25.12.2012 Views

Sygis 2010.indd - Mulgi Kultuuri Instituut

Sygis 2010.indd - Mulgi Kultuuri Instituut

Sygis 2010.indd - Mulgi Kultuuri Instituut

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Üitsainus <strong>Mulgi</strong>maa <strong>Mulgi</strong> <strong>Kultuuri</strong> Instituudi välläanne, sügüs 2010 5<br />

Suislepa kuul pidäs sünnipäevä<br />

23. septembrel tähist Suislepa<br />

lasteaid-algkuul ek rahvakeeli<br />

Suistle kuul oma 245. aastepäeva.<br />

Kuna koolimaja egä võimaluse<br />

ei ole prilla ülearu suure, peeti<br />

pidu tillemben ringin, a kik, kes<br />

tahtsive, saive iki kohale minna ja<br />

tordige suu magusas tetä.<br />

Päevä kõnel 60 aastet tagasi<br />

Suistle kooli lõpeten Eino<br />

Lupp oma mälestusi endistest<br />

koolijuhatejidest. Lõpetuses<br />

kink ta koolile üle 200 lehekülle<br />

pikutse uurmisetüü Suistle valla<br />

aalust. Uvilise saive ilusas remonditu<br />

mõisamajan ringi kävvä<br />

ja kooli aaluust kuulda. Tiijuhis<br />

olli vilistlane Eleri Piirak.<br />

Pääle lõunat olli pidulik<br />

konssert-aktus, millest võtt osa<br />

sadakond inimest. Üles astsive<br />

vilistlase ja prildatse kooli- ja<br />

lasteaialatse. Peeti kõnesit. Kige<br />

tähtsämbes sündmuses sai kooli<br />

laulu laulmine. Selle olli Anu<br />

Röömel just selles pidus valmis<br />

jõudan. Paist, et laul läits enge<br />

ja jäi miilde kigile. Peräst süüdi<br />

magust munakuuki, aeti juttu ja<br />

meenutedi kooliaiga.<br />

Suistle kuul om oma aaluu<br />

joosul tegutsen üttekokku 18<br />

eri uunen. Edimetse koolitunni<br />

peeti siinmail maha talude<br />

suitsusannen. Uhkese mõisa-<br />

majja, kos kuul prildagi tegutses,<br />

koliti 21. septembrel 1921.<br />

Akatusen olli kooli kähen pallald<br />

üits kolmandik mõisaäärbänist, a<br />

sinna mahtusive ärä kogundi 163<br />

koolilast ja 4 õpetejet.<br />

Prilla om koolin 17 õpilast,<br />

manu tule viil arvate tõine 17,<br />

kes tegutseve lasteaiarühmän<br />

Ubinake. Tüülisi om üttekokku<br />

16, neist 9 om kuulmeistre. Nõuka-aal<br />

ja raasike pääle sedä kah<br />

olli siin põhikuul. 1999.<br />

aaste sügüsest muudeti ta<br />

lasteaid-algkoolis. Mõisamajan<br />

om lõputunnistuse kätte saanu<br />

üle 1000 õpilase. Neist pallude<br />

om edesi õppin ja peräst tõisten<br />

kuulen kah tublide ollu. Tänavaaste<br />

om Suistle koolile ja küläle<br />

kige rohkemb au ja kuulsust<br />

toonu muduki superstaar Jaanus<br />

Saago, kes sünnipäeväpeol kah<br />

laul. Tõne äste tuntu vilistlane om<br />

semiootikadoktor Valdur Mikita.<br />

Muduki om neid viil ja või luuta,<br />

et tule edespidi manu kah.<br />

Viimätsidel aastidel om<br />

Suistle kooli latse äste tublide ollu<br />

lugemise ja päästrehkendemise<br />

võistlustel. Kitta om saadu viil<br />

joonistemise ja luudusetundmise<br />

iist.<br />

Oma pidukõnen ütel prildane<br />

koolijuhatei Tiiu Rõõm: „Om<br />

õnn ürjäte oma koolitiid tilliksen<br />

kodutsen küläkoolin, kos kik<br />

tunneve kikki, kos egäüits om<br />

isiksus, a kos tule iki tõistege<br />

arvesteme kah õppi. Om õnn<br />

olla õpetei tilliksen kodutsen<br />

maakoolin, kos kik latse om<br />

armsa ja neid saa õpmise man<br />

avite just sedäsi, kudas neile kige<br />

paremb om.“<br />

48 aastet Suistlen kuulmeistre<br />

ametit pidänu Evi-Mari Tamme<br />

kõnel, et õpeteje om siin alati ütel<br />

nõul ollu, pallu om ollu uvitevit<br />

ettevõtmisi nii õpetejidel omavahel<br />

ku üten õpilastege. A eluaigne<br />

kuulmeister pelgäs, et väte mõne<br />

aaste peräst ei olegi enämb latsi<br />

Suistle kuuli tulemen, sest noore<br />

om linnese või välismaale ärä<br />

minnu ja järgi om jäänu palt<br />

vanade.<br />

Koolijuhatei Tiiu Rõõm usk<br />

sõski tillikse kooli tulevikku ja<br />

lõpet oma kõne sõnadege: „Ma<br />

looda, et kuul tegutses siin ilusan<br />

mõisamajan viil pallu aastit ja<br />

et iki om latsi, kedä siin õpete.<br />

Kuulmeistre om siin majan<br />

tahtan oma tüüd tetä- mitu endist<br />

õpetejet om oma elutüü just<br />

siin majan tennu ja jättan jälle ka<br />

