PDF-failina - Leht - Äripäev

leht.aripaev.ee

PDF-failina - Leht - Äripäev

TEHING

Swedbank tuli

Lumani firmasse

osanikuks

“Näeme siin võimalust,” selgitas

Swedbank Eesti juht PRIIT PERENS,

miks investeeriti Toomas Lumani

firmasse Arealis. �8–9

Teisipäev, 8. märts 2011

nr 46 (4230) 2,24 eurot (35 kr)

EURO

Ühisraha murdis läbi

psühholoogilise piiri

Moody’se Kreekale antud reiting

tõi üle 1,40 dollari piiri kerkinud

euro allapoole ainult korraks. Euroopa

Keskpanga lubatud intressitõus

sai sai eile peapankurilt uue

kinnituse. �20–21

VALIMISED

Poliitikutel on ka

emotsionaalsem pale

Erakonna häälte arvu oodates ja

tulemusi tähistades tuleb välja

parteilaste inimlikum pool ja seda

on ka fotograafid igal aastal püüdmas.

Sümboliteks kujunevad detailid

hiljem. �10–11

PIRAATLUS

EUR-alus – kolmel luba,

paljud toodavad

EUR-aluste remondiloaga Metrosystemi müügijuhi VILLEM MASSURI hinnangul on kasutatud

kaubaalustest ligi pooled piraattooted. �14–15

EUR/USD

1,4028

LAEVANDUS

Kas valida Tallink või

Viking Line?

Läänemerel seilavad kaks laevafirmat

on mitmes mõttes vastandlikudki.

Investoritele pakub Läänemerel

rohkem huvi Tallink – ehkki

dividende pole niipea loota, on

aktsia jõuliselt tõusnud. �13

USD/EUR

0,7129

EUR/SEK

8,8755

KOLUMN

NordPool

46,42

Euribor

1,487%

Rasked kõnelused

Reformierakond soovib, et IRL taganeks

oma peamistest valimislubadustest ja

loovutaks majandusministri portfelli �2, 4–7

Kuidas ülal pidada kasvavat eakate

hulka, tagades neile võimalikult

inimväärset elu?

küsib Euroopa Parlamendi liige Siiri Oviir �18

MART Laar tuli pärast valimistulemuste

selgumist õnnitlema Andrus

Ansipit, kes jätkab tõenäoliselt ka

uue valitsuse juhtimist, milles Mart

Laari jaoks kohta ei ole.

FOTO: ANDRES HAABU


2 TOIMETUS

ÄRIPÄEV 8. märts 2011

toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post villy.paimets@aripaev.ee

REPLIIK

Elagu uus vabadus!

Keskerakondlane Evelyn Sepp kogus 414 häält ning riigikokku

ei pääsenud. Viimased 15 aastat riigikogus töötanud

(viimased 10 aastat ka riigikogu liige olnud) Sepp sattus

valimisnimekirjas nii halvale positsioonile, et aidanud

oleks oluliselt suurem häältesaak. Ise kinnitas Sepp eile, et

tema elu saab olema jätkuvalt väljakutseterohke ja huvitav.

“Elagu uus vabadus!” kinnitas ta. Viinamarjad on hapud?

VALIMISED

Presidendi sõna

“Need, kellele valijad andsid oma hääle ja seega usalduse,

ei tohi seda usaldust petta ja neil tuleb riigikogusse

tööle minna,” ütles eile president Toomas Hendrik Ilves.

Pühapäeval riigikokku valitud Euroopa Parlamendi liikmeil

ning Tartu ja Tallinna linnapeadel on nüüd igatahes

taas veidi mõtlemisainet.

PÄEVA FAKT

553

KORDA e-hääletas üks 58 aastane Lasnamäe naine äsjalõppenud

riigikogu valimistel. Näiteks võtnud too sarihääletaja

ühel ööl kätte ja andnud 18 häält, järgmisel õhtul jälle. Valimiskomisjoni

esindajad helistasid naisele ja selgitasid, et

kirja läheb vaid üks e-hääl, kuid naine vastanud, et on sellest

teadlik, aga tahab ikka nii teha. Vaba maa.

AJALOO ILU

Bensiini hind tõusis

taevasse

11 aastat tagasi. 8. märtsil aastal 2000 tõusis bensiiniliitri

jaehind esimest korda üle 10 krooni, bensiin 98E maksis 10

krooni ja 15 senti.

Hetkeseis. Täna oleksime üksmeelselt säärase hinna üle äärmiselt

õnnelikud.

TÄNA

Kuidas jagavad Reformierakond ja IRL

ministriportfelle?

KUULA TÄNA KELL 13 KUKU RAADIOT

Vaata veebist:

VIIMASED 15

aastat riigikogus

töötanud Evelyn

Sepp peab nüüd

hakkab tööd

otsima.

