pdf-failina-leht-aripaev

ContiVikingContact 5

Katsumusteks valmis!

Treenitud turvalisuseks...

www.continental-tyres.com

nr 9 november 2008

NOVEMBER 2008

Gentelma Date of

publication

in 2009

Booking adspace and

submitting ads for artwork

till 17.00

Deadline for submitting

readymaid ad

till 14.00

30 Jan 5 Jan 16 Jan

25 Feb 2 Feb 13 Feb

27 March 2 March 13 March

24 Apr 1 Apr 9 Apr

29 May 4 May 15 May

19 Jun 25 May 5 Jun

28 Aug 31 Jul 14 Aug

25 Sept 31 Aug 11 Sept

30 Oct 5 Oct 16 Oct

27 Nov 2 Nov 13 Nov

18 Dec 23 Nov 4 Dec

Circulation

24 24 000 000

sisu

november 2008

6-12

Veiko Sepp

PERSOON

6–12 Veiko Sepp – uudishimulik ka sunnita

TEHNIKA

12–22 Uudised ja uudistooted

23 Kolumn – Henrik Aavik

24–27 Universaalpultide test

28–29 Kodumasinat ostes varu aega

30 Üle piiri pääseb CE-märkega seade

33 Andmekadu väldib turvaline mälupulk

34–36 DVD-le mahub ka Full HD video

38–39 Valgus võib normaalne vaid näida

42–43 Pildistav telefon ei hukutanud

tavakaamerat

44–45 Photokina muutis Kölni fotomekaks

46–47 Tehisintellekt Korea moodi

48 Tulevikumuuseum luuakse Eestis

50–51 Tulevikulootus energiakompotis

52–53 Õhksoojuspumba tasuvust näitab talv

54–56 Geniaalseimad eksperimendid

MOOTOR

58–59 Autouudised

60–66 Linnade kuningad

67 Kolumn – Ardo Kalda

68–69 Sõitev auto 5000 krooniga

68–69 Reis automajaga – ei iial enam telgiga

70–71 Vanade masinate ja sõidukite puhkepaik

72–73 Ringrajal standardklassid teistest üle

74–77 Miljoni krooni eest tsikliga ümber ilma

78–80 747 – maailma kuulsaim lennuk

82 Nupp nokib

Toimetaja

Indrek Kald, tel 667 0193, e-post indrek.kald@aripaev.ee

Makett ja kujundus Sverre Lasn

Fotograaf Indrek Susi

Keeletoimetaja Sven Saun

Reklaami projektijuht Reio Orasmäe

tel 667 0065, e-post reio.orasmae@aripaev.ee;

ftp.aripaev.ee/incoming/Rekl

trükk AS Kroonpress

väljaandja AS Äripäev

peatoimetaja Meelis Mandel

Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn

tel: (372) 667 0111, (372) 667 0222

faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165

e-post aripaev@aripaev.ee

www.aripaev.ee

Reklaamiosakond

e-post reklaam@aripaev.ee

tel: (372) 667 0105

faks: (372) 667 0200

Toimetus

e-post aripaev@aripaev.ee

tel: (372) 667 0111

faks: (372) 667 0265

korrespondent Tartus:

Väinu Rozental

vainu.rozental@aripaev.ee

Tellimine ja levi

e-post register@aripaev.ee

tel: (372) 667 0099

faks: (372) 667 0300

Tellimishind 12 kuuks 3062 kr

Tellimine internetis

www.aripaev.ee/tellimine

Esimesed

sammud

kokkuhoiu

teel

Olge te ettevõtja,

firmajuhi, tavatöötaja

või eraisiku rollis, rasked

ajad majanduses sunnivad

kokkuhoiule mõtlema kõiki.

Kindlasti on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

üks valdkond, mis seda

säästuvõimalust pakub.

Just seadmete ning lahenduse

targa kasutamisega.

Annan mõned soovitused.

Kaaluge tasulise tarkvara

vahetamist vabavara

vastu, vähemalt osaliseltki.

Tavalise kontoripaketi

kõrval võib tasuta saada

ka palju spetsiifilisemaid

rakendusi. Ja

need pole halvemad

tasulistest variantidest,

küsimus on pigem

kasutaja harjumuses.

Kui just on vaja

midagi printida, eelistage

võimaluse korral

kahepoolset trükki.

Mobiiliga kolleegidega

rääkides või SMSe

vahetades kasutage –

kui võimalik – firmasiseseid

lühinumbreid.

Need kolm soovitust

tun duvad ehk pisiasjad,

ent kuskilt

peab ju kokku hoid

alguse saama.

Indrek Kald

Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse

korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta.

Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud

artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel,

majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal)

on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende

reprodutsee rimine, levitamine ning edastamine mis

tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta

keelatud.

Kaebuste korral väljaande sisu kohta võite pöörduda

Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel (372) 646 3363.

autorid

Siim Sepp

E-ajakirja novaator.ee toimetaja

Siim Sepp tutvustab geniaalsemaid

eksperimente läbi aegade.

Ats Valdsalu

Meile varem nii ITst kui lennundusest

kirjutanud Ats Valdsalu

kirjeldab seekord kunagise maailma

suurima reisilennuki Boeing 747 loomist.

Ise on ta sellega lennanud vaid

simulaatoril.

Annika Klemets

Tehnikakaupade uuringu juht

firmas GfK Annika Klemets analüüsib

Eesti kodumasinate turgu.

Kaupo Kikkas

Fotograaf Kaupo Kikkas selgitab

fotograafias viimastel aastatel toimunud

muudatusi ning tutvustab ka

uusi suundi.

Ardo Kalda

Portaali motors24.ee peatoimetaja

Ardo Kalda testib väikeautosid,

soovitab eksklusiivautosid ning tutvustab

vanu masinaid ja sõidukeid.

Heigo Ensling

Elion Esinduse demokeskuse

tehnikajuht Heigo Ensling testis

universaalseid pulte ja annab nõu

koduvideo arvutisse saamise teemal.

Viljar Sepp

Harrastusfotograaf Viljar Sepp

jätkab nõuannetesarja artikliga

valguse kasutamisest pildistamisel.

Erik Puura

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi

direktor Erik Puura annab

nõu õhksoojuspumba paigutamiseks

koju.

��

Persoon

Ühest küljest eeldab tema amet tehnikauudistega

kursis olekut. “Tööga käib

kaasas vabadus vahetada telefoni nii

tihti, kui just vajadust on. Ent lisaks sellele,

et teen mobiiliga tööasju, tunnen ma huvi

mobiilse muusika ja mobiil-TV vastu,” lisab

ta. Uued mobiiliteenused Põhjamaades ja

Balti riikides ongi olnud Ericssonis üks Sepa

vastutusalasid.

“Kui küsida inimestelt, mis on kolm asja,

millega kodust välja minnakse, siis on need

võtmed, rahakott ja mobiil,” väidab Sepp.

“Müstiline, kuidas mõne asjaga nii ära harjutakse,”

lisab ta.

Mobiil ei tähenda enam ainult telefoni,

näiteks toob Sepp käekella, millega saab

tele foni juhtida, sealt sõnumeid lugeda,

mobiilis muusikapalasid vahetada jms. Ise

kasutas ta seda lühikest aega, sest eelistab

kirgliku purjetajana kompassiga Tissot’

kella, mis näitab ka õhurõhku. “Teinekord

on väga abiks teada, milline on õhurõhk ja

mis suunas on trend. Rääkimata kompassist,

mis võib väga ootamatutes kohtades

aidata, olgu seenemetsas või autoga sõites,”

põhjendab ta.

Mitmeid vidinaid on tal ka kodus, näi-

Veiko Sepp –

uudishimulik

ka ilma sunnita

“Uudishimu ei saa ametikirjeldusse sisse kirjutada, ent

huvi uute IT-vidinate vastu on mul küll,” ütleb Ericssoni

Eesti esindust juhtiv Veiko Sepp (42).

Tekst Indrek Kald Fotod Indrek Susi, Erik Prozes

Tööga käib Veiko

Sepal kaasas

vaba dus vahetada

mobiili nii tihti, kui

just vajadust on.

teks mängukonsoolist meediakeskus Sony

PlayStation 3. Sepa kinnitusel on PlayStation 3

teda positiivselt üllatanud, sest suudab üle

võrgu pilte jagada, videot näidata, laadida

faile alla jms. “Teinekord on uute teenustega

nii, et kui ise aru ei saa, siis lapsed seletavad

ära,” märgib ta.

Samuti tunneb ta end koduselt Macimaailmas.

“Mingis mõttes olen ajast ees

olnud. Kui tütrele esimese arvuti muretsesin,

oli see Mac. Tegutsesin sellega siis ka

ise väga palju,” sõnab ta. Tema sõnul üllatab

Mac alati positiivselt ehk teeb ära selle, mida

vaja, ning lisaks leiab kasutaja sealt veel

miskit. “See on asi, millest kõigil on palju

õppida. Mõne asja proovid ära ja kehitad

õlgu, teine aga hakkab üllatavalt hästi sinu

elu täiendama,” selgitab Sepp.

Kõigi nende vidinate puhul on muidugi

eraldi küsimus, kui palju erinevaid seadmeid

tasub kaasas tassida. “Ühest küljest Apple’i

iPod näitab, et üks hea seade on ka omaette

nišš. Teisalt on mitu seadet ühes ka hea, vaja

on vähem laadijaid,” põhjendab ta.

Huvi tehnikavaldkonna vastu on tal pärit

lapsepõlvest, sest Sepa isa töötas side alal

ning emagi telegraafis. Nii pole imestada, et

Veiko Sepp Forte

nime kandva

X41-klassi jahi

pardal, mille tiimis

ta regulaarselt

võistleb.

nr 9 • november 2008 7

persoon

Persoon

Veiko Sepp näitab Ericssoni osalusega Tartu Telefonivabrikus enne Teist ilmasõda toodetud telefone.

Saaremaa Ühisgümnaasiumis lõpetas Sepp

just matemaatika-füüsika eriklassi. “Kuigi

kõiki valemeid, mida eriklassis õpetati,

pole elus vaja läinud, arendas nende ainete

õppimine mõtlemist,” on ta aastaid tagasi

Äripäevale öelnud.

Klassivend Alar Valt, Ookeani Konteinervedude

OÜ juhataja, kinnitab, et matemaatika-füüsika

süvaõpe sobis Sepale väga, sest

ta oli juba koolis suur tehnikahuviline. “Kas

Veiko tollal just ise raadioid ehitas, aga kooli

raadioruumis askeldas küll,” lisab ta.

1980ndate teises pooles õppis Sepp tehnikaülikoolis

elektroonikainseneriks. “Üks

valik olnuks ka majandus, ent elektroonika –

telekommunikatsiooni toona ei õpetatud –

oli üsna lai mõiste,” põhjendab Sepp. “Elektroonika

on pea igas asjas olemas, küll väiksem

ja rohkem programmeeritav. Hea on

ju teada, kuidas miski töötab. Ja kui mingi

asi ei tööta, kontrolli esmalt toidet,” lisab ta

muigel sui tehnikahuviliste käibetõe.

Ülikooli diplomitöö arvutijuhitavate ehk

digitaalsete vahendusjaamade ühendamisest

vanasse analoogvõrku kirjutas ta 1991.

aastal Ericssoni Soome esinduses praktikal

olles. Ja kuigi enda tulevikku nägi Sepp inse-

nerina, sattus ta hoopis müügi peale. Nimelt

aitas ta Helsingis veedetud kuude jooksul

panna aluse Eestis Ericssoni vahendusjaamade

ja ärisidelahenduste müügile.

“Alguses oli tunne nagu kingamüüjal

Aafrikas. Kellelgi ei olnud kingi jalas,

optimistid ütlesid, et mõõtmatu turg,

pessimistid küsisid, millised on inimeste

tarbimisharjumused,” on ta telefonijaamade

müügi algust firmas Baltimore meenutanud

kaheksa aastat tagasi Eesti Päevalehele antud

intervjuus.

Sepa juhitud ettevõttest kasvas mõne

Oma töölaud on

Sepal lisaks

Tallinnale Riias,

Vilniuses ning Rootsiski,

sest ta kuulub Ericssoni

Põhja- ja Baltimaade

üksuse juhatusse.

aastaga välja Ericsson Eesti AS ning temast

sai 29aastasena rahvusvahelise kontserni

esinduse esimene peadirektor. Toona oli

neil Eestis veidi üle 30 töötaja, nüüd saja

võrra rohkem.

Mullu juunis lisandus Sepa ülesannete

hulka ka Ericssoni Läti-Leedu esinduste

juhtimine. Seepärast ongi ta visiitkaart

kahepoolse trükiga, ühel küljel Eesti ning

teisel Läti ja Leedu kontaktandmed.

Oma töölaud on Sepal lisaks Tallinnale

Riias, Vilniuses ning Rootsiski, sest ta

kuulub ka Ericssoni Põhja- ja Baltimaade

üksuse juhatusse. Sellest tingituna on Sepp

paar päeva nädalas Eestist ära. Ise nimetab

ta pidevat reisimist harjumuspäraseks

rütmiks, mille all ei kannata ei pere ega

harrastused.

Sepa sõnul on rahvusvaheline kontsern

huvitav töökoht, kuna piiri ette ei tule. Kui

tahad tegeleda muu valdkonnaga, leiad

selle firma seest. Või tahad süveneda mingisse

teenusesse sügavuti või hoopis liikuda

paariks aastaks teisele turule tööle – kõik

on võimalik. “See on ka põhjus, miks ühes

firmas töötamine pole midagi imelikku,

sest leiad oma arengu järgmise faasi kergesti

persoon

üles,” selgitab juba mitmeteistkümnendat

aastat Ericssoni palgal olev mees.

Ise ettevõtjaks hakkamise kohta kostab

Sepp, et Ericssoniski on palju võimalusi end

arendada. “Eraettevõtluses on globaalset

mastaapi palju keerulisem tekitada, Ericssonis

on see olemas ja mulle meeldib siin,”

lisab ta.

Kas tehnika areng on ka reisimise vajadust

mõjutanud? “Meie valdkonnas on see

suur küsimus, kui palju virtuaalne tegevus

suudab arendada inimestevahelist kontakti,”

vastab Sepp.

Telefonikonverents on tal reisimist vähemaks

võtnud, ent samas tuleks tihedat

koostööd tehes inimestega korra kvartalis

ikka kokku saada. Läti-Leedu suunal teeb

Sepp aeg-ajalt ka videokõnesid, ent see pole

muutnud reisimise rütmi. Alati saad midagi

uut, kas siis tööõhkkonnast või planeerimatust

kohtumisest mõne kolmanda isikuga,

toob ta välja otsesuhtluse plussi.

Sepa kinnitusel on videokõned pigem

kinni inimese harjumustes, näiteks avalikus

kohas on selle tegemine ebamugav. “Vajadusel

roolid autot ühe käega ning teisega n-ö

žongleerid töövahenditega,” kirjeldab ta üht

võimalikku telefonikonverentsi.

Siiski ei pea ta end kogu aeg n-ö onlineinimeseks.

Mobiilsed seadmed on toonud

kaasa selle, et pidevalt oled ühenduses ning

ise pead leidma tasakaalu, et mitte end pidevalt

töölainel hoida. “Kui enne magama

minemist igaks juhuks postkast lahti teha,

häälestad end sellega tööle ja see pole hea.

Parem puhkad välja ja e-kirju loed hommikul,”

toob ta näite.

“Mobiilne internet on palju tööaega

säästnud, lennujaamas, rongis või bussis

on mugavam e-kirju ja dokumente lugeda

arvuti asemel telefonist,” lisab ta.

Sama juhtub tihti ka hommikuti, kui ta

heidab mobiiliga pilgu e-postkasti Pirita

teel. “Seal on aega,” naerab Sepp. “Kui liiklus

on aeglane, siis vaatad pealkirjad üle ja tööle

jõudes juba tead, mis seal ootab või ei oota,”

kirjeldab ta.

Sepp sõidab Volvoga, Rootsi autotootja

eelistamine pole tema kinnitusel küll Ericssoni

korporatiivne poliitika. Mugavuse

ja turvalisuse seiskohalt hea valik, kõlab

selgitus. Autot peab ta praktiliseks tarbeesemeks,

mis ei tohiks liialt kiiresti ära väsitada.

“Teinekord oled kaheksa tundi roolis, ent

selle järel peaks olema veel ka töövõimeline,”

põhjendab ta.

Veiko Sepp ja Ericssoni purjetamistiimi projektijuht Ola Rembe sügisel

2005 Ericssoni ümberilmajahi VO60 Tallinna-külastust korraldamas.

Veiko Sepp meeskooriga laulupeol.

Ega töö saa

hobisid segada!

Ligi veerand sajandit Tehnikaülikooli

Akadeemilises Meeskooris (TAM)

laulnud Veiko Sepp pidi tööülesannete

tõttu mullu pikaajalises hobis

pausi tegema. “Tänavu vaatasin, et kui

töö hakkab harrastust segama, oled vist

kehv orgunnimees – aeg tuleb lihtsalt

leida,” kinnitab ta. Nüüd on ta kooris

jälle rivis.

1990ndate keskel oli Veiko Sepp TAMi

50. sünnipäeva aegu koori president. “Juubelihooaeg

oli väga tihe – juubelikontserdid,

raamat, esimesed CD-plaadid –,

president ise kõike muidugi ei tee, aga

tema pani tiimi kokku ja tiim oli hea,”

meenutab lauluvend Tõnu Ojala, ajakirja

Tehnikamaailm peatoimetaja.

Sepa panust meeskooris hindab

kõrgelt ka teine lauluvend Andrus Hiiepuu,

Elisa juhatuse liige. “Ta on koori

auliige ja kuni siiani on ettevõte, mida

Veiko juhib, koori pikaajalisim toetaja,”

kirjeldab ta.

Ühel aastal ja samal päeval sündinud

sõbrad Hiiepuu ja Sepp lävisid tihedalt juba

ülikoolis, lisaks sünnipäevade kahasse

pidamisele käidi ehitusmalevas ning senini

laulavad nad koos ka TAMis. “Veiko

on suurepärane suhtleja ja eestvedaja. Ta

on hea huumorisoonega, suudab seltskonnas

alati tuju kõrgel hoida,” kirjel dab

Hiiepuu. Indrek Kald

��

persoon

Ägedaim merekogemus

ümberilmajahilt

Kirglik purjetaja Veiko Sepp peab

ägedaimaks merekogemuseks ümberilmavõistlusel

osalenud Ericssoni

jahiga Rootsist Eestisse sõitmist. “Tulime

Stockholmi saarestikust õhtul välja, sõitsime

öö läbi, tähed langesid. Kiirus kohati 23 sõlme,”

meenutab ta tunamullust sügist.

Professionaalsetele purjetajatele lisaks

sõitsid toona kaasa ka mõned Ericsson Eesti

kliendid-partnerid. “Vahepeal olimegi tekil

ainult meie, sain ka ise roolis olla. Seda, mida

siis tunned, pole võimalik kirjeldada,” ütleb

kogenud purjetaja.

“Autospordihuvilisele oleks see võrreldav

Vormel 1 roolis sõitmisega,” lisab ta. Maailma

ühel tugevamal ümberilmapurjetamisel

Volvo Ocean Race osalenud Ericssoni jahid

on Tallinna külastanud kahel korral.

Juba kümneaastaselt Kuressaares jahtklubis

käima hakanud Sepp peab oma

purjetajakarjääri suurimateks võitudeks

esikohti Muhu väina regatil ehk Eesti avamerepurjetamise

meistrivõistlustel aastail

2002 ja 2003.

Keskkoolis sõitis ta kolm korda Muhu

väina regatti ja osales Balti karikavõistlustel.

“Käisime ümber Helsingi majaka ning

nägime kaugelt linna tulesid. Mõtlesin, kas

ise ka kunagi Helsingisse jõuan,” naerab ta

1984. aastal juhtunut meenutades.

Nädal Muhu Väina regatti kuulub Sepa

suvepuhkuse kavasse senini. Kevadest sügiseni

osaleb ta jahiga Forte Tallinna lahel

ka võistluspurjetamise iganädalastes etappides,

mis tänavu õnnestus klass X41 ära

võita. Kuigi kaptenipaberid on tal olemas,

sõidab Sepp soodimehe rollis, sest Forte

kapten on Elioni juhatuse liige Jaak Jõgi,

Veiko Sepa koolivend Kuressaarest.

Jõe sõnul on Sepp valmis pidevalt uusi

oskusi ja teadmisi juurde õppima ning tegu

on hingelt meremehega. “Näiteks leiab

ta võimaluse merele minna kas või otse

lennu jaamast tööreisilt tulles,” sõnab Forte

kapten.

Kas Sepp sooviks purjetada ka ümber

ilma? “See ei ole asi, mille poole ma püüdleks

iga hinna eest. Tõenäosus on suhteliselt

suur, et midagi sellist ma oma elus ette ei

võta,” vastab Ericssoni juht. “Huvitavaid

purjetamiskogemusi tahaks küll saada:

erinevate jahtidega, maailma eri paigus,

näiteks Vahemere põnevates saarestikes,”

lisab ta. tt

Veiko Sepa kell näitab ka

õhurõhku ning on vajadusel

kompassi eest.

lemmik

TEHNIKA

Testis universaalsed

puldid

Maailma suurim

fotomess

Kuidas saame

tulevikus energiat?

nr 3 • mai 2007 13 13

uudised

KUU

TOODE

Nutitelefon navigaatoriga

Samsung tutvustas uut S60-platvormil

ja Symbiani operatsioonisüsteemil põhinevat

nutitelefoni I7110. Sellel on pildistamiskoha

koordinaatide lisamise ja suunajuhiste

andmise võimalus nii jalakäija- kui ka

autosõidurežiimis. Jalakäija navigaator on

saadaval mitme Lääne-Euroopa linna jaoks,

sh Berliin, Helsingi, London, München,

Pariis. Lisaks võimaldab FM-saatja autojuhtidel

autokõlarite kaudu häälsõidujuhiseid

vastu võtta.

Telefonil on ka viiemegapiksline automaatfookuse

ja LED-välguga kaamera,

sealhulgas naeratuse ja silmapilgutuse

tabamise funktsioonid. Uudismudelil on

ka HSDPA ja wifi tugi. Lisaks pakub telefon

mobiilse veebikasutuse hõlbustamiseks

kaheksasuunalist optilist hiirt. Symbianil

põhineva nutitelefoni turuletoomine annab

tunnistust Samsungi keskendumisest avatud

operatsioonisüsteemiga telefonidele.

Xperia –

Sony Ericssoni

esimene

Windows-mobiil

Eile EMTs müügile jõudnud Sony

Ericssoni uudismudel Xperia kasutab

esimese nende telefonina

operatsioonisüsteemi Windows Mobile

6.1. Varasemad Sony Ericssoni telefonid

töötasid firma enda loodud põhitarkvaral.

Kaarja liugklapiga nutitelefonis saab

seega kasutada arvutist tuttavate programmide

mobiilile kohandatud versioone,

nagu kontoritarkvara Office Mobile,

brauserid Opera ja Internet Explorer,

meediafailide mängija Windows Media

Player, MSN Messenger jms. Ja programme

saab sinna laadida ka ise.

Veebruaris Barcelona mobiilimessil

esmakordselt tutvustatud telefonil

on QVERTY täisklaviatuur, 512 MB

sisemälu, MicroSD kaardi pesa, 3,2 MP

kaamera, wifi ja bluetooth’i tugi, USB

port, GPS ning suure pikslite arvuga

ekraan (800×480). Xperia töötab neljal

GSMi ja kolmel 3G-sagedusel.

Xperia maksab ligi

12 000 kr.

Nagu konkureerivat iPhone’i, saab ka

Xperiat juhtida ekraanilt näpuga, lisaks ka

puutepliiatsiga. Uue Sony Ericssoni ekraani

saab kasutaja ise seadistada mitme nn

paneeli abil, nende seas on Google’i otsinguaknaga

ekraan, meediafailide mängija,

kalender, veebibrauser jms. Paneele võib

luua ka ise.

Liugklapi abil pikema teksti sisestamine

nõuab harjumist ning käsi haarab mitmel

korral ka puutepliiatsi järele, et kuvada sellega

ekraanile oma tähestik. Taustvalgusega

klaviatuuril on olemas nii Windowsi klahv,

tabulaator kui ka Enter, kuid puuduvad

nooleklahvid.

Kohati tundub uus mudel veidi aeglane.

Tähelepanelik tuleb olla ka andmesideseansside

osas, mida telefon mõne rakenduse puhul

kasutajat üllatades algatada võib. Xperia

ei suuda laua- või sülearvutit küll täiesti

asendada, kuid hädapärase kontoritöö saab

sellega siiski aetud. Telefon maksab EMTs

11 990 kr.

Uus MacBook

lõigatud ühest tükist

APPLE tõi Eestisse uudsed alumiiniumist

sülearvutid MacBookid ja LED Cinema

monitori. Nende MacBookide LED-taustvalgusega

ekraan käivitub hetkega ning

varasemast 40% suurem klaasist puuteplaat

toimib ka nupuna. Novembri alguses

Eestisse jõudnud uudismudelite hinnad algavad

vähem kui 20 000 kroonist, sest tänu

uudsele tehnoloogiale alanes arvutite tootmiskulu

ning seeläbi ka hind.

MacBookide korpus lõigatakse välja

ühest alumiiniumitükist, tänu millele on

nad õhemad, vastupidavamad ja senisest

modernsema disainiga. Arvuti uus klaasist

puute plaat toimib terves ulatuses ka

nupuna. Lisaks on tänu varasemast 40%

suuremale tööpinnale puuteplaadil oluliselt

mugavam kasutada kõiki Multi-Touchi

võimalusi. Uued MacBookid kasutavad vara-

SAMSUNGI uus sülearvuti R560 on

mõeldud arvutiga mängijate ja graafilise

disainiga tegelejate jaoks vajaliku võimsa

3D-graafika esitamiseks. 2,7 kg kaaluval

sülearvutil on nVIDIA GeForce 9600M

GT/GS graafikakaart ja terava kujutisega

15,4tolline SuperBright-ekraan.

Sisseehitatud HDMI-ühendus võimaldab

digitaalse kujutise ja helisignaalide 100%

ülekandmist HDTV-tüüpi telerisse.

Arvutil on ka Intel Core 2 Duo protsessor

ja Microsofti operatsioonisüsteem Windows

Vista. 560 kasutab uusi Inteli juhtmevaba

LAN-võrgu lahendusi. Lisaks on sel mudelil

seitse-ühes-mälukaardilugeja, mis võimaldab

andmeid digitaalsest fotoaparaadist,

MacBooki eri mudelite

hind erineb

kuni kaks korda.

Samsungi eriarvuti

graafikahuvilistele

semast viis korda kiiremat NVIDIA GeForce

9400M graafikaprotsessorit.

Uudismudelid on varustatud hetkega

käivituva LED-taustvalgustusega ekraaniga.

Elavhõbeda- ja arseenivaba ning taaskasutatavatest

materjalidest valmistatud ekraan

videokaamerast, MP3-mängijast või

pihuarvutist sülearvutisse üle kanda.

Veel on sülearvutil PCI Express-kaardi

ühendus, VGA-ühendus ja kolm USBühendust.

Kõvaketta maht on 320 GB.

uudised

kasutab eelkäijaga võrreldes 30% vähem

energiat.

160 GB suuruse kõvakettaga MacBook

maksab 19 690 kr, 250 GB kettamahuga

mudel 24 799 kr. MacBook Pro hind jääb

30 000–37 000 kr vahele.

Objektiivitootjad uuendavad

püsivara ühiselt

Fotofirmad Olympus, Panasonic ja Sigma

lõid ühise internetipõhise objektiivide püsivara

uuendusteenuse. Juba kuu aega saab

süsteemi Four Thirds kuuluvate objektiivide

püsivara uuendada isegi juhul, kui kaamera

ja objektiiv pärinevad eri tootjatelt.

Tegu on fotovarustuse tootjate esimese

sellise kokkuleppega. Süsteem toimib lihtsalt:

esmalt tuleb objektiiv kaamerale kinnitada

ja kaamera arvutiga ühendada ning seejärel

saab internetist objektiivile uusima püsivara

laadida. Varem tuli püsivara uuendamiseks

kasutada sama tootja kaamerat ja objektiivi –

näiteks Olympuse objektiivi koos Olympuse

kaameraga.

Uus süsteem võimaldab näiteks Panasonicu

objektiivi püsivara uuendamiseks kasutada ka

Olympuse kaamerat ja vastupidi. Sigma objektiivide

tarkvara saab samuti uuendada nii

Olympuse kui ka Panasonicu kaamerate abil.

tehnika

uudised

Esimene eestikeelne

veebianalüüsi täispakett

Eestikeelse veebianalüüsi vahendi

SnooBI kliendid saavad nüüdsest kõik

teenused ühest ja samast kohast, olgu

siis vajadus koolituse, konsultatsiooni,

tehnilise toe või muu veebianalüüsiga

seonduva järele.

SnooBI levitaja Eestis SnooBI Baltic

OÜ allkirjastas e-turunduse agentuuriga

altex marketing edasimüügiõiguse lepingu,

mille eesmärk on Eesti klientidele

mitmekülgse veebianalüüsi ning e-turundusteenuse

pakkumine.

SnooBI Finland tegevdirektori Jukka

Ropponeni sõnul erineb nende toode

Google Analyticsist sellega, et on mõeldud

spetsiaalselt äriturule, aidates klientidel

mõõdetaval moel tõsta tulemuslikkust

nii müügis, turunduses kui ka kommunikatsioonis.

SnooBI klientideks on ligi

3300 veebilehte.

HP lauaarvutid

ligi 90 protsenti

energiasäästlikumad

HP tõi novembris Eestis müüki uue

äriklassi lauaarvutiseeria HP Compaq

dc7900, mis olenevalt mudelist on 85–87

protsenti voolusäästlikum kui eelkäijad.

Energiasääst on saavutatud tänu erinevatele

komponentidele ja lisatarkvarale.

Arvutitel on HP uusimad äriklassifunktsioonid

ja Inteli värskeim lauaarvutiprotsessor.

Seeria väljatöötamisel

pani HP rõhku turvalisusküsimustele.

