametisse<br />
pöörduma<br />
ka peresid, kes juba kasvatavad teises<br />
peres sündinud lapsi, et saaksime<br />
neid toetada ja kõigist võimalustest<br />
teavitada.<br />
Anu Jalakas<br />
sotsiaalkindlustusameti lastekaitseosakonna<br />
asendushoolduse peaspetsialist<br />
Kellega võtta<br />
ühendust?<br />
Asendushoolduse kohta käivate<br />
küsimuste ja ettepanekutega võib<br />
pöörduda sotsiaalkindlustusameti<br />
asendushoolduse infotelefonile<br />
655 1666 (E, T, N, R kella 10–17<br />
ning K kella 14–21) või aadressile<br />
asendushooldus@sotsiaalkindlustusamet.ee.<br />
Sotsiaalkindlustusameti esindused<br />
asuvad neljas Eesti piirkonnas:<br />
idas, läänes, lõunas ja põhjas.<br />
Asendushoolduse koordinaatorid<br />
sotsiaalkindlustusameti piirkondlikes<br />
esindustes:<br />
• Ida piirkond (Ida- ja Lääne-<br />
Virumaa): Anna Vorobjova,<br />
tel 5393 9218, Anna.Vorobjova@<br />
sotsiaalkindlustusamet.ee<br />
• Lääne piirkond (Pärnu-,<br />
Lääne-, Saare- ja Hiiumaa):<br />
Elen Kinnep, tel 5393 6428, Elen.<br />
Kinnep@sotsiaalkindlustusamet.ee<br />
• Lõuna piirkond (Tartu-,<br />
Jõgeva-, Viljandi-, Valga-, Põlva- ja<br />
Võrumaa): Kristiina Meinberg-<br />
Kadai, tel 5782 2424, Kristiina.<br />
Meinberg-Kadai@sotsiaalkindlustusamet.ee<br />
• Põhja piirkond (Harju-, Järvaja<br />
Raplamaa): Anu Jalakas,<br />
tel 508 1762, Anu.Jalakas@sotsiaalkindlustusamet.ee<br />
Kuus lisaküsimust Anu Jalakale<br />
Kas vastab tõele, et riik maksab<br />
kohalikule omavalitsusele iga<br />
vanemliku hooleta lapsega tegelemiseks<br />
üle 1000 euro, aga omavalitsus<br />
võib kasuperele maksta<br />
hoopis vähem?<br />
Riik eraldab omavalitsustele<br />
asendushoolduseks mõeldud summad<br />
toetusfondi kaudu proportsionaalselt<br />
vastavalt eelmisel aastal<br />
asendus- ja järelhooldusteenusel<br />
viibinud laste ja noorte arvule.<br />
Summa arvestamise aluseks võetakse<br />
kindlad koefitsiendid, mille<br />
alusel omavalitsus saab ühe hooldusperes<br />
kasvava lapse kohta 1241,<br />
asenduskodus kasvava lapse kohta<br />
1426 ja perekodus kasvava lapse<br />
kohta 1488 eurot kuus. Järelhooldusel<br />
oleva noore kulude katteks maksab<br />
riik 620 eurot kuus.<br />
Kui omavalitsus maksab hooldusperele<br />
vaid seaduses nõutud neljandiku<br />
miinimumpalgast kasuvanema<br />
toetust ja lapse kuludeks<br />
240 eurot, siis kuhu jääb ülejäänud<br />
866 eurot, mis omavalitsus<br />
selle lapse eest riigilt on saanud?<br />
Raha, mis jääb alles pärast seaduses<br />
sätestatud miinimumsummade<br />
tasumist, kasutab omavalitsus täiendavalt<br />
sama lapse heaks või teiste<br />
asendushooldusel viibivate laste<br />
ülalpidamiseks ning järelhooldusteenuse<br />
korraldamiseks. Lisaks<br />
kasutatakse asendushooldusel viibiva<br />
lapse ülalpidamiseks tema enda<br />
sissetulekuid (elatisabi, toitjakaotuspension,<br />
puudega isikute toetused<br />
jne). Omavalitsus ise otsustab, millises<br />
määras ta kasutab lapse ülalpidamiseks<br />
eelarvelisi vahendeid ja kui<br />
palju lapse isiklikke sissetulekuid –<br />
otsustamisel lähtutakse lapse huvidest<br />
ja vajadustest. Hooldusperevanemale<br />
makstakse ka perehüvitiste<br />
seadusest tulenevaid toetusi.<br />
Kasuvanemad räägivad, et omavalitsused<br />
ei anna sageli puudetoetust<br />
ega ka elatist kasuperele<br />
lapse jooksvate kulude katmiseks.<br />
Kas sotsiaalkindlustusamet näeb<br />
siin probleemi?<br />
Omavalitsuse kui lapse eestkostja<br />
kohustus on veenduda, et lapse<br />
vajadused oleksid kaetud. Sotsiaalhoolekande<br />
seadusega on ette nähtud<br />
miinimum, mida perele maksta<br />
tuleb. Ülejäänu osas on omavalitsusel<br />
võimalik otsustada lapse ja<br />
pere vajadustest lähtudes, millele ja<br />
kui suures ulatuses ta toetusfondi ja<br />
lapse isiklikke sissetulekuid kulutab.<br />
Et vajalik tugi õigeaegselt pereni<br />
jõuaks, on oluline koostöö pere ja<br />
omavalitsuse vahel, et viimane oleks<br />
lapse ja pere vajadustest teadlik.<br />
SKA peaspetsialist<br />
Anu Jalakas<br />
usub, et praegu<br />
jõuab tugiteenus<br />
õigeaegselt iga<br />
hooldus-, eestkoste-<br />
ja lapsendajapereni,<br />
kes<br />
seda vajab ning<br />
küsib.<br />
Kas kasuperede tugiteenuste raames<br />
on olemas ka võimalus, kuhu<br />
vanem saab võõra lapse ajutiselt<br />
jätta, näiteks kui ta haigestub või<br />
sõidab perega puhkusele, aga omavalitsus<br />
keeldub kasulapse puhkusekulusid<br />
rahastamast?<br />
Tugiteenuste raames praegu peredele<br />
puhkusevõimalust ei pakuta. Enamasti<br />
on pered lapsehoidmise korraldanud<br />
oma lähivõrgustiku kaudu.<br />
Juba perede ettevalmistamise ajal arutame<br />
vanematega põhjalikult võimaluste<br />
ja ressursside üle, mis peituvad<br />
nende enda võrgustikus, mõeldakse<br />
läbi, kes saaks vajadusel abistada ja<br />
toetada, et pere raskustes üksi ei jääks.<br />
Keerulises olukorras (näiteks hooldusperevanema<br />
haigestumine) otsib<br />
omavalitsus koostöös perega võimaluse,<br />
kuidas lapsele tema vajadusi silmas<br />
pidades ajutine hooldus tagada.<br />
Mis perepuhkusesse puutub, siis meie<br />
teada omavalitsused enamasti toetavad<br />
laste võimalust koos hoolduspereliikmetega<br />
puhkust veeta.<br />
Puutepunktidele on jäänud mulje,<br />
et osa kasuperesid pole riiklikust<br />
tugisüsteemist osa saanud.<br />
Praegu toimiv tugisüsteem areneb<br />
pidevalt. Püüame järjepidevalt<br />
parandada teavitust ja ühtlustada<br />
teenuste kättesaadavust eri piirkondades.<br />
Usume, et praegu jõuab<br />
tugiteenus õigeaegselt iga hooldus-,<br />
eestkoste- ja lapsendajapereni, kes<br />
seda vajab ning seda küsib sotsiaalkindlustusametilt,<br />
omavalitsuselt<br />
või tugiteenuseid pakkuvatelt organisatsioonidelt.<br />
Kas kasuvanemale on üldse ette<br />
nähtud mingi võimalus puhata,<br />
näiteks aasta jooksul?<br />
Asendushooldusele paigutatud<br />
lapse hooldamisest puhkuse võtmist<br />
