Tartu Linnalehel 49 000 lugejat! - Linnaleht

linnaleht.ee

Tartu Linnalehel 49 000 lugejat! - Linnaleht

sisustus

Reede

10. 11. 2006

nr 40 (379)

tasuta nädalaleht

ilmub reedeti

www.linnaleht.ee

Lapsed said Riia

tänavale oma

peopaiga

lk8

Loomad oma

lapsi ei karista

lk B1-B2

Uus rattatee lk5

Foto:: Alar Madisson

LED-valgustid

hõivavad turgu

LED-lambid on uskumatult

energiasäästlikud ja head

sisustuselemendid, mis on nüüd

jõudnud ka tavalistesse kodulampidesse.

lk 9

Tänases Linnalehes

toidueri Kõhutäis

Limpa Limonaad

traditsiooniline,

2*0,5 l

pant 2*0.50

2 2 tk tk

uudis

13 40

29

49.67/kg

80

670 670 Rannarootsi

Keeduvorst

Laste,

2*300 g

14 24.83/kg 90 14 90

2 2 tk tk

Lähiaastatel kerkib

Raadile uus linnaosa

Kümne aasta jooksul leiab endise

sõjaväeosa territooriumil kodu 10 000

inimest. Planeeringu järgi tulevad Raadile

golfi väljak, jäähall, jalgpallistaadion,

lasteaed ja kool.

lk 3

Softbed tekk

silikoniseeritud kiud,

erinevad kangad,

150x200 cm,

2 tk

399 199.50/tk 00 399 00

2 2 tk tk

798 00

399.00/tk

MTJ-i

isad

peavad

25. sünnipäeva

lk 2

Lotus

tualettpaber

27

Embo valge,

2*4 rulli/pk

3.44/rull 50 2750 2 2 tk tk

55

6.88/rull

00

ilm

täna R 10.11

päeval -2…+2

õösel -6…+2

homme L 11.11

päeval -6…+2

õösel -2…-13

ülehomme P 12.11

päeval -3…+5

õösel -6…0

Tartu

Linnalehel

49 000

lugejat!

Allikas: TNS Emor, II kvartal 2006


2

uudised

Toomemäe maa-aluses käigus läheb remondiks

� Linn tahab Karl XI bastioni

poterni taastada ja näitusepinnana

kasutusele võtta juba

tuleva aasta lõpus. Korrastustööd

lähevad maksma ligi

2,5 miljonit krooni, millest linn

hüvitab 230 000. Ülejäänud

raha taotletakse keskkonnainvesteeringute

keskuse

looduskaitseprogrammilt.

Projekti raames tehakse korda

ka poterni lähiala. Tänavu suvel

puhastati seda kuna omaaegse

teepinnani ning tehti arheoloogilisi

kaevamisi. Sügiseks

paigaldati käigu ette vandaalide

eest kaitsvad uksed.

LL

MTJ-i pillimehed peavad maavillast kantripidu

Eesoleval pühapäeval

tähistavad Tartu staažikaima

süldibändi MTJ-i

muusikud Vanemuise

kontserdimajas oma

hõbepulma.

Kolhoosihõngulise nimega

bändil jätkub tööd ja leiba

praegugi, kuid meeste näod

lähevad heldimusest särama,

kui meenutatakse vanu häid

aegu, mil isegi Võru-Kubijal

loeti publikut tuhandetes,

kahe päevaga anti viis kontserti

ning esineti öölaulupidudel.

MTJ tipphetk oli instrumentaal-vokaalansambli

solisti

Vello Tellisaare arvates 12 aastat

tagasi, kui vaesus taanduma

hakkas ja

iga suuremtuurikontsert

tõi kohale väiksema

staadioni täie publikut.

„Kõike on olnud. Kord paluti

minu käest Tellissaare autogrammi.

Küsisin, et miks siis

solisti enda poole ei pöörduta.

Selgus, et Velts on liiga kuulus,

et otse temalt küsida,” meenutas

ansambli asutajaliige Lembit

Tähepõld.

Bändi menust annab tunnistust

Saaremaal asuva Torni-

mäe kultuurimaja avamispidu,

mil korraldati tõeline kolhoosirahva

tantsuorgia. Mäng läks

lahti õhtul kell kaheksa ja lõppes

hommikul samal ajal. 12

tundi kestnud tantsumaratoni

vahel viidi naised turistibussiga

lüpsma ja toodi siis pidutsema

tagasi.

Kokanduslik muusika

Bändil on olnud neli koosseisu.

Küll ei ole muutunud

selle suunitlus. MTJ viljeles ja

viljeleb rahvalikku kantrimuusikat

ning mängib erinevalt

paljudest teistest pille laval ise.

Et rohkem raha teenida, on

alus pandud ka kolmeliikmelisele

Mini MTJ-le. Nende

endi maavillase huumori

järgi kõlab see

järgmiselt: menše

vendi, bolše

dengi.

„Tõsi, teeme

sülti, aga

see on hästi

maitsestatud

sült. Ka lugu

„Tule mulle,

Manni”

saab esitadaläbimõeldult.

Meie

püüame hoida

peotuju nii pulmas

kui ka festivalil.

Pulmamelu on keeruline

pelgalt hevimuusikaga

tekitada. Käisime Orissaares

vabaõhukontserdil. Keegi

vaatas paduvihma ajal taevasse

ja pinkide keskel istuvale

inimesele näkku ning ütles,

et kontsert jääb vist ära. Olukorra

päästis pulma kutsumine.

Meid oli toona koos sõnameistrite

ja külalisesinejatega

üle kümne. Kuna pillid olid

kaasas, seadsime kola ka üles.

Algul kadus vaikselt kohalik

punt, pärast näitlejate lavale

tulekut ka pulmavanem. Seejärel

sai pidu hoo sisse,” rääkis

Lemps kokandustermineid

abiks võttes.

Aastategausel “Tartu sügisel”

tõusis joobnud noormees

enne bändi mängima hakkamist

püsti ja lausus valju häälega

üle haudvaikse saali: „Sülti

söön ja viina joon.” Saatuse

iroonia oli, et MTJ mängis sel

õhtul suurepärast kantrirokki

ja andis tol õhtul oma karjääri

tippkontserdi. Bändis tegutsevad

asjatundjad Tibu ja Joku

on võimelised mängima igasugust

muusikat.

Isade päevabänd

„Iga viie aasta järel küsitakse

meilt, et miks juubelikontsert

on jälle isadepäeval. Selle

päeva paiku sai lihtsalt kokku

tuldud. Ansamblisse kuulumise

üks tingimusi tundub olevat

ka vähemalt kahe või isegi

kolme lapse isaks olemine.

Me oleme tõsised isad”, kinnitas

Tähepõld.

Isadepäeva kontserdil astuvad

lavale ka sajad MTJ-i sõbrad-kolleegid:

Seelikukütid,

Anne Adams, Luule Komissarov,

Raimo Aas, Samuel

Golomb, Chick’n’band,

Vello Orumets, Tartu akadeemiline

meeskoor, Lembit

Eelmäe ja üllatusesineja.

„Eks 25 aasta jooksul ole neidki,

kes on karmis estraadiäris

tervise kaotanud,” selgitas

Tähepõld.

Mehed rääkisid veel kaua

sellest, kuidas Leningradist 12

keelega kitarri ja „Ülesküntud

uudismaa” komplekti toomas

käidi ning kuidas juhtmeid

kummitoru sisse aeti. ALO

TV-st kostus kõrvu MTJ-i

menulugu „Ma tulen maalt ja

mu nimi on Priidu” – puhas

linnaleht reede, 10. november 2006

Ülikooli ette klompkivid

� Tuleval aastal tehakse korda Ülikooli

tänava kõnniteed Munga-Küütri lõigus.

Linnavalitsuse teedeteenistuse

juhataja Mart Joosepi sõnul on täpsed

ajalised tärminid veel paika panemata,

kuid tööd tahetakse ära teha ülikooli

375. sünnipäevaks. Edaspidi kaetakse

sõidutee klompkividega. .

LL

Traktorijaamas tehtud ühisfotol poseerivad Vello Tellissaar, Andres Joamets, Leo Suurtee, Alar Salurand,

Andu Kõiv, Lembit Tähepõld ja Villu Laiapea. Foto: Alar Madisson

saksa lööklauludega vürtsitatud

farmimuusika.

„Oleme teinud muusikat

veerand sajandit. Ka raskel

ajal, mil nii mõnigi bänd läks

esinemisvõimaluste puudumise

pärast sundpuhkusele. MTJ

ei ole oma tegutsemise jooksul

teinud ühtegi pikemat pausi,”

lausus Tellissaar.

Bändi tulevikuplaanidest

rääkides ütles keskmisest

tugevama tervisega Lemps, et

muusikat tehakse niikaua, kui

tervist on. Arvo Uustalu


eede, 10. november 2006 linnaleht uudised 3

Kurikuulus Hiinalinn kaob paari kuu jooksul Tartu kaardilt

� Kuu-kahe jooksul lammutatakse

veel kaks Hiinalinna barakki. Ülejäänud

seitse võetakse maha ülejärgmise

aasta lõpuks.

1994. aastal anti Tartu linnale üle

80 Hiinalinnas asuvat elamut, millest

seni on lammutatud 47. Põlenud või

hävinud on 24 lobudikku. Praegu on

veel püsti üheksa kunagise nõuko-

Raadi toob Tartule juurde sadu hektareid

� LINN KASVAB

Eesti Rahva Muuseumi

peahoone ehitus ja kümnele

tuhandele inimesele

ehitatavad väikeelamud

ja kortermajad annavad

Raadi arengule veelgi

kiirema hoo sisse.

Koostatavas Raadi üldplaneeringus

nähakse oma koht

ette ka golfi väljakule, jäähallile,

jalgpallistaadionile, lasteaiale

ja koolile.

Eile olid Tartus koos need

paarkümmend inimest, kes

on juba kuid töötanud tõsiselt

Raadi detailplaneeringu kallal.

Raadimõisa hotellis toimunud

rahvusvahelistel mõttetalgutel

vaieldi peamiselt selle

üle, kuidas ja kas tulevases

linnaosas säilitada kunagise

lennuvälja ruleerimisrada. Kui

enamiku Raadi maaomanike

Tartu valla esindajad ei pea

vana lennujaama säilitamist

vajalikuks, siis näiteks Eesti

Rahva Muuseumi uue peahoone

arhitektid ja direktor

Krista Aru näevad osa lennurajast

Raadi südame ühe osana.

Kaasaegne linn või küla?

“Oleme Tartu vallaga pidanud

tõsiseid vaidlusi, mis

ruleerimisrajast saab. Valla

esindajad ütlevad, et see

pole muuseumi asi, kuna see

on valla maa,” lisas Aru. Teda

ärritab seegi, et Tartu vald on

juba alustanud Raadile jäähalli,

hotelli ja kaubanduskeskuse

planeerimist.

ERM-i uue hoone rahvusvaheline

arhitektide kollektiiv,

kes on võitnud rahvusvahelise

arhitektuurivõistluse, arvab

gude armee ohvitseride kodu. Üks neist lammutatakse

novembris ja teine detsembris.

Ida 64 hoone lammutustööde riigihanke võitis

AS Bron-Teenindus. Maja lammutamine maksab

üle 100 000 krooni. Jaamamõisas asuvates hurtsikutes

elab seaduslikult veel kümme leibkonda,

lisaks nii-öelda kontvõõrad. Linna omandis olevate

eluruumide elanikel on võimalus taotleda

laenu ja kolimistoetust. Arvo Uustalu

Üleeilsetest Raadi arengu mõttetalgutest võtsid osa ka ERM-i uue peahoone arhitektuurivõistluse võitnud Liibanoni päritolu Lina Ghotmeh

ja Jaapani päritolu Tsuyoshi Tane. Foto: Arvo UUstalu

et läbimõtlemata planeerimine

võib põhjustada mitte nüüdisaegse

linnaosa, vaid hoopis

kolmandajärgulise äärelinna

teket.

Koostöö lonkab

“Praegune nägemus Raadist

on tore, sest ruum on jagatud

üldkasutatavaks muuseumi-

ja puhkemaaks, elumaaks

ja tööstusmaaks, aga nüüd on

küsimus, kuidas need tsoonid

suudetakse tervikuks ühendada,”

lisas arhitekt Dan Dorell.

Kui arhitektide arusaama

järgi oleks ERM-i peahoone

võidutöö ühendavaks lüliks

just roheline linnaruum koos

eesti rahva ajaloost jutustava

teemapargiga, siis Tartu vald

soovib ruumi maksimaalselt

kasutada äri-, tootmis- ja elumaana.

Raadi planeeringut koostava

AS-i K&H esindaja Heiki Kalberg

ütles, et põhimõtteliselt

võiks vana ruleerimisraja osas

korraldada eraldi arhitektuurikonkursi,

kuid ERM-i soovitud

kujul oleks 1,5 kilomeetrit

pika ja 700 meetrit laia lennuraja

haldamine nii vallale kui

ka muuseumile liiga kallis.

Linnakunstniku Tiit Kaunissaare

arvates on loomulik,

et Tartuga kokkukasvanud

piirkonnad arendatakse

välja vähemalt koostöös linna

ja vallaga. „Praegu on pigem

nõnda, et vallal on omad huvid

ja linnal omad. See, et linn ei

ole Kõrvekülani välja arenenud,

on vene lennuväe teene.

Omavaheliste nääklemistega

põlistaksime vene okupatsiooni

jäänukeid,” lausus Kaunissaare.

Mirko Ojakivi

Arvo Uustalu

Väljast on Ateeni hoone värvimistööd juba valmis Foto: Arvo Uustalu

Ateeni teatrisaalis on sarikapidu

� VOLGA UUS NÄGU

Täna peetakse endise

Volga restorani katusealuses

peatselt avatava

teatrisaali sarikapidu.

Ateeni saalist saab Eesti

Teatri Festivali etenduste

kodu. Algselt plaaniti katusealusesse

konverentsikeskust.

„Suuremad peod alles tulevad,”

kinnitas majajuhataja Viljar

Pohhomov lõbusal toonil.

Kinosaali kohal asuvas black

boxis saab tulevikus näha Eesti

Teatri Festivali püsirepertuaari.

Kuigi ehitustööd on veninud

loodetust tunduvalt pikemaks,

on hoone pidulik avamiskuupäev

seatud 9. veebruariks.

„Ehitajatega on raske

olnud, ei taha ju kvaliteedis ka

järeleandmisi teha. Kevad-talvel

plaanime ikka avada,” tõdes

meelelahutuskeskuse omanik

Rein Kilk.

Linastuvad väärtfi lmid

Väärika ajalooga maja on

saanud viisaka välisilme, peagi

loodetakse alustada siseviimistlusega.

Pohhomovi sõnul ei saa avamist

enam edasi lükata ka seetõttu,

et loodava kultuurikeskuse

kava on pikalt ja täpselt

ette paika pandud. 300-kohalises

kinosaalis hakatakse koostöös

Sõpruse kinoga näitama

väärtfilme. Veebruari keskel

näeb ekraanil Ameerika filmide

festivali Manifesta, Eesti

Rahva muuseumist kolivad

üle maailmafi lmid ja ka PÖFF

leiab Taaralinnas väärilise paiga.

180 istekohaga teatrisaali

on juba kavandatud kaks

esietendust ja jazzi-folgi kal-

lakuga kontserte. Koostöös

kunstimuuseumiga saab fuajeest

galerii. Pohhomovi arvates

tõstab kompleksi väärtust

seegi, et vajadusel on võimalik

üritusi korraldada läbi kogu

maja. Näiteks viiakse Ateenis

läbi ülipidulik Tartu kultuuriauhindade

jagamine.

Noobel sisekujundus

Nostalgiat hindavatel inimestel

tasub ära oodata ka

avara restoraniosa valmimine,

mis ulatub nii endisesse köögi-

kui kontoriplokki Ülikooli

tänava ääres. Restorani nooblis

sisekujunduses tahetakse

jälgida 1930-ndate art déco

vaimu. Näiteks tulevad seintele

mahagonpaneelid ja taastatakse

vitraažlagi. Teisele korrusele

tuleb siseterrass, millele

saab vanast Volga saalist mööda

laia treppi. Triin Kalter

Ateeni lugu

*Teada on, et 1685. aastal

kuulus Ateeni maja krunt

pastor Barthold Gummert-i

lesele.

*Pärast Tartu 1775. aasta

suurpõlengut ühendati kaks

krunti ja moodustus praegune

majaalune krunt , mille

omandas 1781. aastal Tartu

Maarja koguduse õpetaja

Theodor Oldekop. Krundile

ehitati kivimaja ja kivist kõrvalhooned.

Oldekopi näol oli

tegemist ainsa balti päritolu

mehega Tartu haritlaste

tuumikus.

*1786. aastal müüs Oldekop

maja 5500 hõberubla eest

Vaiatu mõisa Lohusalu küla

omanikule kindralmajor Gotthard

Johann von Knorrigile.

1796. aasta hindamisakti järgi

oli krundil kahekorruseline

elumaja, tall ja tõllakuur. LL


4 uudised

Eelmise nädala lõpus

toimunud rahvusvaheline

fotomaraton „Pilkases

pimeduses” tõi pildikastidega

Tartu linnameeleolusid

püüdma ligi 75

inimest.

Fotomaraton toimus ühel

ajal Tartus, Tamperes, Oulus

ja Kranjis (Sloveenias). Osalejad

pidid 6 tunniga tegema

6 fotot erineval teemal. Tartu

fotograafi de inspireerimiseks

suunati neid otsima näiteks

öist veeparadiisi, Emajõe

peegeldusi ja agulielu punase

torni all. Häppeningi ühe

Tartupoolse korraldaja Andrus

Allikvee sõnul olid suurem

osa fotohuvilistest tudengid,

aga oli ka vanemaid inimesi ja

lapsi, kes öiseks sessiooniks ka

ema-isa kaasa võtsid. Allikvee

selgitusel oli temaatika väga

lai, pildistati kõike alates raekojast

ja lõpetades Supilinnaga.