Näiteks saab arvuti omanik võimatuks

muuta kustutatud failide taastamise ning

piirata kõrvaliste isikute ligipääsu mis

tahes dokumentidele.

Ühe lisauuendusena pakub HP virtuaalset

Firefoxi internetibrauserit, mis

kogub rämpsprogrammid ühte kohta, et

neid saaks ühe nupuvajutusega arvutist

eemaldada. Lahendus aitab kokku hoida

aega, mis tavaliselt kulub viirusetõrje

programmil pahavara otsimiseks ja

eemaldamiseks ning uuenduste allalaadimiseks.

Uute HP Compaq dc7900 seeria

seadmetega saab ühendada kaks kuvarit

täiendava graafikakaardita. Enamate kuvarite

ühendamiseks tuleb kasutada PCI

Expressi standardile vastavat graafikakaarti.

HP Compaq dc7900 seerias on

valida kolmes suuruses korpuse vahel.

Arvutite hinnad algavad 9000 kroonist.

Nokialt esimene

puutetundlik ekraan

NOKIA uuel puutetundliku ekraaniga telefonil

Nokia 5800 XpressMusic on ekraanile

välja toodud meedia- ja kontaktriba. Selle rippmenüü

kaudu saab liikuda otse muusika- ja

meelelahutusfunktsioonidesse (lemmiklaulud,

-videod ja -fotod). Meediaribal on ka otselingid

veebi. Nokia 5800 toetab Flash-sisu, nii et surfata

saab kogu veebis.

Uuendusliku kontaktiriba abil saab kasutaja

tuua välja neli oma lemmikkontakti ja lisada nad

telefoni avalehele – nii saab ühe vajutusega jälgida

kontaktide viimaseid SMSe, kirju, kõnede

loetelu, fotosid ja blogisisestusi.

Puutetundliku 3,2tollise laiekraaniga Nokia

5800 sisaldab ka 3,2megapikslist Carl Zeissi

optikaga kaamerat. Muusika kuulamiseks sisaldab

Nokia 5800 sisseehitatud surround-stereokõlareid,

graafilist ekvalaiserit, 8 GB mälu

(st kuni 6000 laulu) ja 3,5 mm pistikut,

samuti omab see põhiliste digitaalsete

muusikaformaatide toetust.

Tasuta lisana sisaldab telefon ka

aastast ligipääsu Nokia Music Store’ile,

mis Eestis avatakse ilmselt 2009. aasta

teisel poolel. Nokia 5800 XpressMusic tuleb

müügile tänavu sügisel.

Prestigio navigaatoritel 3D-graafika

PRESTIGIO tutvustas kahte uut GPS-navigaatorite

mudelit, millel on navigatsioonitarkvara

iGO 8 ja 3D-graafika, sh teede ja

maastiku kõrgusastmed, linnade kaardid

ja maamärgid. Navigaatorid suudavad luua

realistliku ja detailse 3D-maastiku kuni 20

km kaugusele. Mõlemad seadmed toetavad

lihtrežiimi, mida on mugav intuitiivselt

kasutada lihtsateks

käsklusteks, ning

täiendatud režiimi,

mis mõeldud

neile, kes

soovivad kasutada

seadme kõiki

funktsioone.

Mudelite põhierinevus

on puuteekraani

suuruses – Prestigio

GeoVision 150-l on see 3,5 ja

Nokia muusikatelefon

noortele.

450-l 4,3 tolli. Mõlemal on 1 GB mälu, USBport,

integreeritud kõlar ja SD-kaardi pesa.

GeoVision 150 toetab kuni 4 GB ja 450 kuni

8 GB suurust SD-kaarti.

GPS-navigaatorid tulevad detailsete Ida-

Euroopa kaartidega ning omavad hääljuhtimist

30 keeles. Neid saab laadida autoadapteriga

või arvutist USB-kaabli abil. Soovi

korral on võimalik juurde osta

väline antenn. Mõlemal mudelil

on kaheaastane rahvusvaheline

garantii.

Seade juhendab

kasutajat ka eesti

keeles.

Jabra BT2050

180 h

4 h

8 g

550.-

Jabra BT2020

360 h

8 h

16 g

550.-

* Import ja hulgimüük Telemark Hulgi OÜ • tel 659 9150 • www.telemark.ee

* Hinnad on soovituslikud

ooteaeg kõneaeg kaal

Jabra BT8040

200 h

6 h

10 g

1190.-

Jabra BT JX 10

series II

200 h

6 h

10 g

1390.-

Jabra BT SP700

255 h

14 h

85 g

1190.-

Jabra BT530

250 h

5,5 h

10 g

1190.

tehnika

uudised

Full HD videokonverents

Eestis saadaval

HD-videokonverentsiseadmete tootja

LifeSize tõi esimesena maailmas turule uue

põlvkonna seadmed LifeSize Room 200 ja

Lifesize Conference 200. Sel kuul ka Eestisse

jõudvad lahendused lubavad pidada

virtuaalseid koosolekuid ja konverentse

senisest oluliselt kõrgema resolutsiooniga

realistlikus suhtluskeskkonnas. Seadmed

põhinevad Full HD standardil, olles suutelised

edastama ning vastu võtma videot resolutsiooniga

1920×1080 punkti (30 kaadrit

sekundis) või 1280×720 punkti (60 kaadrit

sekundis).

Videokonverentsiseade LifeSize Room

200 võimaldab edastada videoühendusega

samal ajal ka HD-resolutsiooniga andmevoogu,

nt presentatsioonid, dokumendid,

joonised, multimeediaklipid. Komplekti

kuulub HD-videosild kuni kuue osapoole

samaaegseks konverentsiga liitmiseks.

Lisaks loovad kahe HD-kaamera ja kahe ekraani

või projektori liidesed uusi visuaalsete

lahenduste võimalusi.

LifeSize’i partner Eestis on audio- ja

videokonverentsivahendite müügile ja paigaldusele

orienteeritud ettevõte OÜ Finetex.

Selle juhatuse liikme Indrek Preimanni

sõnul otsib üha enam ettevõtteid Eestis

võimalust HD-videosuhtluse vahendusel

ühendada töörühmi ning kontoreid eri linnades

ja riikides, tõstes otsuste langetamise

kiirust ja vähendades reisikulutusi.

MicroLinki uus veeb aknaks

IT-maailma

HP lasi moelooja

miniarvutit

disainima

HP tutvustas kolme uut

minisülearvutit, millest

enim püüab pilku erkpunanepojengimotiividega

HP Mini 1000 Vivienne

Tam Edition. Arvuti kuulub

tuntud moelooja 2009. aasta

kevadisse kollektsiooni.

Tavalise raamatu mõõdus

minisülearvutid on uus tooteklass,

mille populaarsus on

tänavu kiiresti kasvanud. HP

tutvustas oma esimest terashalli

miniarvutit HP 2133

Mini-Note aprillis, praegu

maksab see 6000 kr.

Uus eridisainiga miniarvuti

on mõeldud palju

liikuvale stiiliteadlikule

inimesele. Arvutil on operatsioonisüsteemWindows

XP, kasutatakse wifit

ja bluetooth’i, aasta lõpus

tuuakse turule ka 3G

internetiühendusega

mudelid. Vivian Tami

disainitud sülearvuti

hind on 9000 kr.

Eestisse jõuab ka miniarvuti

HP Compaq Mini

700, millel on sisseehitatud

veebikaamera ja mikrofon.

See maksab 7000 kr. Mõlemad

tulevad Eestis müüki

järgmise aasta alguses.

2009. aasta kevadkollektsiooni

arvuti jõuab peagi

müüki.

tehnika

uudised

Eesti IT-firmad lõid demo- ja

testkeskkonna

Oktoobris siinsete IT-firmade loodud

MTÜ IKT Demokeskus püüab tutvustada

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi,

näitlikustada nende kasutusvõimalusi

ning kujundada Eesti mainet tehnoloogiliselt

arenenud riigina. Ülemiste Citysse

loodud keskusesse tuuakse kokku riigi- ja

erasektorile mõeldud lahendused ning näidatakse,

kuidas need koos toimivad.

MicroLinki juhi Enn Saare sõnul on demokeskus

ideaalne uute e-riigi lahenduste

testimiseks ning integreerimiseks infosüsteemidega.

“Keskus aitab kaasa ka riigi

ekspordivõimekuse tõstmisele IT-ettevõtete

koostöö ja suurenenud innovaatilisuse kaudu,”

ütles Saar.

Ka Microsoft Eesti juhi ja demokeskuse

juhatuse liikme Rain Laane sõnul on keskus

suur samm Eestis loodud lahenduste ekspordi

ettevalmistamisel. “Keskus mitte ainult ei

anna firmadele võimalust oma toodete näitamiseks

terviklikus keskkonnas, vaid sunnib

lahenduste valmistajaid ka iseendi jaoks

selgeks tegema, mis see toode täpselt on ja

millist väärtust kannab,” sõnas Laane.

Ka mitmed rahvusvahelised IT-firmad

on soovinud demokeskust toetada. Nii

toob Sun Microsystems siia Baltimaades

esimese Suni autoriseeritud lahenduste

kompetentsikeskuse. Demokeskuses avab

uksed ka Microsofti Innovatsioonikeskus.

Perspektiivis nähakse võimalust luua ka

testkeskkond Eesti IT-firmadele, et erinevatel

riist- ja tarkvaraplatvormidel integreerida

uusi lahendusi.

Uus WiMAX laeb filmi alla

37 sekundiga

Samsung koos Korea Elektroonika- ja

Telekommunikatsiooniuuringute Instituudiga

(ETRI) demonstreeris oktoobris Soulis

järgmise põlvkonna mobiilset WiMAXit. See

pakub praegusest neli korda kiiremat andmevahetust

ja paremat sageduse eraldamist.

Samuti ühildub see olemasolevate mobiilse

WiMAXi seadmetega.

Uus WiMAX võimaldab allalaadimisel

tippkiirust 149 Mbps ja üleslaadimisel 43

Mbps. Seega saab neljamegabaidise MP3faili

alla laadida 0,2 sekundiga ja 700 Mb

mahus filmi 37 sekundiga.

Koreas tutvustatud mobiilse WiMAXi

süsteemi edasiarenduse kavatseb Samsung

müügile tuua 2011. aastal.

Tööinimese

sülearvuti

sai stiilsema

välimuse

Uued HPd maksavad

8000-21 000 kr.

EESTISSE jõudsid müügile HP suvel

esitletud äriklassi sülearvutid, mille loomisel

pöörati tähelepanu eelkõige välimusele,

võimekale sisule ja suuremale

vastupidavusele.

Uued arvutid hoiavad kokku energiat

ning sisaldavad rohkem hõlpsamini ümbertöödeldavaid

ja loodusele vähem kahjulikke

materjale. Ka saab mitu mudelit

soetada elavhõbedavaba LED-ekraaniga,

mis vähendab arvuti kaalu ja säästab

energiat.

Sülearvutid sisaldavad äriklassi

funktsioonide paketti HP Professional

Innovations. Näiteks aitab selle kiirkäivitustarkvara

viivituseta avada ooterežiimil

oleva arvuti e-posti, kalendri, tööülesan-

SAP esindust Eestis juhib Tiit Parts

MAAILMA suurim majandustarkvara

tootja SAP AG

rajas Eestisse esinduse, et siin

oma toodete levikut jõudsalt

arendada. “Eestis on SAP tarkvara

juba kasutusel paljudes

ettevõtetes ning avaliku sektori

organisatsioonides, ent

vastloodud esinduse eesmärk

on arendada SAP toodete levikut

veelgi jõulisemalt edasi,”

selgitas esinduse juht Tiit Parts.

“Erinevalt levinud väärarusaamale, et

nete ja kontaktide aknad. Nn failipurustaja

kõrvaldab hävitamist vajavad dokumendid

jäädavalt. Salasõnavõti lihtsustab parooliga

avatavate funktsioonide kasutamist.

Osale mudelitele on lisatud Qualcommi

tehnoloogia Gobi, mis tagab ligipääsu eri

standarditel põhinevatele internetivõrkudele.

Seitsme uudismudeli seast rõhub HP

enim Elitebookile, millel on vastupidav

ning kerge alumiinium- ja magneesiumsulamist

korpus. Standardaku ja 14,1tollise

ekraaniga EliteBook 6930p kaalub

2,1 kg ning maksab 21 000 krooni. Valiku

odavaimad arvutid HP Compaq 6730s ja

6735s on 15,4tollise ekraaniga ning maksavad

8000 kr.

SAP on mõeldud suurtele ettevõtetele,

on meie lahendused sobilikud

igas suuruses organisatsioonidele,

mistõttu on turg SAP jaoks Eestis

üsna lai,” lisas ta.

Tiit Parts on ettevõtte ressursiplaneerimise

tarkvara (ERP) vallas

töötanud viimased 13 aastat ning

tuli SAP Eesti esindust juhtima

Microsoftist, kus töötas eelmised

kuus aastat majandustarkvara ja

keskmise suurusega ettevõtete osakonna

juhatajana.

EB W6 maksab ligi 15 000 kr.

Epsoni uued

projektorid

jõudsid Eestisse

OKTOOBRI lõpust on Epsoni tootesarjas müügil uued ärikasutajatele

mõeldud videoprojektorid EB X6 ja W6. Epsoni edasimüüja

Kulberti esitlustehnika eksperdi Marco Kompuse sõnul

on äriprojektorite tooteliin Epsonil uus suund.

Projektorid on kerged, kaaludes alla 3 kg. Projektorite soojenemisaeg

on viis sekundit, olles tavaliste projektoritega võrreldes

kiirema sisselülitamisajaga. “Ka väljalülitamisel pole vaja oodata

projektori jahtumist, toitekaabli võib pärast esitluse lõpetamist

kohe eemaldada,” selgitas Kompus.

Epsoni videoprojektoritel on kasutusel ainulaadne USB-seade

pildi kuvamiseks ja slaidiseansi juhtimiseks, mis vähendab seadmete

ühendamiseks vajalike juhtmete arvu poole võrra. Lisaks on

projektoritega võimalik näidata materjale arvuti abita otse mälupulgalt

või -kaardilt. Projektorilambi eluiga on 4000 tundi.

Uute videoprojektoritega saab lisaks tekstile projitseerida

seinale fotosid, animeeritud teksti ja videoid. Mudeli W6 näol

on tegu laiekraanprojektoriga – seinale või ekraanile kuvatav pilt

on tavalisest 30% võrra laiem. Epson EB X6 maksab 10 600 kr,

laiekraani ja võimsamate kõlaritega W6 aga 14 600 kr.

EB X6 saab kätte ligi 11 000 kr eest.

uudised

Elisalt Levira püsiühendus WiMAX üle Eesti

Telekommunikatsioonifirmaga Levira kiiret traadita internetti

võimaldava WiMAXi lepingu sõlminud Elisa pakub

novembri algusest ainsa operaatorina püsiühendust üle Eesti.

“Seni saime pakkuda täissidepakette vaid piiratud määral,

nüüdsest on võimalik hakata pakkuma täissidepakette üle

Eesti era- ja äriklientidele kõigis turusegmentides,” ütles Elisa

juht Sami Seppänen.

Varem olid Elisa täissidelahendused kättesaadavad eelkõige

äriklientidele ja kiire koduinternet 2006. aastast ka Tallinna

eraklientidele. Levira juhi Mart Einpalu sõnul teeb WiMAX kiire

interneti kättesaadavaks ka seal, kuhu kaablivõrk ei ulatu või

on selle rajamine kallis.

“Tänu sellele, et Levirale kuuluvad Eesti kõrgeimad mastid –

Tallinna teletorn, Koeru ja Valgjärve telemastid –, on meie

leviala suur ja ühenduskvaliteet hea. WiMAXi baasjaamad on

paigaldatud tele- ja mobiilimastidesse, kust ühendus jõuab

kasutaja juurde paigaldatud vastuvõtjasse õhu kaudu,” selgitas

Einpalu.

Eestist ligi 80% katva WiMAXiga liitumiseks tuleb osta vastuvõtuseade

ja ühendada see kaabli abil arvutiga. Ilmastikukindla

vastuvõtuseadme võib kinnitada maja seinale või katusele.

WiMAX saab pakkuda garanteeritud kiirust kasutajate arvust

sõltumata. Sõltuvalt paketi hinnast on andmesidekiirus kuni

2 Mbit/s. Uudised kogus Indrek Kald.

RIK on Justiitsministeeriumi haldusala asutus, mille eesmärgiks on arendada ja hallata

mitmeid riigile ja kodanikule olulisi registreid ja infosüsteeme, sh e-Äriregister, e-Notar,

e-Kinnistusraamat, e-Toimik jt.

RIK on Eesti suurim IT-le orienteeritud riigiasutus, mille meeskonnas töötab 150 erialaprofessionaali

ja mis tegeleb riiklike projektide teostuse ja juhtimisega.

Meie IT-projektid on saanud tunnustust rahvusvahelistel konverentsidel ja konkurssidel,

sh oleme finalistid konkursil “Parim avalik teenus 2008” ja Euroopa Komisjoni korraldatud

konkursil “e-Inclusion”.

Hea IT-SPETSIALIST!

ADMINISTRAATORIST PROGRAMMEERIJANI

Kui Sa:

• otsid huvitavaid väljakutseid;

• omad piisavalt missioonitunnet, et panustada riigile

kõige olulisemate infosüsteemide arengusse;

• tahad töötada professionaalide meeskonnas;

• pead lugu paindlikust tööajast ja huvitavast tööst;

• tahad teenida oma panusele vastavat töötasu,

siis oled suurepärane valik, keda tahame oma

meeskonnale tutvustada!

Tule vaata meie vabu töökohti: http://www.rik.ee/vakants

Kandideerimiseks saada oma CV ja kandideerimisavaldus.

Kontaktisik: Karin Purdeots, 683 7521, karin.purdeots@just.ee

nr 9 • november 2008 21

tehnika

novaator.ee

Tulevikus hakkavad sildid värviliselt helendama

Soomlased töötavad OLED-lahendustega, mis võimaldaks

toota helendavaid hinnasilte või plastkaarte. Soome teadus- ja

tehnoloogiakeskuse VTT juhitud töö eesmärk on luua taskukohane

tehnoloogia OLED-materjali kandmiseks painduvatele pindadele.

Üks näidiseid on pakendimärge, mis avamata pakendi korral kuvab

kollaselt helendavat linnukest. Kui pakend avada, põleb läbi kaitse

ja süttib punane ristimärk.

Katselahendustes mõõdetakse ühe elemendi maksumust kümnetes

eurosentides. Lähiaastail loodetakse langetada OLED-elemendi

tootmishinda mõne eurosendini. Siis ollakse ka valmis esimesed

tooted turule tooma. Uuele tehnoloogiale nähakse rakendust

toidupakendite aktiivsetes indikaatorites, mis annaksid reaalajas

teavet kauba värskuse kohta. Soomes arendatav meetod kannab

OLED-värvi eeltöödeldud pinnale rulli abil ja lisaks paindlikkusele

iseloomustab valmistooteid väga madal energiatarve.

Eestlaste geenianalüüsi seade sai USA patendi

Eestis loodud lahendus DNA-kiipide lugemiseks laseri esilekutsutud

fluorestsentsi abil sai USAs patendi. See käsitleb nii aparaati

kui ka selle võimalikku rakendust, ühisnimega Genorama-2,

mis võimaldab teha geenianalüüse, uurida mutatsioone ja geenide

ekspressioonitaset.

Klaasitükil, millele on kantud suur hulk geeniproove ehk

geenikiibil teostatakse erinevate fluorestseeruvate molekulidega

märgitud DNAga reaktsioone. Kui sellist geenikiipi valgustada

laserkiirega, hakkavad antud lainepikkusele vastavad fluorestsentsvärvi

molekulid helendama ning seda ongi võimalik seadme abil

lugeda.

Patendi omanik on Eesti Biokeskus, selle autorid on Tartu

Ülikooli professorid Andres Metspalu ja Ants Kurg ning ASi Estla

juhataja Jevgeni Berik. “Seekord anti meile patent vaid aastaga,

mis oli tõeline üllatus. Ilmselt seetõttu, et lahendus on nii innovaatiline,”

ütles Kurg. Genorama 2 on teise põlvkonna seade, millest

on seni valminud katseeksemplar. Selle loomist toetasid Euroopa

Liidu teadusrahastamise 6. raamprogramm ja EAS.

Nike uued prillid võimaldavad näha selja taha

Nike Hindsighti prillid on loodud sportlastele, näiteks rattureile

või jooksjaile, kel on ohutuse jaoks tarvis suurendada nägemisvälja.

Prillid võimaldavad näha tagapool asuvaid objekte pead keeramata.

Prillide mõlemas servas kasutatakse Fresneli läätsi, mis

lisavad nägemisvälja 180 kraadile

25 kraadi – nägemisulatus

on nende prillidega kokku

230 kraadi.

Kiirgava toruga

rattasõit ohutum

Vilkuvad tuled ratta ees- ja

tagaosas aitavad kindlasti nähtavust parandada, kuid paraku mitte

külgsuunas. Sellele probleemile mõeldes töötas Rock the Bike välja

nutika lahenduse. Ratta raami külge kinnitatakse neoonvalgust

kiirgavad torud, mis teevad ratturi hästi nähtavaks.

Torukujulisuse tõttu kiirgub valgust nii paremale, vasakule

kui ka alla. Ratta aluse tee valgustamine jätab mulje, et rattur on

tegelikkusest suurem, mistõttu on lootust, et mööduvad autod

jätavad talle rohkem ruumi.

Sülearvutid avastavad maavärinaid

Igas sülearvutis on väike aktseleromeeter ehk kiirendusmõõtur,

mis peab kaitsma kõvaketast ootamatute raputuste eest. Seda

seadet saab kasutada ka maavärinate avastamiseks. Teadlased

ühendasid ühtsesse võrku 1500 sülearvutit ning selline võrk suutis

avastada terve hulga maavärinaid, muu hulgas juulis Los Angelest

tabanud 5,4magnituudised tõuked. Sülearvutite sensorid pole küll

väga tundlikud, kuid kindlasti aitavad sülearvutite võrgustikud

teadlastel täiendada pilti andmestikuga paikadest, kus suuri

maavärinasensoreid pole.

KTMilt elektrilised maastikumootorrattad

Austria mootorrattatootja KTM loodab kahe aasta jooksul hulgitootmisse

tuua elektrijõul töötava maastikumootorratta. KTMi

teatel on nende katsemudel väga vaikne ning suudab arendada

võimsust kuni 35 hj. Maastikul sõitmiseks mõeldud mootorratas

kaalub 90 kg ja suudab ühe laadimiskorra järel sõita 40 minutit.

Euroopas muudavad järjest rangemad heli ja saastet piiravad seadused

maastikuspordi üha keerulisemaks, meie eesmärk on muuta

sedalaadi spordi harrastamine linnade läheduses lihtsamaks, teatas

maailma suurim maastikumootorrataste tootja KTM.

“Mobiiltelefon, millele helistate, asub autos…”

Kanada tarkvaratootja Aegis Mobility on valmis saanud lahenduse,

mis suudab mõista, kui telefon liigub auto kiirusel ning

telefoni tulevad kõned ja SMS-sõnumid pannakse seniks ootele.

Helistaja kuuleb vastuseks sõnumit: isik, kellele te helistate, sõidab

parajasti autoga. Seejärel on helistajal võimalik jätta oma teade

kas otse kõnepostkasti või siiski juhiga kohe kontakti saada.

Paljud riigid on keelanud juhtidel sõidu ajal mobiiliga rääkimise,

lubades samas peakomplektide kasutamise. Uuringud on näidanud,

et neist pole abi, sest juhti segab helistamine või kõnelemine,

mitte see, et üks käsi pole telefoni tõttu roolirattal.

Liikumist tuvastab Aegise tarkvaraga varustatud telefon GPSi

abil, ent kui telefon on wifi-kõlblik, ka selle abil. Tarkvara vajab

operaatorituge, mida firmal veel pole, kuid USAs on läbirääkimised

suurte võrkudega juba käimas.

Uuendusmeelse ettevõtja e-ajakirja novaator.ee annavad välja

Äripäev ja Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut.

Töökoht

kaugtöölisega

alati kaasas

Kaugtöölisel on töökeskkond kogu aeg kaasas, kuna seda autosse

jätta on ohtlik. Samas tuleb jälgida, et sellega liiga kokku

ei kasvaks ning töö efektiivsus ei kannataks.

Olen kaugtööline, mis tänapäeval on üsna tavaline, tulevikus

aga standard. Ärkan, loen hommikumantlis e-kirju, lasen pilgu üle

uudiste, pesen hambad, riietun, söön, vaatan bloglines.com-i kaudu

olulisemad blogid üle ja asun tööle.

Distantsilt olen töötanud juba alates esimeste tasuta wifi-kohtade

tekkest Tallinnas. Pean oluliseks mitte ainult kodus töötamist, kuna

see võib kujuneda stressi allikaks. Kodus on mõnus töötada vahelduseks.

Hindan kõrgelt muutuvat ümbrust ning mõnusate kohvikute

atmosfäär inspireerib. Samuti on kohvikutesse hea leppida kokku

ärikohtumisi.

Kaugtöötajana hindan ma kõrgelt kontoritki. Töökoht oma lauaga

on väga oluline ka kaugtöö puhul. Peab olema koht, kus saab kolleegidega

turvalisel pinnal kohtuda ja koosolekuid korraldada.

Tõsi, kontoriruumi saab kokku hoida, kuna kõik töötajad niikuinii

korraga kohal ei viibi, kuid oma nurk peaks olema ette nähtud ka

neile, kes suurema osa aega mujal viibivad. Lisaks tuleb arvestada,

et hetked, kui kõik tahavad kontoris olla, kipuvad sattuma samale

ajale. Seega pole mõistlik planeerida ühe laua taha kahte töötajat,

kes käivad kohal kordamööda.

Kui palju aega kulutad arvuti taga? Ilmne vastus on, et liiga palju.

Kui vaadata kuu lõpus kriitiliselt oma töö tulemusi ja kalkuleerida,

mitu tundi sai arvuti veeres veedetud, on tundide suhe tulemusse

kehva. Samas oled teinud esimese sammu tõhususe poole – tunnistad

probleemi.

Tehnoloogia on asukohast sõltumatuks töötamiseks valmis,

inimene mitte. Oled harjunud töötama ühes kohas ja kõikjal mujal

viibimine tundub vaba ajana. Enda suunamiseks on mul soovitada

mõned nipid.

Keskendu. Niikaua, kui arvuti end üles laeb, ära tegele kõrvaliste

asjadega, vaid sulge silmad ja mõtle sellele, millega tegelema kavatsed

hakata. Ja siis tee seda enne, kui vaatad e-kirju.

Jäta sülearvuti juhe koju, sa

tead, et sul on kasutada vaid

4,5 h arvutiaega päeva jooksul

ning pead sellega kõik tehtud saama.

Henrik Aavik, internetiturundaja

kolumn

Ära logi ennast MSNi-Skype’i-mujale. Iga lahtihüppav vestlus

viidab aega, kisub tähelepanu eemale ega lase keskenduda. Kui sul

on vaja olla internetis nähtav, kasuta aktiivselt olekuvormi busy.

Jäta sülearvuti juhe koju. Ise pean seda üheks paremaks nipiks

töö tõhustamisel. Sa tead, et sul on kasutada vaid 4,5 h arvutiaega

päeva jooksul ning pead sellega kõik tehtud saama. Ülejäänud aeg

kulugu tööks suheldes telefoniga ning kliente ja partnereid isiklikult

külastades. Enese unustamine portaalidesse uudiseid lugema on

sel juhul välistatud. Samuti ei unusta sa end nii ka töö juurde, vaid

saabud mõistlikul ajal koju.

Koosolekutel kohvikutes ära arvutit ava. Isegi siis, kui tahad midagi

näidata, ütle, et saadad materjali hiljem e-kirjaga. Kui soovid

pilti presenteerida, trüki see enne koosolekut välja. Arvutit avades

kaotad silmside vestluskaaslasega, suure sülearvuti puhul kaotad

ta üldse silmist. Ja kui siis veel mõni online-vestluse aken peaks

avanema, on koosolekust saanud lahusolek.

Seminaridel ja loengutel ava võimalusel arvuti alati, kuid ära alusta

online-vestluseid ega vaata e-kirju. Püüa esinejaga sammu pidada

ning leida veebist illustreerivaid materjale, lisainfot jms. Ära süvene

sellesse infosse kohe, vaid lisa need oma järjehoidjakeskkonda, näiteks

del.icio.us-i. Sellise lingikogu ülevaatamine pärast loengut on

efektiivsem kui oma pliiatsiga tehtud märkmete sirvimine ja loengu

mõttes visualiseerimine.

Kui sul on öelda rohkem kui paar lauset, siis helista. Kui arutatav

probleem sisaldab emotsionaalset mõõdet (vallandamine, kiitmine,

töö tulemuste hindamine), siis helista kohe kindlasti. tt

nr 9 • november 2008 23

tehnika

test pult

Mitme puldi asemel

üks – palun!

Tõuse arvuti tagant püsti ja

loe elutoas kokku, mitu pulti

sul seal oma koduseid meelelahutusseadmeid

juhib. Kaks?

Kolm? Neli? Viis? Kui koduseadmed on

sama tootja omad, pole eriti probleemi.

Enamik tuntud tootjaid lisab teleri või

kodukino puldile ka teiste seadmete nagu

videomaki, DVD- või Blu-ray-mängija,

muusikakeskuse funktsionaalsuse. Kurvem

on lugu siis, kuid kõik seadmed on

erinevate tootjate omad.

Muidugi oleks hea, kui üks pult suudaks

juhtida veel mõnd muud seadet,

siis saaks kodus telerilaua tühjemaks

ning seadmete juhtimise mugavamaks.

Universaalsete pultide kasutusjuhendeist

leiab pikad nimekirjad tootjatest, kelle

seadmeid konkreetne pult suudab juhtida.

Nimekirja süvenedes selgub, et samad

tootjad on eri aegadel kasutanud erinevaid

infrapunaliideseid. Nii võib juhtuda, et

esimene tabelis antud kood ei sobi. Siis

tuleb lihtsalt võtta sama tootja järgmine

kood ja uuesti proovida. Üks neist peab

sobima.