riiklikul tasandil ei korraldata.<br />
Küsinud Tiina Kangro<br />
APRILL 2019 WWW.PUUTEPUNKT.EE RINNAVÄHI UURINGULE OODATAKSE 50–62-AASTASEID NAISI KAHE AASTA JÄREL.<br />
APRILL 2019
6 ELU LUGU<br />
7<br />
„Kõige suurem saavutus<br />
Aurelia arengus ongi see, et<br />
nüüd ta saab juba ise aru:<br />
mida rohkem ta pingutab,<br />
seda t ublimaks ta saab ja<br />
seda rohkem ta võib ise<br />
endale lubada. Juba saabki<br />
ise kommid kapi pealt kätte<br />
ja saab minna teiste lastega<br />
mängima,“ ütleb kaks<br />
kuud tagasi seitsme aasta<br />
sünnipäeva tähistanud Aurelia<br />
ema Elika Küpar.<br />
Küll te<br />
veel näete,<br />
ühel päeval<br />
ma hakkangi<br />
KÄIMA!<br />
Aurelia on armas ja tubli laps<br />
ning aastaid kestnud igapäevased<br />
treeningud on tema<br />
jaoks elu normaalne osa. Ta juba<br />
suudab varbseina juures ise seista<br />
– kaks sekundit –, kui spetsialist<br />
ta õigesse asendisse, n-ö tasakaalupunkti<br />
seab. Suudab rätsepaistes<br />
üsna pikalt istuda – enne kui<br />
ära väsib. „Oleme talle seletanud,<br />
et varsti kasvab ta nii suureks, et<br />
emme-issi teda enam tõsta ei jaksa,<br />
tuleb endal kõndima hakata! Aurelia<br />
muidugi kinnitab meile kogu<br />
aeg: küll te veel näete, ühel päeval<br />
ma hakkangi käima!“ räägib Elika.<br />
Ootamatu palavik<br />
Elika lausub, et emaks saamine ei<br />
olnud tema jaoks üldse seesugune,<br />
nagu ta beebiootele jäädes oli unistanud.<br />
Paljut ta tütre sünnist isegi ei<br />
mäleta ja palju sellest, mida mäletab,<br />
tahaks hea meelega unustada.<br />
Aurelia tuli ilmale sügavalt enneaegsena<br />
ja ajukahjustusega.<br />
See oli Elika esimene rasedus ja<br />
esialgu kulges kõik hästi. Analüüsid<br />
olid korras, enesetunne oli hea<br />
ja laps kasvas täpselt nii, nagu peab.<br />
Terve ja tugeva inimesena ei osanud<br />
Elika mõeldagi, et võiks midagi<br />
ootamatut ette tulla.<br />
Laps pidi sündima kaunil kevadel<br />
– mais. Aga 26.–27. rasedusnädala<br />
paiku tundis Elika järsku, et<br />
lootevesi niriseb sortsukeste kaupa<br />
välja. „Läksin ehmatusega Pelgulinna<br />
sünnitusmaja erakorralisse<br />
vastuvõttu, päev hiljem käisin<br />
Ida-Tallinna keskhaigla naistekliinikus<br />
oma ämmaemanda juures,<br />
aga mõlemal pool arvati, et selles<br />
pole midagi iseäralikku, kui tilgake<br />
lootevett emakast välja valgub,<br />
ning muretseda pole vaja,“ räägib<br />
Elika. Tema meelest tuli seda vedelikku<br />
küll natuke liiga palju, aga ta<br />
rahunes siiski maha. „Ju arstid on<br />
ennegi selliste muredega rasedaid<br />
näinud ja teavad, et paanikaks pole<br />
põhjust,“ meenutab ta.<br />
Oli parasjagu veebruari lõpp.<br />
Vabariigi aastapäeval sõitis Elika<br />
koos mehega paariks päevaks vanematekoju<br />
Valka. Õhtul telerit vaadates<br />
tekkisid tal aga ootamatult tugevad<br />
kõhuvalud ja tõusis ka palavik<br />
– 38 kraadi.<br />
Valka ja siis Tartusse<br />
„Sünnitusvaludeks ma neid pidada<br />
ei osanud, sest sünnituseni oli<br />
aega veel kolm kuud. Aga palavik<br />
tegi muret ja mingi haigus mul ilmselgelt<br />
oli. Helistasime kiirabisse,<br />
aga sealt kuulsin soovitust süüa jõhvikaid<br />
ja asja rahulikult võtta. Tunniga<br />
kerkis palavik üle 39 kraadi ja<br />
otsustasime uuesti kiirabi kutsuda.<br />
Seekord tuldi kohale ja täpselt<br />
keskööks jõudsin Valga haiglasse.<br />
Seal leiti, et sünnitustegevus on juba<br />
alanud. Kuivõrd neil Valgas polnud<br />
tingimusi sellises seisus raseduse<br />
säilitamiseks, ka mitte väga enneaegse<br />
ja tillukese lapse elushoidmiseks,<br />
otsustati mind saata Tartu<br />
naistekliinikusse,“ räägib Elika.<br />
Ta tunnistab, et ka siis veel ei<br />
mõistnud ta muretseda ei enda ega<br />
ka lapse tervise pärast. Võimalik ka,<br />
et kõrge palaviku ja valude tõttu ei<br />
suutnudki ta sel hetkel üldse millegi<br />
üle muretseda. Üks asi on tal küll<br />
hästi meelde jäänud: et arstide sõnul<br />
poleks lapsel mingit lootust, kui ta<br />
sünniks Valgas või, hullem veel,<br />
kiirabiautos.<br />
Kolm kuud varem emaks<br />
Elika saadetigi Valga kiirabiga<br />
Tartu poole teele. Sealt oli kutsutud<br />
spetsiaalvarustusega kiirabiauto<br />
neile poolele teele vastu. Pakaselises<br />
talveöös, Rõngu kandis, Valga–<br />
Tartu maantee serval, veeretati soojadesse<br />
tekkidesse mässitud Elika<br />
“Sündides<br />
oli Aurelia kaal<br />
vaid paarkümmend<br />
grammi üle kilo.<br />
ühest autost teise ja sõit Tartu ülikooli<br />
kliinikumi jätkus.<br />
„Tartu kiirabi meedikud küsisid<br />
mu käest iga natukese aja tagant,<br />
kuidas ma end tunnen ja kas valud<br />
pole tugevamaks läinud. Jõudsin<br />
siiski „ühes tükis“ naistekliinikusse,<br />
kus mind kohe tilgutite alla pandi.<br />
Eesmärgiks oli ikkagi rasedust säilitada,“<br />
meenutab Elika.<br />
Hommikustest analüüsidest aga<br />
selgus, et vere põletikunäitajad olid<br />
ülikõrged, ning see tähendas ohtu<br />
nii lapse kui ka ema elule. Edasi viidi<br />
Elika suure kiiruga sünnitustuppa,<br />
kus temast sai 2012. aasta 26.<br />
veebruaril kell kaks päeval Aurelia<br />
ema.<br />
Elika täpsustab, et ta esimene<br />
emakogemus piirdus siiski vaid ühe<br />
põgusa hetkega, kui lapse nägu korraks<br />
tema poole pöörati ja näidati,<br />
et beebil on silmad lahti. Kuivõrd<br />
laps aga ei hinganud, viidi ta kohe<br />
hingamisaparaadi alla.<br />
Kaks kuud lastehaiglas<br />
Põletiku tõttu oli Elika ise naistekliinikus<br />
ravil üheksa päeva, seejärel<br />
lubati tal koju Tallinna sõita. Mõni<br />
aeg hiljem, veidi tervenenuna, läks<br />
ta Tartusse tagasi, siis juba ülikooli<br />
kliinikumi lastekliinikusse tütre<br />
juurde.<br />
Aurelia oli haiglas kaks kuud.<br />
Laps lubati koju, kui ta kehakaal<br />
oli jõudnud kahe kiloni. Sündides<br />
oli ta kaal paarkümmend grammi<br />
üle kilo. Elika räägib, et beebile tehti<br />
haiglas kaks vereülekannet, sest<br />
arstide sõnul oli ta verepank sündides<br />