Palju pilte tehti kesklinnas,

sest see on kenasti valgustatud.

Pilku köitsid ka värviliste

õhtuste linnatulede peegeldused

jõepinnal ja mööda ei pääsetud

lummavast täiskuust.

Kuna üritust korraldanud

Tartu linnaraamatukogu ei

osanud öelda, kas või millal

kaadreid näitusel näha saaks,

siis valis Tartu Linnaleht mõne

vahvama pildi välja ja näitab

teile ka. Kõikide projektis osalenud

linnade fotodele saab

pilgu peale heita internetiaadressilwww.ihanpimee.tampere.fi

. Lehe trükkimineku ajaks

polnud võitjad veel selgunud.

Triin Kalter

linnaleht reede, 10. november 2006

Fotomaraton jäädvustas Tartu hilisõhtuseid hetki

Foto: Anary Noorem

Raeplatsi käsitööpoe asemele tuleb toidukauplus

� Linnavalitsus kinnitas Raekoja plats 11 äriruumide üürile andmiseks

korraldatud suulise enampakkumise tulemused, millega

tunnistas võitjaks OÜ Roheline Õun.

Üürileping sõlmitakse viieks aastaks. Firma plaanib hakata ruumides

müüma toidukaupu. Linnavarade osakonna majandamisteenistuse

juhataja Eva Lääne selgitusel avatakse kauplus siis, kui

uus rentnik on selleks saanud nõusoleku ka teistelt majaomanikelt.

Alates novembri algusest lõpetas omal soovil linnaga lepingu

ruumides käsitöökaupu müünud OÜ Lederlin. LL

Foto: Aare Tinn

Teatrifestivali peapreemia tuli Tartusse

� Vilde teater tõi etendusega „Gupikene” vabariiklikult harrastusteatrite

festivalilt koju grand prix’.

Juba teist aastat järjest jõudis suur auhind Vilde teatri Turu

tänava keldrisaali. Raivo Adlase lavastatud tuntud vene dramaturgi

Sigarjevi näidend on toodud Eesti oludesse. Tegu on

mõtlemapaneva looga, mis räägib armastusest ja vihkamisest,

üksindusest ja eluga toimetulekust. Lisaks tuli Tartusse ka parima

naisnäitleja tiitel, mille pälvis Piret Kuub. LL


eede, 10. november 2006 linnaleht uudised 5

foto: Rauno Volmar

Rattatee kaevik on tänaseks kilomeetrite pikkuselt sisse aetud ning esimesed tülid maaomanikega

maha peetud. Foto: Jaan Olmaru

Rattatee Tartust Tabiverre valmib tuleva aasta sügiseks

Aasta lõpuks täidetakse

Tartu linna piirist Tabiverre

suunduva kergliiklustee

süvend kruusaga ning

järgmise aasta sügisel

peaks Eesti pikimal jalgrattateel

juba sõita saama.

„Hetkel on tööjärg nii kaugel,

et teesüvend on pea kogu

pikkuses valmis. Kui tuleb

pisut külma, siis alustame

kruusa vedamist. Asfaldipanekuni

jõuame tuleva aasta suve

poole. Kogu tee pikkus on 19

kilomeetrit, kuid esimeses etapis

jäävad maatülide ja lisaraha

otsimise tõttu mõned lõigud

vahele. Lepingu järgi saab

� Linn ja Tartu ülikool otsivad

Tartule au ja kuulsust toonud

semiootiku Juri Lotmani

mälestusmärgile sobivat paika.

Vastavalt äsja määratud

tingimustele peab projekteerija

määrama kujunduse ja täpse

asukoha. Hetkel on kindlalt

teada vaid see, et roostevabadest

torudest painutatav abstraktne

skulptuur seatakse üles

purskkaevu kanti.

Linn aitab Siili uuselamurajooni tänava rajada

Tartu annab Siili uude elamurajooni tänava rajamise kulude katteks

üle 1,3 miljoni krooni.

„Linn tuleb tõepoolest kinnisvaraarendajale vastu ja aitab tänavaid

ehitada – elanikele on see ju igati vajalik,” sõnas linnamajanduskomisjoni

aseesimees Vahur Valdna. Osaühingule Fret Kinnisvara makstakse

toetussumma välja alles pärast tänava lõplikku valmimist.

Siili rajooni 17 krunti asuvad Valdna sõnul Emajõe ääres – Tartu vangla

juures Turu tänaval. Plaani järgi peaksid majad valmima 2008. aastal.

LL

järgmise aasta sügiseks asfaldi

peale ligi 11 kilomeetrit teed,”

rääkis töid tegeva AS-i Aspi

teedeehituse juhataja Taivo

Möll.

Tartu vallavanem Aivar

Soop ütles Linnalehele, et Tartust

alguse saava esimese lõigu

pikkus on neli-viis kilomeetrit

ning see lõpeb Maramaa kuivati

kandis. Rattatee jätkub

Amme jõest Erala külani ning

seejärel Lähte alevikust Kukulinna

teeristini. Edasi kulgeb

rada Äksi kiriku juurest Tabivere

taha. Tee esimene lõik ja

Lähte kant saavad ka valgustuse.

„Need lõigud saavad tuleva

„Mälestusmärk avatakse igal

juhul juba tuleval aastal, kuna

siis möödub õpetlase sünnist

85 aastat. Kogu ala projekteeritakse

kahes etapis, et rahapuudusel

saaks tehtud vähemalt

mälestusmärk,” rääkis linnakunstnik

Tiit Kaunissaare.

Lisaks kavandatakse raamatukogu

ette jalgrattaparkla

ning rajatakse purskkaevud ja

valgustus. LL

aasta sügiseks igal juhul valmis.

Taotleme raha ka vahele

jäävatele lõikudele. Ideaalvariandis

saaks rattaga Tartust

Tabiverre sõita aasta pärast,”

ütles Soop.

Projekt valmib koostöös

maanteeameti, Tartu ja Tabivere

vallaga. Piki maanteed

kulgev rada on mõeldud jalakäijatele,

jalgratturitele ning

rulaga ja rulluiskudega sõitjaile.

Mölli teada saab sellest Eesti

pikim rajatud rattatee. Tuleval

aastal lõpetatakse ka Valgast

Tartu poole suunduv üheksa

kilomeetri pikkune teelõik.

Arvo Uustalu

arvo.uustalu@linnaleht.ee

Semiootikaguru Juri Lotmani mälestusmärk otsib kohta

Lotmani terastorudest mälestusmärk.

Foto: eskiis


6

arvamus

� PLUSS

� TOIMETAJA VEERG

Ideaalset isa otsimas

Kas Hansul ja Gretel oli hea

isa? Või Lumivalgekesel?

Mõlemal suri naine ära ja

nad tõid uued naised majja, igavesed

õelused, mäletate ju küll.

Lapsed, jah, armastasid neid, aga

mõlemad mehed olid parajad

tuhvlialused.

Olete ehk ka seda kuulnud, et

mehi on nelja tüüpi. Esiteks need,

kes teevad tööd ja ei joo. Siis need,

kes ei tee tööd ja joovad. Ports

mehi on selliseid, kes napsust just

ära ei ütle, ent teevad ka tublisti

tööd. Aga pidavat leiduma ka selliseid

mehi, kes ei napsuta ega tee ka tööd. Need viimased olevat

kõige hullemad.

Missugune on tänapäeval ideaalne isa? Ilmselt see, kes

oma naist ja lapsi armastab, toob raha koju, teeb nädalavahetustel

pannkooke ja viib lapsi trenni, matkale, teatrisse,

kinno jne. Kes ei praga ilmaaegu ning kes siis, kui emadel

laste üleannetustest kannatus katkeb, suudab terve pere

Indrek Kuus

Tallinna Linnalehe toimetaja

maha rahustada. Vahest tähtpäevadel ta veidi napsitabki, aga

on siis lõbus ja mürab lastega.

Minu emapoolne vanaisa koos vanaemaga kasvatas üles

kogunisti 12 last. Ema, onud ja tädid meenutavad, et ta oli

hea isa, kuigi naps talle vanaema arvates liiga tihti meeldis.

Tööd tegi ta ka, oli sepp ja veel 80-aastaselt ei viitsinud ta niisama

unistada, vaid punus saunas korve. Kell 12 tuli tuppa

lõunat sööma. Mind kupatas pidevalt metsa sarapuukeppe

tooma, et neist korvisangasid painutada.

Minu teise vanaisa pensionäripäevad kulgesid suuresti nii,

et hommikul aeti lõug siledaks ja söödi kõht täis, siis kittel

selga, nokats pähe ja aeda askeldama. Sügisel aeti mind koos

õe ja vanematega jälle kohale, et õunad puu otsast ära tuua.

Ning siis tegi ta meist pilte. Pidudel võttis ta napsi ja esitas

seejärel külaliste soovil paar laulu.

Tegelikult ma ei teagi, missugune on ideaalne isa. Oma isa

lihtsalt on oma isa, võta või jäta. Ka see, kes joob, aga tööd ei

tee.

� Heakord meie ümber sõltub paljudest väikestest otsustest.

Tartu linnal on saanud traditsiooniks, et sügiseti aidatakse

osadel krundiomanikel puulehtedest lahti saada.

Kuigi esialgu käib jutt vaid nendest krundiomanikest,

kelle puhastusalal kasvavad nii nimetatud linna puud, on

samm seegi.

Igal juhul tunnevad nii ühistud kui eraisikud kampaania

vastu nõnda suurt huvi, et ka Linnalehe toimetusse

helistatakse ja infot ses suhtes küsitakse.

Puuleheringid algasid oktoobri lõpus ja lõpevad täna.

Keskkonnajaamades võetakse puulehti vastu kuu lõpuni.

Lugejate kirjad (tartu@linnaleht.ee)

Ebaviisakad piletikontrollijad

� Mul oli ebameeldiv kogemus

Falcki kontrolöridega 30.

oktoobril kell 12.46 Aardla

peatuses.

Sisenesid mees ja lühemat

kasvu naine – kontrollijad.

Näitasin neile pensionäri kuupiletit.

Kahjuks polnud mul

kaasas pensionitunnistust,

kuid oli ID-kaart, mille esitasin.

Kuigi olen juba mitu aastat

pensionil, ei tunnistatud

seda sõidusoodustust tõendava

dokumendina. Lisaks teatati

valjuhäälselt kõikidele sõitjatele

minu sünniaasta. Olin

� MIINUS

jänes, keda vaja karistada.

Selle looga seoses tekkisid

mul mõned küsimused ja

mõtted. 1. Kust leiab infot selle

kohta, milline on sõidusoodustust

tõendav dokument?

Bussis olevates eeskirjades

pole seda öeldud. 2. Kliendiga

suhtlemisel ei öelda kõva häälega

tervele bussirahvale tema

isikuandmeid. 3. Kas Falcki

töötajatele õpetatakse rahvaga

viisakalt suhtlema või võetakse

tööle esimene ettejuhtuv

tänavalt? Mare Põlluäär

õpetaja

Emajõe Chicagos peaks turvakaamerad iga maja seinale üles seadma.

Tartu ühel käidavamal südalinnatänaval löödi paar ööd tagasi

taas üks kohvikuaken kildudeks. Seekord jäi vandaalide teele ette

Crepp. Foto: Arvo Uustalu

Linnaleht

Väljaandja: AS Linnaleht

Aadress: Lutsu 14, 51006 Tartu

Faks: 744 1306

Trükk: AS Kroonpress

Trükiarv: 27 000

Kojukanne: Express Post

linnaleht reede, 10. november 2006

� Paistab, et mida paremaks maanteed ja

tänavad lähevad, seda rohkem inimkehasid

ja loomalaipu nonde ääri palistavad.

Möödunud nädalal toimunud järjekordses

maanteetragöödias hukkus kolm

inimest, lisaks haavatud. Täielik sõjatander,

ja seda rahu ajal.

Keegi arvas, et autojuhile paistis Päike

silma. Ei päike, kuu ega tähed saa olla avarii

põhjustajaks. Süüdi on ikkagi kehv autojuht,

kes hindab oma võimeid üle.


eede, 10. november 2006 linnaleht arvamus 7

�SUITSUPRIILT BERLIINI

Sel õppeaastal toimub

viiendat korda üleriigiline

võistlus „Suitsuprii

klass”, milles osalevad

5.–12. klassi õpilased ja

klassijuhatajad kirjutavad

alla vähemalt võistluste

ajaks tubakast loobumise

lepingule.

Kõik võistluse edukalt läbivad

klassid saavad tunnistuse

ning nende vahel loositakse

välja auhinnad, millest suurim

on klassiekskursioon Berliini.

Tartu linna koolidest registreerus

ettevõtmisele 44 klassi

1187 õpilasega, mida on mullusest

pea kaks korda rohkem.

Julgen arvata, et see näitab

noorte terviseteadlikkuse tõusu

ja enda rolli tunnetamist

tervise hoidmisel ja parandamisel.

See aitab lastel jääda mittesuitsetajaks

ja aidata pahe

küüsi sattunutel kaasõpilaste

toetusel halvast harjumusest

vabaneda.

Suitsetamisvastane näitus Lõunakeskuses

� Homseni on Lõunakeskuse juures üleval

tubakavastaste posterite näitus, mille juures on

ka suitsetamisest loobumise nõustamiskabinet.

Nõustamiskabinetis saavad huvilised infot

tubakast loobumise võimaluste ja abivahendite

kohta.

Antakse ka nõu, kuidas suitsetamist maha

jätta ja kuidas vältida selle juurde tagasipöördumist.

Samuti saab ülevaate kohtadest, kust võib

Lapsed tõotavad mitte suitsetada

Tervise Arengu Instituut

korraldas 2003. aastal uurimuse,

mille järgi enamik 10–13aastastest

tubakatooteid ei tarbi,

kuid 14–18-aastaste vanuserühmas

on suitsetajaid üle

kolmandiku. Üle 80 protsendi

13–15-aastastest noortest elavad

kodudes, kus nende juuresolekul

suitsetatakse. Noorukitel,

kellel on kodus halb

eeskuju olemas (ema, isa, õde

või vend), on kolm korda suurem

tõenäosus hakata regulaarseks

suitsetajaks, kui neil, kelle

vanematel sellist harjumust

ei ole. Just sellistele noortele

peavad mittesuitsetavad õpetajad

ja kaasõpilased eeskuju

näitama.

Arvestades, et suurema osa

oma päevast veedavad noored

koolis, on kõige parem tervisliku

eluviisiga seotud infot jagada

õpilastele koolis, seda nii

tundides kui ka koolis toimuvatel

üritustel.

Noorte küsitlemisel on selgunud,

et koolides olevat tubakavaba

elu propageerivaid reklaame

märgatakse kõige sage-

Kolmandik 14-18 aastasi suitsetab. Foto: arhiiv

damini, vähem märgatakse

neid televisioonis.

Oskus öelda “ei”

Koolis on kindlasti oluline

jagada noortele teavet suitsetamise

kahjulikkusest, kuid

sama tähtis on sisendada neile

enesekindlust, julgust ja

tahtmist sigaretist keelduda.

Lisaks sellele, kuidas endas

kindlaks jääda, tuleb noortele

õpetada konkreetsetes olukordades

käitumist. Näiteks seda,

kuidas paluda enda juuresole-

hilisema nõustamisvajaduse korral abi saada.

Suitsetamisvastase näituse eesmärgiks on

tuletada inimestele meelde tubaka laastavat

mõju nende tervisele ning teavitada, et tubakas

ei kahjusta mitte ainult suitsetajat ennast, vaid

ka tema lähedasi.

Näituse koostaja on USA organisatsioon

National Center for Chronic Disease Prevention

and Health Promotion. LL

kul mitte suitsetada.

Kampaaniad on üheks võimaluseks

teavitada noori suitsetamisega

seotud riskidest ja

propageerida tervislikke eluviise.

Alati ei pea ootama riiklikke

kampaaniaid ning iga

õppeasutus saab korraldada

ka oma ettevõtmisi ja võistlusi.

Julgustan koole pöörduma

Tartu linnavalitsuse tervishoiuosakonna

poole erinevate

teabematerjalide saamiseks.

Sirje Kree

Linnavalitsuse tervishoiuosakonna juhataja


8 uudised

UUS

Hiljuti valminud uue Sepa

ärikeskuse teisel korrusel

avati rikkaliku valiku ja soodsate

hindadega kodukaupade

pood Kodu Pluss.Valikus on

kvaliteetsed köögi-, koristus-

ja majatarbed, lauanõud,

aiakaubad, kodutekstiil, kaunistused

jm. Paljude praktiliste

kodutöödes asendamatute

abivahendite kõrval leiab

värvikaid ideid sisekujundusele

vürtsi lisamiseks. Miks

mitte muretseda lähedastele

toredad jõulukingitused just

Kodu Plussist! Hinnaklass

on väga lai, alates põnevatest

viiekroonistest leidudest ja

lõpetades kallimate sepiste ja

dekoortekstiiliga.

uues Sepa ärikeskuses!

Tuntumatest kaubamärkidest

on esindatud Tescoma,

Metaltex (köögikaubad),

Colorique (dekoorikaunistus),

Deroma (aiakaubad), York

(koristuskaubad). Kodu Pluss

on praegu pea ainus ansambli

Tanel Padar & The Sun logoga

kauba edasimüüja. Lisaks

on kaupluses hooajakaubad,

näiteks talvel hädavajalikud

lumelabidad suurtele ja väikestele,

jääkaabitsad ning

kelgud. Igal nädalal leiab

sissekäigu juurest erinevaid

soodsa hinnaga kampaaniatooteid.

