Mariliis Valkonen. Andris Dzenītis – läti muusika enfant terrible
Mariliis Valkonen. Andris Dzenītis – läti muusika enfant terrible
Mariliis Valkonen. Andris Dzenītis – läti muusika enfant terrible
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Helilooja <strong>Andris</strong> <strong>Dzenītis</strong> usub, et ooper on kunstivorm, mis on kõnekas ka tänapäeva kontekstis.<br />
FOTO ANDA KRAUZE<br />
rid 19. sajandil, mis ei pakkunud ainult<br />
meelelahutust, nagu tänapäeva seebiseriaalidki,<br />
vaid rääkisid kuulajaile millestki<br />
uuest, varjatust, teda omal moel isegi<br />
harides. Kui publik tahab traditsioonilist<br />
lugu, vaadaku parem telekat. “Books<br />
of Silence” nõuab väga avatud, tundlikku,<br />
hoolast kuulajat, kes ei oota dramaatilisi<br />
muutusi ja põnevat süžeed, mis lõpeb<br />
laipadega. Võiks öelda, et see on minu<br />
psüühika kaart, psühhoanalüütiline<br />
töö, et näidata alateadvuse olulisi detaile<br />
ja hinge metafüüsikat mikroskoopilise<br />
liikumise ja <strong>muusika</strong>lise aja avatud tunnetamise<br />
kaudu. See on sisemiste sümbolite<br />
ooper. Kõik, mis seal kirjutatud, on tihedalt<br />
seotud Oscar Miloszi tekstiga. Kuid<br />
see ei ole muidugi ainus viis ooperit kirjutada.<br />
Järgmine ooper tuleb sellest erinev.<br />
Kaks aastat tagasi andis Läti autoriõiguste<br />
agentuur sulle preemia enim esitatud<br />
nüüdisaegse <strong>muusika</strong> eest. Kas sa<br />
ise oled tegelikult rahul oma teoste ettekannete<br />
hulgaga?<br />
On raske leida heliloojat, kes oleks sel-<br />
le hulgaga rahul. Võib-olla ainult Mozart,<br />
Wagner või John Lennon, ja sedagi pärast<br />
oma surma. Vahetevahel mõtlen, et<br />
ennast saab nimetada heliloojaks ainult<br />
komponeerimise ajal. Kes sa oled siis, kui<br />
sa ei tee midagi, või ettekannetevahelisel<br />
vaikuse perioodil? Lihtsalt inimene?<br />
Oled sa helilooja? Võin olla õnnelik, et<br />
mu <strong>muusika</strong>t mängitakse Lätis üsna palju.<br />
Pean tänama fantastilisi esitajaid, nagu<br />
Läti raadio koor, Riga Chamber Players<br />
ja ansambel Altera Veritas, kes reisivad<br />
palju ja esitavad <strong>läti</strong> <strong>muusika</strong>t välismaal.<br />
Teil on Eestis vedanud, et toimuvad eesti<br />
<strong>muusika</strong> päevad. Kõiki kammer<strong>muusika</strong><br />
kontserte Lätis ei võeta eriti hästi vastu.<br />
Erandiks on tõesti mingid erilised üritused<br />
või superstaaride visiidid. Tegelikult<br />
see auhind üllatas mind. See võis olla eksitus<br />
<strong>–</strong> oma pangaarvel ei tunne ma ennast<br />
küll “enim mängituna”.<br />
Oled aktiivne Läti <strong>muusika</strong>elu korraldusliku<br />
poole tundja. Kuidas sa hindad uue<br />
<strong>muusika</strong> tellimusi Lätis ja <strong>läti</strong> <strong>muusika</strong><br />
esitusi üldse ning selle kajastamist ajakirjanduses?<br />
Lätis ei ole üldse sellist asja nagu <strong>muusika</strong>ajakirjandus.<br />
Minu arusaamise järgi<br />
on <strong>muusika</strong>ajakirjandus proportsionaalne<br />
segu objektiivsusest ja subjektiivsusest.<br />
Lähtudes sellest mõttest, on meil umbes<br />
kaks <strong>muusika</strong>kriitikut. Meil on palju<br />
<strong>muusika</strong>elust kirjutajaid, kuid ainult vähesed<br />
teevad seda asjatundlikult. Arvan,<br />
et selle probleemi juured on <strong>muusika</strong>hariduses.<br />
Akadeemia lõpetanud teoreetikud<br />
töötavad õpetajatena, kirjutajatena, raamatukogutöötajatena,<br />
vaid üksikud teevad<br />
teadustööd. Meil ei ole uusi <strong>muusika</strong>teaduslikke<br />
raamatuid Nõukogude<br />
Liidu järgsest <strong>muusika</strong>st. Heade <strong>muusika</strong>ajakirjanike<br />
puudus on ka meie ajakirjas.<br />
Alati ei saa garanteerida artiklite parimat<br />
kvaliteeti. Läti <strong>muusika</strong> esitamisest rääkisin<br />
ma osaliselt juba eelmises vastuses.<br />
Arvan, et <strong>muusika</strong> tellimise olukord paraneb<br />
päev-päevalt. Meie kultuurkapitali<br />
fondis on eraldi osakond, mis tegeleb ainult<br />
uute tellimuste rahastamisega. Sinna<br />
laekuv summa oleneb muidugi riigieelarvest,<br />
mis igal aastal muutub. Siiski võimaldab<br />
see anda tellimusi ja saada raha<br />
loominguliseks tegevuseks. Loomulikult<br />
<strong>muusika</strong> 11/05 29
Change language