täiesti tühi. Õnnetuseks sai ta<br />
haiglas lisaks nakkuse, mis omakorda<br />
seisundit halvendas. Esimestel<br />
nädalatel polnud sugugi kindel, kas<br />
beebi koju tulebki.<br />
Aurelia aju oli sünnituse käigus<br />
kõvasti viga saanud, sest kõigele<br />
lisaks tuli ta ilmale tuharseisus. Neil<br />
päevil, mil Elika ise vahepeal Tallinnas<br />
kodus oli, helistas ta tihedasti<br />
Tartusse, et küsida, kuidas lapsel<br />
läheb. Tal on siiani meeles, et sealt<br />
sai ta pigem tõrelda: saage aru, ega<br />
APRILL 2019<br />
WWW.PUUTEPUNKT.EE<br />
EMAKAKAELAVÄHI SÕELUURINGUL OSALES VAID 51% UURINGULE KUTSUTUD NAISTEST.<br />
APRILL 2019
8 ELU LUGU<br />
9<br />
“Elika ütleb,<br />
et ega mujalt<br />
kui internetist tal infot<br />
otsida polnudki.<br />
meie ka ei oska öelda, mis tast saab!<br />
Oodake, anname teile teada!<br />
Ka lapse kõrval lastehaiglas tundis<br />
Elika end infopuuduses. Ta sai<br />
aru, et vastsündinute intensiivis on<br />
kõigil ülisuur töökoormus ja väga<br />
raske leida aega mures vanematega<br />
tegelemiseks. Aga just sellest tundis<br />
noor ema suurt puudust. Hinge<br />
kriipis hulk küsimusi: miks nii läks,<br />
kas ta oli ise midagi valesti teinud,<br />
kas lapse seisund olnuks parem, kui<br />
oleks tehtud keisrilõige, mida tulevik<br />
toob, kas viga saanud aju paraneb<br />
jne.<br />
Õnneks leidus haiglas paar meditsiiniõde,<br />
kellega sai pisut juttu ajada.<br />
Aga enamasti töötas haiglapersonal<br />
režiimil: ruttu-ruttu-ruttu,<br />
järgmine!<br />
Vastusteta küsimused<br />
Neljaselt lubas Aurelia emale-isale, et teeb hoolega trenni ja hakkab seitsmeaastaselt<br />
kõndima. Sügisel ootabki teda ees koolitee. Heiko Kruusi<br />
Muidugi oli hea, et lastehaiglas sai<br />
Elika lapsega koos olla ning õppis<br />
selgeks palju tarvilikku: kuidas beebit<br />
sondi kaudu sööta, kuidas nii tillukest<br />
inimesehakatist hooldada.<br />
Enneaegsete beebide kaalumuutusi<br />
peab grammi täpsusega jälgima<br />
– iga kolme tunni tagant tuli päevikusse<br />
kirjutada söödud toidu hulk,<br />
kaaluda mähkmed ja kõik näidud<br />
üles kirjutada.<br />
Keerulised küsimused aga jäid<br />
vastusteta. Elika ütleb, et ega mujalt<br />
kui internetist tal infot otsida polnudki.<br />
Sealt aga võib asjalike teadmiste<br />
kõrvalt leida ka pseudot ning<br />
kui pole ise spetsialist ja puudub<br />
kogemus, ei pruugi suuta eristada,<br />
mis on mis.<br />
Elika püüdis ka naistenõuandlast<br />
uurida, mis ikkagi võis olla põhjus,<br />
miks tal rasedust lõpuni kanda ei<br />
õnnestunud. Kas või selleks, et aru<br />
saada, miks nii läks ja kuidas järgmine<br />
kord ettevaatlikum olla. Hämmastusega<br />
koges ta, et põhjustesse<br />
süvenemise asemel kinnitati talle<br />
resoluutselt, et nende poolt oli kõik<br />
tehtud õigesti ja nemad juhtunus<br />
oma viga ei näe. Ometi polnud Elika<br />
ju kedagi süüdistanudki.<br />
Elika ja ta mees Urmo soovisid<br />
lihtsalt veel lapsi. Kui Aurelia oli<br />
2,5-aastane, sündiski perre terve ja<br />
tugev poiss.<br />
Teise lapsega läks hästi<br />
„Olime Urmoga Björni ootamise<br />
ajal suures ärevuses, sest esimene<br />
halb kogemus oli veel nii värskelt<br />
meeles. Alates 26. rasedusnädalast<br />
oli mul oma hirme päris keeruline<br />
ohjes hoida, “ tunnistab Elika.<br />
„Aga teise rasedusega võtsin end<br />
kohe arvele erakliinikus ja seal oli<br />
suhtumine teine. Ei mingit torma-<br />
mist, ühtki minu küsimust ei peetud<br />
ülearuseks, iga murega võisin kohe<br />
helistada ning sain alati nõu ja abi.<br />
Kahjuks ei saanud ma kõiki tohtri<br />
soovitusi küll alati järgida, sest mul<br />
tuli ju paariaastast lamajat tütart<br />
hooldada ja teda kogu aeg tõsta,<br />
kuigi mul oli raskuste tõstmine keelatud.<br />
Õnneks läks pojaga kõik hästi.“<br />
„Seda võin küll nüüd omast kogemusest<br />
kõikidele lapseootel naistele<br />
soovitada, et nad otsiksid endale<br />
varakult usaldusväärse naistearsti,<br />
kellega saab iga muret arutada, isegi<br />
kui see tühine võib tunduda. Minge<br />
kas või tasulisele vastuvõtule, aga<br />
ärge leppige sellega, kui öeldakse, et<br />
ah, pole midagi, küll see läheb ise<br />
üle. Purustav laviin võib alguse saada<br />
ka sellest, et kusagil pääses üks<br />
tühine kivike veerema,“ on Elika<br />
nõuanne. Anne Lill<br />
Elu nagu keerleval karussellil<br />
Kõigepealt oli vaja saada haiglast<br />
koju. Siis leida info ja ellu<br />
jääda. Siis pääseda lasteaeda.<br />
Nüüd seisab ees koolitee. Ja<br />
lisaks on vaja treenida, treenida,<br />
treenida!<br />
Elika ütleb, et Aurelia esimestest<br />
eluaastatest tal meenutusi eriti polegi,<br />
sest päevad olid nagu karussell.<br />
Ta mäletab, et täpselt kahekuusena,<br />
aprilli lõpus, sai Aurelia haiglast<br />
koju. Aga ema ja lapse kodune elu<br />
ei erinenud kuigivõrd elust haiglas.<br />
Koju renditi kaal, söötmine käis<br />
mõõtmise järgi, mähkmed tuli üle<br />
kaaluda. Laps oli nii nõrguke, et<br />
söötmine kestis iga kord poolteist<br />
kuni kaks tundi. Iga kahe ja poole<br />
tunni tagant tuli beebit jälle toita<br />
ja kahe söötmiskorra vahele jäi<br />
vaevalt pool tundi. Elika isegi<br />
ei mäleta, kas ta sai lapse esimesel<br />
eluaastal ise kordagi<br />
tund-paar järjest magada.<br />
Tõenäoliselt mitte. Pigem<br />
tukastas veerandtunni<br />
kaupa.<br />
Hästi sagedasti tuli<br />
lapsega arsti juures käia,<br />
beebil kontrolliti verenäitajaid.<br />
Ka silmaarsti külastati<br />
sageli, sest enneaegsetel<br />
lastel on silma võrkkesta<br />
kahjustumise oht, mis halvemal<br />
juhul võib lõppeda pimedaks<br />
jäämisega.<br />
Aurelia oli veidi üle pooleaastane,<br />
kui Elika hakkas temaga omal<br />
algatusel tasulises massaažis käima.<br />
Alles massööri käest kuulis algaja<br />
puudega lapse ema, et tal on võimalik<br />
vormistada lapsele ametlik puue.<br />
“Alles massöörilt<br />
kuulis Elika, et tal on<br />
võimalik vormistada<br />