Seejuures tuleb silmas pidada, et universaalpult

ei suuda juhitava seadme originaalpulti

täielikult asendada – sellega saab

küll seadme sisse ja välja lülitada, vahetada

kanaleid ning reguleerida helitugevust,

kuid kõigi menüüde juhtimisega üldiselt

need puldid hakkama ei saa.

Samas ei tee see aga võimatuks mõne

õnneliku avastust, et just tema universaalpult

suudab juhtida kõiki teleri menüüde

valikuid.

Elektroonika- ja kodukaupade kauplustes

ringi käies võib kohata väga erinevaid

tundmatute tootjate nn no-name-pulte.

Näiteks nägin Jyski poes vaid 49 krooni

maksvat universaalpulti, aga ei pakend

ega ka kaasasolnud kasutusjuhendis

toodud pikk kokkusobivate seadmete

nimekiri tekitanud minus mingit tahtmist

seda pulti katsetada. Kui juba osta

midagi universaalset, tasub eelistada

vaid tuntud kauba märke. Ja Eesti universaalpultide

turgu valitsevad just Logitech

ning Philips.

Philipsi universaalpultide valikus on

14 toodet hinnavahemikus 190–2500

krooni. Vastavalt hinnale suudavad need

asendada kahte kuni 15 eri pulti – milline

kokkuhoid lauapinnal! Boonusena suudavad

kallimad puldid juhtida korraga

mitmeid seadmeid ehk anda järjestikulisi

käske erinevatele seadmetele. Näiteks

järgnevat pikka rivi – pane DVD ja TV tööle,

vali telerist HDMI-liides, lülita ressiiver

sisse ja vali õige sisend 5.1 Channel, DVDplaadi

mängimiseks vajuta nuppu Play –

asendab siis vaid üks nupuvajutus.

Logitechi tooterivis on kuus pulti,

kusjuures Harmony 1000 meenutab miniatuurset

juhtimiskeskust. Kõik universaalsed

puldid suudavad juhtida kuni 15 eri

seadet. Erinevused on ekraanis – kas

puutetundlik, värviline või mustvalge – ja

lisanuppude arvus. Kõik Logitechi puldid

juhivad mitut seadet samal ajal vaid ühe

nupuvajutusega.

Heigo Ensling,

Elioni demokeskuse tehnikajuht

Puldid Philips SRU9600 Prestigio

Philips SRU5170

Logitech Harmony 515

Logitech Harmony One

Testseadmed Philipsi teler

Sony teler

Philipsi DVD-mängija

Kenwoodi kodukino

Amino digiboks

Philips SRU5170

nr9 • november 2008

Klassikaline pult

ekraaniga

Häälestamine oli selge ja loogiline, vajuta

vaid setup-nuppu ning taustavalgustus

hakkab vilkuma vaid nende nuppude

all, mida saab kasutada. Vali sobiv seade ja

vajuta OK. Järgmisena tuleb nimekirjast leida

tootja ja seade on ise valmis otsima oma mällu

salvestatud koodide hulgast seda õiget.

Seadistaja ülesandeks on hoida sisse-väljalülitamise

nuppu all, kuni häälestatav seade

end välja lülitab. Telerid sai häälestatud

esimesel korral, kuid DVD-mängijat pidin

häälestama kaks korda, kuna eelmise-järgmise

loo valiku nupud ei toiminud.

Ka Kenwoodi kodukinoga sai pult

hakkama kohe. Philipsi poolt puldile

salvestatud kodukino sisendid minule ei

sobinud, kuna TV-heli tuleb kodukinno

VIDEO2 alt ning DVD-sisend ei lülitanud

end digitaalse helisisendi peale.

Õnneks on puldil olemas originaalpuldilt

õppimise võime – vali universaalilt nupp, mille

alla soovid salvestada toimingut, ning suuna

originaalpuldi infrapunakiir Philipsi puldile.

Nii said ka Kenwoodi nupud puldile selgeks.

Viimaks valisin digiboksi ja katsusin leida

nimekirjast Aminot või Aminetti, aga Philips

sellist tootjat ei teadnud. Pilk Philipsi veebi

näitas, et ka seal oli Amino tundmatu. Ometi

on Amino digiboks leidnud koha enam kui

75 000 Eesti kodus. Philips, ärka üles!

Ei jäänud muud üle, kui õpetada Philipsi

puldile ükshaaval selgeks kõik Amino nupud.

Aega kulus selleks mõnikümmend minutit.

Tähele tuleb panna, et puldid asuksid teineteisest

3–5 cm kaugusel ja mitte klaaspinnal.

Edasi sai kõiki viit seadet juhtida ühe puldiga.

Välimuselt ja nuppude asetuselt meenutab

SRU5170 klassikalist teleripulti, millele on

lisatud ekraan, millel on näha vaid valitud

seadme nimetus. Loomulikult on ekraan abiks

ka seadistamisel.

Numbritega ja DVD-mängija juhtimise nupud

on mõnusad kummised, ülejäänud paraku

läikivad ja libedad. Siiski reageerivad nupud

kohe ja pult sobib mugavalt kätte.

Philips SRU9600

Philips suunab

kasutajat

puldid

Esmahäälestus kulgeb kiiremini kui teise

Philipsiga, kuna esimese seadme häälestamise

lõpus pakub pult välja kohe

järgmise. Teleritega kõik sujus, ka kodukino

leidis pult esimesel korral, ent DVD-mängijat

pidi kaks korda otsima. Ja nagu öeldud, on

Amino digiboks Philipsile tundmatu tegija.

Amino nuppude ükshaaval õpetamine tuli

ette võtta ka selle puldiga. Kui üks nupp on

selgeks saanud, saab kohe sisestada originaalpuldilt

järgmise ja veerand tunniga on terve

pult piltlikult öeldes kopeeritud.

Ainsana häiris ketasnupp, mis ei reageerinud

üles-alla ja vasakule-paremale vajutustele

nii, nagu uuemate Philipsi telerite analoogne

nupp. Nii oleks lihtsam meeles pidada, mis

nupp nüüd digiboksi heli reguleerib.

Sama teed tuli minna ka Kenwoodiga,

sest algsetes seadetes ei toiminud DVD/CDmängija

helisisend optilise kaabli otsast.

Kel kodus mitu seadet, unistab võimalusest

lülitada kõik tööle ühe nupuvajutusega.

Testis moodustasin sellise jada: teler sisse,

digiboks tööle, TV õigele AV-sisendile, teleri

heli vaigistusrežiimi, kodukino tööle ja heli

VIDEO2 sisendist. Selleks tuli valida üks nn

activity – näiteks vaata digi-TVd – ja sisestada

sammhaaval kõik nupuvajutused. Näiteks:

teler tööle, kanal AV, digiboks tööle, kanal 1,

TV heli maha, kodukino tööle, sisend VIDEO2

ja ongi elu jälle lihtsamaks tehtud.

Pärast valid puldilt Watch DTV ja kõik

seadmed lülitavad end tööle. Soovitan moodustada

ka vastupidise activity, mis oskab

eelnevad seadmed ühe nupuvajutusega välja

lülitada, siis on lihtsam õhtul magama minna.

Ja kuna selliseid multikäsuridasid on võimalik

sisestada kuni 17, saab alati leida sobiva kombinatsiooni

oma koduste seadmete vahel.

See Philips on testi suurim ja raskeim pult.

Numbrinupud asuvad puutetundlikul suurel

ekraanil, aga seadmete vahetamiseks peab

kasutama puldi keskel asuvat ketast. Samas

asuvad helitugevuse reguleerimise nupud

puldi alumisel kolmandikul. Pulti kätte võttes

saab ilma pulti liigutamata kasutada kas

puutetundlikku ekraani või ketasnuppu ja heli

reguleerimist, aga mitte neid korraga.

Vahepeal peab lihtsalt pulti käes üles või

alla liigutama. Pigem on see kahe käe pult.

test

puldid

Logitech Harmony 515

Soojuspump

mängust väljas

Pakendis olnud CD-plaat arvutisse ja

hetkega sai programm installitud.

Seda tööle pannes ütles aken ekraanil,

et puudub internet. Harmony pultide

häälestamine toimub aga ainult veebis. Nii

et enne maale vanaemale Logitechi puldi

kinkimist tuleb see kodus ära seadistada.

Programm nõudis ka kasutajakontot.

Seejärel ühendasin puldi USB abil arvutiga

ning alustasin häälestust. Esimeseks

seadmeks valisin Philipsi teleri,

sisestada tuli selle mudel. Pilk teleri

taha ja mudeli number on leitud. Edasi

sisestasin Kenwoodi ressiiveri, Philipsi

DVD-mängija ja Amino digiboksi.

Viimase olemasolu nimekirjas oli

hea üllatus. Järgmisena küsis programm, kas

teler on ühendatud teiste seadmetega SCARTkaabliga.

Jah!

Siis meenus, et kodus on veel üks infrapunapult

– Fujitsu õhksoojuspumba oma – ning

seadmete nimekirjas oli ju ka koduautomaatika.

Lisasin pumba ja vajutasin Next. Pumba

tundis programm ära, aga hoiatas, et kõiki

funktsioone ei saa kasutada. Tõsi, pumpa ma

sellega juhtida siiski ei saanud.

Edasi küsiti, kas soovin digiboksi välja lülitada,

kui seda ei kasuta. Häälestamise lõpetuseks

vajutasin nupule Done. Kohe pakkus programm

multikäskude (activity) koostamist. Valisin

kõik ja järgnesid uued küsimused – kas telekanaleid

vahetab TV-pult või digiboksi oma ning

kas DVD-heli peab tulema ressiiverist või telerist?

Ka järgmiseid vastuseid teadsin peast –

digiboks on SCART2 pesas ja TV-heli on

ressiiveris VIDEO2 all. Siis mõned küsimused

teiste multikäskude kohta ja lõpuks hakkas

arvuti seadeid pulti salvestama. Häälestamine

kestis 45 minutit.

Kui pärast häälestust selgub, et mõni nupp

ei toimi, võib originaalpuldilt nupu signaali

Harmonyle edastada. Selleks tuleb puldid

asetada 2–5 cm kaugusele ja vajutada originaalpuldil

õigele nupule. Kulub mõnikümmend

sekundit ning Harmony pult on saanud õige

nupu juurde. Selgub ka, et kõik seadmed lülituvad

ON-OFF-nuppu vajutades välja.

Puldi kummised nupud tunduvad näpu

all väga mõnusad. Puldi kuju on mugav, kõiki

valikuid saab teha ühe käega.

Logitech Harmony One

Laadijas pult

ei toimi

Logitech Harmony One’i häälestamine ja

multikäskude sisestamine käis täpselt

sama teed mööda kui puldil Harmony

515. Esmalt tuli ühendada pult arvutiga ja

lasta käima Logitechi CD-l olnud tarkvara.

Samas ei tohtinud unustada, et arvuti peab

olema ühenduses internetiga.

Kui pult Harmony 515 kasutab patareisid,

siis Harmony One liitiumioonakut.

Seetõttu on One varustatud ka laadimisalusega.

Tähele tuleb panna, et alusel olles

Logitechi pult paraku ei toimi.

Harmony One on musta värvi, mis

mõjub hõbedase noorema Logitechi venna

kõrval tunduvalt soliidsemana. Suur ekraan

on värviline ja puutetundlik – valid ekraanilt

seadme, vajutad ekraani servale ning sinu ette

kuvatakse seadme juhtimise nupud.

Natuke võttis küll aega ekraani valikutega

harjumine, aga pärast kahte õhtupoolikut

teleri taga koos puldiga ning edaspidi tundus

puldi kasutamine mugav. Loomulikult on

võimalik seadmeid juhtida ka klassikaliste

juhtnuppude abil.

See Logitechi pult on väga ergonoomilise

kujuga – istub kätte nagu valatult. Mustadel

nuppudel on valge taustvalgustus ning need

tunduvad näpu all konkreetsed.

Tublisti on sel puldil täiustatud koduautomaatika

osa, mis võimaldab juhtida nii

kliima seadmeid kui ka näiteks valgustust.

Seda loomulikult eeldusel, et kodu valgustust

saab juhtida infrapunapuldi abil.

Puldi seadistamine nõudis küll veidi kannatust,

kuid programm on tõesti tehtud piltlikult

öeldes puust ja punaseks. Ja kel esimesel korral

seadistamine päris hästi välja ei tule, see

saab ju alati uuesti katsetada.

Enim seadmeid juhib Logitechi pult

Kolm võimalust puldi õpetamiseks

1. Sisesta kood nimekirjast. Paljude vanema põlvkonna

või odavamate pultide ainus võimalus lisada juurde uus

seade on sisestada puldilt tootja kood.

2. Iseseadistuv pult. Kõik Philipsi puldid on iseseadistuvad.

Seal tuleb valida seade, seejärel tootja ja pult leiab

oma andmebaasi kasutades seadmele ise õige koodi.

Lihtsalt kogu infrapunakoodide andmebaas on puldi

mälus – pult ise vaatab ning kontrollib, milline kood on

puldid

Mudel Philips SRU9600 Philips SRU5170 Logitech Harmony One Logitech Harmony 515

Seadmed TV, VCR, DVD, SAT, TV, TV2, VCR, DVD, TV, DVD, VCR, TV, DVD, VCR,

CABLE, AMP, RECEIVER, SAT, CABLE, CD/MD, AUDIO SYSTEMS, GAME, AUDIO SYSTEMS, GAME,

CD/MD, PVR, DVB-T, PC, RECEIVER, AMP, STB, SAT, AMP, MINI SYS, STB, SAT, AMP, MINI SYS,

Tape, TV-DVD, TV-VCR PC, GAME PC, HOME AUT, DAT, iPOD PC, HOME AUT, DAT

Seadmete arv 8 7 15 5

Seadistamine mälu + kood mälu + kood PC + internet PC + internet

LCD-ekraan jah, puutetundlik jah, puutetundlik jah

Taustvalgustus ainult ekraan ainult ekraan jah jah

Multijuhtimine jah ei jah jah

Lisavõimalused teisest puldist õppimine teisest puldist õppimine teisest puldist õppimine teisest puldist õppimine

Mõõdud (mm) 248×55×21 214×48×25 220×57×30 206×53×25

Hind (krooni) 1490 790 1850 790

Allikas: Heigo Ensling

LAIAFORMAADILINE VÄLJAPRINT

>PVC

>PABER

>BANNER

>PERFOREERITUD PVC

>SÜNTEETILINE RIIE

>VALGUSKASTID

EHITUSJOONISTE PRINT JA PALJUNDUS

>PROJEKTIDE PALJUNDAMINE

>PRINT AutoCAD FAILIDEST

>JOONISTE MURDMINE

>KOMPLEKTEERIMINE

>KÖITMINE

TATARI 8, tel 646 6683

WWW.JAJAA.EE

kõige sobivam. Kui aga leidub kodus selline seade, mida

puldi mälus pole, on võimalik Philipsi kodulehelt www.

urc.philips.com leida vastava seadme kood, mis tuleb

siis käsitsi sisestada.

3. Arvuti abil seadistatav pult. Logitechi puldid on

seadistatavad arvuti ja interneti abil. Selleks tuleb installida

arvutisse puldiga kaasas olev Logitechi universaalpuldi

tarkvara, ühendada pult arvutiga USB-kaabli

kaudu ning alustada programmi abil seadistamist.

Tasuta

tootekataloog!

Helista või kirjuta – me teame alati vastuseid

660 5327 | www.elfaelektroonika.ee

Me armastame

elektroonikat

Meie tootevalikus leiduvad enam

kui 70 000 toodet maailma 650

juhtivamalt tootjalt jõuavad sinuni

paari päevaga.

test

tehnika

kodumasinad

Kodumasinat

ostes varu esmalt aega

Viimastel aastatel on kodumasinate kaubamärkide

arv tunduvalt kasvanud. Seega tasub ostjal kodumasinapoodi

minnes aega varuda, mitte lähtuda

vaid täpselt eelarvest-mõõtudest.

Tekst Annika Klemets GfK tehnikakaupade uuringu juht

Foto Meeli Küttim

Kodumasinate tootjad on avastanud

Baltimaad ja vastupidi. Kuna jääme

Ida- ja Lääne-Euroopa vahele,

müüakse meil mõlemale turule orienteeritud

mudeleid. Suure tootevaliku pidamine

ja konkurents võib olla karm kohalikule

müüjale ja kaubamärgi esindajale, aga on hea

ostjale – see võimaldab valida nii hinna kui

ka omaduste skaalal.

Koostöös elektroonikakaupluste ja tootjaesindustega

teeb GfK Eestis tehnika kaupade

pidevuuringut, mis näitab, et Eestis on nelja

nn suure valge kodumasina tootegrupi (pliitahi-pliidiplaat,

külmik, pesumasin, nõudepesumasin)

tooteid ostetud tänavu esimese kaheksa

kuu jooksul 333 miljoni krooni eest –

kokku 62 000 masinat ühe ühiku keskmise

jaehinnaga 5340 krooni.

Koguseliselt ostetakse kõige rohkem

külmikuid (eespool mainitud perioodil

ümardatult 22 000), seejärel pesumasinaid

(ligi 20 000), pliite-ahjusid-pliidiplaate (15

000) ja nõudepesumasinaid (5000).

Kodumasinate turu märksõnad on LCDekraanid

ning arukad ja komplekssed

funktsioonid. Näiteks oli selle aasta kaheksa

esimese kuu jooksul ostetud pesumasinatest

30 protsendil elektrooniline ekraan, mullu

samal ajal vaid 18 protsendil. Külmikutel

oli see protsent kaheksa eelmise aasta kuue

vastu.

Pesumasinate juures on märgata kasvu

suurema pesukogusega masinate ostuosakaalus

– näiteks korraga 7 kg pesevate

masinate käibeosakaal viimase kolme aasta

kaheksal esimesel kuul on olnud vastavalt

1%, 2% ja 5%.

Induktsioonpliitide,

nõudepesumasinate

ja pesukuivatite

müük liigub keerulisele

majanduslikule

seisule vaatamata

siiski pigem stabiilse

või tõusva suunaga.

Kas meil on

aimu, et kui

ostame nõudepesumasina,

siis

tege likult saame iga

masina puhul rääkida

vähemalt 25 erinevast

parameetrist?

Arvan, et vanadest harjumustest lähtuvalt

on kodumasinate ostuprotsess erinev

meelelahutuslike elektroonikaseadmete

omast – veel valitakse kodumasin poes

välja pigem paari mehaanilise olemusega

parameetri järgi, heal juhul osatakse küsida

ühte-kahte elektroonilist funktsiooni.

Aga kas meil on aimu, et kui ostame

nõudepesumasina, siis tegelikult saame iga

masina puhul rääkida vähemalt 25 erinevast

parameetrist? Iseasi, kas selle kõigega ka arvestama

peab ja arvestada soovitakse. Valik

on valik vaid siis, kui sellest ollakse teadlik.

Kui hakata köögile ja majapidamisruumidele

uuenduskuuri tegema, siis ma loodan,

et inimest ei hirmuta, vaid pigem innustab

teadmine, et Eestis on elektroonikakauplustes

kokku valida rohkem kui 2500 eri

kodumasina vahel. Näiteks on Eestis juulist

augustini müüdud 400 eri nimetusega pesumasinamudelit

(lisaks veel värvivalik!) –

koguni 28 erineva kaubamärgi oma.

Külmikute hiljutises kahe kuu edetabelis

figureeris lausa 35 kaubamärki. Müüdi

570 erinevat masinat, kusjuures põnev oli

avastada, et 29 protsendil neist oli tootmise

algusaasta 2006, kolmandik pärines eelmisest

ja 38% sellest aastast. Ka mudeli vanuse vastu

võib ostmisel huvi tunda, kuigi müüjale võib

see küsimus parajaks pähkliks osutuda.

Kes tahab väga heade funktsioonide ja

omadustega kodumasinat, peaks vaatama

uusimaid mudeleid, sest paistab, et just

viimasel ajal on toimunud tootjate “võidurelvastumine”

üha ilusamate ja paremate

masinate tootmisel. Kui eelmisel aastal maksid

kallimad integreeritavad kodu masinad

25 000 krooni ringis, siis sel aastal on tippmudelite

hinnad 33 000 krooni kandis.

Kui veel hindadel peatuda, siis audiovideo

turul on need viimasel paaril aastal

tugevat langust ilmutanud. Vastupidi on

suured kodumasinad ostetud ühiku hinda

vaikselt kasvatanud. Meilgi ostetakse nüüd

Põhjamaade naabrite kombel üha enam heade

omadustega ning soliidse kaubamärgiga

masinaid.

Kuuendik Eestis sel aastal ostetud kodumasinatest on olnud integreeritav tehnika.

Millised need uued masinad ja omadused

on, millesse tootjad ja tarbijad üha enam investeerivad?

Oluline on energiasäästlikkus.

Kodumasinate energiasäästlikkust saab

välja lugeda masina energiaklassist.

Tootevalikus on hääbuvad B- ja C-klassi

tooted. A-klass võikski olla üks teadliku ostuotsuse

eeltingimus, parem oleks muidugi A+.

Energiasäästlikkuselt oleks külmiku puhul

kõige etem klass A++, aga viimaseid levib

Eestis veel vähe.

Kõige rohkem tarbib kodumasinatest

elektrit külmik (töötades ööpäev läbi), seega

võiks külmkapi ostmisel energiaklassi

puhul olla eriti nõudlik. Energiaklassi A+

külmikute müügiosakaal on 2008. aasta

esimese kaheksa kuu jooksul olnud 26%

ostukogusest, eelmisel aastal samal ajal oli

see protsent 18.

Paari viimase aasta menukaup on integreeritav

tehnika, mis eraldiseisvast ka

omajagu kallim on. Tänavu esimese kaheksa

kuu jooksul Eesti elektroonikakauplustest

ostetud kodumasinatest on olnud integreeritavad

17%. Kui arvestada, et sellist tehnikat

saab osta ka köögimööblifirmadest, võib eeldada,

et integreeritava kodutehnika osakaal

turul on tegelikkuses veelgi suurem.

Integreeritava tehnika hind – nagu kõigil

muudelgi uuenduslikel masinatel – allub

toote elukaarega kaasas käivale paratama-

Kodumasinatest ostetakse enim külmkappe

Kodumasinate müük Eestis, jaanuar-august

2006 2007 2008

Külmikud 19 600 26 200 21 600

Pesumasinad 15 100 22 800 20 200

Pliidid-ahjud 9 800 13 200 11 200

Allikas: GfK

tule survele ja jaeturu andmed näitavad

hinnalangust ka siin. Kui mullu esimesel

kaheksal kuul oli integreeritava tehnika

keskmine hind 6400 krooni, siis selle aasta

sama perioodi keskmine on juba tuhande

krooni võrra madalam.

Lääne-Euroopas haarab üha suuremat

turuosa induktsioonküttel põhinev pliit, mis

nõuab küll tähelepanelikumat nõudevalikut

(poodi tasub minna magnet taskus!), aga

on kiire, energiasäästlik ja palju turvalisem.

Eestis on induktsioonpliidiplaatide ostukoguse

osakaal veel alla kümnendiku.

Keskmine induktsioonpliidiplaadi hind

oli tänavu kaheksal kuul 5400 krooni, samas

tavapärase keraamilise radiantküttega pliidiplaadil

4000 krooni. Ent väike lisainvesteering

peaks ennast pikemas perspektiivis

mitmekordselt tasa tegema.

Julgen arvata, et just induktsioonpliidil,

nõudepesumasinal ja pesukuivatil on meie

kodudesse üha enam asja ning nende müük

liigub ka keerulisele majanduslikule seisule

vaatamata siiski pigem stabiilse või tõusva

joonega.

Kodumasinate turgu jälgides paistab

tooteile müügiedu toovate omaduste analüüsist,

et üha vähem on kodumasin tänapäeva

majapidamises vaid tarbeese.

Järjest enam soetatakse neid inimese

vajaduste hierarhia üha kõrgemate ja komplekssemate

soovide rahuldamiseks – turvalisus-,

kuuluvus-, tunnustus- ja miks mitte

ka eneseteostusvajadus.

Kuna praegusel ajal toodetavad kodumasinad

on intelligentsed, välimuselt meeldivad

ja igapäevatoimetustes tõeliselt abiks,

hakkab soetatud “kapike” nurgas tasapisi

justkui pereliikme staatust omandama.

Kodumasin väärib austust veel ühe omaduse

tõttu: ta annab meile seda, mis tänapäeval

kõige suurem defitsiit – aega. tt

nr 9 • november 2008 29

tehnika

internet

Eesti tollis kinni peetud

tele fon, mille CE-sertifikaat

osutus võltsinguks.

Üle piiri

pääseb vaid

CE-märkega seade

Välismaa veebikaubamajast tellitud IT-vidinad, millel puudub Euroopa

nõuetele vastavust kinnitav märk CE, peetakse Eesti tollipiiril kinni.

Tekst Indrek Kald Foto Julia-Maria Linna

Internetis on levinud kaubaartikliteks

autos kasutatavad MP3/MP4/MP5-mängijad,

mobiilid, raadiotelefonid, juhtmeta

video/audio-süsteemid, mis kõik on elektroonilise

side seaduse alla kuuluv aparatuur.

Ent veebist ostetakse ka sellist tehnikat,

mida meil ei müüda ja mille kasutamine

pole Eestis lubatud, näiteks politseiradarite

avastajad ja mobiilside segajad.

Internetikaubamajad saadavad kauba

Eestisse postiga, kõik väljastpoolt Euroopat

tulnud saadetised läbivad aga tollikontrolli,

kinnitab Triin Küttim maksu- ja tolliametist

(EMTA). Selle üks osa on toote nõuetelevastavuse

kontroll, kus EMTA teeb koostööd

tehnilise järelevalve ametiga (TJA).

Kui saadetises oleval elektroonilise side

seadmel puudub nõuetekohane märgistus,

peab toll seadme kinni ja teatab leiust TJA-le.

Tolli teatis sisaldab lisaks seadme lühikirjeldusele

ka fotosid, sealhulgas märgistusest,

pakendist, kasutusjuhendist (tehnilised

andmed, vastavushindamise info) ja vastavusdeklaratsioonist.

TJA peab kontrollima

seadme vastavust elektroonilise side seaduse

nõuetele ja otsustama kolme päeva jooksul,

kas lubada see maale.

TJA aparatuuri osakonna juhi Tanel

Vinkeli sõnul vaadatakse kontrollimisel

eelkõige vastavusmärki CE, mis tõendab

selle vastavust Euroopa, sh Eesti nõuetele.

CE-märgistus tagab, et seadme kasutamine

on ohutu nii kasutajale endale kui ka

ümbritsevale keskkonnale. Lisaks peab mudeli,

tüübi ja seeria tähist ning tootja nime

sisaldav märgistus olema nõuetekohaselt

kinnitatud.

Aasta algusest alates on toote nõuetelevastuse

kontrolli käigus kahe ameti koostööna

tollipiirilt tagasi saadetud üle 400 saadetise,

mis sisaldasid nõuetele mittevastavaid

elektroonilise side seadmeid.

Seega tasub enne kauba tellimist küsida

seadme müüjalt selle vastavuse kohta Euroopa

nõuetele. Sobivus Ameerika või Aasia

riikide ohutus- ja raadionõuetega siinkohal

arvesse ei lähe.

“Euroopa standardite nõuded ei ole

üksüheses vastavuses teiste regioonide

standardite nõuetega. Erinevused tulenevad

varasemast regioonide eraldatusest ja tänapäeva

globaliseeruvas maailmas on tugev

tendents nõuete ühtlustamisele ohutuse

valdkonnas,” selgitab Vinkel.

Tänavu on tollipiirilt

tagasi

saadetud üle 400

postisaadetise, mis sisaldasid

nõuetele mittevastavaid

elektroonilise

side seadmeid.

Raadioseadmete puhul tuleb lisaks ohutusnõuetele

arvestada ka sellega, et raadiosageduskasutus

on regiooniti erinev. Isegi

kui seadme raadiosagedused on samad, mis

Euroopas, siis ei pruugi see nii olla lubatud

muude raadioparameetrite järgi.

“Autodes kasutatavad raadiosaatjaga MP3mängijad

töötavad Jaapanis ja USAs samadel

sagedustel, mis Euroopaski, kuid nende seadmete

lubatud kiirgusvõimsused on Euroopas

kordades madalamad,” toob Vinkel näite.

Siiski ei tähenda CE-märgistuse puudumine,

et seda seadet automaatselt Eestisse

ei lubata. “Kui saatedokumentidest selgub,

et seade saadetakse Eestisse testimiseks või

esitlemiseks messidel, näitustel, demonstratsioonidel

ja teistel avalikel esitlustel, võib

seadme Eestisse tuua, kuid seda ei tohi turule

lasta (turustada, müüa) ega kasutusele

võtta,” kinnitab Vinkel.

Milliste välismaalt Eestisse tellitud seadmete

puhul eksitakse CE-märgistuse vastu

enim? Vinkeli sõnul on populaarsemaid

tootegruppe MP3-mängijad. “Palju tellitakse

ka Aasias valmistatud mobiile, vähem Aasia

või USA turule suunatud ja vastavalt märgistatud

raadiosaatjaid. USAst lastakse Eestisse

saata ka jahikoerte jälitusseadmeid, mille sageduskasutus

ei vasta aga Euroopa omale ja

millele pole siin tehtud vastavushindamist.

Pärast sellekohase info väljapanemist tootja

kodulehel on nende tellimine tunduvalt

vähenenud,” lisab Vinkel.tt

tehnika mootor

autosport

Digitaalse info

säilitamine

üha tähtsam

Digiinfo maht kasvab väga kiiresti, lisaks säilitame teavet üha kauem.

Seega muutub järjest olulisemaks info arhiveerimise küsimus.

Tekst Andres Mägi Proact Estonia ASi tehnikajuht

Foto Raul Mee

Pikaajalise säilitamise põhjus võib olla

see, et meil pole struktureeritud meetodit

tähtsuse kaotanud info pidevaks

kustutamiseks. Samas võivad ka üha enamad

sisemised, klientide või valitsuse nõudmised

sundida teavet kaua säilitama.

Välised nõudmised muutuvad aina detailsemaks,

nõudes näiteks: 1) info säilitamist

väga pikal perioodil (paarist aastast kuni

igavesti); 2) garantiid, et infot pole pärast

salvestamist muudetud; 3) võimet lugeda ja

mõista aastaid tagasi arhiveeritud infot.