Mündilugejad ja sorteerijad. Lisainfo tel 6515070

* Sorteerib mündid nominaalide kaupa

* Arvutab loetud müntide kogusumma

Parim HIND+KVALITEET

Kaup kohe kätte!

Pööningud

soojaks!

www.omafassaad.ee

JUHTKIRI

TEGIJA

Toomas Luman

sai hakkama uut tüüpi tehinguga

Ärimees Toomas Luman peab pangas heas

kirjas olema, et Swedbank tema osalusega

raskustesse sattunud kinnisvarafirmasse

Arealis oma raha sisse pani. Usaldust näitab

ka see, et panga osaluseks jäi 49 protsenti, seega

jäme ots jääb ikka Lumani kätte. Teisest küljest oli

see muidugi ka sundvise, sest enne osaluse suurendamist

pank Arealisele laenu anda poleks saanud.

Positiivse signaali annab see ka panga kohta,

hajutades muljet, et ta pakub vihmavarju ainul

päiksepaistel. Nüüd jääb oodata ja vaadata, kas

veab välja.

Võid kindel olla: valitsus tuleb

Reformierakonna nägu

T äna

ennelõunal otsustab valimised

võitnud Reformierakonna

juhatus, kellega koalitsioonikõnelusi

alustatakse.

“Me paneme kindlasti laua

peale haldusreformi,” ütles eile Isamaa- ja Res

Publica Liidu (IRL) esimees Mart Laar, kelle sõnul

tuleb läbirääkimiste käigus esmalt selgeks

teha, kas koalitsioonipartneritel on tahet

see reform ära teha või mitte.

“Kui seda tahet ei ole, siis oleks aus see selgelt

välja ütelda,” lausus Laar. “Niisama lolli

mängida selle teemal ei maksaks.” Laar lisas,

et igasuguse läbirääkimiste taktika paneb

paika kutsuja pool.

Äripäeva arvates paneb kutsuja ehk Reformierakond

seekord peale läbirääkimiste

taktika ilmselt paika ka läbirääkimiste tulemused.

Need Mart Laari sõnad, et IRL paneb

lauale haldusreformi, on meie meelest väikene

meelelahutus. Sest keda me petame? Valimistulemused

näitavad, et seekordki on kutsuja

tõeline kuningas, st Reformierakonna

esimees, peaminister Andrus Ansip saab oma

uue valitsuse teha täpselt sellise nagu ise tahab.

Valitsuskoalitsiooni saab ainult selline

“partner”, kes on nõus kõik oma lubadused

laua alla, mitte laua peale panema. Seega, Äripäeva

arvates tuleb IRLil loobuda nii emapensionist

kui ka tasuta kõrgharidusest. Kodukulude

alla tõmbamisest polegi vast mõtet rääkida.

Õigemini, see lubadus täidab end ise – kohe

tuleb suvi ja lähevadki kodukulud alla. Ja

mis asi see tasuta kõrghariduse lubadus üldse

oli? Et ka erakõrgkoolide õppuritel peaks

riik koha kinni maksma? Sest riigikoolides on

ju suur osa kohtades, see riigi tellimus ju praegugi

tasuta, või me eksime? Äripäev ei tahaks

näha seda erakõrgkoolide massilist tulva, mis

selle lubaduse ellujõudmisel tuleks – kes siis

tasuta rahast ära ütleks. Ja mis siis praegusel

Äripäeva

arvates

paneb kutsuja,

ehk

Reformierakond

seekord

peale läbirääkimiste

taktika

paika ka

läbirääkimistetulemused.

ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA

süsteemil viga on? Sa kas õpid hoolega ja pääsed

riigi tellitud tasuta kohale, või võtad vähe

lõdvemalt, kuid pead ise selle kinni maksma.

Mis siin valesti on? Iseküsimus on, kas absoluutselt

igal inimesel peabki üldse kõrgharidus

olema? Aga see selleks.

Põhiline on see, et Äripäeva arvates on Reformierakond

praegu sellisel positsioonil,

et saab valida, kellega ja mis mängu ta üldse

mängima hakkab. Tahate valitsusse? Tulge,

teeme, aga meie tingimustel. Sest olgem

ausad, pühapäevaste valimistega riigikogus

33 kohta haaranud Reformierakond võib valitsuse

teha ükspuha millise parlamenti pääsenud

erakonnaga. Jah, senise partneri IRLiga

oleks see loogilisem ja ehk valutum, kuid riigikogu

enamuse annavad kokku ka liit sotsidega,

diilist Keskerakonnaga rääkimata. Kui

vaid tahtmist on.