lapsele puue.<br />
See tagaks puudetoetuse ja ka teatud<br />
mahus taastusteenuseid. „Saimegi<br />
siis pärast puudeotsuse kinnitamist<br />
käia Aureliaga füsioteraapias<br />
ja isegi paar korda Pelgulinna<br />
perekeskuses ujumas. Paraku mõjus<br />
kloorine vesi lapsele halvasti ja selle<br />
jätsime katki,“ jutustab Elika.<br />
Täielik iseõppimine<br />
Sel ajal oli ta ise veel nii „roheline“,<br />
et tal puudus igasugune pilt sellest,<br />
mis moel või viisil tuleks Aurelia-taolist<br />
last üleüldse aidata või<br />
tervendada.<br />
„Kirjutasin isegi paari Euroopa<br />
suuremasse neuroloogiakeskusse<br />
lootusega, et äkki kuskil tehakse<br />
mingeid ajuoperatsioone näiteks, et<br />
lapse sünni käigus viga saanud aju<br />
kuidagi paremasse seisu viia,“ märgib<br />
Elika muiates. „Sain vastuseks,<br />
et sünnikahjustusega laste aju ei saa<br />
operatiivsel teel ravida ning et ainuke<br />
võimalus olukorda parandada on<br />
järjekindel taastusravi.“<br />
Elika ütleb, et talle on siiamaani<br />
arusaamatu, miks puudega laste<br />
vanematele teabe jagamine on nii<br />
juhuslik ja auklik.<br />
Kui vanem kellegi soovitusel spetsialisti<br />
jutule välja jõuabki, siis imestatakse:<br />
oi, aga kuidas te ei teadnud,<br />
meil on ju kogu info kodulehel olemas!<br />
Aga kust peaks äsja puudega<br />
lapse saanud vanemad teadma neist<br />
lehtedest, ametkondadest või ettevõtetest,<br />
mis võiksid neile kasulikke<br />
teadmisi pakkuda? Ega siis puudega<br />
lapse sünniks ju keegi end ette valmista.<br />
Et tudeerib näiteks raseduse<br />
ajal igaks juhuks läbi kogu sotsiaalja<br />
tervishoiusüsteemi ning kirjutab<br />
üles aadressid ja telefonid, mida<br />
võib kunagi vaja minna, kui äkki<br />
lapsega sünnitusel midagi juhtub.<br />
Internetist ja foorumitest<br />
Elika meelest võiks olla<br />
nii, et juba lastehaiglas<br />
tuleb ema juurde mõni<br />
spetsialist, kes talle kõik<br />
A-st B-ni ära seletab.<br />
Pistab näppu teatmiku,<br />
kus on kirjas, kust mille<br />
puhul abi otsida, missuguseid<br />
teenuseid rahastab<br />
riik, mis käib oma raha eest,<br />
kus mingeid pabereid vormistada<br />
jms.<br />
Elika ise on vajaliku teabe hankinud<br />
põhiliselt teiste emade käest<br />
näiteks mõnest Facebooki grupist<br />
või internetis surfates. Sellised<br />
otsingud on aga olnud väga ajamahukad,<br />
juhuslikud ja tegelikult ka<br />
väheviljakad.<br />
Näiteks selleks, et Aureliale lapsehoidja<br />
leida, kirjutas ta terve aasta<br />
foorumitesse tööpakkumisi. „Viimaks<br />
õnnestuski meil leida üks<br />
tõesti tore noor inimene, kes võimles<br />
Aureliaga ning viis läbi ka tegevusteraapiat,<br />
mida ta ise parasjagu<br />
õppis. Aga kahjuks läks Elerin välismaale<br />
edasi õppima ja meie jäime<br />
APRILL 2019 WWW.PUUTEPUNKT.EE EMAKAKAELAVÄHI UURINGULE OODATAKSE 30–55-AASTASEID NAISI VIIE AASTA JÄREL. APRILL 2019
10 ELU LUGU<br />
11<br />
varsti jälle tublist abilisest ilma,“<br />
meenutab Elika hea sõnaga tütre<br />
esimest palgalist hoidjat-terapeuti.<br />
Lasteaeda minek<br />
Mõned kuud enne Aurelia kolmeaastaseks<br />
saamist, kui Björn oli<br />
mõnekuune, hakkas Elika tütrele lasteaeda<br />
otsima. Ta tundis end sel ajal<br />
tõelise kaksikute emana, sest füüsilise<br />
võimekuse mõttes olid ta mõlemad<br />
lapsed beebid. Ainult et Aurelia oli<br />
vennakesest selle võrra ees, et suutis<br />
juba kaks mõistetavat sõna lausuda.<br />
Need olid „iss“ (issi) ja „ass“ (kass).<br />
„Ma isegi ei mäleta, mitukümmend<br />
kirja ma lasteaedadele saatsin.<br />
Aga vastuseks sain ainult äraütlemisi:<br />
ei saa vastu võtta, nii raske<br />
puudega lapsega meie hakkama<br />
ei saa. Viimaks saadeti mulle linna<br />
haridusametist üks lühem nimekiri,<br />
kus olid kirjas üksnes puudega lastega<br />
tegelevad lasteasutused. Jõudsin<br />
välja Õunakese lasteaiani. Siis<br />
aga sattusime mingil muul põhjusel<br />
lastehaiglasse ja sealne logopeed<br />
laitis Õunakese mõtte maha. Tema<br />
hinnangul on Aurelia nii terane,<br />
erksa silmavaatega ja vaimselt tubli,<br />
ta lihtsalt ei suuda lihasspastika tõttu<br />
sõnu välja hääldada, ning vaimupuudega<br />
laste hulgas jääks ta areng<br />
soiku,“ räägib Elika.<br />
Niisiis läkski Aurelia lastehaigla<br />
logopeedi soovitusest lähtudes Laagna<br />
lasteaia-põhikooli kehapuudega<br />
laste lasteaiarühma. Ema sõnul hakkas<br />
lapsele seal kohe esimesest päevast<br />
meeldima, mingeid kohanemisraskusi<br />
ei tekkinud. Kuigi ta ei suutnud<br />
siis veel ka eritoolis kuigi pikalt<br />
istuda ja põhiliselt lamas, tundis ta<br />
siiski teiste laste seltsist rõõmu.<br />
Ei läinud aastatki, kui piiga kõne<br />
justkui paisu tagant välja pääses.<br />
Elika sõnul on selles logopeedi töö<br />
“Kohe ei maksaks<br />
ju latti alla lasta,<br />
seda jõuab vajadusel<br />
igal ajal teha.<br />
Aurelia käed ei taha veel väga täpselt sõna kuulata, aga harjutamine teeb<br />
meistriks. Erakogu<br />
„Katse ja eksituse meetodil oleme<br />
leidnud mitmeid sobivaid teraapiaid<br />
ja ka väga häid spetsialiste, aga<br />
kui need ei tööta parasjagu asutuses,<br />
millel on rehabilitatsiooniteenuse<br />
osutamise leping, siis ongi ainus<br />
võimalus nende juures käia oma<br />
raha eest,“ räägib Elika. Tema arvates<br />
võiks riik lapsevanemaid usaldada<br />
ning lubada neil teenust tellida<br />
sealt, kus see annab tulemusi.<br />
„Kui Aurelia rätsepaistesse sättida,<br />
suudab ta nii juba üsna pikka aega<br />
istuda ja käeulatusse pandud arvutis<br />
mõnd meelepärast mängu mängida.<br />
Ta on suuteline end põrandal pöökõrval<br />
suur osa kindlasti teiste laste<br />
innustaval eeskujul. Samas tuli suur<br />
tagasilöök füüsilises arengus, sest<br />
kadus varem igapäevane teraapiline<br />
töö kodus ja asutustes.<br />
Sügisel algab koolitee<br />
Veebruari lõpus sai Aurelia seitsmeaastaseks.<br />
Ta käib viimaseid kuid<br />
Laagna lasteaias ja 1. septembrist<br />