Asutuste infokogumite säilitamisele ja

arhiveerimisele lisaks hakkavad ka lõppkasutajad

jõudma punkti, kust nad pole

enam võimelised hoidma säilitamist vajavat

infot (dokumendid, pildid, videod jms) kõvaketastel

ning tegema neist varukoopiaid.

Digiinfo arhiveerimine on kombinatsioon

protsessist, reeglitest ja poliiti katest ning

tehnilisest platvormist, et kaitsta ja muuta

kättesaadavaks vajalik info ettemääratud

ajaperioodil. Arhiveerimine on äriline otsus,

olles fookustatud infole ja sellele, mida infoga

on kavas teha ehk milleks seda kasutada.

Kasutame arhiveerimislahenduste projekteerimisel

viit lähtekohta.

VÄHENDA kulusid ja keerukust. Toetu

tervele mõistusele, sest mida keerukam

on lahendus, seda tõenäolisemalt sisaldab

see funktsionaalseid probleeme ja kõrgemaid

kulusid. Arhitektuuri väljatöötamisel

tuleb fookus suunata tootmisharu normidele

ja standardsetele komponentidele.

Arhiveerimislahenduse disain ja teostus

on kompleksne ülesanne ja korralik, detailne

kasutuselevõtu plaan kombineeritult

sammsammulise juurutusega on osutunud

tulemuslikuks lähenemiseks.

INFO klassifitseerimine. Võtmeküsimuseks

on leida, mida soovime arhiveerida, kui

pikaks ajaks, kuidas infole hiljem ligi pääseme

ja kuidas vajaduse kadumisel kustutame.

Kui neile on vastused olemas, on meil

vundament, millel arhiveerimise lahenduse

arhitektuur üles ehitada.

SALVESTA andmed ketastele. Tänaseni

on enamik arhiive salvestatud lintidele.

Võtmeküsimuseks

on leida,

mida me soovime

arhiveerida, kui

pikaks ajaks, kuidas

me infole hiljem ligi

pääseme ja kuidas

vajaduse kadumisel

kustutame.

Vajadus hoida andmeid

arhiveerituna võib kesta

kümneid aastaid.

Kuigi lindi puhul on gigabaidi hind madal,

on lindipõhised arhiivid osutunud kulukaks.

Nende suurim varjatud kulu on migratsioon

vanemate generatsioonide lintidelt

uutele. See on ajamahukas ja väga kulukas

protsess ning kõik andmed ei pruugi olla

loetavad.

Lintide miinus on seegi, et sa ei tea enne,

kas su andmed on seal, kui linti reaalselt

loed. Samuti on lindilt väga raske turvaliselt

(loetamatult, lõplikult) kustutada ainult osa

andmetest.

ÄRA kasuta varundamist arhiveerimisena.

See oleks riskantne, kuna varundamislahendused

pole mõeldud info pikaajaliseks

säilitamiseks. Varunduslahenduste

puhul vaadatakse andmetele ärilise perspektiivita,

taastatakse andmeid, mitte infot.

Arhi veerimise lahenduste puhul on otsingu

tulem andmed ja andmetega seotud

metaandmed ehk info konkreetses ärilises

kontekstis.

INVESTEERI automatiseerimisse. Lahenduse

disaini protsessi käigus tuleks juhtida

tähelepanu info migreerimisele aja kaudu.

Eelkõige on siin küsimus riistvara uuendus,

mis amortiseerub kõige kiiremini.

Lahenduse väljatöötamisel tuleks riistvara

migratsiooni protsess kujundada selliseks,

et see oleks lihtne, võtaks vähe aega ega

nõuaks teenuse peatamist. tt

Andmekadu

väldib turvaline

Oli mälupulk, enam pole. Poolteist

tundi tulutut otsimist

kontoris ja kodus. Kaotsi on

läinud kümmekond arvet, pooleliolevad

reklaamitekstid ning firma

äsja raamatupidamises valminud

poolaasta aruanne…

Tuleb tuttav ette?

Mälupulk iseenesest

on pisiasi. Üks gigabait

maksab

Turvalisel

mälupulgal

on andmed

kaitstud nii parooliga

kui ka krüpto

abil – info asub kandjal

krüpteeritud kujul ja

kümne vale katsega see

hävib.

andmeturve

mälupulk

Mälupulga hind üha alaneb, ent sellest märksa olulisem võib olla sinna salvestatud

andmete väärtus. Andmekao eest aitab turvalise mälupulga kasutamine.

Tekst Dmitri Kuznetsov infosecurity.ee konsultant

praegu 250–300 krooni. Seega on mälupulga

kaotsiminek väike mure. Ühe kadumisel

saab osta uue ja kasutada seda.

Sõltuvalt mälupulgal olevate andmete

sensitiivsusest ja olulisusest kasutaja jaoks,

tasub mõelda ka selle seadme turvamisele.

Turvaline mälupulk on vajalik juhul, kui selle

abil käsitletakse olulist, konfidentsiaalset või

salastatud infot. Info on ju tänapäeval üks

peamisi väärtusi.

Eesti Ekspress kirjutas mullu kevadel,

kuidas üks kaitseministeeriumi teenindanud

veebitarkvarafirma Mindworks Industries

programmeerija kaotas 2005. aasta suvel

mälupulga. 128megabaidine MyFlash maksis

küll vähe, kuid lohakas ümberkäimine

rohkem kui 300 000 mehe isikuandmetega

lõppes sellele IT-firmale 15 000kroonise

karistusega. Jääb ainult loota, et meie

maal on väiksuse tõttu vähe strateegilisi

vaenlasi.

Samas võib konkurents turul

olla väga tihe. Ja kui

oluline kommertsalane

informatsioon jõuab

konkurendi kätte,

võib see tuua

kaasa suure kahjumi. Mõnikord on tagajärjed

katastroofilised, informatsiooni leke võib

ka viia ettevõtte sundlikvideerimiseni.

Toon siinkohal võrdlemisi värske

uudise Ühendkuningriigist. Üks sealne

konsultatsiooni firma kaotas mälupulga,

mis sisaldas andmeid 84 000 vangi

ja 10 000 retsidivisti kohta Inglismaal

ning Walesis. Seega kadus oluline

ja konfidentsiaalne informatsioon –

kui selline teave jõuab veebi, võib näiteks

endisel vangil töökoha leidmine muutuda

keeruliseks.

Ja see sama kurikuulsaks saanud infoturbe

alases konsultatsiooniäris(!) tegutsenud

firma on nüüdseks palju kliente kaotanud

ja pankrotti äärel.

Siinkohal asjalik nõuanne: kui teie jaoks

on pulgal kaasas kantav info väärtuslik,

ostke pigem turvaline mälupulk. Näiteks

neljagigabaidise lihtsamat sorti turvalise

mälupulga saab SanDiskilt juba vähem kui

50 dollariga.

Tõsi, Eestisse jõudes maksab suures arvuti-

või olmeelektroonikapoes turvaline

gigabait (mitte 4 GB, nagu eelmises lõigus)

juba 600 krooni. Suuremad infokandjad ehk

kahe-, nelja- või isegi kaheksagigabaidised

maksavad tublisti rohkem.

Professionaalse kvaliteediga seadmeid

toodab Ameerika firma MXI Security. Sama

mälupulk tootja veebis maksab umbes 2000

krooni, kuid lõpphinda tõstavad lisanduv

tarnekulu ja tõenäoselt ka käibemaks.

Kuldne keskmine ehk kõrge kvaliteet

mõistliku hinnaga on Ironkey

mälupulk, mida müüakse Eestis

tuhande krooni eest. Sel juhul

on teie andmed kaitstud nii parooliga

kui ka krüpto abil – info

asub kandjal krüpteeritud kujul ja

kümne vale katsega see hävib. tt

nr 9 • november 2008 33

tehnika

video

DVD-plaadile mahub

ka Full HD video

Vana, 90minutise VHS-kasseti konvertimisel

tekkinud fail mahub CD-plaadile, aga mida teha

kõrgeraldusega videofailiga?

Tekst Heigo Ensling Elion Esinduste tehnikajuht

VHS-kaamera asemel on digitaalsed

kõvakettale, DVD-plaadile või mälukaardile

Full HD videot salvestavad

seadmed. Mida parem ja kvaliteetsem on

ülesvõetud pilt, seda suurem on ka sellise

materjali maht. Minutis salvestab Full HD

kaamera maksimaalse resolutsiooniga umbes

130 megabaiti materjali. Nii kujuneb

pooleteisetunnise videofaili suuruseks

12 gigabaiti. Sellise mahuga fail ei mahu isegi

ühele DVD-le, rääkimata CDst.

Alternatiiv oleks Blu-ray-plaat, aga selle

hind on 200 krooni ning Blu-ray-kirjutaja

maksab ligi 20 000 krooni. Ega Blu-ray-män-

gijaidki palju ostetud ole – ikka valitseb teleri

all DVD-mängija või kodukinoseade.

Kodused laua- ja sülearvutid on valdavalt

DVD-kirjutajatega ning DVD-plaadi hind

pole enam kallis. Seega tuleb võtta ette

pakkimistöö ja muuta suuremahuline fail

DVD-plaadi jaoks sobivaks. Proovime, kuidas

erinevad programmid video pakkimisega

hakkama saavad.

Full HD videokaamerate turul on valitsev

roll – osakaal umbes 80% – Sony kaameratel,

seega kasutasime testis Sony kaamerat HDR-

CX11E, mis jäädvustab ülesvõetu Memory

Stick Pro Duo mälukaardile.

Total

Video2DVD

annab nagu

päris DVD

mõõdu välja

– esileht

taustapildiga,

pealkiri,

peatükid ja

lõputiitrid.

Kaamera seadetes saab valida nelja salvestamistiheduse

vahel, esimene mahutab 4 GB

suurusele mälukaardile 30 minutit ja viimane

90 minutit materjali. Kasutasime testis

parimat resolutsiooni, mitte maksimaalset

salvestusaega. Video maht sõltus kaameraga

kaasas olnud mälukaardi suurusest, testfailide

lõplikuks mahuks jäi peaaegu 3,4 GB.

Kõigil kaameratel on kaasas tarkvara

elementaarseks redigeerimiseks ja lõplikuks

salvestamiseks. Ideaalis on parim kasutada

tootja soovitatud tarkvara. Järgnevad ülevaated

põhinevad tuntumatel toodetel, mida

on mitmetes videofoorumites ka kiidetud.

Sony kaameraga kaasas

programm algajale

Sony kaameraga kaasas olev Sony Picture

Utility sisaldab meedia importijat ja AVC

HD failide pleierit. Lisaks sisalduvad paketis

Video Disk Copieri ja Handycami kaamera

Säästlik uus Aveo nüüd 149 900 krooni!

5-aastane garantii. Kütusekulu vaid 5,5 l / 100 km.

AVEO

Kuidas teha nii, et saaksid ka tõusvate kütusehindade juures nautida võimalikult mugavat autot ja vältida samas suuri

kulusid? Chevrolet on sellele Aveo näol vastuse leidnud. Aveo on oma klassis üks väiksema kütusekuluga auto, seega

säästad iga sõiduga. Ja see ei ole Aveo ainus eelis. Saad selle praegu soodushinnaga, kusjuures autol on suurepärane varustus, mille hulka

kuuluvad ABS-pidurid, konditsioneer, elektrilised klaasitõstukid esiustel, CD-raadio ja 2 turvapatja. Tule kohe ja vaata lähima edasimüüja

juures ise täpsemalt järele!

www.chevrolet.ee

Tallinn: Ascar, Tähesaju tee 14, tel 620 0913

Autospirit, Ehitajate tee 122, tel 659 9499

Aveo keskmine kütusekulu 5,5 – 6,4 l/100 km, CO 2 132 – 152 g/km

Tartu: Autospirit, Turu 47, tel 730 1367

Pärnu: Ascar, Tallinna mnt 89a, tel 445 5735

GET REAL

Jõhvi: Viking Motors Ida-Viru, Lääne 1b, tel 339 6201

Paide: Amserv Paide, Pärnu t. 114, tel 384 9063

tehnika

video

Sony enda programm

lubab ühendada arvuti

kaameraga ja kanda

klipid otse arvutisse.

tööriistad. Ühendame arvuti kaameraga

ning kanname klipid kaamerast arvutisse.

Tegelikult on võimalusi kaks – valides

Media File Importu, saame videofailid kopeerida

kõvakettale, et neid hiljem redigeerida

ja monteerida koduvideoks. Teine variant

on materjal kohe DVD-le kõrvetada, kusjuures

programm kalkuleerib ka vajaminevate

plaatide hulga. Võib-olla ongi see lahendus

algajale kodukasutajale parim, sest puudub

võimalus midagi tuksi keerata. Vali soovitud

videoklipid ning vajuta Start-nupule.

Kokkuvõte – lihtne ja mugav programm

algajale, kes soovib hiljem oma koduvideot

vaadata DVD-mängija ja teleri vahendusel,

leppides kõrgeraldusega videopildi asemel

SDTV- (720×576) pildiga.

Alive’i arvutustöö

tuleb ise ära teha

Populaarse videokonverterite tootja Alive

HD Video Converter on loodud spetsiaalselt

kõrgeraldusega materjali (failid AVCHD,

M2TS ja m2t) konvertimiseks formaatidesse,

nagu AVI, MPEG4, WMV, DivX, Xvid, VOB,

MOV ja 3GP. Viimane on tuntud videofaili

formaat mobiiltelefonides. Prooviversioon

tootja kodulehelt alivemedia.net võimaldab

konvertida 60% videofailist, täisversiooni

maksumus on 35 dollarit (437 kr).

Põhimõtteliselt toimub konvertimine

kahe klikiga – ühega too videofail programmi

aknasse ning teise klikiga algab

konvertimine. Parameetritest saab muuta

salvestatavat failiformaati, resolutsiooni,

heliformaati ja bitikiirust, seda aga mono-

või stereoheli ulatuses, versiooni 5.1 see

programm ei tunnista. Konverditud fail

salvestub arvuti kõvakettal, kust see hiljem

tuleb DVD-le kirjutada. Arvutustöö peab ise

ära tegema, sest programm seda ei paku.

Kahel programmil

vaid värvierinevus

Identsete kaksikute paari moodustavad

programmid nimedega XiliSoft HD Video

Converter ja 4Media HD Video Converter. Erinevus

selgus programmide kõrvutamisel –

Xilisofti akna ääred on n-ö Windowsi-sinised,

4Media omad aga hallikassinised.

Tegelikult kasutavad mõlemad sama tarkvarafirma

lahendust.

Video konvertimine on lihtne – lohista

programm aknasse ja vajuta esmalt nupule

Tools. Selle all asub bitikiiruse kalkulaator,

mis arvutab valitud meedia järgi faili suuruse

– 4300 MB üks DVD, 800 MB üks CD.

Parameetritest saab valida videoformaate,

kusjuures puudub puhas Euroopa video

resolutsioon 720×576 – selle asemel on

meile harjumatu suurus 704×576.

Mõlemad programmid võimaldavad

kokku liita videoklippe, samuti valida väljundfaili

suurust vastavalt mahamängivale

meediapleierile – PS3, Xbox, DVD, iPod või

mobiiltelefon. Toetatud formaadid on HD

ASF, HD AVI, H.264/AVCHD, HD Quick Time,

HD MPEG2, HD MPEG TS, HD MPEG4,

HD MPEG4 TS (salvestatud telepilt arvutis),

HD WMV ja 3GP.

Boonusena saab moodustada fotodest

ja muusikafailidest videoklippe. Ainuke

erinevus on hinnas – Xilisfti HD Converter

maksab 40 dollarit (500 kr) ja Media HD

Converter dollar vähem.

Kokkuvõtteks võib öelda, et need prog-

Minutis salvestab

Full HD kaamera

maksimaalse

resolutsiooniga umbes

130 megabaiti materjali,

nii kujuneb pooleteisetunnise

videofaili suuruseks

12 gigabaiti.

rammid sobivad kasutajale, kes teab, mida

teeb. Konvertereid saab kasutada nii DVD,

PS3, Xboxi kui ka pea kõikide kaasaskantavate

meediapleierite jaoks.

Tarkvara lubab lisada tiitreid

ja muusikat

Total Video2DVD pakub kaht võimalust

suuremahulise video DVD-le kirjutamiseks.

Esimene on otse DVD-le kirjutamine nagu

Sony programmiga. Ainsate parameetritena

saab muuta TV-süsteemi (PAL või NTSC)

ja ekraani suhet (4:3 või 16:9). Edasi tuleb

lohistada soovitud fail programmi aknasse

ning vajutada nupule Burn Now. Laiendatud

programm lubab redigeerimist, nt lisada

filmi klipile esileht, tiitlid ja taustamuusika.

Ka on võimalik lisada video vahele fotosid.

See programm toetab HD videoformaate

MKV, Blu-ray ts, M2TS, AVCHS, HDV1080i,

DivX, Rm, WMV, AVI ja tulemus on alati

standardne DVD-plaat. Programmi hind on

30 eurot või 36 dollarit (vastavalt 469 ja 450

kr), koduleht effectmatrix.com.

See mitmete lisavõimalustega lihtne ja

kasutajasõbralik programm annab tulemuseks

ainulaadse koduvideo DVD-l. Sobib

nii algajale kui ka nõudlikumale kasutajale,

kuid pole veel profi tööriist.

Kes ei taha kõrgeraldusega video kvaliteedis

kaotada ning soovib hiljem ülesvõetud

videoklippe näha sama resolutsiooniga

suurel ekraanil, neile on üks võimalus veel.

Ostke kõvakettaga multimeediamängija,

ühendage võrgukaabliga kodusesse arvutivõrku

ja HDMI-kaabli abil teleriga – kõik

arvutites olev meedia on nähtav-kuuldav

suurel teleri ekraanil. tt

tehnika

foto

Valgus

võib normaalne

vaid näida

Värvustemperatuuri mõõtmise nurgakiviks

on hüpoteetiline mustkiirgur

ehk absoluutselt must keha – objekt,

mis neelab kogu talle langeva valguse. Selle

kuumutamisel näeksime iga temperatuuri

juures kindlat värvi.

Näiteks tuuakse tavaliselt raud, mis 1000

Kelvini juures hõõgub punaselt, 6000 K

ringis paistab metall juba valgena. Samas ei

emiteeri kõik allikad valgust kuumutamise

tagajärjel (näiteks luminofoorlamp) ning

neid võrdlustabelisse kaasates on täpsem

kasutada terminit “lähim värvustemperatuur”.

Kurioossel kombel on Kelvini skaala end

kirjeldavate sõnadega vastuolus: mida kõrgem

temperatuur, seda külmemaks toonid

muutuvad, soojad punased-kollased toonid

on skaala alguses.

Milline pind on valge, eristab inimsilm

erinevates valgustingimustes hästi, fototehnika

võimekus jätab veel soovida. Saamaks

pilti tegelike värvidega, tuleb seega korrigeerida

valgust või kaamerale värvustemperatuur

ette öelda.

Digikaamera puhul on võimalusi mitu:

usaldada tehnikat (AWB – auto white balance),

valida 5–6 valmisrežiimi vahel, sisestada ise

Kelvinid või kasutada mõnda valget pinda

näidisena (CWB – custom white balance).

AWB puhul tuleks arvestada, et tulemus

võib isegi sama valgusallika all ebaühtlane

olla, kuna kaamera hindab silmatavate ob-

Eesti keel kipub muljet jätma, et valgus ja valge on peaaegu sama,

ent valgusel on rohkem omadusi kui lihtsalt skaalal “on - ei ole”.

Seda on kogenud iga fotohuviline, kes on näiliselt normaalses valguses

suutnud hõõguvoranži või jäätuvsinise foto tekitada.

Tekst ja fotod Viljar Sepp harrastusfotograaf

Valguste segunemine: lilleõis on üle

“värvitud” väikese taskulambiga, valgele

taustale on korraks lastud välku.

Kuna valgus on tasakaalustatud

lambi pirni järgi, paistab välk sinisena.

(Nikon D70, 10 sek, F10, ISO200)

jektide alusel situatsiooni iga kord uuesti,

tingides tihti vajaduse iga pildi tooni eraldi

parandada.

CWB-funktsiooni kasutades ei ole soo-

vitatav kaamerat häälestada printeripaberi

abil – inimsilm ei näe paberile lisatud UVvalgust

peegeldavaid valgendeid, kaamera

aga küll. Ideaaltulemuse annaks spetsiaalse

etalonkaardi soetamine, asja ajavat ära ka

krõpsupurgi valge mattkaas.

Palju on abi ka RAW-formaadist, mis laseb

järeltöötluse käigus üsna vabalt ühe WB-seade

teise vastu vahetada. Luminofoorlampide

valgus nõuab korrigeerimist tihti ka teljel

roheline-magenta.

Filmile pildistades peab arvestama, et

peaaegu kõik filmid on optimeeritud päevavalgusele

(daylight), slaidide hulgas leidub

ka üksikuid hõõglampidele tasakaalustatud

(tungsten) versioone. Seetõttu korrigeeritakse

valgust filtrite abil – näiteks kasutades

toas sinakat filtrit, teeme kollaka pirnivalguse

n-ö külmemaks.

Enim muret teeb valguste segunemine –

näiteks sisevalguses (u 3000 K) välguga

(u 5500 K) pildistades saame ühtlased

värvid, kui lisame välklambile n-ö sooja

geelfiltri, et viia välgu spekter pirnile lähemale,

ning valime kaamera valgebalansiks

hõõglambivalguse.

Värvustemperatuure ühtlustamata poleks

abi ka RAW-failist, kuna ühe allika

järgi korrigeerimine nihutab paigast teise(d).

Samas pole korrektne värvus, eriti moefotos,

mingi eesmärk omaette ning tihti pildistatakse

nimme vale seade või filmiga, et foto

huvitavam saaks. tt

Hinnangulised värvustemperatuurid

1500–2000 K tuletikk, küünlavalgus

2650–3000 K hõõglamp (40–500 W)

2000–3200 K päike: tõus ja loojang

3500–4500 K päike: varahommik, hilisõhtu

3200–7500 K luminofoorlamp

(erinevad tüübid)

5000–5500 K keskpäevane päike

5500–5600 K välklamp

5500–6500 K päevavalgus

(päike + taevas),

vines päike

6500–8000 K lauspilves taevas,

varjualad

9000–12 000 K osaliselt pilves,

taevasina

Allikas: Viljar Sepp

RAW-failide puhul on värvusbalansi

vahetamine lihtne

– ülalt alla: võttel kasutatud ehk

Custom, Flash, Daylight (5500 K),

Shade (7500 K), Cloudy (6500 K),

Flourescent (3800 K), Tungsten

(2850 K). Oma temperatuurilt on

esimesed kolm samad, väikesed

erinevused tulevad skaalalt

magenta-roheline. (Nikon D80,

1/125 sek, F5,6, ISO200)

noom- ettevõtte majandustarkvara

www.noom.ee

Astro Baltics OÜ

Raatuse 20, Tartu, telefon/faks 744 1550, Laki 12, Tallinn, telefon/faks 656 3204 info@noom.ee

tehnika tehnika

tehnika

foto

Pildistav telefon ei hukutanud

Nelja aasta tagune ennustus pildistavate telefonide

suurest tulevikust ja fototehnika rasketest aegadest

oli ekslik – mõlemad valdkonnad on osutunud hoopis

uskumatult edukaks.

Tekst Kaupo Kikkas eestifoto.ee Foto Sony

Fotograafia pole olnud nii kättesaadav,

lihtsasti hoomatav ja sel tasemel teostatav.

Võimaluste ja meediumite ühildumine

on tõstnud fotograafia masside huviorbiiti.

Kümmekond aastat tagasi toimunud

digirevolutsioon ennustas fotograafiale uut

ajajärku, nüüd on see kätte jõudnud.

OLULISIM muutuste autor on foto kui

meediumi liikumine uuele tasandile –

albumisse pistetavast paberist on saanud

visuaalne keel, mis võib olla internetis, digitaalses

pildiraamis, mobiili taustapildiks

või kunstilises vormis suurelt seinal.

Foto laadimine kaamerast veebi on sekundi

te küsimus ja selle trükkimiseks saab

kasutada materjale metallist lõuendini. See

on esile tõstnud mitmeid uusi omavahel

seotud valdkondi, mida võiks nimetada tarkvaraks.

Nii on reaalsus, et kaamera salvestab

pildi GPS-koordinaadid ja hetk hiljem võib

fotoaparaat või arvuti pildistajale teatada,

mis objektiga on tegu ning mida sarnast

lähikonnas veel leidub. Rääkimata kaameras

paiknevast wifi-võrgust, mis lubab pildid

hetkega kodulehele laadida.

TARKVARA on juba nii tark, et tunneb

nägude järgi ära pildistatavad, laeb selle

järgi fotod kaustadesse ja paneb sõpradele

nimed alla. Samuti eemaldab vajadusel punased

silmad ja valib välja parima duubli,

kus pildistataval ilme rõõmsam ja silmad

avatud. See näotuvastus toimib edukalt esimestes

tarkvaralahendustes ja viib meid intelligentse

foto tulevikku, kus pilt teab, kus

ta on tehtud ja kes on kellega pildil.

HAJUMAS on ka liikuva pildi ja tavapärase

foto piir. Meil on kaamerad, mis

tavakaamerat

teevad HD-kvaliteedis videot, ja kaamerad,

mis suudavad pildistada piisavalt kvaliteetse

foto rahuldamaks kasutaja nõudmisi.

Sinna vahele mahuvad intervallvõtted, mis

võimaldavad koduselt filme lavastada, ja filmist

välja võetavad stoppkaadrid, millel on

piisav kvaliteet, et seda fotoks nimetada.

Filmimise ja tavapärase pildistamise

ühendamine on üks suundi, mis peaks võimaldama

uue eelisena kliendil läbi ajada vaid

ühe uue universaalse seadmega.

ALGUS veel lihtsamaks ja professionaalne

veel professionaalsemaks – viimase eduloo

fototurul on loonud enneolematu peegelkaamerate

müügiedu, mille taga on aina

paranev kvaliteet, madalam hind ning väiksemaks

ja lihtsamaks muutunud kaamera.

Nüüdne peegelkaamera võib olla hinnalt

ja suuruselt võrdne mõne aasta taguse kompaktkaameraga,

kuid pakub paremat kvaliteeti

ja loomingulist vabadust. Peegelkaamerad

ühelt ja mobiilid teiselt poolt on aga

söönud ära enamiku senisest tähtsaimast

turuosast – kompaktkaameratest.

Nii ongi mõne aasta tagused kompaktkaamerate

turuliidrid arendanud palavikuliselt

uusi peegelkaamerasüsteeme, luues neid ise

Tarkvara on juba

nii tark, et tunneb

nägude järgi ära

pildistatavad, võib selle

järgi fotod kaustadesse

laadida ja sõpradele nimed

alla panna.

või otsides partnereid. Edukamad, kes suutsid

turu muutustega kiiresti kaasa liikuda,

saavad esimesi vilju just nüüd ka maitsta.

TURU lihtsama, nn entry level’i taseme

täidavad enamikus fototuru värsked nimed

ehk telefonitootjad. Ometi on siin praegu

saavutatud toimiv tasakaal, kus pildistav

telefon jääb eelkõige noortele, kes omandavad

esmase pildistamisharjumuse ja edasine

sügavam huvi viib peegelkaamera ostuni.

Loomulikult jääb telefonidele pärusmaa,

mida võib nimetada katastroofifotograafiaks,

ehk kõik ootamatused ja planeerimatud

hetked, kus kellelgi tõsisemat kaamerat käepärast

pole. Siis kehtib reegel – võidab see, kel

on pilt, ja fotoaparaadi nime ei küsita.

Kui tavakasutaja ja harrastaja kaamerad

lähevad aina odavamaks, lihtsamaks ja

väiksemaks, siis tõsistele huvilistele ja professionaalidele

suunatud tooted näitavad

üllatuslikult vastupidist trendi, muutudes

kallimaks, suuremaks, kuid pakkudes seejuures

enneolematult head pildikvaliteeti.

Nii on megahitiks saanud täissensoriga

digikaamerad, kus pildisensor on sama suur,

kui oli harjumuspärane 35 mm filmikaader.

Just see tootegrupp on ka turu peamine

edasiviiv jõud, kus integreeritakse jooksvalt

uusi leiutisi ja tarkvaralahendusi.

AASTA trend professionaalsel turul on

kesk- ja laiaformaadiliste digi kaamerate

ning digipärade areng – pakutakse juba

65megapikslist pildisensorit koos mugavate

ja käepäraste tehniliste lahendustega.

Aina paremad kaamerad on muutnud ka

tindiprintereid, mis lubavad maailma parimat

kvaliteeti digifoto käega katsutavaks

muutmisel ja tõrjuvad turult klassikalist

keemiapõhist fotomenetlust.

Fotograafia on jõudnud internetiajastule

tüüpiliselt olukorda, kus aega ei mõõdeta enam

kuude ja aastatega, vaid sekundite ja minutitega,

mis teeb arengu äärmiselt paeluvaks.

Kuid ärgem unustagem kõige tähtsamat –

kuhugi ei ole kadunud kogu protsessi alge

ehk soov jäädvustada, luua midagi oma käega

ning salvestada ja talletada emotsioone.tt

Filmimise ja

tavapärase

pildistamise

ühendamine on ka

üks praeguseid suundi,

mis peaks võimaldama

uue eelisena

kliendil läbi ajada

vaid ühe uue universaalse

seadmega.

foto

Kaamera saab aru, millal pildistatav

naeratab, ja teeb foto sel hetkel.

nr 9 • november 2008 43

tehnika

mootor

foto

Et keegi ei saaks öelda, et viga oli modellis, hoolitsevad fototootjad ka selle eest, et huvilisel kaamerat testides sobivat

pildistamismaterjali oleks. Naljaga pooleks tundub, et aastatega on välja kujunenud ka seltskond, kes ainult modellide

pildistamise pärast messitee jalge alla võtab.

Photokina 2008

muutis Kölni fotomekaks

Kölni linn Saksamaal muutus septembri lõpus seal toimunud

maailma suurima fotomessi Photokina pärast fotomekaks,

kuhu sõideti kokku kõigist maailma paigust.

