Sygis 2010.indd - Mulgi Kultuuri Instituut
Sygis 2010.indd - Mulgi Kultuuri Instituut
Sygis 2010.indd - Mulgi Kultuuri Instituut
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Üitsainus <strong>Mulgi</strong>maa <strong>Mulgi</strong> <strong>Kultuuri</strong> Instituudi välläanne, sügüs 2010 5<br />
Suislepa kuul pidäs sünnipäevä<br />
23. septembrel tähist Suislepa<br />
lasteaid-algkuul ek rahvakeeli<br />
Suistle kuul oma 245. aastepäeva.<br />
Kuna koolimaja egä võimaluse<br />
ei ole prilla ülearu suure, peeti<br />
pidu tillemben ringin, a kik, kes<br />
tahtsive, saive iki kohale minna ja<br />
tordige suu magusas tetä.<br />
Päevä kõnel 60 aastet tagasi<br />
Suistle kooli lõpeten Eino<br />
Lupp oma mälestusi endistest<br />
koolijuhatejidest. Lõpetuses<br />
kink ta koolile üle 200 lehekülle<br />
pikutse uurmisetüü Suistle valla<br />
aalust. Uvilise saive ilusas remonditu<br />
mõisamajan ringi kävvä<br />
ja kooli aaluust kuulda. Tiijuhis<br />
olli vilistlane Eleri Piirak.<br />
Pääle lõunat olli pidulik<br />
konssert-aktus, millest võtt osa<br />
sadakond inimest. Üles astsive<br />
vilistlase ja prildatse kooli- ja<br />
lasteaialatse. Peeti kõnesit. Kige<br />
tähtsämbes sündmuses sai kooli<br />
laulu laulmine. Selle olli Anu<br />
Röömel just selles pidus valmis<br />
jõudan. Paist, et laul läits enge<br />
ja jäi miilde kigile. Peräst süüdi<br />
magust munakuuki, aeti juttu ja<br />
meenutedi kooliaiga.<br />
Suistle kuul om oma aaluu<br />
joosul tegutsen üttekokku 18<br />
eri uunen. Edimetse koolitunni<br />
peeti siinmail maha talude<br />
suitsusannen. Uhkese mõisa-<br />
majja, kos kuul prildagi tegutses,<br />
koliti 21. septembrel 1921.<br />
Akatusen olli kooli kähen pallald<br />
üits kolmandik mõisaäärbänist, a<br />
sinna mahtusive ärä kogundi 163<br />
koolilast ja 4 õpetejet.<br />
Prilla om koolin 17 õpilast,<br />
manu tule viil arvate tõine 17,<br />
kes tegutseve lasteaiarühmän<br />
Ubinake. Tüülisi om üttekokku<br />
16, neist 9 om kuulmeistre. Nõuka-aal<br />
ja raasike pääle sedä kah<br />
olli siin põhikuul. 1999.<br />
aaste sügüsest muudeti ta<br />
lasteaid-algkoolis. Mõisamajan<br />
om lõputunnistuse kätte saanu<br />
üle 1000 õpilase. Neist pallude<br />
om edesi õppin ja peräst tõisten<br />
kuulen kah tublide ollu. Tänavaaste<br />
om Suistle koolile ja küläle<br />
kige rohkemb au ja kuulsust<br />
toonu muduki superstaar Jaanus<br />
Saago, kes sünnipäeväpeol kah<br />
laul. Tõne äste tuntu vilistlane om<br />
semiootikadoktor Valdur Mikita.<br />
Muduki om neid viil ja või luuta,<br />
et tule edespidi manu kah.<br />
Viimätsidel aastidel om<br />
Suistle kooli latse äste tublide ollu<br />
lugemise ja päästrehkendemise<br />
võistlustel. Kitta om saadu viil<br />
joonistemise ja luudusetundmise<br />
iist.<br />
Oma pidukõnen ütel prildane<br />
koolijuhatei Tiiu Rõõm: „Om<br />
õnn ürjäte oma koolitiid tilliksen<br />
kodutsen küläkoolin, kos kik<br />
tunneve kikki, kos egäüits om<br />
isiksus, a kos tule iki tõistege<br />
arvesteme kah õppi. Om õnn<br />
olla õpetei tilliksen kodutsen<br />
maakoolin, kos kik latse om<br />
armsa ja neid saa õpmise man<br />
avite just sedäsi, kudas neile kige<br />
paremb om.“<br />
48 aastet Suistlen kuulmeistre<br />
ametit pidänu Evi-Mari Tamme<br />
kõnel, et õpeteje om siin alati ütel<br />
nõul ollu, pallu om ollu uvitevit<br />
ettevõtmisi nii õpetejidel omavahel<br />
ku üten õpilastege. A eluaigne<br />
kuulmeister pelgäs, et väte mõne<br />
aaste peräst ei olegi enämb latsi<br />
Suistle kuuli tulemen, sest noore<br />
om linnese või välismaale ärä<br />
minnu ja järgi om jäänu palt<br />
vanade.<br />
Koolijuhatei Tiiu Rõõm usk<br />
sõski tillikse kooli tulevikku ja<br />
lõpet oma kõne sõnadege: „Ma<br />
looda, et kuul tegutses siin ilusan<br />
mõisamajan viil pallu aastit ja<br />
et iki om latsi, kedä siin õpete.<br />
Kuulmeistre om siin majan<br />
tahtan oma tüüd tetä- mitu endist<br />
õpetejet om oma elutüü just<br />
siin majan tennu ja jättan jälle ka<br />