jätkab samas majas 1. klassis.<br />
Lasteaia-põhikooliga lepiti asjad<br />
aegsasti kokku, aga ootamatult keeruline<br />
oli hankida psühhiaatri hinnang<br />
Aureliale sobiva õppekava kinnitamiseks.<br />
Arst näitas lapsele number<br />
üht ja number kuut, need tundis<br />
Aurelia kõhklemata ära, samuti<br />
luges kokku paberile kirjutatud sõna<br />
„JAA“. Psühhiaatri hinnang oli sellest<br />
hoolimata: Aureliale sobib lihtsustatud<br />
õppekava! Elika selgitusi tohter<br />
kuulata ei tahtnud, kommenteerides,<br />
et lapsevanema soovi järgi tema<br />
tõendeid ei väljasta. Ja testide tegemiseks<br />
polevat tal aega.<br />
Viimaks nõustus psühhiaater<br />
siiski tegema lasteaeda teabenõude<br />
ning paari päeva pärast sai Elika<br />
kätte tõendi, mis ühtis lasteaia seisukohaga:<br />
Aurelia hakkab õppima<br />
tavaprogrammi järgi.<br />
Ka Rajaleidjas, kus Aurelia koolivalmidust<br />
hindamas käis, soovitati<br />
tavaprogrammi, sest laps loeb<br />
ja arvutab ning üritab halvasti sõna<br />
kuulavate kätega isegi tähti kirjutada.<br />
Kohe ei maksaks ju latti alla lasta,<br />
seda jõuab vajadusel igal ajal teha,<br />
kui selgub, et tavaõpe hakkab tõesti<br />
üle jõu käima.<br />
Aurelia vanemad ei oska veel öelda,<br />
kuidas õnnestub tüdruku kooliskäimine<br />
kokku sobitada praeguse<br />
ülipingelise taastusraviga. Kas Aurelia<br />
saab suurenevate koormustega<br />
hakkama, kas kooliprogramm on<br />
piisavalt paindlik ning kas vanemad<br />
peavad vastu sellele koormusele.<br />
Iga väikese edusammu<br />
taga on meeletu töö<br />
„Aurelia praegune taastusprogramm<br />
meenutab koormuselt<br />
olümpiasportlase treeningkava,“<br />
ütleb Elika muiates.<br />
„Tänu sellele suurele tööle, mida<br />
terapeudid on Aureliaga päevast<br />
päeva ja aastast aastasse teinud<br />
ning millele meie kodus oma oskuste<br />
piires veel lisa pakume, kui tal on<br />
õhtuks energiavarusid alles, on ta<br />
üle ootuste hästi edenenud,“ rõõmustab<br />
ta.<br />
Esmaspäeviti on Aurelial lasteaias<br />
kõneteraapia ja pärastlõunal<br />
Babyspordis 45-minutine füsioteraapiatund.<br />
Teisipäeval on füsioteraapia<br />
lasteaias. Kolmapäeval käivad vanemad<br />
temaga ise tunnises füsioteraapias<br />
ja sama pikas massaažis. Neljapäev<br />
kulub lasteaias tervenisti alushariduse<br />
õppeprogrammile. Reedel<br />
on lasteaias ujumine. Peale selle seisab<br />
Aurelia lasteaias iga päev tund<br />
aega seisulaua toel püsti ning talle<br />
on ette nähtud ka hulk peenmotoorikat<br />
arendavaid tegevusi.<br />
Aeg-ajalt käib Elika koos tütrega<br />
vaatamas ja katsetamas muid tuntud<br />
ja vähem tuntud teraapiaid.<br />
Hiljuti uuris-proovis ta uut Jaapani<br />
päritolu massaaži, venitus- ja lõõgastusharjutuste<br />
süsteemi Shindot.<br />
Ka kodus on Aurelia jaoks treeninguvahendid<br />
olemas.<br />
Riiklikust normist ei piisa<br />
Elika nimetab, et riigi poolt on<br />
Aureliale ette nähtud füsioteraapiat<br />
kuni 40 tundi aastas. Ta on rääkinud<br />
Adeli keskuse ja Haapsalu neuroloogilise<br />
rehabilitatsiooni keskuse<br />
spetsialistidega ning kõik nad on<br />
kinnitanud nagu ühest suust: see ei<br />
aita nii raskes seisus last ning kui<br />
Aurelial on jalas pikad ortoosid ning<br />
nendega saab ta kõnniraamis seista ja<br />
keha ja peahoidu treenida. Erakogu<br />
soovite edasiminekut, tuleb taastusteenuseid<br />
lisaks osta. Seda ongi pere<br />
teinud. Kuus kulub Aurelia taastusteenustele<br />
keskmiselt 450 eurot. Ka<br />
abivahendite omaosalus – ratastooli<br />
iste, auto turvatool, eriratta rool<br />
koos kinnastega jm on aastas läinud<br />
maksma tuhatkond eurot.<br />
„Meil kahjuks on isa ainus palgateenija,<br />
seepärast olen algatanud<br />
ka annetuste kogumisi, mis tänu<br />
meie paljudele headele tuttavatele<br />
ja üldse heatahtlikele inimestele<br />
on õnneks päris hästi läinud. Annetuste<br />
eest oleme ostnud Aureliale<br />
teraapiaid, aga ka erinevaid abivahendeid,“<br />
kirjeldab Elika.<br />
Annetustega raha juurde<br />
Ta ütleb, et esimest korda Facebookis<br />
annetuste kogumise kampaania<br />
korraldamist kaaludes oli ta üsnagi<br />
ebalev. Ta langetas siiski põhimõttelise<br />
otsuse, et kui lapsel on seda raha<br />
raviks vaja, tuleb teha süda kõvaks ja<br />
omaenda põdemistest üle olla.<br />
Annetusraha eest on Aurelia käinud<br />
ratsutamas. Seda küll kõigest<br />
mõned korrad, sest treeningule ja<br />
tagasi sõit osutus liiga ajamahukaks.<br />
Praegu käib Aurelia annetuste eest<br />
kord kuus kiropraktiku juures, läbitud<br />
on ka osteopaatiakuure ja veel<br />
mõndagi.<br />
Ka kõnnirobotit on ta lastehaiglas<br />
katsetanud, aga see treening tütrele<br />
väga ei sobinud. Lihased jäid valusaks<br />
ja kui teistel lastel olid kõnniseadeldise<br />
ees mängud, mis neid<br />
innustasid, siis Aurelia mängudest<br />
osa võtta ei saanud, kuna ei suutnud<br />
põlvi piisavalt kõrgele tõsta. Haapsalu<br />
arstid aga kõnnirobotit Aureliale<br />
üldse ei soovitanudki.<br />
Elika meelest ongi teraapiakarussellil<br />
keerlemise juures üks keerulisemaid<br />
küsimusi see, kuidas orienteeruda<br />
eri spetsialistide soovituste<br />
virvarris. Igal on oma seisukoht ja<br />
alailma on ühe spetsialisti arvamus<br />
vastupidine teise omale. Lõpuks<br />
on ikkagi lapsevanem see, kes peab<br />
otsustama. Ja ühtlasi vastutama.<br />
Väikesed suured sammud<br />
APRILL 2019 WWW.PUUTEPUNKT.EE JÄMESOOLEVÄHI SÕELUURINGUST VÕTTIS OSA VAID 36% UURINGULE KUTSUTUTEST. APRILL 2019
12<br />
ELU LUGU<br />
13<br />
“Parim saavutus<br />
on see, kui ta suudab<br />
erilusikaga süüa poole<br />
oma pudruportsust.<br />
rama ja ka kätega tõugates tagurpidi<br />
liikuma. See oskus andis talle võimaluse<br />
ise voodist välja tulla. Kõrgetes<br />
ortoosides jaksab ta varbseinast<br />
kinni hoides oma paarkümmend<br />
sekundit seista. Meie tubli füsioterapeut<br />
Paulin suudab Aurelia isegi igasuguste<br />