Tekst Kaupo Kikkas eestifoto.ee Fotod Kölnmesse, Kaupo Kikkas

Peale uute tehnikaimede ja tooteesitluste

oli sellel aastal võimalik nautida

enneolematult suure mahulist kultuuriprogrammi.

Ühtekokku 17 suuremat

ja kümned väiksemad fotoprojektid olid

enamasti koondatud nime Visual Gallery

alla, kus lisaks võimalusele vaadata fotosid

peeti diskussioone, arutelusid ja seminare

fotograafiast, fotoharidusest ja loomulikult

fotonduse tulevikust.

Samuti pakkusid paljud messil väljas

olnud firmad tasuta õpitubasid ja seminare

ning kohtumisvõimalust maailma tippfotograafidega.

Ühtekokku külastas messi ligi 170 000

inimest, kes said valida meelepärast vaatamist

ja kuulamist viie päeva vältel. Messil

osales 1500 firmat poolesajast riigist. Järgmine

Photokina toimub Kölnis oktoobris

2010. tt

Photokina messipilt

Leica on suutnud end taas fotoajalukku

kirjutada. Uus S-kaameraseeria

murrab mitmed senised piirid. Välimuselt

küllalt tüüpiline peegelkaamera

peidab endas aga 56% suuremat

sensorit kui ükski senine 35 mm süsteemi

peegelkaamera. Nii vajab uus

kaamera ka uusi objektiive ja paneb

aluse uuele kaameraformaadile.

Fotokunst on Photokinal koondatud enamasti Visual Gallery

märgi alla. Pildil näha Holger Mühlenbecki värvikas näitus

tavapärasest pisut erineva seksuaalsusega inimestest.

Milline softbox teile välguvalguse

pehmendamiseks, ümmargune, kandiline,

romb või ristkülik? Stuudiovalguse

arenguga muutuvad softbox’ide

kuju, suurus ja valgusomadused.

Kauaoodatud Canoni

uue põlvkonna kaamera

5D Mk II, mis võimaldab

kasutada ISO tundlikkust

juba kuni ISO

25600. See lubab fotograafil

pildistada enneolematult

hämarates

valgustingimustes.

Statiivi? Aga

palun! Legendaarne

Saksa

statiivitootja

Berlebach

on endiselt

veendunud, et

parim statiiv

on puidust, ja

nii leidub nendele

isemoodi

eksklusiivsetele

statiividele

kliente üle

maailma.

foto

Rangefinder-kaamerate tagasitulek? Uus

Olympuse micro 4/3 sensoritehnoloogia

lubab valmistada tillukesi kompaktseid

vahetatavate objektiividega kaameraid.

Kogu spetsiifika ja objektiivid on omased

kõigile tuttavale peegelkaamerale, kuid

reaalsuses on kaamerast prisma ja peegel

eemaldatud ning aparaat on omandanud

kompaktkaamera mõõtmed.

Võiks arvata, et need eksponaadid

pärinevad kommipoe riiulitelt, aga

ei. Fotograafid on edev rahvas ja miks

mitte hankida endale väga professionaalne

keskformaatkaamera kollases

või punases kestas.

nr 9 • november 2008 45

tehnika

reis

Tehisintellekt

Niisiis, tere tulemast Koreasse, maailma

tehnika mekasse number kolm.

Tundmatu on tegelikult, kust jookseb

piir Jaapani, Hongkongi ja Korea vahel, kuid

kõik on oma haiglaste tehnikalahenduste

mõttes maailma esinumbri staatuses.

Samas puuduvad paljud meile nii loomulikud

asjad nagu internetipangad – vähemalt

sellises mahus nagu Eestis – ja mobiilparkimisest

ei tasu unistadagi.

Ent kaasaskantavad telefonid kannavad

endas televiisorilevi ja iga vidin heliseb sisse

lülitades kummalist muusikat. Mobiilid pole

enam kaugelt mitte niisama telefoniaparaadid,

mille abil teiste indiviididega suhelda.

Souli metroos linna mööda sõites istuvad

vastakuti kaks punti inimesi. Paremal on

mehed-naised, kellel on telefonidest välja

tõmmatud suured detsimeeterantennid et

vaadata viimaseid uudiseid, filme või muid

saateid.

Vasakul istuvad aga poisid ja tüdrukud,

kelle näpud hulluvad pisikesel klaviatuuril

kiiresti tippides, tõenäoliselt on tegemist

MSNi või mõne muu mobiilse vestlustarkvaraga.

Keegi saab sõnumi, naerab ning

haarab kohe masina kahte pihku ja kukub

trükkima.

Telefon pole enam verbaalse suhtlemise

vahend. Tegemist on uusima leluga personaalarvutite

või raalide maailmas, mis aga on

mõeldud trükisõnas kommunikeerimiseks.

Vahepeal räägib mõni inimesehakatis mobiilikaamerasse,

teeb siis kahe klahviga piiks-

Korea moodi

Lõuna-Koreas pole inimest, kes ei teaks igast viimasest kui tehnikavidinast

kõike. Identiteet tuleb seal tehnikasaavutuste kaudu ning mida

rohkem neid sinu ümber ja sinuga kaasas on, seda parem.

Tekst Martin Hanson Fotod AP/Reuters/Scanpix

piiks ning pilt on kadunud kübersügavikku

leidmaks oma retsipienti.

Koreas on kõik mobiilne. Kui sind ei

ole internetis, siis pole sind olemas, kõlas

kunagine lause. Nüüd on nii, et kui sa oled

internetis, kuid mitte tänaval, siis oled sa

surnud.

Kummaline on aga see, et Macintosh

pole Aasiasse jõudnud. Olin ainumas

iTelefoni- inimene kogu Koreas, niipalju kui

mina aru sain. Samas on kõikidel pihkude

Telefoni saadetud sooduskupong

lubab sooritada poest

odavama ostu.

vahel uhked kohalikku marki mobiilid,

millega saab teha hullemaid trikke kui meil

leiduvatega.

Tähele tuleb panna sedagi, et Lõuna-

Koreas on mobiilsides käibel ka muust

maailmast erinevad sagedused. Kui meil on

kasutusel 3G ehk WCDMA, siis neil nii see

kui ka CDMA. Viimases võrgus rääkimiseks

tuleb telefon kohapeal rentida.

Korea tehnikaarmastus pole debiilselt

laiav või küllastav, kõik vidinad on efektselt

tasakaalukad ning maitsekad. Mõnes

taksos saavad kohalikud maksta juba häälega,

sõnades vaid koodi, mille neile annab

taksomeeter.

Veel harv nähtus, kuid siiski loogiline tulevik.

Eriti kui arvestada, et häälemarkerite

kasutamine turvalise autentimisvahendina

on leitutest parim. Häälemarker ei muutu,

kui oled juua täis, haige või ei oska enam

rääkida. Häälehelin on igas võimalikus

versioonis sama, mis algseltki. Silmaiiris ja

näpujälg võivad viga saada või hävineda, hääl

mitte kunagi.

Sama teenust kasutatakse ka juba Dubais,

kus kohalikud hindudest ehitajad saadavad

nii oma teenistusi kodumaal ootavale perekonnale.

Isemoodi on ka sealsed makseautomaadid.

Meie poodides olevatest PIN-numbrit

nõudvatest masinatest erinevalt tuleb

Koreas ostjal ise tirida oma kaart läbi masina

ja siis kirjutada puutetundlikule alusele allkiri.

Sellest hetkest on ost sooritatud.

Modellid tutvustamas tänavu märtsis Samsungi uut, puutetundliku ekraaniga Anycall-seeria multimeediatelefoni.

Kui Eestis müüakse m-pileteid bussi- ja

trammisõiduks, siis Koreas saab mobiiliga

maksta metroos. Nimelt saadetakse mobiiliga

pileti ostjale kiipkood, mille tunneb ära

inimesi metroosse lubav masin.

Kiiresti hakkavad aga Koreas häirima

kõiksugused tehnikamasinate toodetavad

helinad. Riigis ei ole televiisorit, ventilaatorit,

konditsioneeri ega külmikut, mis avades

ei mängiks naljaka markeeriva loo. Kümme

päeva selles virvarris ja keskkonnas, kus kõikidel

mobiilidel on peal maailma tugevaim

helin ning nupud piiksuvad, tõmbab katuse

sõitma ja hakkad tänaval paluma inimesi

oma kõnevahendit vaigistada.

Kuigi Lõuna-Korea tehnika on tippude

tipp, on enamik töid siiani inimeste hallata

ning ega see kuskile ka lähiajal kao. Metroos

on ikka inimene, kes jama kokku pühib ja ka

pealinna Souli kõrgeimasse punkti N’Seoul

Towerisse viib inimese juhitud funikulöör.

Kõige olulisem mõte, mis tuleks Koreast

tehnoloogilises plaanis kaasa võtta, on tehnoloogia

abi inimeste elu parandamiseks. Ma ei

räägi telefonimoest või vilkuvatest tuledest.

Ma räägin riiki katvatest süsteemidest, mis

kiirendavad piletimüüke rongijaamakassades,

nende kontrollimist rongis, ostude sooritamist

ja tuhandet muud asja, mille teevad

ära vagad robotid, ajal, kui meie läheme edasi

oma kauni ja muretu eluga. tt

Kohalikud saavad Lõuna-Koreas

mõnes taksos maksta juba

häälega, sõnades vaid koodi,

mille neile annab taksomeeter.

nr 9 • november 2008 47

tehnika

innovatsioon

Tulevikumuuseum

luuakse Eestis

Eesti teadlased ja ettevõtted loovad

üleeuroopalist lahendust, mis

muudab muuseumikülastused

lähitulevikus IT abil märksa sisukamaks.

Tekst Indrek Kald

Nagu aastakümnete eest, tuleb muuseumikülastajal

ka praegusel ajal

läbi ajada üldsõnaliste paberil tutvustuste,

paremal juhul keskmise turisti

vajadustele orienteeritud audioinfoga. “Veebi

tohutut andmehulka kultuuriobjektidel

kohapeal peaaegu ei kasutatagi,” kinnitab

projektis osaleva Invent Baltics OÜ juht

Silver Toomla.

Euroopa kultuuriinfo senisest tõhusam

viimine lõpptarbijani on Eesti teadurite

ja ettevõtete koostöös lahendust leidmas.

Jaanuaris käivitus ELi 7. raamprogrammi

finantseeritav teaduskoostöö projekt

Smartmuseum, mille eesmärk on võimaldada

kasutajale tema eelistusi arvestav

ligipääs digitaliseeritud kultuuripärandile.

2009. aasta lõpuks valmiv lahendus koosneb

kahest komponendist – eksponaatidele

paigutatud kontaktivabadest raadiomärkidest

ehk RFID-kleebistest ja nutitelefonist.

Algselt ja peamiselt täidab RFID triipkoodile

sarnast identifitseerimisülesannet. Iga

raadiomärk kannab endas infot konkreetse

objekti kohta, aga ka võtmesõnu otsingu

teostamiseks muuseumi kodulehel ja üleilmsetes

andmebaasides (nt Wikipedia, blogid,

digitaalsed raamatukogud jms).

Nutitelefon omakorda on varustatud personaalse

kasutajaprofiiliga, mis peegeldab

külastaja huve. Muuseumikülastaja profiil

muutub dünaamiliselt vastavalt erinevate

külastuste käigus kogutud teabele ning võimaldab

tema eelistusi vahendada ka teistele

sarnaste huvidega inimestele.

Kasutajaprofiil sisaldab meelepäraste objektide

nimistut koos külastuse kontekstilise

infoga –kas külastus toimub koos perega või

üksi, kas aega on palju või vähe jms. Lisaks

kajastab profiil külastaja erivajadusi, päritolu

ja haridustaset.

Näiteks võib projektis osaleva Itaalia

Teadus ajaloo Instituudi ja Muuseumi külastaja

tulevikus tutvuda kohapeal Galilei

teleskoobiga ning otsida samal ajal huvipakkuvat

infot ka erinevatest allikatest. Seda

nii Galileo Galilei kui ka teleskoobi ajalooga

seoses, aga ka näiteks Galilei sidemest konkreetse

asupaigaga (Firenze).

Otsingutulemus võib olla esitatud nii

teksti, graafika kui ka heli vormis. Otsingu

parameetrid ja tulemused salvestatakse nii

kasutaja profiilis kui ka raadiomärkidele.

See võimaldab järgmisele, sarnaste huvidega

kasutajatele pakkuda infot kiiremini ja

täpsemalt. Kasutajate aktiivsuse statistika

kogumine lubab kindlaks määrata kõige populaarsemad

objektid, et neid siis omakorda

ka teistele külastajatele soovitada.

Smartmuseumis on ELIKO Tehnoloogia

Arenduskeskuse ülesanne luua süsteemiarhitektuur

ja dünaamilise profileerimise

lahendused, mis rajanevad külastaja varasematel

eelistustel. Firma Apprise osaleb

projektis nii administratiivse koordinaatori

kui ka ühe tarkvaraarenduspartnerina. tt

Firmadel vaja

koostööd

teadlastega

� Uute teadmiste ja lahenduste jõudmist

teadusest ühiskonda ei saa vaadata

lineaarse protsessina, kus ettevõtted

võtavad üle juba rahvusvahelistes ajakirjades

avaldatud n-ö lõplikult valmis

teadustulemused.

Moodsas majanduses on pigem vajalik

teadlaste ja ettevõtjate tihe koostöö kõikides

uurimis- ja arendusprojekti faasides

baasuuringu ülesandepüstitusest prototüübi

masskasutusse viimiseni. Seatud

eesmärkide saavutamiseks toimub tihe

ühistegevus rahvusvahelisel tasandil, seda

nii uurimisasutuste kui ka ettevõtetega.

Silver Toomla, Invent

Baltics OÜ juhataja

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

tehnika mootor

energia

Tulevikulootus

energiakompotis

Energia jäävuse seadus ütleb, et energia ei teki ega kao,

vaid võib muunduda ühest olekust teise. Energeetikute

hämamine, et energiat annab vaid kindel arv lähtematerjali,

piirab meie arusaama energia saamise võimaluste

paljususest.

Tekst Martin Hanson Fotod Vikipeedia

Pidevalt öeldakse, et enne nafta lõppemist

ei muutu midagi. Sisuliselt ei

loobu autotootjad fossiilsete kütete

baasil töötavatest mootoritest, ei eenduta

tuumaenergeetikast ega lõpetata kivisöepõlevkivi

ahju loopimist enne, kui viimane

liiter musta kulda on maapinnast imetud

ning viimane põlevkivi ahju heidetud.

Drastilised muutused saavad tekkida vaid

kriisisituatsioonis.

Revolutsioonilised on aga need ideed

ja need inimesed, kes selles muutumatus

ning suhteliselt osavõtmatus maailmas

muutusi tahavad ellu äratada. Mehed, kellele

on südameasjaks muuta automobiilid

elektriajamiga liikuvaks, muuta energeetika

tulemiteks mitte maast leitu, vaid maa peal

ringlev – vesi, tuul, päike ja muud loogilised

võimalused.

Tohutu läbimurre on toimunud vesinikmootorite

loomisel, kus enam pole vaja

kanda tsisternina kaasas ohtlikku ja süttivat

vesinikku. Seda suudetakse toota kas või

jõeveest, muutes vesinikautod tinglikest

aatompommidest tänaval muljetavaldavateks

sõiduvahenditeks. Kruus kraanivett

ning Tallinnast Riiga.

Oluline on leida viiside kompott, millega

suudetaks tagada kogu maailma energiavaru.

Nafta on kindel väärtus veel vähemalt

aastani 2100. Nafta on proovitud viis

energia saamiseks, samas taastuv energia ja

roheline energia on hüplikud ning seetõttu

vajame komplekti paljudest viisidest, et eri

regioonide vajadusi rahuldada.

Vesteldes ökoloogilisest jalajäljest ja leelotades

vajadusest Eestis mitte maha sülitada

või fekaale metsa viia, ei suuda keegi mõelda

paradigma nihkele teisel pool maakera, kus

terve India paneb õhtu saabudes oma prügi

põlema, kus Hiina on täis meeletus koguses

CO ² paiskavaid masinaid või kogu Kesk-

Aasia töötab siiani puhtalt kivisöeenergeetika

baasil. Viimane on üks mustemaid viise

elektri saamiseks.

Vaid raha säästmiseks on oluline sõita

vähem autoga ja kustutada toast lahkudes

tuled, sellel puudub ökoloogiline tulem.

Aafrika prügi jookseb otse metsa alla. Terve

kontinent käitub nii. Kolage Kairo kloaagilähedastel

tänavatel või suurlinnade öödes.

Nende kohal taevas puuduvad tähed, kuna

linnaelust tekkiv sudu on need kaunid täpid

katnud. See on põhjus, miks jutt ökoloogilise

jalajälje vähendamisest Eestis on maailma

mastaabis nagu paraolümpial osalemine.

Samas ei tähenda see, et meie lootus uuele

energiale oleks hüüdja hääl kõrbes, pigem

näidatakse meile servast tulevikku ja tutvustatakse,

mida toovad järgmised 50 aastat

maailma energiavarudes.

Milline siis on parim viis maailma

energia vajaduse rahuldamiseks viisil, mis

ei tapaks õhku ning säästaks võimalikult

palju meie renomeed, olles ka odav ja loomulik?

Tähelepanu tuleb pöörata sellele,

et kompottenergeetika mõte on kulude

jagamises, kuna enamik loodust säästvaid

viise energiat toota laastavad rahakotti.

Kuid investeering energeetikasse on pikk

rahapaigutus ja pole loota teenimist lähema

15–20 aasta jooksul.

Levinuim taastuvenergia praegu ehk

tuule energia on hämmastavalt efektiivne,

kuid siiski veel kallis ning pigem prestiiži asi.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister

Juhan Parts rääkis kevadisel rohelise energia

teemalisel konverentsil USAs Räniorus, et

Eestis puhuv tuul ja olemasolev tuulepark

on võimelised püüdma kinni terve Eesti

vajaduse jagu energiat.

Probleem on aga selle säilitamisega. Meil

pole investeerimissoovi suurtesse akumulaatoritesse

ajaks, kui tuulepuhang vaibub. Põhiline

poliitiline vastulause seisneb klauslis,

et tuuleenergia ei suuda pakkuda pidevat ja

konkreetset pinget ning varustatust.

Samas ehitavad paljud suurest ärist

taanduvad inimesed omale tuuleparke, ju

on kasu(m)lik. Üldiselt peaks kilovati tuuleenergia

hind investeeringute taastootmise

Laineenergia püüdja Portugalis

Sisuliselt saab põletada igasugust

prügi, kõike annab eelnevalt töödelda

ja seejärel energiaks keerata,

küsimus on aga rahas ehk kui palju see

jama maksma läheb.

Päikesepatareid USAs Mojave kõrbes

käigus langema kuni pooleni praegusest

põlevkivienergia maksumusest.

Tuuleenergiale assisteerib päike, mis on

peamiselt tulemuslik küll allapoole Lõuna-

Prantsusmaale tõmmatud näilist joont.

USAs Mojave kõrbesse on loodud tohutu

paikesepatareide allee, millega suudetakse

toita tervet osariiki. Samas on võimalik käivitada

ka kogu riigi energia vajadust kattev

päikeseenergia tootmine.

Pisut ulmeline, ent üks loogiline lahendus

oleks ka orbiidile viidav hiiglaslik peegeldaja,

mis suunaks kindlasse kohta – näiteks

Mojave kõrbe päikesepatareidele – tohutu

hulga valgust ka ööpimeduses, hoides nii

seda jaama pidevas töös.

Liigume edasi veidi ebatraditsioonilisemate

energia tootmisviisideni. Revolutsiooni

on tegemas palju räägitud laineenergeetika,

mis on järgmine viis looduses

toimuvatest liikumistest energia väljapressimiseks.

Praegusaja usaldusväärseimad

katsetused suurtootmiseks käivad Portugali

rannikul Atlandi ookeani lainetest energia

tekitamisel.

Põhimõtteliselt on seal tegu suurte metall-

energia

plaatidega, mis on erineva hüdraulikaga

üksteisega jadana ühendatud, moodustades

ussitaolise “looma”, mis laine liikumisega

kaasa liikudes energiat tekitab.

On ka teisi insenerlikke lahendusi, kuid

viimati kirjeldatu kasutegur on suurim. Selle

miinus on aga taas järjepidevuse pakkumine

energiatootmises ning regionaalsus – paljudel

riikidel pole ligipääsu ookeanile.

Äärmiselt huvitav võimalus lainetest

energiat püüda on lahendus, mis sisaldab

tohutu suurt toru meres, mille vertikaalselt

taevasse vaatava osa keskele on asetatud

energiat tootev seadeldis ja sellega ühendatud

klapp torus. Klapi liikumisel torusse laine jõul

surutud vee mõjul tekitataksegi energiat.

Võttes eeskuju Indiast, peamiselt nende

ökoloogilise jalajälje surmast ehk prügi põletamisest,

leiaks me veelgi huvitavaid võimalusi.

Vähetuntud on ka fakt, et kodulindude

rümbad on ühed suuremad energiaallikad.

Kasutades meetodit, mis sisaldab suruõhu

all linnukehade töötlemist ja hilisemat

põletamist, tekib energia, mis on võrreldav

põlevkivienergiaga. Meenutame, et Kagu-

Aasias on kodulinde pea sama palju kui

inimesi või rohkemgi.

Sisuliselt saab põletada igasugust prügi,

kõike annab eelnevalt töödelda ja seejärel

energiaks keerata. Küsimus on aga rahas ehk

kui palju see jama maksma läheb.

Põhimõtteliselt on energiatootmise

nimekiri lõputu. Energiat saab teha ka

ebaefektiivsetel moodustel, kuid väikestes

kogustes odavalt nii vee jõust, loomade tööst

kui ka paljust muust. Looduses on energiat

hiiglaslikes kogustes. Kui suudaksime luua

odava lahenduse, kuidas korjata energia kokku

näiteks maailma meredest või tohutute

kõrbeväljade liivast, poleks vaja korraldada

sümpoosione energia lõppemisest.

Tegelikkuses on suurim energiatootja

siiski energiasaast. Nii lihtne, kui see ka

pole, puuduvad Eestis üldiselt majad, mille

energiapidavus oleks ligilähedaselt pool

sellest, mis see tegelikult olema peaks.

Seega intelligentsed majad, mis hindavad

inimese vajadusi ning kasutavad vahendeid

minimaalselt.

Energia pole kuskile kadunud, me lihtsalt

peame ta leidma, välja meelitama ja purki

panema. tt

nr 9 • november 2008 51

tehnika

kodu

Pumpa vaja

suuremal osal

aastast

Mul Mitsubishi mudel ja toimib

kui kulda. Mugav on, kui ei pea esimese

asjana koju jõudes ahju kütma

hakkama. Samuti võiks arvestada,

et Eestis ongi enamik aastast

–10…+10 ehk kõige magusam vahemik

õhksoojuspumbale.

Madis

Õhksoojuspumba

tasuvust näitab talvekülm

Paljudes Eesti majades on õhksoojuspumbad,

ent alles külmal talvel selgub, kas ja kuidas

need end ära tasuvad. Seda nii soojatootlikkuse,

töökindluse kui ka küttearve mõttes.

Tekst Erik Puura Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor

Foto Julia-Maria Linna

Lasin koju paigaldada õhksoojuspumba –

peamiselt seetõttu, et ridaelamus

kõik nii ühiselt otsustasid lootuses, et

järjest suurenevaid küttekulusid on võimalik

alla suruda. Margiks sai Fujitsu Nocria

AWYZ14LBC, seega inverteriga õhk-õhksoojuspump

küttevõimsusega kuus kilovatti

ja Arcticu varustusega (75vatine põhjasoojenduskaabel).

Hind koos paigaldusega oli

22 000 krooni.

Seadme tööpõhimõtte detail sesse kirjeldusse

sukeldumata võib öelda, et rõhku

ja temperatuuri varieerides ning süsteemis

ringlevat ainet elektri abil pumbates võib

elamisse soojust saada välisõhust. Seda nii

efektiivselt, et soodsa välistemperatuuri korral

kulub elektrit kütteks isegi üle nelja korra

vähem. Keskmiselt kogu kütteperioodi kohta

arvestatakse aga, et tavalise elektriküttega

võrreldes kulub energiat 2–2,5 korda vähem –

juhul kui pump on õigesti paigaldatud ja

eluruumide planeering lubab enam-vähem

ühtlast sooja õhu jaotust.

Kompressor paikneb õues, puhur aga paigaldatakse

toaseinale. Aine, mis uuemates

soojuspumpades ringleb, on difluorometaani

ja pentafluoroetaani segu R410-A. Normaalrõhul

on R410-A keemispunkt –52,7 °C –

siin peitub vastus ka küsimusele, kuidas

20 külmakraadi juures on võimalik õhust

soojusvahetitega sooja õhku saada.

Tegu on alternatiivküttega, mis rahuldab

elektriradiaatoritega võrreldes soojavajadused

efektiivsemalt ainult teatud

temperatuurivahemikus. Parim on –7 kuni

+7 °C, kus kütte soojustegur COP (1 kilovati

elektrienergiaga saadav soojusvõimsus

kilovattides) on Fujitsu Nocria puhul nelja

kandis.

Meie kliima tingimustes õhksoojuspumbale

täielikult panustada ei saa. Mida

külmem, seda rohkem efektiivsus langeb –

seade töötab ka näiteks –30 °C juures, ent

kasutab sama soojushulga andmiseks elektriradiaatoriga

võrreldes rohkem energiat.

15–20 miinuskraadi juures jääb õhksoojuspumpade

võimsusest vajaka ja masina säästmiseks

oleks mõistlik lähtuda juhendist ning

–15 °C korral seade välja lülitada, kasutades

eluruumides elektri- või ahikütet. Eelmisel

eriti soojal talvel langes temperatuur Tartus

alla 15 külmakraadi ainult ühel ööl, samas

2006.–2007. aasta talvel oli selliseid öid

13 ning 2005.–2006. aasta talvel lausa 15.

Külmasid talvesid koos pikemate külmaperioodidega

tuleb meil veel kindlasti.

Selleks peab olema varuks mõni teine kütteallikas.

Teine oluline aspekt on sooja levik – kui

radiaatorid on tavaliselt igas toas, siis õhksoojuspumbal

on üks puhur ja soojus levib

Meil on Panasonicu õhk-õhk-tüüpi

masin kütnud kolm talve. On küll ka

soojamüüriga pliit, aga mullu ei teinud

me sellele kordagi tuld alla – soojuspumbast

piisas. Jäätumise puhul

aitab, kui ise aeg-ajalt sooja veega jää

ära sulatad, siis ei hakka tiiviku labad

vastu jääd kolisema ega lähe ka katki.

Nimetu

Kolmetoalise korteri küttis soojuspump

eelmine talv ära lisasoojenduseta.

Temperatuur tubades oli 21–24

kraadi. Elektrikulu boileri ja elektripliidiga

oli kõige rohkem 1200 kr.

Smartman

neisse ruumidesse, kuhu soe õhk saab vabalt

liikuda. Kinniste uste taha soe õhk ei liigu

ning mida rohkem takistusi ja sopistusi,

seda vähem sooja õhku edasi kandub.

Lisaks arvestage, et suurimal puhumisvõimsusel

on õhuvoog ka 5–6 meetri

pealt tunda ja puhuri kohin külgnevatesse

ruumidesse kuulda. Otstarbekas on puhur

paigutada elutuppa või koridori (mitte

magamis tuppa) ja suunata õhuvoog teiste

tubade suunas. Samas võivad ruumidesse

jääda mitme kraadised erinevused ja kui see

tekitab ebamugavust, saab vahet kompenseerida

näiteks elektriradiaatorite abil.

Õue paigaldatud kompressorist tilgub

välja vesi – kuivõrd õhutemperatuur seadme

töötades langeb, siis niiskus õhus kondenseerub.

Eriti suur vee-eraldus on talvel, kus

sulatamistsükli käigus tekib jääsulamisvesi.

Seadme paigaldusest sõltuvalt võib vee tilkumine

põhjustada ebamugavusi ja probleeme.

Suurtes korrusmajades, kus eraldi soojamõõtureid

pole või keerulise torudesüsteemi

tõttu neid panna ei saagi, on õhksoojuspump

pigem luksusese, mis aitab saada soojust siis,

kui kütet pole veel sisse lülitatud või on see

juba välja lülitatud.

Variant on korterelamus keskküte üldse

maha võtta ja loota kõige külmemal perioodil

elektriradiaatoritele – aga kas elektriühendused

vastu peavad? Lisaks, kui üha rohkem

kortereid endid keskküttesüsteemist lahti

ühendavad, siis keskküttesüsteemi haldaja

aastaringsete püsikulude tõttu kasvavad

teiste elanike küttekulud veelgi.

Lisaväärtusena saab õhksoojus pumpade

uuemaid mudeleid kasutada suvel konditsioneerina.

Omaette küsimuseks jääb, kas

see on meie kliimaoludes nii vajalik, et uue

mugavuse nimel energiatarbimist veelgi

suurendada.tt

Soojuspumpa ainult põhiküttena

kasutada on riskantne. Mis toimub siis,

kui elekter on paar päeva kadunud?

Maal pole see harv nähtus. Pumpa

ostes vaadake peale hinna ka teisi

parameetreid, nt mis temperatuuri

juures välisosa tõrgeteta töötab. Juba

on turul seadmed, kus tehas on taganud

tõrgeteta töö –25 kraadi juures.

Müüjalt tasub küsida, kuidas muutub

kasutegur välistemperatuuri alanedes

ja mis on siseseadme müratase. Ei saa

unustada, et energiakulu sõltub selgelt

maja soojapidavusest.

Janek

Meie

kliima

tingimustes

täielikult

õhksoojuspumbale

panustada

ei saa – mida

külmem on, seda

rohkem efektiivsus

langeb.

kodu

Mul on sama pump ja olen väga

rahul! Tunnen lausa elust rõõmu, sest

varem tulin töölt koju külma koridori

ja hommikul koridoris riidesse pannes

hakkasid käed külmetama. Nüüd võtab

uksest sisse astudes mind vastu mõnus

kodusoojus! Elan kahekorruselises

majas üksi, lapsed on lennanud kodust

välja ja lasid pumba paigaldada. Varem

läks maja kütmiseks ahjudega aastas

20 rm küttepuid, aga nüüd kulub kuus

umbes 500 kW elektrit – seda koos

valgustuse, elektripliidi, veepumba ja

boileriga.

