Transform your PDFs into Flipbooks and boost your revenue!
Leverage SEO-optimized Flipbooks, powerful backlinks, and multimedia content to professionally showcase your products and significantly increase your reach.
ContiVikingContact 5<br />
Katsumusteks valmis!<br />
Treenitud turvalisuseks...<br />
www.continental-tyres.com<br />
nr 9 november 2008<br />
NOVEMBER 2008
Gentelma Date of<br />
publication<br />
in 2009<br />
Booking adspace and<br />
submitting ads for artwork<br />
till 17.00<br />
Deadline for submitting<br />
readymaid ad<br />
till 14.00<br />
30 Jan 5 Jan 16 Jan<br />
25 Feb 2 Feb 13 Feb<br />
27 March 2 March 13 March<br />
24 Apr 1 Apr 9 Apr<br />
29 May 4 May 15 May<br />
19 Jun 25 May 5 Jun<br />
28 Aug 31 Jul 14 Aug<br />
25 Sept 31 Aug 11 Sept<br />
30 Oct 5 Oct 16 Oct<br />
27 Nov 2 Nov 13 Nov<br />
18 Dec 23 Nov 4 Dec<br />
Circulation<br />
Circulation<br />
24 24 000 000
sisu<br />
november 2008<br />
6-12<br />
Veiko Sepp<br />
PERSOON<br />
6–12 Veiko Sepp – uudishimulik ka sunnita<br />
TEHNIKA<br />
12–22 Uudised ja uudistooted<br />
23 Kolumn – Henrik Aavik<br />
24–27 Universaalpultide test<br />
28–29 Kodumasinat ostes varu aega<br />
30 Üle piiri pääseb CE-märkega seade<br />
33 Andmekadu väldib turvaline mälupulk<br />
34–36 DVD-le mahub ka Full HD video<br />
38–39 Valgus võib normaalne vaid näida<br />
42–43 Pildistav telefon ei hukutanud<br />
tavakaamerat<br />
44–45 Photokina muutis Kölni fotomekaks<br />
46–47 Tehisintellekt Korea moodi<br />
48 Tulevikumuuseum luuakse Eestis<br />
50–51 Tulevikulootus energiakompotis<br />
52–53 Õhksoojuspumba tasuvust näitab talv<br />
54–56 Geniaalseimad eksperimendid<br />
MOOTOR<br />
58–59 Autouudised<br />
60–66 Linnade kuningad<br />
67 Kolumn – Ardo Kalda<br />
68–69 Sõitev auto 5000 krooniga<br />
68–69 Reis automajaga – ei iial enam telgiga<br />
70–71 Vanade masinate ja sõidukite puhkepaik<br />
72–73 Ringrajal standardklassid teistest üle<br />
74–77 Miljoni krooni eest tsikliga ümber ilma<br />
78–80 747 – maailma kuulsaim lennuk<br />
82 Nupp nokib<br />
Toimetaja<br />
Indrek Kald, tel 667 0193, e-post indrek.kald@aripaev.ee<br />
Makett ja kujundus Sverre Lasn<br />
Fotograaf Indrek Susi<br />
Keeletoimetaja Sven Saun<br />
Reklaami projektijuht Reio Orasmäe<br />
tel 667 0065, e-post reio.orasmae@aripaev.ee;<br />
ftp.aripaev.ee/incoming/Rekl<br />
trükk AS Kroonpress<br />
väljaandja AS <strong>Äripäev</strong><br />
peatoimetaja Meelis Mandel<br />
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn<br />
tel: (372) 667 0111, (372) 667 0222<br />
faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165<br />
e-post aripaev@aripaev.ee<br />
www.aripaev.ee<br />
24<br />
45<br />
59<br />
Reklaamiosakond<br />
e-post reklaam@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0105<br />
faks: (372) 667 0200<br />
Toimetus<br />
e-post aripaev@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0111<br />
faks: (372) 667 0265<br />
korrespondent Tartus:<br />
Väinu Rozental<br />
vainu.rozental@aripaev.ee<br />
Tellimine ja levi<br />
e-post register@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0099<br />
faks: (372) 667 0300<br />
Tellimishind 12 kuuks 3062 kr<br />
Tellimine internetis<br />
www.aripaev.ee/tellimine<br />
Esimesed<br />
sammud<br />
kokkuhoiu<br />
teel<br />
Olge te ettevõtja,<br />
firmajuhi, tavatöötaja<br />
või eraisiku rollis, rasked<br />
ajad majanduses sunnivad<br />
kokkuhoiule mõtlema kõiki.<br />
Kindlasti on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia<br />
üks valdkond, mis seda<br />
säästuvõimalust pakub.<br />
Just seadmete ning lahenduse<br />
targa kasutamisega.<br />
Annan mõned soovitused.<br />
Kaaluge tasulise tarkvara<br />
vahetamist vabavara<br />
vastu, vähemalt osaliseltki.<br />
Tavalise kontoripaketi<br />
kõrval võib tasuta saada<br />
ka palju spetsiifilisemaid<br />
rakendusi. Ja<br />
need pole halvemad<br />
tasulistest variantidest,<br />
küsimus on pigem<br />
kasutaja harjumuses.<br />
Kui just on vaja<br />
midagi printida, eelistage<br />
võimaluse korral<br />
kahepoolset trükki.<br />
Mobiiliga kolleegidega<br />
rääkides või SMSe<br />
vahetades kasutage –<br />
kui võimalik – firmasiseseid<br />
lühinumbreid.<br />
Need kolm soovitust<br />
tun duvad ehk pisiasjad,<br />
ent kuskilt<br />
peab ju kokku hoid<br />
alguse saama.<br />
Indrek Kald<br />
Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse<br />
korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta.<br />
Kõik ajalehes <strong>Äripäev</strong> ja tema lisades avaldatud<br />
artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel,<br />
majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal)<br />
on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende<br />
reprodutsee rimine, levitamine ning edastamine mis<br />
tahes kujul on ilma ASi <strong>Äripäev</strong> kirjaliku nõusolekuta<br />
keelatud.<br />
Kaebuste korral väljaande sisu kohta võite pöörduda<br />
Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel (372) 646 3363.
autorid<br />
Siim Sepp<br />
E-ajakirja novaator.ee toimetaja<br />
Siim Sepp tutvustab geniaalsemaid<br />
eksperimente läbi aegade.<br />
Ats Valdsalu<br />
Meile varem nii ITst kui lennundusest<br />
kirjutanud Ats Valdsalu<br />
kirjeldab seekord kunagise maailma<br />
suurima reisilennuki Boeing 747 loomist.<br />
Ise on ta sellega lennanud vaid<br />
simulaatoril.<br />
Annika Klemets<br />
Tehnikakaupade uuringu juht<br />
firmas GfK Annika Klemets analüüsib<br />
Eesti kodumasinate turgu.<br />
Kaupo Kikkas<br />
Fotograaf Kaupo Kikkas selgitab<br />
fotograafias viimastel aastatel toimunud<br />
muudatusi ning tutvustab ka<br />
uusi suundi.<br />
Ardo Kalda<br />
Portaali motors24.ee peatoimetaja<br />
Ardo Kalda testib väikeautosid,<br />
soovitab eksklusiivautosid ning tutvustab<br />
vanu masinaid ja sõidukeid.<br />
Heigo Ensling<br />
Elion Esinduse demokeskuse<br />
tehnikajuht Heigo Ensling testis<br />
universaalseid pulte ja annab nõu<br />
koduvideo arvutisse saamise teemal.<br />
Viljar Sepp<br />
Harrastusfotograaf Viljar Sepp<br />
jätkab nõuannetesarja artikliga<br />
valguse kasutamisest pildistamisel.<br />
Erik Puura<br />
Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi<br />
direktor Erik Puura annab<br />
nõu õhksoojuspumba paigutamiseks<br />
koju.<br />
�������������������������<br />
�������<br />
�������������������<br />
�������������������������������������<br />
������������������������������������������������������<br />
�������������������������������������������������������������������
Persoon<br />
Ühest küljest eeldab tema amet tehnikauudistega<br />
kursis olekut. “Tööga käib<br />
kaasas vabadus vahetada telefoni nii<br />
tihti, kui just vajadust on. Ent lisaks sellele,<br />
et teen mobiiliga tööasju, tunnen ma huvi<br />
mobiilse muusika ja mobiil-TV vastu,” lisab<br />
ta. Uued mobiiliteenused Põhjamaades ja<br />
Balti riikides ongi olnud Ericssonis üks Sepa<br />
vastutusalasid.<br />
“Kui küsida inimestelt, mis on kolm asja,<br />
millega kodust välja minnakse, siis on need<br />
võtmed, rahakott ja mobiil,” väidab Sepp.<br />
“Müstiline, kuidas mõne asjaga nii ära harjutakse,”<br />
lisab ta.<br />
Mobiil ei tähenda enam ainult telefoni,<br />
näiteks toob Sepp käekella, millega saab<br />
tele foni juhtida, sealt sõnumeid lugeda,<br />
mobiilis muusikapalasid vahetada jms. Ise<br />
kasutas ta seda lühikest aega, sest eelistab<br />
kirgliku purjetajana kompassiga Tissot’<br />
kella, mis näitab ka õhurõhku. “Teinekord<br />
on väga abiks teada, milline on õhurõhk ja<br />
mis suunas on trend. Rääkimata kompassist,<br />
mis võib väga ootamatutes kohtades<br />
aidata, olgu seenemetsas või autoga sõites,”<br />
põhjendab ta.<br />
Mitmeid vidinaid on tal ka kodus, näi-<br />
6<br />
Veiko Sepp –<br />
uudishimulik<br />
ka ilma sunnita<br />
“Uudishimu ei saa ametikirjeldusse sisse kirjutada, ent<br />
huvi uute IT-vidinate vastu on mul küll,” ütleb Ericssoni<br />
Eesti esindust juhtiv Veiko Sepp (42).<br />
Tekst Indrek Kald Fotod Indrek Susi, Erik Prozes<br />
Tööga käib Veiko<br />
Sepal kaasas<br />
vaba dus vahetada<br />
mobiili nii tihti, kui<br />
just vajadust on.<br />
teks mängukonsoolist meediakeskus Sony<br />
PlayStation 3. Sepa kinnitusel on PlayStation 3<br />
teda positiivselt üllatanud, sest suudab üle<br />
võrgu pilte jagada, videot näidata, laadida<br />
faile alla jms. “Teinekord on uute teenustega<br />
nii, et kui ise aru ei saa, siis lapsed seletavad<br />
ära,” märgib ta.<br />
Samuti tunneb ta end koduselt Macimaailmas.<br />
“Mingis mõttes olen ajast ees<br />
olnud. Kui tütrele esimese arvuti muretsesin,<br />
oli see Mac. Tegutsesin sellega siis ka<br />
ise väga palju,” sõnab ta. Tema sõnul üllatab<br />
Mac alati positiivselt ehk teeb ära selle, mida<br />
vaja, ning lisaks leiab kasutaja sealt veel<br />
miskit. “See on asi, millest kõigil on palju<br />
õppida. Mõne asja proovid ära ja kehitad<br />
õlgu, teine aga hakkab üllatavalt hästi sinu<br />
elu täiendama,” selgitab Sepp.<br />
Kõigi nende vidinate puhul on muidugi<br />
eraldi küsimus, kui palju erinevaid seadmeid<br />
tasub kaasas tassida. “Ühest küljest Apple’i<br />
iPod näitab, et üks hea seade on ka omaette<br />
nišš. Teisalt on mitu seadet ühes ka hea, vaja<br />
on vähem laadijaid,” põhjendab ta.<br />
Huvi tehnikavaldkonna vastu on tal pärit<br />
lapsepõlvest, sest Sepa isa töötas side alal<br />
ning emagi telegraafis. Nii pole imestada, et
Veiko Sepp Forte<br />
nime kandva<br />
X41-klassi jahi<br />
pardal, mille tiimis<br />
ta regulaarselt<br />
võistleb.<br />
nr 9 • november 2008 7<br />
persoon
persoon<br />
persoon<br />
8<br />
Persoon<br />
Veiko Sepp näitab Ericssoni osalusega Tartu Telefonivabrikus enne Teist ilmasõda toodetud telefone.<br />
Saaremaa Ühisgümnaasiumis lõpetas Sepp<br />
just matemaatika-füüsika eriklassi. “Kuigi<br />
kõiki valemeid, mida eriklassis õpetati,<br />
pole elus vaja läinud, arendas nende ainete<br />
õppimine mõtlemist,” on ta aastaid tagasi<br />
<strong>Äripäev</strong>ale öelnud.<br />
Klassivend Alar Valt, Ookeani Konteinervedude<br />
OÜ juhataja, kinnitab, et matemaatika-füüsika<br />
süvaõpe sobis Sepale väga, sest<br />
ta oli juba koolis suur tehnikahuviline. “Kas<br />
Veiko tollal just ise raadioid ehitas, aga kooli<br />
raadioruumis askeldas küll,” lisab ta.<br />
1980ndate teises pooles õppis Sepp tehnikaülikoolis<br />
elektroonikainseneriks. “Üks<br />
valik olnuks ka majandus, ent elektroonika –<br />
telekommunikatsiooni toona ei õpetatud –<br />
oli üsna lai mõiste,” põhjendab Sepp. “Elektroonika<br />
on pea igas asjas olemas, küll väiksem<br />
ja rohkem programmeeritav. Hea on<br />
ju teada, kuidas miski töötab. Ja kui mingi<br />
asi ei tööta, kontrolli esmalt toidet,” lisab ta<br />
muigel sui tehnikahuviliste käibetõe.<br />
Ülikooli diplomitöö arvutijuhitavate ehk<br />
digitaalsete vahendusjaamade ühendamisest<br />
vanasse analoogvõrku kirjutas ta 1991.<br />
aastal Ericssoni Soome esinduses praktikal<br />
olles. Ja kuigi enda tulevikku nägi Sepp inse-<br />
nerina, sattus ta hoopis müügi peale. Nimelt<br />
aitas ta Helsingis veedetud kuude jooksul<br />
panna aluse Eestis Ericssoni vahendusjaamade<br />
ja ärisidelahenduste müügile.<br />
“Alguses oli tunne nagu kingamüüjal<br />
Aafrikas. Kellelgi ei olnud kingi jalas,<br />
optimistid ütlesid, et mõõtmatu turg,<br />
pessimistid küsisid, millised on inimeste<br />
tarbimisharjumused,” on ta telefonijaamade<br />
müügi algust firmas Baltimore meenutanud<br />
kaheksa aastat tagasi Eesti Päevalehele antud<br />
intervjuus.<br />
Sepa juhitud ettevõttest kasvas mõne<br />
Oma töölaud on<br />
Sepal lisaks<br />
Tallinnale Riias,<br />
Vilniuses ning Rootsiski,<br />
sest ta kuulub Ericssoni<br />
Põhja- ja Baltimaade<br />
üksuse juhatusse.<br />
aastaga välja Ericsson Eesti AS ning temast<br />
sai 29aastasena rahvusvahelise kontserni<br />
esinduse esimene peadirektor. Toona oli<br />
neil Eestis veidi üle 30 töötaja, nüüd saja<br />
võrra rohkem.<br />
Mullu juunis lisandus Sepa ülesannete<br />
hulka ka Ericssoni Läti-Leedu esinduste<br />
juhtimine. Seepärast ongi ta visiitkaart<br />
kahepoolse trükiga, ühel küljel Eesti ning<br />
teisel Läti ja Leedu kontaktandmed.<br />
Oma töölaud on Sepal lisaks Tallinnale<br />
Riias, Vilniuses ning Rootsiski, sest ta<br />
kuulub ka Ericssoni Põhja- ja Baltimaade<br />
üksuse juhatusse. Sellest tingituna on Sepp<br />
paar päeva nädalas Eestist ära. Ise nimetab<br />
ta pidevat reisimist harjumuspäraseks<br />
rütmiks, mille all ei kannata ei pere ega<br />
harrastused.<br />
Sepa sõnul on rahvusvaheline kontsern<br />
huvitav töökoht, kuna piiri ette ei tule. Kui<br />
tahad tegeleda muu valdkonnaga, leiad<br />
selle firma seest. Või tahad süveneda mingisse<br />
teenusesse sügavuti või hoopis liikuda<br />
paariks aastaks teisele turule tööle – kõik<br />
on võimalik. “See on ka põhjus, miks ühes<br />
firmas töötamine pole midagi imelikku,<br />
sest leiad oma arengu järgmise faasi kergesti
persoon<br />
üles,” selgitab juba mitmeteistkümnendat<br />
aastat Ericssoni palgal olev mees.<br />
Ise ettevõtjaks hakkamise kohta kostab<br />
Sepp, et Ericssoniski on palju võimalusi end<br />
arendada. “Eraettevõtluses on globaalset<br />
mastaapi palju keerulisem tekitada, Ericssonis<br />
on see olemas ja mulle meeldib siin,”<br />
lisab ta.<br />
Kas tehnika areng on ka reisimise vajadust<br />
mõjutanud? “Meie valdkonnas on see<br />
suur küsimus, kui palju virtuaalne tegevus<br />
suudab arendada inimestevahelist kontakti,”<br />
vastab Sepp.<br />
Telefonikonverents on tal reisimist vähemaks<br />
võtnud, ent samas tuleks tihedat<br />
koostööd tehes inimestega korra kvartalis<br />
ikka kokku saada. Läti-Leedu suunal teeb<br />
Sepp aeg-ajalt ka videokõnesid, ent see pole<br />
muutnud reisimise rütmi. Alati saad midagi<br />
uut, kas siis tööõhkkonnast või planeerimatust<br />
kohtumisest mõne kolmanda isikuga,<br />
toob ta välja otsesuhtluse plussi.<br />
Sepa kinnitusel on videokõned pigem<br />
kinni inimese harjumustes, näiteks avalikus<br />
kohas on selle tegemine ebamugav. “Vajadusel<br />
roolid autot ühe käega ning teisega n-ö<br />
žongleerid töövahenditega,” kirjeldab ta üht<br />
võimalikku telefonikonverentsi.<br />
10<br />
Siiski ei pea ta end kogu aeg n-ö onlineinimeseks.<br />
Mobiilsed seadmed on toonud<br />
kaasa selle, et pidevalt oled ühenduses ning<br />
ise pead leidma tasakaalu, et mitte end pidevalt<br />
töölainel hoida. “Kui enne magama<br />
minemist igaks juhuks postkast lahti teha,<br />
häälestad end sellega tööle ja see pole hea.<br />
Parem puhkad välja ja e-kirju loed hommikul,”<br />
toob ta näite.<br />
“Mobiilne internet on palju tööaega<br />
säästnud, lennujaamas, rongis või bussis<br />
on mugavam e-kirju ja dokumente lugeda<br />
arvuti asemel telefonist,” lisab ta.<br />
Sama juhtub tihti ka hommikuti, kui ta<br />
heidab mobiiliga pilgu e-postkasti Pirita<br />
teel. “Seal on aega,” naerab Sepp. “Kui liiklus<br />
on aeglane, siis vaatad pealkirjad üle ja tööle<br />
jõudes juba tead, mis seal ootab või ei oota,”<br />
kirjeldab ta.<br />
Sepp sõidab Volvoga, Rootsi autotootja<br />
eelistamine pole tema kinnitusel küll Ericssoni<br />
korporatiivne poliitika. Mugavuse<br />
ja turvalisuse seiskohalt hea valik, kõlab<br />
selgitus. Autot peab ta praktiliseks tarbeesemeks,<br />
mis ei tohiks liialt kiiresti ära väsitada.<br />
“Teinekord oled kaheksa tundi roolis, ent<br />
selle järel peaks olema veel ka töövõimeline,”<br />
põhjendab ta.<br />
Veiko Sepp ja Ericssoni purjetamistiimi projektijuht Ola Rembe sügisel<br />
2005 Ericssoni ümberilmajahi VO60 Tallinna-külastust korraldamas.<br />
Veiko Sepp meeskooriga laulupeol.<br />
Ega töö saa<br />
hobisid segada!<br />
Ligi veerand sajandit Tehnikaülikooli<br />
Akadeemilises Meeskooris (TAM)<br />
laulnud Veiko Sepp pidi tööülesannete<br />
tõttu mullu pikaajalises hobis<br />
pausi tegema. “Tänavu vaatasin, et kui<br />
töö hakkab harrastust segama, oled vist<br />
kehv orgunnimees – aeg tuleb lihtsalt<br />
leida,” kinnitab ta. Nüüd on ta kooris<br />
jälle rivis.<br />
1990ndate keskel oli Veiko Sepp TAMi<br />
50. sünnipäeva aegu koori president. “Juubelihooaeg<br />
oli väga tihe – juubelikontserdid,<br />
raamat, esimesed CD-plaadid –,<br />
president ise kõike muidugi ei tee, aga<br />
tema pani tiimi kokku ja tiim oli hea,”<br />
meenutab lauluvend Tõnu Ojala, ajakirja<br />
Tehnikamaailm peatoimetaja.<br />
Sepa panust meeskooris hindab<br />
kõrgelt ka teine lauluvend Andrus Hiiepuu,<br />
Elisa juhatuse liige. “Ta on koori<br />
auliige ja kuni siiani on ettevõte, mida<br />
Veiko juhib, koori pikaajalisim toetaja,”<br />
kirjeldab ta.<br />
Ühel aastal ja samal päeval sündinud<br />
sõbrad Hiiepuu ja Sepp lävisid tihedalt juba<br />
ülikoolis, lisaks sünnipäevade kahasse<br />
pidamisele käidi ehitusmalevas ning senini<br />
laulavad nad koos ka TAMis. “Veiko<br />
on suurepärane suhtleja ja eestvedaja. Ta<br />
on hea huumorisoonega, suudab seltskonnas<br />
alati tuju kõrgel hoida,” kirjel dab<br />
Hiiepuu. Indrek Kald
������� �� ����������<br />
��� ���� � ���������<br />
������� �� ��������<br />
������������� ��������<br />
��������<br />
���� ���� ��<br />
���������������� �����<br />
������ ���������<br />
��������������<br />
����������������<br />
������������� �<br />
������������
persoon<br />
12<br />
Ägedaim merekogemus<br />
ümberilmajahilt<br />
Kirglik purjetaja Veiko Sepp peab<br />
ägedaimaks merekogemuseks ümberilmavõistlusel<br />
osalenud Ericssoni<br />
jahiga Rootsist Eestisse sõitmist. “Tulime<br />
Stockholmi saarestikust õhtul välja, sõitsime<br />
öö läbi, tähed langesid. Kiirus kohati 23 sõlme,”<br />
meenutab ta tunamullust sügist.<br />
Professionaalsetele purjetajatele lisaks<br />
sõitsid toona kaasa ka mõned Ericsson Eesti<br />
kliendid-partnerid. “Vahepeal olimegi tekil<br />
ainult meie, sain ka ise roolis olla. Seda, mida<br />
siis tunned, pole võimalik kirjeldada,” ütleb<br />
kogenud purjetaja.<br />
“Autospordihuvilisele oleks see võrreldav<br />
Vormel 1 roolis sõitmisega,” lisab ta. Maailma<br />
ühel tugevamal ümberilmapurjetamisel<br />
Volvo Ocean Race osalenud Ericssoni jahid<br />
on Tallinna külastanud kahel korral.<br />
Juba kümneaastaselt Kuressaares jahtklubis<br />
käima hakanud Sepp peab oma<br />
purjetajakarjääri suurimateks võitudeks<br />
esikohti Muhu väina regatil ehk Eesti avamerepurjetamise<br />
meistrivõistlustel aastail<br />
2002 ja 2003.<br />
Keskkoolis sõitis ta kolm korda Muhu<br />
väina regatti ja osales Balti karikavõistlustel.<br />
“Käisime ümber Helsingi majaka ning<br />
nägime kaugelt linna tulesid. Mõtlesin, kas<br />
ise ka kunagi Helsingisse jõuan,” naerab ta<br />
1984. aastal juhtunut meenutades.<br />
Nädal Muhu Väina regatti kuulub Sepa<br />
suvepuhkuse kavasse senini. Kevadest sügiseni<br />
osaleb ta jahiga Forte Tallinna lahel<br />
ka võistluspurjetamise iganädalastes etappides,<br />
mis tänavu õnnestus klass X41 ära<br />
võita. Kuigi kaptenipaberid on tal olemas,<br />
sõidab Sepp soodimehe rollis, sest Forte<br />
kapten on Elioni juhatuse liige Jaak Jõgi,<br />
Veiko Sepa koolivend Kuressaarest.<br />
Jõe sõnul on Sepp valmis pidevalt uusi<br />
oskusi ja teadmisi juurde õppima ning tegu<br />
on hingelt meremehega. “Näiteks leiab<br />
ta võimaluse merele minna kas või otse<br />
lennu jaamast tööreisilt tulles,” sõnab Forte<br />
kapten.<br />
Kas Sepp sooviks purjetada ka ümber<br />
ilma? “See ei ole asi, mille poole ma püüdleks<br />
iga hinna eest. Tõenäosus on suhteliselt<br />
suur, et midagi sellist ma oma elus ette ei<br />
võta,” vastab Ericssoni juht. “Huvitavaid<br />
purjetamiskogemusi tahaks küll saada:<br />
erinevate jahtidega, maailma eri paigus,<br />
näiteks Vahemere põnevates saarestikes,”<br />
lisab ta. tt<br />
Veiko Sepa kell näitab ka<br />
õhurõhku ning on vajadusel<br />
kompassi eest.
lemmik<br />
TEHNIKA<br />
Testis universaalsed<br />
puldid<br />
Maailma suurim<br />
fotomess<br />
Kuidas saame<br />
tulevikus energiat?<br />
nr 3 • mai 2007 13 13
uudised<br />
14<br />
KUU<br />
TOODE<br />
Nutitelefon navigaatoriga<br />
Samsung tutvustas uut S60-platvormil<br />
ja Symbiani operatsioonisüsteemil põhinevat<br />
nutitelefoni I7110. Sellel on pildistamiskoha<br />
koordinaatide lisamise ja suunajuhiste<br />
andmise võimalus nii jalakäija- kui ka<br />
autosõidurežiimis. Jalakäija navigaator on<br />
saadaval mitme Lääne-Euroopa linna jaoks,<br />
sh Berliin, Helsingi, London, München,<br />
Pariis. Lisaks võimaldab FM-saatja autojuhtidel<br />
autokõlarite kaudu häälsõidujuhiseid<br />
vastu võtta.<br />
Telefonil on ka viiemegapiksline automaatfookuse<br />
ja LED-välguga kaamera,<br />
sealhulgas naeratuse ja silmapilgutuse<br />
tabamise funktsioonid. Uudismudelil on<br />
ka HSDPA ja wifi tugi. Lisaks pakub telefon<br />
mobiilse veebikasutuse hõlbustamiseks<br />
kaheksasuunalist optilist hiirt. Symbianil<br />
põhineva nutitelefoni turuletoomine annab<br />
tunnistust Samsungi keskendumisest avatud<br />
operatsioonisüsteemiga telefonidele.<br />
Xperia –<br />
Sony Ericssoni<br />
esimene<br />
Windows-mobiil<br />
Eile EMTs müügile jõudnud Sony<br />
Ericssoni uudismudel Xperia kasutab<br />
esimese nende telefonina<br />
operatsioonisüsteemi Windows Mobile<br />
6.1. Varasemad Sony Ericssoni telefonid<br />
töötasid firma enda loodud põhitarkvaral.<br />
Kaarja liugklapiga nutitelefonis saab<br />
seega kasutada arvutist tuttavate programmide<br />
mobiilile kohandatud versioone,<br />
nagu kontoritarkvara Office Mobile,<br />
brauserid Opera ja Internet Explorer,<br />
meediafailide mängija Windows Media<br />
Player, MSN Messenger jms. Ja programme<br />
saab sinna laadida ka ise.<br />
Veebruaris Barcelona mobiilimessil<br />
esmakordselt tutvustatud telefonil<br />
on QVERTY täisklaviatuur, 512 MB<br />
sisemälu, MicroSD kaardi pesa, 3,2 MP<br />
kaamera, wifi ja bluetooth’i tugi, USB<br />
port, GPS ning suure pikslite arvuga<br />
ekraan (800×480). Xperia töötab neljal<br />
GSMi ja kolmel 3G-sagedusel.<br />
Xperia maksab ligi<br />
12 000 kr.<br />
Nagu konkureerivat iPhone’i, saab ka<br />
Xperiat juhtida ekraanilt näpuga, lisaks ka<br />
puutepliiatsiga. Uue Sony Ericssoni ekraani<br />
saab kasutaja ise seadistada mitme nn<br />
paneeli abil, nende seas on Google’i otsinguaknaga<br />
ekraan, meediafailide mängija,<br />
kalender, veebibrauser jms. Paneele võib<br />
luua ka ise.<br />
Liugklapi abil pikema teksti sisestamine<br />
nõuab harjumist ning käsi haarab mitmel<br />
korral ka puutepliiatsi järele, et kuvada sellega<br />
ekraanile oma tähestik. Taustvalgusega<br />
klaviatuuril on olemas nii Windowsi klahv,<br />
tabulaator kui ka Enter, kuid puuduvad<br />
nooleklahvid.<br />
Kohati tundub uus mudel veidi aeglane.<br />
Tähelepanelik tuleb olla ka andmesideseansside<br />
osas, mida telefon mõne rakenduse puhul<br />
kasutajat üllatades algatada võib. Xperia<br />
ei suuda laua- või sülearvutit küll täiesti<br />
asendada, kuid hädapärase kontoritöö saab<br />
sellega siiski aetud. Telefon maksab EMTs<br />
11 990 kr.
Uus MacBook<br />
lõigatud ühest tükist<br />
APPLE tõi Eestisse uudsed alumiiniumist<br />
sülearvutid MacBookid ja LED Cinema<br />
monitori. Nende MacBookide LED-taustvalgusega<br />
ekraan käivitub hetkega ning<br />
varasemast 40% suurem klaasist puuteplaat<br />
toimib ka nupuna. Novembri alguses<br />
Eestisse jõudnud uudismudelite hinnad algavad<br />
vähem kui 20 000 kroonist, sest tänu<br />
uudsele tehnoloogiale alanes arvutite tootmiskulu<br />
ning seeläbi ka hind.<br />
MacBookide korpus lõigatakse välja<br />
ühest alumiiniumitükist, tänu millele on<br />
nad õhemad, vastupidavamad ja senisest<br />
modernsema disainiga. Arvuti uus klaasist<br />
puute plaat toimib terves ulatuses ka<br />
nupuna. Lisaks on tänu varasemast 40%<br />
suuremale tööpinnale puuteplaadil oluliselt<br />
mugavam kasutada kõiki Multi-Touchi<br />
võimalusi. Uued MacBookid kasutavad vara-<br />
SAMSUNGI uus sülearvuti R560 on<br />
mõeldud arvutiga mängijate ja graafilise<br />
disainiga tegelejate jaoks vajaliku võimsa<br />
3D-graafika esitamiseks. 2,7 kg kaaluval<br />
sülearvutil on nVIDIA GeForce 9600M<br />
GT/GS graafikakaart ja terava kujutisega<br />
15,4tolline SuperBright-ekraan.<br />
Sisseehitatud HDMI-ühendus võimaldab<br />
digitaalse kujutise ja helisignaalide 100%<br />
ülekandmist HDTV-tüüpi telerisse.<br />
Arvutil on ka Intel Core 2 Duo protsessor<br />
ja Microsofti operatsioonisüsteem Windows<br />
Vista. 560 kasutab uusi Inteli juhtmevaba<br />
LAN-võrgu lahendusi. Lisaks on sel mudelil<br />
seitse-ühes-mälukaardilugeja, mis võimaldab<br />
andmeid digitaalsest fotoaparaadist,<br />
MacBooki eri mudelite<br />
hind erineb<br />
kuni kaks korda.<br />
Samsungi eriarvuti<br />
graafikahuvilistele<br />
semast viis korda kiiremat NVIDIA GeForce<br />
9400M graafikaprotsessorit.<br />
Uudismudelid on varustatud hetkega<br />
käivituva LED-taustvalgustusega ekraaniga.<br />
Elavhõbeda- ja arseenivaba ning taaskasutatavatest<br />
materjalidest valmistatud ekraan<br />
videokaamerast, MP3-mängijast või<br />
pihuarvutist sülearvutisse üle kanda.<br />
Veel on sülearvutil PCI Express-kaardi<br />
ühendus, VGA-ühendus ja kolm USBühendust.<br />
Kõvaketta maht on 320 GB.<br />
uudised<br />
kasutab eelkäijaga võrreldes 30% vähem<br />
energiat.<br />
160 GB suuruse kõvakettaga MacBook<br />
maksab 19 690 kr, 250 GB kettamahuga<br />
mudel 24 799 kr. MacBook Pro hind jääb<br />
30 000–37 000 kr vahele.<br />
Objektiivitootjad uuendavad<br />
püsivara ühiselt<br />
Fotofirmad Olympus, Panasonic ja Sigma<br />
lõid ühise internetipõhise objektiivide püsivara<br />
uuendusteenuse. Juba kuu aega saab<br />
süsteemi Four Thirds kuuluvate objektiivide<br />
püsivara uuendada isegi juhul, kui kaamera<br />
ja objektiiv pärinevad eri tootjatelt.<br />
Tegu on fotovarustuse tootjate esimese<br />
sellise kokkuleppega. Süsteem toimib lihtsalt:<br />
esmalt tuleb objektiiv kaamerale kinnitada<br />
ja kaamera arvutiga ühendada ning seejärel<br />
saab internetist objektiivile uusima püsivara<br />
laadida. Varem tuli püsivara uuendamiseks<br />
kasutada sama tootja kaamerat ja objektiivi –<br />
näiteks Olympuse objektiivi koos Olympuse<br />
kaameraga.<br />
Uus süsteem võimaldab näiteks Panasonicu<br />
objektiivi püsivara uuendamiseks kasutada ka<br />
Olympuse kaamerat ja vastupidi. Sigma objektiivide<br />
tarkvara saab samuti uuendada nii<br />
Olympuse kui ka Panasonicu kaamerate abil.<br />
tehnika
tehnika<br />
16<br />
uudised<br />
Esimene eestikeelne<br />
veebianalüüsi täispakett<br />
Eestikeelse veebianalüüsi vahendi<br />
SnooBI kliendid saavad nüüdsest kõik<br />
teenused ühest ja samast kohast, olgu<br />
siis vajadus koolituse, konsultatsiooni,<br />
tehnilise toe või muu veebianalüüsiga<br />
seonduva järele.<br />
SnooBI levitaja Eestis SnooBI Baltic<br />
OÜ allkirjastas e-turunduse agentuuriga<br />
altex marketing edasimüügiõiguse lepingu,<br />
mille eesmärk on Eesti klientidele<br />
mitmekülgse veebianalüüsi ning e-turundusteenuse<br />
pakkumine.<br />
SnooBI Finland tegevdirektori Jukka<br />
Ropponeni sõnul erineb nende toode<br />
Google Analyticsist sellega, et on mõeldud<br />
spetsiaalselt äriturule, aidates klientidel<br />
mõõdetaval moel tõsta tulemuslikkust<br />
nii müügis, turunduses kui ka kommunikatsioonis.<br />
SnooBI klientideks on ligi<br />
3300 veebilehte.<br />
HP lauaarvutid<br />
ligi 90 protsenti<br />
energiasäästlikumad<br />
HP tõi novembris Eestis müüki uue<br />
äriklassi lauaarvutiseeria HP Compaq<br />
dc7900, mis olenevalt mudelist on 85–87<br />
protsenti voolusäästlikum kui eelkäijad.<br />
Energiasääst on saavutatud tänu erinevatele<br />
komponentidele ja lisatarkvarale.<br />
Arvutitel on HP uusimad äriklassifunktsioonid<br />
ja Inteli värskeim lauaarvutiprotsessor.<br />
Seeria väljatöötamisel<br />
pani HP rõhku turvalisusküsimustele.<br />
Näiteks saab arvuti omanik võimatuks<br />
muuta kustutatud failide taastamise ning<br />
piirata kõrvaliste isikute ligipääsu mis<br />
tahes dokumentidele.<br />
Ühe lisauuendusena pakub HP virtuaalset<br />
Firefoxi internetibrauserit, mis<br />
kogub rämpsprogrammid ühte kohta, et<br />
neid saaks ühe nupuvajutusega arvutist<br />
eemaldada. Lahendus aitab kokku hoida<br />
aega, mis tavaliselt kulub viirusetõrje<br />
programmil pahavara otsimiseks ja<br />
eemaldamiseks ning uuenduste allalaadimiseks.<br />
Uute HP Compaq dc7900 seeria<br />
seadmetega saab ühendada kaks kuvarit<br />
täiendava graafikakaardita. Enamate kuvarite<br />
ühendamiseks tuleb kasutada PCI<br />
Expressi standardile vastavat graafikakaarti.<br />
HP Compaq dc7900 seerias on<br />
valida kolmes suuruses korpuse vahel.<br />
Arvutite hinnad algavad 9000 kroonist.<br />
Nokialt esimene<br />
puutetundlik ekraan<br />
NOKIA uuel puutetundliku ekraaniga telefonil<br />
Nokia 5800 XpressMusic on ekraanile<br />
välja toodud meedia- ja kontaktriba. Selle rippmenüü<br />
kaudu saab liikuda otse muusika- ja<br />
meelelahutusfunktsioonidesse (lemmiklaulud,<br />
-videod ja -fotod). Meediaribal on ka otselingid<br />
veebi. Nokia 5800 toetab Flash-sisu, nii et surfata<br />
saab kogu veebis.<br />
Uuendusliku kontaktiriba abil saab kasutaja<br />
tuua välja neli oma lemmikkontakti ja lisada nad<br />
telefoni avalehele – nii saab ühe vajutusega jälgida<br />
kontaktide viimaseid SMSe, kirju, kõnede<br />
loetelu, fotosid ja blogisisestusi.<br />
Puutetundliku 3,2tollise laiekraaniga Nokia<br />
5800 sisaldab ka 3,2megapikslist Carl Zeissi<br />
optikaga kaamerat. Muusika kuulamiseks sisaldab<br />
Nokia 5800 sisseehitatud surround-stereokõlareid,<br />
graafilist ekvalaiserit, 8 GB mälu<br />
(st kuni 6000 laulu) ja 3,5 mm pistikut,<br />
samuti omab see põhiliste digitaalsete<br />
muusikaformaatide toetust.<br />
Tasuta lisana sisaldab telefon ka<br />
aastast ligipääsu Nokia Music Store’ile,<br />
mis Eestis avatakse ilmselt 2009. aasta<br />
teisel poolel. Nokia 5800 XpressMusic tuleb<br />
müügile tänavu sügisel.<br />
Prestigio navigaatoritel 3D-graafika<br />
PRESTIGIO tutvustas kahte uut GPS-navigaatorite<br />
mudelit, millel on navigatsioonitarkvara<br />
iGO 8 ja 3D-graafika, sh teede ja<br />
maastiku kõrgusastmed, linnade kaardid<br />
ja maamärgid. Navigaatorid suudavad luua<br />
realistliku ja detailse 3D-maastiku kuni 20<br />
km kaugusele. Mõlemad seadmed toetavad<br />
lihtrežiimi, mida on mugav intuitiivselt<br />
kasutada lihtsateks<br />
käsklusteks, ning<br />
täiendatud režiimi,<br />
mis mõeldud<br />
neile, kes<br />
soovivad kasutada<br />
seadme kõiki<br />
funktsioone.<br />
Mudelite põhierinevus<br />
on puuteekraani<br />
suuruses – Prestigio<br />
GeoVision 150-l on see 3,5 ja<br />
Nokia muusikatelefon<br />
noortele.<br />
450-l 4,3 tolli. Mõlemal on 1 GB mälu, USBport,<br />
integreeritud kõlar ja SD-kaardi pesa.<br />
GeoVision 150 toetab kuni 4 GB ja 450 kuni<br />
8 GB suurust SD-kaarti.<br />
GPS-navigaatorid tulevad detailsete Ida-<br />
Euroopa kaartidega ning omavad hääljuhtimist<br />
30 keeles. Neid saab laadida autoadapteriga<br />
või arvutist USB-kaabli abil. Soovi<br />
korral on võimalik juurde osta<br />
väline antenn. Mõlemal mudelil<br />
on kaheaastane rahvusvaheline<br />
garantii.<br />
Seade juhendab<br />
kasutajat ka eesti<br />
keeles.