Reedel on oodata näiteks

hea hinnaga küünlajalgu,

lillepotte ja termomeetreid.

Iganädalaste sooduspak-

kumiste kõrval pakub pood

oma klientidele Plussikaarti,

millele templeid kogudes saab

saja krooni ulatuses tooteid

tasuta. Erilist tähelepanu

on pööratud asjatundlikule,

paindlikule ja sõbralikule

teenindusele. Kuigi hinnaklassi

poolest sobib kauplus

väga laiale tarbijarühmale, on

klienditeeninduse eesmärk

täita iga kliendi soovid. Uut

kaupa lisandub igal nädalal!

Kodu Pluss OÜ

E–R 9–18, L 9–16, P 10–15

Turu 45b, Tartu

Tel: 588 296 806

E-post: info@kodupluss.ee

Vasta vatud Eikunagimaa

on põnev koht laste

sünnipäevapidudeks.

Stiiliüritusi täiendavad

toredad mängud.

Valida saab erinevate teema-

ja stiilipidude vahel, kuid

oodatud on ka sellised mängulusti

täis lapsed, kes eriteemadest

ei hooli. Eikunagimaa ühe

looja Tene Mahlapuu sõnul on

koht mõeldud kuni kümneaastastele

pidulistele. Päris pisikesed

võivad valida näiteks Sipsiku

või Mõmmi peo vahel, üle

nelja aasta vanustele pakutakse

aga mereröövlite, koletiste,

prinstesside või lumivalgukese

stiilis pidusid. Esialgu saab

korraldajatelt kostüümi ainult

sünnipäevalaps.

Lastega tegeleb korraldaja,

kes mängib nendega teemakohaseid

mänge ja hoolitseb,

et neil oleks meeldejääv pidu.

Sünnipäevale võivad jääda ka

lastevanemad, kes saavad seni

kõrvaltoas kohvitada, kuni

lapsed lustivad. Torti-mahla

saab tellida kohapealt, kuid

kaasa on lubatud võtta ka oma

linnaleht reede, 10. november 2006

Digi-TV jõuab Tartusse

Tartu ja teised Lõuna-Eesti elanikud saavad alates detsembrist

nautida maapealse leviga digitaaltelevisiooni, mis lubab head pilti ka

väljaspool Starmani kaabellevi.

AS Levira on teenuse proovimisega Valgjärve telemastis juba

algust teinud. Firma arendusdirektori Indrek Lepa sõnul võimaldab

Valgjärve saatejaama käivitamine pakkuda uudset televisiooni nii

Tartu, Põlva, Võru kui ka Valga maakonna elanikele. Teenust hakkab

osutama Starmani ja Levira ühisfi rma Eesti Digitaaltelevisioon. LL

Riia maanteel avas uksed laste fantaasiamaa

Eikunagimaa lastepidu. Foto: Arvo Uustalu

söögikraami.

Eikunagimaa loojate sõnul

sai asi alguse isiklike vajaduste

tõttu. Otsides oma lastele

ideaalset sünnipäeva pidamise

paika, oldi sunnitud tunnistama

pakkumiste kesisust. „Sellist

kohta, kus stiiliüritusi korraldada,

Tartus polnud. Män-

gutubades käiakse niigi, karneval

jääb lapsele kauaks meelde,”

selgitas Mahlapuu. Mängutubadest

eristabki Eikunagimaad

läbimõeldud programm. Iseseisvaks

tegutsemiseks palju

mänguasju muretsetud pole.

Triin Kalter

triin.kalter@linnaleht.ee


kolm

linna

Isane peab suutma

emast veenda, et ta

pole suvaline lillekesega,

vaid et ta on tõesti tubli

ega kao kusagile.

kas inimestel on

loomadelt on mida-

“See,

gi õppida või mitte,

sõltub eelkõige õppijast,” kinnitab

zooloog Aleksei Turovski

– mees, kes teab loomadest

peaaegu kõike. “Aga seda võib

küll öelda, et emast viljastanud

isane ei ole loomade seas automaatselt

issi.”

Isaste rollid loomariigis

on väga mitmekesised, räägib

Turovski. “On isaseid, kes

ei näe mitte iialgi oma järglasi

ja kes ei tunne nende pärast

üldse muret. Neile on põhiline

seks ja ainult seks,” muigab ta.

“Samuti on küllalt loomi, kelle

puhul hoolitsevad isased üksi

oma järglaste eest.”

Näiteks putukatel, kes on

elu jooksul vaid üks kord seksuaalselt

aktiivsed, piirdub

isaste putukate roll emaste

võrgutamisega ja nende puhul

pole seda üldse vähe, sest varsti

pärast seda nad surevad,

räägib Turovski. “Isaks olemisest

ei saa nende puhul juttugi

olla. Samas – kui isane suudab

emasele, kes valib oma tulevaste

laste pärilikkust, tõestada,

et tema genotüüp on mida-

toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.ee

Tuntud inimesed laulavad “Mürakarude” plaadil lastelaule

n Tuleval nädalal näeb ilmavalgust

lastelaulude plaat “Mürakarud”,

millele on oma hääle

andnud 20 tuntud Eesti meest

ja naist. Plaadil on 20 laulu.

Laulusõnade autorid on Leelo

Tungal, Ott Arder, Ira Lember,

Joel Sang, Olivia Saar, Manivald

Kesamaa ja Helgi Muller.

gi väärt, siis sellest ju isadus

algabki,” tõdeb ta.

“Loomariigis tähendab isaks

või emaks olemine enamvähem

eduka konkurentsistrateegia

edasiandmist oma järglastele.

Konkurents on määratav

selle järgi, kui kindlalt suudab

üks või teine loom oma

populatsiooni suurendamist

ning järgnevate põlvkondade

fertiilsust kindlustada. Ma

usun, et inimeste puhul pole

selles osas midagi teistmoodi,”

ütleb Turovski ja elavneb.

“Teate, väljend “investeerime

lastesse” on vist kõige bioloogilisem

asi, mida ma üldse viimase

15 aasta jooksul kuulnud

olen! Muidugi investeerime!

Mida? Oma genofondi. Kindlustame

oma tulevikku!” Seejuures

Turovski suisa hüüatab.

Ahvide hellus:

pai ja õhumusi

“Püsisoojaste puhul, kelle

kehatemperatuur ei sõltu

välistemperatuurist, on isad

väga tublid, eriti just linnuisad,”

räägib zooloog innukalt. “Lindude

klassis on 171 sugukonda,

neist 151 on monogaam-

Viiside autor on Venno Loosaar

ning saateseaded on teinud

Ain Varts. Laulavad Hannes

Iga isane pole issi!

sed liigid, kus partnerid valitakse

eluks ajaks. Need liigid

isside hoolitsuseta ellu ei jääks.

Röövlindudel on see kohe

kindlasti nii – neil on toidu

varumine kõige raskem, iial ei

tea ju, kas saak jookseb eest ära

või mitte,” laiutab ta käsi. “Siis

on eduka paljunemise pan-

Muide, isased

õpivad tavaliselt

kiiremini kui

emased, aga

üldkokkuvõttes

vähem.

diks isase aktiivne ja veendunud

käitumine. Lisaks vajavad

noored röövlinnud väga pikka

õpetamisperioodi, sest kõik

see aeg, mil ema on munadel

või linnupoegadega pesas, toidab

issi kogu peret üksinda.”

Aga mis siis saab, kui issid

lubavad kodunt lahkudes

tagasi tulla, aga tegelikult ikkagi

ei tule? “Nojah, elus tuleb

nii mõndagi ette. Aga isane

Võrno, Peeter Volkonski, Hele

Kõre (pildil), Indrek Ojari, Kirsti

Timmer, Tarvo Krall, Sepo See-

peab suutma emast varakevadel

veenda, et ta ei ole niisama

juhuslik 8. märtsil lillekesega

ukse taha sattuja, vaid et ta on

tõepoolest tubli ega kao kuskile.

Valiku teevad aga emased.

Kui valik osutub valeks,

valib ta uuesti. See toimub

väga resoluutselt, vale valiku

puhul ei jää pojad ka ellu,” räägib

Turovski noomival häälel.

“Looduslik valik korrigeerib

emase valed otsused.”

Imetajate seas on Turovski

sõnul suurepärased isad ahvid.

“Pärisahvilisi on üle saja liigi,

praktiliselt kõigil neil liikidel

on isased suured ja domineerivad

– grupi üldjuhiks on ikka

mõni isasloom. Kõik isased

kaitsevad üldjuhul oma grupi

lapsi, hoolitsevad nende eest,

ent vahel kasutavad neid ära

ka. Näiteks kui suured ahvid,

poliitikud, vaidlevad, siis need,

kes ei taha enam vaielda, haaravad

endale pisikese ahvilapse

sülle ning kõik teised isased

jätavad ta kohe rahule. Isa hakkab

siis üldiselt last paitama –

eks sealt pärineb inimestegi

pai tegemise komme,” jutustab

zooloog. “Muide, õhumusi

man, Priit Valkna, Venno Loosaar,

Madis Malk, Evelin Pang,

Rauno Pehka, Priit Võigemast,

Maarja Tali, Anti Kammiste,

Andero Ermel, Katrin

Pärn, Kristjan Hirmo,

Jan Uuspõld ning

Sofi a Joons.

BNS

pärineb ka ahvidelt. Õhumusi

taevajumalustele saatmine

on olnud kombeks juba väga

varajastest antiikaegadest. Seega

on see muidugi meie eelkäijatelt

pärit. Pärisahviliste seas

näitab see, et hoolitseva ahvi

huuled on parajalt niisked, et

saada teise ahvi kasukast kätte

kõik kirbud.” Mõelgem siis

sellele, kui järgmine kord kallimale

õhumusi saadame!

Loomad oma

lapsi ei karista

Aga ka teiste imetajate kommetest

saab inimene üht-teist

kõrva taha panna. Näiteks

koerlased on Turovski sõnul

väga truud isad, kes toidavad ja

kaitsevad oma kutsikaid ning

õpetavad neile trikke ja tarkusi.

“Loomad oma väikseid poegi

ei karista – neid keelatakse.

Karistuses on inimlikus mõttes

alati mingi seos kättemaksuga,

loomadel pole aga selliseks lolluseks

aega. Nad keelavad –

see on zoopedagoogikas äärmiselt

tähtis võte. Et last hästi

kasvatada, peab laps selgelt

aru saama, mille pärast teda

keelatakse. Pole mingit mõtet

linnaleht reede, 10. november 2006

Foto: EPL

Issi-tiitli väljateenimiseks

peavad

papad lastega ka iga

päev tegelema.

Illustratsioon: Piret Raja

karistada või keelata last pool

tundi pärast pahategu. Lihtsalt

keelamise pärast loomad

ei keela,” teab ta. “Ja lapsed, kes

ema-isa keelust üle astuvad,

tavaliselt erinevate ohtude tõttu

kaua ei ela.”

Keelamise võtted olevat aga

koerlaste puhul selgelt emaisa

vahel ära jaotatud. “Isane

hunt võib poegadele öelda

“urr”, võib käpaga, rinnaga

või koonuga lükata mingisugusest

ohust eemale. Aga isased

ei või kasutada lõugu ja

hambaid – seda teevad emased,

muidugi häääästi õrnalt,”

venitab Turovski. “Tõsi, isased

võivad keelata juba teismeeas

järglasi. Siis pole nad enam

päris lapsed, vaid hierarhias

madalaimal astmel asetsejad,

isad peavad neile nende positsiooni

selgelt ja valutult kätte

näitama. Üldiselt – huntide ja

rebaste pubekate puhul on isadel

väga palju tegemist ja teismeliste

elu on muidugi väga

raske,” itsitab ta. Muide, isased

õpivad Turovski sõnul tavaliselt

kiiremini kui emased, aga

Loe edasi pöördel >>


B2 kolm linna toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.ee


eede, 10. november 2006 linnaleht toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.ee kolm linna B3

Auto puhtaks käsitsi või masinate abiga?

Ehkki auto läheb praeguse

ilmaga ruttu poriseks,

tasub seda siiski aeg-ajalt

pesta – muidu kevadel ei

saagi seda enam puhtaks.

Repro: arhiiv

Kiireim viis auto puhtaks

saada on viia see

automaatpesulasse, kus

pesu kestab vaid loetud

minutid. Aga äkki harjad

kriimustavad värvi ning

käsitsi pestes saab auto

puhtamaks?

Eeskujud

Kus te autot pesete?

Raido Rüütel,

rallisõitja ja autoasjatundja

“Ma ei ole väga korrektne

autoomanik, põhimõtteliselt

pesen autot suhteliselt

harva. Ma valin

juba auto värvi sellise, mis

eriti mustust välja ei näita,

näiteks hõbehalli tooni.

Mida tumedam värv,

seda rohkem pori sealt paistab. Kõige sagedamini

pesen autot ise, aga käin automaatpesulas

ka üsna palju, sest seal saab auto kiiresti

puhtaks. Käsipesuteenust kasutan väga

harva.

Kindlasti harjad kriibivad värvkatet. Olen

käinud Statoili jaamades, kus on survepesu,

see hõõrub samuti liiva- ja tolmuosakesi mööda

autokeret laiali, aga sama teeb ka käsipesu.

Ega auto värv kesta nagunii igavesti. Ainult

et harjad on ilmselt autokerele tõesti kõige

ebatervislikumad.

Autoinimesena ei maksa mulle midagi oma

käed märjaks teha ja ise oma aias autot pesta.

Autopesu on tegelikult nauding!”

Hinnainfo

Kui palju maksab auto masinpesu?

n Tallinnas Petra pesutänaval 110–135 krooni

n Tallinnas SRD autopesulates 70–125 krooni

n Statoili jaamades üle Eesti 110–135 krooni, v.a

Tallinnas n Petrooleumi pesutänaval 160–185

krooni

Kui palju maksab auto käsipesu?

n Tallinnas Rävala autopesulas 130–200 krooni

n Tallinnas OÜ Värvilised autopesulates

130–250 krooni

n Tallinnas ja Tartus Jazzi kiirkäsipesulates

180–220 krooni

n Tallinnas SRD autopesulas 135 krooni

Indrek Madar,

sõidukoolitaja

Mõned autoasjatundjad soovitavad

vähemalt talvel eelistada

leotusega käsipesu. Samas

on ka harjadega automaatpesulas

leotusprogramm, mis

eemaldab autole kleepunud ja

kuivanud soola, liiva, õli, tahma,

kummi, pigi ja muu mustuse.

Mida harvem autot pesta,

seda kauem peaks seda leotama,

kuid masin ei oska vajadust

ise hinnata. Seetõttu pritsitakse

mõnes masinpesulas

auto ka käsitsi vastava

“Mina pooldan käsipesu,

sest sellega saab auto

kõige paremini puhtaks.

Minu nägemist mööda

säilitab käsipesu võrreldes

harjapesuga autot

kõige paremini ega kahjusta

nii palju auto värvi.

Peale selle olen ise kogenud, et käsipesu teeb

auto paremini puhtaks.

Autot pesen, ütleme nii, kuidas kunagi.

Suvel on olnud perioode, kui saab autot väga

sagedasti pestud, talvisel ajal võib-olla mitte

nii sagedasti. Liberadadel peseme päris tihti

autosid ise. Väljas veega pesemine on suvel

mugavam kui talvel.

Praegu on tõesti selline aeg, et paar minutit

ja otse pesulast tulnud auto on jälle porine.

Kui aga ühel hetkel pori ja kõik muu nõgi paakub

auto külge, on seda hiljem küllalt keeruline

puhtaks saada. Soovitan aeg-ajalt ikka auto

puhtaks pesta, mitte sõita kevadeni ja alles siis

pesta.”

n Tallinnas Tondi ärikeskuse käsipesulas

170–250 krooni

n Tallinnas Spectra autopuhastuse

käsipesulas 180–275 krooni

n Tartus Sõbra autopesulas 90–130 krooni

n Pärnus Raba autopesulas 180 krooni

kemikaaliga üle. Paraku kardavad

paljud autoomanikud,

et harjad või tugev veesurve

võivad auto värvi kriimustada.

Lisaks kipub automaatpesula

läbinud sõiduki lõppviimistlus

ikkagi autoomaniku enda

teha jääma – nii võib näha

pesulast välja sõitnud puhtaid

autosid, mille omanikud, elegantsetes

riietes härrasmehed

või daamid, aknaid paberiga

kuivaks pühivad. Talvel miinuskraadidega

pesulas käies

on eriti tähtis ka uksevahed

korralikult kuivaks saada, sest

muidu võivad need kinni jäätuda.

Käsipesulas

pesemine võtab

kauem aega ning

peaks olema tõhusam.

Käsitsi pestes saavad

puhtaks ka need kohad,

kuhu pesula harjad

või veejoad ei ulatu.

Lisaks tehakse puhtaks

klaasid ja jalamatid.

Põhjalikkus maksab

Talvine autopesu on käsipesulas

mitmeetapiline. Esmalt

pihustatakse autole leotuspesuainet.

Pärast paariminutist

toimimist pestakse lahtiligunenud

pori surveveega maha.

Kui nähtavale tulevad asfaldiplekid,

pritsitakse neid vastava

plekieemaldiga. Mõni minut

Spark

Kallis

Kaie!

Õnnitleme Sind uue

CHEVROLET SPARK’i

ostu ning ülikooli

astumise puhul!

Sõbrad keskkooli päevilt

• tasuta konditsioneer

• soodushind al. 114 000.–

• liisingu sissemakse 0%

hiljem loputatakse seegi surveveega

maha. Alles siis pestakse

auto šampooniga, loputatakse

üle puhta veega ja kuivatatakse.

Soovi korral kaetakse

auto vahaga, mis annab sõidukile

veel värskema välimuse

ning ühtlasi kaitseb sõiduki

keret pori, päikesekiirguse ja

muude kahjulike mõjude eest.