Naiskodanik

Artikli lugejate kommentaarid aripaev.ee-st

Soojuspump sobib

ka põhikütteks

SOOJUSPUMPA võib edukalt ka põhikütteks nimetada,

kui sealt tuleb hoone kütmiseks põhiline soojus.

Abiküte on soojusallikas, mis lülitub soojuspumbale

appi, kui see ei jõua enam hoonet ära kütta. Sõltub

hoone soojustusest ja õhksoojuspumba dimensioonimisest,

kuid üldjuhul vajab soojuspump korralikult

soojustatud hoones abikütet, kui välistemperatuur on

langenud –10 kraadini.

Abikütteks sobib enim täisautomaatne küttesüsteem,

näiteks elektriradiaator või õlikatel. Sellist lahendust

saab reguleerida nii, et kui sisetemperatuur langeb alla

+18 °C, lülitub abiküte automaatselt sisse.

Meie 100 m² suuruses kontoris Tallinnas töötab teist

aastat järjest sama seade, millest artiklis juttu, ning

abikütet pole kasutatud. Eramajas nii head tulemust

muidugi ei saavuta, sest soojus ei liigu eramus sama

hästi kui ühes suures avatud ruumis.

Enamasti projekteeritakse küttesüsteemid välisõhutemperatuuri

–22 °C peale ja pole harvad juhud, kus suurte

külmadega on ka katlamajade tööd vaja lisaradiaatoritega

toetada. Kogemus näitab, et suurimad probleemid

tekivad siis, kui sisetemperatuur lastakse liiga madalaks.

Nii on seadmetega probleeme ladudes ja tootmishooneis,

kus sisetemperatuur langeb alla +17 kraadi.

ABC Kliima ei soovita soojuspumpa –15 kraadi juures

välja lülitada. Just sel perioodil õige varustusega õhksoojuspump

ennast kõige usinamalt tagasi teenibki!

Nõustun, et kui kortermajas on kõik läinud üle

õhk-õhk-soojuspumpadele ja keskküte on välja lõigatud,

peab kindlasti eelnevalt kontrollima, et pakasega

elektrijuhtmed koormusele vastu peavad. Enamik õhkõhk-tüüpi

soojuspumpasid paigaldatakse eramutesse

ja kontoritesse, kus toetav küttesüsteem on olemas ja

õhksoojuspump ostetakse püsikulu vähendamiseks.

Priit Pärn, ABC Kliima direktor

nr 9 • november 2008 53

tehnika

novaator.ee

Geniaalseimad

eksperimendid läbi aegade

Efektseimad ja oma geniaalsuses meeldejäävaimad eksperimendid

läbi aegade on enamasti ühe inimese mõttevälgatused.

Tekst Siim Sepp novaator.ee toimetaja

Illustratsioonid Anti Veermaa

Need on elegantsed ja nende katsete

olemust võib lihtsa vaevaga mõista

ka inimene, kes pole selles teemas kodus.

Geniaalseimate katsete nimekiri ilmus

ajakirjas Physics World. Kuna teadus on kumulatiivne

– iga järgmine teadmine põhineb

eelnevatel –, on järjestus kronoloogiline.

Eratosthenes mõõdab

Maa ümbermõõtu

Suvisel pööripäeva keskpäeval on Päike Egiptuse

linnas Aswanis kõrgeimas punktis taevavõlvil

ehk seniidis, põhja pool Alexandrias

pisut madalamal. See viis Eratosthenese

mõttele, et tal on olemas kõik vajalik Maa

ümbermõõdu hindamiseks.

Lihtsat geomeetriat kasutades mõõtis

ta tuntud pikkusega objekti varju abil, kui

kaugel seniidist on Päike Alexandrias pööripäeval.

Saades vastuseks seitse kraadi ning

eeldades, et Maa on ümmargune, järeldas

ta, et distants Alexandria ja Aswani vahel on

7/360 Maa ümbermõõdust.

Nüüd jäi hinnata kahe linna vahemaad.

Seda sai ta teha vaid karavanide päevateekondade

järgi. Teades, kui palju nad päevas

keskmiselt liiguvad, leidis ta distantsiks 5000

staadionit (u 950 km, staadion oli Vana-Kreekas

pisut vähem kui 200 meetrit). Seega on

Maa ümber mõõt umbes 250 000 staadionit.

Tulemus oli üllatavalt täpne, erinedes tegelikust

Maa ümbermõõdust viis protsenti.

Galilei loobib Pisa

tornist asju alla

16. sajandil arvasid kõik, et rasked esemed

kukuvad maha kergetest kiiremini. Nii oli

öelnud Aristoteles ning tema ei saanud eksida.

Eks vastab see ka tavaloogikale – udusulg

langeb maha aeglasemalt kui kivi.

Pimedal keskajal vajas maailm hädasti

Galileo Galilei sarnaseid geeniusi, kes ei

uskunud autoriteete, vaid pöördusid otse

looduse poole, et saada teada, kuidas asjad

tegelikult on. Väidetavalt ronis Galilei viltuse

Pisa torni otsa ja viskas alla erineva

massiga esemeid, mõõtes aega, mis kulus

nende mahakukkumiseks. Üllatas see teda

või mitte, aga kõik kukkusid alla umbes sama

aja jooksul.

Ent kuidas jääb siis udusulega? Udusulel

on oma kerge kaalu kohta väga suur pind,

mistõttu avaldab õhk talle alla hõljudes

suurt takistust. Kui korraldada sama katse

vaakumis, kukuks udusulgki kivina.

Galilei ja veerevad

messingkuulid

Sellega polnud Galilei huvi liikuvate kehade

vastu veel rahuldatud. Ta kasutas uue idee

uurimiseks kuue meetri pikkust ja 25 cm

laiust plaati, millesse oli pikkupidi lõigatud

sirge soon. Seejärel asetas ta plaadi kaldu

ning lasi ülevalt messingkuuli veerema, mõõtes

veekellaga, kaua kulub kuulil alla jõudmiseks.

Veekell hindas aega vee voolamise järgi –

mida pikem vahemik, seda enam vett jõuab

ühest anumast teise voolata.

Aristoteles oleks ilmselt arvanud, et kui

kuul lasta veerema plaadi keskelt, kulub

ajavahemik x, ülevalt aga 2x. Tegelikult on

kuuli liikumistee võrdeline kulunud aja

ruuduga ehk aja kahekordistamine annab

kuulile võimaluse veereda neli korda kaugemale.

Nimelt mõjub veerevale kuulile Maa

gravitatsioon, mis kiirendab teda järjest

suurema kiiruseni.

Cavendish kaalub

puukepiga Maad

Gravitatsiooniteooria looja Isaac Newton

avastas, et külgetõmme kahe keha vahel on

võrdeline nende masside korrutise ja pöördvõrdeline

kauguse ruuduga. Aga kui tugev on

gravitatsioon ehk Maa külgetõmme? Sellele

Newton vastust ei leidnud.

Briti teadlane Henry Cavendish tegi

18. sajandi lõpus vastuse saamiseks nutika

katse. Ta võttis 1,8meetrise puukepi ja

kinnitas selle otstesse metallkerad. Seejärel

riputas ta hantlisarnase agregaadi traadiga

üles ja paigutas selle lähedusse kaks umbes

160kilost pliikera, mis pidid traadi otsas

rippuvale katsevahendile gravitatsioonilist

mõju avaldama.

Selle väikse külgetõmbe tõttu pöördus

hantel pisut traadi otsas ning hoolika

mõõtmisega tegi Cavendish pöördumise

ulatuse kindlaks. Mõõtmine oleks mõttetu,

kui katset mõjutaks kõrvalised asjaolud, nt

tuuletõmbus, sest pliikerade gravitatsiooniline

mõju on väike. Seetõttu oli katseseade

suletud ruumis ning Cavedish jälgis seda

teleskoobiga.

Katse oli kavandatud hoolikalt ja mõõtmised

tehtud piinliku täpsusega, sest

Cavendishi saadud number – mida nimetatakse

gravitatsioonikonstandiks – on

väga lähedane tänapäeva füüsikaõpikuist

leitavaga. Konstant võimaldas Cavendishil

arvutada ka Maa massi ja tiheduse.

Newton teeb valgusest

vikerkaare

Galilei surma-aastal sündinud Isaac Newtoni

katsetest tõuseb esile valge valguse

komponentideks lahutamine. Aristoteles

arvas, et valge on puhtaim värvus, ülejäänud

toonid on määrdunud.

Newton lõpetas Cambridge’i ülikooli

1665 ning oli sunnitud mõneks ajaks katku

eest maapakku minema. Sel ajal tegeles ta

aktiivselt alkeemiaga, kuid tema suureks

pettumuseks ei tulnud katsed välja. Nüüd

teame, et ei saanudki tulla.

Küll õnnestus Newtonil näidata, et Aristotelesel

polnud jälle õigus. Newton paigutas

klaasprisma päikesevalguse kätte ja nägi

teiselt poolt prismat väljumas vikerkaarevärve.

Ta eeldas, et valge pole mitte puhtaim

novaator.ee

värvus, vaid on teiste, nii-öelda määrdunud

värvide segu.

Young näitab aknast, et valgus

on laine

Kuid Newtonilgi polnud alati õigus. Ta

uskus, et valgus on osakeste voog, mitte

lainetus. Seisukoht püsis füüsikas kindlalt

üle sajandi, kuni Briti füüsik Thomas Young

seda aastal 1803 kontrollis.

Ta tegi aknaluuki augu ning kattis selle

paksu paberitükiga. Seejärel torkas ta valguse

läbi laskmiseks paberisse nõelaga ava.

Kitsa valguskiire jagas ta õhukese paberitükiga

kaheks. Kui valguskiired teisel pool

taas ühinesid, tekitasid nad kiirte teele asetatud

ekraanile vaheldumisi tumedamatest

ja heledamatest ribadest interferentspildi.

See tõestas, et valgus peab olema lainelise

iseloomuga, sest interferents tekib

lainete liitumisel. Kui kokku saavad kahe

laine samad faasid, siis nad võimendavad

teineteist ja tekib hele riba. Vastupidised

faasid liitudes kustutavad üksteist ning

tekib tume vari.

16ndal

sajandil

arvasid

kõik, et rasked esemed

kukuvad maha kergetest

kiiremini, sest nii

oli öelnud Aristoteles.

nr 9 • november 2008 55

tehnika

novaator.ee

Foucault’ pendel tõestab,

et Maa pöörleb

1851 tõestas Prantsuse teadlane Jean-Bernard-Léon

Foucault Pariisis, et Maa pöörleb

ümber oma telje. Ta pani 66meetrise terastrossi

otsas oleva raske pommi võnkuma.

Nii raske ja nii pika trossi otsas olev pomm

võngub vabalt tükk aega, selle jooksul jõuab

pöörlev Maa pisut edasi keerata. Vaid ühe

punkti kaudu hoone laes Maaga ühenduses

olev pendel ise on aga Maa liikumisest sõltumatu.

Seetõttu püsib edasi-tagasi võnkuv

pendel paigal, Maa pendli all aga pöörab

end edasi.

Pomm pendeldas kindlat joont mööda,

kuid aja möödudes ilmnes, et ta hakkab väljakujunenud

võnkumistrajektoorilt kõrvale

kalduma. Nimelt oli Foucault kinnitanud

pommi alla nõela, mis vedas pendli liikumistee

niiske liiva sisse.

Pealtvaatajad jälgisid imestusega, kuidas

pendel, mida miski ei sundinud oma trajektoori

muutma, seda siiski tegi. Olukord

oli mõneti sarnane Päikese liikumisega

taevavõlvil. Tegelikult ei liigu ju Päike, vaid

Maa pöörleb. Ka siin ei kaldunud pendel

teelt kõrvale, lihtsalt Maa tema all pöördus

aeglaselt.

Eri laiuskraadidel võtab pendlil täispöörde

tegemine ehk algse võnkumistrajektoorini

tagasijõudmine erineva aja. Pariisis kulub

täispöördeks 30 tundi, poolustel 24 tundi

ning ekvaatoril Foucault oma pendliga Maa

pöörlemist tõestada ei saakski. Põhjapool-

Eri laiuskraadidel

võtab

Foucault’ pendlil

täispöörde tegemine

ehk algse võnkumistrajektoorini

tagasijõudmine

erineva aja.

keral pöörleb pendel kellaosuti suunas,

lõunapoolkeral vastupäeva.

Foucault’ pendlit võib näha Tartu Ülikooli

füüsikahoones. Sealsel pendlil kulub

täisringiks 28 tundi ja 6 minutit.

Rutherford avastab

aatomituuma

Sajandi eest arvati, et aatomid koosnevad

ühest positiivselt laetud kogumist, mille

sees on negatiivse laengu kandjad. 1911

leidis aga Uus-Meremaalt pärit füüsik Ernest

Rutherford laboris eksperimenteerides, et

see ei klapi reaalsusega.

Koos õpilastega pommitas ta õhukest

kuldlehte alfaosakestega (kahest positiivse

laenguga prootonist ja kahest neutronist

koosnev heeliumi tuum). Nende suureks

üllatuseks põrkusid mõned osakesed kuldlehelt

tagasi, enamik aga läbis takistuse

puhtalt.

Nähtuse seletamiseks mõtles Rutherford

pudingimudeli – elektronid kui rosinad

pudingis – asemel välja uue, mida hakati

nimetama planetaarmudeliks. Selle järgi

asub aatomi keskmes väike positiivse laenguga

tuum, millesse on koondunud pea kogu

aatomi mass. Tuuma ümber tiirlevad kindlaksmääratud

orbiitidel negatiivse laenguga

elektronid.

Kui positiivse laenguga alfaosake satub

vastu tuuma, põrkub ta kuldlehelt tagasi.

Enamik osakesi lendab aga tuumast mööda

ega kaldu kõrvale, sest suur osa aatomist

koosneb tühjusest. See aatomimudel kehtib

siiani.tt

lemmik

MOOTOR

Vanade masinate

varjupaik

Tsikliga ümber

maailma

747 – kõige kuulsam

reisilennuk

nr 3 • mai 2007 57

uudised Kogunud

Ferrari rekordkiire

…katusega

Pariisis toimus ka Ferrari uue kupeekabrioleti

California esitlus. Masinat tutvustati kahes versioonis:

klassikalise kahekohalisena ja väikeste

istmetega taga, kuhu täiskasvanud inimestel

üldiselt asja pole.

Autot katab ülikerge alumiiniumist katus,

mis ühest asendist teise liigub 14 sekundi jooksul.

Tegu on analoogsete masinate seas lausa

rekordilise kiirusega.

Uut Ferrarit veab edasi 4,3-liitrine ja

460hobu jõuline V8-mootor, mis on paigutatud

masina etteotsa. Masina maksimaalseks pöördemomendiks

teatati 485 Nm. Transmissioonisüsteemi

kuulub kahe siduriga seitsmeastmeline

käigukast. Auto kiirendab paigalt sajani vähem

kui nelja sekundiga, tippkiirus peaks ulatuma

310 km/h.

Uus Ferrari California jõuab müüki järgmise

aasta alguses. Orienteerivad hinnad algavad

kahest miljonist kroonist.

Spetsiaalselt Pariisi näituse tarbeks loodud Lamborghini Estoque

on klassikalisest sedaanist sportlikum. Estoque avab Lamborghini

jaoks tee uude segmenti, seni pole neljakohalist sõidukit ettevõtte

mudelireas veel olnud.

Arvatavasti olid itaallased sunnitud Estoque’i välja tooma selleks, et

näidata koht kätte Porsche Panamerale, mille seeriaversiooni prototüüp

oli samuti Pariisis.

Uue Lamborghini jõuallikas hakkab paiknema ees, kuigi esimesest

sillast tagapool. Varustusse kuulub ka nelikvedu, mida Lamborghini

pakub kõigis oma tänapäevamudelites.

Estoquest võib saada esimene Lamborghini, mis hakkab edasi liikuma

diiselmootorite toel. Praegu pole küll veel lõplikult otsustatud,

millist kütust masin põletama hakkab. Ka hübriid on päevakorral,

kusjuures just diisel- ja elektrimootori kombinatsioonis.

Kuu aja eest lõppenud Pariisi autonäituse

üks põhiteemasid oli keskkonnasäästlikkus.

Sellest oli inspireeritud ka Mazda

ideeauto Kiyora, mis tulevikus vahetab

turul välja senise Mazda 2.

Kiyora, mis jaapani keeles tähendab

puhas ja rikkumata, esindab harmooniat

sõidumõnu, keskkonna ja turvalisuse omaduste

vahel, mille poole on püritud Mazda

pikaajalises tehnoloogiaarenduses.

Disainerid püüdsid Kiyora näol luua au-

Kristjan

Kutser Motors24.ee

uudistetoimetaja

Mazdalt rikkumata

järgmine põlvkond

Lamborghini võib saada esmakordselt neli ust

to, mis liigub kergelt linnamaastikul. Olles

varustatud Mazda järgmise põlvkonna

mootori ja intelligentse seiskamissüsteemiga,

saavutab auto hea ökonoomsuse ja

madala CO ² väljalaske.

Mazda ideeauto põhineb uuel platvormil,

eesmärk on maksimaalselt väike kaal

ja samas kõrge turvalisuse tase, täiustades

sealjuures sõidumugavust. See hakkab silma

ka sisemuse disainis ja uutes funktsioonides,

mis toetavad nooruslikku elustiili.

Nissan vaatas tulevikuautot

luues metsa poole

Nissan oli toonud Pariisi autonäitusele elektrilise ideeauto

Nuvu. See kolmemeetrine masin esindab Nissani nägemuses

tuleviku linnasõidukeid.

Auto katust toetab keskel puusarnane konstruktsioon ja

suurt klaasipinda katusel hoiavad püsti puuokstega sarnanevad

elemendid. Üle kogu auto täisklaaskatuse on asetatud

tosinkond väikest päikesepaneeli. Oksale kinnituvaid puulehti

meenutavate paneelide genereeritav energia toidab akut autosse

paigaldatud nn puutüve abil, mis toimib elektrijuhina.

Kindlasti hakkaks Nuvu tänaval silma 2+1-istmeskeemiga

liiklusvahendina. Kaks esimest istet on mõeldud täiskasvanutele,

kolmandasse aga mahub täiesti korralikult istuma laps.

Sõitjateruumi viimistlemisel kasutati vaid looduslikke, orgaanilisi

ja ümbertöödeldud materjale.

Nissani ideeauto juhtimine käib lennukitele omase rooli abil.

Paremaks manööverdamiseks on autosse monteeritud mitmeid

kaameraid, millelt tulevad pildid liidetakse kokku ning resultaati

kuvatakse juhile vaatena ülevalt.

Nissan Nuvu liigub puhtalt elektri jõul. Täis akudega suudab

see maha sõita kuni 125 kilomeetrit. Prototüübi maksimaalseks

kiiruseks teatati Pariisis 120 km/h.

Nissan kavatseb tutvustada elektriautot Jaapani ja USA turgudel

2010. aastal ning alustada ülemaailmset massturustamist

aastal 2012. Selleks autoks ei saa siiski äsja esitletud Nuvu, kuigi

see puuauto sisaldab mitmeid tehnoloogilisi lahendusi, mis leiavad

rakendamist ka kavandatavas seeriamudelis.

uudised

šÍkoda menuk Octavia sai näouuenduse

Volkswageni kontserni kuuluv Tšehhi autotootja Škoda demonstreeris

Pariisi näitusel näouuenduse saanud Octavia ja Octavia

Combi mudeleid. Autotootja sõnul pole tegu pelgalt kosmeetilise

operatsiooniga.

Škoda bestselleri – mida nüüdseks on müüdud juba üle 800 000

eksemplari – juures tehti oluliselt tõsisemaid muudatusi. Välismuutused

kajastuvad jäigemas keres ja seeläbi suurenenud

turvalisuses. Uued tuled on kurvitundlikud ning peeglite pind

tehti suuremaks.

Sõitjateruumis muudeti näidikutepaneeli ja erinevate süsteemide

juhtnuppude asetusi, võimaldamaks juhile veelgi mugavamat

töökohta.

Uue kujundusega Škoda Octavia mootorivalikusse lisandus kaks

uut agregaati: 122hobujõuline 1,4-liitrise töömahuga neljasindriline

TSI ja moderniseeritud 1,8-liitrine TSI, mis nüüd arendab

160 hobujõudu. Juba lähiajal lisandub varustusse ka uus kahe

siduriga seitsmeastmeline robotiseeritud DSG-käigukast.

nr 9 • november 2008 59

test

Linnade kuningad

Kogu viimase viisaastaku on automüüjad pajatanud uskumatuid

lugusid sellest, kuidas järgmisel aastal hakkavad

väikeautod müüma nagu leib. Siiani pole see nii läinud.

Tekst Ardo Kalda Fotod Andres Haabu

Kuid äkki nüüd, majanduslanguse

valguses hakkavad inimesed mõistlikumaid

autoostuotsuseid tegema?

Vaatame siinkohal kolme selle klassi masinat

– testis on Fiat 500, Renault Twingo

ja Mazda 2.

Uue ja kütust säästva linnaauto saab tublisti vähem kui

200 000 krooni eest.

test

Äkki hakkavad inimesed

majanduslanguse valguses

mõistlikumaid

autoostuotsuseid tegema?

nr 9 • november 2008 61

mootor

test

Mazda 2

Mazda 2 – praktiline väikeauto

Mazda suutis oma eelmise põlvkonna

hirmutisest välja murda ja normaalse

välimusega auto luua. See on vägagi

kaasaegse olemisega, eelmise põlvkonna kastilik

olek on asendunud šiki noolja disainiga.

Nii pidigi minema, sest kõik uued Mazdad

on normaalse disainiga ja ega pesamuna saanud

unustada. Kolmest siin testitud autost

on Mazda ka ainuke, mida saab viieukselise

versioonina.

Sisu on samuti hea, materjalid on kvaliteetsed

ja kui millegi kallal norida, siis on see ehk

liialt suur sisemüra. Tagaiste pole seal päris

moepärast, sinna saab isegi inimene istuda.

Mitte küll väga pikk, sest pea läheb lakke, kuid

lühemat kasvu reisija mahub täitsa ära. Seega

saab seal võsukesi vabalt kooli ja lasteaeda

vedada.

Mazda 2 interjööri kujundus on lihtsate

Mootor 1,3 r4

Võimsus 75 hj

Pöördemoment 121 Nm

Kiirendus 0-100 km/h 14 s

Tippkiirus 168 km/h

Kütusekulu 100 km kohta

linnas 6,9 l

maanteel 4,6 l

kombineeritud 5,4 l

Mõõdud

pikkus 3900 mm

laius 1695 mm

kõrgus 1475 mm

Hind alates 173 400 kr

Allikas: Mazda

killast. Millegagi pole üle pingutatud ja kõik on

pigem tavaline. Tavaline tähendab siis seda, et

kõik on olemas, aga see pole kujundatud mõne

moeguru poolt. Praktiline on vast see sõna,

millega oleks tegelikult pidanud kogu Mazdat

iseloomustama.

Mõned agad auto puhul siiski on, nimelt on

sisevalgustus ainult auto eesosas ja pimedal sügisõhtul

kaubanduskeskuse parklas pakiruumi

asjade panemine pole sestap just väga lihtne.

Hoolimata sellest, et pakiruumi mahuvad kõik

asjad ilusti ära.

Kes on seni kirunud Mazda närvilist rooli,

võiks nüüd põhimõtteliselt vait olla. Mazda

rool pole närviline, vaid tundlik. See annab

isegi väikeauto puhul emotsiooni, mida ei koge

just paljudes odavates masinates. Vedrustus

on samuti inimlike killast ja sobib meie teedele

täitsa hästi.

Mazda

2 disain

erineb

eelmise

põlvkonna

mudelist

märgatavalt.

Interjööris

pole midagi

üle pingutatud,

kõik

on pigem

tavaline.

��

Reklaami projektijuht

Reio Orasmäe

tel 667 0065

reio.orasmae@aripaev.ee

AS Äripäev

Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn

tel 667 0105

faks 667 0200

reklaam@aripaev.ee

ftp.aripaev.ee/incoming/Rekl

www.aripaev.ee/reklaam

��

Sisutoimetaja

Indrek Kald

tel 667 0193

indrek.kald@aripaev.ee

Tiraaž Tiraaž

24 24 000 000

Uudisliku, praktilise ja kogemusliku Tehnotrendi eesmärk

on teha lugeja elu tehnoloogia abil kergemaks ning huvitavamaks.

Teeme ajakirjas juttu autodest, olmetehnikast, meelelahutusest,

kodukontorist, fotost ja videost. Põhjalikult tutvustavad

ettevõtjad ning juhid Tehnotrendis oma tehnoloogiakasutust

kontoris ja liikudes, kirjeldame erinevate

firmade IT-lahendusi, anname nõu tarkvara kasutamise

osas.

Ajakiri Tehnotrend on TNS EMORi 2007 aasta sügise andmetel

10 suurima Äripäeva püsilugeja osakaaluga väljaannetest

kõige loetum. Tervelt 97% on lugenud vähemalt

4 numbrit viimasest 6st ilmunust.

Väljaande oluliseks osaks on testid ja võrdlused, neid

leiab igast Tehnotrendist mitmeid. Samuti tutvustatakse

ajakirjas uudistooteid ja -teenuseid ning avaldatakse

arvamus lugusid.

Tehnotrendi lugejaks on tavaline tehnoloogiaga kokku

puutuv ning sellest huvituv Eesti inimene. Ajakirjast saab

ta ideid ja mõtteid tehnoloogia paremaks kasutamiseks.

Ajakiri Tehnotrend ilmub A4-formaadis valgel kriitpaberil

ning jõuab tasuta kõigi Äripäeva tellijateni.

��

mootor

test

Fiat 500

Fiat 500 – auto kui aksessuaar

Fiati välimus on tõeline retro, see pärineb

kunagiselt mudelilt 500. Mängu astub

itaallaslik stiilitunnetus, kus iga vidin on

disainitud hingega ja kogu tervik sobiks ükspuha

millise moelooja vaateaknale. Mudeli ajalugu

on suurendatud kujul toodud tänapäeva, kuid

vägagi modernsete lahendustega.

Sisu on sama stiilne kui välimus. Materjalid

on ehk kõvad, kuid näevad kvaliteetsed välja.

Proovitud auto oli Sport-varustusega ja selle

istmed paistavad väga moodsad ja on üsna kõva

põhjaga – pole paha. Pikal sõidul kipuvad sohvalikult

pehmed istmed väsitama. Ja ka suured

mehed mahuvad uude Fiatti kõrvuti istuma.

Armatuur on totaalne retro, küll tänapäevaste

lõigetega, sest ega sinna päris seieriga

raadiot panna ei saanud. Tagaiste on rohkem

nagu moepärast. See on koht, kuhu visata oma

asjad, kuid mitte inimesed, sest tavaliselt pole

kellegi jalad niivõrd hernekepid. Pagasiruum

Mootor 1,2 R4

Võimsus 69 hj

Pöördemoment 102 Nm

Kiirendus 0-100 km/h 12,9 s

Tippkiirus 160 km/h

Kütusekulu 100 km kohta

linnas 6,4 l

maanteel 4,3 l

kombineeritud 5,1 l

Mõõdud pikkus 3546 mm

laius 1627 mm

kõrgus 1488 mm

Hind alates 179 000 kr

Allikas: Fiat

ei ole aga laita ja sinna saab asju panna. Ja kui

tagaistme seljatugi alla lasta, võib Fiatti juba

väga suuri asju laadida.

Sõita on selle autoga natuke veider, istud

kõrgel ja pidevalt kipub pähe mõte, et nüüd läheb

see torbik ümber. Tegelikult räägib rool teel

toimuvast hästi ja abiks on ka Sport-nupp, mis

teeb roolitundlikkuse veelgi suuremaks.

Küll tahaks näppu tõsta selle koha peal, kus

juttu peaks olema pisikestest murumunadest,

millega saab pea igale kohale parkida ja olematu

ruumiga kohas end ringi keerata. Fiati pöörderaadius

on testitud kolmikust suurim ja see teeb

manööverdamise natuke keeruliseks.

Mootoreid on kolm – 1,2- ja 1,4-liitrine bensiin

ning 1,3ne diisel. 1,4-liitrine laseb pööretega

päris kõrgele minna, millest mootor mõnusa

urinaga märku annab. Samas on piisav. Kellele

mitte, siis autost on olemas ka Abarth-versioonid,

mis veelgi enam sõidulusti pakuvad.

Fiat 500

paneb

muigama,

olles omanäoline

stiilne.

Retrokumeruste

taga peitub

vägagi

kaasaegne

tehnoloogia.

Tea mis toimub ehitusturul!

www.ehitusuudised.net

Ehitusuudised.net on uudisteportaal, mis on mõeldud

ehitus-, arendus- ja kinnisvarasektoris töötavale

ettevõtjale ja spetsialistile, et varustada teda tööks

vajalike värskete uudistega. Samuti vahendab portaal

kommentaare ja nõuandeid oma ala tipptegijatelt

ehitus- ja kinnisvarasektorist.

Portaal kuulub ASile Äripäev ning uudiseid kirjutavad

ja toimetavad Äripäeva professionaalsed ajakirjanikud.

Selline teemaportaal, mis vahendab uudiseid

spetsialistilt spetsialistile, on Eestis esmakordne ning

on saanud ehitussektoris töötavate ettevõtjate suure

tähelepanu osaliseks. Nende kinnitusel aitab portaali

vahendatav info neil turul edu saavutada.

Reklaami projektijuht Ander Sibrik

tel 667 0110

e-post Ander.Sibrik@aripaev.ee

Toimetaja Enn Tosso

tel 667 0280

e-post Enn.Tosso@aripaev.ee

Menüü

bänner

Väike panoraam

Moodul 1

Moodul 2

Panoraam

Suur

Poster

Videobänner

mootor

test

Renault Twingo

Twingo – Prantsuse temperamendiga

Kui Fiat läks disainiga tagasi eelmiste mudelite

manu, siis Renault’d tuleb tänada,

et nad seda teinud pole. Praegune Twingo

on oluliselt parem. Testitud auto on normaalse

välimusega ja siit-sealt tunneb kerget Prantsuse

temperamenti.