abivahenditeta, käed all, täielikku<br />
tasakaalu panna ja nii seisab ta<br />
paremal juhul isegi paar sekundit,<br />
enne kui uuesti pikali prantsatab,“<br />
kiidab Elika tütre edusamme.<br />
Eneseteenindamisega Aurelia<br />
paraku veel hakkama ei saa. Parim<br />
saavutus on see, kui ta suudab erilusikaga<br />
süüa, hästi aeglaselt, näiteks<br />
poole oma pudruportsust ise. Tassist<br />
ta ise ei joo, sest ei suuda kätt nii kõrgele<br />
tõsta. Öösiti joob ta siiani beebipudelist,<br />
põhjuseks see, et Elika teeks<br />
oma seljale liiga, kui üritaks unise<br />
peaga last voodis istuli upitada.<br />
„Ööd on meil õnneks viimane aasta<br />
juba veidi rahulikumad. Seni tuli<br />
mul vaat et kümme korda öö jooksul<br />
tõusta, et Aurelia patja või tekki<br />
kohendada, talle juua anda või teda<br />
teisele küljele keerata, sest pehmes<br />
voodis ta sellega ise hakkama ei saa,“<br />
räägib Elika.<br />
„Loomulikult tuleb teda pesta,<br />
juuksed soengusse sättida, teda riietada,<br />
potitooli ja ratastooli tõsta.<br />
Potile ta küsib, aga tuleb ette perioode,<br />
kus ta seda millegipärast ei tee,<br />
seega mähkmed on ikka kasutusel.<br />
Nii et meil isaga tuleb ikkagi kogu<br />
aeg Aurelia läheduses ja hüppevalmis<br />
olla. Kui sätin ta näiteks rätsepaistesse<br />
ja panen talle paberi-pliiatsid<br />
ette, siis nõuab ta iga paari minuti<br />
tagant: ma tahan roosat pliiatsit, ma<br />
tahan rohelist pliiatsit! Peenmotoorika<br />
on tal spastika tõttu vilets, seepärast<br />
on tal raske väiksemaid esemeid<br />
haarata. Nii et kogu aeg tuleb temaga<br />
tegeleda. Minutist minutisse oleme<br />
ikkagi temaga seotud.“ Anne Lill<br />
Hoolimata pingutustest<br />
vajab<br />
Aurelia pidevat<br />
kõrvalabi kõigis<br />
toimingutes.<br />
Vanemad on<br />
temaga minutist<br />
minutisse seotud.<br />
Heiko Kruusi<br />
Elika Küpar: alguses ootasin,<br />
et ehk suren öösel ära<br />
Olen lõpetanud maaülikooli majanduserialal ja enne Aurelia sündi<br />
töötasin aastaid logistikaettevõttes. Tegelesin arvelduste ja<br />
välispartneritega.<br />
Praegu olen tütre ametlik hooldaja ja ka töötukassas arvel. Pikalt<br />
kodus olles olen vähemalt mõtetes enda jaoks paika pannud plaanid,<br />
millega ma edaspidi tegelema hakata tahaksin, kui see Aurelia kõrvalt<br />
kord võimalikuks osutub. Tööle tahaksin tingimata minna. Juba selleks,<br />
et hooldusringist välja pääseda ning selle kõrval midagi muud näha ja<br />
kogeda. Teisi mõtteid mõelda, teiste inimestega suhelda. Vaid ühte ringi<br />
pidi keerlemine kurnab vaimselt igaühe ära. Ja lisaraha kuluks ära, eriti<br />
puudega lapse perele.<br />
Tunnengi, et juba see, et hakkasin Aurelia taastuseks annetusi koguma,<br />
temaga rohkem erinevates teraapiates käima, seal terapeutide ja<br />
teiste emadega suhtlema ning blogi pidama, on mind justkui uuesti ellu<br />
äratanud. Ma tahan jälle kas või lihtsalt õue kõndima minna, kui mul<br />
juhtub selleks mahti olema.<br />
Esimesed kolm-neli aastat istusin ainult kodus ja nutsin. Tegin nagu<br />
masin ära kõik, mis tuli teha. Aga selleks, et midagi teistmoodi või paremini<br />
teha, mõtteenergiat enam ei jätkunud. Näiteks jootsin Aureliat kogu<br />
aeg pudelist, kuni mu ema ütles ühel päeval, et ma prooviks talle õige tassist<br />
juua anda. Proovisin – ja õnnestus! Pärast mõtlesin, et no kuidas ma ise<br />
nii lihtsa asja peale ei tulnud?! Olingi omadega nii suures mustas augus, et<br />
seda on endalgi tagantjärele hirmus mõelda. Seda ei julge kellelegi rääkidagi,<br />
aga jumala tõsi: igal õhtul ma ootasin, et ehk suren öösel ära. Ei surnud<br />
muidugi, tegin hommikul ikka silmad lahti ja keerlesin karussellil edasi.<br />
Tunnen, et esialgu mul isegi osakoormusega töötamisest midagi välja ei<br />
tule. Tavaliselt tõuseme perega kell 6, et lapsed oleksid kell 7 auto peal lasteaeda<br />
sõidutamiseks valmis. Kui peaksin veel ka ennast tööle minekuks<br />
korda sättima, tuleks tõusta juba kell 5. Ja kui peaksin kogu praeguse lastega<br />
tegelemise, kodu eest hoolitsemise ja teraapiate möllu sisse mahutama<br />
veel neljatunnisegi tööpäeva, ei peaks ma sellele lihtsalt vastu.<br />
Õhtul panen lapsed kella 21 ajal magama, siis tuleb neile veel hommikuks<br />
riided valmis panna ja muud toimetused lõpetada. Ööd ei pruugi<br />
Aurelia abistamise tõttu ka alati rahulikult mööduda. Äkki tekiksid siis<br />
veel mu endaga mingid probleemid?<br />
Meil on nii, et meil pole häda korral ka vanaemasid appi kutsuda, sest<br />
üks neist elab Valgas, teine Jõhvis. Pealegi on nad mõlemad eakad inimesed<br />
ning Aurelia tõstmine käib neile üle jõu. Ka ise tunnen, et mu<br />
füüsiline koormus tütre tõttu järjest suureneb. Selg hakkab aina enam<br />
häda tegema. Hirmuga mõtlen: mis saab kolme või viie aasta pärast?<br />
Elika Küpar, Aurelia ja Björni ema<br />
Urmo Selliov:<br />
vajaksime aega<br />
ka teise lapsega<br />
tegelemiseks<br />
Minu meelest oleks õige, kui puudega<br />
laps saaks kõik talle vajalikud<br />
teraapiad kätte lasteaias. Samuti ei<br />
tohiks kogu tugiisikuteenuse maht kuluda<br />
ära üksnes lasteaias või koolis käimiseks.<br />
Lasteaeda oleks vaja siis lihtsalt laste vajadustest<br />
lähtudes palgata kas pidevalt või<br />
tunnitasu alusel spetsialiste, keda tarvis<br />
läheb. See pole õige, kui pean end näiteks<br />
kell üks päeval töölt vabaks võtma, et last<br />
linna teise otsa taastuskeskusse sõidutada.<br />
Ka laste tugiisikud võiksid kuuluda puudega<br />
lastega tegelevate lasteasutuste personali<br />
hulka. Näiteks saab Aurelia linnaosavalitsuselt<br />
väga suures mahus tugiisikuteenust<br />
– 160 tundi kuus, mis teeb kaheksa tundi<br />
tööpäeva kohta. Aga kõik need tunnid kuluvad<br />
ära lasteaias ning selles mõttes ongi ju<br />
Aurelia tugiisik pigem lasteaia töötaja nagu<br />
sealsed õpetajad ja muu personal. Kõik nad<br />
tulevad hommikul tööle ja lõpetavad töö,<br />
kui asutus suletakse.<br />