Käsipesu on masinpesust

kallim ja sõltub sellest, kui

põhjalikult autot pestakse.

Näiteks Rävala autopesulas

Tallinnas maksab sõiduauto

käsipesu, mis sisaldab eelpesu,

pesu hooldava šampooniga,

autokere kuivatamist ja vedelvahaga

katmist, 130 krooni.

Sõiduauto põhjalik käsipesu

aga, mis lisaks eeltoodule

sisaldab ka mustuse ja tõrva

leotust, velgede pesu, jalamattide

ja ukseavade puhastamist,

rehvide pesu ja akende

puhastamist, maksab seal

200 krooni.

Ka OÜ Värvilised Tallinna

autopesulates maksab lihtne

leotuspesu 130 krooni, aga

kui teenusele lisandub ka kuivatusvahaga

katmine, on hind

175 krooni. 250 krooni tuleb

välja käia siis, kui paketti kuulub

pigieemalduspesu – kahekordne

mustuse leotamine

ning pigitäppide eemaldamine.

Mida suurem auto, seda

rohkem peab tavaliselt sel-

Kütusekulu: 6,9/4,2/5,2 l/100 km. CO ² heitmed 127 g/km.

www.chevrolet.ee

le pesemise eest välja käima.

Näiteks Jazzi Tallinna ja Tartu

kiirkäsipesulas maksab sõiduauto

välipesu 180 krooni.

Maht universaali omanikud

peavad selle teenuse eest välja

käima 200 krooni ning maasturi

omanikud 220 krooni.

Kolm pesuprogrammi

Ka automaatpesulates saab

valida mitme pesuprogrammi

vahel. Statoli pesulates on

valikuid kolm: põhipesu, põhipesu

vahaga ning põhipesu

vahaga ja põhjapesu. Põhipesu

koosneb eelleotusest, survepesust

või harjapesust olenevalt

pesula tüübist (Statoilis on

harjadega ja harjadeta pesulad),

rataste pesust ning kuivatamisest.

Autopesu kestab vaid

viis kuni seitse minutit. Tallinnas

Petrooleumi teenindusjaamas

asuvas pesutänavas pestakse

sõidukeid nn konveiermeetodil

ja tänu sellele kestab

seal pesu ainult kolm minutit.

Kolm pesuprogrammi on ka

Petra pesutänava masinpesulates.

Masinpesulas võib pesu

hind sõltuda auto suurusest.

Näiteks SRD autopesulates

peavad harjapesu teenuse

valinud autoomanikud, kui

nende sõiduki kõrgus on üle

2,25 meetri, maksma 10–15

krooni enam kui sellest piirist

madalama auto omanikud. LL

Tallinn: ASCAR, Peterburi tee 1, tel 620 0900; PLEIONE, Ehitajate tee 122, tel 659 9499; Pärnu: ASCAR, Tallinna mnt 89a, tel 443 3374;

Tartu: PLEIONE, Turu 47, tel 730 1367; Jõhvi: VIKING MOTORS IDA-VIRU, Lääne 1b, tel 337 7022


toit

Sushikokk vabal ajal jaapani toitu ei söö

Hea restorani personal võtab iga tööpäeva kui oma esimest, ütleb kokk Toomas Lember.

Kahel aastal järjest parima

etnilise restorani

Hõbelusika vääriliseks

hinnatud Sushihouse’i peakokk

Toomas Lember soovitab

köögis toimetajatele retseptide

järgimise asemel rohkem

ise eksperimenteerida.

Kui pikad on peakoka

tööpäevad?

See sõltub muidugi täiesti

kohast ja graafi kust. Need võivad

vabalt venida 14–15-tunniseks.

Peakoka töö ei tähenda

tänapäeval enam nii palju pliidi

ääres tegutsemist, kuivõrd

paberitööd ning kontoris istumist.

Pean näiteks graafi kuid

koostama ning tooraine tellimustega

tegelema. Üha vähem

aega jääb eksperimenteerimiseks

ning ise klientidele süüa

tegemiseks, kuigi iga päev üritan

ikka köögis käed külge

panna.

Praegu on kokkadest muide

täielik puudus, nii et tuleb

lihtsalt võtta poisid tänavalt ja

nad välja õpetada. Paljud head

noored tegijad lähevad lihtsalt

välismaale. Sushikokkadega

on veel eraldi teema – neid ju

koolidest ei tule.

Laialt on levinud teadmine,

et mehed on paremad

kokad kui naised. Ka enamik

tuntud kokki on meessoost.

Miks?

Mina isiklikult arvan, et

kokaamet polegi naiste jaoks.

Oma kogemuse põhjal võin

öelda, et mehed on julgemad

eksperimenteerijad, mis tuleb

selles ametis ainult kasuks.

Lisaks on tegemist füüsiliselt

tohutult raske tööga, tihti

tuleb veeta 15-tunniseid tööpäevi

kuumas köögis. Kuna

aeg kulub töötegemisele, siis ei

jää aega eriti palju üle pereeluga

tegelemiseks.

Kuidas sa üldse kokaks said?

Kui nüüd ausalt öelda, siis

ma ei tahtnud sõjaväkke minna

ning õppimine oli pääsetee.

Aga toidutegemise vastu

olen kogu aeg huvi tundnud.

Alustasin sellisest kohast nagu

Peetri Pizza (muigab). Enne

Sushihouse’i töötasin itaalia

köögi alal, aga tundsin, et see

pole ikka päris minu asi.

Mis sind siis

jaapani kööki viis?

Kuus aastat tagasi, kui

Su shihouse loodi, oli Eestis

selle koha peal tühi maa. Sushist

ei teadnud keegi midagi,

meile jõudis see mujal maa-

ilmas väga levinud toit ikka

üsna hiljuti. Sushihouse’i looja

on suur Jaapani-huviline ning

õpetas meid ise välja, kusjuures

see toimus kuskil kontorihoones,

kus oli väike õppeköök.

Praktiseerima hakkasime

Stockmannis inimestele

värsket sushit tehes. Restoran

eksisteerib nüüd kolm aastat.

Jaapanis me küll õppimas ei

käinud – seal oleksime ilmselt

pidanud algul kaks aastat köögis

riisi pesema, siis oleks ehk

nuga ka kätte antud.

Ütlesid, et kuus aastat tagasi

ei teadnud Eestis keegi

Kuna kokatöö on

füüsiliselt väga

raske, leiab Toomas

Lember, et naistel

pole kööki asja.

Foto: Albert Truuväärt

sushist midagi. Kuidas meie

sushikultuur aastatega

arenenud on?

Nüüd pakuvad sushit kõik

söögikohad. Kui varem tulid

inimesed meie juurde koolitusele

ning kümnest ehk kaks

olid varem sushit proovinud,

siis nüüd on vastupidi. Inime-

sed üritavad seda koguni ise

kodus valmistada.

Levinud on arvamus sushist

kui kalatoidust. See on hoopis

riisitoit! Sushit võib valmistada

näiteks maasikatest või hoopis

millestki magusast, eksperimenteerida

võib kõigega. Ise

armastan sushi valmistamisel

palju toorjuustude ja ürtidega

eksperimenteerida. Üks

viga, mida sushit süües tehakse,

on suupiste sojakastme sisse

ärauputamine. Siis pole ju

vahet, millega sushit valmistada,

nii tunned ainult kastme

maitset!

Sushi on Eestis endiselt päris

kallis. Aasias kuulub see odavate

toitude ritta, seda võib

koguni kiirtoiduks nimetada.

Ka mujal Euroopas ei maksa

see nii palju. Osaliselt tuleb

see Eesti tooraine hea sushi

jaoks sobimatusest. Tellime

kala Euroopast, vanasti tuli see

koguni Jaapanist. Ja trenditoidud

ongi tavaliselt pisut kallimad.

Kokkadest on

täielik puudus

– tuleb lihtsalt

võtta poisid

tänavalt ja nad

välja õpetada.

Kas valmistad ka vabal

ajal kodus jaapani toite?

Ei, sushit ma pärast tööd

küll ei söö (naerab)! Tegelikult

söövad kokad nagu normaalsed

inimesed. Ma usun,

et ka tippkokad teevad endale

hommikul näiteks singivõileiba.

Minul endal valmib kaheksakümmend

protsenti toitudest

wok-pannil. Mõnikord

rändavad ahju ka friikartulid.

Tõsi, viimasel ajal ma siiski

päris kiirtoitu ei söö. Kui sõbrad

väga tahavad sushit teha,

olen konsultandina juures.

Kas on ka selliseid asju,

mida sa üldse ei söö?

Osa asju on kindlasti lasteaiast

jäänud. Piima-aedviljasupp

mulle kohe kindlasti

ei meeldi. Enamikku asju ma

ikkagi söön, näiteks ühestki

kalatoidust ma küll ära ei ütle.

Saarlaste värk.

Kui oluline on üldse

restoranis toit ning kui suurt

rolli mängib atmosfäär ja

teenindus?

Inimesed käivad restora-

Hoia kokku

Tühja kõhuga ei

tasu poodi minna

– siis jõuab ostukorvi

tavaliselt palju üleliigset

ja ebavajalikku.

nis ikkagi toidu pärast. Mina

hoiaksin pigem kokku interjööri

kui kokkade ja teenindajate

pealt. Tegelikult on ettekandja

või kelner see müügimees,

kes pakutava kliendile

meeldivaks teeb. Isegi väga

heasse restorani ei taha klient

minna, kui ettekandjad seal

pirtsakalt käituvad. Samas

võib hea teenindaja ka väikeste

puudujääkidega toidu sööjale

nii meeldivaks teha, et too

tuleb teine kordki tagasi.

Uusi kohti tehakse meeletult,

ent püsima jäävad need,

kus personal võtab iga päeva

kui esimest ning pingutab

maksimaalselt.

Kas kokkade kohta

saab üldse öelda, et üks

on parem kui teine?

Kokkasid on tavaliselt kahte

tüüpi ning seda võib öelda

koha järgi, kus nad töötanud

on. Suurtes restoranides on

igaühel oma vastutusala, näiteks

segab mõni kokk terve

päeva ainult kastmeid. Samas

väikestes, ühe-kahe inimesega

kohtades kasvavad kokad,

kes suudavad korraga viit pliidil

olevat potti jälgida. Kui nad

siis suurema personaliga kohta

tööle panna, üritavad nad

kogu töö endale rabada, sest

on harjunud kõike ise tegema.

Neid kaht tüüpi on küll keeruline

võrrelda. Ise kuulun teise

tüübi alla ning tahan kõike

ise teha. Sushikoka töös muide

on oluline roll ka suhtlemisel.

Suhikoka köök ongi tema letitagune

ning temaga võib rääkida.

Sushibaaris ei tohi igav

hakata isegi siis, kui sinna üksi

minna.

Kindlasti oled mõelnud

ka päris oma restorani

avamisele. Millal see juhtuda

võiks?

Eks see ole iga koka unistus.

Kõik mõtlevad, miks rügada

kellegi teise heaks, kui sama

võib teha enda äraelatamiseks.

Praegu ma veel konkreetseid

plaane ei pea. Tulevikus on

kõik võimalik.

P. S. Tegelikult ei ole Sushihouse

üldse enam Sushihouse.

Sushibaar Sushihouse asub

juba nädal aega avatud keldris,

trepist üles jääv osa kannab aga

lihtsalt nime House. Seda seepärast,

et ülakorrusel ei pakuta

pelgalt sushit, vaid seal asuvad

sigarituba, veinibaar ning fi ne

dining’u osa.

Malle Koido

malle.koido@linnaleht.ee


eede, 10. november 2006 linnaleht toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.ee toit B5

Värske sisu

värskes pakis!

UUS

Solo mahlad ja nektarid on eestimaalasele tuttavad

ja keeltmööda juba üle kümne aasta. Sellest sügisest

on Solo tooted uues keeratava korgiga saledas tetrapakendis.

Valikusse kuuluvad apelsinimahl, õunamahl ja

tomatimahl, troopiline nektar 10 viljast ning apelsini-virsikunektar.

Apelsini- ja õunamahlale on lisatud

C-vitamiini täpselt nii palju, kui seda oleks värskeltpressitud

mahlas. Tomatimahlale lisavad vürtsi

ning aitavad seedimist ergutada seller ja valge pipar.

Troopilisse nektarisse on kätketud 10 puuvilja rikkalik

maitsebukett. Apelsini-virsikunektar on ühtaegu

nii ergutav-toniseeriv kui ka sametiselt mahe.

Solo mahlatoodete tootja on VIP-Juicemaker Oy

Soomes, kes kuulub Euroopa juhtivaks mahlatoodete

ja karastusjookide tootjaks pürgivasse kontserni

Refresco Holding B.V.

Alco Stop

teeb pea korda

Alco Stop on alkoholivaba värskendav

jook, mis on mõeldud

joomiseks järgmisel hommikul

pärast pidu. Virgutava toime

tagavad joogis sisalduvad mesi,

glükoosisiirup, B-vitamiinid ja

merivaikhape.

Kosutavat hommikujooki valmistab

kodumaine tootja Liiwi

Heliis ning see on saadaval hästivarustatud

poodides. Pooleliitrine

pudel maksab poes ligi 23 krooni.

Alco Stop – leevenduseks

pärast pidu!

UUS

����

����������������������������������

���������������������������������������������������������������

���������������������������������������������������

�����������������������������������������������������������������������������������

���������������������������������������������������������������������������


B6

toit

Apteek vürtsiriiulis

n Piparmüntisoovitavadnakkuslikekõhuhädade

puhul

isegi tohtrid.

Piparmünditee

vaigistab

Foto: EPL

ka valu, tugevdab südametegevust,

ergutab vereringet, maksa

talitlust ja sapi eritumist. Ja

mis kõige tähtsam – piparmünditee

on väga maitsev.

n Meliss aitab unetutel ilma

tõsiste unerohutablettideta

magama jääda.

n Majoraan, see vorstimaitseaine,

aitab teena unetuse ja

kõhuvaevade puhul. Abi saab

sellest ka bronhiidi korral.

n Must pipar on abiks kõigile

kaalulangetajatele, sest see

soodustab seedimist.

n Basiilik toimib kerge rahustina

ning paneb neerud paremini

tööle. Abi olevat sellest

ka nohu ja külmetushaiguste

puhul.

n Tšilli, mis suures koguses

pisarad silma toob, aitab aga

valu vastu. LL

Must tee vähendab

ilmselgelt stressi

n Briti teadlased said hiljaaegu

järjekordse kinnituse tee kasulikkusest.

Nimelt olevat värske

meeste seas läbi viidud uuring

tõestanud, et korrapärane teejoomine

vähendab stressi.

Reuters/LL

toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.ee

Ingver on üks populaarsemaid

maitseaineid üle kogu maailma.

Lisaks suurepärastele

maitseomadustele suudab see

juurikas ravida pea sadat häda.

Fotod: Bulls

linnaleht reede, 10. november 2006

Ingver peletab gripi

Tuntud nõelravitohtri

Heino Tiigi kinnitusel aitab

ingverijook igasugustest

talvistest viirustest kiiresti

jagu saada. Ingver on

tema sõnul üleüldse üks

paremaid loodusravimeid.

“Ingverit tuleb nautida gripiviiruse

kahe esimese haigusetapi

ajal,” ütles Soomes elav ja

töötav nõelraviarst Heino Tiik

Soome YLE terviseuudistele.

“Paranemisel saavad määravaks

esimesed kümme kuni

kakskümmend tundi. See aeg

paneb paika, mis suunas viirus

arenema hakkab,” õpetas

Heino Tiik. Ta lisas, et õigesti

valmistatud ingverijook aitab,

kuna see ajab inimese kiiresti

ja tugevalt higistama.

Mõjub nagu pits viina

Heino Tiik annab lahkelt ka

imelise ja kiirelt raviva ingverijoogi

retsepti. Joogi valmistamiseks

on vaja kolme liitrit

vett, kolme rusikasuurust ingverijuurikat,

kahte-kolme sidrunit,

üks kuni kaks detsiliitrit

jämedat suhkrut ja umbes

kahe teelusika jagu terveid

nelgiseemneid. Ingverijuurikaid

müüakse kõikides suuremates

ja hästi varustatud toidukauplustes.

Tervisejoogi valmistamine

algab koorimata ingverijuurikate

(mis on tegelikult taime

risoom) riivimisest. Kui riivimine

tundub tüütu, siis võib

ingveri ka mikseriga jahuks

purustada. Seejärel võta suurem

kauss, pane sinna purustatud

ingver, lisa vesi ning sega

kõik korralikult läbi.

Edasi läheb vaja sõela, väga

puhast köögirätikut või tihedat

marlit ning veel üht kaussi.

Vala nüüd segatud ingverijahukört

läbi sõela teise kaussi.

Korda protseduuri seni, kuni

ingver enam vees ei eristu.

Seejärel kalla sõelale kogunenud

ingverimass rätikule,

keera see kompsu ja leota

kausis olevas mahlas nii, et

vedelik imeks endasse viimasegi

ingveriaroomi. Korda

vajaduse korral sedagi toimingut.

Seejärel viska läbileotatud

ingverimass minema.

Nüüd lõika sidrunid pooleks

ja pressi neistki mahl ingverijoogi

sekka. Maitsesta suhkruga,

kuid lisa seda ettevaatlikult,

vastavalt oma magusataluvusele

(proovida tasub ka

suhkruta – toim.).

Kõige lõpuks lisa mahlasegule

nelgid.