Sisu on Twingos nagu Renault’s ikka. Kellad

on pandud keskkonsooli, mis teeb silme ees

ruumi vabaks ja ka auto tootmise odavamaks.

Natuke ehk ka elu ebamugavamaks, sest kõik

näidikud pole pidevalt näha, kuid see on harjumise

asi. Isteasend on täitsa tipp-topp ja ka

kahel inimesel kõrvuti olemine mingit hullu

ihutõve külge ei too. Autos on aga üks ootamatu

asi – taga on kaks eraldi istet, mida saab edasitagasi

liigutada. Tegime katse, istusime ees ja

taga, nii et oleks mõnus ja voilaa, täitsa mugav

olemine ja taga ei kipu ka pea lakke minema.

Kui aga istmed sellises asendis on, jääb

Mootor 1,2 r4

Võimsus 60 hj

Pöördemoment 93 Nm

Kiirendus 0-100 km/h 15 s

Tippkiirus 154 km/h

Kütusekulu 100 km kohta

linnas 7,1 l

maanteel 4,6 l

kombineeritud 5,5 l

Mõõdud

pikkus 3600 mm

laius 1470 mm

kõrgus 1654 mm

Hind alates 129 900 kr

Allikas: Renault

pakiruum väikseks, sealsed lahendused on

kolmikust kehvimad. Kui samas natuke veel

pagasiruumi ponnistada, poleks see enam ka

sellist mõõtu masin. Nädala ostud mahuvad

sinna kuidagi ära, ent pikemat reisi suurte

kompsudega ette ei võta.

Sõita on autoga hooimata suurest roolist

täiesti normaalne. Kiirelt manööverdamine

on alajuhitavuse tõttu pisut pärsitud. Paraku

olid autole alla pandud lamellrehvid, mis tegid

kogu masina olemise väga vedelaks ja veidraks.

Õigetel rehvidel oleks märksa mugavam. Roolitunnetus

on ise muidu täiesti normaalne.

Mootoreid on valikus neli – kolm erineva

võimsusega 1,2-liitrist bensiiniõgijat ja 1,5liitrine

turbodiisel. Bensiinimootorid on hea

valik ja suudavad seda pisikest sitikat vägagi

normaalselt vedada. Renault on testi odavaim

valik, vahe teistega on üsna suur.

Välimuselt

on uus

Twingo

eelkäijast

märksa

parem.

Rool on liiga

suur ega

sobi auto

olemusega.

Auto kui investeering

Umbes poolteist aastat tagasi oleks see jutt olnud hoopis teistsugune

– “ostke vanu autosid ja ärge kartke, sest nad hoiavad

hinda”. Praegu on aga turul situatsioon, kus isegi rariteete

võib väga odavalt leida.

Mõningatel juhtudel siiski saab veel rääkida autost kui investeeringust.

Näiteks kui soetatakse mõni eriti haruldane sõiduk, mille

alghind on niigi miljoneid. Selliste sõidukite hind ei tee tõepoolest

muud, kui ainult kasvab ka tulevikus. Samas pole sellise masina

hoidmine üldsegi lihtne, nii haruldane masin tahab isegi seistes

hooldust saada.

Kollektsioonid, mida ma külastanud olen, asuvad alati väga

heades ruumides ja masinate jaoks on eraldi inimene, kes neid pidevalt

hooldab ja ka käivitab. Sellise spetsialisti pidamine pole aga

odav lõbu ja mõne auto pärast võib seega kunagi tõsiselt miinusesse

jääda.

Tuleme aga maa peale tagasi ja vaatame, mida siinselt turult leida

võib. Mõni autofanaatik kindlasti sooviks südamest, et tal oleksid

praegu taskud rahast pungil, sest nii mõnegi ägeda ja haruldase

masina võib Eesti inimestelt väga odavalt kätte saada.

Öeldakse, et kui oled auto ehitanud väga heaks, siis sinna alla

pandud raha unusta kohe ära, sest seda ei näe sa enam kunagi.

Tõsi jutt, kuid need suurusjärgud olid seni hoopis teised. Ehitushinnast

paarkümmend protsenti kohe müügil kaotada oli normaalne

tulemus.

kolumn

Praegu aga võib juhtuda, et väga huvitavaid masinaid saab osta

enam kui poole võrra odavamalt, kui on nende ehitushind. Loomulikult

teevad sellised meeleheitel kodanikud meele mõruks neil, kes

oma leiba autode ehitamise või taastamisega teenivad. Samas aga

rõõmustavad need inimesed, kellel veel raha on ja ka kannatust, et

seda ostu alles mõne aasta möödudes realiseerima hakata. Selliseid

oste võib praegu rahulikult pidada pikaajaliseks, kuid suhteliselt

kindlasti teenivaks investeeringuks.

Küllap on paljud keelt limpsanud ka väga värskete, kuid eksklusiivsete

masinate järele, ent nende soetamine praegu oleks üsna

libedale teele minek. Sellised uued autod peaks ajas oma väärtust nii

ehk naa veel kaotama enne, kui nende hind taas kasvama hakkab,

kuid selleks ajaks jõuab meie põlvkond juba mullaks saada.

Ja kui juba raha sellise asja peale kulutada, siis peaks see olema

midagi vanemat, mis siiani on juba tõusva hinnaga. Neid pakkumisi

leiab kindlasti ka automüügiportaalidest, kuid suurem tõenäosus on

sobiv sõiduk leida vastavatest alafoorumitest. Nimelt üritavad nende

autode omanikud – kes küll on rahahädas, kuid ikkagi veel hoolivad

oma masinast – leida neile fanaatikutest häid omanikke, et seni

kulutatud raha ei läheks mõne rullnoka käes lõhkumisele.

Seega, kellel on vähegi autoinimese hinge, sellel soovitan mööda

internetifoorumeid tiirutada ja sealt endale odavat pakkumist

otsida. Neid on omajagu juba praegu ja kardetavasti tuleb juurde

veelgi. tt

Autofanaatik soovib südamest, et tal oleks taskud

rahast pungil, sest nii mõnegi ägeda ja haruldase

masina võib Eesti inimestelt väga odavalt kätte saada.

Ardo Kalda, motors24.ee peatoimetaja

nr 9 • november 2008 67

mootor

kasutatud auto

Kas 5000 krooni maksvate

autodega on võimalik iga

päev sõita? Kuigi tänavu

sügisel alanud eksperiment

veel jätkub, võib esimesi

järel dusi ja kokkuvõtteid

teha.

Tekst Lauri Tõnspoeg Foto Indrek Susi

Saatsime automüüjatele portsu e-kirju

ning saime kolm vastust. Tundub, et

sääraste masinate müüjad ei kuulu

suurte internetikasutajate hulka, mis pole

ka ime. Üle helistades selgus, et enamik

neist pillidest ei tahtnud kuidagi omal jõul

liikuda.

Lõpuks leidsime Kunda lähistelt mehe,

kellel pidi suisa kaks väärt pilli müüa olema,

n-ö kolmene rullnokk-bemm ja Volkswagen

Passat. Kohale jõudes selgus, et bemar väga

Sõitev auto

5000 krooniga –

proovime järele

ei käi. Pärast mitmeid tunde autoremonti

oli baierlasel ühe silindri asemel kolm töö

lõpetanud ning sportmasina ostuplaan tuli

maha matta. Passati saime käima ja maksime

raha ära.

Sõit tanklani läks toredasti, ent volkarit

käivitada enam ei õnnestunud. Hiljem

selgus, et aku oli korras, ent klemmid

5000 krooni eest

on võimalik osta

auto, millega

saab sõita, aga kui palju

see maksma läheb

isegi suhteliselt lühikeses

plaanis, seda ei

tea keegi ette.

sedavõrd lagunenud, et vool starterini ei

jõudnud. Panime krokodillid peale ja sõit

võis jätkuda. Kuna generaator nägi akut

samuti vaid väga kaugelt, arvas ta, et 18

volti peaks olema paras laadimiseks. Selle

peale põlesid mõlema esitule pirnid läbi.

Koju me siiski jõudsime.

Teise võitleja järele tuli sõita Viljandisse.

Passatist erinevalt oli Opel Vectral ülevaatus

olemas, masin läks käima ja ka sõitis,

ent müüja ei tahtnud leppida vähemaga kui

5500 krooni. Ajanappuses tuli limiiti ületada,

sest kes teab, mitu nädalat me järgmist

sõitvat isendit oleks taga ajanud.

Esimene katsumus oli Rapla kardirada,

kuhu minnes Passat viis korda vee välja

keetis ning siduripedaali põrandale vedelema

jättis. Et katsumused oleksid kuidagi

mõõdetavad ka reaalses mastaabis, tegime

rahalise boonussüsteemi: iga kaugem ots

annab kohale jõudmise eest 500 krooni,

katse sooritamine 500 krooni ning võitjale

lisame veel 500 krooni.

Passat Raplasse kohale jõudmise eest täit

aha ei saanud, sest abiauto pidi mitu korda

vee järel käima. Kardirajale tegime ilma

sidurita siiski tiiru peale ja kuigi Opel võitis,

sai Volkswagen vähemalt punkti kirja, enne

kui nööri otsas koduteed alustas.

Teine katse oli kiirendusvõistlus Haapsalus,

millele järgnesid pidurdus- ja slaalomiharjutused.

Sinna jõudsid kohale mõlemad

ja ärksama mootoriga Opel võidutses kõigil

aladel, pidurduses leppisime viiki.

Kolmas pauk oli Laitse rallipargis, kus

Opeli puudulikud amordid ei osutunud nii

oluliseks kui parem kiirendus ja mustriga

talverehvid. Raskem ja siledate rehvidega

volkar ei saanud kuidagi hoogu üles.

Neljandaks otsustasime ära mõõta

mootorite võimsused ja teha kindlaks,

kellel on tehase ette antud jõust vähem

ära kadunud. Passatil oli selleks ajaks juba

väga mitmeid remonte tehtud ja selgus, et

kuigi passis on kirjas kaheliitrine mootor,

osutus see tegelikkuses 1,8-liitriseks. Jälle

tuli Opelile võit, kuigi pärast paljusid

remonte oli Passatil kilovatte rohkem,

ent kaotus passis seisvate numbritega oli

suurem.

Viies katse oli praktilisuse test ehk kui

palju üks või teine auto kaupa mahutab.

Võtsime kuhja vormeli rattaid – neli esimest

Parim võimalus

tänada oma kliente,

tee seda jõulu erilehes!

Kardirajale

tegime ilma

sidurita siiski

tiiru peale ja kuigi Opel

võitis, sai Volkswagen

vähemalt punkti kirja,

enne kui nööri otsas

koduteed alustas.

ja kolm tagumist – ja leppisime kokku, et

salongi istmete peale neid panna ei tohi. Esimesed

andsid kaheksa ja tagumised kümme

punkti. Passat sai 54 silma (kolm tagumist

ja kolm esimest ratast) Opeli 52 vastu (kaks

tagumist ja neli esimest). Seega esimene võit

Volkswagenile.

Kahe auto vahelises köietõmbamises tuli

meistriks Opel ning taas tänu oma parematele

rehvidele. Seitsmes ala oli 11-tonnise

bussi tirimine ning siin rebis ainsana Passat,

saavutades ka võidu.

Pärast seitset spordiala oli meie rahatabelis

järgmine seis: Opel on jõudnud

plussi 1300 krooniga, Passat aga miinuses

10 500 krooniga. See näitab ehedalt, kuidas

kõik on kinni selles, mismoodi auto oma

elu on ära elanud ning kas ja kes teda on

hooldanud.

Jõulud

ilmub Äripäeva lisana erileht

19. detsembril ilmubÄripäevalisanaerileht

�� Aasta ärimees

�� Aasta äriidee

�� Aasta sündmus

�� Aasta esikaanelood

�� AastaparimadreklaamidÄripäevas

Aasta parimad reklaamid Äripäevas

�� Ärilaused läbi aasta

�� Ülevaade Äripäeva 2008. aasta

parimatest fotodest ja uudislugudest

�� Kuidas möödus Äripäeva jaoks aasta 2008

�� Mida toob Äripäevale aasta 2009

�� Ülevaade Äripäeva toimetuse osakondadest

�� Kirjavead Äripäevas

Katsete sarja tulemuse võiks lühidalt

kokku võtta järgmiselt: 5000 krooni eest

on võimalik endale osta auto, millega saab

sõita, aga kui palju see maksma läheb isegi

suhteliselt lühi keses plaanis, seda ei tea keegi

ette. Sõltub puhtast vedamisest.

Meie Passat läks kahe kuu jooksul maksma

kokku ligi 20 000 ja Opel ainult 6000 krooni.

Samas on Passatil vahetatud juba nii mitmeid

asju, et ühel päeval sõidab ta väga

kaugele, ilma et midagi katki läheks. Seniks

on seda vaid Opel kogu aeg teinud.

Kui võtta ja osta järgmisel korral 20 000kroonised

autod, siis ei pruugi ju nii minna,

et nendega mitte midagi ei juhtu. Pigem

vastupidi – kõik Passatit tabanud hädad

võivad esineda paljudel üle kümne aasta

vanustel autodel.

Mitmedki Passati probleemid saanuks ka

odavamalt lahendada, aga kuna meil pole aega

mööda foorumeid ja romulaid kasutatud

tükke otsida, sai ta endale kogu aeg uued

pulgad külge. Teisalt on nii ka kindel, et sama

asja uuesti vahetama ei pea.

Igatahes jätkame katsetusi ja vaatame,

kas Passat saab lõpuks nii korda, et Opeliga

rinda suudab pista. Kes meie seiklusi näha

tahab, siis kõik on videofilmina jäädvustatud

lehel tv.motors24.ee. tt

mootor

Reklaami saab tellida ja

materjale kujundamiseks esitada

26. novembrini.

Lisainfo ja reklaami tellimine:

reklaami projektijuht Asso Laido

tel6670072,faks6670200

tel 667 0072 , faks 667 0200

asso.laido@aripaev.ee

mootor

autopark

Juba selle asutuse väravast sisse astudes

hakkab süda kergelt värisema, sest ees

ootavad enam kui ainulaadsed sõidukid.

Kohe värava juurest paistab silma politseivärvides

maanteemuhk, millel kaks

pirakat vilkurit katusel. Arusaadavalt täidab

see masin üht olulist eriülesannet.

Varjupaigal iseenesest piletit pole, küll on

aga võimalus kergitada muhu kapotti, kus

on sees seif, millel pilu sees, kust saab annetusi

sisse vupsata. Eks ole igaühe südametunnistuse

asi, kas ta paneb sinna midagi või

ei, mina annetasin küll.

Edasi viib tee esmalt tuletõrjeautode va-

Suurtükiväe roomikveok kaalub 20 tonni.

Vanatehnika puhkepaik

Järva-Jaanis asuvast iga autofanaatiku mekast Vanatehnika

Varjupaigast võib leida hulgaliselt nõukogudeaegseid

masinaid Pobedast maanteemuhu ja LAZ-bussini.

Tekst Ardo Kalda Fotod Silver Kuik, Jorven Rang, Andres Allik

ZiS 150 Stalininimelisestautotehasest.

helt läbi ning siis jääb vasakut kätt vanemat

tüüpi ajaleheputka, mille vitriinidel asetsevad

mõistagi ka väga vanad ajalehed. Tõsi,

enne tasub pilk heita ka teisele poole – kogu

asja alustalale ehk esimesele eksponaadile,

millest varjupaik oma algust loeb. Selleks on

vene LAZ-buss, mis sai selle asutuse omaks

juba 1987. aastal.

Bussi ümber vedeleb kõikvõimalikke tuletõrjemasinaid.

Mõned asjad on ka muuks

otstarbeks ümber kohandatud – nii võib

sealt leida autosauna ja piknikumasina,

millel katusel laud ja toolid.

Kohe nende taga asub ehtne tramm,

1965 Tallinna Ekskavaatoritehase

Paide filiaalis valmistatud teehöövel.

mis on ka rööbastel. Varjupaiga peremehe

Tuve Kärneri sõnul käivad asjad nii, et kui

on suurem grupp uudistajaid, siis lähevad

pooled trammi ja teised lükkavad neid, nii

saab Eestis ka väljaspool Tallinna trammiga

sõita. Trammi kõrval on vana trollibuss, mis

kunagi Tallinnast Leetu viidi ja sealt varjupaiga

tarbeks tagasi tuli osta.

Omakorda trolli taga on peidus Volgad ja

Pobedad. Viimastega tuleb Kärneril tänavusest

suvest meelde lugu, kui üks vana papi

läks autode vahele jalutama. Talle lähemale

minnes selgus, et eakas mees oli Pobit patsutanud

ja selle autoga juttu rääkinud.

Eraldi on Järva-Jaanis pandud autod,

mida on Eestis ümber ehitatud ehk siis paljudele

väga tuttav Tartu autotööstuse toodang.

Kes ei mäletaks kandilisi leiva- ja piimaautosid,

mis suure kolinaga mööda teid läristasid.

Nende tagant võib leida mõningaid busse,

mis nii mõnelgi alla kolmekümneaastaselgi

Järva-Jaani

mälestused klassiekskursioonidest silme

ette toovad.

Sealsamas asub ka mitmesuguseid põllumajandusmasinaid

kuuekümnendatest

pärit kombainide ja traktorite näol. Meie

külastuse ajaks olid varjupaiga hoovile

hakanud siginema ka Vene soomukid

BTRid.

Siit hakkab aga tõeliselt lahedate eksponaatide

rida – roomiksõidukid. Kõige

kolossaalsem on tanki T55 põhjale ehitatud

rakettide vedamise masin, mille suurust on

sõnadega raske kirjeldada. See on nii suur,

et ka saja meetri pealt vaadates tuleb hirm

nahka.

Olemas on ka päästeametilt saadud väike

masin, samast allikast on pärit ATC-tüüpi

sõiduk, millega meid ka väikesele ringile

viidi. ATC on rakettide vedamiseks mõeldud

sõiduk, millel Järva-Jaanis on sõjariistad

eemaldatud ning taha ehitatud lavats koos

Teerull DU 50

sai uue värvikattevarjupaigas.

autopark

Kui on suurem

grupp uudistajaid,

siis lähevad

pooled trammi ja teised

lükkavad neid, nii saab

Eestis ka väljaspool Tallinna

trammiga sõita.

Pool sajandit tehnikaajalugu ühes kohas

Eksponaate .............................................................üle 300 masina, sh 74 sõiduautot

Valik tüüpe ......autoroller, jääpuur, lumelaadur, roomikauto, liikurhekseldi

Uusim auto .................................................................. 1995. aasta VAZ 21099 Sputnik

Vanim auto .......................................................................1951. aasta GAZ M20 Pobeda

Eestis ehitatud eksponaate ............................................................................................35

Varjupaiga haldaja ........................................................Järva-Jaani Tuletõrje Selts

Allikas: varjupaik.jjts.ee

katusealusega. Seal on istmed ja inimesi veetakse

sellega väikesele polügoonile sõitma.

Olles selle hullu sõidu kaasa teinud, võin

kinnitada, et unustage ära kõikvõimalikud

lunaparkide lõbustused, sest see hullus tõmbas

vere ikka väga võimsalt keema.

Vanade masinate varjupaiga külastamise

järel võib öelda, et need mehed on väga

võimsa tööga maha saanud. Eksponaate on

üle 300 ja number pidevalt kasvab. Varju-

ZiL-157K baasil

valmistatud tuletõrjeauto

pärineb

1969. aastast.

paiga eestvedaja Tuve Kärner rääkis, et on

naisele lubanud – kui tuleb Belaz, siis see

jääb ka viimseks masinaks.

Niisiis loodame, et seda hiidautot niipea

kätte ei saada ja ka järeltulevad põlved saavad

Nõukogude autotööstuse kõiki imesid

imetleda. Just nimelt Nõukogude omi, sest

Järva-Jaanis on võetud põhimõtteks, et

Lääne masinaist huvitab neid vaid tuletõrjetehnika.

nr 9 • november 2008 71

mootor

mootor mootor

autosport

Ringrajal standardklassid

tänavu teistest üle

Veel aasta aega tagasi polnud erilist kahtlust, et meie

ringradadel on valitsevaks võistlusklassiks GT. Helget

tulevikku ennustati ka Legends-klassi võistlusautodele,

kuid hooajal 2008 jäid mõlemad sisuliselt nullipoisteks.

Tekst Kaido Soorsk Tehnikamaailm Fotod Ardo Kalda motors24.ee

Õnneks loodus tühja kohta ei salli –

mõlemaid favoriite asendasid kiiresti

uustulnukad. Ring rajal käis pauk

luuavarrest ning seda kõigile ootamatult.

Tänavune hooaeg jääb ilmselt meelde kui

üks suur segaduste aasta – senised favoriidid

põrusid ja üsna palju oli ka arusaamatusi

kohalike võistluste korraldamisega. Ometi

sisendab sel hooajal nähtud areng posi tiivset

nooti.

Kui samasugust liini suudetakse nii

võistlusklasside kui ka võistluste endi puhul

jätkata, siis fännidel raja veeres igav ei hakka.

Ja kui õnnestub veel ka olemasolevaid

projekte varjusurmast äratada, on see vaid

boonuseks.

Sel hooajal üllatasid klassid Formula

Renault ja BMW E36 Cup. Kui paar aastat tagasi

võeti võistlusreegleid tehes suund vaikselt

Renault’ standardvormelite suunas, siis

ei uskunud nende autode läbilöögivõimesse

suurt keegi. Enamasti toodi põhjenduseks

nende liialt kõrge hind ja dünaamika liigne

sarnasus olemasoleva Formula Balticu klassi

autodega.

Ometi polnud kahtlejaist kellelgi õigus –

sel aastal käis Renault’ vormelitega rajal

juba viis eestlast. Eesti meistrivõistluste

arvestuses oli seis veelgi parem, sest punkte

jagati koguni üheksale sõitjale ning esialgsete

tulemuste järgi pälvis meistritiitli

soomlane Jesse Krohn Martin Lauri ja Erko

Vallbaumi ees.

Jesse Krohn on samas klassis ka Põhjamaade

meister, NEZ Seriesi arvestuses

järgnevad talle Erko Vallbaum ja Kevin

Korjus. Standardvormel on ideaalne nn

taimelava-klass, sest analoogsetel autodel

kihutatakse pea igas Euroopa riigis. Soovite

raju võistluskogemust – vormel treilerile ja

suund Saksamaa poole.

Ka kohalikel võistlustel ei tohiks igav

hakata, sest Soome võistlejatele lisaks

üritatakse Põhjamaade arvestusse juurde

tõmmata ka Rootsi võistlejaid.

Teine standardklass sündis aga sootuks

rohujuure tasandil ehk internetifoorumis,

kus Amper-Racingu eestvedamisel käivitati

harrastajatele suunatud klass, mille

võistlusautodeks on üle-eelmise põlvkonna

(E36) BMW 3. seeria sedaan- ja kupeekerega

mudelid.

Eesti olude kohta käis kõik väga kiirelt –

vaid aasta tagasi alustati tehniliste tingimuste

paika vaidlemist ning suvel oli radadel juba

kaheksa võistlusautot. Ehitamisel on neid

Super1600 klassi stardid olid alati masinaterohked.

aga veelgi – järgmine hooaeg võib endaga

kaasa tuua juba väga esindusliku stardirivi.

Teiste võistlusklassidega kõrvutades on

BMW E36 Cup tõeliselt odav – rajale on

võimalik pääseda juba ligi 150 000 krooni

eest ette valmistatud autoga ning kiiruslik

vahe poole kallimalt ehitatud masinatega on

sama hästi kui olematu. Seda tasandab kõigi

roheliste alles omandatav sõiduoskus.

Esimesel hooajal krooniti ses võistlusklassis

Eesti meistriks Ruve Veski, kes edastas

Roland Feodorovi 13 punktiga ja kolmandaks

tulnud Rene Vinnalit 30 punktiga.

Mainimist väärib ka tõik, et arvestatavat

võistluskogemust kogu seltskonnast omavad

vaid viimased kaks.

Põrujate hulka võib tänavusest hooajast

arvata klassid Legends ja GT. Esimese puhul

ehmusid selle maaletoojad ära baltlaste

leigest vastuvõtust ning nüüd on sarja eestvedajad

keskendunud sootuks Venemaa

Tänavune ringrajahooaeg

jääb

ilmselt meelde

kui üks suur segaduste

aasta – senised favoriidid

põrusid ning üsna

palju oli ka arusaamatusi

kohalike võistluste

korraldamisega.

suunale – ostujõulisi kliente avatakse seal

ilmselt rohkem leiduvat.

GT-klassi aga hävitasid lahendamatud

erimeelsused Eesti ja Soome võistluste

korraldajate vahel hooaja kalendri suhtes.

Nimelt sattusid Soome osavõistlused eestlaste

varem välja hõigatud kuupäevadele

ning nende muutmisest ei tulnud suurt

midagi välja.

Eesti esindusvõistluse korraldaja SMR

Motorsport loobus seepeale korraldamisest,

mis lõi segamini ka Põhjamaade meistrivõistluste

kalendri. SMR Motorspordi

esisõitja Tõnu Soomer maadles kogu hooaja

motivatsiooniprobleemide ja tehniliste kotermannide

küüsis ning suutis kolme etapi

kokkuvõttes Põhjamaade meistrivõistlustel

koguda vaid 32 punkti.

See andis kokkuvõttes neljanda koha Rain

Pilve selja taga, kes suutis samadel etappidel

koguda punkte ligi kaks korda enam. Põhjamaade

meistriks tuli Pertti A. Kuismanen

kahekordse ülekaaluga Erik Behrensi ees

(157 vs 82 punkti). Ehk läheb järgmisel aastal

GT-arvestuses karussell uuesti käima, kuid

seda näitab järgmine hooaeg.

Lõbus ja kiire on Formula Baltic, millest

on saamas samuti eeskätt harrastajatele suunatud

võistlusklass. Need autod on nobedad,

kuid peale Balti riikide ning Soome (sõltuvalt

võistluste korraldaja tahtest) nendega kusagil

mujal sõita ei saa.

E36 Cupi esimese hooaja võitja Ruve Veski.

Põhjamaade meistriks tuli selles arvestuses

Karel Koitlepp Teet Nurmeoja ja Egidijus

Gutaraviciuse ees, Eesti meistriks krooniti

aga Toomas Kallasmaa. Loodetavasti ei kao

see omalaadne historic-klass kuhugi ja selle

olemasolu võimaldab kaasa lüüa ka napima

rahakotiga võistlejail. Kiiruses ju järeleandmisi

ei tehta, Formula Baltic on võrrelduna

Formula Renault’ga täiesti pildil.

Väga palju autosid osales ka klassis Super

1600, kuid Eesti meistrivõistluste arvestuses

tegid neist kõik etapid kaasa vaid kaks

masinat. Riigi meistriks pärjati lõpuks

krooniline ebaõnnesõdur Andres Hall, kellel

peale tiitlivõidu tuli imehästi välja ka kahe

ürituse ladus korraldus Audru ringrajal. Balti

meistriks Hallil saada ei õnnestunud, kuldmedali

selles klassis noppis leedulane Karolis

Doleba Halli ja Kaspar Aruvee ees.

ENIM

OSTETUD!

Jakari Marine OÜ

Regati pst 1, 11911 Tallinn

Tel 639 8993, faks 639 8994

www.jakari.ee

Klassis Super 2000 jäi eestlane Raimo

Kulli Mikko Eskelineni ja Janis Horeliksi

järel kolmandaks, sama koha tõi klassis

Superproduction Balti meistrivõistlustelt

koju ka Margus Pihlak. Kahe viimase klassi

põhitegijad ongi juba mitu aastat olnud eestlastest

Kulli, Martin Merisaar ja Pihlak, eelmisel

aastal liitus ka Urmas Kitsing BMW-l,

kuid olulist täiendust neis klassides ilmselt

enam peale tulemas pole.

Viimase positiivse arenguna võiks välja

tuua noored – õieti küll seiga, et neile on

hakatud rohkem tähelepanu pöörama ning

noored võistlevad teinekord ka põhivõistlustega

samal nädalalõpul samas paigas. Mis

võiks olla parem motivaator kui päris võidusõidu

hingus? Tänavu krooniti noorte meistriks

Martin Seppam Erik ja Karl Raudsepa

ees – jätke need nimed ilusti meelde. tt

GARMIN GPS –

SINU TEEJUHT EUROOPAS

Hinnas Euroopa +

uudisena ka kõige

täiuslikum Baltikumis

SUUNAV SUUNAV KAART! KAART!

Aadressid, hotellid,

tanklad, vaatamisväärsused

jne!

Hinnad alates

3900.-

OSTA OTSE MEILT!

saada tellimus jakari@jakari.ee

Info tel 639 8993

mootor

moto

Miljoni krooni eest

tsikliga

ümber ilma

Oktoobri alguses BMW mootorrattaga ligi kolmeks

aastaks ümbermaailmareisile läinud noor Eesti abielupaar

plaanib kulutada matkal miljon krooni ning

peab seda säästueelarveks.

Tekst Indrek Kald Fotod Margus Sootla

Eelarve jääb alla miljoni krooni ja on

tõsine säästueelarve, sest enamasti

magame telgis ning toidukraami ostame

turult, selgitas mootorratta juhtraudu

hoidev Margus Sootla.

Samas lisas ta, et nii pikka aega ei saa

ette planeerida ning summa võib muutuda.

Osa vajaminevast saadi enne reisi kokku –

sh säästud ja mahamüüdud auto raha –,

ülejäänu teenimiseks plaanivad nad mõnes

kohas paikseks jääda ja tööd teha.

Sootlat ja tema vahetult enne reisi kositud

kaasat Kariinat viib ümber ilma matkamiseks

mõeldud 1085kuubikulise mootoriga

BMW R1100GS. Enam kui veerand sajandi

jooksul on BMW GSid ümber maakera enim

ringe teinud kahesilindrilised mootorrattad.

See aga tähendab suurt n-ö tuuninguosade

turgu ja tohutul hulgal tehnilist oskusteavet.