Jabra BT2050<br />
180 h<br />
4 h<br />
8 g<br />
550.-<br />
Jabra BT2020<br />
360 h<br />
8 h<br />
16 g<br />
550.-<br />
* Import ja hulgimüük Telemark Hulgi OÜ • tel 659 9150 • www.telemark.ee<br />
* Hinnad on soovituslikud<br />
ooteaeg kõneaeg kaal<br />
Jabra BT8040<br />
200 h<br />
6 h<br />
10 g<br />
1190.-<br />
Jabra BT JX 10<br />
series II<br />
200 h<br />
6 h<br />
10 g<br />
1390.-<br />
Jabra BT SP700<br />
255 h<br />
14 h<br />
85 g<br />
1190.-<br />
Jabra BT530<br />
250 h<br />
5,5 h<br />
10 g<br />
1190.
tehnika<br />
18<br />
uudised<br />
Full HD videokonverents<br />
Eestis saadaval<br />
HD-videokonverentsiseadmete tootja<br />
LifeSize tõi esimesena maailmas turule uue<br />
põlvkonna seadmed LifeSize Room 200 ja<br />
Lifesize Conference 200. Sel kuul ka Eestisse<br />
jõudvad lahendused lubavad pidada<br />
virtuaalseid koosolekuid ja konverentse<br />
senisest oluliselt kõrgema resolutsiooniga<br />
realistlikus suhtluskeskkonnas. Seadmed<br />
põhinevad Full HD standardil, olles suutelised<br />
edastama ning vastu võtma videot resolutsiooniga<br />
1920×1080 punkti (30 kaadrit<br />
sekundis) või 1280×720 punkti (60 kaadrit<br />
sekundis).<br />
Videokonverentsiseade LifeSize Room<br />
200 võimaldab edastada videoühendusega<br />
samal ajal ka HD-resolutsiooniga andmevoogu,<br />
nt presentatsioonid, dokumendid,<br />
joonised, multimeediaklipid. Komplekti<br />
kuulub HD-videosild kuni kuue osapoole<br />
samaaegseks konverentsiga liitmiseks.<br />
Lisaks loovad kahe HD-kaamera ja kahe ekraani<br />
või projektori liidesed uusi visuaalsete<br />
lahenduste võimalusi.<br />
LifeSize’i partner Eestis on audio- ja<br />
videokonverentsivahendite müügile ja paigaldusele<br />
orienteeritud ettevõte OÜ Finetex.<br />
Selle juhatuse liikme Indrek Preimanni<br />
sõnul otsib üha enam ettevõtteid Eestis<br />
võimalust HD-videosuhtluse vahendusel<br />
ühendada töörühmi ning kontoreid eri linnades<br />
ja riikides, tõstes otsuste langetamise<br />
kiirust ja vähendades reisikulutusi.<br />
MicroLinki uus veeb aknaks<br />
IT-maailma<br />
HP lasi moelooja<br />
miniarvutit<br />
disainima<br />
HP tutvustas kolme uut<br />
minisülearvutit, millest<br />
enim püüab pilku erkpunanepojengimotiividega<br />
HP Mini 1000 Vivienne<br />
Tam Edition. Arvuti kuulub<br />
tuntud moelooja 2009. aasta<br />
kevadisse kollektsiooni.<br />
Tavalise raamatu mõõdus<br />
minisülearvutid on uus tooteklass,<br />
mille populaarsus on<br />
tänavu kiiresti kasvanud. HP<br />
tutvustas oma esimest terashalli<br />
miniarvutit HP 2133<br />
Mini-Note aprillis, praegu<br />
maksab see 6000 kr.<br />
Uus eridisainiga miniarvuti<br />
on mõeldud palju<br />
liikuvale stiiliteadlikule<br />
inimesele. Arvutil on operatsioonisüsteemWindows<br />
XP, kasutatakse wifit<br />
ja bluetooth’i, aasta lõpus<br />
tuuakse turule ka 3G<br />
internetiühendusega<br />
mudelid. Vivian Tami<br />
disainitud sülearvuti<br />
hind on 9000 kr.<br />
Eestisse jõuab ka miniarvuti<br />
HP Compaq Mini<br />
700, millel on sisseehitatud<br />
veebikaamera ja mikrofon.<br />
See maksab 7000 kr. Mõlemad<br />
tulevad Eestis müüki<br />
järgmise aasta alguses.<br />
2009. aasta kevadkollektsiooni<br />
arvuti jõuab peagi<br />
müüki.
tehnika<br />
20<br />
uudised<br />
Eesti IT-firmad lõid demo- ja<br />
testkeskkonna<br />
Oktoobris siinsete IT-firmade loodud<br />
MTÜ IKT Demokeskus püüab tutvustada<br />
info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi,<br />
näitlikustada nende kasutusvõimalusi<br />
ning kujundada Eesti mainet tehnoloogiliselt<br />
arenenud riigina. Ülemiste Citysse<br />
loodud keskusesse tuuakse kokku riigi- ja<br />
erasektorile mõeldud lahendused ning näidatakse,<br />
kuidas need koos toimivad.<br />
MicroLinki juhi Enn Saare sõnul on demokeskus<br />
ideaalne uute e-riigi lahenduste<br />
testimiseks ning integreerimiseks infosüsteemidega.<br />
“Keskus aitab kaasa ka riigi<br />
ekspordivõimekuse tõstmisele IT-ettevõtete<br />
koostöö ja suurenenud innovaatilisuse kaudu,”<br />
ütles Saar.<br />
Ka Microsoft Eesti juhi ja demokeskuse<br />
juhatuse liikme Rain Laane sõnul on keskus<br />
suur samm Eestis loodud lahenduste ekspordi<br />
ettevalmistamisel. “Keskus mitte ainult ei<br />
anna firmadele võimalust oma toodete näitamiseks<br />
terviklikus keskkonnas, vaid sunnib<br />
lahenduste valmistajaid ka iseendi jaoks<br />
selgeks tegema, mis see toode täpselt on ja<br />
millist väärtust kannab,” sõnas Laane.<br />
Ka mitmed rahvusvahelised IT-firmad<br />
on soovinud demokeskust toetada. Nii<br />
toob Sun Microsystems siia Baltimaades<br />
esimese Suni autoriseeritud lahenduste<br />
kompetentsikeskuse. Demokeskuses avab<br />
uksed ka Microsofti Innovatsioonikeskus.<br />
Perspektiivis nähakse võimalust luua ka<br />
testkeskkond Eesti IT-firmadele, et erinevatel<br />
riist- ja tarkvaraplatvormidel integreerida<br />
uusi lahendusi.<br />
Uus WiMAX laeb filmi alla<br />
37 sekundiga<br />
Samsung koos Korea Elektroonika- ja<br />
Telekommunikatsiooniuuringute Instituudiga<br />
(ETRI) demonstreeris oktoobris Soulis<br />
järgmise põlvkonna mobiilset WiMAXit. See<br />
pakub praegusest neli korda kiiremat andmevahetust<br />
ja paremat sageduse eraldamist.<br />
Samuti ühildub see olemasolevate mobiilse<br />
WiMAXi seadmetega.<br />
Uus WiMAX võimaldab allalaadimisel<br />
tippkiirust 149 Mbps ja üleslaadimisel 43<br />
Mbps. Seega saab neljamegabaidise MP3faili<br />
alla laadida 0,2 sekundiga ja 700 Mb<br />
mahus filmi 37 sekundiga.<br />
Koreas tutvustatud mobiilse WiMAXi<br />
süsteemi edasiarenduse kavatseb Samsung<br />
müügile tuua 2011. aastal.<br />
Tööinimese<br />
sülearvuti<br />
sai stiilsema<br />
välimuse<br />
Uued HPd maksavad<br />
8000-21 000 kr.<br />
EESTISSE jõudsid müügile HP suvel<br />
esitletud äriklassi sülearvutid, mille loomisel<br />
pöörati tähelepanu eelkõige välimusele,<br />
võimekale sisule ja suuremale<br />
vastupidavusele.<br />
Uued arvutid hoiavad kokku energiat<br />
ning sisaldavad rohkem hõlpsamini ümbertöödeldavaid<br />
ja loodusele vähem kahjulikke<br />
materjale. Ka saab mitu mudelit<br />
soetada elavhõbedavaba LED-ekraaniga,<br />
mis vähendab arvuti kaalu ja säästab<br />
energiat.<br />
Sülearvutid sisaldavad äriklassi<br />
funktsioonide paketti HP Professional<br />
Innovations. Näiteks aitab selle kiirkäivitustarkvara<br />
viivituseta avada ooterežiimil<br />
oleva arvuti e-posti, kalendri, tööülesan-<br />
SAP esindust Eestis juhib Tiit Parts<br />
MAAILMA suurim majandustarkvara<br />
tootja SAP AG<br />
rajas Eestisse esinduse, et siin<br />
oma toodete levikut jõudsalt<br />
arendada. “Eestis on SAP tarkvara<br />
juba kasutusel paljudes<br />
ettevõtetes ning avaliku sektori<br />
organisatsioonides, ent<br />
vastloodud esinduse eesmärk<br />
on arendada SAP toodete levikut<br />
veelgi jõulisemalt edasi,”<br />
selgitas esinduse juht Tiit Parts.<br />
“Erinevalt levinud väärarusaamale, et<br />
nete ja kontaktide aknad. Nn failipurustaja<br />
kõrvaldab hävitamist vajavad dokumendid<br />
jäädavalt. Salasõnavõti lihtsustab parooliga<br />
avatavate funktsioonide kasutamist.<br />
Osale mudelitele on lisatud Qualcommi<br />
tehnoloogia Gobi, mis tagab ligipääsu eri<br />
standarditel põhinevatele internetivõrkudele.<br />
Seitsme uudismudeli seast rõhub HP<br />
enim Elitebookile, millel on vastupidav<br />
ning kerge alumiinium- ja magneesiumsulamist<br />
korpus. Standardaku ja 14,1tollise<br />
ekraaniga EliteBook 6930p kaalub<br />
2,1 kg ning maksab 21 000 krooni. Valiku<br />
odavaimad arvutid HP Compaq 6730s ja<br />
6735s on 15,4tollise ekraaniga ning maksavad<br />
8000 kr.<br />
SAP on mõeldud suurtele ettevõtetele,<br />
on meie lahendused sobilikud<br />
igas suuruses organisatsioonidele,<br />
mistõttu on turg SAP jaoks Eestis<br />
üsna lai,” lisas ta.<br />
Tiit Parts on ettevõtte ressursiplaneerimise<br />
tarkvara (ERP) vallas<br />
töötanud viimased 13 aastat ning<br />
tuli SAP Eesti esindust juhtima<br />
Microsoftist, kus töötas eelmised<br />
kuus aastat majandustarkvara ja<br />
keskmise suurusega ettevõtete osakonna<br />
juhatajana.
EB W6 maksab ligi 15 000 kr.<br />
Epsoni uued<br />
projektorid<br />
jõudsid Eestisse<br />
OKTOOBRI lõpust on Epsoni tootesarjas müügil uued ärikasutajatele<br />
mõeldud videoprojektorid EB X6 ja W6. Epsoni edasimüüja<br />
Kulberti esitlustehnika eksperdi Marco Kompuse sõnul<br />
on äriprojektorite tooteliin Epsonil uus suund.<br />
Projektorid on kerged, kaaludes alla 3 kg. Projektorite soojenemisaeg<br />
on viis sekundit, olles tavaliste projektoritega võrreldes<br />
kiirema sisselülitamisajaga. “Ka väljalülitamisel pole vaja oodata<br />
projektori jahtumist, toitekaabli võib pärast esitluse lõpetamist<br />
kohe eemaldada,” selgitas Kompus.<br />
Epsoni videoprojektoritel on kasutusel ainulaadne USB-seade<br />
pildi kuvamiseks ja slaidiseansi juhtimiseks, mis vähendab seadmete<br />
ühendamiseks vajalike juhtmete arvu poole võrra. Lisaks on<br />
projektoritega võimalik näidata materjale arvuti abita otse mälupulgalt<br />
või -kaardilt. Projektorilambi eluiga on 4000 tundi.<br />
Uute videoprojektoritega saab lisaks tekstile projitseerida<br />
seinale fotosid, animeeritud teksti ja videoid. Mudeli W6 näol<br />
on tegu laiekraanprojektoriga – seinale või ekraanile kuvatav pilt<br />
on tavalisest 30% võrra laiem. Epson EB X6 maksab 10 600 kr,<br />
laiekraani ja võimsamate kõlaritega W6 aga 14 600 kr.<br />
EB X6 saab kätte ligi 11 000 kr eest.<br />
uudised<br />
Elisalt Levira püsiühendus WiMAX üle Eesti<br />
Telekommunikatsioonifirmaga Levira kiiret traadita internetti<br />
võimaldava WiMAXi lepingu sõlminud Elisa pakub<br />
novembri algusest ainsa operaatorina püsiühendust üle Eesti.<br />
“Seni saime pakkuda täissidepakette vaid piiratud määral,<br />
nüüdsest on võimalik hakata pakkuma täissidepakette üle<br />
Eesti era- ja äriklientidele kõigis turusegmentides,” ütles Elisa<br />
juht Sami Seppänen.<br />
Varem olid Elisa täissidelahendused kättesaadavad eelkõige<br />
äriklientidele ja kiire koduinternet 2006. aastast ka Tallinna<br />
eraklientidele. Levira juhi Mart Einpalu sõnul teeb WiMAX kiire<br />
interneti kättesaadavaks ka seal, kuhu kaablivõrk ei ulatu või<br />
on selle rajamine kallis.<br />
“Tänu sellele, et Levirale kuuluvad Eesti kõrgeimad mastid –<br />
Tallinna teletorn, Koeru ja Valgjärve telemastid –, on meie<br />
leviala suur ja ühenduskvaliteet hea. WiMAXi baasjaamad on<br />
paigaldatud tele- ja mobiilimastidesse, kust ühendus jõuab<br />
kasutaja juurde paigaldatud vastuvõtjasse õhu kaudu,” selgitas<br />
Einpalu.<br />
Eestist ligi 80% katva WiMAXiga liitumiseks tuleb osta vastuvõtuseade<br />
ja ühendada see kaabli abil arvutiga. Ilmastikukindla<br />
vastuvõtuseadme võib kinnitada maja seinale või katusele.<br />
WiMAX saab pakkuda garanteeritud kiirust kasutajate arvust<br />
sõltumata. Sõltuvalt paketi hinnast on andmesidekiirus kuni<br />
2 Mbit/s. Uudised kogus Indrek Kald.<br />
RIK on Justiitsministeeriumi haldusala asutus, mille eesmärgiks on arendada ja hallata<br />
mitmeid riigile ja kodanikule olulisi registreid ja infosüsteeme, sh e-Äriregister, e-Notar,<br />
e-Kinnistusraamat, e-Toimik jt.<br />
RIK on Eesti suurim IT-le orienteeritud riigiasutus, mille meeskonnas töötab 150 erialaprofessionaali<br />
ja mis tegeleb riiklike projektide teostuse ja juhtimisega.<br />
Meie IT-projektid on saanud tunnustust rahvusvahelistel konverentsidel ja konkurssidel,<br />
sh oleme finalistid konkursil “Parim avalik teenus 2008” ja Euroopa Komisjoni korraldatud<br />
konkursil “e-Inclusion”.<br />
Hea IT-SPETSIALIST!<br />
ADMINISTRAATORIST PROGRAMMEERIJANI<br />
Kui Sa:<br />
• otsid huvitavaid väljakutseid;<br />
• omad piisavalt missioonitunnet, et panustada riigile<br />
kõige olulisemate infosüsteemide arengusse;<br />
• tahad töötada professionaalide meeskonnas;<br />
• pead lugu paindlikust tööajast ja huvitavast tööst;<br />
• tahad teenida oma panusele vastavat töötasu,<br />
siis oled suurepärane valik, keda tahame oma<br />
meeskonnale tutvustada!<br />
Tule vaata meie vabu töökohti: http://www.rik.ee/vakants<br />
Kandideerimiseks saada oma CV ja kandideerimisavaldus.<br />
Kontaktisik: Karin Purdeots, 683 7521, karin.purdeots@just.ee<br />
nr 9 • november 2008 21<br />
tehnika
tehnika<br />
22<br />
novaator.ee<br />
Tulevikus hakkavad sildid värviliselt helendama<br />
Soomlased töötavad OLED-lahendustega, mis võimaldaks<br />
toota helendavaid hinnasilte või plastkaarte. Soome teadus- ja<br />
tehnoloogiakeskuse VTT juhitud töö eesmärk on luua taskukohane<br />
tehnoloogia OLED-materjali kandmiseks painduvatele pindadele.<br />
Üks näidiseid on pakendimärge, mis avamata pakendi korral kuvab<br />
kollaselt helendavat linnukest. Kui pakend avada, põleb läbi kaitse<br />
ja süttib punane ristimärk.<br />
Katselahendustes mõõdetakse ühe elemendi maksumust kümnetes<br />
eurosentides. Lähiaastail loodetakse langetada OLED-elemendi<br />
tootmishinda mõne eurosendini. Siis ollakse ka valmis esimesed<br />
tooted turule tooma. Uuele tehnoloogiale nähakse rakendust<br />
toidupakendite aktiivsetes indikaatorites, mis annaksid reaalajas<br />
teavet kauba värskuse kohta. Soomes arendatav meetod kannab<br />
OLED-värvi eeltöödeldud pinnale rulli abil ja lisaks paindlikkusele<br />
iseloomustab valmistooteid väga madal energiatarve.<br />
Eestlaste geenianalüüsi seade sai USA patendi<br />
Eestis loodud lahendus DNA-kiipide lugemiseks laseri esilekutsutud<br />
fluorestsentsi abil sai USAs patendi. See käsitleb nii aparaati<br />
kui ka selle võimalikku rakendust, ühisnimega Genorama-2,<br />
mis võimaldab teha geenianalüüse, uurida mutatsioone ja geenide<br />
ekspressioonitaset.<br />
Klaasitükil, millele on kantud suur hulk geeniproove ehk<br />
geenikiibil teostatakse erinevate fluorestseeruvate molekulidega<br />
märgitud DNAga reaktsioone. Kui sellist geenikiipi valgustada<br />
laserkiirega, hakkavad antud lainepikkusele vastavad fluorestsentsvärvi<br />
molekulid helendama ning seda ongi võimalik seadme abil<br />
lugeda.<br />
Patendi omanik on Eesti Biokeskus, selle autorid on Tartu<br />
Ülikooli professorid Andres Metspalu ja Ants Kurg ning ASi Estla<br />
juhataja Jevgeni Berik. “Seekord anti meile patent vaid aastaga,<br />
mis oli tõeline üllatus. Ilmselt seetõttu, et lahendus on nii innovaatiline,”<br />
ütles Kurg. Genorama 2 on teise põlvkonna seade, millest<br />
on seni valminud katseeksemplar. Selle loomist toetasid Euroopa<br />
Liidu teadusrahastamise 6. raamprogramm ja EAS.<br />
Nike uued prillid võimaldavad näha selja taha<br />
Nike Hindsighti prillid on loodud sportlastele, näiteks rattureile<br />
või jooksjaile, kel on ohutuse jaoks tarvis suurendada nägemisvälja.<br />
Prillid võimaldavad näha tagapool asuvaid objekte pead keeramata.<br />
Prillide mõlemas servas kasutatakse Fresneli läätsi, mis<br />
lisavad nägemisvälja 180 kraadile<br />
25 kraadi – nägemisulatus<br />
on nende prillidega kokku<br />
230 kraadi.<br />
Kiirgava toruga<br />
rattasõit ohutum<br />
Vilkuvad tuled ratta ees- ja<br />
tagaosas aitavad kindlasti nähtavust parandada, kuid paraku mitte<br />
külgsuunas. Sellele probleemile mõeldes töötas Rock the Bike välja<br />
nutika lahenduse. Ratta raami külge kinnitatakse neoonvalgust<br />
kiirgavad torud, mis teevad ratturi hästi nähtavaks.<br />
Torukujulisuse tõttu kiirgub valgust nii paremale, vasakule<br />
kui ka alla. Ratta aluse tee valgustamine jätab mulje, et rattur on<br />
tegelikkusest suurem, mistõttu on lootust, et mööduvad autod<br />
jätavad talle rohkem ruumi.<br />
Sülearvutid avastavad maavärinaid<br />
Igas sülearvutis on väike aktseleromeeter ehk kiirendusmõõtur,<br />
mis peab kaitsma kõvaketast ootamatute raputuste eest. Seda<br />
seadet saab kasutada ka maavärinate avastamiseks. Teadlased<br />
ühendasid ühtsesse võrku 1500 sülearvutit ning selline võrk suutis<br />
avastada terve hulga maavärinaid, muu hulgas juulis Los Angelest<br />
tabanud 5,4magnituudised tõuked. Sülearvutite sensorid pole küll<br />
väga tundlikud, kuid kindlasti aitavad sülearvutite võrgustikud<br />
teadlastel täiendada pilti andmestikuga paikadest, kus suuri<br />
maavärinasensoreid pole.<br />
KTMilt elektrilised maastikumootorrattad<br />
Austria mootorrattatootja KTM loodab kahe aasta jooksul hulgitootmisse<br />
tuua elektrijõul töötava maastikumootorratta. KTMi<br />
teatel on nende katsemudel väga vaikne ning suudab arendada<br />
võimsust kuni 35 hj. Maastikul sõitmiseks mõeldud mootorratas<br />
kaalub 90 kg ja suudab ühe laadimiskorra järel sõita 40 minutit.<br />
Euroopas muudavad järjest rangemad heli ja saastet piiravad seadused<br />
maastikuspordi üha keerulisemaks, meie eesmärk on muuta<br />
sedalaadi spordi harrastamine linnade läheduses lihtsamaks, teatas<br />
maailma suurim maastikumootorrataste tootja KTM.<br />
“Mobiiltelefon, millele helistate, asub autos…”<br />
Kanada tarkvaratootja Aegis Mobility on valmis saanud lahenduse,<br />
mis suudab mõista, kui telefon liigub auto kiirusel ning<br />
telefoni tulevad kõned ja SMS-sõnumid pannakse seniks ootele.<br />
Helistaja kuuleb vastuseks sõnumit: isik, kellele te helistate, sõidab<br />
parajasti autoga. Seejärel on helistajal võimalik jätta oma teade<br />
kas otse kõnepostkasti või siiski juhiga kohe kontakti saada.<br />
Paljud riigid on keelanud juhtidel sõidu ajal mobiiliga rääkimise,<br />
lubades samas peakomplektide kasutamise. Uuringud on näidanud,<br />
et neist pole abi, sest juhti segab helistamine või kõnelemine,<br />
mitte see, et üks käsi pole telefoni tõttu roolirattal.<br />
Liikumist tuvastab Aegise tarkvaraga varustatud telefon GPSi<br />
abil, ent kui telefon on wifi-kõlblik, ka selle abil. Tarkvara vajab<br />
operaatorituge, mida firmal veel pole, kuid USAs on läbirääkimised<br />
suurte võrkudega juba käimas.<br />
Uuendusmeelse ettevõtja e-ajakirja novaator.ee annavad välja<br />
<strong>Äripäev</strong> ja Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut.