Ingverimahl on Heino Tiigi

sõnul õigesti valmistatud, kui

see tekitab kohe pärast allaneelamist

rindkeres mõnusa

sooja tunde. Paljude arvates

on see soojus isegi kõrvetav,

kuid mitte ebameeldiv. Kuigi

Tiigi hinnangul aitab ingveri-


eede, 10. november 2006 linnaleht toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.ee toit B7

kiiremini kui tabletid

jook kõige paremini, kui seda

viiruse saamise esimestel tundidel

juua, on sellest abi ka hiljem.

“Kui haigus on sind juba

maha murdnud, tasub ingverimahla

siiski teha ja juua, sest

see kiirendab tervenemist,”

lubab Tiik.

Värske või kuivatatud?

Keskmine eestlane ei pruugi

küll ingverist kui maitseainetaimest

midagi teada, kuid

ometigi oleme me kõik selle

maitsega tuttavad juba lapsest

peale. Ingverita pole lihtsalt

ükski piparkook päris see õige.

(Muide, piparkoogi leiutamise

au kuuluvat ühele 2400. aastal

e.m.a elanud Rhodose leivameistrile.)

Lisaks piparkookide maitsestamisele

kasutatakse ingverit

nii idamaades, Austraalias,

Ameerikas kui ka Euroopas

ohtralt kookide, magustoitude,

praadide, suppide ning jookide

maitseomaduste ilmestamiseks.

Ja mitte ainult – ingverijuurikas

kõlbab ka ise süüa,

nii toorelt kui küpsetatult.

Viilutatud ja pannil hakklihaga

praetud ingver meenutab

natuke kartulit, kuid on tugevama

maitse ja värviga ning

krõmpsub seejuures mõnusalt

hamba all.

Muide, kuivatatud ja värske

ingver maitsevad täiesti erinevalt

ning sellepärast ei saa

retseptides ühte teisega asendada!

Kuna ingverit on kasutatud

juba aastatuhandeid, siis

on ammustest aegadest teada

ka selle raviomadused. Ingver

aitab külmetuse, kõhuhädade

ning ka reuma puhul. Viimasel

ajal on ingveri raviomadustele

kinnitust andnud arvestatavad

teadusuuringud. Näiteks

on tõestatud, et teatud ingveris

olevad ained kiirendavad toidu

seedimist ning ergutavad

maomahlade eritumist. Juurikat

kasutataksegi (tähelepanu,

kaalujälgijad!) söögiisu tõstmiseks

ja ainevahetuse kiirendamiseks.

Meremeeste unistus

Jahvatatud ingver (940–

2000 mg) aitab aga ennetada

merehaigust ja muid iiveldushoogusid

sama hästi kui

100 mg dimenhüdramiini,

kui seda võetakse sisse umbes

25 minutit enne merele minekut.

Ingver ei mõjuta kesknärvisüsteemi

nii kui dimenhüdramiin,

mis tekitab uimasust

(näiteks ei soovitata pärast selle

kasutamist autot juhtida).

Ingveriekstrakti kasutatakse

ka uutes ravimites, mis mõjuvad

teatud reumade puhul

valuvaigistina, põletiku ennetajana

ja liigeste liikuvuse taastajana.

Lisaks laiendab ingver

pindmisi veresooni, paranda-

Retseptid

Mõned mõnusad energiajoogid ingverist

Kohviasendaja

n Tee ja kohvi asemel

võib end hommikuti

ergutada kuuma

ingverijoogiga. Kohviasendajavalmistamine

on lihtne: viska

kaks kuni neli viilu

kooritud ingverit tassi

ja vala neile keev vesi

peale. Lase segul tõmmata.

Tugevamaitselised

ingveriviilud sobivad

maitsestama ka rohelist

teed.

Värskendav ingverivesi

150 g värsket ingverit

4 tl muscovado- või fariinsuhkrut

2 hästi pestud ja kooritud sidrunit. Hoia koored alles!

1 koorimata lisasidrun

1 l haput mineraalvett

värsket münti

Haki koorimata ingver, pane tükid kannu.

Raputa peale suhkrut, lisa sidrunikoor ja mikserda

segu kümme sekundit. Pigista sidrunimahl

kannu. Vala sekka ka mineraalvesi. Lase

joogil kümmekond minutit tõmmata. Lisa

vajaduse korral suhkrut ja sidrunit. Kurna.

Vala jook klaasidesse ja kaunista paari mündilehega.

Talvine ingverijook kuuele

1 l õunamahla

100 g ingverit

0,75 dl fariinsuhkrut

Kuumuta õunamahl, lisa kooritud ja viilutatud

ingver. Maitsesta suhkruga. Lase joogil

enne tarvitamist kaane all veerand tundi

tõmmata. Kurna mahl ja kuumuta uuesti. Vala

kuum jook termosesse ja joo, kui sul külm

hakkab.

Imeline ingver

Leevendab iivedust

n Tai meditsiiniteadlased

on valmis saanud uuringu,

mis kinnitab, et ingver aitab

ennetada iiveldust, teatab

terviseportaal terveys.fi . Tai

teadlaste uuring näitab, et

vähemalt grammi ingveri

manustamine enne operatsiooni

suudab oluliselt

leevendada narkoosijärgset

iiveldustunnet ja oksendamist.

Samas täheldati,

et ingver põhjustas kerget

maoärritust.

n Ingverit on alternatiivravimina

iivelduse puhul kasutatud

juba aastaid.

des niimoodi vereringet. See

viib kehast välja vedelikke,

vähendab paistetust, alandab

vererõhku ja tõstab potentsi.

Ent ingver pole siiski nii süütu,

kui eelpool kirjutatust võiks

välja lugeda. Nii nagu kõikidel

ravimitel, on ka ingveril oma

pahupool: liigne kogus võib

tekitada maoärritust. Siit on

siis pärit ka piparkookide liigsöömisega

kaasnev kõhuvalu.

Lisaks peaksid ingverit vältima

rasedad ja last imetavad

naised ning need, kel on oht

verejooksudeks (haavandid

jms).

Välismeedia põhjal

Merike Kungla

merike.kungla@linnaleht.ee

Isadepäeva ingveriõhtujook

0,5 l pirnisiidrit

1 väike tükike värsket

kooritud ingverit

2 sl suhkrut

5 nelki

2 tk kaneelipulka

1 dl magusat portveini

või Malaga veini

Keeda siidrit koos

maitseainetega

tasasel tulel umbes

kümme minutit. Lisa

alkohol ja kuumuta

jook keemiseni, kuid

ära lase sel keema

minna. Serveeri kohe.

Kogusest jätkub nii

emale kui isale.

Ingveriglögi kahele paarile

3 dl kanget hästi tõmmanud

teed

1 väike pitsitäis (33 cl)

Ginger Alet

1 dl 100-protsendilist

apelsinimahla

1/2 dl sidrunimahla

1/2 dl suhkrut

tükike värsket ingverit

või näpuotsatäis ingverijahu

Keeda kange tee,

lisa Ginger Ale, mahlad,

ingver ja suhkur.

Kuumuta, kuni suhkur

on lahustunud.

Vala jook glögiklaasidesse.

Kaunista klaasi

serv soovi korral

pooliku apelsiniviiluga. Paku joogi kõrvale

mandleid, rosinaid või kokteilikirsse. Muide,

üks klaasitäis seda mõnusat glögi annab ohtralt

energiat – tervelt 82 kcal / 344 kJ.

UUS

Hagari Kaera-Jaan

Uut tüüpi sepik nimega Kaera-Jaan on

tänapäevase kujuga ja laktoosivaba.

Koostis: nisujahu, joogivesi, kaerahelbed 12%,

kartulihelbed, pärm, keedusool 1%, suhkur,

pagarisiirup.

100 g Kaera-Jaani annab energiat 236 kcal ja

sisaldab 8,6 grammi kiudaineid. Kiudainerikas

toit tekitab kiiremini täiskõhutunde, normaliseerib

soolte mikrofloorat, soodustab seedimist

ja väljutab toksilisi aineid.

Hagar soovitab: rösti Kaera-Jaani, sest nii

väljenduvad maitse ja aroom kõige paremini.

Eriti hea maitse annavad sulatatud juust ja mitmesugused

võided, värskust lisavad salatileht ja

tomativiil.

Kaera-Jaan on müügil 210-grammistes pakkides

3 tk kaupa. Paki hind keskmiselt 4.60 kr.

Hagari Kaera-Jaan toidumessi nõutuim toode!

UUS

BalSnacki kartulivahvlid on

valmistatud kodumaisest

kartulipüreest, millele on lisatud

mannat ja kartulitärklist.

Vahvlid on praetud kuumas

taimeõlis ja maitsestatud

kolme lisandiga.

Pitsaürtidega kartulivahvlitele

on lisatud pitsamait-

seaineid. Juustu ja sibulaga

maitsestatud kartulivahvlid

sisaldavad sibulat, juustupulbrit,

sinepit ja peterselli.

Hapukoore ja tilliga maitsestatud

kartulivahvlite koostises

on till, oregano ja petersell.

Kartulivahvlid on mõnus

suupiste igas vanuses ini-

www.hagar.ee

BalSnacki kartulivahvlid –

maitsev suupiste kõigile

mestele. Eriti hästi maitsevad

kartulivahvlid koos mitmesuguste

dipikastmetega. Vahvlid

sobivad külma suupistena nii

peolauale kui ka toidukordade

vahel näksimiseks.

Meeldivaid

maitseelamusi!


B8

toit

Kas teadsid?

toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.ee

Miks on sojatooted tervisele kasulikud?

n Sojauba on kõige valgurikkam

taim. See sisaldab kuni 45

protsenti taimset valku, millest

inimorganism omastab 90–95

protsenti. Sojavalk on madala

kalorsusega ja kergesti seeditav.

Struktuurilt sarnaneb see

loomse valguga, kuid ei sisalda

kolesterooli.

n Sojas on vähe süsivesikuid,

tänu millele sobivad sojatooted

ka diabeetikutele ja kaalujälgijatele.

n Sojas on vähe küllastunud

rasvhappeid ja rohkelt küllastumata

rasvhappeid.

n Sojaubades leiduv õli on

kõrge bioloogilise aktiivsusega,

inimene omastab sellest kuni 98

protsenti. Õlis sisalduvad Ome-

ga-3 ja Omega-6 rasvhapped

tugevdavad organismi vastupanuvõimet

ning aitavad vältida

kõrget vererõhku ja veresoonte

lupjumist.

n Sojas on rikkalikult letsitiini,

mis aitab kolesteroolitaset

normis hoida, mõjub soodsalt

ajutegevusele ning on kasulik

nahale.

n Eriti kasulik on soja vanematele

naistele, sest sojas leiduvad

fütoöstrogeenid aitavad leevendada

menopausiga seotud

vaevusi.

n Et soja kasulik toime mõjule

pääseks, soovitatakse iga päev

süüa 90–100 grammi sojapiimatooteid.

n Vaata ka: www.sojaliit.ee.

Foto: arhiiv

linnaleht reede, 10. november 2006

Sojakodujuustu saab

pannil praadida?!

Mujal maailmas võidukäiku

teinud tervislikud sojatooted

koguvad ka Eestis

järjest enam populaarsust.

“Sojatoodete fännide hulka

tuleb järjest rohkem noori,”

tõdeb Soya Foods Baltic OÜ

tootearendaja Merike Tärk.

“Noored loevad rohkem ja

sõidavad maailmas ringi.” Järjest

teadlikumaks saavad soja

tervislikkusest ka meedikud.

“Degusteerimistel kuulen inimestelt

üha rohkem, et arst

on soovitanud soja süüa,” lisab

ta.

Eestis on kolm arvestatavat

sojatoodete valmistajat ning

tootevalik on viimasel ajal oluliselt

suurenenud. Tervislikult

toitujad võivad süüa guljaši

moodi kastet, kus sojaviilud

asendavad n-ö loomset liha,

samuti võib igaüks ise sojajahust

kotlette küpsetada. Peale

selle on müügil sojapiimast

valmistatud sojajogurt, sojakohupiim

ja sojajuust.

Sojakodujuustu ja sojajuustu

ehk tofu puhul on eriti huvitav

see, et neid võib ka pannil

praadida. “Veel eristab taimset

kodujuustu loomsest see, et

sojakodujuust läheb mikseris

vahule nagu vahukoor. Topsi

kodujuustu kohta tuleks võtta

dessertlusikatäis ükskõik millist

vedelikku, kas mahla, vett

või hapukoort, ning segu siis

tavalise saumikseriga vahustada,”

soovitab Tärk. Peale selle

võib sojajuustu ahjus grillida

või juustukuubikuid supi sisse

panna. “Väikeseid sojajuustutükke

võib kümme minutit

tulises puljongis või püreesupis

hoida. Need ei sula, vaid

saavad puljongilt maitset,

muutes toidu eksootiliseks ja

maitsvaks,” lisab ta.

Lisa sojale julgelt maitset

“Sojaoa teeb eriti väärtuslikuks

see, et oas leiduvad väärtuslikud

vitamiinid ja mineraalid

ei kao töötlemisel,” märgib

Tärk. Soja on lihtne viis

oma toidulaua rikastamiseks.

“Sojatooted asendavad või

täiendavad loomset toitu, aga

nende söömiseks ei pea tin-

gimata olema taimetoitlane,”

nendib ta.

Mitmesuguseid sojatoite

pakub oma külastajatele tervislikku

toitumist au sees hoidev

Laulasmaa Resort. “Soja on

suurepärane alternatiiv neile,

kes ei talu piimavalku või piimasuhkrut.

Sest olgem ausad,

rõõsk koor ja piim käivad üle

ühe retsepti sisse,” tõdeb Laulasmaa

Resorti peakokk Angelica

Udeküll. “Sojapiimatooted

asendavad edukalt tavalist

kohupiima ja jogurtit,” lisab ta.

Kodus kokkajatel soovitab ta

sojapiimast toodetele ise ürtidega

ja vürtsidega põnevaid

maitseid juurde anda. “Maitseaineid

võiks julgemini kasutada,

sest soja iseenesest on

suhteliselt maitsetu baasvalk,”

ütleb ta.

Soja on iidne kultuurtaim,

mis on pärit Kirde-Hiinast

Mandžuuriast. Ühes kaunas

on kolm uba, mis valmivad

põllul. Soya Foods Baltic hangib

praegu sojaube Moldaaviast.

Merike Tärk ennustab,

et ei lähe kaua aega, kui ka Eestis

hakkavad sojapõllud laiuma.

Eesti kliimasse sobiva sordi

aretamisega tegelevad entusiastid

juba ligi kümme aastat

ning esimesed sojataimed on

külvatud ka maaviljelusinstituudi

katsepõldudele.

“Kõigepealt aurutatakse

sojaubadest sojapiima. Edasine

tootmisprotsess on juba

sarnane tavapiimatööstusega,”

räägib Tärk. Esmalt ube pestakse

ja leotatakse 18 tundi.

Leotatud ubadest pressitakse

välja valge vedelik – sojapiim.

“Kahest kilost ubadest saab

tavaliselt 14–16 kilo 1,3-protsendilise

rasvasusega sojapiima,”

märgib ta. Piimast saab

kalgendamise teel kodujuustu,

samuti toorjuustu ehk tofut.

Lisaks keedetakse taimset

majoneesi ja jogurtit. “Tarbija

tahaks ka sojapiima, aga praegu

kulub sojapiim kodujuustu,

võiete, kreemide ja ülejäänud

toodete valmistamiseks. Ehk

kunagi tulevikus?” arvab sojatoodete

arendaja.

Ada Maltseva

ada.maltseva@linnaleht.ee

Uued eestimaised

sojapiimatooted

SO SOJA pakub tervislikke, värskeid ja hea maitsega

sojapiimatooteid.

Tooted on kolesteroolivabad, nende tarbimine langetab

kolesteroolitaset veres.

Soja teeb ainulaadseks letsitiini ning taimsete östrogeenide

sisaldus. Sojas leidub rikkalikult taimset valku, vitamiine ja

mineraale, kiudaineid ning Omega-3 ja Omega-6 rasvhappeid.

Tooted on valmistatud

GMO-vabadest sojaubadest

ning lisanditena on kasutatud

naturaalset eesti toorainet.

Tooted ei sisalda

säilitusaineid.

Tervise- ja energiaallikas

igas vanuses!

Loe lisaks www.soja.ee


eede, 10. november linnaleht sisustus 9

Tuppa või aeda valgusteid

muretsedes torkab silma,

et pea iga kolmanda

valgusti juures on märge

“LED”. Tavaliselt on sellise

märkega lambid väga

ilusad ja ka väga kallid.

Mis see LED siis on?

“LED ehk light emitting diodes

(eesti k “valgust väljastavad

dioodid”) on kõige tavalisem

valgusdiood, mis on iseenesest

väga levinud,” selgitab

valgustite maaletoomisega

tegelev Alari Koidu. “Näiteks

on valgusdioode igas teleripuldis,

auto armatuurlauas,

taskulambis, kellas, valgusfooris,

tabloos ja valgusreklaamis.

Need on tegelikult kasutusel

olnud juba 60-ndatest aastatest

alates ja neid on muudkui

edasi arendatud.”

Nüüd on LED-id jõudnud

ka tavalistesse kodudes kasutatavatesse

lampidesse. Paljude

spetsialistide hinnangul

on LED tulevikuvalgusti, mis

tõrjub ühel hetkel kõik muud

valgustid tagaplaanile. Põhju-

LED - mis see on?

LED-tehnoloogia puhul

pannakse madala pingega

helendama mitte pirn, vaid

epovaiku asetatud peegeldiga

ja elektroodidega varustatud

sobiva pooljuhi kristall, mis

ergastub elektrivoolu mõjul

ning kiirgab eri tooni valgust.

seks on eelkõige LED-i uskumatu

energiasäästlikkus. “Seetõttu

kasutatakse seda juba

väga palju välisvalgustites,”

räägib Alari Koidu. “Näiteks

pannakse aiateed valgustama

umbes 20 väikest dioodi ja selline

hulk lambikesi annab juba

päris head valgust.