Ärasõidu eel väljendas Sootla intervjuus

Tehnotrendile üllatust, kui palju on

ette valmistusteks raha läinud. “Mootorratta

modifitseerimine, vajaliku varustuse

muretse mine (“seda on küll minimaalselt,

kuna lihtsalt pole ruumi, kuhu panna”), his-

paania keele algõpe, taustainfo kogumine,”

loetles ta kuluartikleid.

Ainuüksi ratta ettevalmistuseks kulus

paarkümmend tuhat krooni, mitmeid asju

tegi ta ise käsitööna. “Eesti pikas talves

on aega tsikliga tegeleda õnneks küllaga,”

rääkis enne reisi statistikaametis töötanud

mees. “Küsitava vajalikkusega detailid olen

juba kaalu säästmise pärast n-ö üle parda

visanud, sest ratas on niigi koormatud suure

hulga kaasaskantava träniga,” lisas ta.

Sootla ei liialda, sest kahele reisijale ning

muule varustusele lisaks pidi tsikkel Eestist

ära sõites kandma ka nelja tagavararehvi.

Siiski tuli neid endaga kaasas vedada vaid

Skandinaavia ja Mandri-Euroopa kaudu

Inglismaale, kust lennutati tsikkel Buenos

Airesesse. Neli rehvi jätsid eestlased oktoobri

keskel Argentina pealinna, et need vajadusel

sealt neile järele saadetaks. Motomatka ajal

uute ostmine olnuks mõttetult kulukas.

Enese tsikli hingeeluga kurssi viimise

kõrval hõlmas nende ettevalmistus Eestis ka

sõidutreeninguid. Raskemates teetingimustes

hakkamasaamiseks harjutati karjäärides,

samas kruusateel sõitmine on Eestis iga-

päevane reaalsus, mis Sootla ütlusel eraldi

õppimist ei vaja.

Oma reisil kardavad nad enim liiklusõnnetusi.

“Võid olla eeskujulik ja tähelepanelik,

aga liiklusõnnetuse põhjustajaks võib olla

teine autojuht või auk teekattes. Ei karda, et

mootorrattaga midagi juhtub, kui just seda,

et ise katki võime minna,” selgitas Sootla.

Ka sõiduvarustuse valikul lähtuti eeskätt

turvalisusest ja mugavusest. Juba mitu

aastat on nad kasutanud BMW komplekte

Savanna 2 ja Rallye 2, mis on heledates

toonides, sekka värvilaigud ja helkurid.

“Paistame musta riietunud mootorratturitest

erinevalt liikluses paremini välja ning

Margus ja Kariina reisi eel oma BMW mootorrattaga.

Ainuüksi rattaettevalmistuseks

kulus paarkümmend

tuhat krooni,

mitmeid asju tegi

Margus Sootla ise

käsitööna.

väheneb oht, et keegi meile sisse põrutab,”

põhjendas Sootla.

Samuti neelab hele värvitoon vähem soojuskiirgust,

ja kui lahti teha ka õhutusavad,

ei hakka liialt palav. Jaheda ilma korral

lisavad nad riietusele sooja- ja vett pidava

ning hingava voodri. Jahedamas kliimas

sõitmiseks kasutatakse ka Gerbing’si elektrisoojendusega

alusjakke. “Ostsime need

pärast seda, kui olime Norras külma tunda

saanud, ning pole kahetsenud – paned juhtme

pistikusse, valid sobiva soojusastme ja

hakkabki soe,” selgitas ta.

Matka ligi kolmeaastast kestust peab

Sootla piisavaks. Plaanitava kilometraaži

moto

“Viisat” nõutakse

ka mootorrattalt

Pikemale mootorrattareisile minnes on

sõidukile vaja vormistada ajutine importi

võimaldav dokument ehk põhimõtteliselt

tsikli viisa, mis lubab sõidukil riiki siseneda

ja kohustab sealt ka väljuma.

Mõnesse riiki (nt Pakistan, India) sõidukit

selleta ei lasta, paljudesse maadesse

sisenemisel pole see nõutav, kuid aitab

vähendada piiriületusbürokraatiat. Suures

hulgas riikides ei lähe seda aga üldse vaja.

Prantsuskeelse nimetuse carnet järgi

tuntud dokument annab külastatavale

riigile garantii, et reisija ei müü oma sõidukit

seal maha. Dokumendi saamiseks

tuleb garanteerivale institutsioonile (nt

autoklubile) tasuda deposiit, mis on võrdne

sõiduki kahe–viiekordse turuhinnaga. Reisilt

naastes saab deposiidi tagasi.

Dokumendi peamine miinus on Margus

Sootla sõnul maksumus. Deposiidisumma,

mida saaks muidu kasutada reisimisel, jääb

sisuliselt lukku. Mootorratta “viisa” kehtib

ühe aasta, selle lõpus saab dokumenti

pikendada ja jätta vana deposiidisumma

veel üheks aastaks arvele.

Indrek Kald

Mootorratta üheaastane “viisa”

koosneb 25 leheküljest ehk sellega

saab külastada 25 riiki.

nr 9 • november 2008 75

mootor mootor

mootor

moto

jagamine tuhande ööpäevaga annab keskmiseks

päevateeks 100–150 km. “Tegelikkuses

tuleb nii sõiduvabu kui ka suure kilometraažiga

päevi – võtame vabalt ja järgime

sisetunnet. Mõni paik eeldab põhjalikumat

avastamist, teine on mõistlikum kiiremini

läbi sõita,” rääkis ta.

Motomatkal tuleb arvestada, et pikk

rattasadulas istumine vähendab tähelepanuvõimet.

“Hilisõhtuni sõites on kolmanda

maailma riikides suur oht pimedas mõnele

teel magavale kariloomale otsa sõita,” lisas

ta.

Suurema osa öid veedavad nad telgis,

hotellides-motellides peatutakse iga kolmenelja

päeva tagant. Oma sõidu on nad planeerinud

aastaaegade vahetumise tempost

lähtuvalt ehk ollakse seal, kus parasjagu on

soe. Lõuna-Ameerikas on praegu kevad ja

järgneb suvi, tasapisi põhja suunas liikudes

jõutakse koos suvega ka USAsse.

Millist infot oli sellise reisi kohta kõige

raskem koguda? Sootla nimetab tsikli

transporti Londonist Lõuna-Ameerikasse

ja tervisekindlustust. Eesti kindlustusseltsid

nii pikaks ajaks ei kindlusta või käsitlevad

mootorsõiduki juhtimist spordina, mis pole

kindlustusega kaetud. “Suurem osa välismaistest

kindlustusseltsidest kas välistavad

tsiklisõidu või katavad ainult kuni 125kuupsentimeetrise

mahuga sõidukeid,” rääkis ta.

Sõelale jäi Lonely Planeti soovitatud World

Nomadsi kindlustus.

Idee tsikliga ümber maakera sõita arenes

Sootla sõnul neis mõnda aega. Lõpliku tõuke

andis kolme aasta tagune, 17 000 km pikk

motomatk Iraani, kus nad nägid, kui teistsugune

võib elu ja loodus mujal olla.

Iraanis selgus ühtlasi, et rändur muutub

ka ise turistiatraktsiooniks. “Kuna kohalikud

sõidavad enamasti võrridega, koguneb

asustatud punktides tsikli ümber mõne hetkega

hulk inimesi, kes tahavad sinu võimast

pilli vaadata ja katsuda. Algul võib see tekitada

paanikat, tegelikult aitab mootorratas

luua kohalikega kontakti,” toob Sootla välja

ühe eelise, miks minna maailmaga tutvuma

just tsikliga. tt

Pikalt kaalutud kohvrivalik langes tuuletunnelis testitud Verni

alumiiniumkohvrite kasuks.

BMW eelis tsikli suur reisikogemus

Mootorratta valiku põhjused

BMW GSid on ümber maakera enim

ringe teinud kahesilindrilised

mootorrattad, mis tähendab suurt

nn tuuninguosade turgu ja tohutul

hulgal tehnilist oskusteavet.

Tänu telelever-tüüpi esivedrustusele

ja madalale raskuskeskmele

omab head kandevõimet (tehase

seadistuses 207 kg) ja juhitavust ka

maksimaalse lubatud kaalu 450 kg

korral.

Sobib hästi halbadel teedel sõitmiseks,

piisav offroad-võimekus.

Seal, kus keskmine mootorratta

generaator (250–400 W) jääb hätta,

võimaldab oma klassi ratastest

võimsaim, 700 W generaator ära toita

soojendustega jakid, käepidemesoojendused,

tuled, sissepritse, aku

laadimise ja rahuldada mootori

tööks vajaliku voolutarbimise.

Lihtne ja kerge hooldada, pikk

hooldusvälp (iga 10 000 km järel

vahehooldus ja iga 20 000 km järel

põhihooldus).

Peab vapralt vastu väiksematele

avariidele – vähe plasti ja pole

külgmisi spoilereid, mida puruks

kukkuda.

Hea madalpöörete väändega

mootor on raske matkaratta üks

paremaid omadusi.

Nn cross-spoke-kodarveljed on

valuvelgedest oluliselt tugevamad,

võimaldades samas kasutada pikema

elueaga õhukummita rehve.

Töömahtu arvestades madal

kütuse kulu.

Piduritel väljalülitatav ABS-süsteem.

Allikas: yhelteljel.ee

Viimaste ettevalmistuste seas meisterdati

õlipudeli hoidik, mis kinnitati

alumiiniumkohvri tagaküljele.

Lisad-muudatused võrreldes

tehasest tulnud tsikliga

32-liitrine kütusepaak 24-liitrise

asemel, et saaks tankimata läbida

pikemaid vahemaid.

Võimsamad esituled parema nähtavuse

saavutamiseks.

Parem ergonoomika – iste on tehtud

laiemaks, jalatoed on viidud ette-

ja allapoole, juhtrauda on tõstetud

üles, et istumisasend poleks väsitav.

Suurem tuuleklaas turbulentsi

vähendamiseks.

Tugevama vedruga tagaamort,

kannatamaks välja kaht inimest ja

rasket laadungit.

Alumiiniumkohvrid, mis mahutavad

palju ning mille mõlgid on kergesti

väljalöödavad. Võrdluseks – kui

plastkohver võib kukkudes kildudeks

minna ja seda ei saa parandada, siis

alumiinium lihtsalt väändub.

Allikas: Margus Sootla

Kasvav

reisiärevus viis

remondini

Mootorratta remontimine ja

kohendamine enne ärasõitu oli

Margus Sootla sõnul ajendatud

rohkem reisieelsest ärevusest

ja paranoiast. “Sellest on pigem

kasu – potentsiaalsete veaallikate

kõrvaldamisele lisaks saab ka

oma ratast tehniliselt rohkem

tundma õppida, mis sellise

mastaabiga matkal kulub igati

marjaks ära,” kinnitas ta.

Üks osa tsikli kohendamisest

oli ka uue sportsummuti paigaldamine.

“Rohelise mõtteviisiga inimestena oli

meil häiriv mõelda, et suundume nii

pikale matkale rattal, millel pole katalüüsmuundurit

ja mis paiskab seetõttu

õhku rohkem heitgaase,” selgitas Sootla.

Boonusena osutus uus summuti BMW

originaaliga kõrvutades 8 kg kergemaks,

mis lubas varasema seadistusega võrreldes

samavõrra enam kraami tsikli peale

laduda.

Ka valmistas ta esiporilaua pikenduse,

tänu millele jääb mootori esiosa läbi

mudamülgaste sõites palju puhtamaks.

“Arvestades sellega, et matkal peseme

ratast väga harva, on see suur eelis,”

kinnitas Sootla.

Eelise andis ka 24-liitrise kütusepaagi

ümberseadistamine, mis lubab tankida

sinna rohkem bensiini. Kaheksa lisaliitrit

annab tema ütlusel autonoomsust

üle 500 km, väga säästlikult sõites ligi

700 km.

Kümne aasta jooksul on nende tsikkel

läbinud üle 80 000 km, ent ükski asi pole

katki ega rikki läinud – kui mitte silmas

pidada lambipirnide vahetust.

Indrek Kald

Selline oli mootorratta

reisikorda

seadmise olukord

tänavu märtsis.

moto

Iridiumi telefoni komplektis oli mitmeid

erineva standardiga laadimisadaptereid.

nr 9 • november 2008 77

mootor

Ümberilmareisijaid

jälgib mitu satelliiti

Piltlikult öeldes jälgib motomatkale

läinud perekonda mitu satelliiti, sest oma

reisil kasutavad nad nii GPSi kui ka Iridiumi

satelliittelefoni.

Iridum on ainus satelliitsidesüsteem, mis

tagab levi pea kõikjal, isegi poolustel. See

koosneb Maast 780 km kõrgusel tiirlevast

66 satelliidist. Iga neli meetrit kõrge satelliit

projitseerib kosmosest Maa pinnale 48 kiirt,

mida võib käsitleda levialana. Üks kiir on

600 km lai. Kõneleja viibib kümmekond

minutit ühe satelliidi poolt n-ö nähtavas

alas, kuni ülesanne antakse üle järgmisele

satelliidile.

Margus Sootla nimetab satelliittelefoni

lisakindlustuseks. “Kui midagi juhtub väljaspool

GSMi leviala, saab abi kutsuda. Praktika

on näidanud, et GSM levib nn kolmandas

maailmas suurlinnadest väljas lünklikult.

Kuid just neis kohtades kavatsemegi suurema

osa ajast viibida,” selgitab ta.

Lisaks võeti reisile kaasa Garmini GPS,

kuigi Sootla peab end vana kooli navigaatoriks.

“Meie jaoks ei asenda kahetolline

ekraan 30tollist detailset paberkaarti.

Pealegi on Worldmapi digikaardi detailsus

suhteliselt nigel – märgitud on vaid põhiasulad,

peateed ja mõned kõrvalteed, terve

maailm on vaid 200megabaidisele kaardile

kokku surutud,” põhjendab ta.

Nii jääb GPS pigem analüüsivaks tööriistaks,

mida paberkaartidega vajadusel

kombineerida ja mille abil teekonda elektrooniliselt

kaardistada.

Indrek Kald

mootor

lennundus

747 –

maailma kuulsaim lennuk

Aastakümneid maailma

suurimaks reisilennukiks

olnud Boeing 747 iseloomustamiseks

sobib ainult

üks sõna: legendaarne. Ligi

40aastase ajaloo vältel sai

see lennuk kuulsamaks kui

ükski teine.

Tekst Ats Valdsalu

Fotod Boeing, Wikipedia

Pärast valmimist 1960ndate lõpus

oli 747 maailma suurim reisilennuk

ning jäi selleks, kuni mullu sügisel

alustas liinilende Airbus A380.

Tiivaulatuse ja üldkõrguse osas jääb

lennukeist suurimaks küll Hughes H-4

Hercules, mida hakati tootma juba 1947,

kuid tegu oli siiski eksperimentaallennukiga.

Samamoodi on üldpikkuses võitja venelaste

Antonov An-225, kuid sedagi saab pigem

pidada eksperimentaallennukiks, mille kaks

valminud eksemplari toodeti Nõukogude

kosmosesüstiku Buran vedamiseks.

Mõlemat eespool mainitud lennukit

ületab aga 747 oma leviku, pika tootmisvahemiku

ning kuulsusega. Kui küsida mõne

lennukivõõra inimese käest, mis lennukeid

ta teab, siis üldjuhul on vastuseks Boeing

747, või vähemalt see lennuk, millega reisib

USA president (suurel pildil). Ehk siis sama

747.

Kuna kaubaruumi

uks pidi olema

kohas, kus tavaliselt

asus kokpit, tõsteti

kokpit ülejäänud kere

kohale. Sellest on saanud

747 üks kõige paremini

äratuntavamaid jooni.

Tingimused 747 loomiseks olid enam

kui ideaalsed: Teise ilmasõja järel tekkinud

majanduse kasv, odava kütuse ja toor ainete

juurdevool ning pidevalt kasvav turg olid kui

värske vesi lennukitootjate veskile.

Lennuki – mida tänapäeval teame kui

Boeing 747 – algust võib lugeda aastast

1963, kui USA õhujõud vajasid uut ning senisest

suuremat transpordilennukit. Aprillis

1964 kuulutati välja projekt selle arendamiseks,

konkursist said edasi kolm tootjat.

Tingimustele vastava lennuki väljatöötamist

alustasid Boeing, Douglas ja Lockheed.

Jämedalt võttes pidi lennuk olema kaks ja

pool korda suurem kui varasem Boeing 707,

võimaldama eest ja tagant kauba pealelaadimist

ning selle minimaalne lennuulatus pidi

küündima 9300 km lähedale.

Kuna kaubaruumi esimene uks pidi

olema samas kohas, kus tavaliselt asus

kokpit, jõuti välja lahenduseni, et kokpit

tõstetakse ülejäänud kere kohale. Sellest

praktilisel kaalutlustel tehtud disainist on

saanud tänapäevaks 747 üks kõige paremini

äratuntavaid jooni.

Lennujuhtimiskeskus: “TWA 2341, müra vähendamiseks

pöörake 45 kraadi paremale.”

TWA 2341: “Keskus, me oleme 35 000 [10,6 km] jala

kõrgusel, kui palju müra me siin ikka tekitame.”

Lennujuhtimiskeskus: “Kas te olete kunagi kuulnud,

mida häält teeb 747 siis, kui ta põrkab kokku 727ga?”

Kuigi sõjaväe konkursi võitis Douglas

oma lennukiga C5 Galaxy, ei peatanud

Boeing 747 arendust. Nimelt tegi lennukitootjaga

väga tihedaid sidemeid omanud

lennu firma Pan Am ettepaneku kaubalennukist

suure reisilennuki arendamiseks.

Ühtlasi nägid nii lennukitootjad kui ka

lennufirmad võimalust suurte lennukite kasutusevõtuga

leevendada pidevast reisijate

juurdevoolust tekkinud õhu küllastumist.

Seetõttu oli 747 ka esimene lennuk maailmas,

mis arendati välja just lennufirmade

nõudmisi ja soovitusi arvesse võttes. Lisaks

kasutas Boeing ära algse kaubalennuki arendamisel

saadud kogemusi ja valmistas samal

ajal ette ka kaubaversiooni, mis reisijate

vähenemise korral tagaks siiski ka alternatiivse

tuluallika lennukite müümisel.

Kuigi esmane versioon lennukist pidi

tulema kahekorruseline, otsustati suurema

kaubaruumi ja kergema evakuatsiooni

tarbeks siiski ühe suure ja laia kere kasuks.

Eestlaetava kaubaruumi säilimiseks jäeti

kokpit samasse kohta ning sellest tekkis

lennukile iseloomulik küür.

Ohutuse huvides kasutati palju topeltsüsteeme,

nii tehti keretugevdused sellised,

et ühe tugevduse purunemine ei seaks ohtu

tervet lennukit. Näiteks tuli 1989. aastal

United Airlinesi lennukil eest ühe kaubaruumi

luuk, rebides välja suure tüki lennuki

küljest. Lennuk suutis omal jõul maanduda,

hukkunuid oli üheksa.

Topelt on ka lennuki hüdraulilised

süsteemid ja telik. Et oma aja kohta erakordselt

suur lennuk saaks olemasolevatel

lennuväljadel ohutult opereerida, kasutati

allapöörduvaid tiivaklappe eespool ja

kolme osalist tagumist poolt. See vähendas

maandumiskiirust piisavalt, et 747 võiks

maanduda sama suurtele lennuväljadele kui

temast kordi väiksem 707.

Lennuki tootmiseks tuli rajada ka täiesti

uus tehas, mis sai endale asukohaks Everetti

Washingtoni osariigis. Tegu on siiani mahult

maailma suurima hoonega, selle pindala on

390 000 m². Tehase ehitust alustati juunis

1966 ning hoone polnud veel valmiski, kui

juba sees pandi kokku esimene 747 elusuurune

makett.

lennundus

Vana 747 kolme piloodi töökoht enam

kui tuhande nupu ja tulukesega.

Uue 747 kokpit mahutab kaks pilooti.

Tehase ja 747 arendamiseks võeti laenu

rohkem, kui oli Boeingu turuväärtus tol ajal.

Põhimõtteliselt sõltus 747 edust terve firma

edasine saatus ning põrumise korral oleks

terve firma pankrotti läinud.

9. veebruaril 1969 tegi Boeing 747 esmalennu,

detsembris tunnistas USA föderaalne

lennuamet 747 teenistuskõlblikuks. Kuigi

kogu lennuki valmimine võttis rekordiliselt

vähe aega – tavapärase kaheksa aasta asemel

saadi lennuk valmis nelja aastaga – ei tinginud

kiirustamine ühtegi olulist viga.

Lennuki käikuandmine läks üsna sujuvalt.

747 loomisel osalenud meeskond sai

oma suure motivatsiooni ja erakordselt

kiire töö eest hüüdnime The Incredibles

(Uskumatud).

Boeing 747 on läbinud mitmeid muudatusi,

millest olulisim on teise korruse küüru

pikendamine – mudelil 747-300. Nii oli

võimalik paigaldada lennukisse rohkem

istmeid ja muuta see kasumlikumaks.

Teine oluline uuendus toimus mudeli

747-400 turuletoomisel, kui kaotati ümberehitatud

kokpitist kolmas piloodikoht ning

nr 9 • november 2008 79

mootor

lennundus

Boeing 747 transpordiversiooni lõppviimistlus.

muudeti see sarnasemaks Boeingu viimase

mudeliga 777. Lisaks paigaldati lennuki tiiva

otstesse püstised tipud, mis suurendasid

lennuulatust 3,5%.

Alates aastast 1989 kuni tänini on küll

peetud mitmeid plaane lennuki edasiarendamiseks,

kuid need on jäänud pidama

ebapiisava klientide huvi ja raha taha. 2005

kuulutas Boeing, et järgmine versioon 747-st

tuleb indeksiga 8 – seega kasutatakse lennuki

moderniseerimisel vahepeal 787 ning 777

arendamisel saadud kogemusi.

Kõige kuulsamad 747-d on kahtlemata

VC-25A-d sabanumbritega 28 000 ja 29 000.

Neid lennukeid on kaks, kuid tuntud on nad

ühise nime Air Force One järgi. Mõlemad

lennukid baseeruvad mudelil 747-200B, kuid

on läbinud hulganisti muudatusi. Kõiki neid

ei avaldata, kuni lennuk on USA presidendi

teenistuses, kuid teadaolevalt on lennuk võimeline

õhus tankima ning sellest tingitult

on selle ninal väike kühm.

Veel on presidendi lennukis üle kahe korra

rohkem juhtmeid ja varjestust, et tuumaplahvatusel

tekkiv elektromagneetiline

laine seadmeid rivist välja ei lööks. Samuti

on olemas vastumeetmed raketirünnaku

puhuks.

Lennuki pardal on lisaks kahele köögile,

koosolekuruumidele ja presidendi kontorile

ka väike arstikabinet koos operatsioonilauaga.

Kui Ühendriikide president George W.

Bush 2006. aastal Eestit külastas, lendas

ta siia Air Force One’iga, mille sabanumber

on 29 000.

Suurima lennukiga juhtuvad paratamatult

ka suurimad õnnetused. Tänini on

kõige ohvriterohkem neist märtsis 1977

Uus Boeing 747-8 jõuab teenistusse 2009. aastal.

toimunud õnnetus, kus tihedas udus põrkasid

Tenerife lennujaamas kokku kaks 747-t,

hukkunuid oli 583.

Septembris 1983 juhtus üks segasemaid

õnnetusi, kui Korean Air Linesi lend 007 kaldus

kursilt kõrvale ning sisenes Nõu kogude

Liidu õhuruumi, venelased lasid hiidlennuki

Sahhalini saare lähedal alla. Hukkus

269 inimest. Nõukogude Liidu toonaste

väidete kohaselt arvasid nad, et tegu pole

tsiviillennukiga, vaid selleks maskeeritud

luurelennukiga. tt

Austatud logistika

valdkonna otsustaja!

Ma ei pea Sulle rääkima olukorrast Eesti majanduses või logistikaturul. Sa tead seda ise minust

paremini. Kellel läheb hästi, kellel mitte. Kes laieneb, kes tõmbab rihma koomale.

Küll aga tahan ma Sinuga jagada infot üht uue uudistekanali kohta, millega 19 aastat uudiseid

edastanud ja selle ajaga Eesti otsustajate lemmikkanaliks saanud Äripäev peatselt alustab.

Me usume, et edukad saavad olla vaid need, kellel on kõige värskem informatsioon. Ehkki Eestis

on terve hulk logistikateemalisi veebilehekülgi, ei paku ükski neist värskeid ega originaalseid

uudiseid. Just sellepärast tegime uue logistikateemalise veebi www.logistikauudised.net, mis

on Eestis esimene temaatiline uudisteportaal.

Miks peaks seda külastama? Sest logistikauudised.

net (toonitan: .net-lõpuga) on selline lehekülg, mis

on mõeldud just Sulle, logistikavaldkonna otsustaja.

Seal kirjutatakse sellest, mis on huvitav ja aktuaalne

maantee-, mere- ja lennutranspordis, kulleri- ja

laoteenuste turul, logistikas kasutatavas tehnikas,

tollinduses ning seadusandluses. Samuti hoiame

silma peal võtmeisikute liikumisel ja ettevõtete

majandustulemustel.

Kindlasti on uudistelehekülg veidi ka Sinu nägu, sest

internet annab unikaalse võimaluse väga vahetuks

suhtluseks lugejaga. Kutsun Sind koostööle, jagama

infot, mõtteid ja kommentaare, et seda külge veel

paremini teha, kajastame uudiseid, millega peab

õigete otsuste tegemiseks kursis olema ning mis

on kahtlemata ka huvitavad.

Häid lugemiselamusi veebis

logistikauudised.net!

Meelis Mandel,

Äripäeva peatoimetaja

nupp nokib

Lehelt thinkgeek.com

kogus Indrek Kald.

Trummipluus päästab

trummari hädast

Enam pole hullu, kui trummar kontserdile

minnes pulgad maha unustab, sest kui tal

on seljas õige pluus, ei ole trummikomplekti

enam vajagi. Nimelt võib mõnesaja krooniga

osta T-särgi, mille rinnale joonistatud pilti

tagudes kostab päris trummiheli. Särgil

olevas komplektis on näha seitset erinevat

trummi, täpselt nii palju saab sealt välja

võluda ka erinevaid hääli.

Tõsi, selleks on särgi alla salataskusse

peidetud pisike kõlar ja neli väikest patareid.

Pesumasinasse pistmise eel tuleb särgilt

eemaldada nii trummipilt kui ka kõlarpatareid.

Hind 500 krooni.

Treenige oma kala

tippsportlaseks

Olete ikka veel Pekingi olümpiamängude

mõju all? No õpetage siis ka oma kala palli

väravasse lööma, slaalomit sõitma (st ujuma)

või korvpalli mängima! Sellist võimalust pakub

kalade treenimiseks mõeldud komplekt,

mis sisaldab mitut erinevat vahendit.

Kokku võib nende abil kalale õpetada

selgeks üle kümne triki. Seejuures sobivad

need vahendid nii mõnesentimeetristele

kui ka 15 cm pikkustele kaladele. Komplekti

kuuluvad tutvustav DVD ja juhend enam kui

saja fotoga.

Hind 275

krooni

Hind 375 krooni

Käekella peidetud salainfo

Moodsa aja spiooni jälitajaid ei pruugi huvi

tunda mitte niivõrd tema sülearvuti kui…

kella vastu tema randmel. Nimelt

võib uudset käekella kasutada

mälupulgana ja salvestada

sinna näiteks laule, fotosid,

töödokumente jms. Kell mahuga

kaks või neli gigabaiti

ühendatakse arvuti USBpessa

komplekti kuuluva

kaabliga. 43grammine kell

töötab nii Windowsi, Linuxi

kui ka Maci operatsioonisüsteemidega.

Hind 375–500 krooni

Digipann

arvutinohikust

kokale

Tõelise arvutinohiku kööki – kui tal see

üldse on – peaks kuuluma ka digitaalne

pann. Täpsemalt pole digitaalne mitte pann,

vaid selle küljes olev termomeeter. Nii saate

praadides kohe teada, milline kuumus pannil

valitseb. 20sentimeetrise läbimõõduga

panni käepideme sees asuv termomeetri

ekraan näitab temperatuuri nii Celsiuse kui

ka Fahrenheiti järgi. Seda saab kasutada

gaasi-, elektri- ja induktsioonpliitidel.

Hind 625 krooni

Saada kaasliiklejale autonaeratus

Moodne liikleja ei täna kaasautojuhti abi

eest mitte tulede vilgutamisega, vaid saadab

talle tagaaknalt naeratuse. Või vabanduse, kui

ta mööda sõites liialt ohtliku manöövri tegi ning

teist liiklejat sellega häiris. Auto tagaaknale

kinnitatav LED-tuledega nägu võib naeratada

ja silma pilgutada, ent edastada teksti kujul ka

tänusõnad või vabandused. Käskluse selleks annab

juht, kuna ümmargune viienupuline pult on

iminapaga kinnitatud auto esiklaasi külge.

Kaamera sportlase randmele

Kes soovib jooksutrennis, suusamaratonil,

mägironimist harrastades või sukeldudes

huvitavaid hetki jäädvustada, võib osta

veekindla käekell-kaamera. Just aktiivse

puhkuse huvilistele suunatud toode

sisaldab kolmemegapikslist kaamerat,

mis lisaks pildistamisele võimaldab ka

filmida. 2 GB suurusele SD-mälukaardile

mahub ligi tund videot.

Hind 1500 krooni

Retrostiilis kõnetoru

vanaemale

Kui teie vanaema ei harju kuidagi mobiili

kasutama, kinkige talle telefoni juurde käiv

massiivne retrostiilis kõnetoru. Aga

sama lahe on küllap ka ise linnas

ringi jalutada ning rääkida vanaaegsesse

kõnetorusse, kusjuures

tegelikult on mobiiltelefon peidetud

teil hoopis taskupõhja. Ühendus nende

kahe seadme vahel toimub bluetooth’i

kaudu. Kõnele vastamiseks on toru allosas

hõbedane nupp.

Hind 375 krooni

PDF-failina - Leht - Äripäev

products

Features

Resources

Developer

Company

Pro Features

Help & Support

Integrations

Plans & Pricing

Company

PDF-failina - Leht - Äripäev

Delete template?

Save as template?

products

Features

Resources

Developer

Company

Pro Features

Help & Support

Integrations

Plans & Pricing

Company