Töökoht<br />
kaugtöölisega<br />
alati kaasas<br />
Kaugtöölisel on töökeskkond kogu aeg kaasas, kuna seda autosse<br />
jätta on ohtlik. Samas tuleb jälgida, et sellega liiga kokku<br />
ei kasvaks ning töö efektiivsus ei kannataks.<br />
Olen kaugtööline, mis tänapäeval on üsna tavaline, tulevikus<br />
aga standard. Ärkan, loen hommikumantlis e-kirju, lasen pilgu üle<br />
uudiste, pesen hambad, riietun, söön, vaatan bloglines.com-i kaudu<br />
olulisemad blogid üle ja asun tööle.<br />
Distantsilt olen töötanud juba alates esimeste tasuta wifi-kohtade<br />
tekkest Tallinnas. Pean oluliseks mitte ainult kodus töötamist, kuna<br />
see võib kujuneda stressi allikaks. Kodus on mõnus töötada vahelduseks.<br />
Hindan kõrgelt muutuvat ümbrust ning mõnusate kohvikute<br />
atmosfäär inspireerib. Samuti on kohvikutesse hea leppida kokku<br />
ärikohtumisi.<br />
Kaugtöötajana hindan ma kõrgelt kontoritki. Töökoht oma lauaga<br />
on väga oluline ka kaugtöö puhul. Peab olema koht, kus saab kolleegidega<br />
turvalisel pinnal kohtuda ja koosolekuid korraldada.<br />
Tõsi, kontoriruumi saab kokku hoida, kuna kõik töötajad niikuinii<br />
korraga kohal ei viibi, kuid oma nurk peaks olema ette nähtud ka<br />
neile, kes suurema osa aega mujal viibivad. Lisaks tuleb arvestada,<br />
et hetked, kui kõik tahavad kontoris olla, kipuvad sattuma samale<br />
ajale. Seega pole mõistlik planeerida ühe laua taha kahte töötajat,<br />
kes käivad kohal kordamööda.<br />
Kui palju aega kulutad arvuti taga? Ilmne vastus on, et liiga palju.<br />
Kui vaadata kuu lõpus kriitiliselt oma töö tulemusi ja kalkuleerida,<br />
mitu tundi sai arvuti veeres veedetud, on tundide suhe tulemusse<br />
kehva. Samas oled teinud esimese sammu tõhususe poole – tunnistad<br />
probleemi.<br />
Tehnoloogia on asukohast sõltumatuks töötamiseks valmis,<br />
inimene mitte. Oled harjunud töötama ühes kohas ja kõikjal mujal<br />
viibimine tundub vaba ajana. Enda suunamiseks on mul soovitada<br />
mõned nipid.<br />
Keskendu. Niikaua, kui arvuti end üles laeb, ära tegele kõrvaliste<br />
asjadega, vaid sulge silmad ja mõtle sellele, millega tegelema kavatsed<br />
hakata. Ja siis tee seda enne, kui vaatad e-kirju.<br />
Jäta sülearvuti juhe koju, sa<br />
tead, et sul on kasutada vaid<br />
4,5 h arvutiaega päeva jooksul<br />
ning pead sellega kõik tehtud saama.<br />
Henrik Aavik, internetiturundaja<br />
kolumn<br />
Ära logi ennast MSNi-Skype’i-mujale. Iga lahtihüppav vestlus<br />
viidab aega, kisub tähelepanu eemale ega lase keskenduda. Kui sul<br />
on vaja olla internetis nähtav, kasuta aktiivselt olekuvormi busy.<br />
Jäta sülearvuti juhe koju. Ise pean seda üheks paremaks nipiks<br />
töö tõhustamisel. Sa tead, et sul on kasutada vaid 4,5 h arvutiaega<br />
päeva jooksul ning pead sellega kõik tehtud saama. Ülejäänud aeg<br />
kulugu tööks suheldes telefoniga ning kliente ja partnereid isiklikult<br />
külastades. Enese unustamine portaalidesse uudiseid lugema on<br />
sel juhul välistatud. Samuti ei unusta sa end nii ka töö juurde, vaid<br />
saabud mõistlikul ajal koju.<br />
Koosolekutel kohvikutes ära arvutit ava. Isegi siis, kui tahad midagi<br />
näidata, ütle, et saadad materjali hiljem e-kirjaga. Kui soovid<br />
pilti presenteerida, trüki see enne koosolekut välja. Arvutit avades<br />
kaotad silmside vestluskaaslasega, suure sülearvuti puhul kaotad<br />
ta üldse silmist. Ja kui siis veel mõni online-vestluse aken peaks<br />
avanema, on koosolekust saanud lahusolek.<br />
Seminaridel ja loengutel ava võimalusel arvuti alati, kuid ära alusta<br />
online-vestluseid ega vaata e-kirju. Püüa esinejaga sammu pidada<br />
ning leida veebist illustreerivaid materjale, lisainfot jms. Ära süvene<br />
sellesse infosse kohe, vaid lisa need oma järjehoidjakeskkonda, näiteks<br />
del.icio.us-i. Sellise lingikogu ülevaatamine pärast loengut on<br />
efektiivsem kui oma pliiatsiga tehtud märkmete sirvimine ja loengu<br />
mõttes visualiseerimine.<br />
Kui sul on öelda rohkem kui paar lauset, siis helista. Kui arutatav<br />
probleem sisaldab emotsionaalset mõõdet (vallandamine, kiitmine,<br />
töö tulemuste hindamine), siis helista kohe kindlasti. tt<br />
nr 9 • november 2008 23<br />
tehnika
test pult<br />
24<br />
Mitme puldi asemel<br />
üks – palun!<br />
Tõuse arvuti tagant püsti ja<br />
loe elutoas kokku, mitu pulti<br />
sul seal oma koduseid meelelahutusseadmeid<br />
juhib. Kaks?<br />
Kolm? Neli? Viis? Kui koduseadmed on<br />
sama tootja omad, pole eriti probleemi.<br />
Enamik tuntud tootjaid lisab teleri või<br />
kodukino puldile ka teiste seadmete nagu<br />
videomaki, DVD- või Blu-ray-mängija,<br />
muusikakeskuse funktsionaalsuse. Kurvem<br />
on lugu siis, kuid kõik seadmed on<br />
erinevate tootjate omad.<br />
Muidugi oleks hea, kui üks pult suudaks<br />
juhtida veel mõnd muud seadet,<br />
siis saaks kodus telerilaua tühjemaks<br />
ning seadmete juhtimise mugavamaks.<br />
Universaalsete pultide kasutusjuhendeist<br />
leiab pikad nimekirjad tootjatest, kelle<br />
seadmeid konkreetne pult suudab juhtida.<br />
Nimekirja süvenedes selgub, et samad<br />
tootjad on eri aegadel kasutanud erinevaid<br />
infrapunaliideseid. Nii võib juhtuda, et<br />
esimene tabelis antud kood ei sobi. Siis<br />
tuleb lihtsalt võtta sama tootja järgmine<br />
kood ja uuesti proovida. Üks neist peab<br />
sobima.<br />
Seejuures tuleb silmas pidada, et universaalpult<br />
ei suuda juhitava seadme originaalpulti<br />
täielikult asendada – sellega saab<br />
küll seadme sisse ja välja lülitada, vahetada<br />
kanaleid ning reguleerida helitugevust,<br />
kuid kõigi menüüde juhtimisega üldiselt<br />
need puldid hakkama ei saa.<br />
Samas ei tee see aga võimatuks mõne<br />
õnneliku avastust, et just tema universaalpult<br />
suudab juhtida kõiki teleri menüüde<br />
valikuid.<br />
Elektroonika- ja kodukaupade kauplustes<br />
ringi käies võib kohata väga erinevaid<br />
tundmatute tootjate nn no-name-pulte.<br />
Näiteks nägin Jyski poes vaid 49 krooni<br />
maksvat universaalpulti, aga ei pakend<br />
ega ka kaasasolnud kasutusjuhendis<br />
toodud pikk kokkusobivate seadmete<br />
nimekiri tekitanud minus mingit tahtmist<br />
seda pulti katsetada. Kui juba osta<br />
midagi universaalset, tasub eelistada<br />
vaid tuntud kauba märke. Ja Eesti universaalpultide<br />
turgu valitsevad just Logitech<br />
ning Philips.<br />
Philipsi universaalpultide valikus on<br />
14 toodet hinnavahemikus 190–2500<br />
krooni. Vastavalt hinnale suudavad need<br />
asendada kahte kuni 15 eri pulti – milline<br />
kokkuhoid lauapinnal! Boonusena suudavad<br />
kallimad puldid juhtida korraga<br />
mitmeid seadmeid ehk anda järjestikulisi<br />
käske erinevatele seadmetele. Näiteks<br />
järgnevat pikka rivi – pane DVD ja TV tööle,<br />
vali telerist HDMI-liides, lülita ressiiver<br />
sisse ja vali õige sisend 5.1 Channel, DVDplaadi<br />
mängimiseks vajuta nuppu Play –<br />
asendab siis vaid üks nupuvajutus.<br />
Logitechi tooterivis on kuus pulti,<br />
kusjuures Harmony 1000 meenutab miniatuurset<br />
juhtimiskeskust. Kõik universaalsed<br />
puldid suudavad juhtida kuni 15 eri<br />
seadet. Erinevused on ekraanis – kas<br />
puutetundlik, värviline või mustvalge – ja<br />
lisanuppude arvus. Kõik Logitechi puldid<br />
juhivad mitut seadet samal ajal vaid ühe<br />
nupuvajutusega.<br />
Heigo Ensling,<br />
Elioni demokeskuse tehnikajuht<br />
Puldid Philips SRU9600 Prestigio<br />
Philips SRU5170<br />
Logitech Harmony 515<br />
Logitech Harmony One<br />
Testseadmed Philipsi teler<br />
Sony teler<br />
Philipsi DVD-mängija<br />
Kenwoodi kodukino<br />
Amino digiboks
Philips SRU5170<br />
nr9 • november 2008<br />
Klassikaline pult<br />
ekraaniga<br />
Häälestamine oli selge ja loogiline, vajuta<br />
vaid setup-nuppu ning taustavalgustus<br />
hakkab vilkuma vaid nende nuppude<br />
all, mida saab kasutada. Vali sobiv seade ja<br />
vajuta OK. Järgmisena tuleb nimekirjast leida<br />
tootja ja seade on ise valmis otsima oma mällu<br />
salvestatud koodide hulgast seda õiget.<br />
Seadistaja ülesandeks on hoida sisse-väljalülitamise<br />
nuppu all, kuni häälestatav seade<br />
end välja lülitab. Telerid sai häälestatud<br />
esimesel korral, kuid DVD-mängijat pidin<br />
häälestama kaks korda, kuna eelmise-järgmise<br />
loo valiku nupud ei toiminud.<br />
Ka Kenwoodi kodukinoga sai pult<br />
hakkama kohe. Philipsi poolt puldile<br />
salvestatud kodukino sisendid minule ei<br />
sobinud, kuna TV-heli tuleb kodukinno<br />
VIDEO2 alt ning DVD-sisend ei lülitanud<br />
end digitaalse helisisendi peale.<br />
Õnneks on puldil olemas originaalpuldilt<br />
õppimise võime – vali universaalilt nupp, mille<br />
alla soovid salvestada toimingut, ning suuna<br />
originaalpuldi infrapunakiir Philipsi puldile.<br />
Nii said ka Kenwoodi nupud puldile selgeks.<br />
Viimaks valisin digiboksi ja katsusin leida<br />
nimekirjast Aminot või Aminetti, aga Philips<br />
sellist tootjat ei teadnud. Pilk Philipsi veebi<br />
näitas, et ka seal oli Amino tundmatu. Ometi<br />
on Amino digiboks leidnud koha enam kui<br />
75 000 Eesti kodus. Philips, ärka üles!<br />
Ei jäänud muud üle, kui õpetada Philipsi<br />
puldile ükshaaval selgeks kõik Amino nupud.<br />
Aega kulus selleks mõnikümmend minutit.<br />
Tähele tuleb panna, et puldid asuksid teineteisest<br />
3–5 cm kaugusel ja mitte klaaspinnal.<br />
Edasi sai kõiki viit seadet juhtida ühe puldiga.<br />
Välimuselt ja nuppude asetuselt meenutab<br />
SRU5170 klassikalist teleripulti, millele on<br />
lisatud ekraan, millel on näha vaid valitud<br />
seadme nimetus. Loomulikult on ekraan abiks<br />
ka seadistamisel.<br />
Numbritega ja DVD-mängija juhtimise nupud<br />
on mõnusad kummised, ülejäänud paraku<br />
läikivad ja libedad. Siiski reageerivad nupud<br />
kohe ja pult sobib mugavalt kätte.<br />
Philips SRU9600<br />
Philips suunab<br />
kasutajat<br />
puldid<br />
Esmahäälestus kulgeb kiiremini kui teise<br />
Philipsiga, kuna esimese seadme häälestamise<br />
lõpus pakub pult välja kohe<br />
järgmise. Teleritega kõik sujus, ka kodukino<br />
leidis pult esimesel korral, ent DVD-mängijat<br />
pidi kaks korda otsima. Ja nagu öeldud, on<br />
Amino digiboks Philipsile tundmatu tegija.<br />
Amino nuppude ükshaaval õpetamine tuli<br />
ette võtta ka selle puldiga. Kui üks nupp on<br />
selgeks saanud, saab kohe sisestada originaalpuldilt<br />
järgmise ja veerand tunniga on terve<br />
pult piltlikult öeldes kopeeritud.<br />
Ainsana häiris ketasnupp, mis ei reageerinud<br />
üles-alla ja vasakule-paremale vajutustele<br />
nii, nagu uuemate Philipsi telerite analoogne<br />
nupp. Nii oleks lihtsam meeles pidada, mis<br />
nupp nüüd digiboksi heli reguleerib.<br />
Sama teed tuli minna ka Kenwoodiga,<br />
sest algsetes seadetes ei toiminud DVD/CDmängija<br />
helisisend optilise kaabli otsast.<br />
Kel kodus mitu seadet, unistab võimalusest<br />
lülitada kõik tööle ühe nupuvajutusega.<br />
Testis moodustasin sellise jada: teler sisse,<br />
digiboks tööle, TV õigele AV-sisendile, teleri<br />
heli vaigistusrežiimi, kodukino tööle ja heli<br />
VIDEO2 sisendist. Selleks tuli valida üks nn<br />
activity – näiteks vaata digi-TVd – ja sisestada<br />
sammhaaval kõik nupuvajutused. Näiteks:<br />
teler tööle, kanal AV, digiboks tööle, kanal 1,<br />
TV heli maha, kodukino tööle, sisend VIDEO2<br />
ja ongi elu jälle lihtsamaks tehtud.<br />
Pärast valid puldilt Watch DTV ja kõik<br />
seadmed lülitavad end tööle. Soovitan moodustada<br />
ka vastupidise activity, mis oskab<br />
eelnevad seadmed ühe nupuvajutusega välja<br />
lülitada, siis on lihtsam õhtul magama minna.<br />
Ja kuna selliseid multikäsuridasid on võimalik<br />
sisestada kuni 17, saab alati leida sobiva kombinatsiooni<br />
oma koduste seadmete vahel.<br />
See Philips on testi suurim ja raskeim pult.<br />
Numbrinupud asuvad puutetundlikul suurel<br />
ekraanil, aga seadmete vahetamiseks peab<br />
kasutama puldi keskel asuvat ketast. Samas<br />
asuvad helitugevuse reguleerimise nupud<br />
puldi alumisel kolmandikul. Pulti kätte võttes<br />
saab ilma pulti liigutamata kasutada kas<br />
puutetundlikku ekraani või ketasnuppu ja heli<br />
reguleerimist, aga mitte neid korraga.<br />
Vahepeal peab lihtsalt pulti käes üles või<br />
alla liigutama. Pigem on see kahe käe pult.<br />
25<br />
test
test<br />
26<br />
puldid<br />
Logitech Harmony 515<br />
Soojuspump<br />
mängust väljas<br />
Pakendis olnud CD-plaat arvutisse ja<br />
hetkega sai programm installitud.<br />
Seda tööle pannes ütles aken ekraanil,<br />
et puudub internet. Harmony pultide<br />
häälestamine toimub aga ainult veebis. Nii<br />
et enne maale vanaemale Logitechi puldi<br />
kinkimist tuleb see kodus ära seadistada.<br />
Programm nõudis ka kasutajakontot.<br />
Seejärel ühendasin puldi USB abil arvutiga<br />
ning alustasin häälestust. Esimeseks<br />
seadmeks valisin Philipsi teleri,<br />
sisestada tuli selle mudel. Pilk teleri<br />
taha ja mudeli number on leitud. Edasi<br />
sisestasin Kenwoodi ressiiveri, Philipsi<br />
DVD-mängija ja Amino digiboksi.<br />
Viimase olemasolu nimekirjas oli<br />
hea üllatus. Järgmisena küsis programm, kas<br />
teler on ühendatud teiste seadmetega SCARTkaabliga.<br />
Jah!<br />
Siis meenus, et kodus on veel üks infrapunapult<br />
– Fujitsu õhksoojuspumba oma – ning<br />
seadmete nimekirjas oli ju ka koduautomaatika.<br />
Lisasin pumba ja vajutasin Next. Pumba<br />
tundis programm ära, aga hoiatas, et kõiki<br />
funktsioone ei saa kasutada. Tõsi, pumpa ma<br />
sellega juhtida siiski ei saanud.<br />
Edasi küsiti, kas soovin digiboksi välja lülitada,<br />
kui seda ei kasuta. Häälestamise lõpetuseks<br />
vajutasin nupule Done. Kohe pakkus programm<br />
multikäskude (activity) koostamist. Valisin<br />
kõik ja järgnesid uued küsimused – kas telekanaleid<br />
vahetab TV-pult või digiboksi oma ning<br />
kas DVD-heli peab tulema ressiiverist või telerist?<br />
Ka järgmiseid vastuseid teadsin peast –<br />
digiboks on SCART2 pesas ja TV-heli on<br />
ressiiveris VIDEO2 all. Siis mõned küsimused<br />
teiste multikäskude kohta ja lõpuks hakkas<br />
arvuti seadeid pulti salvestama. Häälestamine<br />
kestis 45 minutit.<br />
Kui pärast häälestust selgub, et mõni nupp<br />
ei toimi, võib originaalpuldilt nupu signaali<br />
Harmonyle edastada. Selleks tuleb puldid<br />
asetada 2–5 cm kaugusele ja vajutada originaalpuldil<br />
õigele nupule. Kulub mõnikümmend<br />
sekundit ning Harmony pult on saanud õige<br />
nupu juurde. Selgub ka, et kõik seadmed lülituvad<br />
ON-OFF-nuppu vajutades välja.<br />
Puldi kummised nupud tunduvad näpu<br />
all väga mõnusad. Puldi kuju on mugav, kõiki<br />
valikuid saab teha ühe käega.<br />
Logitech Harmony One<br />
Laadijas pult<br />
ei toimi<br />
Logitech Harmony One’i häälestamine ja<br />
multikäskude sisestamine käis täpselt<br />
sama teed mööda kui puldil Harmony<br />
515. Esmalt tuli ühendada pult arvutiga ja<br />
lasta käima Logitechi CD-l olnud tarkvara.<br />
Samas ei tohtinud unustada, et arvuti peab<br />
olema ühenduses internetiga.<br />
Kui pult Harmony 515 kasutab patareisid,<br />
siis Harmony One liitiumioonakut.<br />
Seetõttu on One varustatud ka laadimisalusega.<br />
Tähele tuleb panna, et alusel olles<br />
Logitechi pult paraku ei toimi.<br />
Harmony One on musta värvi, mis<br />
mõjub hõbedase noorema Logitechi venna<br />
kõrval tunduvalt soliidsemana. Suur ekraan<br />
on värviline ja puutetundlik – valid ekraanilt<br />
seadme, vajutad ekraani servale ning sinu ette<br />
kuvatakse seadme juhtimise nupud.<br />
Natuke võttis küll aega ekraani valikutega<br />
harjumine, aga pärast kahte õhtupoolikut<br />
teleri taga koos puldiga ning edaspidi tundus<br />
puldi kasutamine mugav. Loomulikult on<br />
võimalik seadmeid juhtida ka klassikaliste<br />
juhtnuppude abil.<br />
See Logitechi pult on väga ergonoomilise<br />
kujuga – istub kätte nagu valatult. Mustadel<br />
nuppudel on valge taustvalgustus ning need<br />
tunduvad näpu all konkreetsed.<br />
Tublisti on sel puldil täiustatud koduautomaatika<br />
osa, mis võimaldab juhtida nii<br />
kliima seadmeid kui ka näiteks valgustust.<br />
Seda loomulikult eeldusel, et kodu valgustust<br />
saab juhtida infrapunapuldi abil.<br />
Puldi seadistamine nõudis küll veidi kannatust,<br />
kuid programm on tõesti tehtud piltlikult<br />
öeldes puust ja punaseks. Ja kel esimesel korral<br />
seadistamine päris hästi välja ei tule, see<br />
saab ju alati uuesti katsetada.
Enim seadmeid juhib Logitechi pult<br />
Kolm võimalust puldi õpetamiseks<br />
1. Sisesta kood nimekirjast. Paljude vanema põlvkonna<br />
või odavamate pultide ainus võimalus lisada juurde uus<br />
seade on sisestada puldilt tootja kood.<br />
2. Iseseadistuv pult. Kõik Philipsi puldid on iseseadistuvad.<br />
Seal tuleb valida seade, seejärel tootja ja pult leiab<br />
oma andmebaasi kasutades seadmele ise õige koodi.<br />
Lihtsalt kogu infrapunakoodide andmebaas on puldi<br />
mälus – pult ise vaatab ning kontrollib, milline kood on<br />
puldid<br />
Mudel Philips SRU9600 Philips SRU5170 Logitech Harmony One Logitech Harmony 515<br />
Seadmed TV, VCR, DVD, SAT, TV, TV2, VCR, DVD, TV, DVD, VCR, TV, DVD, VCR,<br />
CABLE, AMP, RECEIVER, SAT, CABLE, CD/MD, AUDIO SYSTEMS, GAME, AUDIO SYSTEMS, GAME,<br />
CD/MD, PVR, DVB-T, PC, RECEIVER, AMP, STB, SAT, AMP, MINI SYS, STB, SAT, AMP, MINI SYS,<br />
Tape, TV-DVD, TV-VCR PC, GAME PC, HOME AUT, DAT, iPOD PC, HOME AUT, DAT<br />
Seadmete arv 8 7 15 5<br />
Seadistamine mälu + kood mälu + kood PC + internet PC + internet<br />
LCD-ekraan jah, puutetundlik jah, puutetundlik jah<br />
Taustvalgustus ainult ekraan ainult ekraan jah jah<br />
Multijuhtimine jah ei jah jah<br />
Lisavõimalused teisest puldist õppimine teisest puldist õppimine teisest puldist õppimine teisest puldist õppimine<br />
Mõõdud (mm) 248×55×21 214×48×25 220×57×30 206×53×25<br />
Hind (krooni) 1490 790 1850 790<br />
Allikas: Heigo Ensling<br />
LAIAFORMAADILINE VÄLJAPRINT<br />
>PVC<br />
>PABER<br />
>BANNER<br />
>PERFOREERITUD PVC<br />
>SÜNTEETILINE RIIE<br />
>VALGUSKASTID<br />
EHITUSJOONISTE PRINT JA PALJUNDUS<br />
>PROJEKTIDE PALJUNDAMINE<br />
>PRINT AutoCAD FAILIDEST<br />
>JOONISTE MURDMINE<br />
>KOMPLEKTEERIMINE<br />
>KÖITMINE<br />
TATARI 8, tel 646 6683<br />
WWW.JAJAA.EE<br />
kõige sobivam. Kui aga leidub kodus selline seade, mida<br />
puldi mälus pole, on võimalik Philipsi kodulehelt www.<br />
urc.philips.com leida vastava seadme kood, mis tuleb<br />
siis käsitsi sisestada.<br />
3. Arvuti abil seadistatav pult. Logitechi puldid on<br />
seadistatavad arvuti ja interneti abil. Selleks tuleb installida<br />
arvutisse puldiga kaasas olev Logitechi universaalpuldi<br />
tarkvara, ühendada pult arvutiga USB-kaabli<br />
kaudu ning alustada programmi abil seadistamist.<br />
Tasuta<br />
tootekataloog!<br />
Helista või kirjuta – me teame alati vastuseid<br />
660 5327 | www.elfaelektroonika.ee<br />
Me armastame<br />
elektroonikat<br />
Meie tootevalikus leiduvad enam<br />
kui 70 000 toodet maailma 650<br />
juhtivamalt tootjalt jõuavad sinuni<br />
paari päevaga.<br />
test
tehnika<br />
28<br />
kodumasinad<br />
Kodumasinat<br />
ostes varu esmalt aega<br />
Viimastel aastatel on kodumasinate kaubamärkide<br />
arv tunduvalt kasvanud. Seega tasub ostjal kodumasinapoodi<br />
minnes aega varuda, mitte lähtuda<br />
vaid täpselt eelarvest-mõõtudest.<br />
Tekst Annika Klemets GfK tehnikakaupade uuringu juht<br />
Foto Meeli Küttim<br />
Kodumasinate tootjad on avastanud<br />
Baltimaad ja vastupidi. Kuna jääme<br />
Ida- ja Lääne-Euroopa vahele,<br />
müüakse meil mõlemale turule orienteeritud<br />
mudeleid. Suure tootevaliku pidamine<br />
ja konkurents võib olla karm kohalikule<br />
müüjale ja kaubamärgi esindajale, aga on hea<br />
ostjale – see võimaldab valida nii hinna kui<br />
ka omaduste skaalal.<br />
Koostöös elektroonikakaupluste ja tootjaesindustega<br />
teeb GfK Eestis tehnika kaupade<br />
pidevuuringut, mis näitab, et Eestis on nelja<br />
nn suure valge kodumasina tootegrupi (pliitahi-pliidiplaat,<br />
külmik, pesumasin, nõudepesumasin)<br />
tooteid ostetud tänavu esimese kaheksa<br />
kuu jooksul 333 miljoni krooni eest –<br />
kokku 62 000 masinat ühe ühiku keskmise<br />
jaehinnaga 5340 krooni.<br />
Koguseliselt ostetakse kõige rohkem<br />
külmikuid (eespool mainitud perioodil<br />
ümardatult 22 000), seejärel pesumasinaid<br />
(ligi 20 000), pliite-ahjusid-pliidiplaate (15<br />
000) ja nõudepesumasinaid (5000).<br />
Kodumasinate turu märksõnad on LCDekraanid<br />
ning arukad ja komplekssed<br />
funktsioonid. Näiteks oli selle aasta kaheksa<br />
esimese kuu jooksul ostetud pesumasinatest<br />
30 protsendil elektrooniline ekraan, mullu<br />
samal ajal vaid 18 protsendil. Külmikutel<br />
oli see protsent kaheksa eelmise aasta kuue<br />
vastu.<br />
Pesumasinate juures on märgata kasvu<br />
suurema pesukogusega masinate ostuosakaalus<br />
– näiteks korraga 7 kg pesevate<br />
masinate käibeosakaal viimase kolme aasta<br />
kaheksal esimesel kuul on olnud vastavalt<br />
1%, 2% ja 5%.<br />
Induktsioonpliitide,<br />
nõudepesumasinate<br />
ja pesukuivatite<br />
müük liigub keerulisele<br />
majanduslikule<br />
seisule vaatamata<br />
siiski pigem stabiilse<br />
või tõusva suunaga.<br />
Kas meil on<br />
aimu, et kui<br />
ostame nõudepesumasina,<br />
siis<br />
tege likult saame iga<br />
masina puhul rääkida<br />
vähemalt 25 erinevast<br />
parameetrist?<br />
Arvan, et vanadest harjumustest lähtuvalt<br />
on kodumasinate ostuprotsess erinev<br />
meelelahutuslike elektroonikaseadmete<br />
omast – veel valitakse kodumasin poes<br />
välja pigem paari mehaanilise olemusega<br />
parameetri järgi, heal juhul osatakse küsida<br />
ühte-kahte elektroonilist funktsiooni.<br />
Aga kas meil on aimu, et kui ostame<br />
nõudepesumasina, siis tegelikult saame iga<br />
masina puhul rääkida vähemalt 25 erinevast<br />
parameetrist? Iseasi, kas selle kõigega ka arvestama<br />
peab ja arvestada soovitakse. Valik<br />
on valik vaid siis, kui sellest ollakse teadlik.<br />
Kui hakata köögile ja majapidamisruumidele<br />
uuenduskuuri tegema, siis ma loodan,<br />
et inimest ei hirmuta, vaid pigem innustab<br />
teadmine, et Eestis on elektroonikakauplustes<br />
kokku valida rohkem kui 2500 eri<br />
kodumasina vahel. Näiteks on Eestis juulist<br />
augustini müüdud 400 eri nimetusega pesumasinamudelit<br />
(lisaks veel värvivalik!) –<br />
koguni 28 erineva kaubamärgi oma.<br />
Külmikute hiljutises kahe kuu edetabelis<br />
figureeris lausa 35 kaubamärki. Müüdi<br />
570 erinevat masinat, kusjuures põnev oli<br />
avastada, et 29 protsendil neist oli tootmise<br />
algusaasta 2006, kolmandik pärines eelmisest<br />
ja 38% sellest aastast. Ka mudeli vanuse vastu<br />
võib ostmisel huvi tunda, kuigi müüjale võib<br />
see küsimus parajaks pähkliks osutuda.<br />
Kes tahab väga heade funktsioonide ja<br />
omadustega kodumasinat, peaks vaatama<br />
uusimaid mudeleid, sest paistab, et just<br />
viimasel ajal on toimunud tootjate “võidurelvastumine”<br />
üha ilusamate ja paremate<br />
masinate tootmisel. Kui eelmisel aastal maksid<br />
kallimad integreeritavad kodu masinad<br />
25 000 krooni ringis, siis sel aastal on tippmudelite<br />
hinnad 33 000 krooni kandis.<br />
Kui veel hindadel peatuda, siis audiovideo<br />
turul on need viimasel paaril aastal<br />
tugevat langust ilmutanud. Vastupidi on<br />
suured kodumasinad ostetud ühiku hinda<br />
vaikselt kasvatanud. Meilgi ostetakse nüüd<br />
Põhjamaade naabrite kombel üha enam heade<br />
omadustega ning soliidse kaubamärgiga<br />
masinaid.
Kuuendik Eestis sel aastal ostetud kodumasinatest on olnud integreeritav tehnika.<br />
Millised need uued masinad ja omadused<br />
on, millesse tootjad ja tarbijad üha enam investeerivad?<br />
Oluline on energiasäästlikkus.<br />
Kodumasinate energiasäästlikkust saab<br />
välja lugeda masina energiaklassist.<br />
Tootevalikus on hääbuvad B- ja C-klassi<br />
tooted. A-klass võikski olla üks teadliku ostuotsuse<br />
eeltingimus, parem oleks muidugi A+.<br />
Energiasäästlikkuselt oleks külmiku puhul<br />
kõige etem klass A++, aga viimaseid levib<br />
Eestis veel vähe.<br />
Kõige rohkem tarbib kodumasinatest<br />
elektrit külmik (töötades ööpäev läbi), seega<br />
võiks külmkapi ostmisel energiaklassi<br />
puhul olla eriti nõudlik. Energiaklassi A+<br />
külmikute müügiosakaal on 2008. aasta<br />
esimese kaheksa kuu jooksul olnud 26%<br />
ostukogusest, eelmisel aastal samal ajal oli<br />
see protsent 18.<br />
Paari viimase aasta menukaup on integreeritav<br />
tehnika, mis eraldiseisvast ka<br />
omajagu kallim on. Tänavu esimese kaheksa<br />
kuu jooksul Eesti elektroonikakauplustest<br />
ostetud kodumasinatest on olnud integreeritavad<br />
17%. Kui arvestada, et sellist tehnikat<br />
saab osta ka köögimööblifirmadest, võib eeldada,<br />
et integreeritava kodutehnika osakaal<br />
turul on tegelikkuses veelgi suurem.<br />
Integreeritava tehnika hind – nagu kõigil<br />
muudelgi uuenduslikel masinatel – allub<br />
toote elukaarega kaasas käivale paratama-<br />
Kodumasinatest ostetakse enim külmkappe<br />
Kodumasinate müük Eestis, jaanuar-august<br />
2006 2007 2008<br />
Külmikud 19 600 26 200 21 600<br />
Pesumasinad 15 100 22 800 20 200<br />
Pliidid-ahjud 9 800 13 200 11 200<br />
Allikas: GfK<br />
tule survele ja jaeturu andmed näitavad<br />
hinnalangust ka siin. Kui mullu esimesel<br />
kaheksal kuul oli integreeritava tehnika<br />
keskmine hind 6400 krooni, siis selle aasta<br />
sama perioodi keskmine on juba tuhande<br />
krooni võrra madalam.<br />
Lääne-Euroopas haarab üha suuremat<br />
turuosa induktsioonküttel põhinev pliit, mis<br />
nõuab küll tähelepanelikumat nõudevalikut<br />
(poodi tasub minna magnet taskus!), aga<br />
on kiire, energiasäästlik ja palju turvalisem.<br />
Eestis on induktsioonpliidiplaatide ostukoguse<br />
osakaal veel alla kümnendiku.<br />
Keskmine induktsioonpliidiplaadi hind<br />
oli tänavu kaheksal kuul 5400 krooni, samas<br />
tavapärase keraamilise radiantküttega pliidiplaadil<br />
4000 krooni. Ent väike lisainvesteering<br />
peaks ennast pikemas perspektiivis<br />
mitmekordselt tasa tegema.<br />
Julgen arvata, et just induktsioonpliidil,<br />
nõudepesumasinal ja pesukuivatil on meie<br />
kodudesse üha enam asja ning nende müük<br />
liigub ka keerulisele majanduslikule seisule<br />
vaatamata siiski pigem stabiilse või tõusva<br />
joonega.<br />
Kodumasinate turgu jälgides paistab<br />
tooteile müügiedu toovate omaduste analüüsist,<br />
et üha vähem on kodumasin tänapäeva<br />
majapidamises vaid tarbeese.<br />
Järjest enam soetatakse neid inimese<br />
vajaduste hierarhia üha kõrgemate ja komplekssemate<br />
soovide rahuldamiseks – turvalisus-,<br />
kuuluvus-, tunnustus- ja miks mitte<br />
ka eneseteostusvajadus.<br />
Kuna praegusel ajal toodetavad kodumasinad<br />
on intelligentsed, välimuselt meeldivad<br />
ja igapäevatoimetustes tõeliselt abiks,<br />
hakkab soetatud “kapike” nurgas tasapisi<br />
justkui pereliikme staatust omandama.<br />
Kodumasin väärib austust veel ühe omaduse<br />
tõttu: ta annab meile seda, mis tänapäeval<br />
kõige suurem defitsiit – aega. tt<br />
nr 9 • november 2008 29<br />
tehnika
tehnika<br />
30<br />
internet<br />
Eesti tollis kinni peetud<br />
tele fon, mille CE-sertifikaat<br />
osutus võltsinguks.<br />
Üle piiri<br />
pääseb vaid<br />
CE-märkega seade<br />
Välismaa veebikaubamajast tellitud IT-vidinad, millel puudub Euroopa<br />
nõuetele vastavust kinnitav märk CE, peetakse Eesti tollipiiril kinni.<br />
Tekst Indrek Kald Foto Julia-Maria Linna<br />
Internetis on levinud kaubaartikliteks<br />
autos kasutatavad MP3/MP4/MP5-mängijad,<br />
mobiilid, raadiotelefonid, juhtmeta<br />
video/audio-süsteemid, mis kõik on elektroonilise<br />
side seaduse alla kuuluv aparatuur.<br />
Ent veebist ostetakse ka sellist tehnikat,<br />
mida meil ei müüda ja mille kasutamine<br />
pole Eestis lubatud, näiteks politseiradarite<br />
avastajad ja mobiilside segajad.<br />
Internetikaubamajad saadavad kauba<br />
Eestisse postiga, kõik väljastpoolt Euroopat<br />
tulnud saadetised läbivad aga tollikontrolli,<br />
kinnitab Triin Küttim maksu- ja tolliametist<br />
(EMTA). Selle üks osa on toote nõuetelevastavuse<br />
kontroll, kus EMTA teeb koostööd<br />
tehnilise järelevalve ametiga (TJA).<br />
Kui saadetises oleval elektroonilise side<br />
seadmel puudub nõuetekohane märgistus,<br />
peab toll seadme kinni ja teatab leiust TJA-le.<br />
Tolli teatis sisaldab lisaks seadme lühikirjeldusele<br />
ka fotosid, sealhulgas märgistusest,<br />
pakendist, kasutusjuhendist (tehnilised<br />
andmed, vastavushindamise info) ja vastavusdeklaratsioonist.<br />
TJA peab kontrollima<br />
seadme vastavust elektroonilise side seaduse<br />
nõuetele ja otsustama kolme päeva jooksul,<br />
kas lubada see maale.<br />
TJA aparatuuri osakonna juhi Tanel<br />
Vinkeli sõnul vaadatakse kontrollimisel<br />
eelkõige vastavusmärki CE, mis tõendab<br />
selle vastavust Euroopa, sh Eesti nõuetele.<br />
CE-märgistus tagab, et seadme kasutamine<br />
on ohutu nii kasutajale endale kui ka<br />
ümbritsevale keskkonnale. Lisaks peab mudeli,<br />
tüübi ja seeria tähist ning tootja nime<br />
sisaldav märgistus olema nõuetekohaselt<br />
kinnitatud.<br />
Aasta algusest alates on toote nõuetelevastuse<br />
kontrolli käigus kahe ameti koostööna<br />
tollipiirilt tagasi saadetud üle 400 saadetise,<br />
mis sisaldasid nõuetele mittevastavaid<br />
elektroonilise side seadmeid.<br />
Seega tasub enne kauba tellimist küsida<br />
seadme müüjalt selle vastavuse kohta Euroopa<br />
nõuetele. Sobivus Ameerika või Aasia<br />
riikide ohutus- ja raadionõuetega siinkohal<br />
arvesse ei lähe.<br />
“Euroopa standardite nõuded ei ole<br />
üksüheses vastavuses teiste regioonide<br />
standardite nõuetega. Erinevused tulenevad<br />
varasemast regioonide eraldatusest ja tänapäeva<br />
globaliseeruvas maailmas on tugev<br />
tendents nõuete ühtlustamisele ohutuse<br />
valdkonnas,” selgitab Vinkel.<br />
Tänavu on tollipiirilt<br />
tagasi<br />
saadetud üle 400<br />
postisaadetise, mis sisaldasid<br />
nõuetele mittevastavaid<br />
elektroonilise<br />
side seadmeid.<br />
Raadioseadmete puhul tuleb lisaks ohutusnõuetele<br />
arvestada ka sellega, et raadiosageduskasutus<br />
on regiooniti erinev. Isegi<br />
kui seadme raadiosagedused on samad, mis<br />
Euroopas, siis ei pruugi see nii olla lubatud<br />
muude raadioparameetrite järgi.<br />
“Autodes kasutatavad raadiosaatjaga MP3mängijad<br />
töötavad Jaapanis ja USAs samadel<br />
sagedustel, mis Euroopaski, kuid nende seadmete<br />
lubatud kiirgusvõimsused on Euroopas<br />
kordades madalamad,” toob Vinkel näite.<br />
Siiski ei tähenda CE-märgistuse puudumine,<br />
et seda seadet automaatselt Eestisse<br />
ei lubata. “Kui saatedokumentidest selgub,<br />
et seade saadetakse Eestisse testimiseks või<br />
esitlemiseks messidel, näitustel, demonstratsioonidel<br />
ja teistel avalikel esitlustel, võib<br />
seadme Eestisse tuua, kuid seda ei tohi turule<br />
lasta (turustada, müüa) ega kasutusele<br />
võtta,” kinnitab Vinkel.<br />
Milliste välismaalt Eestisse tellitud seadmete<br />
puhul eksitakse CE-märgistuse vastu<br />
enim? Vinkeli sõnul on populaarsemaid<br />
tootegruppe MP3-mängijad. “Palju tellitakse<br />
ka Aasias valmistatud mobiile, vähem Aasia<br />
või USA turule suunatud ja vastavalt märgistatud<br />
raadiosaatjaid. USAst lastakse Eestisse<br />
saata ka jahikoerte jälitusseadmeid, mille sageduskasutus<br />
ei vasta aga Euroopa omale ja<br />
millele pole siin tehtud vastavushindamist.<br />
Pärast sellekohase info väljapanemist tootja<br />
kodulehel on nende tellimine tunduvalt<br />
vähenenud,” lisab Vinkel.tt
tehnika mootor<br />
32<br />
autosport<br />
Digitaalse info<br />
säilitamine<br />
üha tähtsam<br />
Digiinfo maht kasvab väga kiiresti, lisaks säilitame teavet üha kauem.<br />
Seega muutub järjest olulisemaks info arhiveerimise küsimus.<br />
Tekst Andres Mägi Proact Estonia ASi tehnikajuht<br />
Foto Raul Mee<br />
Pikaajalise säilitamise põhjus võib olla<br />
see, et meil pole struktureeritud meetodit<br />
tähtsuse kaotanud info pidevaks<br />
kustutamiseks. Samas võivad ka üha enamad<br />
sisemised, klientide või valitsuse nõudmised<br />
sundida teavet kaua säilitama.<br />
Välised nõudmised muutuvad aina detailsemaks,<br />
nõudes näiteks: 1) info säilitamist<br />
väga pikal perioodil (paarist aastast kuni<br />
igavesti); 2) garantiid, et infot pole pärast<br />
salvestamist muudetud; 3) võimet lugeda ja<br />
mõista aastaid tagasi arhiveeritud infot.<br />
Asutuste infokogumite säilitamisele ja<br />
arhiveerimisele lisaks hakkavad ka lõppkasutajad<br />
jõudma punkti, kust nad pole<br />
enam võimelised hoidma säilitamist vajavat<br />
infot (dokumendid, pildid, videod jms) kõvaketastel<br />
ning tegema neist varukoopiaid.<br />
Digiinfo arhiveerimine on kombinatsioon<br />
protsessist, reeglitest ja poliiti katest ning<br />
tehnilisest platvormist, et kaitsta ja muuta<br />
kättesaadavaks vajalik info ettemääratud<br />
ajaperioodil. Arhiveerimine on äriline otsus,<br />
olles fookustatud infole ja sellele, mida infoga<br />
on kavas teha ehk milleks seda kasutada.<br />
Kasutame arhiveerimislahenduste projekteerimisel<br />