Samas oleks Aureliale ka muul ajal tugiisikut<br />
vaja, et me Elikaga ei peaks kogu lasteaiavälise<br />
aja olema vahetpidamata robotitena<br />
rakkes. See võiks olla väiksemas mahus, kas<br />
või kümme tundigi nädalas. Meil on ju peres<br />
veel teine laps, viieaastane Björn, kes paratamatult<br />
jääb õe kõrval väga palju tähelepanust<br />
ilma, sest Aurelia vajab palju abi.<br />
Oleks ju loomulik, et saaksime vahetevahel<br />
ka pojaga kolmekesi kodus olla ja vanematena<br />
ainult temaga tegeleda. Sellist aega<br />
meil praegu ei olegi. Näiteks ei saa me iialgi<br />
minna kolmekesi kuhugi aega veetma,<br />
ikka peab Aurelia olema kaasas või siis üks<br />
vanematest temaga koju jääma. Vajaksime<br />
väga vanematena kas või aeg-ajalt võimalusi<br />
pühendada kogu aeg ja energia oma teisele,<br />
tervele lapsele.<br />
Juba praegu märkame, et Björnil on tekkinud<br />
omamoodi protestid: ta ei taha lugema<br />
õppida, ei taha seda või teist teha. Võimalik,<br />
et need ongi tekkinud sellest, et õe vajaduste<br />
kõrval on ta alati jäänud oma soovidega teisele<br />
kohale. Urmo Selliov, Aurelia ja Björni isa<br />
Elika ja Urmo soovisid kindlasti saada veel lapsi. Samas nad tajuvad, et<br />
Björni jaoks napib neil Aurelia hooldamise tõttu tähelepanu. Heiko Kruusi<br />
APRILL 2019<br />
WWW.PUUTEPUNKT.EE<br />
JÄMESOOLEVÄHI SÕELUURING ON 60–69-AASTASTELE IGA KAHE AASTA JÄREL.<br />
APRILL 2019
14 SOTSIAALTÖÖ<br />
15<br />
Me tõesti usume, et<br />
Helpific jõuab sotsiaalsüsteemi<br />
südamesse<br />
Neli aastat tagasi iduettevõttena<br />
alguse saanud Helpific areneb<br />
hoogsalt. Erivajadustega<br />
inimesi ja kogukonnaliikmeid<br />
ühendav platvorm on kasutusele<br />
võetud juba seitsmes riigis.<br />
Tõsi – Eestis võiksid inimesed<br />
Helpificut julgemini kasutada.<br />
Enamikul erivajadustega inimestel<br />
on igapäevaelus abistajaks või toetajaks<br />
mõni pereliige. Statistikast aga<br />
selgub, et pea iga kümnendat puudega<br />
inimest ei abista regulaarselt keegi.<br />
Need inimesed vajaksid siin-seal<br />
toimingutes väiksemat abi või tuge,<br />
aga neil lihtsalt pole käepärast kedagi,<br />
kes seda pakuks. Küsitluste tulemused<br />
on näidanud, et ka iga kolmas<br />
töötav erivajadustega inimene<br />
vajab oma praegusel töökohal paremini<br />
toimetulekuks mingit laadi abi.<br />
Oleks ju tore unistada, et kunagi<br />
jõuame selleni, et ametlik sotsiaalsüsteem<br />
pakub piisavat ja õigeaegset<br />
abi kõikidele, kes seda vajavad.<br />
Aga millal või kas üldse me selleni<br />
jõuame?<br />
Praegu oleme igatahes olukorras,<br />
kus omavalitsuste võimekus ei ole<br />
tihtipeale kuigi suur, et tagada erivajadustega<br />
inimestele vajalikel tingimustel<br />
ja piisavas mahus nn iseseisva<br />
elu teenuseid, nagu isiklik abistaja<br />
ja transport. Seetõttu on erivajadustega<br />
inimeste kogemusel nende võimalused<br />
näiteks haridust omandada<br />
või tööturule siseneda sageli piiratud.<br />
Samuti on Eestis erinevatel<br />
andmetel vähemalt 47 000 pidevalt<br />
koormatud omaksehooldajat.<br />
„Erivajadustega inimestena oleme<br />
õnnega koos, kui meie ümber<br />
on armastavad pereliikmed, kes on<br />
valmis endast andma 100 protsenti,<br />
et meid aidata. Aga ometigi on ka<br />
neil oma elu, sõbrad, hobid, mis tihti<br />
jäävad meie abistamise tõttu tagaplaanile,“<br />
ütleb Helpificu asutaja ja<br />
tegevjuht Keiu Roosimägi.<br />
Tuleviku kodanikud<br />
Helpific on inimesi kaasav sotsiaalne<br />
ettevõte, mille ülesandeks<br />
on kujundada sotsiaalhoolekande<br />
tulevikku. Digitaalsed lahendused<br />
toovad muutused sotsiaal- ja tervishoiuvalda<br />
ning loovad erivajadustega<br />
inimestele suuremad võimalused<br />
kogukonna elus kaasa lüüa ja tööelus<br />
toime tulla.<br />
Helpificu veebiplatvorm on n-ö<br />
inimeselt inimesele süsteem: kogukonnaliikmed<br />
pakuvad erivajadustega<br />
inimestele ühekordseid iseseisva<br />
elu toiminguid, näiteks abistamist<br />
kodustes tegevustes, saatmist<br />
kultuuriüritustel, transporti jm.<br />
Mugavalt telefonis või arvutiekraanil<br />
töötav Helpific annab võimaluse<br />
paari hiireklikiga luua toetavaid teenuseid<br />
olukorras, kus muud võimalused<br />
puuduvad, näiteks kui omavalitsus<br />
ei suuda piisavaid sotsiaalteenuseid<br />
tagada.<br />
Platvormi eesmärk on erivajadustega<br />
inimeste iseseisvam elu ja<br />
parem toimetulek, mis toob kaasa<br />
üleüldise rahulolu suurenemise.<br />
Aga samal ajal muudab see ühiskonna<br />
sidusamaks, inimesed suhtlevad<br />
rohkem ja avastavad elu uusi<br />
tahke. Ka abistajad leiavad uusi tuttavaid,<br />
kes võib-olla saavad omakorda<br />
neid millegagi aidata.<br />
„Jagades üksteisega isiklikke<br />
lugusid, jõuab meieni äratundmine,<br />
et oleme sarnasemad, kui esmapilgul<br />
arvame. Selleks, et meist saaksid<br />
tuleviku kodanikud, tuleb meil<br />
muuta peas kinnistunud arusaamu<br />
ja lahti saada eelarvamustest,“<br />
armastab rõhutada juristiharidusega<br />
Keiu Roosimägi. „Peame arendama<br />
oskust abi küsida ja seda ka vastu<br />
võtta,“ lisab ta omast keerulisest<br />
elukogemusest.<br />
Maailmakuulus näitleja Audrey<br />
Hepburn on sama mõtte kokku võtnud<br />
nii: „Vanemaks saades mõistad,<br />
et sul on kaks kätt – üks käsi enda ja<br />
teine käsi teiste aitamiseks.“<br />
Aktiivsed kasutajad võidavad<br />
Tallinna ülikooli õppejõud ja Helpificu<br />
kaasasutaja Zsolt Bugarszki<br />
on kolme aasta jooksul uurinud<br />
Helpificu platvormi arengulugu neljas<br />
riigis: peale Eesti Ungaris, Ukrainas<br />
ja Horvaatias. Praegu tegutseb<br />
Helpific seitsmes riigis, juba nimetatutele<br />
on lisandunud Saksamaa,<br />
Rumeenia, Holland ja Suurbritannia.<br />
Uurimistööst selgub, et Helpificut<br />
iseloomustavad kolm märksõna:<br />
paindlikkus, piiriülesus (sidemed<br />
võivad olla üle kogu maailma)<br />
ja jätkusuutlikkus (sidemed püsivad<br />
tänu hästi toimivale võrgustikule).<br />