selle kandi kultuuriellu.„<br />

Paudi talun sai vanaaigsit<br />

tüüsit pruuvi<br />

13.-15. põimukuu päeväni peeti<br />

Paudi talun Abja vallan joba tõist<br />

suve pärandkultuuri päevi, kos<br />

oiti au sehen esivanempide tüüsit<br />

ja toimetusi ning õpetedi neid ka<br />

tõistel. Tüütareden tegutsejit olli<br />

lähembelt ja kaugembelt. Kige<br />

kaugembe tulije ollive Talna<br />

linnast. Naaberkülä rahvas olli<br />

kah mede tegemisi kaeme tullu<br />

üten küläseltsi pääliku rovva<br />

Aino Londige.<br />

Uvilise saive osa võtta<br />

tüütaredest. Riidi sai akatuse<br />

korvipunumine käsitüümeister<br />

Korvipunumine nõud kannatust.<br />

Priit Retsepa käe all, pühäbe<br />

lõunas saive kik oma tillikse<br />

marjakorvi valmis.<br />

Puulbe käis aga Paudi talu<br />

rüüsaaugun kibe tõrva aamine.<br />

„Tõrva aamine käip meil<br />

siin katlage. Paneme katla<br />

pedäkukäresid täüs, selle taguspidi<br />

pleki pääle, sis teeme lõkke<br />

ümmer ja oodame, kunas tõrv<br />

juuskma akkas,“ tutvust tõrvategemise<br />

saladusi meister Siim<br />

Riid. „Tähtis om, et käre põles<br />

ummussen, pääle tõrva saap<br />

katlatävvest käredest grillsüse<br />

Kristi Ilves<br />

kah.“ Värske tõrv tarvitedi<br />

kohapääl ärä: küüni laudkatus<br />

sai pühäbe tõrvatses.<br />

Tare man aga tetti lõnga ja<br />

prooviti taimege lõngavärmmist.<br />

Taimege värmmise kunsti õpet<br />

Tuulike Agan Villändi <strong>Kultuuri</strong>akadeemiast.<br />

„Lõngategu saa<br />

akatuse ääst villast, mes peräst<br />

mõskmist tule ärä kaari ja sõs saa<br />

tast joba lõnga tetä,“ õpet lõngategu<br />

Marvi-Liina Riid. Lõnga<br />

sai tetä nii voki kui kedervarrege<br />

– egäüits sai katsu, kummage tüü<br />

parembini edenes. Ruta Kuke käe<br />

all saive valmis värske tõrvaseebi<br />

luuduslike õlide ja rasvege.<br />

Puulbe õdaku kostit pererahvas<br />

õpipoisse sannage. Pallude es<br />

ole enne telksannan käinu ja saive<br />

põneve kogemuse, sedä enämb, et<br />

sann olli tettü keset mõtsa Lüütre<br />

oja viirde.<br />

Pühäbe aga jõud Pauti naabre<br />

lammas, kes pöeti näitligu õppetunni<br />

käigun pallas ja õpetedi,<br />

mes village pääle akate. Peräst<br />

lambapügämist tetti lõuna ja tõmmati<br />

otsa kokku, et sis tulevaaste<br />

jälle kokku saia.<br />

Tuuli Jõesaar<br />

Kik uut kooli laulu laulman.<br />

Suistle kuul vällästpuult.<br />

Kärstnen tuletedi<br />

Peeter Kõppu miilde<br />

Septembrekuu 8. päeväl saive<br />

Kärstna mõisapargin kokku<br />

Peeter Kõppu meenuteve inimese.<br />

Muist ollive tullu ülikoolilinnast<br />

Tartust. Kaits inimest olli<br />

Peetri suguvõsast kah ja Kärstna<br />

oma koolilatse pääle selle.<br />

Eesti Akadeemilise Põllumajanduse<br />

Selts pidäs oma 90.<br />

sünniaastet. Peeter Kõpp olli<br />

selle seltsi I president. Peeter om<br />

mede Tarvastu valla oma poiss.<br />

Temä om siinsaman Kärstnan<br />

sündünu. Sääl kõrge mäe pääl,<br />

kos lõvi lpikutes kivi pääl.<br />

Sääl olligi temä esivanembide<br />

kodu. Esä olli tal mõtsavaht. Esäl<br />

olli seitse last. Peeter olli usin<br />

ja tark. Temäst kasus tark miis.<br />

Kärstna pargin rahvamaja usse<br />

iin om nüid suur kivi Kõppe<br />

suguvõsa tarkele meestele: Peeter<br />

Kõpp ja Elmar Jaska ollive põllumajanduse<br />

uurja, Johan Kõpp<br />

aga usu-uurja ja piiskop.<br />

Nüidsel aal ei ole põllumajandus<br />

enämb noordele miilt<br />

müüdä. Aga egäs siiperäst ole<br />

Kõppe unetet.<br />

Kõppe sugupuud om uuritu<br />

ja otsitu. Olemen om oma<br />

Tiiu Naber Kõppe suguvõsa lipuge.<br />

sugupuu (villatse lõngage koet<br />

vaippuu) ja oma lipp, kos pääl<br />

kaits rüäpääd ja usutähes rist.<br />

Kõppe suguvõsa om suur. Kirja<br />

om pantu 660 inimest. Nüid om<br />

muist joba ärä koolu. Aga iki võip<br />

kokku juhtude mõne sugulasege,<br />

kui kaugembel liigut.<br />

Aitüma kokkutuleku iist<br />

vaivanägijile. Süämen om kohe<br />

ää tunne, et Kõppe iki au sihen<br />

peetes.<br />

Tiiu Naber<br />

Kõppe suguvõsa liige

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!