viit lähtekohta.<br />
VÄHENDA kulusid ja keerukust. Toetu<br />
tervele mõistusele, sest mida keerukam<br />
on lahendus, seda tõenäolisemalt sisaldab<br />
see funktsionaalseid probleeme ja kõrgemaid<br />
kulusid. Arhitektuuri väljatöötamisel<br />
tuleb fookus suunata tootmisharu normidele<br />
ja standardsetele komponentidele.<br />
Arhiveerimislahenduse disain ja teostus<br />
on kompleksne ülesanne ja korralik, detailne<br />
kasutuselevõtu plaan kombineeritult<br />
sammsammulise juurutusega on osutunud<br />
tulemuslikuks lähenemiseks.<br />
INFO klassifitseerimine. Võtmeküsimuseks<br />
on leida, mida soovime arhiveerida, kui<br />
pikaks ajaks, kuidas infole hiljem ligi pääseme<br />
ja kuidas vajaduse kadumisel kustutame.<br />
Kui neile on vastused olemas, on meil<br />
vundament, millel arhiveerimise lahenduse<br />
arhitektuur üles ehitada.<br />
SALVESTA andmed ketastele. Tänaseni<br />
on enamik arhiive salvestatud lintidele.<br />
Võtmeküsimuseks<br />
on leida,<br />
mida me soovime<br />
arhiveerida, kui<br />
pikaks ajaks, kuidas<br />
me infole hiljem ligi<br />
pääseme ja kuidas<br />
vajaduse kadumisel<br />
kustutame.<br />
Vajadus hoida andmeid<br />
arhiveerituna võib kesta<br />
kümneid aastaid.<br />
Kuigi lindi puhul on gigabaidi hind madal,<br />
on lindipõhised arhiivid osutunud kulukaks.<br />
Nende suurim varjatud kulu on migratsioon<br />
vanemate generatsioonide lintidelt<br />
uutele. See on ajamahukas ja väga kulukas<br />
protsess ning kõik andmed ei pruugi olla<br />
loetavad.<br />
Lintide miinus on seegi, et sa ei tea enne,<br />
kas su andmed on seal, kui linti reaalselt<br />
loed. Samuti on lindilt väga raske turvaliselt<br />
(loetamatult, lõplikult) kustutada ainult osa<br />
andmetest.<br />
ÄRA kasuta varundamist arhiveerimisena.<br />
See oleks riskantne, kuna varundamislahendused<br />
pole mõeldud info pikaajaliseks<br />
säilitamiseks. Varunduslahenduste<br />
puhul vaadatakse andmetele ärilise perspektiivita,<br />
taastatakse andmeid, mitte infot.<br />
Arhi veerimise lahenduste puhul on otsingu<br />
tulem andmed ja andmetega seotud<br />
metaandmed ehk info konkreetses ärilises<br />
kontekstis.<br />
INVESTEERI automatiseerimisse. Lahenduse<br />
disaini protsessi käigus tuleks juhtida<br />
tähelepanu info migreerimisele aja kaudu.<br />
Eelkõige on siin küsimus riistvara uuendus,<br />
mis amortiseerub kõige kiiremini.<br />
Lahenduse väljatöötamisel tuleks riistvara<br />
migratsiooni protsess kujundada selliseks,<br />
et see oleks lihtne, võtaks vähe aega ega<br />
nõuaks teenuse peatamist. tt
Andmekadu<br />
väldib turvaline<br />
Oli mälupulk, enam pole. Poolteist<br />
tundi tulutut otsimist<br />
kontoris ja kodus. Kaotsi on<br />
läinud kümmekond arvet, pooleliolevad<br />
reklaamitekstid ning firma<br />
äsja raamatupidamises valminud<br />
poolaasta aruanne…<br />
Tuleb tuttav ette?<br />
Mälupulk iseenesest<br />
on pisiasi. Üks gigabait<br />
maksab<br />
Turvalisel<br />
mälupulgal<br />
on andmed<br />
kaitstud nii parooliga<br />
kui ka krüpto<br />
abil – info asub kandjal<br />
krüpteeritud kujul ja<br />
kümne vale katsega see<br />
hävib.<br />
andmeturve<br />
mälupulk<br />
Mälupulga hind üha alaneb, ent sellest märksa olulisem võib olla sinna salvestatud<br />
andmete väärtus. Andmekao eest aitab turvalise mälupulga kasutamine.<br />
Tekst Dmitri Kuznetsov infosecurity.ee konsultant<br />
praegu 250–300 krooni. Seega on mälupulga<br />
kaotsiminek väike mure. Ühe kadumisel<br />
saab osta uue ja kasutada seda.<br />
Sõltuvalt mälupulgal olevate andmete<br />
sensitiivsusest ja olulisusest kasutaja jaoks,<br />
tasub mõelda ka selle seadme turvamisele.<br />
Turvaline mälupulk on vajalik juhul, kui selle<br />
abil käsitletakse olulist, konfidentsiaalset või<br />
salastatud infot. Info on ju tänapäeval üks<br />
peamisi väärtusi.<br />
Eesti Ekspress kirjutas mullu kevadel,<br />
kuidas üks kaitseministeeriumi teenindanud<br />
veebitarkvarafirma Mindworks Industries<br />
programmeerija kaotas 2005. aasta suvel<br />
mälupulga. 128megabaidine MyFlash maksis<br />
küll vähe, kuid lohakas ümberkäimine<br />
rohkem kui 300 000 mehe isikuandmetega<br />
lõppes sellele IT-firmale 15 000kroonise<br />
karistusega. Jääb ainult loota, et meie<br />
maal on väiksuse tõttu vähe strateegilisi<br />
vaenlasi.<br />
Samas võib konkurents turul<br />
olla väga tihe. Ja kui<br />
oluline kommertsalane<br />
informatsioon jõuab<br />
konkurendi kätte,<br />
võib see tuua<br />
kaasa suure kahjumi. Mõnikord on tagajärjed<br />
katastroofilised, informatsiooni leke võib<br />
ka viia ettevõtte sundlikvideerimiseni.<br />
Toon siinkohal võrdlemisi värske<br />
uudise Ühendkuningriigist. Üks sealne<br />
konsultatsiooni firma kaotas mälupulga,<br />
mis sisaldas andmeid 84 000 vangi<br />
ja 10 000 retsidivisti kohta Inglismaal<br />
ning Walesis. Seega kadus oluline<br />
ja konfidentsiaalne informatsioon –<br />
kui selline teave jõuab veebi, võib näiteks<br />
endisel vangil töökoha leidmine muutuda<br />
keeruliseks.<br />
Ja see sama kurikuulsaks saanud infoturbe<br />
alases konsultatsiooniäris(!) tegutsenud<br />
firma on nüüdseks palju kliente kaotanud<br />
ja pankrotti äärel.<br />
Siinkohal asjalik nõuanne: kui teie jaoks<br />
on pulgal kaasas kantav info väärtuslik,<br />
ostke pigem turvaline mälupulk. Näiteks<br />
neljagigabaidise lihtsamat sorti turvalise<br />
mälupulga saab SanDiskilt juba vähem kui<br />
50 dollariga.<br />
Tõsi, Eestisse jõudes maksab suures arvuti-<br />
või olmeelektroonikapoes turvaline<br />
gigabait (mitte 4 GB, nagu eelmises lõigus)<br />
juba 600 krooni. Suuremad infokandjad ehk<br />
kahe-, nelja- või isegi kaheksagigabaidised<br />
maksavad tublisti rohkem.<br />
Professionaalse kvaliteediga seadmeid<br />
toodab Ameerika firma MXI Security. Sama<br />
mälupulk tootja veebis maksab umbes 2000<br />
krooni, kuid lõpphinda tõstavad lisanduv<br />
tarnekulu ja tõenäoselt ka käibemaks.<br />
Kuldne keskmine ehk kõrge kvaliteet<br />
mõistliku hinnaga on Ironkey<br />
mälupulk, mida müüakse Eestis<br />
tuhande krooni eest. Sel juhul<br />
on teie andmed kaitstud nii parooliga<br />
kui ka krüpto abil – info<br />
asub kandjal krüpteeritud kujul ja<br />
kümne vale katsega see hävib. tt<br />
nr 9 • november 2008 33<br />
tehnika
tehnika<br />
34<br />
video<br />
DVD-plaadile mahub<br />
ka Full HD video<br />
Vana, 90minutise VHS-kasseti konvertimisel<br />
tekkinud fail mahub CD-plaadile, aga mida teha<br />
kõrgeraldusega videofailiga?<br />
Tekst Heigo Ensling Elion Esinduste tehnikajuht<br />
VHS-kaamera asemel on digitaalsed<br />
kõvakettale, DVD-plaadile või mälukaardile<br />
Full HD videot salvestavad<br />
seadmed. Mida parem ja kvaliteetsem on<br />
ülesvõetud pilt, seda suurem on ka sellise<br />
materjali maht. Minutis salvestab Full HD<br />
kaamera maksimaalse resolutsiooniga umbes<br />
130 megabaiti materjali. Nii kujuneb<br />
pooleteisetunnise videofaili suuruseks<br />
12 gigabaiti. Sellise mahuga fail ei mahu isegi<br />
ühele DVD-le, rääkimata CDst.<br />
Alternatiiv oleks Blu-ray-plaat, aga selle<br />
hind on 200 krooni ning Blu-ray-kirjutaja<br />
maksab ligi 20 000 krooni. Ega Blu-ray-män-<br />
gijaidki palju ostetud ole – ikka valitseb teleri<br />
all DVD-mängija või kodukinoseade.<br />
Kodused laua- ja sülearvutid on valdavalt<br />
DVD-kirjutajatega ning DVD-plaadi hind<br />
pole enam kallis. Seega tuleb võtta ette<br />
pakkimistöö ja muuta suuremahuline fail<br />
DVD-plaadi jaoks sobivaks. Proovime, kuidas<br />
erinevad programmid video pakkimisega<br />
hakkama saavad.<br />
Full HD videokaamerate turul on valitsev<br />
roll – osakaal umbes 80% – Sony kaameratel,<br />
seega kasutasime testis Sony kaamerat HDR-<br />
CX11E, mis jäädvustab ülesvõetu Memory<br />
Stick Pro Duo mälukaardile.<br />
Total<br />
Video2DVD<br />
annab nagu<br />
päris DVD<br />
mõõdu välja<br />
– esileht<br />
taustapildiga,<br />
pealkiri,<br />
peatükid ja<br />
lõputiitrid.<br />
Kaamera seadetes saab valida nelja salvestamistiheduse<br />
vahel, esimene mahutab 4 GB<br />
suurusele mälukaardile 30 minutit ja viimane<br />
90 minutit materjali. Kasutasime testis<br />
parimat resolutsiooni, mitte maksimaalset<br />
salvestusaega. Video maht sõltus kaameraga<br />
kaasas olnud mälukaardi suurusest, testfailide<br />
lõplikuks mahuks jäi peaaegu 3,4 GB.<br />
Kõigil kaameratel on kaasas tarkvara<br />
elementaarseks redigeerimiseks ja lõplikuks<br />
salvestamiseks. Ideaalis on parim kasutada<br />
tootja soovitatud tarkvara. Järgnevad ülevaated<br />
põhinevad tuntumatel toodetel, mida<br />
on mitmetes videofoorumites ka kiidetud.<br />
Sony kaameraga kaasas<br />
programm algajale<br />
Sony kaameraga kaasas olev Sony Picture<br />
Utility sisaldab meedia importijat ja AVC<br />
HD failide pleierit. Lisaks sisalduvad paketis<br />
Video Disk Copieri ja Handycami kaamera
Säästlik uus Aveo nüüd 149 900 krooni!<br />
5-aastane garantii. Kütusekulu vaid 5,5 l / 100 km.<br />
AVEO<br />
Kuidas teha nii, et saaksid ka tõusvate kütusehindade juures nautida võimalikult mugavat autot ja vältida samas suuri<br />
kulusid? Chevrolet on sellele Aveo näol vastuse leidnud. Aveo on oma klassis üks väiksema kütusekuluga auto, seega<br />
säästad iga sõiduga. Ja see ei ole Aveo ainus eelis. Saad selle praegu soodushinnaga, kusjuures autol on suurepärane varustus, mille hulka<br />
kuuluvad ABS-pidurid, konditsioneer, elektrilised klaasitõstukid esiustel, CD-raadio ja 2 turvapatja. Tule kohe ja vaata lähima edasimüüja<br />
juures ise täpsemalt järele!<br />
www.chevrolet.ee<br />
Tallinn: Ascar, Tähesaju tee 14, tel 620 0913<br />
Autospirit, Ehitajate tee 122, tel 659 9499<br />
Aveo keskmine kütusekulu 5,5 – 6,4 l/100 km, CO 2 132 – 152 g/km<br />
Tartu: Autospirit, Turu 47, tel 730 1367<br />
Pärnu: Ascar, Tallinna mnt 89a, tel 445 5735<br />
GET REAL<br />
Jõhvi: Viking Motors Ida-Viru, Lääne 1b, tel 339 6201<br />
Paide: Amserv Paide, Pärnu t. 114, tel 384 9063
tehnika<br />
36<br />
video<br />
Sony enda programm<br />
lubab ühendada arvuti<br />
kaameraga ja kanda<br />
klipid otse arvutisse.<br />
tööriistad. Ühendame arvuti kaameraga<br />
ning kanname klipid kaamerast arvutisse.<br />
Tegelikult on võimalusi kaks – valides<br />
Media File Importu, saame videofailid kopeerida<br />
kõvakettale, et neid hiljem redigeerida<br />
ja monteerida koduvideoks. Teine variant<br />
on materjal kohe DVD-le kõrvetada, kusjuures<br />
programm kalkuleerib ka vajaminevate<br />
plaatide hulga. Võib-olla ongi see lahendus<br />
algajale kodukasutajale parim, sest puudub<br />
võimalus midagi tuksi keerata. Vali soovitud<br />
videoklipid ning vajuta Start-nupule.<br />
Kokkuvõte – lihtne ja mugav programm<br />
algajale, kes soovib hiljem oma koduvideot<br />
vaadata DVD-mängija ja teleri vahendusel,<br />
leppides kõrgeraldusega videopildi asemel<br />
SDTV- (720×576) pildiga.<br />
Alive’i arvutustöö<br />
tuleb ise ära teha<br />
Populaarse videokonverterite tootja Alive<br />
HD Video Converter on loodud spetsiaalselt<br />
kõrgeraldusega materjali (failid AVCHD,<br />
M2TS ja m2t) konvertimiseks formaatidesse,<br />
nagu AVI, MPEG4, WMV, DivX, Xvid, VOB,<br />
MOV ja 3GP. Viimane on tuntud videofaili<br />
formaat mobiiltelefonides. Prooviversioon<br />
tootja kodulehelt alivemedia.net võimaldab<br />
konvertida 60% videofailist, täisversiooni<br />
maksumus on 35 dollarit (437 kr).<br />
Põhimõtteliselt toimub konvertimine<br />
kahe klikiga – ühega too videofail programmi<br />
aknasse ning teise klikiga algab<br />
konvertimine. Parameetritest saab muuta<br />
salvestatavat failiformaati, resolutsiooni,<br />
heliformaati ja bitikiirust, seda aga mono-<br />
või stereoheli ulatuses, versiooni 5.1 see<br />
programm ei tunnista. Konverditud fail<br />
salvestub arvuti kõvakettal, kust see hiljem<br />
tuleb DVD-le kirjutada. Arvutustöö peab ise<br />
ära tegema, sest programm seda ei paku.<br />
Kahel programmil<br />
vaid värvierinevus<br />
Identsete kaksikute paari moodustavad<br />
programmid nimedega XiliSoft HD Video<br />
Converter ja 4Media HD Video Converter. Erinevus<br />
selgus programmide kõrvutamisel –<br />
Xilisofti akna ääred on n-ö Windowsi-sinised,<br />
4Media omad aga hallikassinised.<br />
Tegelikult kasutavad mõlemad sama tarkvarafirma<br />
lahendust.<br />
Video konvertimine on lihtne – lohista<br />
programm aknasse ja vajuta esmalt nupule<br />
Tools. Selle all asub bitikiiruse kalkulaator,<br />
mis arvutab valitud meedia järgi faili suuruse<br />
– 4300 MB üks DVD, 800 MB üks CD.<br />
Parameetritest saab valida videoformaate,<br />
kusjuures puudub puhas Euroopa video<br />
resolutsioon 720×576 – selle asemel on<br />
meile harjumatu suurus 704×576.<br />
Mõlemad programmid võimaldavad<br />
kokku liita videoklippe, samuti valida väljundfaili<br />
suurust vastavalt mahamängivale<br />
meediapleierile – PS3, Xbox, DVD, iPod või<br />
mobiiltelefon. Toetatud formaadid on HD<br />
ASF, HD AVI, H.264/AVCHD, HD Quick Time,<br />
HD MPEG2, HD MPEG TS, HD MPEG4,<br />
HD MPEG4 TS (salvestatud telepilt arvutis),<br />
HD WMV ja 3GP.<br />
Boonusena saab moodustada fotodest<br />
ja muusikafailidest videoklippe. Ainuke<br />
erinevus on hinnas – Xilisfti HD Converter<br />
maksab 40 dollarit (500 kr) ja Media HD<br />
Converter dollar vähem.<br />
Kokkuvõtteks võib öelda, et need prog-<br />
Minutis salvestab<br />
Full HD kaamera<br />
maksimaalse<br />
resolutsiooniga umbes<br />
130 megabaiti materjali,<br />
nii kujuneb pooleteisetunnise<br />
videofaili suuruseks<br />
12 gigabaiti.<br />
rammid sobivad kasutajale, kes teab, mida<br />
teeb. Konvertereid saab kasutada nii DVD,<br />
PS3, Xboxi kui ka pea kõikide kaasaskantavate<br />
meediapleierite jaoks.<br />
Tarkvara lubab lisada tiitreid<br />
ja muusikat<br />
Total Video2DVD pakub kaht võimalust<br />
suuremahulise video DVD-le kirjutamiseks.<br />
Esimene on otse DVD-le kirjutamine nagu<br />
Sony programmiga. Ainsate parameetritena<br />
saab muuta TV-süsteemi (PAL või NTSC)<br />
ja ekraani suhet (4:3 või 16:9). Edasi tuleb<br />
lohistada soovitud fail programmi aknasse<br />
ning vajutada nupule Burn Now. Laiendatud<br />
programm lubab redigeerimist, nt lisada<br />
filmi klipile esileht, tiitlid ja taustamuusika.<br />
Ka on võimalik lisada video vahele fotosid.<br />
See programm toetab HD videoformaate<br />
MKV, Blu-ray ts, M2TS, AVCHS, HDV1080i,<br />
DivX, Rm, WMV, AVI ja tulemus on alati<br />
standardne DVD-plaat. Programmi hind on<br />
30 eurot või 36 dollarit (vastavalt 469 ja 450<br />
kr), koduleht effectmatrix.com.<br />
See mitmete lisavõimalustega lihtne ja<br />
kasutajasõbralik programm annab tulemuseks<br />
ainulaadse koduvideo DVD-l. Sobib<br />
nii algajale kui ka nõudlikumale kasutajale,<br />
kuid pole veel profi tööriist.<br />
Kes ei taha kõrgeraldusega video kvaliteedis<br />
kaotada ning soovib hiljem ülesvõetud<br />
videoklippe näha sama resolutsiooniga<br />
suurel ekraanil, neile on üks võimalus veel.<br />
Ostke kõvakettaga multimeediamängija,<br />
ühendage võrgukaabliga kodusesse arvutivõrku<br />
ja HDMI-kaabli abil teleriga – kõik<br />
arvutites olev meedia on nähtav-kuuldav<br />
suurel teleri ekraanil. tt
tehnika<br />
38<br />
foto<br />
Valgus<br />
võib normaalne<br />
vaid näida<br />
Värvustemperatuuri mõõtmise nurgakiviks<br />
on hüpoteetiline mustkiirgur<br />
ehk absoluutselt must keha – objekt,<br />
mis neelab kogu talle langeva valguse. Selle<br />
kuumutamisel näeksime iga temperatuuri<br />
juures kindlat värvi.<br />
Näiteks tuuakse tavaliselt raud, mis 1000<br />
Kelvini juures hõõgub punaselt, 6000 K<br />
ringis paistab metall juba valgena. Samas ei<br />
emiteeri kõik allikad valgust kuumutamise<br />
tagajärjel (näiteks luminofoorlamp) ning<br />
neid võrdlustabelisse kaasates on täpsem<br />
kasutada terminit “lähim värvustemperatuur”.<br />
Kurioossel kombel on Kelvini skaala end<br />
kirjeldavate sõnadega vastuolus: mida kõrgem<br />
temperatuur, seda külmemaks toonid<br />
muutuvad, soojad punased-kollased toonid<br />
on skaala alguses.<br />
Milline pind on valge, eristab inimsilm<br />
erinevates valgustingimustes hästi, fototehnika<br />
võimekus jätab veel soovida. Saamaks<br />
pilti tegelike värvidega, tuleb seega korrigeerida<br />
valgust või kaamerale värvustemperatuur<br />
ette öelda.<br />
Digikaamera puhul on võimalusi mitu:<br />
usaldada tehnikat (AWB – auto white balance),<br />
valida 5–6 valmisrežiimi vahel, sisestada ise<br />
Kelvinid või kasutada mõnda valget pinda<br />
näidisena (CWB – custom white balance).<br />
AWB puhul tuleks arvestada, et tulemus<br />
võib isegi sama valgusallika all ebaühtlane<br />
olla, kuna kaamera hindab silmatavate ob-<br />
Eesti keel kipub muljet jätma, et valgus ja valge on peaaegu sama,<br />
ent valgusel on rohkem omadusi kui lihtsalt skaalal “on - ei ole”.<br />
Seda on kogenud iga fotohuviline, kes on näiliselt normaalses valguses<br />
suutnud hõõguvoranži või jäätuvsinise foto tekitada.<br />
Tekst ja fotod Viljar Sepp harrastusfotograaf<br />
Valguste segunemine: lilleõis on üle<br />
“värvitud” väikese taskulambiga, valgele<br />
taustale on korraks lastud välku.<br />
Kuna valgus on tasakaalustatud<br />
lambi pirni järgi, paistab välk sinisena.<br />
(Nikon D70, 10 sek, F10, ISO200)<br />
jektide alusel situatsiooni iga kord uuesti,<br />
tingides tihti vajaduse iga pildi tooni eraldi<br />
parandada.<br />
CWB-funktsiooni kasutades ei ole soo-<br />
vitatav kaamerat häälestada printeripaberi<br />
abil – inimsilm ei näe paberile lisatud UVvalgust<br />
peegeldavaid valgendeid, kaamera<br />
aga küll. Ideaaltulemuse annaks spetsiaalse<br />
etalonkaardi soetamine, asja ajavat ära ka<br />
krõpsupurgi valge mattkaas.<br />
Palju on abi ka RAW-formaadist, mis laseb<br />
järeltöötluse käigus üsna vabalt ühe WB-seade<br />
teise vastu vahetada. Luminofoorlampide<br />
valgus nõuab korrigeerimist tihti ka teljel<br />
roheline-magenta.<br />
Filmile pildistades peab arvestama, et<br />
peaaegu kõik filmid on optimeeritud päevavalgusele<br />
(daylight), slaidide hulgas leidub<br />
ka üksikuid hõõglampidele tasakaalustatud<br />
(tungsten) versioone. Seetõttu korrigeeritakse<br />
valgust filtrite abil – näiteks kasutades<br />
toas sinakat filtrit, teeme kollaka pirnivalguse<br />
n-ö külmemaks.<br />
Enim muret teeb valguste segunemine –<br />
näiteks sisevalguses (u 3000 K) välguga<br />
(u 5500 K) pildistades saame ühtlased<br />
värvid, kui lisame välklambile n-ö sooja<br />
geelfiltri, et viia välgu spekter pirnile lähemale,<br />
ning valime kaamera valgebalansiks<br />
hõõglambivalguse.<br />
Värvustemperatuure ühtlustamata poleks<br />
abi ka RAW-failist, kuna ühe allika<br />
järgi korrigeerimine nihutab paigast teise(d).<br />
Samas pole korrektne värvus, eriti moefotos,<br />
mingi eesmärk omaette ning tihti pildistatakse<br />
nimme vale seade või filmiga, et foto<br />
huvitavam saaks. tt
Hinnangulised värvustemperatuurid<br />
1500–2000 K tuletikk, küünlavalgus<br />
2650–3000 K hõõglamp (40–500 W)<br />
2000–3200 K päike: tõus ja loojang<br />
3500–4500 K päike: varahommik, hilisõhtu<br />
3200–7500 K luminofoorlamp<br />
(erinevad tüübid)<br />
5000–5500 K keskpäevane päike<br />
5500–5600 K välklamp<br />
5500–6500 K päevavalgus<br />
(päike + taevas),<br />
vines päike<br />
6500–8000 K lauspilves taevas,<br />
varjualad<br />
9000–12 000 K osaliselt pilves,<br />
taevasina<br />
Allikas: Viljar Sepp<br />
RAW-failide puhul on värvusbalansi<br />
vahetamine lihtne<br />
– ülalt alla: võttel kasutatud ehk<br />
Custom, Flash, Daylight (5500 K),<br />
Shade (7500 K), Cloudy (6500 K),<br />
Flourescent (3800 K), Tungsten<br />
(2850 K). Oma temperatuurilt on<br />
esimesed kolm samad, väikesed<br />
erinevused tulevad skaalalt<br />
magenta-roheline. (Nikon D80,<br />
1/125 sek, F5,6, ISO200)<br />
noom- ettevõtte majandustarkvara<br />
www.noom.ee<br />
Astro Baltics OÜ<br />
Raatuse 20, Tartu, telefon/faks 744 1550, Laki 12, Tallinn, telefon/faks 656 3204 info@noom.ee<br />
tehnika tehnika
tehnika<br />
42<br />
foto<br />
Pildistav telefon ei hukutanud<br />
Nelja aasta tagune ennustus pildistavate telefonide<br />
suurest tulevikust ja fototehnika rasketest aegadest<br />
oli ekslik – mõlemad valdkonnad on osutunud hoopis<br />
uskumatult edukaks.<br />
Tekst Kaupo Kikkas eestifoto.ee Foto Sony<br />
Fotograafia pole olnud nii kättesaadav,<br />
lihtsasti hoomatav ja sel tasemel teostatav.<br />
Võimaluste ja meediumite ühildumine<br />
on tõstnud fotograafia masside huviorbiiti.<br />
Kümmekond aastat tagasi toimunud<br />
digirevolutsioon ennustas fotograafiale uut<br />
ajajärku, nüüd on see kätte jõudnud.<br />
OLULISIM muutuste autor on foto kui<br />
meediumi liikumine uuele tasandile –<br />
albumisse pistetavast paberist on saanud<br />
visuaalne keel, mis võib olla internetis, digitaalses<br />
pildiraamis, mobiili taustapildiks<br />
või kunstilises vormis suurelt seinal.<br />
Foto laadimine kaamerast veebi on sekundi<br />
te küsimus ja selle trükkimiseks saab<br />
kasutada materjale metallist lõuendini. See<br />
on esile tõstnud mitmeid uusi omavahel<br />
seotud valdkondi, mida võiks nimetada tarkvaraks.<br />
Nii on reaalsus, et kaamera salvestab<br />
pildi GPS-koordinaadid ja hetk hiljem võib<br />
fotoaparaat või arvuti pildistajale teatada,<br />
mis objektiga on tegu ning mida sarnast<br />
lähikonnas veel leidub. Rääkimata kaameras<br />
paiknevast wifi-võrgust, mis lubab pildid<br />
hetkega kodulehele laadida.<br />
TARKVARA on juba nii tark, et tunneb<br />
nägude järgi ära pildistatavad, laeb selle<br />
järgi fotod kaustadesse ja paneb sõpradele<br />
nimed alla. Samuti eemaldab vajadusel punased<br />
silmad ja valib välja parima duubli,<br />
kus pildistataval ilme rõõmsam ja silmad<br />
avatud. See näotuvastus toimib edukalt esimestes<br />
tarkvaralahendustes ja viib meid intelligentse<br />
foto tulevikku, kus pilt teab, kus<br />
ta on tehtud ja kes on kellega pildil.<br />
HAJUMAS on ka liikuva pildi ja tavapärase<br />
foto piir. Meil on kaamerad, mis<br />
tavakaamerat<br />
teevad HD-kvaliteedis videot, ja kaamerad,<br />
mis suudavad pildistada piisavalt kvaliteetse<br />
foto rahuldamaks kasutaja nõudmisi.<br />
Sinna vahele mahuvad intervallvõtted, mis<br />
võimaldavad koduselt filme lavastada, ja filmist<br />
välja võetavad stoppkaadrid, millel on<br />
piisav kvaliteet, et seda fotoks nimetada.<br />
Filmimise ja tavapärase pildistamise<br />
ühendamine on üks suundi, mis peaks võimaldama<br />
uue eelisena kliendil läbi ajada vaid<br />
ühe uue universaalse seadmega.<br />
ALGUS veel lihtsamaks ja professionaalne<br />
veel professionaalsemaks – viimase eduloo<br />
fototurul on loonud enneolematu peegelkaamerate<br />
müügiedu, mille taga on aina<br />
paranev kvaliteet, madalam hind ning väiksemaks<br />
ja lihtsamaks muutunud kaamera.<br />
Nüüdne peegelkaamera võib olla hinnalt<br />
ja suuruselt võrdne mõne aasta taguse kompaktkaameraga,<br />
kuid pakub paremat kvaliteeti<br />
ja loomingulist vabadust. Peegelkaamerad<br />
ühelt ja mobiilid teiselt poolt on aga<br />
söönud ära enamiku senisest tähtsaimast<br />
turuosast – kompaktkaameratest.<br />
Nii ongi mõne aasta tagused kompaktkaamerate<br />
turuliidrid arendanud palavikuliselt<br />
uusi peegelkaamerasüsteeme, luues neid ise<br />
Tarkvara on juba<br />
nii tark, et tunneb<br />
nägude järgi ära<br />
pildistatavad, võib selle<br />
järgi fotod kaustadesse<br />
laadida ja sõpradele nimed<br />
alla panna.<br />
või otsides partnereid. Edukamad, kes suutsid<br />
turu muutustega kiiresti kaasa liikuda,<br />
saavad esimesi vilju just nüüd ka maitsta.<br />
TURU lihtsama, nn entry level’i taseme<br />
täidavad enamikus fototuru värsked nimed<br />
ehk telefonitootjad. Ometi on siin praegu<br />
saavutatud toimiv tasakaal, kus pildistav<br />
telefon jääb eelkõige noortele, kes omandavad<br />
esmase pildistamisharjumuse ja edasine<br />
sügavam huvi viib peegelkaamera ostuni.<br />
Loomulikult jääb telefonidele pärusmaa,<br />
mida võib nimetada katastroofifotograafiaks,<br />
ehk kõik ootamatused ja planeerimatud<br />
hetked, kus kellelgi tõsisemat kaamerat käepärast<br />
pole. Siis kehtib reegel – võidab see, kel<br />
on pilt, ja fotoaparaadi nime ei küsita.<br />
Kui tavakasutaja ja harrastaja kaamerad<br />
lähevad aina odavamaks, lihtsamaks ja<br />
väiksemaks, siis tõsistele huvilistele ja professionaalidele<br />
suunatud tooted näitavad<br />
üllatuslikult vastupidist trendi, muutudes<br />
kallimaks, suuremaks, kuid pakkudes seejuures<br />
enneolematult head pildikvaliteeti.<br />
Nii on megahitiks saanud täissensoriga<br />
digikaamerad, kus pildisensor on sama suur,<br />
kui oli harjumuspärane 35 mm filmikaader.<br />
Just see tootegrupp on ka turu peamine<br />
edasiviiv jõud, kus integreeritakse jooksvalt<br />
uusi leiutisi ja tarkvaralahendusi.<br />
AASTA trend professionaalsel turul on<br />
kesk- ja laiaformaadiliste digi kaamerate<br />
ning digipärade areng – pakutakse juba<br />
65megapikslist pildisensorit koos mugavate<br />
ja käepäraste tehniliste lahendustega.<br />
Aina paremad kaamerad on muutnud ka<br />
tindiprintereid, mis lubavad maailma parimat<br />
kvaliteeti digifoto käega katsutavaks<br />
muutmisel ja tõrjuvad turult klassikalist<br />
keemiapõhist fotomenetlust.<br />
Fotograafia on jõudnud internetiajastule<br />
tüüpiliselt olukorda, kus aega ei mõõdeta enam<br />
kuude ja aastatega, vaid sekundite ja minutitega,<br />
mis teeb arengu äärmiselt paeluvaks.<br />
Kuid ärgem unustagem kõige tähtsamat –<br />
kuhugi ei ole kadunud kogu protsessi alge<br />
ehk soov jäädvustada, luua midagi oma käega<br />
ning salvestada ja talletada emotsioone.tt
Filmimise ja<br />
tavapärase<br />
pildistamise<br />
ühendamine on ka<br />
üks praeguseid suundi,<br />
mis peaks võimaldama<br />
uue eelisena<br />
kliendil läbi ajada<br />
vaid ühe uue universaalse<br />
seadmega.<br />
foto<br />
Kaamera saab aru, millal pildistatav<br />
naeratab, ja teeb foto sel hetkel.<br />
nr 9 • november 2008 43<br />
tehnika
tehnika<br />
mootor<br />
44<br />
foto<br />
Et keegi ei saaks öelda, et viga oli modellis, hoolitsevad fototootjad ka selle eest, et huvilisel kaamerat testides sobivat<br />
pildistamismaterjali oleks. Naljaga pooleks tundub, et aastatega on välja kujunenud ka seltskond, kes ainult modellide<br />
pildistamise pärast messitee jalge alla võtab.<br />
Photokina 2008<br />
muutis Kölni fotomekaks<br />
Kölni linn Saksamaal muutus septembri lõpus seal toimunud<br />
maailma suurima fotomessi Photokina pärast fotomekaks,<br />
kuhu sõideti kokku kõigist maailma paigust.<br />
Tekst Kaupo Kikkas eestifoto.ee Fotod Kölnmesse, Kaupo Kikkas<br />
Peale uute tehnikaimede ja tooteesitluste<br />
oli sellel aastal võimalik nautida<br />
enneolematult suure mahulist kultuuriprogrammi.<br />
Ühtekokku 17 suuremat<br />
ja kümned väiksemad fotoprojektid olid<br />
enamasti koondatud nime Visual Gallery<br />
alla, kus lisaks võimalusele vaadata fotosid<br />
peeti diskussioone, arutelusid ja seminare<br />
fotograafiast, fotoharidusest ja loomulikult<br />
fotonduse tulevikust.<br />
Samuti pakkusid paljud messil väljas<br />
olnud firmad tasuta õpitubasid ja seminare<br />
ning kohtumisvõimalust maailma tippfotograafidega.<br />
Ühtekokku külastas messi ligi 170 000<br />
inimest, kes said valida meelepärast vaatamist<br />
ja kuulamist viie päeva vältel. Messil<br />
osales 1500 firmat poolesajast riigist. Järgmine<br />
Photokina toimub Kölnis oktoobris<br />
2010. tt<br />
Photokina messipilt
Leica on suutnud end taas fotoajalukku<br />
kirjutada. Uus S-kaameraseeria<br />
murrab mitmed senised piirid. Välimuselt<br />
küllalt tüüpiline peegelkaamera<br />
peidab endas aga 56% suuremat<br />
sensorit kui ükski senine 35 mm süsteemi<br />
peegelkaamera. Nii vajab uus<br />
kaamera ka uusi objektiive ja paneb<br />
aluse uuele kaameraformaadile.<br />
Fotokunst on Photokinal koondatud enamasti Visual Gallery<br />
märgi alla. Pildil näha Holger Mühlenbecki värvikas näitus<br />
tavapärasest pisut erineva seksuaalsusega inimestest.<br />
Milline softbox teile välguvalguse<br />
pehmendamiseks, ümmargune, kandiline,<br />
romb või ristkülik? Stuudiovalguse<br />
arenguga muutuvad softbox’ide<br />
kuju, suurus ja valgusomadused.<br />
Kauaoodatud Canoni<br />
uue põlvkonna kaamera<br />
5D Mk II, mis võimaldab<br />
kasutada ISO tundlikkust<br />
juba kuni ISO<br />
25600. See lubab fotograafil<br />
pildistada enneolematult<br />
hämarates<br />
valgustingimustes.<br />
Statiivi? Aga<br />
palun! Legendaarne<br />
Saksa<br />
statiivitootja<br />
Berlebach<br />
on endiselt<br />
veendunud, et<br />
parim statiiv<br />
on puidust, ja<br />
nii leidub nendele<br />
isemoodi<br />
eksklusiivsetele<br />
statiividele<br />
kliente üle<br />
maailma.<br />
foto<br />
Rangefinder-kaamerate tagasitulek? Uus<br />
Olympuse micro 4/3 sensoritehnoloogia<br />
lubab valmistada tillukesi kompaktseid<br />
vahetatavate objektiividega kaameraid.<br />
Kogu spetsiifika ja objektiivid on omased<br />
kõigile tuttavale peegelkaamerale, kuid<br />
reaalsuses on kaamerast prisma ja peegel<br />
eemaldatud ning aparaat on omandanud<br />
kompaktkaamera mõõtmed.<br />
Võiks arvata, et need eksponaadid<br />
pärinevad kommipoe riiulitelt, aga<br />
ei. Fotograafid on edev rahvas ja miks<br />
mitte hankida endale väga professionaalne<br />
keskformaatkaamera kollases<br />
või punases kestas.<br />
nr 9 • november 2008 45<br />
tehnika
tehnika<br />
46<br />
reis<br />
Tehisintellekt<br />
Niisiis, tere tulemast Koreasse, maailma<br />
tehnika mekasse number kolm.<br />
Tundmatu on tegelikult, kust jookseb<br />
piir Jaapani, Hongkongi ja Korea vahel, kuid<br />
kõik on oma haiglaste tehnikalahenduste<br />
mõttes maailma esinumbri staatuses.<br />
Samas puuduvad paljud meile nii loomulikud<br />
asjad nagu internetipangad – vähemalt<br />
sellises mahus nagu Eestis – ja mobiilparkimisest<br />
ei tasu unistadagi.<br />
Ent kaasaskantavad telefonid kannavad<br />
endas televiisorilevi ja iga vidin heliseb sisse<br />
lülitades kummalist muusikat. Mobiilid pole<br />
enam kaugelt mitte niisama telefoniaparaadid,<br />
mille abil teiste indiviididega suhelda.<br />
Souli metroos linna mööda sõites istuvad<br />
vastakuti kaks punti inimesi. Paremal on<br />
mehed-naised, kellel on telefonidest välja<br />
tõmmatud suured detsimeeterantennid et<br />
vaadata viimaseid uudiseid, filme või muid<br />
saateid.<br />
Vasakul istuvad aga poisid ja tüdrukud,<br />
kelle näpud hulluvad pisikesel klaviatuuril<br />
kiiresti tippides, tõenäoliselt on tegemist<br />
MSNi või mõne muu mobiilse vestlustarkvaraga.<br />
Keegi saab sõnumi, naerab ning<br />
haarab kohe masina kahte pihku ja kukub<br />
trükkima.<br />
Telefon pole enam verbaalse suhtlemise<br />
vahend. Tegemist on uusima leluga personaalarvutite<br />
või raalide maailmas, mis aga on<br />
mõeldud trükisõnas kommunikeerimiseks.<br />
Vahepeal räägib mõni inimesehakatis mobiilikaamerasse,<br />
teeb siis kahe klahviga piiks-<br />
Korea moodi<br />
Lõuna-Koreas pole inimest, kes ei teaks igast viimasest kui tehnikavidinast<br />
kõike. Identiteet tuleb seal tehnikasaavutuste kaudu ning mida<br />
rohkem neid sinu ümber ja sinuga kaasas on, seda parem.<br />
Tekst Martin Hanson Fotod AP/Reuters/Scanpix<br />
piiks ning pilt on kadunud kübersügavikku<br />
leidmaks oma retsipienti.<br />
Koreas on kõik mobiilne. Kui sind ei<br />
ole internetis, siis pole sind olemas, kõlas<br />
kunagine lause. Nüüd on nii, et kui sa oled<br />
internetis, kuid mitte tänaval, siis oled sa<br />
surnud.<br />
Kummaline on aga see, et Macintosh<br />
pole Aasiasse jõudnud. Olin ainumas<br />
iTelefoni- inimene kogu Koreas, niipalju kui<br />
mina aru sain. Samas on kõikidel pihkude<br />
Telefoni saadetud sooduskupong<br />
lubab sooritada poest<br />
odavama ostu.<br />
vahel uhked kohalikku marki mobiilid,<br />
millega saab teha hullemaid trikke kui meil<br />
leiduvatega.<br />
Tähele tuleb panna sedagi, et Lõuna-<br />
Koreas on mobiilsides käibel ka muust<br />
maailmast erinevad sagedused. Kui meil on<br />
kasutusel 3G ehk WCDMA, siis neil nii see<br />
kui ka CDMA. Viimases võrgus rääkimiseks<br />
tuleb telefon kohapeal rentida.<br />
Korea tehnikaarmastus pole debiilselt<br />
laiav või küllastav, kõik vidinad on efektselt<br />
tasakaalukad ning maitsekad. Mõnes<br />
taksos saavad kohalikud maksta juba häälega,<br />
sõnades vaid koodi, mille neile annab<br />
taksomeeter.<br />
Veel harv nähtus, kuid siiski loogiline tulevik.<br />
Eriti kui arvestada, et häälemarkerite<br />
kasutamine turvalise autentimisvahendina<br />
on leitutest parim. Häälemarker ei muutu,<br />
kui oled juua täis, haige või ei oska enam<br />
rääkida. Häälehelin on igas võimalikus<br />
versioonis sama, mis algseltki. Silmaiiris ja<br />
näpujälg võivad viga saada või hävineda, hääl<br />
mitte kunagi.<br />
Sama teenust kasutatakse ka juba Dubais,<br />
kus kohalikud hindudest ehitajad saadavad<br />
nii oma teenistusi kodumaal ootavale perekonnale.<br />
Isemoodi on ka sealsed makseautomaadid.<br />
Meie poodides olevatest PIN-numbrit<br />
nõudvatest masinatest erinevalt tuleb<br />
Koreas ostjal ise tirida oma kaart läbi masina<br />
ja siis kirjutada puutetundlikule alusele allkiri.<br />
Sellest hetkest on ost sooritatud.