Veel tuleb uuringust välja, et kõige<br />
edukamad Helpificu kasutajad on<br />
need, kes vajavad abi igapäevaselt ja<br />
kasutavad platvormi aktiivselt. Nende<br />
ümber koondub tugivõrgustik,<br />
mis koosneb senise kogemuse põhjal<br />
4–15 inimesest. Samuti tekivad<br />
platvormi kaudu vastastikku abistavad<br />
suhted. Näiteks üks ungarlanna<br />
vajas liikumispuude tõttu abi transpordiga,<br />
aga oli omalt poolt valmis<br />
pakkuma abi saksa keele õpetamisel.<br />
Nii saidki Helpificu abil kokku<br />
kaks inimest, kes saavad olla teineteisele<br />
kasulikud.<br />
Veel üks moment, mille uuring<br />
päevavalgele tõi, on see, et erivajadustega<br />
inimesed kasutavad sotsiaalhoolekande<br />
töötajatega võrreldes<br />
internetti palju enesekindlamalt.<br />
Sotsiaaltöötajad ei soovi veel eriti<br />
kasutada rakendust telefonis, vaid<br />
eelistavad traditsioonilisi lahendusi,<br />
näiteks kontoris olevat lauaarvutit.<br />
Helpific Pro spetsialistidele<br />
Ka sotsiaalministeeriumi sotsiaalala<br />
asekantsler Rait Kuuse nentis<br />
ühel meie hiljutisel üritusel, et<br />
Eesti sotsiaalsüsteemis kestab tugev<br />
usk traditsioonilistesse lahendustesse.<br />
Siiski möönis ta, et teisalt on tõusuteel<br />
uuenduslikud ideed ja nende<br />
elluviimine. Ta tõi välja, et on vaja<br />
rääkida üleüldisest elukeskkonna<br />
innovatsioonist, mis on suunatud<br />
kõikidele inimestele ning ei lähtu<br />
üksnes erivajadustest. Kogu elukeskkond<br />
ja elustiil on paratamatus<br />
muutuses.<br />
Neli aastat tagasi<br />
Garage48 ideede<br />
võistlusel Eesti<br />
erivajadustega<br />
noorte entusiasmist<br />
sündinud<br />
Helpific võiks<br />
aidata palju enamaid,<br />
kui ka Eesti<br />
sotsiaalsüsteem<br />
sellest lõpuks<br />
ometi kinni haaraks.<br />
Uks on igatahes<br />
lahti kõigile.<br />
Pildil Helpificu<br />
vabatahtlikud<br />
tööhoos. Helpific<br />
Hea uudis on, et märtsi keskel<br />
otsustas sihtasutus Innove toetada<br />
Helpificu uut projekti „Modernne<br />
kodanikuühiskond – abi inimeselt<br />
inimesele ja kollektiivne lähenemine<br />
digitaalsele ümberkujundamisele<br />
sotsiaalsektoris“.<br />
Lähiajal testib Helpific oma veebirakenduse<br />
edasiarendust Helpific<br />
Pro, mis on mõeldud just sotsiaaltöötajatele,<br />
vaimse tervise spetsialistidele<br />
ja nende meeskonnaliikmetele ning<br />
annab mugava ja moodsa võimaluse<br />
luua abivajajate ümber vabatahtlike<br />
abistajate võrgustikud. See arendus<br />
aitab vaimse tervise häirega inimestele<br />
tagada paremad võimalused tööturule<br />
siseneda ja seal püsida. Inimesed<br />
on platvormiga ühendatud spetsialisti,<br />
näiteks sotsiaaltöötaja kaudu, kelle<br />
pädevuses on kontrollida, kes saab<br />
kliendiga ühendust võtta.<br />
Innovatsiooni ja kogukondlike<br />
tehnoloogiliste vahendite kasutamise<br />
suurimaks ülesandeks ongi ju<br />
lihtsustada spetsialistide igapäevatööd<br />
ja suurendada erivajadustega<br />
inimeste üleüldist heaolu.<br />
Mida sügavam on erivajadus, seda<br />
rohkem on inimesele vaja tehnoloogiat<br />
– see teeb vabaks, muudab ühiskonnas<br />
teistega võrdsemaks. Me<br />
tõesti usume, et Helpific jõuab peatselt<br />
sotsiaalsüsteemi südamesse.<br />
Kristina Amor<br />
Helpificu meeskonna vabatahtlik<br />
APRILL 2019 WWW.PUUTEPUNKT.EE SÕELUURINGUL OSALEMISE KUTSE LEIAD PORTAALIS DIGILUGU.EE.<br />
APRILL 2019
ISSN 2228-1312<br />
SAAJA AADRESS:<br />
Taotleda saab<br />
toetust kodude<br />
kohandamiseks!<br />
Europrojekti raames toetab riik<br />
ka tänavu eri vajadustega<br />
inimeste kodude ümberehitamist<br />
ligipääsetavaks. Tänavune taotlusvoor<br />
on juba avatud ja kestab<br />
26. augustini. Jagamisele läheb<br />
kolm miljonit eurot.<br />
Taotlejal tuleb pöörduda<br />
kohaliku omavalitsuse poole,<br />
kes abistab ümberehituste<br />
projekti koostamisel ja esitab selle<br />
rahastuse saamiseks rahandusministeeriumile.<br />
Omavalitsuse kanda jääb<br />
15 protsenti ümberehituse<br />
maksumusest. Omaosaluse<br />
tasumist võib omavalitsus jagada<br />
kodukohanduse saajaga vaid siis, kui<br />
inimese või ta pere majanduslik olukord<br />
seda võimaldab.<br />
Projekti koordineerib sotsiaalkindlustusamet.<br />
Küsimuste<br />
või tõrgete korral<br />
tuleks pöörduda Mariliis Tilga poole<br />
aadressil mariliis.tilk@sotsiaalkindlustusamet.ee<br />
või telefonil 5635 8029.<br />
Olge julged ja haarake<br />
võimalusest kinni!<br />
Erivajadustega inimeste kodude füüsilise kohandamise projekt viiakse läbi aastatel 2018–2023 ning on rahastatud Euroopa regionaalarengu<br />
fondi vahenditest kokku 10 miljoni euroga. Projekti lõpuks on planeeritud kohandada 1955 erivajadustega inimese eluruumid üle Eesti.<br />
KUI SAAD AIDATA.<br />
Või kui tead kedagi,<br />
kes saab:<br />
MTÜ Puutepunktid<br />
arveldusarve EE452200221053907379<br />
MTÜ Puutepunktid on<br />
riiklikus tulumaksusoodustusega<br />
mittetulundus<br />
ühingute ja sihtasutuste<br />
nimekirjas.<br />
Selle ajakirja valmimist toetasite teie!<br />
Kaja Linder, Merike Toomet, Kreet Ojamets, Evi Johanson, Maarja Helimets, Krista Ein, Pilvi<br />
Uustulnd, Ruth Maal, Lenne Rätsep, Ulvi Mellis, Maria Praats, Karolina Antons, Heili Talts, Elle<br />
Reinike, Õnnela Metsaorg, Karmo Kuri, Heldi Käär, Mari Peets, Alic Aaso, Merle Lints, Sigrid<br />
Kristin, Piret Pärnasalu, Maris Luik, Tarmo Leheste, Tiina Tähis, Jane Mõtsar, Lilia Tihane, Ülle<br />
Väina, Siiri Klasberg, Küllike Lain, Evelin Peda, Krislin Padjus, Kristel Jõksi, Ly Mäemurd, Mare<br />
Mustimets, Anne-Mari Rebane, Chris-Helin Loik, Alo Suursild, Ursi Joost, Ode Saar, Heli Tenslind,<br />
Julia Abiševa, Minija Pääslane, Ande Etti, Silvia Janovski, Imbi Suun, Ere Tött ja MTÜ Spordiklubi<br />
Meduus. Teie annetustest laekus eelmisel kuul 411,50 eurot. Suur tänu kõikidele, kes<br />
aitavad Puutepunktidel ilmuda!<br />
Ajakirja<br />
väljaandmist<br />
toetavad ka
Change language