selle kandi kultuuriellu.„<br />
Paudi talun sai vanaaigsit<br />
tüüsit pruuvi<br />
13.-15. põimukuu päeväni peeti<br />
Paudi talun Abja vallan joba tõist<br />
suve pärandkultuuri päevi, kos<br />
oiti au sehen esivanempide tüüsit<br />
ja toimetusi ning õpetedi neid ka<br />
tõistel. Tüütareden tegutsejit olli<br />
lähembelt ja kaugembelt. Kige<br />
kaugembe tulije ollive Talna<br />
linnast. Naaberkülä rahvas olli<br />
kah mede tegemisi kaeme tullu<br />
üten küläseltsi pääliku rovva<br />
Aino Londige.<br />
Uvilise saive osa võtta<br />
tüütaredest. Riidi sai akatuse<br />
korvipunumine käsitüümeister<br />
Korvipunumine nõud kannatust.<br />
Priit Retsepa käe all, pühäbe<br />
lõunas saive kik oma tillikse<br />
marjakorvi valmis.<br />
Puulbe käis aga Paudi talu<br />
rüüsaaugun kibe tõrva aamine.<br />
„Tõrva aamine käip meil<br />
siin katlage. Paneme katla<br />
pedäkukäresid täüs, selle taguspidi<br />
pleki pääle, sis teeme lõkke<br />
ümmer ja oodame, kunas tõrv<br />
juuskma akkas,“ tutvust tõrvategemise<br />
saladusi meister Siim<br />
Riid. „Tähtis om, et käre põles<br />
ummussen, pääle tõrva saap<br />
katlatävvest käredest grillsüse<br />
Kristi Ilves<br />
kah.“ Värske tõrv tarvitedi<br />
kohapääl ärä: küüni laudkatus<br />
sai pühäbe tõrvatses.<br />
Tare man aga tetti lõnga ja<br />
prooviti taimege lõngavärmmist.<br />
Taimege värmmise kunsti õpet<br />
Tuulike Agan Villändi <strong>Kultuuri</strong>akadeemiast.<br />
„Lõngategu saa<br />
akatuse ääst villast, mes peräst<br />
mõskmist tule ärä kaari ja sõs saa<br />
tast joba lõnga tetä,“ õpet lõngategu<br />
Marvi-Liina Riid. Lõnga<br />
sai tetä nii voki kui kedervarrege<br />
– egäüits sai katsu, kummage tüü<br />
parembini edenes. Ruta Kuke käe<br />
all saive valmis värske tõrvaseebi<br />
luuduslike õlide ja rasvege.<br />
Puulbe õdaku kostit pererahvas<br />
õpipoisse sannage. Pallude es<br />
ole enne telksannan käinu ja saive<br />
põneve kogemuse, sedä enämb, et<br />
sann olli tettü keset mõtsa Lüütre<br />
oja viirde.<br />
Pühäbe aga jõud Pauti naabre<br />
lammas, kes pöeti näitligu õppetunni<br />
käigun pallas ja õpetedi,<br />
mes village pääle akate. Peräst<br />
lambapügämist tetti lõuna ja tõmmati<br />
otsa kokku, et sis tulevaaste<br />
jälle kokku saia.<br />
Tuuli Jõesaar<br />
Kik uut kooli laulu laulman.<br />
Suistle kuul vällästpuult.<br />
Kärstnen tuletedi<br />
Peeter Kõppu miilde<br />
Septembrekuu 8. päeväl saive<br />
Kärstna mõisapargin kokku<br />
Peeter Kõppu meenuteve inimese.<br />
Muist ollive tullu ülikoolilinnast<br />
Tartust. Kaits inimest olli<br />
Peetri suguvõsast kah ja Kärstna<br />
oma koolilatse pääle selle.<br />
Eesti Akadeemilise Põllumajanduse<br />
Selts pidäs oma 90.<br />
sünniaastet. Peeter Kõpp olli<br />
selle seltsi I president. Peeter om<br />
mede Tarvastu valla oma poiss.<br />
Temä om siinsaman Kärstnan<br />
sündünu. Sääl kõrge mäe pääl,<br />
kos lõvi lpikutes kivi pääl.<br />
Sääl olligi temä esivanembide<br />
kodu. Esä olli tal mõtsavaht. Esäl<br />
olli seitse last. Peeter olli usin<br />
ja tark. Temäst kasus tark miis.<br />
Kärstna pargin rahvamaja usse<br />
iin om nüid suur kivi Kõppe<br />
suguvõsa tarkele meestele: Peeter<br />
Kõpp ja Elmar Jaska ollive põllumajanduse<br />
uurja, Johan Kõpp<br />
aga usu-uurja ja piiskop.<br />
Nüidsel aal ei ole põllumajandus<br />
enämb noordele miilt<br />
müüdä. Aga egäs siiperäst ole<br />
Kõppe unetet.<br />
Kõppe sugupuud om uuritu<br />
ja otsitu. Olemen om oma<br />
Tiiu Naber Kõppe suguvõsa lipuge.<br />
sugupuu (villatse lõngage koet<br />
vaippuu) ja oma lipp, kos pääl<br />
kaits rüäpääd ja usutähes rist.<br />
Kõppe suguvõsa om suur. Kirja<br />
om pantu 660 inimest. Nüid om<br />
muist joba ärä koolu. Aga iki võip<br />
kokku juhtude mõne sugulasege,<br />
kui kaugembel liigut.<br />
Aitüma kokkutuleku iist<br />
vaivanägijile. Süämen om kohe<br />
ää tunne, et Kõppe iki au sihen<br />
peetes.<br />
Tiiu Naber<br />
Kõppe suguvõsa liige