Modellid tutvustamas tänavu märtsis Samsungi uut, puutetundliku ekraaniga Anycall-seeria multimeediatelefoni.<br />
Kui Eestis müüakse m-pileteid bussi- ja<br />
trammisõiduks, siis Koreas saab mobiiliga<br />
maksta metroos. Nimelt saadetakse mobiiliga<br />
pileti ostjale kiipkood, mille tunneb ära<br />
inimesi metroosse lubav masin.<br />
Kiiresti hakkavad aga Koreas häirima<br />
kõiksugused tehnikamasinate toodetavad<br />
helinad. Riigis ei ole televiisorit, ventilaatorit,<br />
konditsioneeri ega külmikut, mis avades<br />
ei mängiks naljaka markeeriva loo. Kümme<br />
päeva selles virvarris ja keskkonnas, kus kõikidel<br />
mobiilidel on peal maailma tugevaim<br />
helin ning nupud piiksuvad, tõmbab katuse<br />
sõitma ja hakkad tänaval paluma inimesi<br />
oma kõnevahendit vaigistada.<br />
Kuigi Lõuna-Korea tehnika on tippude<br />
tipp, on enamik töid siiani inimeste hallata<br />
ning ega see kuskile ka lähiajal kao. Metroos<br />
on ikka inimene, kes jama kokku pühib ja ka<br />
pealinna Souli kõrgeimasse punkti N’Seoul<br />
Towerisse viib inimese juhitud funikulöör.<br />
Kõige olulisem mõte, mis tuleks Koreast<br />
tehnoloogilises plaanis kaasa võtta, on tehnoloogia<br />
abi inimeste elu parandamiseks. Ma ei<br />
räägi telefonimoest või vilkuvatest tuledest.<br />
Ma räägin riiki katvatest süsteemidest, mis<br />
kiirendavad piletimüüke rongijaamakassades,<br />
nende kontrollimist rongis, ostude sooritamist<br />
ja tuhandet muud asja, mille teevad<br />
ära vagad robotid, ajal, kui meie läheme edasi<br />
oma kauni ja muretu eluga. tt<br />
Kohalikud saavad Lõuna-Koreas<br />
mõnes taksos maksta juba<br />
häälega, sõnades vaid koodi,<br />
mille neile annab taksomeeter.<br />
nr 9 • november 2008 47<br />
tehnika
tehnika<br />
48<br />
innovatsioon<br />
Tulevikumuuseum<br />
luuakse Eestis<br />
Eesti teadlased ja ettevõtted loovad<br />
üleeuroopalist lahendust, mis<br />
muudab muuseumikülastused<br />
lähitulevikus IT abil märksa sisukamaks.<br />
Tekst Indrek Kald<br />
Nagu aastakümnete eest, tuleb muuseumikülastajal<br />
ka praegusel ajal<br />
läbi ajada üldsõnaliste paberil tutvustuste,<br />
paremal juhul keskmise turisti<br />
vajadustele orienteeritud audioinfoga. “Veebi<br />
tohutut andmehulka kultuuriobjektidel<br />
kohapeal peaaegu ei kasutatagi,” kinnitab<br />
projektis osaleva Invent Baltics OÜ juht<br />
Silver Toomla.<br />
Euroopa kultuuriinfo senisest tõhusam<br />
viimine lõpptarbijani on Eesti teadurite<br />
ja ettevõtete koostöös lahendust leidmas.<br />
Jaanuaris käivitus ELi 7. raamprogrammi<br />
finantseeritav teaduskoostöö projekt<br />
Smartmuseum, mille eesmärk on võimaldada<br />
kasutajale tema eelistusi arvestav<br />
ligipääs digitaliseeritud kultuuripärandile.<br />
2009. aasta lõpuks valmiv lahendus koosneb<br />
kahest komponendist – eksponaatidele<br />
paigutatud kontaktivabadest raadiomärkidest<br />
ehk RFID-kleebistest ja nutitelefonist.<br />
Algselt ja peamiselt täidab RFID triipkoodile<br />
sarnast identifitseerimisülesannet. Iga<br />
raadiomärk kannab endas infot konkreetse<br />
objekti kohta, aga ka võtmesõnu otsingu<br />
teostamiseks muuseumi kodulehel ja üleilmsetes<br />
andmebaasides (nt Wikipedia, blogid,<br />
digitaalsed raamatukogud jms).<br />
Nutitelefon omakorda on varustatud personaalse<br />
kasutajaprofiiliga, mis peegeldab<br />
külastaja huve. Muuseumikülastaja profiil<br />
muutub dünaamiliselt vastavalt erinevate<br />
külastuste käigus kogutud teabele ning võimaldab<br />
tema eelistusi vahendada ka teistele<br />
sarnaste huvidega inimestele.<br />
Kasutajaprofiil sisaldab meelepäraste objektide<br />
nimistut koos külastuse kontekstilise<br />
infoga –kas külastus toimub koos perega või<br />
üksi, kas aega on palju või vähe jms. Lisaks<br />
kajastab profiil külastaja erivajadusi, päritolu<br />
ja haridustaset.<br />
Näiteks võib projektis osaleva Itaalia<br />
Teadus ajaloo Instituudi ja Muuseumi külastaja<br />
tulevikus tutvuda kohapeal Galilei<br />
teleskoobiga ning otsida samal ajal huvipakkuvat<br />
infot ka erinevatest allikatest. Seda<br />
nii Galileo Galilei kui ka teleskoobi ajalooga<br />
seoses, aga ka näiteks Galilei sidemest konkreetse<br />
asupaigaga (Firenze).<br />
Otsingutulemus võib olla esitatud nii<br />
teksti, graafika kui ka heli vormis. Otsingu<br />
parameetrid ja tulemused salvestatakse nii<br />
kasutaja profiilis kui ka raadiomärkidele.<br />
See võimaldab järgmisele, sarnaste huvidega<br />
kasutajatele pakkuda infot kiiremini ja<br />
täpsemalt. Kasutajate aktiivsuse statistika<br />
kogumine lubab kindlaks määrata kõige populaarsemad<br />
objektid, et neid siis omakorda<br />
ka teistele külastajatele soovitada.<br />
Smartmuseumis on ELIKO Tehnoloogia<br />
Arenduskeskuse ülesanne luua süsteemiarhitektuur<br />
ja dünaamilise profileerimise<br />
lahendused, mis rajanevad külastaja varasematel<br />
eelistustel. Firma Apprise osaleb<br />
projektis nii administratiivse koordinaatori<br />
kui ka ühe tarkvaraarenduspartnerina. tt<br />
Firmadel vaja<br />
koostööd<br />
teadlastega<br />
� Uute teadmiste ja lahenduste jõudmist<br />
teadusest ühiskonda ei saa vaadata<br />
lineaarse protsessina, kus ettevõtted<br />
võtavad üle juba rahvusvahelistes ajakirjades<br />
avaldatud n-ö lõplikult valmis<br />
teadustulemused.<br />
Moodsas majanduses on pigem vajalik<br />
teadlaste ja ettevõtjate tihe koostöö kõikides<br />
uurimis- ja arendusprojekti faasides<br />
baasuuringu ülesandepüstitusest prototüübi<br />
masskasutusse viimiseni. Seatud<br />
eesmärkide saavutamiseks toimub tihe<br />
ühistegevus rahvusvahelisel tasandil, seda<br />
nii uurimisasutuste kui ka ettevõtetega.<br />
Silver Toomla, Invent<br />
Baltics OÜ juhataja
Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.
tehnika mootor<br />
50<br />
energia<br />
Tulevikulootus<br />
energiakompotis<br />
Energia jäävuse seadus ütleb, et energia ei teki ega kao,<br />
vaid võib muunduda ühest olekust teise. Energeetikute<br />
hämamine, et energiat annab vaid kindel arv lähtematerjali,<br />
piirab meie arusaama energia saamise võimaluste<br />
paljususest.<br />
Tekst Martin Hanson Fotod Vikipeedia<br />
Pidevalt öeldakse, et enne nafta lõppemist<br />
ei muutu midagi. Sisuliselt ei<br />
loobu autotootjad fossiilsete kütete<br />
baasil töötavatest mootoritest, ei eenduta<br />
tuumaenergeetikast ega lõpetata kivisöepõlevkivi<br />
ahju loopimist enne, kui viimane<br />
liiter musta kulda on maapinnast imetud<br />
ning viimane põlevkivi ahju heidetud.<br />
Drastilised muutused saavad tekkida vaid<br />
kriisisituatsioonis.<br />
Revolutsioonilised on aga need ideed<br />
ja need inimesed, kes selles muutumatus<br />
ning suhteliselt osavõtmatus maailmas<br />
muutusi tahavad ellu äratada. Mehed, kellele<br />
on südameasjaks muuta automobiilid<br />
elektriajamiga liikuvaks, muuta energeetika<br />
tulemiteks mitte maast leitu, vaid maa peal<br />
ringlev – vesi, tuul, päike ja muud loogilised<br />
võimalused.<br />
Tohutu läbimurre on toimunud vesinikmootorite<br />
loomisel, kus enam pole vaja<br />
kanda tsisternina kaasas ohtlikku ja süttivat<br />
vesinikku. Seda suudetakse toota kas või<br />
jõeveest, muutes vesinikautod tinglikest<br />
aatompommidest tänaval muljetavaldavateks<br />
sõiduvahenditeks. Kruus kraanivett<br />
ning Tallinnast Riiga.<br />
Oluline on leida viiside kompott, millega<br />
suudetaks tagada kogu maailma energiavaru.<br />
Nafta on kindel väärtus veel vähemalt<br />
aastani 2100. Nafta on proovitud viis<br />
energia saamiseks, samas taastuv energia ja<br />
roheline energia on hüplikud ning seetõttu<br />
vajame komplekti paljudest viisidest, et eri<br />
regioonide vajadusi rahuldada.<br />
Vesteldes ökoloogilisest jalajäljest ja leelotades<br />
vajadusest Eestis mitte maha sülitada<br />
või fekaale metsa viia, ei suuda keegi mõelda<br />
paradigma nihkele teisel pool maakera, kus<br />
terve India paneb õhtu saabudes oma prügi<br />
põlema, kus Hiina on täis meeletus koguses<br />
CO ² paiskavaid masinaid või kogu Kesk-<br />
Aasia töötab siiani puhtalt kivisöeenergeetika<br />
baasil. Viimane on üks mustemaid viise<br />
elektri saamiseks.<br />
Vaid raha säästmiseks on oluline sõita<br />
vähem autoga ja kustutada toast lahkudes<br />
tuled, sellel puudub ökoloogiline tulem.<br />
Aafrika prügi jookseb otse metsa alla. Terve<br />
kontinent käitub nii. Kolage Kairo kloaagilähedastel<br />
tänavatel või suurlinnade öödes.<br />
Nende kohal taevas puuduvad tähed, kuna<br />
linnaelust tekkiv sudu on need kaunid täpid<br />
katnud. See on põhjus, miks jutt ökoloogilise<br />
jalajälje vähendamisest Eestis on maailma<br />
mastaabis nagu paraolümpial osalemine.<br />
Samas ei tähenda see, et meie lootus uuele<br />
energiale oleks hüüdja hääl kõrbes, pigem<br />
näidatakse meile servast tulevikku ja tutvustatakse,<br />
mida toovad järgmised 50 aastat<br />
maailma energiavarudes.<br />
Milline siis on parim viis maailma<br />
energia vajaduse rahuldamiseks viisil, mis<br />
ei tapaks õhku ning säästaks võimalikult<br />
palju meie renomeed, olles ka odav ja loomulik?<br />
Tähelepanu tuleb pöörata sellele,<br />
et kompottenergeetika mõte on kulude<br />
jagamises, kuna enamik loodust säästvaid<br />
viise energiat toota laastavad rahakotti.<br />
Kuid investeering energeetikasse on pikk<br />
rahapaigutus ja pole loota teenimist lähema<br />
15–20 aasta jooksul.<br />
Levinuim taastuvenergia praegu ehk<br />
tuule energia on hämmastavalt efektiivne,<br />
kuid siiski veel kallis ning pigem prestiiži asi.<br />
Majandus- ja kommunikatsiooniminister<br />
Juhan Parts rääkis kevadisel rohelise energia<br />
teemalisel konverentsil USAs Räniorus, et<br />
Eestis puhuv tuul ja olemasolev tuulepark<br />
on võimelised püüdma kinni terve Eesti<br />
vajaduse jagu energiat.<br />
Probleem on aga selle säilitamisega. Meil<br />
pole investeerimissoovi suurtesse akumulaatoritesse<br />
ajaks, kui tuulepuhang vaibub. Põhiline<br />
poliitiline vastulause seisneb klauslis,<br />
et tuuleenergia ei suuda pakkuda pidevat ja<br />
konkreetset pinget ning varustatust.<br />
Samas ehitavad paljud suurest ärist<br />
taanduvad inimesed omale tuuleparke, ju<br />
on kasu(m)lik. Üldiselt peaks kilovati tuuleenergia<br />
hind investeeringute taastootmise
Laineenergia püüdja Portugalis<br />
Sisuliselt saab põletada igasugust<br />
prügi, kõike annab eelnevalt töödelda<br />
ja seejärel energiaks keerata,<br />
küsimus on aga rahas ehk kui palju see<br />
jama maksma läheb.<br />
Päikesepatareid USAs Mojave kõrbes<br />
käigus langema kuni pooleni praegusest<br />
põlevkivienergia maksumusest.<br />
Tuuleenergiale assisteerib päike, mis on<br />
peamiselt tulemuslik küll allapoole Lõuna-<br />
Prantsusmaale tõmmatud näilist joont.<br />
USAs Mojave kõrbesse on loodud tohutu<br />
paikesepatareide allee, millega suudetakse<br />
toita tervet osariiki. Samas on võimalik käivitada<br />
ka kogu riigi energia vajadust kattev<br />
päikeseenergia tootmine.<br />
Pisut ulmeline, ent üks loogiline lahendus<br />
oleks ka orbiidile viidav hiiglaslik peegeldaja,<br />
mis suunaks kindlasse kohta – näiteks<br />
Mojave kõrbe päikesepatareidele – tohutu<br />
hulga valgust ka ööpimeduses, hoides nii<br />
seda jaama pidevas töös.<br />
Liigume edasi veidi ebatraditsioonilisemate<br />
energia tootmisviisideni. Revolutsiooni<br />
on tegemas palju räägitud laineenergeetika,<br />
mis on järgmine viis looduses<br />
toimuvatest liikumistest energia väljapressimiseks.<br />
Praegusaja usaldusväärseimad<br />
katsetused suurtootmiseks käivad Portugali<br />
rannikul Atlandi ookeani lainetest energia<br />
tekitamisel.<br />
Põhimõtteliselt on seal tegu suurte metall-<br />
energia<br />
plaatidega, mis on erineva hüdraulikaga<br />
üksteisega jadana ühendatud, moodustades<br />
ussitaolise “looma”, mis laine liikumisega<br />
kaasa liikudes energiat tekitab.<br />
On ka teisi insenerlikke lahendusi, kuid<br />
viimati kirjeldatu kasutegur on suurim. Selle<br />
miinus on aga taas järjepidevuse pakkumine<br />
energiatootmises ning regionaalsus – paljudel<br />
riikidel pole ligipääsu ookeanile.<br />
Äärmiselt huvitav võimalus lainetest<br />
energiat püüda on lahendus, mis sisaldab<br />
tohutu suurt toru meres, mille vertikaalselt<br />
taevasse vaatava osa keskele on asetatud<br />
energiat tootev seadeldis ja sellega ühendatud<br />
klapp torus. Klapi liikumisel torusse laine jõul<br />
surutud vee mõjul tekitataksegi energiat.<br />
Võttes eeskuju Indiast, peamiselt nende<br />
ökoloogilise jalajälje surmast ehk prügi põletamisest,<br />
leiaks me veelgi huvitavaid võimalusi.<br />
Vähetuntud on ka fakt, et kodulindude<br />
rümbad on ühed suuremad energiaallikad.<br />
Kasutades meetodit, mis sisaldab suruõhu<br />
all linnukehade töötlemist ja hilisemat<br />
põletamist, tekib energia, mis on võrreldav<br />
põlevkivienergiaga. Meenutame, et Kagu-<br />
Aasias on kodulinde pea sama palju kui<br />
inimesi või rohkemgi.<br />
Sisuliselt saab põletada igasugust prügi,<br />
kõike annab eelnevalt töödelda ja seejärel<br />
energiaks keerata. Küsimus on aga rahas ehk<br />
kui palju see jama maksma läheb.<br />
Põhimõtteliselt on energiatootmise<br />
nimekiri lõputu. Energiat saab teha ka<br />
ebaefektiivsetel moodustel, kuid väikestes<br />
kogustes odavalt nii vee jõust, loomade tööst<br />
kui ka paljust muust. Looduses on energiat<br />
hiiglaslikes kogustes. Kui suudaksime luua<br />
odava lahenduse, kuidas korjata energia kokku<br />
näiteks maailma meredest või tohutute<br />
kõrbeväljade liivast, poleks vaja korraldada<br />
sümpoosione energia lõppemisest.<br />
Tegelikkuses on suurim energiatootja<br />
siiski energiasaast. Nii lihtne, kui see ka<br />
pole, puuduvad Eestis üldiselt majad, mille<br />
energiapidavus oleks ligilähedaselt pool<br />
sellest, mis see tegelikult olema peaks.<br />
Seega intelligentsed majad, mis hindavad<br />
inimese vajadusi ning kasutavad vahendeid<br />
minimaalselt.<br />
Energia pole kuskile kadunud, me lihtsalt<br />
peame ta leidma, välja meelitama ja purki<br />
panema. tt<br />
nr 9 • november 2008 51<br />
tehnika
tehnika<br />
52<br />
kodu<br />
Pumpa vaja<br />
suuremal osal<br />
aastast<br />
Mul Mitsubishi mudel ja toimib<br />
kui kulda. Mugav on, kui ei pea esimese<br />
asjana koju jõudes ahju kütma<br />
hakkama. Samuti võiks arvestada,<br />
et Eestis ongi enamik aastast<br />
–10…+10 ehk kõige magusam vahemik<br />
õhksoojuspumbale.<br />
Madis<br />
Õhksoojuspumba<br />
tasuvust näitab talvekülm<br />
Paljudes Eesti majades on õhksoojuspumbad,<br />
ent alles külmal talvel selgub, kas ja kuidas<br />
need end ära tasuvad. Seda nii soojatootlikkuse,<br />
töökindluse kui ka küttearve mõttes.<br />
Tekst Erik Puura Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor<br />
Foto Julia-Maria Linna<br />
Lasin koju paigaldada õhksoojuspumba –<br />
peamiselt seetõttu, et ridaelamus<br />
kõik nii ühiselt otsustasid lootuses, et<br />
järjest suurenevaid küttekulusid on võimalik<br />
alla suruda. Margiks sai Fujitsu Nocria<br />
AWYZ14LBC, seega inverteriga õhk-õhksoojuspump<br />
küttevõimsusega kuus kilovatti<br />
ja Arcticu varustusega (75vatine põhjasoojenduskaabel).<br />
Hind koos paigaldusega oli<br />
22 000 krooni.<br />
Seadme tööpõhimõtte detail sesse kirjeldusse<br />
sukeldumata võib öelda, et rõhku<br />
ja temperatuuri varieerides ning süsteemis<br />
ringlevat ainet elektri abil pumbates võib<br />
elamisse soojust saada välisõhust. Seda nii<br />
efektiivselt, et soodsa välistemperatuuri korral<br />
kulub elektrit kütteks isegi üle nelja korra<br />
vähem. Keskmiselt kogu kütteperioodi kohta<br />
arvestatakse aga, et tavalise elektriküttega<br />
võrreldes kulub energiat 2–2,5 korda vähem –<br />
juhul kui pump on õigesti paigaldatud ja<br />
eluruumide planeering lubab enam-vähem<br />
ühtlast sooja õhu jaotust.<br />
Kompressor paikneb õues, puhur aga paigaldatakse<br />
toaseinale. Aine, mis uuemates<br />
soojuspumpades ringleb, on difluorometaani<br />
ja pentafluoroetaani segu R410-A. Normaalrõhul<br />
on R410-A keemispunkt –52,7 °C –<br />
siin peitub vastus ka küsimusele, kuidas<br />
20 külmakraadi juures on võimalik õhust<br />
soojusvahetitega sooja õhku saada.<br />
Tegu on alternatiivküttega, mis rahuldab<br />
elektriradiaatoritega võrreldes soojavajadused<br />
efektiivsemalt ainult teatud<br />
temperatuurivahemikus. Parim on –7 kuni<br />
+7 °C, kus kütte soojustegur COP (1 kilovati<br />
elektrienergiaga saadav soojusvõimsus<br />
kilovattides) on Fujitsu Nocria puhul nelja<br />
kandis.<br />
Meie kliima tingimustes õhksoojuspumbale<br />
täielikult panustada ei saa. Mida<br />
külmem, seda rohkem efektiivsus langeb –<br />
seade töötab ka näiteks –30 °C juures, ent<br />
kasutab sama soojushulga andmiseks elektriradiaatoriga<br />
võrreldes rohkem energiat.<br />
15–20 miinuskraadi juures jääb õhksoojuspumpade<br />
võimsusest vajaka ja masina säästmiseks<br />
oleks mõistlik lähtuda juhendist ning<br />
–15 °C korral seade välja lülitada, kasutades<br />
eluruumides elektri- või ahikütet. Eelmisel<br />
eriti soojal talvel langes temperatuur Tartus<br />
alla 15 külmakraadi ainult ühel ööl, samas<br />
2006.–2007. aasta talvel oli selliseid öid<br />
13 ning 2005.–2006. aasta talvel lausa 15.<br />
Külmasid talvesid koos pikemate külmaperioodidega<br />
tuleb meil veel kindlasti.<br />
Selleks peab olema varuks mõni teine kütteallikas.<br />
Teine oluline aspekt on sooja levik – kui<br />
radiaatorid on tavaliselt igas toas, siis õhksoojuspumbal<br />
on üks puhur ja soojus levib
Meil on Panasonicu õhk-õhk-tüüpi<br />
masin kütnud kolm talve. On küll ka<br />
soojamüüriga pliit, aga mullu ei teinud<br />
me sellele kordagi tuld alla – soojuspumbast<br />
piisas. Jäätumise puhul<br />
aitab, kui ise aeg-ajalt sooja veega jää<br />
ära sulatad, siis ei hakka tiiviku labad<br />
vastu jääd kolisema ega lähe ka katki.<br />
Nimetu<br />
Kolmetoalise korteri küttis soojuspump<br />
eelmine talv ära lisasoojenduseta.<br />
Temperatuur tubades oli 21–24<br />
kraadi. Elektrikulu boileri ja elektripliidiga<br />
oli kõige rohkem 1200 kr.<br />
Smartman<br />
neisse ruumidesse, kuhu soe õhk saab vabalt<br />
liikuda. Kinniste uste taha soe õhk ei liigu<br />
ning mida rohkem takistusi ja sopistusi,<br />
seda vähem sooja õhku edasi kandub.<br />
Lisaks arvestage, et suurimal puhumisvõimsusel<br />
on õhuvoog ka 5–6 meetri<br />
pealt tunda ja puhuri kohin külgnevatesse<br />
ruumidesse kuulda. Otstarbekas on puhur<br />
paigutada elutuppa või koridori (mitte<br />
magamis tuppa) ja suunata õhuvoog teiste<br />
tubade suunas. Samas võivad ruumidesse<br />
jääda mitme kraadised erinevused ja kui see<br />
tekitab ebamugavust, saab vahet kompenseerida<br />
näiteks elektriradiaatorite abil.<br />
Õue paigaldatud kompressorist tilgub<br />
välja vesi – kuivõrd õhutemperatuur seadme<br />
töötades langeb, siis niiskus õhus kondenseerub.<br />
Eriti suur vee-eraldus on talvel, kus<br />
sulatamistsükli käigus tekib jääsulamisvesi.<br />
Seadme paigaldusest sõltuvalt võib vee tilkumine<br />
põhjustada ebamugavusi ja probleeme.<br />
Suurtes korrusmajades, kus eraldi soojamõõtureid<br />
pole või keerulise torudesüsteemi<br />
tõttu neid panna ei saagi, on õhksoojuspump<br />
pigem luksusese, mis aitab saada soojust siis,<br />
kui kütet pole veel sisse lülitatud või on see<br />
juba välja lülitatud.<br />
Variant on korterelamus keskküte üldse<br />
maha võtta ja loota kõige külmemal perioodil<br />
elektriradiaatoritele – aga kas elektriühendused<br />
vastu peavad? Lisaks, kui üha rohkem<br />
kortereid endid keskküttesüsteemist lahti<br />
ühendavad, siis keskküttesüsteemi haldaja<br />
aastaringsete püsikulude tõttu kasvavad<br />
teiste elanike küttekulud veelgi.<br />
Lisaväärtusena saab õhksoojus pumpade<br />
uuemaid mudeleid kasutada suvel konditsioneerina.<br />
Omaette küsimuseks jääb, kas<br />
see on meie kliimaoludes nii vajalik, et uue<br />
mugavuse nimel energiatarbimist veelgi<br />
suurendada.tt<br />
Soojuspumpa ainult põhiküttena<br />
kasutada on riskantne. Mis toimub siis,<br />
kui elekter on paar päeva kadunud?<br />
Maal pole see harv nähtus. Pumpa<br />
ostes vaadake peale hinna ka teisi<br />
parameetreid, nt mis temperatuuri<br />
juures välisosa tõrgeteta töötab. Juba<br />
on turul seadmed, kus tehas on taganud<br />
tõrgeteta töö –25 kraadi juures.<br />
Müüjalt tasub küsida, kuidas muutub<br />
kasutegur välistemperatuuri alanedes<br />
ja mis on siseseadme müratase. Ei saa<br />
unustada, et energiakulu sõltub selgelt<br />
maja soojapidavusest.<br />
Janek<br />
Meie<br />
kliima<br />
tingimustes<br />
täielikult<br />
õhksoojuspumbale<br />
panustada<br />
ei saa – mida<br />
külmem on, seda<br />
rohkem efektiivsus<br />
langeb.<br />
kodu<br />
Mul on sama pump ja olen väga<br />
rahul! Tunnen lausa elust rõõmu, sest<br />
varem tulin töölt koju külma koridori<br />
ja hommikul koridoris riidesse pannes<br />
hakkasid käed külmetama. Nüüd võtab<br />
uksest sisse astudes mind vastu mõnus<br />
kodusoojus! Elan kahekorruselises<br />
majas üksi, lapsed on lennanud kodust<br />
välja ja lasid pumba paigaldada. Varem<br />
läks maja kütmiseks ahjudega aastas<br />
20 rm küttepuid, aga nüüd kulub kuus<br />
umbes 500 kW elektrit – seda koos<br />
valgustuse, elektripliidi, veepumba ja<br />
boileriga.<br />
Naiskodanik<br />
Artikli lugejate kommentaarid aripaev.ee-st<br />
Soojuspump sobib<br />
ka põhikütteks<br />
SOOJUSPUMPA võib edukalt ka põhikütteks nimetada,<br />
kui sealt tuleb hoone kütmiseks põhiline soojus.<br />
Abiküte on soojusallikas, mis lülitub soojuspumbale<br />
appi, kui see ei jõua enam hoonet ära kütta. Sõltub<br />
hoone soojustusest ja õhksoojuspumba dimensioonimisest,<br />
kuid üldjuhul vajab soojuspump korralikult<br />
soojustatud hoones abikütet, kui välistemperatuur on<br />
langenud –10 kraadini.<br />
Abikütteks sobib enim täisautomaatne küttesüsteem,<br />
näiteks elektriradiaator või õlikatel. Sellist lahendust<br />
saab reguleerida nii, et kui sisetemperatuur langeb alla<br />
+18 °C, lülitub abiküte automaatselt sisse.<br />
Meie 100 m² suuruses kontoris Tallinnas töötab teist<br />
aastat järjest sama seade, millest artiklis juttu, ning<br />
abikütet pole kasutatud. Eramajas nii head tulemust<br />
muidugi ei saavuta, sest soojus ei liigu eramus sama<br />
hästi kui ühes suures avatud ruumis.<br />
Enamasti projekteeritakse küttesüsteemid välisõhutemperatuuri<br />
–22 °C peale ja pole harvad juhud, kus suurte<br />
külmadega on ka katlamajade tööd vaja lisaradiaatoritega<br />
toetada. Kogemus näitab, et suurimad probleemid<br />
tekivad siis, kui sisetemperatuur lastakse liiga madalaks.<br />
Nii on seadmetega probleeme ladudes ja tootmishooneis,<br />
kus sisetemperatuur langeb alla +17 kraadi.<br />
ABC Kliima ei soovita soojuspumpa –15 kraadi juures<br />
välja lülitada. Just sel perioodil õige varustusega õhksoojuspump<br />
ennast kõige usinamalt tagasi teenibki!<br />
Nõustun, et kui kortermajas on kõik läinud üle<br />
õhk-õhk-soojuspumpadele ja keskküte on välja lõigatud,<br />
peab kindlasti eelnevalt kontrollima, et pakasega<br />
elektrijuhtmed koormusele vastu peavad. Enamik õhkõhk-tüüpi<br />
soojuspumpasid paigaldatakse eramutesse<br />
ja kontoritesse, kus toetav küttesüsteem on olemas ja<br />
õhksoojuspump ostetakse püsikulu vähendamiseks.<br />
Priit Pärn, ABC Kliima direktor<br />
nr 9 • november 2008 53<br />
tehnika
tehnika<br />
54<br />
novaator.ee<br />
Geniaalseimad<br />
eksperimendid läbi aegade<br />
Efektseimad ja oma geniaalsuses meeldejäävaimad eksperimendid<br />
läbi aegade on enamasti ühe inimese mõttevälgatused.<br />
Tekst Siim Sepp novaator.ee toimetaja<br />
Illustratsioonid Anti Veermaa<br />
Need on elegantsed ja nende katsete<br />
olemust võib lihtsa vaevaga mõista<br />
ka inimene, kes pole selles teemas kodus.<br />
Geniaalseimate katsete nimekiri ilmus<br />
ajakirjas Physics World. Kuna teadus on kumulatiivne<br />
– iga järgmine teadmine põhineb<br />
eelnevatel –, on järjestus kronoloogiline.<br />
Eratosthenes mõõdab<br />
Maa ümbermõõtu<br />
Suvisel pööripäeva keskpäeval on Päike Egiptuse<br />
linnas Aswanis kõrgeimas punktis taevavõlvil<br />
ehk seniidis, põhja pool Alexandrias<br />
pisut madalamal. See viis Eratosthenese<br />
mõttele, et tal on olemas kõik vajalik Maa<br />
ümbermõõdu hindamiseks.<br />
Lihtsat geomeetriat kasutades mõõtis<br />
ta tuntud pikkusega objekti varju abil, kui<br />
kaugel seniidist on Päike Alexandrias pööripäeval.<br />
Saades vastuseks seitse kraadi ning<br />
eeldades, et Maa on ümmargune, järeldas<br />
ta, et distants Alexandria ja Aswani vahel on<br />
7/360 Maa ümbermõõdust.<br />
Nüüd jäi hinnata kahe linna vahemaad.<br />
Seda sai ta teha vaid karavanide päevateekondade<br />
järgi. Teades, kui palju nad päevas<br />
keskmiselt liiguvad, leidis ta distantsiks 5000<br />
staadionit (u 950 km, staadion oli Vana-Kreekas<br />
pisut vähem kui 200 meetrit). Seega on<br />
Maa ümber mõõt umbes 250 000 staadionit.<br />
Tulemus oli üllatavalt täpne, erinedes tegelikust<br />
Maa ümbermõõdust viis protsenti.<br />
Galilei loobib Pisa<br />
tornist asju alla<br />
16. sajandil arvasid kõik, et rasked esemed<br />
kukuvad maha kergetest kiiremini. Nii oli<br />
öelnud Aristoteles ning tema ei saanud eksida.<br />
Eks vastab see ka tavaloogikale – udusulg<br />
langeb maha aeglasemalt kui kivi.<br />
Pimedal keskajal vajas maailm hädasti<br />
Galileo Galilei sarnaseid geeniusi, kes ei<br />
uskunud autoriteete, vaid pöördusid otse<br />
looduse poole, et saada teada, kuidas asjad<br />
tegelikult on. Väidetavalt ronis Galilei viltuse<br />
Pisa torni otsa ja viskas alla erineva<br />
massiga esemeid, mõõtes aega, mis kulus<br />
nende mahakukkumiseks. Üllatas see teda<br />
või mitte, aga kõik kukkusid alla umbes sama<br />
aja jooksul.<br />
Ent kuidas jääb siis udusulega? Udusulel<br />
on oma kerge kaalu kohta väga suur pind,<br />
mistõttu avaldab õhk talle alla hõljudes<br />
suurt takistust. Kui korraldada sama katse<br />
vaakumis, kukuks udusulgki kivina.<br />
Galilei ja veerevad<br />
messingkuulid<br />
Sellega polnud Galilei huvi liikuvate kehade<br />
vastu veel rahuldatud. Ta kasutas uue idee<br />
uurimiseks kuue meetri pikkust ja 25 cm<br />
laiust plaati, millesse oli pikkupidi lõigatud<br />
sirge soon. Seejärel asetas ta plaadi kaldu<br />
ning lasi ülevalt messingkuuli veerema, mõõtes<br />
veekellaga, kaua kulub kuulil alla jõudmiseks.<br />
Veekell hindas aega vee voolamise järgi –<br />
mida pikem vahemik, seda enam vett jõuab<br />
ühest anumast teise voolata.<br />
Aristoteles oleks ilmselt arvanud, et kui<br />
kuul lasta veerema plaadi keskelt, kulub<br />
ajavahemik x, ülevalt aga 2x. Tegelikult on<br />
kuuli liikumistee võrdeline kulunud aja<br />
ruuduga ehk aja kahekordistamine annab<br />
kuulile võimaluse veereda neli korda kaugemale.<br />
Nimelt mõjub veerevale kuulile Maa<br />
gravitatsioon, mis kiirendab teda järjest<br />
suurema kiiruseni.