Dioode võib panna ka teekivi

sisse ja peita murusse. LEDidega

saab kogu aia ära valgustada.

Kui panna oma aeda

näiteks paarkümmend tavalise

pirniga valgustit, siis tuleb

ka uus elektrikilp muretseda.

LED-valgustid kulutavad aga

ülimalt vähe elektrit.”

Valgusdiood on hõõglambist

ja luminofoorlambist põhimõtteliselt

täiesti erinev külma

valguse allikas. Pooljuhti

suunatud energiast muutub

soojuseks üsna tühine osa,

enamik eraldub valgusena.

LED-süsteemis on punas-

LED-lambid tõrjuvad muud valgustid turult

Tühine elektrikulu

Just säästlikkus ongi LEDvalgustite

populaarsuse kasvu

põhjus. LED võtab nii vähe

energiat, et selle elektrikulu on

pea olematu, lisaks on LED

väga pikaealine ja vastupidav.

Koidu sõnul ostetakse LEDvalgusteid

üha rohkem, kuigi

hind on kõrge. “Küsitakse üha

rohkem ja just sellepärast, et

need võtavad vähe voolu. Kuid

need maksavad esialgu päris

palju,” tõdeb ta.

Näiteks kui tavaline pirn

maksab umbes 30 krooni, siis

valgusdioodiga pirn maksab

müüa ridaelamuboks

Tartu, Tammelinn, 90 m 2 , 3

tuba, kivimaja, renoveeritud,

saun, pakettaknad, mööbel, mullivann.

Müüakse koos mööbli ja

kodutehnikaga. Hind: 1 830 000 kr.

744 1684, 522 5642

ermo@haaberstimaja.ee

müüa 2-toal korter

Tartu, Ropka, Rahu, 35m 2 , 5/4,

keskmises seisukorras. Majas

tegus ühistu, ümbruses palju

rohelust

Hind: 590 000 kr.

te ja rohelise komponentide

segamise teel saavutatud kollane

radiatsioon ning sellele

sinise lisamine annabki valge

valguse.

LED-idel on imeväike tarbimine

(sõltuvalt valgusti tüübist

0,5–5 vatti tunnis). LL

praegu 90–100 krooni. Välisvalgustite

hinnad algavad

kauplustes tuhandest kroonist.

Toalambid on veelgi kallimad,

makstes vähemalt 1200 krooni.

“Ega need väga odavad ei

ole, aga need on ikka väga ilusad,

väga disainitud ja annavad

ühte tuppa või õue väga palju

ilu juurde,” kiidab Koidu.

Hea kujunduselement

Alari Koidu rõhutab, et esialgu

sobivad LED-valgustid

pigem kujunduselemendiks,

näiteks saab neist magamistuppa

teha tähistaeva, kuid

kogu tuba LED-iga valgeks

veel ei saa. “LED ei anna praegu

nii palju valgust, et seda

võiks põhivalgustusena kasutada,”

räägib Alari Koidu. “Selle

valgus on natuke ka tavapärasest

teistsugune. Mitte selline

soe, nagu inimesed on harjunud,

vaid pigem külm ja jäik.

“Mida rohkem neid ostetakse,

seda madalamaks hinnad

lähevad.

Merike Kungla

merike.kungla@linnaleht.ee

744 1684, 522 5642

ermo@haaberstimaja.ee

müüa 2-toal korter

Tartumaa, Ülenurme vald,

Ülenurme, Poldri, 46 m 2 , 5/1,

keskmises seisukorras, toad

eraldi, rahulik ja turvaline

piirkond. Hind: 730 000 kr.

744 1684, 522 5642

ermo@haaberstimaja.ee

müüa maja

Jõgevamaa, Pajusi vald, Aidu,

Rehe, kogup. 197 m 2 , krunt 4,83

ha, san.remont tehtud, puumaja,

saun, garaaz, kelder ja kõrvalhoone.Majas

vesi ja kanalisatsioon,

tööstusvool. Sobib kahele

perele. Hind: 1 400 000 kr.

744 1684, 5344 8512

elmo@haaberstimaja.ee

müüa maja

Tartu, Puiestee, elamispind 150

m 2 , krunt 500 m 2 , 5 tuba, 2

korrust, kivimaja, keskmises

seisukorras, ehitatud 1900.

Hind: 2 850 000 kr.

744 1684, 5344 8512

elmo@haaberstimaja.ee

müüa 1-toal korter

Tartu, Annelinn, Anne, 33 m 2

5/4, vajab renoveerimist.

Hind: 575 000 kr.

744 1684, 522 5642

ermo@haaberstimaja.ee

müüa 1-toal korter

Tartumaa, Laeva vald, Kärevere,

33 m 2 , 2/1, renoveeritud, boiler,

dush, ahjuküte, kamin, parkett,

pakettaknad, Tartust 16 km, korter

on vaba. Hind: 295 000 kr.

744 1684, 5664 8006

kaupo@haaberstimaja.ee)

müüa 1-toal korter

Kesklinn, Ranna tee, 42 m 2 , 3/3,

kivimaja, uus, dush, keskküte, rõdu,

pakettaknad, turvauks, trepikoda

lukus. Hind: 1 085 000 kr.

744 1684, 5664 8006

kaupo@haaberstimaja.ee

müüa 1-toal korter

Ülejõe, Puiestee, 37 m 2 , 3/2, renoveeritud,

keraamiline pliit, boiler, duðð,

keskküte, parkett, pakettaknad, trepikoda

lukus, köögimööbel, hinna sees

panipaik ja parklakoht.

Hind: 989 000 kr. 744 1684,

5664 8006

kaupo@haaberstimaja.ee

müüa 3-toal korter

Tartu, Supilinn, Piiri, 65 m 2 , 2/2,

puumaja, renoveeritud, boiler, dush,

ahjuküte, elektriküte, pakettaknad.

Hind: 1015 000 kr. 744 1684, 5664

8006 kaupo@haaberstimaja.ee


10 kodu/kinnisvara

Ülikooli 5

1-toal mug korter Karlovas

Purde tn 39 (üp 22 m 2, I k,

vajab remonti, kelder, telefon).

Hind 475 000 kr.

Tel 508 1039 Eve Avi

Müüa maja I korrus Väike Kaare tn,

4 tuba, renoveeritud, puitraamis

pakettaknad, avar krunt 2160 m 2 .

Hind 1 950 000 kr.

Tel 508 6185 Peeter Lääne

Müüa elamu Tammelinnas, Ööbiku

tn. Üldpind 200 m 2, 4 tuba, saun,

avarad garaaziruumid.

Kinnistu 600 m 2. Hind 2 800 000 kr.

Tel 502 9505 Erki Räni

Müüa 3-toaline korter Haagel, I/IIIk,

66 m 2 . Renoveerimisjärgus (tühjaks

lõhutud), pakettaknad, elektriküte.

Hind 775 000 kr. Tel 508 6185

Peeter Lääne

MARKEE KINNISVARA

Tartu, Ülikooli 6a

Tel. 740 2200

Tiiu Leppik - maakler-juhataja

tel. 510 3816

Joel Viskus - maakler

tel. 501 2630

Ave Kuusemets - hindaja

tel. 503 9778

Merili Põldsaar - hindaja

tel. 515 5627

1-toal mug korter Mõisavahe

tn 61 (vajab san-remonti).

Hind 590 000 kr.

Tel 529 1441

Raissa Romanovits

Müüa avar elamu Ülenurme alevikus.

Kivimaja, üldpind 270 m 2 , täiskelder,

saun. Pakettaknad, tööstusvool, oma

keskküte + ahiküte, kaasaegne biopuhasti.

Kinnistu 1000 m 2.

Hind 2 100 000 kr.

Tel 502 9505 Erki Räni

Müüa 2-toaline korter Tähtvere tn.

II k, 47 m 2 . Tuba + kööktuba, WC

korteris, elutoas 2 akent,

parkettpõrand. Müüdava osa hulka

kuuluvad ka kanaliga kivigaraaz ja

tühjaks lõhutud saunaruumid

hoovipealses kivihoones.

Hind 675 000 kr.

Tel 508 6185 Peeter Lääne

1-toaline korter Tartus Mõisavahe

38, 6/9, 31 m2 . Korter vajab sanremonti,

rõdu. Korter tühi.

Hind: 610 000.- Info tel 510 3816,

tiiu@markee.ee

Kööktuba Tartus, Tuglase tn, 18 m2 ,

2/1, WC eraldi, puuküttega pliit,

heas korras. Hind: 385 000 kr.

Tel 501 2630 joel@markee.ee

Kööktuba Tartus, Ülejõe, Uus tn, 2/1,

16 m2 , puuküttega pliit, uus WC ja

dushinurk. Renoveeritud.

Hind: 370 000 kr, tel 501 2630

joel@markee.ee

1-toal korter Karlovas Lootuse tn,

2/2, 19 m2 , puumaja, WC koridoris,

elektriküte, panipaik, aiamaa.

Hind: 405 000 kr, tel 501 2630,

joel@markee.ee

1-toal korter Elvas, 27 m2 , 2/2, puumaja,

ahiküte, linna vesi ja kan,

heas korras. Hind: 390 000 kr.

tel 501 2630 joel@markee.ee

1-toal korter Tartus Kaunase pst.

9/7, 30 m2 . Rõdu. Vajab sanitaarre-

1-toal ahik korter Vanemuise tn

(üp 24,2 m 2, II k, võimalik ehit

WC ja duss sisse).

Hind 435 000 kr. Tel 506 4094

Nelli Popova

2-toal ahik korter Supilinnas

Kroonuaia tn 56 (I k, heas

korras, üp 39 m 2, aknad hoovi

poole). Hind 1 020 000 kr. Tel

508 1039 Eve Avi

3-toal mug korter remonditud korter

Pärna tn (üp 50,9 m 2, aknad

vahetatud, vannituba rem-järgus).

Hind 1 040 000 kr.

Tel 528 6175 Christel Blaubrük

3-toal mug korter Sangla 29

(I k, üp 53,7 m 2, keskmine

seisukord, toad eraldi).

Hind 890 000 kr. Tel 528 6175

Christel Blaubrük

Müüa 3-toaline korter Ilmatsalus, 7

km Tartust. Renoveeritud - uued

aknad, uksed, san-tehnika, parkett,

koos köögimööbliga. Rõdu, toad eraldi.

Hind 915 000 kr.

Tel 506 6173 Mart Metsnõmm

Müüa 2-toal korter Vabriku 3

II/IVk, 54 m 2 . Renoveeritud,

puitraamis pakettaknad. Elamu on

atraktiivse arhitektuuriga -

keerdtrepp, põnevad rõdud,

kõrged toad. Rõduga korter asub

elamu lõunaküljel.

Hind 1 100 000 kr.

Tel 506 6173 Mart Metsnõmm

monti. Hind: 605 000 kr,

tel 501 2630 joel@markee.ee

1-toal korter Tõrvandis, 1/4, 28 m2 ,

köögimööbel, garderoobikapp,

heas korras. Hind 565 000 kr

tel 501 2630 joel@markee.ee

1-toal korter Märjal, 3/3, 35 m2 , kivimaja,

el-küte, köögimööbel, garderoobikapp,

el-boiler, heas korras.

Hind: 650 000 kr, tel 501 2630

joel@markee.ee

2-toal korter, Laeva vald, Laeva, 2/1,

39 m2 , kivimaja, ahiküte, puuküttega

pliit. Korter vajab remonti.

Hind: 285 000 kr, tel 501 2630,

joel@markee.ee

3-toal korter, Luunja vald, Kavastu,

3/2, 65,6 m2 , puuküttega pliit ja bullerjan,

WC ja vannituba eraldi,

köögist pääs rõdule. Soe korter.

Hind: 450 000 kr, 501 2630,

joel@markee.ee

1-toaline korter Tõrvandis, 2/2. 35 m2 .

Vajab remonti. Hind: 580 000.-

Tel 510 3816, tiiu@markee.ee

3-toal mug renov korter Jalaka

tn (üp 56,9 m 2, V k, rõdu,

köögimööbel, valgustid hinna

sees). Hind 1 190 000 kr.

Tel 508 1039 Eve Avi

3-toal mug korter Näituse tn

22b (heas korras, üp 72,9 m 2).

Hind 1 730 000 kr.

Tel 528 6175

Christel Blaubrük.

1-toal mug korter Tartus

Timuti tn 30,4 m 2, II korrus,

köögimööbel, rõdu,

panipaik,

885 000 kr. Tel 51 33 297

Kai Muiste

1-toal mug korter Jaama tn,

V korrus, 30,3 m 2, rõdu,

aknad vahetatud. Hind 600

000 kr.

Tel 51 33 297 Kai Muiste

www.arcovara.ee

Müüa 4-toal korter Kaunase pst II/V k,

78 m 2 . Renoveeritud, 2 rõdu, vannitoas

põrandaküte, koos köögimööbliga.

Hind 1 195 000 kr. Tel 506 6173 Mart

Metsnõmm

Müüa 1-toal korter Lääne tn III/Vk,

27 m 2 . Elutoas pakettaken, lihtsa

viimistlusega korter, majasisene

torustik vahetatud.

Tel 508 6185 Peeter Lääne

KINNISVARA HINDAMINE ERAVARA

hindamisakte aktsepteerivad kõik

pangad ja krediidiasutused.

Hindaja: Heilin Reimand,

tel 5113 931, 7427 730, heilin@eravara.ee

4-toal korter Mellistes, Mäksa vald,

paneelmaja, 91 m2 , toad eraldi, väga

hea planeering, panipaigad, 2 rõdu,

elektriküte, köögimööbel hinna

sees, heas korras. Hind: 670 000 kr,

tel 501 2630, joel@markee.ee

4-toal korter Roiul, Haaslava vald,

3/1, 82 m2 , paneelmaja, heas korras.

Hind: 770 000 kr, tel 501 2630,

joel@markee.ee

Kööktoad Tartus Tähtvere tn. 2/2,

14 m2 , Vesi ja kanalisatsioon, veega

tualett kahe korteri peale.

Hind 220 000.tel.

510 3816, tiiu@markee.ee

1-toaline korter Tartus Aiandi teel.

1/5, 34 m2 . WC-s ja vannitoas tehtud

remont. Koht rahulik ja

privaatne. Hind: 690 000.-

Tel 510 3816, tiiu@markee.

2-toaline korter Tartus Lääne tn.

1/2, 49 m2 . Korter renoveeritud, siseuksed

puidust, plast aknad, lamparkett.

Hind: 810 000.-

Tel 510 3816, tiiu@markee.ee

2-toal mug korter Tartus

Alasi tn, rõdu, 50,5 m 2,

köögimööbel, 795 000 kr.

MÜÜGIGA KIIRE!

Tel 51 33 297 Kai Muiste

www.arcovara.ee

4-toal mug korter Tõrvandis,

renoveeritud, korter

müüakse koos sisustusega,

korter tühi!

TINGI!! Tel 51 08118 Kristina

Maksimov www.arcovara.ee

4-toal mug korter Kaunase

pst 60 (üp 74 m 2, II k, 2 rõdu,

gaasipliit, san-remonti vajav).

Hind 1 040 000 kr. Tel 529

1441 Raissa Romanovits

Eramu N. Triigi tn Ihastes (üp

280 m 2, 5 tuba, kinnistu 960 m 2,

signalisatsioon, õliküte).

Hind 4 500 000 kr.

Tel 506 4094 Nelli Popova

linnaleht reede, 10. november 2006

2-toaline korter Mäksa vallas

keskmises seisukorras,hinna

sees köögimööbel, pakettaknad

Tel 50 83 406 Anne Heinlo

www.arcovara.ee

1-toaline mug korter Kastani

tn 26 m 2, renoveeritud, I k,

625 000 kr.

Tel 50 83 406

Anne Heinlo

www.arcovara.ee

2-toaline korter Tiigi tn, 2/4, 38 m2 ,

renoveeritud ja avatud köök. WC ja

dushinurk koos. Hind 995 000.-

Tel 510 3816, tiiu@markee.ee

2-toaline korter Tartus Mõisavahe

tn. 4/5, 48 m2 . Korter heas korras.

Sisse jääb köögimööbel. Rõdu.

Hind 820 000.-, tel 510 3816,

tiiu @markee.ee

3-toaline korter Aiandi teel, 5/5, 68

m2 , vajab san-remonti. Rõdu. Majas

tegus ühistu. Hind: 950 000.tel

510 3816, tiiu@markee.ee

Müüa majaosa Tartus Riia 126. 1/2.

Krunt 1360 m2 , 63 m2 . Renoveeritud.

Aed. veega WC ja dushinurk. Saun.

Hind 1 765 000.-, tel 510 3816,

tiiu@markee.ee

MEILT KA HINDAMINE:

Ridaelamuboks Pallase pst-l

(üp 222 m 2, 5 tuba, läbi 4 korruse,

mööbel hinna sees). Hind

3 400 000 kr.

Tel 528 6175 Christel Blaubrük

Maad Põlvamaal Kõlleste

vallas (kinnistu 10,97 ha, koht

sobilik uue talu rajamiseks).

Hind 137 000 kr. Tel 529 1441

Raissa Romanovits

Maja Tammelinnas

Uus viimistlus, tube 4,

320m 2 5 400 000 kr.

Aleksander Sipria

Tel 555 445 86

www.arcovara.ee

4-toaline mug korter

Tartus

Lootuse tn, renoveeritud

Aleksander Sipria

Tel 555 44 586

www.arcovara.ee

Müüa maja Tartumaal Alatskivi vallas

Kõdesi külas Liivi talu. Asukoht

privaatne ja looduskaunis. Krundi

pind 1,4 ha. Elamispind 64 m2 , 3 tuba

ja kuivkäimla. Võimalus ehitada

teine korrus. Suur ja korralik aed.