Cavendish kaalub<br />
puukepiga Maad<br />
Gravitatsiooniteooria looja Isaac Newton<br />
avastas, et külgetõmme kahe keha vahel on<br />
võrdeline nende masside korrutise ja pöördvõrdeline<br />
kauguse ruuduga. Aga kui tugev on<br />
gravitatsioon ehk Maa külgetõmme? Sellele<br />
Newton vastust ei leidnud.<br />
Briti teadlane Henry Cavendish tegi<br />
18. sajandi lõpus vastuse saamiseks nutika<br />
katse. Ta võttis 1,8meetrise puukepi ja<br />
kinnitas selle otstesse metallkerad. Seejärel<br />
riputas ta hantlisarnase agregaadi traadiga<br />
üles ja paigutas selle lähedusse kaks umbes<br />
160kilost pliikera, mis pidid traadi otsas<br />
rippuvale katsevahendile gravitatsioonilist<br />
mõju avaldama.<br />
Selle väikse külgetõmbe tõttu pöördus<br />
hantel pisut traadi otsas ning hoolika<br />
mõõtmisega tegi Cavendish pöördumise<br />
ulatuse kindlaks. Mõõtmine oleks mõttetu,<br />
kui katset mõjutaks kõrvalised asjaolud, nt<br />
tuuletõmbus, sest pliikerade gravitatsiooniline<br />
mõju on väike. Seetõttu oli katseseade<br />
suletud ruumis ning Cavedish jälgis seda<br />
teleskoobiga.<br />
Katse oli kavandatud hoolikalt ja mõõtmised<br />
tehtud piinliku täpsusega, sest<br />
Cavendishi saadud number – mida nimetatakse<br />
gravitatsioonikonstandiks – on<br />
väga lähedane tänapäeva füüsikaõpikuist<br />
leitavaga. Konstant võimaldas Cavendishil<br />
arvutada ka Maa massi ja tiheduse.<br />
Newton teeb valgusest<br />
vikerkaare<br />
Galilei surma-aastal sündinud Isaac Newtoni<br />
katsetest tõuseb esile valge valguse<br />
komponentideks lahutamine. Aristoteles<br />
arvas, et valge on puhtaim värvus, ülejäänud<br />
toonid on määrdunud.<br />
Newton lõpetas Cambridge’i ülikooli<br />
1665 ning oli sunnitud mõneks ajaks katku<br />
eest maapakku minema. Sel ajal tegeles ta<br />
aktiivselt alkeemiaga, kuid tema suureks<br />
pettumuseks ei tulnud katsed välja. Nüüd<br />
teame, et ei saanudki tulla.<br />
Küll õnnestus Newtonil näidata, et Aristotelesel<br />
polnud jälle õigus. Newton paigutas<br />
klaasprisma päikesevalguse kätte ja nägi<br />
teiselt poolt prismat väljumas vikerkaarevärve.<br />
Ta eeldas, et valge pole mitte puhtaim<br />
novaator.ee<br />
värvus, vaid on teiste, nii-öelda määrdunud<br />
värvide segu.<br />
Young näitab aknast, et valgus<br />
on laine<br />
Kuid Newtonilgi polnud alati õigus. Ta<br />
uskus, et valgus on osakeste voog, mitte<br />
lainetus. Seisukoht püsis füüsikas kindlalt<br />
üle sajandi, kuni Briti füüsik Thomas Young<br />
seda aastal 1803 kontrollis.<br />
Ta tegi aknaluuki augu ning kattis selle<br />
paksu paberitükiga. Seejärel torkas ta valguse<br />
läbi laskmiseks paberisse nõelaga ava.<br />
Kitsa valguskiire jagas ta õhukese paberitükiga<br />
kaheks. Kui valguskiired teisel pool<br />
taas ühinesid, tekitasid nad kiirte teele asetatud<br />
ekraanile vaheldumisi tumedamatest<br />
ja heledamatest ribadest interferentspildi.<br />
See tõestas, et valgus peab olema lainelise<br />
iseloomuga, sest interferents tekib<br />
lainete liitumisel. Kui kokku saavad kahe<br />
laine samad faasid, siis nad võimendavad<br />
teineteist ja tekib hele riba. Vastupidised<br />
faasid liitudes kustutavad üksteist ning<br />
tekib tume vari.<br />
16ndal<br />
sajandil<br />
arvasid<br />
kõik, et rasked esemed<br />
kukuvad maha kergetest<br />
kiiremini, sest nii<br />
oli öelnud Aristoteles.<br />
nr 9 • november 2008 55<br />
tehnika
tehnika<br />
56<br />
novaator.ee<br />
Foucault’ pendel tõestab,<br />
et Maa pöörleb<br />
1851 tõestas Prantsuse teadlane Jean-Bernard-Léon<br />
Foucault Pariisis, et Maa pöörleb<br />
ümber oma telje. Ta pani 66meetrise terastrossi<br />
otsas oleva raske pommi võnkuma.<br />
Nii raske ja nii pika trossi otsas olev pomm<br />
võngub vabalt tükk aega, selle jooksul jõuab<br />
pöörlev Maa pisut edasi keerata. Vaid ühe<br />
punkti kaudu hoone laes Maaga ühenduses<br />
olev pendel ise on aga Maa liikumisest sõltumatu.<br />
Seetõttu püsib edasi-tagasi võnkuv<br />
pendel paigal, Maa pendli all aga pöörab<br />
end edasi.<br />
Pomm pendeldas kindlat joont mööda,<br />
kuid aja möödudes ilmnes, et ta hakkab väljakujunenud<br />
võnkumistrajektoorilt kõrvale<br />
kalduma. Nimelt oli Foucault kinnitanud<br />
pommi alla nõela, mis vedas pendli liikumistee<br />
niiske liiva sisse.<br />
Pealtvaatajad jälgisid imestusega, kuidas<br />
pendel, mida miski ei sundinud oma trajektoori<br />
muutma, seda siiski tegi. Olukord<br />
oli mõneti sarnane Päikese liikumisega<br />
taevavõlvil. Tegelikult ei liigu ju Päike, vaid<br />
Maa pöörleb. Ka siin ei kaldunud pendel<br />
teelt kõrvale, lihtsalt Maa tema all pöördus<br />
aeglaselt.<br />
Eri laiuskraadidel võtab pendlil täispöörde<br />
tegemine ehk algse võnkumistrajektoorini<br />
tagasijõudmine erineva aja. Pariisis kulub<br />
täispöördeks 30 tundi, poolustel 24 tundi<br />
ning ekvaatoril Foucault oma pendliga Maa<br />
pöörlemist tõestada ei saakski. Põhjapool-<br />
Eri laiuskraadidel<br />
võtab<br />
Foucault’ pendlil<br />
täispöörde tegemine<br />
ehk algse võnkumistrajektoorini<br />
tagasijõudmine<br />
erineva aja.<br />
keral pöörleb pendel kellaosuti suunas,<br />
lõunapoolkeral vastupäeva.<br />
Foucault’ pendlit võib näha Tartu Ülikooli<br />
füüsikahoones. Sealsel pendlil kulub<br />
täisringiks 28 tundi ja 6 minutit.<br />
Rutherford avastab<br />
aatomituuma<br />
Sajandi eest arvati, et aatomid koosnevad<br />
ühest positiivselt laetud kogumist, mille<br />
sees on negatiivse laengu kandjad. 1911<br />
leidis aga Uus-Meremaalt pärit füüsik Ernest<br />
Rutherford laboris eksperimenteerides, et<br />
see ei klapi reaalsusega.<br />
Koos õpilastega pommitas ta õhukest<br />
kuldlehte alfaosakestega (kahest positiivse<br />
laenguga prootonist ja kahest neutronist<br />
koosnev heeliumi tuum). Nende suureks<br />
üllatuseks põrkusid mõned osakesed kuldlehelt<br />
tagasi, enamik aga läbis takistuse<br />
puhtalt.<br />
Nähtuse seletamiseks mõtles Rutherford<br />
pudingimudeli – elektronid kui rosinad<br />
pudingis – asemel välja uue, mida hakati<br />
nimetama planetaarmudeliks. Selle järgi<br />
asub aatomi keskmes väike positiivse laenguga<br />
tuum, millesse on koondunud pea kogu<br />
aatomi mass. Tuuma ümber tiirlevad kindlaksmääratud<br />
orbiitidel negatiivse laenguga<br />
elektronid.<br />
Kui positiivse laenguga alfaosake satub<br />
vastu tuuma, põrkub ta kuldlehelt tagasi.<br />
Enamik osakesi lendab aga tuumast mööda<br />
ega kaldu kõrvale, sest suur osa aatomist<br />
koosneb tühjusest. See aatomimudel kehtib<br />
siiani.tt
lemmik<br />
MOOTOR<br />
Vanade masinate<br />
varjupaik<br />
Tsikliga ümber<br />
maailma<br />
747 – kõige kuulsam<br />
reisilennuk<br />
nr 3 • mai 2007 57<br />
57
uudised Kogunud<br />
Ferrari rekordkiire<br />
…katusega<br />
Pariisis toimus ka Ferrari uue kupeekabrioleti<br />
California esitlus. Masinat tutvustati kahes versioonis:<br />
klassikalise kahekohalisena ja väikeste<br />
istmetega taga, kuhu täiskasvanud inimestel<br />
üldiselt asja pole.<br />
Autot katab ülikerge alumiiniumist katus,<br />
mis ühest asendist teise liigub 14 sekundi jooksul.<br />
Tegu on analoogsete masinate seas lausa<br />
rekordilise kiirusega.<br />
Uut Ferrarit veab edasi 4,3-liitrine ja<br />
460hobu jõuline V8-mootor, mis on paigutatud<br />
masina etteotsa. Masina maksimaalseks pöördemomendiks<br />
teatati 485 Nm. Transmissioonisüsteemi<br />
kuulub kahe siduriga seitsmeastmeline<br />
käigukast. Auto kiirendab paigalt sajani vähem<br />
kui nelja sekundiga, tippkiirus peaks ulatuma<br />
310 km/h.<br />
Uus Ferrari California jõuab müüki järgmise<br />
aasta alguses. Orienteerivad hinnad algavad<br />
kahest miljonist kroonist.<br />
Spetsiaalselt Pariisi näituse tarbeks loodud Lamborghini Estoque<br />
on klassikalisest sedaanist sportlikum. Estoque avab Lamborghini<br />
jaoks tee uude segmenti, seni pole neljakohalist sõidukit ettevõtte<br />
mudelireas veel olnud.<br />
Arvatavasti olid itaallased sunnitud Estoque’i välja tooma selleks, et<br />
näidata koht kätte Porsche Panamerale, mille seeriaversiooni prototüüp<br />
oli samuti Pariisis.<br />
Uue Lamborghini jõuallikas hakkab paiknema ees, kuigi esimesest<br />
sillast tagapool. Varustusse kuulub ka nelikvedu, mida Lamborghini<br />
pakub kõigis oma tänapäevamudelites.<br />
Estoquest võib saada esimene Lamborghini, mis hakkab edasi liikuma<br />
diiselmootorite toel. Praegu pole küll veel lõplikult otsustatud,<br />
millist kütust masin põletama hakkab. Ka hübriid on päevakorral,<br />
kusjuures just diisel- ja elektrimootori kombinatsioonis.<br />
58<br />
Kuu aja eest lõppenud Pariisi autonäituse<br />
üks põhiteemasid oli keskkonnasäästlikkus.<br />
Sellest oli inspireeritud ka Mazda<br />
ideeauto Kiyora, mis tulevikus vahetab<br />
turul välja senise Mazda 2.<br />
Kiyora, mis jaapani keeles tähendab<br />
puhas ja rikkumata, esindab harmooniat<br />
sõidumõnu, keskkonna ja turvalisuse omaduste<br />
vahel, mille poole on püritud Mazda<br />
pikaajalises tehnoloogiaarenduses.<br />
Disainerid püüdsid Kiyora näol luua au-<br />
Kristjan<br />
Kutser Motors24.ee<br />
uudistetoimetaja<br />
Mazdalt rikkumata<br />
järgmine põlvkond<br />
Lamborghini võib saada esmakordselt neli ust<br />
to, mis liigub kergelt linnamaastikul. Olles<br />
varustatud Mazda järgmise põlvkonna<br />
mootori ja intelligentse seiskamissüsteemiga,<br />
saavutab auto hea ökonoomsuse ja<br />
madala CO ² väljalaske.<br />
Mazda ideeauto põhineb uuel platvormil,<br />
eesmärk on maksimaalselt väike kaal<br />
ja samas kõrge turvalisuse tase, täiustades<br />
sealjuures sõidumugavust. See hakkab silma<br />
ka sisemuse disainis ja uutes funktsioonides,<br />
mis toetavad nooruslikku elustiili.
Nissan vaatas tulevikuautot<br />
luues metsa poole<br />
Nissan oli toonud Pariisi autonäitusele elektrilise ideeauto<br />
Nuvu. See kolmemeetrine masin esindab Nissani nägemuses<br />
tuleviku linnasõidukeid.<br />
Auto katust toetab keskel puusarnane konstruktsioon ja<br />
suurt klaasipinda katusel hoiavad püsti puuokstega sarnanevad<br />
elemendid. Üle kogu auto täisklaaskatuse on asetatud<br />
tosinkond väikest päikesepaneeli. Oksale kinnituvaid puulehti<br />
meenutavate paneelide genereeritav energia toidab akut autosse<br />
paigaldatud nn puutüve abil, mis toimib elektrijuhina.<br />
Kindlasti hakkaks Nuvu tänaval silma 2+1-istmeskeemiga<br />
liiklusvahendina. Kaks esimest istet on mõeldud täiskasvanutele,<br />
kolmandasse aga mahub täiesti korralikult istuma laps.<br />
Sõitjateruumi viimistlemisel kasutati vaid looduslikke, orgaanilisi<br />
ja ümbertöödeldud materjale.<br />
Nissani ideeauto juhtimine käib lennukitele omase rooli abil.<br />
Paremaks manööverdamiseks on autosse monteeritud mitmeid<br />
kaameraid, millelt tulevad pildid liidetakse kokku ning resultaati<br />
kuvatakse juhile vaatena ülevalt.<br />
Nissan Nuvu liigub puhtalt elektri jõul. Täis akudega suudab<br />
see maha sõita kuni 125 kilomeetrit. Prototüübi maksimaalseks<br />
kiiruseks teatati Pariisis 120 km/h.<br />
Nissan kavatseb tutvustada elektriautot Jaapani ja USA turgudel<br />
2010. aastal ning alustada ülemaailmset massturustamist<br />
aastal 2012. Selleks autoks ei saa siiski äsja esitletud Nuvu, kuigi<br />
see puuauto sisaldab mitmeid tehnoloogilisi lahendusi, mis leiavad<br />
rakendamist ka kavandatavas seeriamudelis.<br />
uudised<br />
šÍkoda menuk Octavia sai näouuenduse<br />
Volkswageni kontserni kuuluv Tšehhi autotootja Škoda demonstreeris<br />
Pariisi näitusel näouuenduse saanud Octavia ja Octavia<br />
Combi mudeleid. Autotootja sõnul pole tegu pelgalt kosmeetilise<br />
operatsiooniga.<br />
Škoda bestselleri – mida nüüdseks on müüdud juba üle 800 000<br />
eksemplari – juures tehti oluliselt tõsisemaid muudatusi. Välismuutused<br />
kajastuvad jäigemas keres ja seeläbi suurenenud<br />
turvalisuses. Uued tuled on kurvitundlikud ning peeglite pind<br />
tehti suuremaks.<br />
Sõitjateruumis muudeti näidikutepaneeli ja erinevate süsteemide<br />
juhtnuppude asetusi, võimaldamaks juhile veelgi mugavamat<br />
töökohta.<br />
Uue kujundusega Škoda Octavia mootorivalikusse lisandus kaks<br />
uut agregaati: 122hobujõuline 1,4-liitrise töömahuga neljasindriline<br />
TSI ja moderniseeritud 1,8-liitrine TSI, mis nüüd arendab<br />
160 hobujõudu. Juba lähiajal lisandub varustusse ka uus kahe<br />
siduriga seitsmeastmeline robotiseeritud DSG-käigukast.<br />
nr 9 • november 2008 59
test<br />
Linnade kuningad<br />
Kogu viimase viisaastaku on automüüjad pajatanud uskumatuid<br />
lugusid sellest, kuidas järgmisel aastal hakkavad<br />
väikeautod müüma nagu leib. Siiani pole see nii läinud.<br />
Tekst Ardo Kalda Fotod Andres Haabu<br />
Kuid äkki nüüd, majanduslanguse<br />
valguses hakkavad inimesed mõistlikumaid<br />
autoostuotsuseid tegema?<br />
60<br />
Vaatame siinkohal kolme selle klassi masinat<br />
– testis on Fiat 500, Renault Twingo<br />
ja Mazda 2.
Uue ja kütust säästva linnaauto saab tublisti vähem kui<br />
200 000 krooni eest.<br />
test<br />
Äkki hakkavad inimesed<br />
majanduslanguse valguses<br />
mõistlikumaid<br />
autoostuotsuseid tegema?<br />
nr 9 • november 2008 61<br />
mootor
mootor<br />
62<br />
test<br />
Mazda 2<br />
Mazda 2 – praktiline väikeauto<br />
Mazda suutis oma eelmise põlvkonna<br />
hirmutisest välja murda ja normaalse<br />
välimusega auto luua. See on vägagi<br />
kaasaegse olemisega, eelmise põlvkonna kastilik<br />
olek on asendunud šiki noolja disainiga.<br />
Nii pidigi minema, sest kõik uued Mazdad<br />
on normaalse disainiga ja ega pesamuna saanud<br />
unustada. Kolmest siin testitud autost<br />
on Mazda ka ainuke, mida saab viieukselise<br />
versioonina.<br />
Sisu on samuti hea, materjalid on kvaliteetsed<br />
ja kui millegi kallal norida, siis on see ehk<br />
liialt suur sisemüra. Tagaiste pole seal päris<br />
moepärast, sinna saab isegi inimene istuda.<br />
Mitte küll väga pikk, sest pea läheb lakke, kuid<br />
lühemat kasvu reisija mahub täitsa ära. Seega<br />
saab seal võsukesi vabalt kooli ja lasteaeda<br />
vedada.<br />
Mazda 2 interjööri kujundus on lihtsate<br />
Mootor 1,3 r4<br />
Võimsus 75 hj<br />
Pöördemoment 121 Nm<br />
Kiirendus 0-100 km/h 14 s<br />
Tippkiirus 168 km/h<br />
Kütusekulu 100 km kohta<br />
linnas 6,9 l<br />
maanteel 4,6 l<br />
kombineeritud 5,4 l<br />
Mõõdud<br />
pikkus 3900 mm<br />
laius 1695 mm<br />
kõrgus 1475 mm<br />
Hind alates 173 400 kr<br />
Allikas: Mazda<br />
killast. Millegagi pole üle pingutatud ja kõik on<br />
pigem tavaline. Tavaline tähendab siis seda, et<br />
kõik on olemas, aga see pole kujundatud mõne<br />
moeguru poolt. Praktiline on vast see sõna,<br />
millega oleks tegelikult pidanud kogu Mazdat<br />
iseloomustama.<br />
Mõned agad auto puhul siiski on, nimelt on<br />
sisevalgustus ainult auto eesosas ja pimedal sügisõhtul<br />
kaubanduskeskuse parklas pakiruumi<br />
asjade panemine pole sestap just väga lihtne.<br />
Hoolimata sellest, et pakiruumi mahuvad kõik<br />
asjad ilusti ära.<br />
Kes on seni kirunud Mazda närvilist rooli,<br />
võiks nüüd põhimõtteliselt vait olla. Mazda<br />
rool pole närviline, vaid tundlik. See annab<br />
isegi väikeauto puhul emotsiooni, mida ei koge<br />
just paljudes odavates masinates. Vedrustus<br />
on samuti inimlike killast ja sobib meie teedele<br />
täitsa hästi.<br />
Mazda<br />
2 disain<br />
erineb<br />
eelmise<br />
põlvkonna<br />
mudelist<br />
märgatavalt.<br />
Interjööris<br />
pole midagi<br />
üle pingutatud,<br />
kõik<br />
on pigem<br />
tavaline.
���������<br />
�������<br />
����<br />
�������������<br />
����������������<br />
����������������������<br />
��������������<br />
��������� ������� ��������<br />
������� ���������� ����������<br />
�������� ������� �������<br />
������� ������� ������<br />
Reklaami projektijuht<br />
Reio Orasmäe<br />
tel 667 0065<br />
reio.orasmae@aripaev.ee<br />
AS <strong>Äripäev</strong><br />
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn<br />
tel 667 0105<br />
faks 667 0200<br />
reklaam@aripaev.ee<br />
ftp.aripaev.ee/incoming/Rekl<br />
www.aripaev.ee/reklaam<br />
�����������<br />
�����������<br />
��������������������<br />
Sisutoimetaja<br />
Indrek Kald<br />
tel 667 0193<br />
indrek.kald@aripaev.ee<br />
Tiraaž Tiraaž<br />
24 24 000 000<br />
Uudisliku, praktilise ja kogemusliku Tehnotrendi eesmärk<br />
on teha lugeja elu tehnoloogia abil kergemaks ning huvitavamaks.<br />
Teeme ajakirjas juttu autodest, olmetehnikast, meelelahutusest,<br />
kodukontorist, fotost ja videost. Põhjalikult tutvustavad<br />
ettevõtjad ning juhid Tehnotrendis oma tehnoloogiakasutust<br />
kontoris ja liikudes, kirjeldame erinevate<br />
firmade IT-lahendusi, anname nõu tarkvara kasutamise<br />
osas.<br />
Ajakiri Tehnotrend on TNS EMORi 2007 aasta sügise andmetel<br />
10 suurima <strong>Äripäev</strong>a püsilugeja osakaaluga väljaannetest<br />
kõige loetum. Tervelt 97% on lugenud vähemalt<br />
4 numbrit viimasest 6st ilmunust.<br />
Väljaande oluliseks osaks on testid ja võrdlused, neid<br />
leiab igast Tehnotrendist mitmeid. Samuti tutvustatakse<br />
ajakirjas uudistooteid ja -teenuseid ning avaldatakse<br />
arvamus lugusid.<br />
Tehnotrendi lugejaks on tavaline tehnoloogiaga kokku<br />
puutuv ning sellest huvituv Eesti inimene. Ajakirjast saab<br />
ta ideid ja mõtteid tehnoloogia paremaks kasutamiseks.<br />
Ajakiri Tehnotrend ilmub A4-formaadis valgel kriitpaberil<br />
ning jõuab tasuta kõigi <strong>Äripäev</strong>a tellijateni.<br />
����������<br />
������<br />
�������������<br />
��������<br />
����<br />
���<br />
�����<br />
�����<br />
�������������������������������������������������������<br />
��������������������������������������<br />
�����<br />
�����<br />
������<br />
������
mootor<br />
64<br />
test<br />
Fiat 500<br />
Fiat 500 – auto kui aksessuaar<br />
Fiati välimus on tõeline retro, see pärineb<br />
kunagiselt mudelilt 500. Mängu astub<br />
itaallaslik stiilitunnetus, kus iga vidin on<br />
disainitud hingega ja kogu tervik sobiks ükspuha<br />
millise moelooja vaateaknale. Mudeli ajalugu<br />
on suurendatud kujul toodud tänapäeva, kuid<br />
vägagi modernsete lahendustega.<br />
Sisu on sama stiilne kui välimus. Materjalid<br />
on ehk kõvad, kuid näevad kvaliteetsed välja.<br />
Proovitud auto oli Sport-varustusega ja selle<br />
istmed paistavad väga moodsad ja on üsna kõva<br />
põhjaga – pole paha. Pikal sõidul kipuvad sohvalikult<br />
pehmed istmed väsitama. Ja ka suured<br />
mehed mahuvad uude Fiatti kõrvuti istuma.<br />
Armatuur on totaalne retro, küll tänapäevaste<br />
lõigetega, sest ega sinna päris seieriga<br />
raadiot panna ei saanud. Tagaiste on rohkem<br />
nagu moepärast. See on koht, kuhu visata oma<br />
asjad, kuid mitte inimesed, sest tavaliselt pole<br />
kellegi jalad niivõrd hernekepid. Pagasiruum<br />
Mootor 1,2 R4<br />
Võimsus 69 hj<br />
Pöördemoment 102 Nm<br />
Kiirendus 0-100 km/h 12,9 s<br />
Tippkiirus 160 km/h<br />
Kütusekulu 100 km kohta<br />
linnas 6,4 l<br />
maanteel 4,3 l<br />
kombineeritud 5,1 l<br />
Mõõdud pikkus 3546 mm<br />
laius 1627 mm<br />
kõrgus 1488 mm<br />
Hind alates 179 000 kr<br />
Allikas: Fiat<br />
ei ole aga laita ja sinna saab asju panna. Ja kui<br />
tagaistme seljatugi alla lasta, võib Fiatti juba<br />
väga suuri asju laadida.<br />
Sõita on selle autoga natuke veider, istud<br />
kõrgel ja pidevalt kipub pähe mõte, et nüüd läheb<br />
see torbik ümber. Tegelikult räägib rool teel<br />
toimuvast hästi ja abiks on ka Sport-nupp, mis<br />
teeb roolitundlikkuse veelgi suuremaks.<br />
Küll tahaks näppu tõsta selle koha peal, kus<br />
juttu peaks olema pisikestest murumunadest,<br />
millega saab pea igale kohale parkida ja olematu<br />
ruumiga kohas end ringi keerata. Fiati pöörderaadius<br />
on testitud kolmikust suurim ja see teeb<br />
manööverdamise natuke keeruliseks.<br />
Mootoreid on kolm – 1,2- ja 1,4-liitrine bensiin<br />
ning 1,3ne diisel. 1,4-liitrine laseb pööretega<br />
päris kõrgele minna, millest mootor mõnusa<br />
urinaga märku annab. Samas on piisav. Kellele<br />
mitte, siis autost on olemas ka Abarth-versioonid,<br />
mis veelgi enam sõidulusti pakuvad.<br />
Fiat 500<br />
paneb<br />
muigama,<br />
olles omanäoline<br />
ja<br />
stiilne.<br />
Retrokumeruste<br />
taga peitub<br />
vägagi<br />
kaasaegne<br />
tehnoloogia.