Hind: 750 000.-, tel 510 3816,

tiiu@markee.ee

Müüja renoveerimis järgus ristpalkmaja

Tartumaal Alatskivi vallas Saburi külas.

Kinnistu 0,6 ha. Hind: 765 000.tel

510 3816, tiiu@markee.ee

Müüa talu Põlvamaal Mooste vallas

Terepi külas. 4 tuba, köök, kuivkäimla

sees. Rahuldavas korras. Seeselamise

võimalus. Krunt 10 879 m2 ,

elamispind 90 m2 . Krundil saun ja

kõrvalhooned. Hind 545 000.tel

510 3816, tiiu@markee.ee

KORTER 990.- • MAJA 1890.- • KRUNT 1400.-


eede, 10. november linnaleht kodu/kinnisvara 11

Mõisavahe 61, keskküttega

korter, 4/5, 30 m 2 , kapitaalremont,

köögimööbel, uued

aknad, tühi! Tel 1310,

527 4186 Jelena Smertina

Kulli tn, keskk korter.

Äsja valminud majas

Tammelinnas, 27 m 2 . I korrus,

parkimisplats ja suur

panipaik. Hind 795 000.-

Tel 1310, 5342 8446

Marge Saaremets

Rahu 15, keskk. korter 33 m 2 ,

5/1, 2004a. tehtud kap.

remont. Pakettaknad, WC ja

duðiruum koos, soe vesi boileriga.

Väga soe korter.

Trepikoda korralik! Majas

ühistu. Hetkel kasutuses

büroona. Hind 525 000.-

Tel 1310, 5342 8446

Marge Saaremets

Kaunase pst 28, keskküttega

korter, 2/5, 48 m 2 , väga

heas korras, uued aknad,

eritellimusel köögimööbel!

Tel 1310, 527 4186

Jelena Smertin

Turu 31, keskküttega kesklinna

korter, 2/5, 36 m 2 . Korter asub

kesklinna lähipiirkonnas, heas korras,

uued aknad, vabaneb kiiresti!

Hind 850 000.- Tel 1310, 527 4186

Jelena Smertina

Turu 19, keskküttega kesklinna

korter,1/5, 36 m 2 . Korter asub Turu

tn. majade vahel, suurest teest

kaugemal, heas korras, uued

aknad, vabaneb kiiresti!

Tel 1310, 527 4186

Jelena Smertina

Kesklinnas Küüni 5. 3/4,

56 m 2 , avara rõduga, vaatega

kesklinna pargile.

Hind 1 950 000.- Tel. 1310,

527 4186 Jelena Smertina

Riia tn korter puumajas.

40,8 m 2 . Pakettaknad,

turvauks. Soe vesi boileriga.

Ahi ja pliit. Vajab remonti.

Kesklinna lähedal.

Hind 765 000.- Tel 1310,

5564 9260 Heli Laanemann

Kalda tee 4, keskk korter.

5/1, 61 m 2 , renoveeritud,

garderoob, köögimööbel! Tingi!

Hind 1 200 000.- Tel 1310,

527 4186 Jelena Smertina

Vasulas, keskküttega, 3/3,

68 m 2 , väga heas seisukorras,

kiiresti vabanev korter!

Hind 800 000.- Tel 1310,

527 4186 Jelena Smertina

Nõva tn. 2, keskk korter, 5/3,

65,7 m 2 . Väga hea asukohaga

korter, kesklinna lähedal.

Korter vajab san remonti, tingi!

Hind 1 080 000.- Tel 1310,

527 4186 Jelena Smertina

Ekskl. korter Aleksandri tn.

Kahest korterist kokku ehitatud

ja teost. täielik kap

remont (uued juhtmed,

torustik, põrandad, uksed ja

aknad). Korteris kamin, kaks

WC-d, vann ja duðiruum.

Vann asub poolavatult magamistoas.

Hind 1 750 000.-

Tel 1310, 5342 8446

Marge Saaremets

Ropka tn keskk 5/4, 62 m 2 .

Eriprojektiga maja. Korter

heas seisukorras. Toad eraldi.

Põrandatel puitparkett.

Kolmekordsed selektiivklaasiga

aknad, elutoas suur

põrandani aken. Hinnas

köögimööbel ja kõik rulood.

Hind 1 230 000.-

Tel 1310, 5342 8446

Marge Saaremets

Ropka tn 10 keskk. 75 m 2 , 5/2.

Korter on väga heas seisuko-

rras, läbi maja, soe ja

valgusküllane. Vahetatud on

kõik aknad, siseuksed,

kahekordne välisuks. Korteri

hind sisaldab köögimööblit.

Majas korralik ühistu.

Hind 1 390 000.- Tel 1310,

5342 8446 Marge Saaremets

Mõisavahe 43, 6/9, 72 m 2 ,

renoveeritud, köögimööbel,

aurusaunaga dushinurk,

nat.Tammeparkett.

Hind 1 250 000.- Tel 1310,

527 4186 Jelena Smertina

Tartu linna piiril Ülenurme

vallas uuselamurajoonis.

1-kordne, 160 m 2 , kinnistu

1769 m 2 , puumaja, ilma siseviimistluseta.

Hind 2 200 000.-

Tel 1310, 527 4186

Jelena Smertina

Vana Ihastes, Veibri küla,

Kaare tee 29. Kinnistu 1789 m 2 ,

üp. 210,7 m 2 . Majas neli tuba,

köök, saun, abiruumid, garaaþ

kahele autole. Hinnas vee-,

kanalisatsiooni- ja elektriliitumised.

UUS HIND: 3 050 000.-

Tel 1310, 527 4186

Jelena Smertina

Ridaelamuboks Tammelinnas,

90 m 2 , 4 tuba. Täielikult renoveeritud

(uus el. süsteem,

kütte-, vee- ja kanal.torustik

vahetatud, uued uksed,

aknad). Uus köögimööbel integreeritud

tehnikaga.

Parkimine maja ees, maja taga

terrass ja muruplats!

Hind 1 970 000.- Tel 1310,

517 4752 Kadri Narits

Nõo vallas, suvilate rajoonis

asuv eramu. Üp 127 m 2 , 5 tuba.

Lintvundamendil,

väikeblokkidest, soojustatud,

eterniitkatusega maja.

Täiskeldriga, garaaþ, saun.

Maja kütab ahi ja pliit. Väga

kaunis ümbrus, tiigi kaldal.

Tule tutvuma! Tel 1310,

5342 8446 Marge Saaremets

Ridaelamuboks. Puhja vald.

Rämsi. Üldpind

120 m 2 . Renoveeritud. Avara

planeeringuga. Pakettaknad,

laminaatparkett. Saun koos

puhkeruumidega, kelder.

Terrass ja rõdu. Kõrghaljastus,

väike aed. Hind 1 880 000.-

Tel 1310, 5564 9260

Heli Lanemann

Aasa elamurajoonis Kurekella

tn. Krunt 998 m 2 , elamispind

140 m 2 , üldpind 210 m 2 . Majas 3

magamistuba, avatud koridorköök-elutuba,

saun, mullivann,

terrass. Haljastust teostatakse!

Hind 3 000 000.-

Tel 1310, 5347 4769 Rene Vähi

Tartu piiril Lohkvas. Krunt 1001

m 2 , üp 252 m 2 . Maja on kolme

korruseline. Majas on

täiskelder, saun, puhkeruum,

3 WC, 2 vannituba, 2 garaaþi,

tööstusvool. Esimesel korrusel

on köök, elutuba, terrass.

Teisel korrusel asuvad magamistoad

ja rõdu.

Hind 2 600 000.- Tel 1310,

5347 4769 Rene Vähi

Salu tn 4, Soinaste küla, Tartumaa.

üp. 2046 m 2 , 500 m Tartu

linna piirist! Hinna sees on

kommunikatsioonid: linna

tsentraalnevesi, -kanalisatsioon

ja -gaas, elekter (10 A).

Elamurajoonis asfaltkattega

tänavad ja tänavavalgustus.

Tel 1310, 527 4186

Jelena Smertina

Salu tn 4, Soinaste küla, Tartumaa.

üp. 2046 m2 , 500 m Tartu

linna piirist! Hinna sees on

kommunikatsioonid: linna

tsentraalnevesi, -kanalisatsioon

ja -gaas, elekter (10 A).

Elamurajoonis asfaltkattega

tänavad ja tänavavalgustus.

Tel 1310, 527 4186

Jelena Smertina

Tartumaa, Ülenurme vald,

Uhti küla. Krundid u 2200 m 2 !

Müüa uues elamurajoonis

krundid! Krundil olemas vee-,

kanalisatsiooni- ja elektriliitumised!

Tartust ca 7 km mööda

Võru maanteed! Looduskaunis

koht! Hind 330 kr/m 2

Tel 1310, 527 4186

Jelena Smertina

Tartu linna külje all

elamukrunt. 2063 m 2 , hinna

sees liitumised tsentraalse

vee, kanalisatsiooni, gaasi

ning elektriga. Piirkondlik

teedevõrk on asfalteeritud

ning tänavatel on tänavavalgustus.

Hind 990 000.-

Tel 1310, 527 4186

Jelena Smertina

Rõhu külas kinnistu 10,1 ha, 9

km Tartust. Kinnistule on väljastatud

lähteülesanded ja olemas

el.liitumine. Teed heas

korras! Hind 2 500 000.-

Tel 1310, 5347 4769 Rene Vähi

Ihastes, Kraavikalda tn.

elamukrunt. Kinnistu 1022 m 2 ,

eh.alune pind 204 m 2 , 1,5 korrust.

Olemas vee- ja kanalisatsiooniliitumine,

gaas ja elekter

krundi piiril. Teed asfalteeritud!

Väga ilus ja rahulik

piirkond! Hind 1 025 000.-

Tel 1310, 5347 4769 Rene Vähi

Uus- Ihastes Kesakanni teel.

Kinnistu 1522 m 2 , krundil olemas

kõik liitumised kommunikatsioonidega.Looduskaunis

koht linna ääres!

Hind 975 000.-

Tel 1310, 5347 4769 Rene Vähi

Uus-Ihastes Kesakanni teel.

Kinnistu 1597 m 2 , olemas

kõik liitumised kommunikatsioonidega.

Looduskaunis

koht linna ääres!

Hind 1 020 000.-

Tel 1310, 5347 4769

Rene Vähi


12 kombed

Kostüümides uste taga

laulmas-tantsimas käiakse

küll mardipäeva eelõhtul,

10. novembril, aga talve

tervitamiseks on ette nähtud

erimenüü.

Mardipäeval lõppesid sügisesed

põllutööd, kari toodi

karjamaalt, peeti karjaste püha

ja valati tõrrest vaati. Kehtis

linatööde keeld (eriti Lõuna-

Eestis) – muidu ei edene linakasv;

lambaniidu keeld mardipäevast

kadripäevani – muidu

ei edene lambakasvatus. Mardipäev

tähistas talve algust

ja oli ühtlasi hingedeaja piirtähtpäev.

Söödi mardihane,

küpsetati vorsti ja verikäkke,

pruuliti õlut, küpsetati karaskit.

Mardipäev on meestepüha

ja seda on seostatud viljaõnnega.

Ka ilmavanasõnades

on see päev populaarne. Paljude

vanasõnade taga peitub

mõte, et ilmad on nüüd muutlikud:

mart matab, kadri katab;

mart ripsib riidega, kadri kapsib

kasukaga.

LL

Eesti maaülikool tähistab juubelit

� Eesti maaülikool peab täna

oma 55. sünnipäeva õhtuse

simmaniga vilistlastele.

Aastapäeva tähistamiseks

korraldab üliõpilasesindus

endises EPA klubis peo, kuhu

on oodatud kõik inimesed,

kes ordenitega pärjatud EPA,

kuulsusrikka EPMÜ või EMÜ-

Rahvakalendris on täna mardipäev

Mardid riietuvad musta. Foto: Marko Mumm

ga seotud on olnud. Just EPA

klubis on simmani korraldajate

arvates sisuliselt üles kasvanud

kogu senine auväärne põllumajanduskõrgkoolivilistlaskond.

1848. aastal alustas Tartus

tööd veterinaariakool. 1919.

aastal loodi Tartu ülikooli juur-

linnaleht reede, 10. november 2006

de loomaarsti- ja põllumajandusteaduskond.

1951. aastal

alustas Eesti põllumajanduse

akadeemia kuue teaduskonnaga:

agronoomia, zootehnika,

veterinaaria, põllumajanduse

mehhaniseerimine, hüdromelioratsioon

ja maakorraldus ja

metsandus. LL


eede, 10. november 2006 linnaleht

KINNISVARA OST

1-toal korter, tel 528 6523

1-2 toal korter, tel 5561 4114

2-toal korter, tel 507 4635

3-toal korter, tel 517 5635

3-4 toal korter, tel 5373 6343

4-toal korter, tel 504 8379

Maad Tartus või Tartumaal, tel 5561

4114

Maamaja Tartust kuni 40 km, tel 503

2345

Võtame omanikult müüki kinnisvara, tel

5348 2672 www.ennustus.ee

Tartumaal ja linnas krunt, maatükk või talu,

võib olla ka osa kinnistust, tel 5646 4817

KINNISVARA MÜÜK

1-, 2-, 3-, 4-toal korterid. Suur fotodega

andmebaas www.tartukinnisvara.ee,

tel 742 0240 Robinson KV

3-toal kõigi mug korralik korter Tartus

Veerikul, hind soodne,

tel 509 7534

Müüa Tartus kööktuba (420 000 kr), tel

523 1445

Parimad müügipakkumised leiate:

www.ennustus.ee

Talu Võrumaal, 4 km Antslast järve

ääres, hind 1 600 000,

tel 5384 3863

Müüa 3-toaline eriprojektiga korter

Rahu tn, 62 m², kapitaalselt remonditud

(väga heas korras), hea planeeringuga,

avatud köögiga, vannituba WC eraldi

(põrandaküte), 1 150 000 kr,

tel 522 9101

RENDILE VÕTTA

1-toal korter, tel 528 6523

1-2-toal korter, tel 503 2345

2-toal korter, tel 511 5949

3-toal korter, tel 5561 4114

RENDILE ANDA

1-, 2-, 3-toal üürikorterid. Suurim fotodega

andmebaas www.tartukinnisvara.ee,

tel 734 3762 Robinson KV

OST

Kasut raamatute ost, tel 734 1901

Ostan vanu maale, tel 5358 4320

Teise Ringi Mööbel võtab

komisjonimüüki mööblit, Tähe 56, tel

734 9828, 517 2916

Võtame mööblit komisjonimüüki

Puiestee 114, tel 5391 2169

MÜÜK

Fibo kergplokk: 200 mm - 26 kr, 300

mm - 41 kr, tel 5841 3088

Kartul, küülikud, tel 748 4142, 5814 4017

Korvid ja korvikesed nüüd kaupluses

Varalaegas Gildi 2.

Vaata ka www.zone.ee/punutised

Kuivad küttepuud, lahtiselt ja võrgus,

www.daago.ee, tel 557 6177

Kuivad lepaküttepuud, tel 5815 2407

Küttepuud, tel 501 9328

Lepa- ja kasekaminapuud, pakitud 36-l

kottidesse, tel 5194 3567

Lõhutud küttepuud - lepp:

50 cm, märg, hind 360 kr/m³;

50 cm, kuiv, hind 460 kr/m³;

30 cm, kuiv, hind 480 kr/m³

Info 775 2018 ja 5191 7149

Müüa kuivad kütteklotsid 40-l

võrkudes, koos veoga, tel 384 7010

Müüa kuivad, pakitud kaminapuud ja kütteklotsid

40-l võrkkotis, kohalevedutel 53839215

Müüa kuivad, pakitud kütteklotsid ja

kaminapuud 40-l võrkkottides,

transpordiga,

tel 523 8503, 433 3130

Fordi neli velgedel vähekasutatud naelrehvi,

tel 5650 6714

TEENUS

Boilerite puhastus, veemõõtjate

vahetus, san-tehnilised tööd, tel 734

8044, 5646 9025

Fekaaliauto, ummistuste avamine,tel

520 5904

KAARDID ENNUSTAVAD, tel 900 1727

24 h, h 17 kr/min

Kullassepa- ja kellassepatööd. Saurus,

Küütri 2, tel 742 3335

Kvalifitseeritud pottsepatööd,

Tel 502 5424

Pottsepatööd ja -materjalid, kollete

remont ning ahjukestad, tel 503 2665

San-tehnilised tööd (garantii)

ja kanal-ummistused, tel 521 4808

Valmistame puidust uksi, aknaid ja

treppe, tel 5567 9995

Õmblemine ja juurdelõikustööd, tel

740 6587, 5662 1292, FIE Inga Tagel

ÄRITEENUS

Laenud alates 20 000 kr, tel 501 8507

Võlgade sissenõudmine, tel 730 0818

www.raidman.ee

kuulutused

AUTOD

toimetaja Heli Jõemaa heli.joemaa@linnaleht.ee

Müüa Toyota Yaris 1,0/50 kw. Väljalase

09/2000. Asub Tartus.

Hõbedane metallik, 5-ukseline luukpära,

esisillaveoga, bensiinimootor 1,0. Läbisõit

151 tuh, manuaalne käigukast. Roolivõim,

kesklukustus, immobilaiser ja signalisatsioon,

2 x turvapadi, CD stereo 4 kõlarit, kompuuter,

välistemp näidik, regul roolisammas,

nahkkattega rool, päevasõidutulede autom

lülitus, peatoed esiistmetel, allakl apitav

tagaistme seljatugi, suve- ja talvekummid,

hooldusraamat. Hind 80 000 kr.