Tea mis toimub ehitusturul!<br />
www.ehitusuudised.net<br />
Ehitusuudised.net on uudisteportaal, mis on mõeldud<br />
ehitus-, arendus- ja kinnisvarasektoris töötavale<br />
ettevõtjale ja spetsialistile, et varustada teda tööks<br />
vajalike värskete uudistega. Samuti vahendab portaal<br />
kommentaare ja nõuandeid oma ala tipptegijatelt<br />
ehitus- ja kinnisvarasektorist.<br />
Portaal kuulub ASile <strong>Äripäev</strong> ning uudiseid kirjutavad<br />
ja toimetavad <strong>Äripäev</strong>a professionaalsed ajakirjanikud.<br />
Selline teemaportaal, mis vahendab uudiseid<br />
spetsialistilt spetsialistile, on Eestis esmakordne ning<br />
on saanud ehitussektoris töötavate ettevõtjate suure<br />
tähelepanu osaliseks. Nende kinnitusel aitab portaali<br />
vahendatav info neil turul edu saavutada.<br />
Reklaami projektijuht Ander Sibrik<br />
tel 667 0110<br />
e-post Ander.Sibrik@aripaev.ee<br />
Toimetaja Enn Tosso<br />
tel 667 0280<br />
e-post Enn.Tosso@aripaev.ee<br />
Menüü<br />
bänner<br />
Väike panoraam<br />
Moodul 1<br />
Moodul 2<br />
Panoraam<br />
Suur<br />
Poster<br />
Videobänner
mootor<br />
66<br />
test<br />
Renault Twingo<br />
Twingo – Prantsuse temperamendiga<br />
Kui Fiat läks disainiga tagasi eelmiste mudelite<br />
manu, siis Renault’d tuleb tänada,<br />
et nad seda teinud pole. Praegune Twingo<br />
on oluliselt parem. Testitud auto on normaalse<br />
välimusega ja siit-sealt tunneb kerget Prantsuse<br />
temperamenti.<br />
Sisu on Twingos nagu Renault’s ikka. Kellad<br />
on pandud keskkonsooli, mis teeb silme ees<br />
ruumi vabaks ja ka auto tootmise odavamaks.<br />
Natuke ehk ka elu ebamugavamaks, sest kõik<br />
näidikud pole pidevalt näha, kuid see on harjumise<br />
asi. Isteasend on täitsa tipp-topp ja ka<br />
kahel inimesel kõrvuti olemine mingit hullu<br />
ihutõve külge ei too. Autos on aga üks ootamatu<br />
asi – taga on kaks eraldi istet, mida saab edasitagasi<br />
liigutada. Tegime katse, istusime ees ja<br />
taga, nii et oleks mõnus ja voilaa, täitsa mugav<br />
olemine ja taga ei kipu ka pea lakke minema.<br />
Kui aga istmed sellises asendis on, jääb<br />
Mootor 1,2 r4<br />
Võimsus 60 hj<br />
Pöördemoment 93 Nm<br />
Kiirendus 0-100 km/h 15 s<br />
Tippkiirus 154 km/h<br />
Kütusekulu 100 km kohta<br />
linnas 7,1 l<br />
maanteel 4,6 l<br />
kombineeritud 5,5 l<br />
Mõõdud<br />
pikkus 3600 mm<br />
laius 1470 mm<br />
kõrgus 1654 mm<br />
Hind alates 129 900 kr<br />
Allikas: Renault<br />
pakiruum väikseks, sealsed lahendused on<br />
kolmikust kehvimad. Kui samas natuke veel<br />
pagasiruumi ponnistada, poleks see enam ka<br />
sellist mõõtu masin. Nädala ostud mahuvad<br />
sinna kuidagi ära, ent pikemat reisi suurte<br />
kompsudega ette ei võta.<br />
Sõita on autoga hooimata suurest roolist<br />
täiesti normaalne. Kiirelt manööverdamine<br />
on alajuhitavuse tõttu pisut pärsitud. Paraku<br />
olid autole alla pandud lamellrehvid, mis tegid<br />
kogu masina olemise väga vedelaks ja veidraks.<br />
Õigetel rehvidel oleks märksa mugavam. Roolitunnetus<br />
on ise muidu täiesti normaalne.<br />
Mootoreid on valikus neli – kolm erineva<br />
võimsusega 1,2-liitrist bensiiniõgijat ja 1,5liitrine<br />
turbodiisel. Bensiinimootorid on hea<br />
valik ja suudavad seda pisikest sitikat vägagi<br />
normaalselt vedada. Renault on testi odavaim<br />
valik, vahe teistega on üsna suur.<br />
Välimuselt<br />
on uus<br />
Twingo<br />
eelkäijast<br />
märksa<br />
parem.<br />
Rool on liiga<br />
suur ega<br />
sobi auto<br />
olemusega.
Auto kui investeering<br />
Umbes poolteist aastat tagasi oleks see jutt olnud hoopis teistsugune<br />
– “ostke vanu autosid ja ärge kartke, sest nad hoiavad<br />
hinda”. Praegu on aga turul situatsioon, kus isegi rariteete<br />
võib väga odavalt leida.<br />
Mõningatel juhtudel siiski saab veel rääkida autost kui investeeringust.<br />
Näiteks kui soetatakse mõni eriti haruldane sõiduk, mille<br />
alghind on niigi miljoneid. Selliste sõidukite hind ei tee tõepoolest<br />
muud, kui ainult kasvab ka tulevikus. Samas pole sellise masina<br />
hoidmine üldsegi lihtne, nii haruldane masin tahab isegi seistes<br />
hooldust saada.<br />
Kollektsioonid, mida ma külastanud olen, asuvad alati väga<br />
heades ruumides ja masinate jaoks on eraldi inimene, kes neid pidevalt<br />
hooldab ja ka käivitab. Sellise spetsialisti pidamine pole aga<br />
odav lõbu ja mõne auto pärast võib seega kunagi tõsiselt miinusesse<br />
jääda.<br />
Tuleme aga maa peale tagasi ja vaatame, mida siinselt turult leida<br />
võib. Mõni autofanaatik kindlasti sooviks südamest, et tal oleksid<br />
praegu taskud rahast pungil, sest nii mõnegi ägeda ja haruldase<br />
masina võib Eesti inimestelt väga odavalt kätte saada.<br />
Öeldakse, et kui oled auto ehitanud väga heaks, siis sinna alla<br />
pandud raha unusta kohe ära, sest seda ei näe sa enam kunagi.<br />
Tõsi jutt, kuid need suurusjärgud olid seni hoopis teised. Ehitushinnast<br />
paarkümmend protsenti kohe müügil kaotada oli normaalne<br />
tulemus.<br />
kolumn<br />
Praegu aga võib juhtuda, et väga huvitavaid masinaid saab osta<br />
enam kui poole võrra odavamalt, kui on nende ehitushind. Loomulikult<br />
teevad sellised meeleheitel kodanikud meele mõruks neil, kes<br />
oma leiba autode ehitamise või taastamisega teenivad. Samas aga<br />
rõõmustavad need inimesed, kellel veel raha on ja ka kannatust, et<br />
seda ostu alles mõne aasta möödudes realiseerima hakata. Selliseid<br />
oste võib praegu rahulikult pidada pikaajaliseks, kuid suhteliselt<br />
kindlasti teenivaks investeeringuks.<br />
Küllap on paljud keelt limpsanud ka väga värskete, kuid eksklusiivsete<br />
masinate järele, ent nende soetamine praegu oleks üsna<br />
libedale teele minek. Sellised uued autod peaks ajas oma väärtust nii<br />
ehk naa veel kaotama enne, kui nende hind taas kasvama hakkab,<br />
kuid selleks ajaks jõuab meie põlvkond juba mullaks saada.<br />
Ja kui juba raha sellise asja peale kulutada, siis peaks see olema<br />
midagi vanemat, mis siiani on juba tõusva hinnaga. Neid pakkumisi<br />
leiab kindlasti ka automüügiportaalidest, kuid suurem tõenäosus on<br />
sobiv sõiduk leida vastavatest alafoorumitest. Nimelt üritavad nende<br />
autode omanikud – kes küll on rahahädas, kuid ikkagi veel hoolivad<br />
oma masinast – leida neile fanaatikutest häid omanikke, et seni<br />
kulutatud raha ei läheks mõne rullnoka käes lõhkumisele.<br />
Seega, kellel on vähegi autoinimese hinge, sellel soovitan mööda<br />
internetifoorumeid tiirutada ja sealt endale odavat pakkumist<br />
otsida. Neid on omajagu juba praegu ja kardetavasti tuleb juurde<br />
veelgi. tt<br />
Autofanaatik soovib südamest, et tal oleks taskud<br />
rahast pungil, sest nii mõnegi ägeda ja haruldase<br />
masina võib Eesti inimestelt väga odavalt kätte saada.<br />
Ardo Kalda, motors24.ee peatoimetaja<br />
nr 9 • november 2008 67<br />
mootor
mootor<br />
68<br />
kasutatud auto<br />
Kas 5000 krooni maksvate<br />
autodega on võimalik iga<br />
päev sõita? Kuigi tänavu<br />
sügisel alanud eksperiment<br />
veel jätkub, võib esimesi<br />
järel dusi ja kokkuvõtteid<br />
teha.<br />
Tekst Lauri Tõnspoeg Foto Indrek Susi<br />
Saatsime automüüjatele portsu e-kirju<br />
ning saime kolm vastust. Tundub, et<br />
sääraste masinate müüjad ei kuulu<br />
suurte internetikasutajate hulka, mis pole<br />
ka ime. Üle helistades selgus, et enamik<br />
neist pillidest ei tahtnud kuidagi omal jõul<br />
liikuda.<br />
Lõpuks leidsime Kunda lähistelt mehe,<br />
kellel pidi suisa kaks väärt pilli müüa olema,<br />
n-ö kolmene rullnokk-bemm ja Volkswagen<br />
Passat. Kohale jõudes selgus, et bemar väga<br />
Sõitev auto<br />
5000 krooniga –<br />
proovime järele<br />
ei käi. Pärast mitmeid tunde autoremonti<br />
oli baierlasel ühe silindri asemel kolm töö<br />
lõpetanud ning sportmasina ostuplaan tuli<br />
maha matta. Passati saime käima ja maksime<br />
raha ära.<br />
Sõit tanklani läks toredasti, ent volkarit<br />
käivitada enam ei õnnestunud. Hiljem<br />
selgus, et aku oli korras, ent klemmid<br />
5000 krooni eest<br />
on võimalik osta<br />
auto, millega<br />
saab sõita, aga kui palju<br />
see maksma läheb<br />
isegi suhteliselt lühikeses<br />
plaanis, seda ei<br />
tea keegi ette.<br />
sedavõrd lagunenud, et vool starterini ei<br />
jõudnud. Panime krokodillid peale ja sõit<br />
võis jätkuda. Kuna generaator nägi akut<br />
samuti vaid väga kaugelt, arvas ta, et 18<br />
volti peaks olema paras laadimiseks. Selle<br />
peale põlesid mõlema esitule pirnid läbi.<br />
Koju me siiski jõudsime.<br />
Teise võitleja järele tuli sõita Viljandisse.<br />
Passatist erinevalt oli Opel Vectral ülevaatus<br />
olemas, masin läks käima ja ka sõitis,<br />
ent müüja ei tahtnud leppida vähemaga kui<br />
5500 krooni. Ajanappuses tuli limiiti ületada,<br />
sest kes teab, mitu nädalat me järgmist<br />
sõitvat isendit oleks taga ajanud.<br />
Esimene katsumus oli Rapla kardirada,<br />
kuhu minnes Passat viis korda vee välja<br />
keetis ning siduripedaali põrandale vedelema<br />
jättis. Et katsumused oleksid kuidagi<br />
mõõdetavad ka reaalses mastaabis, tegime<br />
rahalise boonussüsteemi: iga kaugem ots<br />
annab kohale jõudmise eest 500 krooni,<br />
katse sooritamine 500 krooni ning võitjale<br />
lisame veel 500 krooni.<br />
Passat Raplasse kohale jõudmise eest täit
aha ei saanud, sest abiauto pidi mitu korda<br />
vee järel käima. Kardirajale tegime ilma<br />
sidurita siiski tiiru peale ja kuigi Opel võitis,<br />
sai Volkswagen vähemalt punkti kirja, enne<br />
kui nööri otsas koduteed alustas.<br />
Teine katse oli kiirendusvõistlus Haapsalus,<br />
millele järgnesid pidurdus- ja slaalomiharjutused.<br />
Sinna jõudsid kohale mõlemad<br />
ja ärksama mootoriga Opel võidutses kõigil<br />
aladel, pidurduses leppisime viiki.<br />
Kolmas pauk oli Laitse rallipargis, kus<br />
Opeli puudulikud amordid ei osutunud nii<br />
oluliseks kui parem kiirendus ja mustriga<br />
talverehvid. Raskem ja siledate rehvidega<br />
volkar ei saanud kuidagi hoogu üles.<br />
Neljandaks otsustasime ära mõõta<br />
mootorite võimsused ja teha kindlaks,<br />
kellel on tehase ette antud jõust vähem<br />
ära kadunud. Passatil oli selleks ajaks juba<br />
väga mitmeid remonte tehtud ja selgus, et<br />
kuigi passis on kirjas kaheliitrine mootor,<br />
osutus see tegelikkuses 1,8-liitriseks. Jälle<br />
tuli Opelile võit, kuigi pärast paljusid<br />
remonte oli Passatil kilovatte rohkem,<br />
ent kaotus passis seisvate numbritega oli<br />
suurem.<br />
Viies katse oli praktilisuse test ehk kui<br />
palju üks või teine auto kaupa mahutab.<br />
Võtsime kuhja vormeli rattaid – neli esimest<br />
Parim võimalus<br />
tänada oma kliente,<br />
tee seda jõulu erilehes!<br />
Kardirajale<br />
tegime ilma<br />
sidurita siiski<br />
tiiru peale ja kuigi Opel<br />
võitis, sai Volkswagen<br />
vähemalt punkti kirja,<br />
enne kui nööri otsas<br />
koduteed alustas.<br />
ja kolm tagumist – ja leppisime kokku, et<br />
salongi istmete peale neid panna ei tohi. Esimesed<br />
andsid kaheksa ja tagumised kümme<br />
punkti. Passat sai 54 silma (kolm tagumist<br />
ja kolm esimest ratast) Opeli 52 vastu (kaks<br />
tagumist ja neli esimest). Seega esimene võit<br />
Volkswagenile.<br />
Kahe auto vahelises köietõmbamises tuli<br />
meistriks Opel ning taas tänu oma parematele<br />
rehvidele. Seitsmes ala oli 11-tonnise<br />
bussi tirimine ning siin rebis ainsana Passat,<br />
saavutades ka võidu.<br />
Pärast seitset spordiala oli meie rahatabelis<br />
järgmine seis: Opel on jõudnud<br />
plussi 1300 krooniga, Passat aga miinuses<br />
10 500 krooniga. See näitab ehedalt, kuidas<br />
kõik on kinni selles, mismoodi auto oma<br />
elu on ära elanud ning kas ja kes teda on<br />
hooldanud.<br />
Jõulud<br />
ilmub <strong>Äripäev</strong>a lisana erileht<br />
19. detsembril ilmub<strong>Äripäev</strong>alisanaerileht<br />
��� Aasta ärimees<br />
��� Aasta äriidee<br />
��� Aasta sündmus<br />
��� Aasta esikaanelood<br />
��� Aastaparimadreklaamid<strong>Äripäev</strong>as<br />
Aasta parimad reklaamid <strong>Äripäev</strong>as<br />
��� Ärilaused läbi aasta<br />
��� Ülevaade <strong>Äripäev</strong>a 2008. aasta<br />
parimatest fotodest ja uudislugudest<br />
��� Kuidas möödus <strong>Äripäev</strong>a jaoks aasta 2008<br />
��� Mida toob <strong>Äripäev</strong>ale aasta 2009<br />
��� Ülevaade <strong>Äripäev</strong>a toimetuse osakondadest<br />
��� Kirjavead <strong>Äripäev</strong>as<br />
Katsete sarja tulemuse võiks lühidalt<br />
kokku võtta järgmiselt: 5000 krooni eest<br />
on võimalik endale osta auto, millega saab<br />
sõita, aga kui palju see maksma läheb isegi<br />
suhteliselt lühi keses plaanis, seda ei tea keegi<br />
ette. Sõltub puhtast vedamisest.<br />
Meie Passat läks kahe kuu jooksul maksma<br />
kokku ligi 20 000 ja Opel ainult 6000 krooni.<br />
Samas on Passatil vahetatud juba nii mitmeid<br />
asju, et ühel päeval sõidab ta väga<br />
kaugele, ilma et midagi katki läheks. Seniks<br />
on seda vaid Opel kogu aeg teinud.<br />
Kui võtta ja osta järgmisel korral 20 000kroonised<br />
autod, siis ei pruugi ju nii minna,<br />
et nendega mitte midagi ei juhtu. Pigem<br />
vastupidi – kõik Passatit tabanud hädad<br />
võivad esineda paljudel üle kümne aasta<br />
vanustel autodel.<br />
Mitmedki Passati probleemid saanuks ka<br />
odavamalt lahendada, aga kuna meil pole aega<br />
mööda foorumeid ja romulaid kasutatud<br />
tükke otsida, sai ta endale kogu aeg uued<br />
pulgad külge. Teisalt on nii ka kindel, et sama<br />
asja uuesti vahetama ei pea.<br />
Igatahes jätkame katsetusi ja vaatame,<br />
kas Passat saab lõpuks nii korda, et Opeliga<br />
rinda suudab pista. Kes meie seiklusi näha<br />
tahab, siis kõik on videofilmina jäädvustatud<br />
lehel tv.motors24.ee. tt<br />
mootor<br />
Reklaami saab tellida ja<br />
materjale kujundamiseks esitada<br />
26. novembrini.<br />
Lisainfo ja reklaami tellimine:<br />
reklaami projektijuht Asso Laido<br />
tel6670072,faks6670200<br />
tel 667 0072 , faks 667 0200<br />
asso.laido@aripaev.ee
mootor<br />
70<br />
autopark<br />
Juba selle asutuse väravast sisse astudes<br />
hakkab süda kergelt värisema, sest ees<br />
ootavad enam kui ainulaadsed sõidukid.<br />
Kohe värava juurest paistab silma politseivärvides<br />
maanteemuhk, millel kaks<br />
pirakat vilkurit katusel. Arusaadavalt täidab<br />
see masin üht olulist eriülesannet.<br />
Varjupaigal iseenesest piletit pole, küll on<br />
aga võimalus kergitada muhu kapotti, kus<br />
on sees seif, millel pilu sees, kust saab annetusi<br />
sisse vupsata. Eks ole igaühe südametunnistuse<br />
asi, kas ta paneb sinna midagi või<br />
ei, mina annetasin küll.<br />
Edasi viib tee esmalt tuletõrjeautode va-<br />
Suurtükiväe roomikveok kaalub 20 tonni.<br />
Vanatehnika puhkepaik<br />
Järva-Jaanis asuvast iga autofanaatiku mekast Vanatehnika<br />
Varjupaigast võib leida hulgaliselt nõukogudeaegseid<br />
masinaid Pobedast maanteemuhu ja LAZ-bussini.<br />
Tekst Ardo Kalda Fotod Silver Kuik, Jorven Rang, Andres Allik<br />
ZiS 150 Stalininimelisestautotehasest.<br />
helt läbi ning siis jääb vasakut kätt vanemat<br />
tüüpi ajaleheputka, mille vitriinidel asetsevad<br />
mõistagi ka väga vanad ajalehed. Tõsi,<br />
enne tasub pilk heita ka teisele poole – kogu<br />
asja alustalale ehk esimesele eksponaadile,<br />
millest varjupaik oma algust loeb. Selleks on<br />
vene LAZ-buss, mis sai selle asutuse omaks<br />
juba 1987. aastal.<br />
Bussi ümber vedeleb kõikvõimalikke tuletõrjemasinaid.<br />
Mõned asjad on ka muuks<br />
otstarbeks ümber kohandatud – nii võib<br />
sealt leida autosauna ja piknikumasina,<br />
millel katusel laud ja toolid.<br />
Kohe nende taga asub ehtne tramm,<br />
1965 Tallinna Ekskavaatoritehase<br />
Paide filiaalis valmistatud teehöövel.<br />
mis on ka rööbastel. Varjupaiga peremehe<br />
Tuve Kärneri sõnul käivad asjad nii, et kui<br />
on suurem grupp uudistajaid, siis lähevad<br />
pooled trammi ja teised lükkavad neid, nii<br />
saab Eestis ka väljaspool Tallinna trammiga<br />
sõita. Trammi kõrval on vana trollibuss, mis<br />
kunagi Tallinnast Leetu viidi ja sealt varjupaiga<br />
tarbeks tagasi tuli osta.<br />
Omakorda trolli taga on peidus Volgad ja<br />
Pobedad. Viimastega tuleb Kärneril tänavusest<br />
suvest meelde lugu, kui üks vana papi<br />
läks autode vahele jalutama. Talle lähemale<br />
minnes selgus, et eakas mees oli Pobit patsutanud<br />
ja selle autoga juttu rääkinud.<br />
Eraldi on Järva-Jaanis pandud autod,<br />
mida on Eestis ümber ehitatud ehk siis paljudele<br />
väga tuttav Tartu autotööstuse toodang.<br />
Kes ei mäletaks kandilisi leiva- ja piimaautosid,<br />
mis suure kolinaga mööda teid läristasid.<br />
Nende tagant võib leida mõningaid busse,<br />
mis nii mõnelgi alla kolmekümneaastaselgi
Järva-Jaani<br />
mälestused klassiekskursioonidest silme<br />
ette toovad.<br />
Sealsamas asub ka mitmesuguseid põllumajandusmasinaid<br />
kuuekümnendatest<br />
pärit kombainide ja traktorite näol. Meie<br />
külastuse ajaks olid varjupaiga hoovile<br />
hakanud siginema ka Vene soomukid<br />
BTRid.<br />
Siit hakkab aga tõeliselt lahedate eksponaatide<br />
rida – roomiksõidukid. Kõige<br />
kolossaalsem on tanki T55 põhjale ehitatud<br />
rakettide vedamise masin, mille suurust on<br />
sõnadega raske kirjeldada. See on nii suur,<br />
et ka saja meetri pealt vaadates tuleb hirm<br />
nahka.<br />
Olemas on ka päästeametilt saadud väike<br />
masin, samast allikast on pärit ATC-tüüpi<br />
sõiduk, millega meid ka väikesele ringile<br />
viidi. ATC on rakettide vedamiseks mõeldud<br />
sõiduk, millel Järva-Jaanis on sõjariistad<br />
eemaldatud ning taha ehitatud lavats koos<br />
Teerull DU 50<br />
sai uue värvikattevarjupaigas.<br />
autopark<br />
Kui on suurem<br />
grupp uudistajaid,<br />
siis lähevad<br />
pooled trammi ja teised<br />
lükkavad neid, nii saab<br />
Eestis ka väljaspool Tallinna<br />
trammiga sõita.<br />
Pool sajandit tehnikaajalugu ühes kohas<br />
Eksponaate .............................................................üle 300 masina, sh 74 sõiduautot<br />
Valik tüüpe ......autoroller, jääpuur, lumelaadur, roomikauto, liikurhekseldi<br />
Uusim auto .................................................................. 1995. aasta VAZ 21099 Sputnik<br />
Vanim auto .......................................................................1951. aasta GAZ M20 Pobeda<br />
Eestis ehitatud eksponaate ............................................................................................35<br />
Varjupaiga haldaja ........................................................Järva-Jaani Tuletõrje Selts<br />
Allikas: varjupaik.jjts.ee<br />
katusealusega. Seal on istmed ja inimesi veetakse<br />
sellega väikesele polügoonile sõitma.<br />
Olles selle hullu sõidu kaasa teinud, võin<br />
kinnitada, et unustage ära kõikvõimalikud<br />
lunaparkide lõbustused, sest see hullus tõmbas<br />
vere ikka väga võimsalt keema.<br />
Vanade masinate varjupaiga külastamise<br />
järel võib öelda, et need mehed on väga<br />
võimsa tööga maha saanud. Eksponaate on<br />
üle 300 ja number pidevalt kasvab. Varju-<br />
ZiL-157K baasil<br />
valmistatud tuletõrjeauto<br />
pärineb<br />
1969. aastast.<br />
paiga eestvedaja Tuve Kärner rääkis, et on<br />
naisele lubanud – kui tuleb Belaz, siis see<br />
jääb ka viimseks masinaks.<br />
Niisiis loodame, et seda hiidautot niipea<br />
kätte ei saada ja ka järeltulevad põlved saavad<br />
Nõukogude autotööstuse kõiki imesid<br />
imetleda. Just nimelt Nõukogude omi, sest<br />
Järva-Jaanis on võetud põhimõtteks, et<br />
Lääne masinaist huvitab neid vaid tuletõrjetehnika.<br />
tt<br />
nr 9 • november 2008 71<br />
mootor
mootor mootor<br />
72<br />
autosport<br />
Ringrajal standardklassid<br />
tänavu teistest üle<br />
Veel aasta aega tagasi polnud erilist kahtlust, et meie<br />
ringradadel on valitsevaks võistlusklassiks GT. Helget<br />
tulevikku ennustati ka Legends-klassi võistlusautodele,<br />
kuid hooajal 2008 jäid mõlemad sisuliselt nullipoisteks.<br />
Tekst Kaido Soorsk Tehnikamaailm Fotod Ardo Kalda motors24.ee<br />
Õnneks loodus tühja kohta ei salli –<br />
mõlemaid favoriite asendasid kiiresti<br />
uustulnukad. Ring rajal käis pauk<br />
luuavarrest ning seda kõigile ootamatult.<br />
Tänavune hooaeg jääb ilmselt meelde kui<br />
üks suur segaduste aasta – senised favoriidid<br />
põrusid ja üsna palju oli ka arusaamatusi<br />
kohalike võistluste korraldamisega. Ometi<br />
sisendab sel hooajal nähtud areng posi tiivset<br />
nooti.<br />
Kui samasugust liini suudetakse nii<br />
võistlusklasside kui ka võistluste endi puhul<br />
jätkata, siis fännidel raja veeres igav ei hakka.<br />
Ja kui õnnestub veel ka olemasolevaid<br />
projekte varjusurmast äratada, on see vaid<br />
boonuseks.<br />
Sel hooajal üllatasid klassid Formula<br />
Renault ja BMW E36 Cup. Kui paar aastat tagasi<br />
võeti võistlusreegleid tehes suund vaikselt<br />
Renault’ standardvormelite suunas, siis<br />
ei uskunud nende autode läbilöögivõimesse<br />
suurt keegi. Enamasti toodi põhjenduseks<br />
nende liialt kõrge hind ja dünaamika liigne<br />
sarnasus olemasoleva Formula Balticu klassi<br />
autodega.<br />
Ometi polnud kahtlejaist kellelgi õigus –<br />
sel aastal käis Renault’ vormelitega rajal<br />
juba viis eestlast. Eesti meistrivõistluste<br />
arvestuses oli seis veelgi parem, sest punkte<br />
jagati koguni üheksale sõitjale ning esialgsete<br />
tulemuste järgi pälvis meistritiitli<br />
soomlane Jesse Krohn Martin Lauri ja Erko<br />
Vallbaumi ees.<br />
Jesse Krohn on samas klassis ka Põhjamaade<br />
meister, NEZ Seriesi arvestuses<br />
järgnevad talle Erko Vallbaum ja Kevin<br />
Korjus. Standardvormel on ideaalne nn<br />
taimelava-klass, sest analoogsetel autodel<br />
kihutatakse pea igas Euroopa riigis. Soovite<br />
raju võistluskogemust – vormel treilerile ja<br />
suund Saksamaa poole.<br />
Ka kohalikel võistlustel ei tohiks igav<br />
hakata, sest Soome võistlejatele lisaks<br />
üritatakse Põhjamaade arvestusse juurde<br />
tõmmata ka Rootsi võistlejaid.<br />
Teine standardklass sündis aga sootuks<br />
rohujuure tasandil ehk internetifoorumis,<br />
kus Amper-Racingu eestvedamisel käivitati<br />
harrastajatele suunatud klass, mille<br />
võistlusautodeks on üle-eelmise põlvkonna<br />
(E36) BMW 3. seeria sedaan- ja kupeekerega<br />
mudelid.<br />
Eesti olude kohta käis kõik väga kiirelt –<br />
vaid aasta tagasi alustati tehniliste tingimuste<br />
paika vaidlemist ning suvel oli radadel juba<br />
kaheksa võistlusautot. Ehitamisel on neid<br />
Super1600 klassi stardid olid alati masinaterohked.<br />
aga veelgi – järgmine hooaeg võib endaga<br />
kaasa tuua juba väga esindusliku stardirivi.<br />
Teiste võistlusklassidega kõrvutades on<br />
BMW E36 Cup tõeliselt odav – rajale on<br />
võimalik pääseda juba ligi 150 000 krooni<br />
eest ette valmistatud autoga ning kiiruslik<br />
vahe poole kallimalt ehitatud masinatega on<br />
sama hästi kui olematu. Seda tasandab kõigi<br />
roheliste alles omandatav sõiduoskus.<br />
Esimesel hooajal krooniti ses võistlusklassis<br />
Eesti meistriks Ruve Veski, kes edastas<br />
Roland Feodorovi 13 punktiga ja kolmandaks<br />
tulnud Rene Vinnalit 30 punktiga.<br />
Mainimist väärib ka tõik, et arvestatavat<br />
võistluskogemust kogu seltskonnast omavad<br />
vaid viimased kaks.<br />
Põrujate hulka võib tänavusest hooajast<br />
arvata klassid Legends ja GT. Esimese puhul<br />
ehmusid selle maaletoojad ära baltlaste<br />
leigest vastuvõtust ning nüüd on sarja eestvedajad<br />
keskendunud sootuks Venemaa<br />
Tänavune ringrajahooaeg<br />
jääb<br />
ilmselt meelde<br />
kui üks suur segaduste<br />
aasta – senised favoriidid<br />
põrusid ning üsna<br />
palju oli ka arusaamatusi<br />
kohalike võistluste<br />
korraldamisega.
suunale – ostujõulisi kliente avatakse seal<br />
ilmselt rohkem leiduvat.<br />
GT-klassi aga hävitasid lahendamatud<br />
erimeelsused Eesti ja Soome võistluste<br />
korraldajate vahel hooaja kalendri suhtes.<br />
Nimelt sattusid Soome osavõistlused eestlaste<br />
varem välja hõigatud kuupäevadele<br />
ning nende muutmisest ei tulnud suurt<br />
midagi välja.<br />
Eesti esindusvõistluse korraldaja SMR<br />
Motorsport loobus seepeale korraldamisest,<br />
mis lõi segamini ka Põhjamaade meistrivõistluste<br />
kalendri. SMR Motorspordi<br />
esisõitja Tõnu Soomer maadles kogu hooaja<br />
motivatsiooniprobleemide ja tehniliste kotermannide<br />
küüsis ning suutis kolme etapi<br />
kokkuvõttes Põhjamaade meistrivõistlustel<br />
koguda vaid 32 punkti.<br />
See andis kokkuvõttes neljanda koha Rain<br />
Pilve selja taga, kes suutis samadel etappidel<br />
koguda punkte ligi kaks korda enam. Põhjamaade<br />
meistriks tuli Pertti A. Kuismanen<br />
kahekordse ülekaaluga Erik Behrensi ees<br />
(157 vs 82 punkti). Ehk läheb järgmisel aastal<br />
GT-arvestuses karussell uuesti käima, kuid<br />
seda näitab järgmine hooaeg.<br />
Lõbus ja kiire on Formula Baltic, millest<br />
on saamas samuti eeskätt harrastajatele suunatud<br />
võistlusklass. Need autod on nobedad,<br />
kuid peale Balti riikide ning Soome (sõltuvalt<br />
võistluste korraldaja tahtest) nendega kusagil<br />
mujal sõita ei saa.<br />
E36 Cupi esimese hooaja võitja Ruve Veski.<br />
Põhjamaade meistriks tuli selles arvestuses<br />
Karel Koitlepp Teet Nurmeoja ja Egidijus<br />
Gutaraviciuse ees, Eesti meistriks krooniti<br />
aga Toomas Kallasmaa. Loodetavasti ei kao<br />
see omalaadne historic-klass kuhugi ja selle<br />
olemasolu võimaldab kaasa lüüa ka napima<br />
rahakotiga võistlejail. Kiiruses ju järeleandmisi<br />
ei tehta, Formula Baltic on võrrelduna<br />
Formula Renault’ga täiesti pildil.<br />
Väga palju autosid osales ka klassis Super<br />
1600, kuid Eesti meistrivõistluste arvestuses<br />
tegid neist kõik etapid kaasa vaid kaks<br />
masinat. Riigi meistriks pärjati lõpuks<br />
krooniline ebaõnnesõdur Andres Hall, kellel<br />
peale tiitlivõidu tuli imehästi välja ka kahe<br />
ürituse ladus korraldus Audru ringrajal. Balti<br />
meistriks Hallil saada ei õnnestunud, kuldmedali<br />
selles klassis noppis leedulane Karolis<br />
Doleba Halli ja Kaspar Aruvee ees.<br />
ENIM<br />
OSTETUD!<br />
Jakari Marine OÜ<br />
Regati pst 1, 11911 Tallinn<br />
Tel 639 8993, faks 639 8994<br />
www.jakari.ee<br />
Klassis Super 2000 jäi eestlane Raimo<br />
Kulli Mikko Eskelineni ja Janis Horeliksi<br />
järel kolmandaks, sama koha tõi klassis<br />
Superproduction Balti meistrivõistlustelt<br />
koju ka Margus Pihlak. Kahe viimase klassi<br />
põhitegijad ongi juba mitu aastat olnud eestlastest<br />
Kulli, Martin Merisaar ja Pihlak, eelmisel<br />
aastal liitus ka Urmas Kitsing BMW-l,<br />
kuid olulist täiendust neis klassides ilmselt<br />
enam peale tulemas pole.<br />
Viimase positiivse arenguna võiks välja<br />
tuua noored – õieti küll seiga, et neile on<br />
hakatud rohkem tähelepanu pöörama ning<br />
noored võistlevad teinekord ka põhivõistlustega<br />
samal nädalalõpul samas paigas. Mis<br />
võiks olla parem motivaator kui päris võidusõidu<br />
hingus? Tänavu krooniti noorte meistriks<br />
Martin Seppam Erik ja Karl Raudsepa<br />
ees – jätke need nimed ilusti meelde. tt<br />
GARMIN GPS –<br />
SINU TEEJUHT EUROOPAS<br />
Hinnas Euroopa +<br />
uudisena ka kõige<br />
täiuslikum Baltikumis<br />
SUUNAV SUUNAV KAART! KAART!<br />
Aadressid, hotellid,<br />
tanklad, vaatamisväärsused<br />
jne!<br />
Hinnad alates<br />
3900.-<br />
OSTA OTSE MEILT!<br />
saada tellimus jakari@jakari.ee<br />
Info tel 639 8993<br />
mootor
mootor<br />
74<br />
moto<br />
Miljoni krooni eest<br />
tsikliga<br />
ümber ilma<br />
Oktoobri alguses BMW mootorrattaga ligi kolmeks<br />
aastaks ümbermaailmareisile läinud noor Eesti abielupaar<br />
plaanib kulutada matkal miljon krooni ning<br />
peab seda säästueelarveks.<br />
Tekst Indrek Kald Fotod Margus Sootla<br />
Eelarve jääb alla miljoni krooni ja on<br />
tõsine säästueelarve, sest enamasti<br />
magame telgis ning toidukraami ostame<br />
turult, selgitas mootorratta juhtraudu<br />
hoidev Margus Sootla.<br />
Samas lisas ta, et nii pikka aega ei saa<br />
ette planeerida ning summa võib muutuda.<br />
Osa vajaminevast saadi enne reisi kokku –<br />
sh säästud ja mahamüüdud auto raha –,<br />
ülejäänu teenimiseks plaanivad nad mõnes<br />
kohas paikseks jääda ja tööd teha.<br />
Sootlat ja tema vahetult enne reisi kositud<br />
kaasat Kariinat viib ümber ilma matkamiseks<br />
mõeldud 1085kuubikulise mootoriga<br />
BMW R1100GS. Enam kui veerand sajandi<br />
jooksul on BMW GSid ümber maakera enim<br />
ringe teinud kahesilindrilised mootorrattad.<br />
See aga tähendab suurt n-ö tuuninguosade<br />
turgu ja tohutul hulgal tehnilist oskusteavet.<br />
Ärasõidu eel väljendas Sootla intervjuus<br />
Tehnotrendile üllatust, kui palju on<br />
ette valmistusteks raha läinud. “Mootorratta<br />
modifitseerimine, vajaliku varustuse<br />
muretse mine (“seda on küll minimaalselt,<br />
kuna lihtsalt pole ruumi, kuhu panna”), his-<br />
paania keele algõpe, taustainfo kogumine,”<br />
loetles ta kuluartikleid.<br />
Ainuüksi ratta ettevalmistuseks kulus<br />
paarkümmend tuhat krooni, mitmeid asju<br />
tegi ta ise käsitööna. “Eesti pikas talves<br />
on aega tsikliga tegeleda õnneks küllaga,”<br />
rääkis enne reisi statistikaametis töötanud<br />
mees. “Küsitava vajalikkusega detailid olen<br />
juba kaalu säästmise pärast n-ö üle parda<br />
visanud, sest ratas on niigi koormatud suure<br />
hulga kaasaskantava träniga,” lisas ta.<br />
Sootla ei liialda, sest kahele reisijale ning<br />
muule varustusele lisaks pidi tsikkel Eestist<br />
ära sõites kandma ka nelja tagavararehvi.<br />
Siiski tuli neid endaga kaasas vedada vaid<br />
Skandinaavia ja Mandri-Euroopa kaudu<br />
Inglismaale, kust lennutati tsikkel Buenos<br />
Airesesse. Neli rehvi jätsid eestlased oktoobri<br />
keskel Argentina pealinna, et need vajadusel<br />
sealt neile järele saadetaks. Motomatka ajal<br />
uute ostmine olnuks mõttetult kulukas.<br />
Enese tsikli hingeeluga kurssi viimise<br />
kõrval hõlmas nende ettevalmistus Eestis ka<br />
sõidutreeninguid. Raskemates teetingimustes<br />
hakkamasaamiseks harjutati karjäärides,<br />
samas kruusateel sõitmine on Eestis iga-<br />
päevane reaalsus, mis Sootla ütlusel eraldi<br />
õppimist ei vaja.<br />
Oma reisil kardavad nad enim liiklusõnnetusi.<br />
“Võid olla eeskujulik ja tähelepanelik,<br />
aga liiklusõnnetuse põhjustajaks võib olla<br />
teine autojuht või auk teekattes. Ei karda, et<br />
mootorrattaga midagi juhtub, kui just seda,<br />
et ise katki võime minna,” selgitas Sootla.<br />
Ka sõiduvarustuse valikul lähtuti eeskätt<br />
turvalisusest ja mugavusest. Juba mitu<br />
aastat on nad kasutanud BMW komplekte<br />
Savanna 2 ja Rallye 2, mis on heledates<br />
toonides, sekka värvilaigud ja helkurid.<br />
“Paistame musta riietunud mootorratturitest<br />
erinevalt liikluses paremini välja ning
Margus ja Kariina reisi eel oma BMW mootorrattaga.<br />
Ainuüksi rattaettevalmistuseks<br />
kulus paarkümmend<br />
tuhat krooni,<br />
mitmeid asju tegi<br />
Margus Sootla ise<br />
käsitööna.<br />
väheneb oht, et keegi meile sisse põrutab,”<br />
põhjendas Sootla.<br />
Samuti neelab hele värvitoon vähem soojuskiirgust,<br />
ja kui lahti teha ka õhutusavad,<br />
ei hakka liialt palav. Jaheda ilma korral<br />
lisavad nad riietusele sooja- ja vett pidava<br />
ning hingava voodri. Jahedamas kliimas<br />
sõitmiseks kasutatakse ka Gerbing’si elektrisoojendusega<br />
alusjakke. “Ostsime need<br />
pärast seda, kui olime Norras külma tunda<br />
saanud, ning pole kahetsenud – paned juhtme<br />
pistikusse, valid sobiva soojusastme ja<br />
hakkabki soe,” selgitas ta.<br />
Matka ligi kolmeaastast kestust peab<br />
Sootla piisavaks. Plaanitava kilometraaži<br />
moto<br />
“Viisat” nõutakse<br />
ka mootorrattalt<br />
Pikemale mootorrattareisile minnes on<br />
sõidukile vaja vormistada ajutine importi<br />
võimaldav dokument ehk põhimõtteliselt<br />
tsikli viisa, mis lubab sõidukil riiki siseneda<br />
ja kohustab sealt ka väljuma.<br />
Mõnesse riiki (nt Pakistan, India) sõidukit<br />
selleta ei lasta, paljudesse maadesse<br />
sisenemisel pole see nõutav, kuid aitab<br />
vähendada piiriületusbürokraatiat. Suures<br />
hulgas riikides ei lähe seda aga üldse vaja.<br />
Prantsuskeelse nimetuse carnet järgi<br />
tuntud dokument annab külastatavale<br />
riigile garantii, et reisija ei müü oma sõidukit<br />
seal maha. Dokumendi saamiseks<br />
tuleb garanteerivale institutsioonile (nt<br />
autoklubile) tasuda deposiit, mis on võrdne<br />
sõiduki kahe–viiekordse turuhinnaga. Reisilt<br />
naastes saab deposiidi tagasi.<br />
Dokumendi peamine miinus on Margus<br />
Sootla sõnul maksumus. Deposiidisumma,<br />
mida saaks muidu kasutada reisimisel, jääb<br />
sisuliselt lukku. Mootorratta “viisa” kehtib<br />
ühe aasta, selle lõpus saab dokumenti<br />
pikendada ja jätta vana deposiidisumma<br />
veel üheks aastaks arvele.<br />
Indrek Kald<br />
Mootorratta üheaastane “viisa”<br />
koosneb 25 leheküljest ehk sellega<br />
saab külastada 25 riiki.<br />
nr 9 • november 2008 75<br />
mootor mootor
mootor<br />
76<br />
moto<br />
jagamine tuhande ööpäevaga annab keskmiseks<br />
päevateeks 100–150 km. “Tegelikkuses<br />
tuleb nii sõiduvabu kui ka suure kilometraažiga<br />
päevi – võtame vabalt ja järgime<br />
sisetunnet. Mõni paik eeldab põhjalikumat<br />
avastamist, teine on mõistlikum kiiremini<br />
läbi sõita,” rääkis ta.<br />
Motomatkal tuleb arvestada, et pikk<br />
rattasadulas istumine vähendab tähelepanuvõimet.<br />
“Hilisõhtuni sõites on kolmanda<br />
maailma riikides suur oht pimedas mõnele<br />
teel magavale kariloomale otsa sõita,” lisas<br />
ta.<br />
Suurema osa öid veedavad nad telgis,<br />
hotellides-motellides peatutakse iga kolmenelja<br />
päeva tagant. Oma sõidu on nad planeerinud<br />
aastaaegade vahetumise tempost<br />
lähtuvalt ehk ollakse seal, kus parasjagu on<br />
soe. Lõuna-Ameerikas on praegu kevad ja<br />
järgneb suvi, tasapisi põhja suunas liikudes<br />
jõutakse koos suvega ka USAsse.<br />
Millist infot oli sellise reisi kohta kõige<br />
raskem koguda? Sootla nimetab tsikli<br />
transporti Londonist Lõuna-Ameerikasse<br />
ja tervisekindlustust. Eesti kindlustusseltsid<br />
nii pikaks ajaks ei kindlusta või käsitlevad<br />
mootorsõiduki juhtimist spordina, mis pole<br />
kindlustusega kaetud. “Suurem osa välismaistest<br />
kindlustusseltsidest kas välistavad<br />
tsiklisõidu või katavad ainult kuni 125kuupsentimeetrise<br />
mahuga sõidukeid,” rääkis ta.<br />
Sõelale jäi Lonely Planeti soovitatud World<br />
Nomadsi kindlustus.<br />
Idee tsikliga ümber maakera sõita arenes<br />
Sootla sõnul neis mõnda aega. Lõpliku tõuke<br />
andis kolme aasta tagune, 17 000 km pikk<br />
motomatk Iraani, kus nad nägid, kui teistsugune<br />
võib elu ja loodus mujal olla.<br />
Iraanis selgus ühtlasi, et rändur muutub<br />
ka ise turistiatraktsiooniks. “Kuna kohalikud<br />
sõidavad enamasti võrridega, koguneb<br />
asustatud punktides tsikli ümber mõne hetkega<br />
hulk inimesi, kes tahavad sinu võimast<br />
pilli vaadata ja katsuda. Algul võib see tekitada<br />
paanikat, tegelikult aitab mootorratas<br />
luua kohalikega kontakti,” toob Sootla välja<br />
ühe eelise, miks minna maailmaga tutvuma<br />
just tsikliga. tt<br />
Pikalt kaalutud kohvrivalik langes tuuletunnelis testitud Verni<br />
alumiiniumkohvrite kasuks.<br />
BMW eelis tsikli suur reisikogemus<br />
Mootorratta valiku põhjused<br />
BMW GSid on ümber maakera enim<br />
ringe teinud kahesilindrilised<br />
mootorrattad, mis tähendab suurt<br />
nn tuuninguosade turgu ja tohutul<br />
hulgal tehnilist oskusteavet.<br />
Tänu telelever-tüüpi esivedrustusele<br />
ja madalale raskuskeskmele<br />
omab head kandevõimet (tehase<br />
seadistuses 207 kg) ja juhitavust ka<br />
maksimaalse lubatud kaalu 450 kg<br />
korral.<br />
Sobib hästi halbadel teedel sõitmiseks,<br />
piisav offroad-võimekus.<br />
Seal, kus keskmine mootorratta<br />
generaator (250–400 W) jääb hätta,<br />
võimaldab oma klassi ratastest<br />
võimsaim, 700 W generaator ära toita<br />
soojendustega jakid, käepidemesoojendused,<br />
tuled, sissepritse, aku<br />
laadimise ja rahuldada mootori<br />
tööks vajaliku voolutarbimise.<br />
Lihtne ja kerge hooldada, pikk<br />
hooldusvälp (iga 10 000 km järel<br />
vahehooldus ja iga 20 000 km järel<br />
põhihooldus).<br />
Peab vapralt vastu väiksematele<br />
avariidele – vähe plasti ja pole<br />
külgmisi spoilereid, mida puruks<br />
kukkuda.<br />
Hea madalpöörete väändega<br />
mootor on raske matkaratta üks<br />
paremaid omadusi.<br />
Nn cross-spoke-kodarveljed on<br />
valuvelgedest oluliselt tugevamad,<br />
võimaldades samas kasutada pikema<br />
elueaga õhukummita rehve.<br />
Töömahtu arvestades madal<br />
kütuse kulu.<br />
Piduritel väljalülitatav ABS-süsteem.<br />
Allikas: yhelteljel.ee<br />
Viimaste ettevalmistuste seas meisterdati<br />
õlipudeli hoidik, mis kinnitati<br />
alumiiniumkohvri tagaküljele.
Lisad-muudatused võrreldes<br />
tehasest tulnud tsikliga<br />
32-liitrine kütusepaak 24-liitrise<br />
asemel, et saaks tankimata läbida<br />
pikemaid vahemaid.<br />
Võimsamad esituled parema nähtavuse<br />
saavutamiseks.<br />
Parem ergonoomika – iste on tehtud<br />
laiemaks, jalatoed on viidud ette-<br />
ja allapoole, juhtrauda on tõstetud<br />
üles, et istumisasend poleks väsitav.<br />
Suurem tuuleklaas turbulentsi<br />
vähendamiseks.<br />
Tugevama vedruga tagaamort,<br />
kannatamaks välja kaht inimest ja<br />
rasket laadungit.<br />
Alumiiniumkohvrid, mis mahutavad<br />
palju ning mille mõlgid on kergesti<br />
väljalöödavad. Võrdluseks – kui<br />
plastkohver võib kukkudes kildudeks<br />
minna ja seda ei saa parandada, siis<br />
alumiinium lihtsalt väändub.<br />
Allikas: Margus Sootla<br />
Kasvav<br />
reisiärevus viis<br />
remondini<br />
Mootorratta remontimine ja<br />
kohendamine enne ärasõitu oli<br />
Margus Sootla sõnul ajendatud<br />
rohkem reisieelsest ärevusest<br />
ja paranoiast. “Sellest on pigem<br />
kasu – potentsiaalsete veaallikate<br />
kõrvaldamisele lisaks saab ka<br />
oma ratast tehniliselt rohkem<br />
tundma õppida, mis sellise<br />
mastaabiga matkal kulub igati<br />
marjaks ära,” kinnitas ta.<br />
Üks osa tsikli kohendamisest<br />
oli ka uue sportsummuti paigaldamine.<br />
“Rohelise mõtteviisiga inimestena oli<br />
meil häiriv mõelda, et suundume nii<br />
pikale matkale rattal, millel pole katalüüsmuundurit<br />
ja mis paiskab seetõttu<br />
õhku rohkem heitgaase,” selgitas Sootla.<br />
Boonusena osutus uus summuti BMW<br />
originaaliga kõrvutades 8 kg kergemaks,<br />
mis lubas varasema seadistusega võrreldes<br />
samavõrra enam kraami tsikli peale<br />
laduda.<br />
Ka valmistas ta esiporilaua pikenduse,<br />
tänu millele jääb mootori esiosa läbi<br />
mudamülgaste sõites palju puhtamaks.<br />
“Arvestades sellega, et matkal peseme<br />
ratast väga harva, on see suur eelis,”<br />
kinnitas Sootla.<br />
Eelise andis ka 24-liitrise kütusepaagi<br />
ümberseadistamine, mis lubab tankida<br />
sinna rohkem bensiini. Kaheksa lisaliitrit<br />
annab tema ütlusel autonoomsust<br />
üle 500 km, väga säästlikult sõites ligi<br />
700 km.<br />
Kümne aasta jooksul on nende tsikkel<br />
läbinud üle 80 000 km, ent ükski asi pole<br />
katki ega rikki läinud – kui mitte silmas<br />
pidada lambipirnide vahetust.<br />
Indrek Kald<br />
Selline oli mootorratta<br />
reisikorda<br />
seadmise olukord<br />
tänavu märtsis.<br />
moto<br />
Iridiumi telefoni komplektis oli mitmeid<br />
erineva standardiga laadimisadaptereid.<br />
nr 9 • november 2008 77<br />
mootor<br />
Ümberilmareisijaid<br />
jälgib mitu satelliiti<br />
Piltlikult öeldes jälgib motomatkale<br />
läinud perekonda mitu satelliiti, sest oma<br />
reisil kasutavad nad nii GPSi kui ka Iridiumi<br />
satelliittelefoni.<br />
Iridum on ainus satelliitsidesüsteem, mis<br />
tagab levi pea kõikjal, isegi poolustel. See<br />
koosneb Maast 780 km kõrgusel tiirlevast<br />
66 satelliidist. Iga neli meetrit kõrge satelliit<br />
projitseerib kosmosest Maa pinnale 48 kiirt,<br />
mida võib käsitleda levialana. Üks kiir on<br />
600 km lai. Kõneleja viibib kümmekond<br />
minutit ühe satelliidi poolt n-ö nähtavas<br />
alas, kuni ülesanne antakse üle järgmisele<br />
satelliidile.<br />
Margus Sootla nimetab satelliittelefoni<br />
lisakindlustuseks. “Kui midagi juhtub väljaspool<br />
GSMi leviala, saab abi kutsuda. Praktika<br />
on näidanud, et GSM levib nn kolmandas<br />
maailmas suurlinnadest väljas lünklikult.<br />
Kuid just neis kohtades kavatsemegi suurema<br />
osa ajast viibida,” selgitab ta.<br />
Lisaks võeti reisile kaasa Garmini GPS,<br />
kuigi Sootla peab end vana kooli navigaatoriks.<br />
“Meie jaoks ei asenda kahetolline<br />
ekraan 30tollist detailset paberkaarti.<br />
Pealegi on Worldmapi digikaardi detailsus<br />
suhteliselt nigel – märgitud on vaid põhiasulad,<br />
peateed ja mõned kõrvalteed, terve<br />
maailm on vaid 200megabaidisele kaardile<br />
kokku surutud,” põhjendab ta.<br />
Nii jääb GPS pigem analüüsivaks tööriistaks,<br />
mida paberkaartidega vajadusel<br />
kombineerida ja mille abil teekonda elektrooniliselt<br />
kaardistada.<br />
Indrek Kald
mootor<br />
lennundus<br />
747 –<br />
maailma kuulsaim lennuk<br />
Aastakümneid maailma<br />
suurimaks reisilennukiks<br />
olnud Boeing 747 iseloomustamiseks<br />
sobib ainult<br />
üks sõna: legendaarne. Ligi<br />
40aastase ajaloo vältel sai<br />
see lennuk kuulsamaks kui<br />
ükski teine.<br />
Tekst Ats Valdsalu<br />
Fotod Boeing, Wikipedia<br />
Pärast valmimist 1960ndate lõpus<br />
oli 747 maailma suurim reisilennuk<br />
ning jäi selleks, kuni mullu sügisel<br />
alustas liinilende Airbus A380.<br />
Tiivaulatuse ja üldkõrguse osas jääb<br />
lennukeist suurimaks küll Hughes H-4<br />
Hercules, mida hakati tootma juba 1947,<br />
kuid tegu oli siiski eksperimentaallennukiga.<br />
Samamoodi on üldpikkuses võitja venelaste<br />
78<br />
Antonov An-225, kuid sedagi saab pigem<br />
pidada eksperimentaallennukiks, mille kaks<br />
valminud eksemplari toodeti Nõukogude<br />
kosmosesüstiku Buran vedamiseks.<br />
Mõlemat eespool mainitud lennukit<br />
ületab aga 747 oma leviku, pika tootmisvahemiku<br />
ning kuulsusega. Kui küsida mõne<br />
lennukivõõra inimese käest, mis lennukeid<br />
ta teab, siis üldjuhul on vastuseks Boeing<br />
747, või vähemalt see lennuk, millega reisib<br />
USA president (suurel pildil). Ehk siis sama<br />
747.<br />
Kuna kaubaruumi<br />
uks pidi olema<br />
kohas, kus tavaliselt<br />
asus kokpit, tõsteti<br />
kokpit ülejäänud kere<br />
kohale. Sellest on saanud<br />
747 üks kõige paremini<br />
äratuntavamaid jooni.<br />
Tingimused 747 loomiseks olid enam<br />
kui ideaalsed: Teise ilmasõja järel tekkinud<br />
majanduse kasv, odava kütuse ja toor ainete<br />
juurdevool ning pidevalt kasvav turg olid kui<br />
värske vesi lennukitootjate veskile.<br />
Lennuki – mida tänapäeval teame kui<br />
Boeing 747 – algust võib lugeda aastast<br />
1963, kui USA õhujõud vajasid uut ning senisest<br />
suuremat transpordilennukit. Aprillis<br />
1964 kuulutati välja projekt selle arendamiseks,<br />
konkursist said edasi kolm tootjat.<br />
Tingimustele vastava lennuki väljatöötamist<br />
alustasid Boeing, Douglas ja Lockheed.<br />
Jämedalt võttes pidi lennuk olema kaks ja<br />
pool korda suurem kui varasem Boeing 707,<br />
võimaldama eest ja tagant kauba pealelaadimist<br />
ning selle minimaalne lennuulatus pidi<br />
küündima 9300 km lähedale.<br />
Kuna kaubaruumi esimene uks pidi<br />
olema samas kohas, kus tavaliselt asus<br />
kokpit, jõuti välja lahenduseni, et kokpit<br />
tõstetakse ülejäänud kere kohale. Sellest<br />
praktilisel kaalutlustel tehtud disainist on<br />
saanud tänapäevaks 747 üks kõige paremini<br />
äratuntavaid jooni.
Lennujuhtimiskeskus: “TWA 2341, müra vähendamiseks<br />
pöörake 45 kraadi paremale.”<br />
TWA 2341: “Keskus, me oleme 35 000 [10,6 km] jala<br />
kõrgusel, kui palju müra me siin ikka tekitame.”<br />
Lennujuhtimiskeskus: “Kas te olete kunagi kuulnud,<br />
mida häält teeb 747 siis, kui ta põrkab kokku 727ga?”<br />
Kuigi sõjaväe konkursi võitis Douglas<br />
oma lennukiga C5 Galaxy, ei peatanud<br />
Boeing 747 arendust. Nimelt tegi lennukitootjaga<br />
väga tihedaid sidemeid omanud<br />
lennu firma Pan Am ettepaneku kaubalennukist<br />
suure reisilennuki arendamiseks.<br />
Ühtlasi nägid nii lennukitootjad kui ka<br />
lennufirmad võimalust suurte lennukite kasutusevõtuga<br />
leevendada pidevast reisijate<br />
juurdevoolust tekkinud õhu küllastumist.<br />
Seetõttu oli 747 ka esimene lennuk maailmas,<br />
mis arendati välja just lennufirmade<br />
nõudmisi ja soovitusi arvesse võttes. Lisaks<br />
kasutas Boeing ära algse kaubalennuki arendamisel<br />
saadud kogemusi ja valmistas samal<br />
ajal ette ka kaubaversiooni, mis reisijate<br />
vähenemise korral tagaks siiski ka alternatiivse<br />
tuluallika lennukite müümisel.<br />
Kuigi esmane versioon lennukist pidi<br />
tulema kahekorruseline, otsustati suurema<br />
kaubaruumi ja kergema evakuatsiooni<br />
tarbeks siiski ühe suure ja laia kere kasuks.<br />
Eestlaetava kaubaruumi säilimiseks jäeti<br />
kokpit samasse kohta ning sellest tekkis<br />
lennukile iseloomulik küür.<br />
Ohutuse huvides kasutati palju topeltsüsteeme,<br />
nii tehti keretugevdused sellised,<br />
et ühe tugevduse purunemine ei seaks ohtu<br />
tervet lennukit. Näiteks tuli 1989. aastal<br />
United Airlinesi lennukil eest ühe kaubaruumi<br />
luuk, rebides välja suure tüki lennuki<br />
küljest. Lennuk suutis omal jõul maanduda,<br />
hukkunuid oli üheksa.<br />
Topelt on ka lennuki hüdraulilised<br />
süsteemid ja telik. Et oma aja kohta erakordselt<br />
suur lennuk saaks olemasolevatel<br />
lennuväljadel ohutult opereerida, kasutati<br />
allapöörduvaid tiivaklappe eespool ja<br />
kolme osalist tagumist poolt. See vähendas<br />
maandumiskiirust piisavalt, et 747 võiks<br />
maanduda sama suurtele lennuväljadele kui<br />
temast kordi väiksem 707.<br />
Lennuki tootmiseks tuli rajada ka täiesti<br />
uus tehas, mis sai endale asukohaks Everetti<br />
Washingtoni osariigis. Tegu on siiani mahult<br />
maailma suurima hoonega, selle pindala on<br />
390 000 m². Tehase ehitust alustati juunis<br />
1966 ning hoone polnud veel valmiski, kui<br />
juba sees pandi kokku esimene 747 elusuurune<br />
makett.<br />
lennundus<br />
Vana 747 kolme piloodi töökoht enam<br />
kui tuhande nupu ja tulukesega.<br />
Uue 747 kokpit mahutab kaks pilooti.<br />
Tehase ja 747 arendamiseks võeti laenu<br />
rohkem, kui oli Boeingu turuväärtus tol ajal.<br />
Põhimõtteliselt sõltus 747 edust terve firma<br />
edasine saatus ning põrumise korral oleks<br />
terve firma pankrotti läinud.<br />
9. veebruaril 1969 tegi Boeing 747 esmalennu,<br />
detsembris tunnistas USA föderaalne<br />
lennuamet 747 teenistuskõlblikuks. Kuigi<br />
kogu lennuki valmimine võttis rekordiliselt<br />
vähe aega – tavapärase kaheksa aasta asemel<br />
saadi lennuk valmis nelja aastaga – ei tinginud<br />
kiirustamine ühtegi olulist viga.<br />
Lennuki käikuandmine läks üsna sujuvalt.<br />
747 loomisel osalenud meeskond sai<br />
oma suure motivatsiooni ja erakordselt<br />
kiire töö eest hüüdnime The Incredibles<br />
(Uskumatud).<br />
Boeing 747 on läbinud mitmeid muudatusi,<br />
millest olulisim on teise korruse küüru<br />
pikendamine – mudelil 747-300. Nii oli<br />
võimalik paigaldada lennukisse rohkem<br />
istmeid ja muuta see kasumlikumaks.<br />
Teine oluline uuendus toimus mudeli<br />
747-400 turuletoomisel, kui kaotati ümberehitatud<br />
kokpitist kolmas piloodikoht ning<br />
nr 9 • november 2008 79<br />
mootor
mootor<br />
80<br />
lennundus<br />
Boeing 747 transpordiversiooni lõppviimistlus.<br />
muudeti see sarnasemaks Boeingu viimase<br />
mudeliga 777. Lisaks paigaldati lennuki tiiva<br />
otstesse püstised tipud, mis suurendasid<br />
lennuulatust 3,5%.<br />
Alates aastast 1989 kuni tänini on küll<br />
peetud mitmeid plaane lennuki edasiarendamiseks,<br />
kuid need on jäänud pidama<br />
ebapiisava klientide huvi ja raha taha. 2005<br />
kuulutas Boeing, et järgmine versioon 747-st<br />
tuleb indeksiga 8 – seega kasutatakse lennuki<br />
moderniseerimisel vahepeal 787 ning 777<br />
arendamisel saadud kogemusi.<br />
Kõige kuulsamad 747-d on kahtlemata<br />
VC-25A-d sabanumbritega 28 000 ja 29 000.<br />
Neid lennukeid on kaks, kuid tuntud on nad<br />
ühise nime Air Force One järgi. Mõlemad<br />
lennukid baseeruvad mudelil 747-200B, kuid<br />
on läbinud hulganisti muudatusi. Kõiki neid<br />
ei avaldata, kuni lennuk on USA presidendi<br />
teenistuses, kuid teadaolevalt on lennuk võimeline<br />
õhus tankima ning sellest tingitult<br />
on selle ninal väike kühm.<br />
Veel on presidendi lennukis üle kahe korra<br />
rohkem juhtmeid ja varjestust, et tuumaplahvatusel<br />
tekkiv elektromagneetiline<br />
laine seadmeid rivist välja ei lööks. Samuti<br />
on olemas vastumeetmed raketirünnaku<br />
puhuks.<br />
Lennuki pardal on lisaks kahele köögile,<br />
koosolekuruumidele ja presidendi kontorile<br />
ka väike arstikabinet koos operatsioonilauaga.<br />
Kui Ühendriikide president George W.<br />
Bush 2006. aastal Eestit külastas, lendas<br />
ta siia Air Force One’iga, mille sabanumber<br />
on 29 000.<br />
Suurima lennukiga juhtuvad paratamatult<br />
ka suurimad õnnetused. Tänini on<br />
kõige ohvriterohkem neist märtsis 1977<br />
Uus Boeing 747-8 jõuab teenistusse 2009. aastal.<br />
toimunud õnnetus, kus tihedas udus põrkasid<br />
Tenerife lennujaamas kokku kaks 747-t,<br />
hukkunuid oli 583.<br />
Septembris 1983 juhtus üks segasemaid<br />
õnnetusi, kui Korean Air Linesi lend 007 kaldus<br />
kursilt kõrvale ning sisenes Nõu kogude<br />
Liidu õhuruumi, venelased lasid hiidlennuki<br />
Sahhalini saare lähedal alla. Hukkus<br />
269 inimest. Nõukogude Liidu toonaste<br />
väidete kohaselt arvasid nad, et tegu pole<br />
tsiviillennukiga, vaid selleks maskeeritud<br />
luurelennukiga. tt
Austatud logistika<br />
valdkonna otsustaja!<br />
Ma ei pea Sulle rääkima olukorrast Eesti majanduses või logistikaturul. Sa tead seda ise minust<br />
paremini. Kellel läheb hästi, kellel mitte. Kes laieneb, kes tõmbab rihma koomale.<br />
Küll aga tahan ma Sinuga jagada infot üht uue uudistekanali kohta, millega 19 aastat uudiseid<br />
edastanud ja selle ajaga Eesti otsustajate lemmikkanaliks saanud <strong>Äripäev</strong> peatselt alustab.<br />
Me usume, et edukad saavad olla vaid need, kellel on kõige värskem informatsioon. Ehkki Eestis<br />
on terve hulk logistikateemalisi veebilehekülgi, ei paku ükski neist värskeid ega originaalseid<br />
uudiseid. Just sellepärast tegime uue logistikateemalise veebi www.logistikauudised.net, mis<br />
on Eestis esimene temaatiline uudisteportaal.<br />
Miks peaks seda külastama? Sest logistikauudised.<br />
net (toonitan: .net-lõpuga) on selline lehekülg, mis<br />
on mõeldud just Sulle, logistikavaldkonna otsustaja.<br />
Seal kirjutatakse sellest, mis on huvitav ja aktuaalne<br />
maantee-, mere- ja lennutranspordis, kulleri- ja<br />
laoteenuste turul, logistikas kasutatavas tehnikas,<br />
tollinduses ning seadusandluses. Samuti hoiame<br />
silma peal võtmeisikute liikumisel ja ettevõtete<br />
majandustulemustel.<br />
Kindlasti on uudistelehekülg veidi ka Sinu nägu, sest<br />
internet annab unikaalse võimaluse väga vahetuks<br />
suhtluseks lugejaga. Kutsun Sind koostööle, jagama<br />
infot, mõtteid ja kommentaare, et seda külge veel<br />
paremini teha, kajastame uudiseid, millega peab<br />
õigete otsuste tegemiseks kursis olema ning mis<br />
on kahtlemata ka huvitavad.<br />
Häid lugemiselamusi veebis<br />
logistikauudised.net!<br />
Meelis Mandel,<br />
<strong>Äripäev</strong>a peatoimetaja
nupp nokib<br />
Lehelt thinkgeek.com<br />
kogus Indrek Kald.<br />
Trummipluus päästab<br />
trummari hädast<br />
Enam pole hullu, kui trummar kontserdile<br />
minnes pulgad maha unustab, sest kui tal<br />
on seljas õige pluus, ei ole trummikomplekti<br />
enam vajagi. Nimelt võib mõnesaja krooniga<br />
osta T-särgi, mille rinnale joonistatud pilti<br />
tagudes kostab päris trummiheli. Särgil<br />
olevas komplektis on näha seitset erinevat<br />
trummi, täpselt nii palju saab sealt välja<br />
võluda ka erinevaid hääli.<br />
Tõsi, selleks on särgi alla salataskusse<br />
peidetud pisike kõlar ja neli väikest patareid.<br />
Pesumasinasse pistmise eel tuleb särgilt<br />
eemaldada nii trummipilt kui ka kõlarpatareid.<br />
Hind 500 krooni.<br />
Treenige oma kala<br />
tippsportlaseks<br />
Olete ikka veel Pekingi olümpiamängude<br />
mõju all? No õpetage siis ka oma kala palli<br />
väravasse lööma, slaalomit sõitma (st ujuma)<br />
või korvpalli mängima! Sellist võimalust pakub<br />
kalade treenimiseks mõeldud komplekt,<br />
mis sisaldab mitut erinevat vahendit.<br />
Kokku võib nende abil kalale õpetada<br />
selgeks üle kümne triki. Seejuures sobivad<br />
need vahendid nii mõnesentimeetristele<br />
kui ka 15 cm pikkustele kaladele. Komplekti<br />
kuuluvad tutvustav DVD ja juhend enam kui<br />
saja fotoga.<br />
82<br />
Hind 275<br />
krooni<br />
Hind 375 krooni<br />
Käekella peidetud salainfo<br />
Moodsa aja spiooni jälitajaid ei pruugi huvi<br />
tunda mitte niivõrd tema sülearvuti kui…<br />
kella vastu tema randmel. Nimelt<br />
võib uudset käekella kasutada<br />
mälupulgana ja salvestada<br />
sinna näiteks laule, fotosid,<br />
töödokumente jms. Kell mahuga<br />
kaks või neli gigabaiti<br />
ühendatakse arvuti USBpessa<br />
komplekti kuuluva<br />
kaabliga. 43grammine kell<br />
töötab nii Windowsi, Linuxi<br />
kui ka Maci operatsioonisüsteemidega.<br />
Hind 375–500 krooni<br />
Digipann<br />
arvutinohikust<br />
kokale<br />
Tõelise arvutinohiku kööki – kui tal see<br />
üldse on – peaks kuuluma ka digitaalne<br />
pann. Täpsemalt pole digitaalne mitte pann,<br />
vaid selle küljes olev termomeeter. Nii saate<br />
praadides kohe teada, milline kuumus pannil<br />
valitseb. 20sentimeetrise läbimõõduga<br />
panni käepideme sees asuv termomeetri<br />
ekraan näitab temperatuuri nii Celsiuse kui<br />
ka Fahrenheiti järgi. Seda saab kasutada<br />
gaasi-, elektri- ja induktsioonpliitidel.<br />
Hind 625 krooni<br />
Saada kaasliiklejale autonaeratus<br />
Moodne liikleja ei täna kaasautojuhti abi<br />
eest mitte tulede vilgutamisega, vaid saadab<br />
talle tagaaknalt naeratuse. Või vabanduse, kui<br />
ta mööda sõites liialt ohtliku manöövri tegi ning<br />
teist liiklejat sellega häiris. Auto tagaaknale<br />
kinnitatav LED-tuledega nägu võib naeratada<br />
ja silma pilgutada, ent edastada teksti kujul ka<br />
tänusõnad või vabandused. Käskluse selleks annab<br />
juht, kuna ümmargune viienupuline pult on<br />
iminapaga kinnitatud auto esiklaasi külge.<br />
Kaamera sportlase randmele<br />
Kes soovib jooksutrennis, suusamaratonil,<br />
mägironimist harrastades või sukeldudes<br />
huvitavaid hetki jäädvustada, võib osta<br />
veekindla käekell-kaamera. Just aktiivse<br />
puhkuse huvilistele suunatud toode<br />
sisaldab kolmemegapikslist kaamerat,<br />
mis lisaks pildistamisele võimaldab ka<br />
filmida. 2 GB suurusele SD-mälukaardile<br />
mahub ligi tund videot.<br />
Hind 1500 krooni<br />
Retrostiilis kõnetoru<br />
vanaemale<br />
Kui teie vanaema ei harju kuidagi mobiili<br />
kasutama, kinkige talle telefoni juurde käiv<br />
massiivne retrostiilis kõnetoru. Aga<br />
sama lahe on küllap ka ise linnas<br />
ringi jalutada ning rääkida vanaaegsesse<br />
kõnetorusse, kusjuures<br />
tegelikult on mobiiltelefon peidetud<br />
teil hoopis taskupõhja. Ühendus nende<br />
kahe seadme vahel toimub bluetooth’i<br />
kaudu. Kõnele vastamiseks on toru allosas<br />
hõbedane nupp.<br />
Hind 375 krooni