Liisingu võimalus. Tel 502 0075

LEMMIKLOOM

Müüa tõupab-ga chow-chow kutsikad,

info 5698 8396

VANAVARA

Antiigiäri Saurus ostab antiiki ja vanavara

(maalid, lauahõbe, ehted, mündid, ordenid,

portselan, postkaardid jne.), Küütri 2, tel 742

3335 ja 505 2148

Kunstisalong Allee, Pikk 30, Tallinn. Kunstiklassika

ost-müük, näitused, oksjonid, konsultatsioonid,

virtuaalgalerii. Avatud E-R 10-

17, L 11-15. Tel/fax 646 4500, 512 7677,

info@allee.ee, www.allee.ee

EHITUS JA REMONT

Korterite, vannitubade remont,

tel 553 1319

Korterite remonditööd, tel 553 1319

Oü Lonefor teostab sise- ja

san-tehnilisi töid.

Kontakt 554 9707, 521 6011

ILU JA TERVIS

pakuvad efektiivset ja alternatiivset

idamaist abi alkoholi-, nikotiini-,

hasartmängude sõltuvuse puhul.

Hiina prof. Ly Chini meetodil.

Garantii 98%. Tartus E-P, tel 748 4677

või 505 8381

Raekoja Aapteegis saab tervist kontrollida

akupunktuurdiagnostikaga

kõrvalestalt (Vana-Hiina med-l põhinev

meetod), E-N kl 16-19, h 250 kr, reg

kohapeal või tel 5192 1240KOO

KOO LITUS

TEATED

kuulutused

PAKUN TÖÖD

13

Firma võtab tööle

san-tehnikuid,

tel 507 2669, 336 4076

Hiina restoran Tartu kesklinnas

võtab tööle nõudepesija,

tel 730 3414, 5556 5211

ISS Eesti AS-i Lõunaregioon võtab

tööle koristajaid, töö graafiku

alusel.

Tel 731 4370 või tulla kohale

aadressil Soola 3, Tartu

KÜ vajab majahoidjat,

tel 5190 5545

Lisatöö, 25-65a, eelduseks

oskus/tahe suhelda inimestega ja

õpihimu, korrektsus, optimism,

"roheline" mõtlemine.

Graafik vaba,

sissetulek tõusvas joones.

Reg vestlusele 55 999 191,

kond11@hot.ee, Sirli

Müüjale toidukioskisse,

tel 508 3843

Norras: kummiboksi 2 in,

autopesulasse 2 in, ametlikult.

Majutus tasuta,

tel 5599 7373, 5599 3621

Seoses tootmismahtude

suurenemisega vajab AS

Valumehaanika metallivalajaid,

vormijaid (väljaõppe võimalus),

sildkraanajuhti, remondilukkseppi,

elektrikku, treialit ja lihttöölisi

valujaoskonda. Teguri 32,

tel 747 4702

Telefonimüüjale, töö õhtuti 16.30-

21.00, kontoris,Tartu Kesklinnas,

vanus alates 45 a,

Info telefonil 742 2027

Toitlustusettevõte võtab

tööle koka, kokaabi ja

teenindajaid,

tel 517 5914

Vajatakse nobenäppe

kummidetailide töötlemiseks

E-R 8-16.30, tel 733 3995,

517 2264

reakuulutus 1 rida 20 kr, raam läbi veeru kõrgusega 1 cm (45x10 mm) 100 kr,

Hinnad ei sisalda käibemaksu. www.linnaleht.ee

Kuulutuste vastuvõtt: Internetis kuulutus.linnaleht.ee, toimetuses Lutsu 14, E-R 9-17.

Kõik teisipäeval kl 17-ks edastatud kuulutused ilmuvad reedeses lehes.


vaba

aeg

� LINNALEHT SOOVITAB

Kas

käi si te

lap se na

mar ti

jooks mas?

Jäääär esit leb DVD-d “Vaaaa ta”

� Jäääär esit leb tä na õh tul kell 21Tar tu kont ser di ma jas pee taval

kont ser dil uhiuut DVD-d.

Möö du nud aas tal oma 15.sün ni päe va tä his ta nud ja Ees ti

muu si kaau hin da de ja ga mi sel pa ri maks et no-folk an samb liks

va li tud Jäääär on val mis saa nud oma esi me se DVDp laa di ga

“Vaaaa ta”. Plaat si sal dab Jääää re pa ri mat loo min gut, kus kaasa

löö vad mit med tun tud.

Kü la li sed, näi teks Tõ nis Mä gi ja Jo han nes Kert. Ka on plaadil

hu vi ta vat ja ha rul dast li sa ma ter ja li, muu hul gas pil did,

vi deod bän dist ja in terv juud bän di liik me te ga. Li saks DVD

plaa di le li saks on plaa di kar pi ära ma hu ta tud ka ta va li ne CD

plaat kont ser di ga.

DVD fi l mi ti su vel Tar tus An to niu se Gil di õuel. Bänd ise on

plaa di ga äär mi selt ra hul.”Ise ole me teh tu ga vä ga ra hul ja looda

me, et ka fän nid leia vad plaa dilt head ja hu vi ta vat,” ar vab

bän di lii ge Jaan Sööt.

Va ne mui se suur ma ja

10. XI kell 19 “Peer Gynt”

11. XI kell 19 “Nahk hiir”

15. XI kell 19 “La Tra via ta” (Rah vu soo per

Es to nia kü la li se ten dus)

16. XI kell 19 “La Tra via ta” (Rah vu soo per

Es to nia kü la li se ten dus)

17. XI kell 19 „Sa da aas tat...”

Va ne mui se väi ke ma ja

11. XI kell 12 “Suur ku ri hunt”

14. XI kell 19 „Seks tett a la car te”

15. XI kell 19 „Me si mees”

17. XI kell 19 “Va ba mõt le ja”

Sa da ma tea ter

11. XI kell 19 “Tä hed hom mi ku tae vas”

16. XI kell 19 “Sa le mi nõiad”

Ek raan 2

� Mart Sii mann: Ik ka

käi sin! Ku na te ge le sin

noo re na võim le mi se ga,

on mul mee les, et te gin

Tar tus Tam me lin na

kor te ri tes iga su gu seid

ak ro baa ti li si trik ke, käisin

kä te peal näi teks.

Tä his tan mar di päe va

sõp ra de rin gis.

“Ja hi hooaeg” kell 11.30, 13.30, 17.30

“Saa tan kan nab pra dat” kell 19.30,

21.45

Ek raan 1

“Bo rat” kell 12, 14, 18, 20, 22

„Iga ve se ar mas tu se sõ da la ne – Ja de

War rior” kell 16

Ees ti Spor di muu seum

13. no vem ber Lu me laua film „Tiim Vi deo”

kell 19

At lan tis

10. XI La se vaim va baks, DJ Raul Roo ma

11. XI Cos mod ro me, Tomc raft, DJ Kolzar,

Dee jay Aav, Krist jan Hir mo

Pat taya

10. XI Cru zan Car ri bean Pi rat Night,

pi raa dip li kad, DJ Vai do Pan nel

11. XI Jung le hunt, DJ Erk ki Sa ra puu

Club Il lu sion

10. XI Sounds of Hip Hop – Stu pid F

Li ve, DJ Kid Sid, DJ Möls, DJ Ky sim2rkkunst

11. XI De li cious Sa tur day Night Li ve

– Sõp ru se Puies tee Li ve

Maa si kas

10. XI Öö dis ko, DJ Mar gus Teet sov

� Mart Hel me: Ei

käi nud, ei mä le ta gi

miks. Ehk olin lii ga

mem me kas (naerab)?

Sel aas tal tä hista

me mar di päe val

lap se lap se sün ni päeva,

kuid kind las ti on

sel juu res ka mõ ni

mar di päe va ele ment.

� MUUSIKA

11. XI Maa si ka des sert, DJ Fe lix

Club Tal linn

10. XI Sin Ci ty – Adam F, DJ Mac &

Ta kes hi

11. XI Pop Mu sic, DJ Aa sorg, DJ Ja ne

Ha ri dus mi nis tee riu mi saal

15. XI kell 18 El le ri-koo li poolt kor ral da-

linnaleht reede, 10 . november 2006

� Mart Me ri: Ühe

kor ra olen käi nud,

7-aas ta selt koos

Nõm me tüd ru kute

ga, aga hoid sin

pi gem ta ga rit ta. See

oli põ nev ja na tu ke

kõ he dust te ki tav.

Eel mi sel aas tal käis

meil ko dus um bes

40 mar di san ti.

Tar tus pee tak se ma ha ki tar ri pi du

� Tu le va nä da la tei sel

poo lel toi mub Tar tus

viien dat kor da rah vus vahe

li ne ki tar ri fes ti val Fiesta

de la gui tar ra. Kont serte

ja gub aga ka Tal lin na,

Rak ver re, Vil jan dis se,

Pär nus se ja Võr ru. Kor ralda

vad Ees ti Ki tar ri selts,

Fo rest Mu sic Agen cy ja

Ees ti Kont sert.

Tä na vu se fes ti va li

esi ne ja te hul gas on

Ti mo Kor ho nen (fotol),

Hel mut Oes ter reich,

Sand ra Stahl he ber, Hei ki

Mät lik, Jor ma Puu saag,

Kris to Käo, Ju lia Kah ro,

And re Maa ker, Ma rek

Talts, So fi a Ru bi na, Paul

Da niel, Je le na Os si po va, Bin Hu, Wei Liu, Jark ko He lin, Lu cas

Bra rE rics son, Peep Pe ter son, Bullf rog Brown, Pee ter Prints,

Krist jan Tamm, And rei Luk ja nov ja Da niel Jul le. Tõe li ne ki tarris

ti de pa raad! Klas si kast blue si ni.

tud Mo zar ti elu tut vus tav kont ser te tendus„Ala

ti teie Wolf gang!”

16. XI kell 18 „Ala ti teie Wolf gang!”

Tar tu Sak sa Kul tuu ri ins ti tuut

10. XI kell 19 Mo zar ti kir ja de ja elu loo liste

and me te põh jal la vas ta tud kont ser teten

dus „Mo zar ti võ lus”

Tar tu üli koo li aja loo muu seum

11. XI kell 14 Sü gis kont sert

Tar tu lin na muu seum

12. XI kell 16 Can to res Va gan tes kut sub


eede, 10. november 2006 linnaleht vaba aeg 15

kül la: FU MI TA KA SAI TO (plokkf löö did,

Hol land)

Tar tu Näi tus te pa vil jon

12. XI kell 10.30-18 „Kõi gi las te isa depäev”,

toi mu vad pii ri val ve, pääs tea me ti,

po lit sei ja kait se väe de monst rat sioo nesi

ne mi sed. Pe re peol esi ne vad an samblid:

Toe Tag, Sli de 50, Krist jan Ka sea ru,

Pa ra di se Crew, Pii ri val veor kes ter, Ees ti

Kait se väe Or kes ter, Po lit seior kes ter,

Tar tu Rocki tant su tüd ru kud. Mu di las te

tä he le pa nu köi da vad Lõ vi Leo, Prit su

ja Nub lu.

Va ne mui se kont ser di ma ja

11. XI kell 19 Isa de päe va kont sert – Isad

ja po jad Nais sood

12. XI kell 19, an samb li MTJ juu be li kont sert

Va ne mui ne (suur saal)

12. XI kell 19 kont sert Maar ja kü la toe tuseks

„Kuu la pa lun! 5”

Sa da ma tea ter

10. XI kell 18 noor teü ri tus „Rock Up the

Sta ge”

Ees ti rah va muu seum

Pü si näi tus “Ees ti. Maa, rah vas, kul tuur”

Spor di muu seum

Pü si näi tus “Hor tus Ath le ti cus”.

Ku ni 26. XI näi tus “Kes kaeg sed pii na misriis

tad”.

Tar tu Las te kuns ti kool

Ala tes 13.XI Enn Te go va isi ku näi tus

„Te go va 60-ndad”, Ja ko bi 52 ga le riis

Tar tu lin na raa ma tu ko gu

Ku ni 18. XI 2. kor ru se näi tu se ruu mis

raa ma tu näi tus „Ees ti ro maa ni võist lu sed

aas ta tel 1927–2004”.

Ku ni 25. XI Tam me lin na ha ru ko gus

Tar tu kõr ge ma kuns ti koo li teks tii liosa

kon na näi tus „Tar tu vai ba ma ra ton”.

Vaa ta mi seks on väl jas väi ke va lik go belään

vai pu. Väl ja on pan dud Tar tu-tee mali

sed tööd.

Tar tu kuns ti muu seum

Pü si näi tus “Tar tu kuns ti lood”.

Ku ni 19. XI ees ti kuns ti klas si ku, maali

kunst nik Alf red Kon go (1906–1990)

100. sün niaas ta päe va le pü hen da tud

näi tus.

TÜ raa ma tu ko gu

Ku ni 25. XI 3. kor ru sel fi lo loo gia dok to ri

pro fes sor Alek sandr Du li tðen ko 65. sünni

päe va le pü hen da tud näi tus.

Ku ni 21. XI näi tus „Azu le jo kunst Por tuga

lis“. Näi tus on Por tu ga li kah hel ki vi

(azu le jo) aja loost.

Ku ni 3. XII 3. kor ru sel Lii ve Kop pe li maa linäi

tus “…het ke ti hel dem ja he le dam”.

Tar tu lin na muu seum

Ku ni 15. XII Ee vart Ar ra ku Tar tu maa li de

näi tus. Ee vart Ar ra ku te maa ti li ne haa re

on lai: fi gu raal kom po sit sioo nid, portreed,

na tüür mor did, lin na vaa ted ning

maas ti kud. Oma loo min gus rõ hu tab

Ar rak eel kõi ge maa li kuns ti igi väär tu si

– mee leo lu kat ko lo rii ti, head joo nis tusos

kust, meis ter lik ku kom po sit sioo ni,

mis on ol nud ka pal las li ku maa li koolkon

na alus ta la.

Naissoode muusikutepere isad ja pojad

� Eesti Kontsert tähistab

isadepäeva traditsioonilise

üritusega, mille peaosalised on

muusikutest isad-pojad.

Homme astub lavale kolm

Naissoode põlvkonda. Neist

vanim – Uno Naissoo – küll

vaid loominguga.

Kava on kokku pannud

� ISADEPÄEV

� Isa de päe val kor ral da vad

Ees ti jõust ruk tuu rid Tar tu

Näi tus te pa vil jo nis ta su ta

hea te ge vus li ku pe re peo „Kõiki

de las te isa de päev”, mil le

ees mär giks on pe re väär tus te,

ees kätt isa rol li väär tus ta mine.

See ta su ta sis se pää su ga heate

ge vus lik pe re pi du viiak se

lä bi ju ba viien dat kor da ning

iga aas ta on see ol nud roh ke

osa võ tu ga ja lõ bus pe reü ri tus,

kus lap sed saa vad kat su da,

vaa da ta ja proo vi da kait se väe,

po lit sei, pii ri val ve ja pääs teüksus

te va rus tust ja teh ni kat

ning osa võt ta võist lus test.

Li saks esi ne vad mit med

an samb lid ja or kest rid.

Näi tus te pa vil jon on avatud

kella 10.30-18.00. Pe repeol

saab osa le da eri ne va tel

te maa ti lis tel võist lus tel, mis

eel da vad isa ja lap se ühist pingu

tust. Võist lus tel osa le nu te

va hel loo si tak se väl ja au hinna

rei s “Seik lus reis maal,

Sudoku

Tõnu Naissoo (fotol). Kontserdil

esitatakse tema ja tema isa

muusikat. Ettekandele tulevad

ka tuntud laulud fi lmidest

“Viimne reliikvia” ja “Varastati

Vana Toomas”. Naissoode kolmandat

põlvkonda esindab

andekas löökpillimängija Marko

Naissoo.

Kõi ki de las te isa de päev

Koomiks

õhus ja me rel”. Kor ral da jad

või mal da vad Lõu na-Ees ti

las te ko du las te le ta su ta transpor

di pe re päe va le ja ta ga si

ning pa ku vad sõ du ri lõu nat.

Li saks ju hen da vad kait se väe,

po lit sei ja pii ri val ve ka de tid

las te ko du lap si võist lu sa la del.

Kü las ta ja te le kor ral da tak se

de monst rat sioo ne si ne mi si.

Või ma lus on tut vu da soomu

ki te, he li kop te ri, jõustruk

tuu ri de sõi du va hen di te,

eri teh ni ka, rel va de, va rus tu se

ja vor mi riie tu se ga. Pe re peol

Õhtu üllatus on Tõnu Naissoo

esiettekandele tulev uudisteos,

kus on vastandatud džässansambel

ja kammerorkester.

Isasid ja poegi abistavad Liisi

Koikson, Gerli Padar, Ivo Linna,

Ain Agan, Taavo Remmel,

Ivo Lille ja Pärnu linnaorkester.

LL

esi ne vad an samb lid: Toe Tag,

Sli de 50, Krist jan Ka sea ru,

Pa ra di se Crew, Pii ri val veorkes

ter, Ees ti Kait se väe Or kester,

Po lit seior kes ter, Tar tu

Rocki tant su tüd ru kud. Mu dilas

te tä he le pa nu köi da vad

Lõ vi Leo, Prit su ja Nub lu.

Ava tud on Põh ja-Ees ti Ve rekes

ku se doo no ri punkt, kus

saab abi va ja ja te le verd an da.

Päe va ju hi vad re ser voh vit ser

Han nes Võr no ja Ur mas Reitel

mann.

� Sudoku on Jaapani numbrimõistatus, mis

lööb laineid kogu maailmas. Sudoku üks ja

ainus reegel on see, et tühjad kohad tabelis

tuleb täita numbritega 1- 9. Numbrid peavad

paiknema aga igas veerus, reas ja 3x3ruudus

nii, et nad ei korduks.

3. novembri Linnalehes ilmunud mõistatuse

õige lahendus

More magazines by this user
Similar magazines