Tegelikult on Keskerakonnal praegu käes

haruldane võimalus üle pikkade aastate taas

pääseda valitsusse, aga selleks peab selle partei

rahulolematum pool tegutsema kiiresti.

Erakonna esimees Edgar Savisaart saab lüüa

vaid praegu, kehvade tulemuste taustal, mil

suur osa erakonna tippudest sisekaemusega

tegeleb ning halbadele tulemustele põhjendust

leida püüab. Hiljem jõuab praeguse esimehe“ma-sain-üksinda-sada-mandaati”-suhtumine

vähegi teistmoodi mõtlejad ümber

veenda. Nagu alati.

Ühesõnaga, me usume, et tulevane valitsuskoalitsioon

koosneb reformierakonnast ja

oma lubadustest loobunud IRList ning järgneva

nelja aasta jooksul me reforme ei näe. Selles

võid küll kindel olla.

Loe Äripäevast

KAANELUGU “Majandusministri portfelli saab

Kristen Michal”

tänases lehes lk 4–5


ÄRIPÄEV 8. märts 2011

reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee

REKLAAM 3


4 KAANEL

ÄRIPÄEV 8. märts 2011

toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee

VALIMISED

Majandusministri

portefelli saab

Kristen Michal.

Sellest Reform

ei tagane

KOIT BRINKMANN, AIVAR HUNDIMÄGI, HANNES SARV

aripaev@aripaev.ee

Kuigi Reformierakonna ja IRLi valitsusliit sai valimistel

toetuse jätkamiseks, tulevad koalitsioonikõnelused

keerulised, sest Reformierakonnal

on võimalik enamuskoalitsioon moodustada ka

ilma IRLita. Äripäeva küsitletud ning Reformierakonna

ja IRLi siseeluga hästi kursis olevad mitmed

anonüümseks jääda soovinud allikad märkisid, et

pikaajaliste kõnelustega soovib Reformierakond

sundida valimiste järel jäigale positsioonile asunud

IRLi tegema olulisi järeleandmisi.

Reformierakonna eesmärk on uuest koalitsioonilepingust

jätta välja või siis sõnastada võimalikult

üldsõnaliselt kolm IRLi olulist valimislubadust.

Nendeks on emapension, tasuta kõrgharidus

ning kodukulude vähendamine. Samuti

on Reformierakonnal selged soovid ministriportfellide

osas.

Vanale kaardiväele lisaks ka värsket verd. Ministrikohtade

jagamine uues valitsuses toimub

etapi kaupa. Esmalt üritatakse mõlemalt poolt

leida kompromiss erakondades suurt mõju omavate

poliitikute soovides. Reformierakonnas on

nendeks praegune välisminister Urmas Paet ning

erakonna peasekretär Kristen Michal. Lisaks soovib

Reformierakond tuua valitsusse uute tegijate-

Taust

Ministrite häältesaak

2007 2011 muutus

ANDRUS ANSIP 22 540 18 981 -3559

URMAS PAET 8685 10 791 +2106

JUHAN PARTS 2975 6611 3636

JÜRGEN LIGI 1656 5043 +3387

TÕNIS LUKAS 3979 4810 831

HELIR-VALDOR SEEDER 4089 4481 +392

REIN LANG 7025 3926 -3099

HANNO PEVKUR 835 3779 +2944

JAAK AAVIKSOO 4241 3484 -757

MARKO POMERANTS 3156 3461 +305

JAANUS TAMKIVI 3615 3181 -434

LAINE JÄNES 9303 2212 -7091

SIIM VALMAR KIISLER 285 1387 +1104

ALLIKAS: BNS

Juhan Parts: Kõnelusi lihtsustab see, et meil on

siiski ühine valitsuskogemus, meil ei ole vaja midagi

avastada.

Majandusminister peab Reformierakonnaga koostöö jätkamist asjade loomulikuks käiguks.

na eelmise riigikogu asespiikri Keit Pentuse ning

rahanduskomisjoni juhi Taavi Rõivase.

IRLis on n-ö võtmepersoonid, kel on esimesena

ministrikoha valiku õigus, Juhan Parts, Ken-Marti

Vaher, Jaak Aaviksoo ja Mart Laar. Võimalike uute

ministritena on nimetatud veel Urmas Reinsalu,

Margus Tsahknat ja Marko Mihkelsoni.

Kõige jäigem on Reformierakonna majandusministri

portfelli nõudmisel. Viimastel aastatel

mõjuvõimu suurendanud ja praegu Juhan Partsi

juhitavas ministeeriumis võtab nüüd koha sisse

Michal. Parts asub tõenäoliselt juhtima rahan-

dusministeeriumi. Praegune ja palju kiita saanud

rahandusminister Jürgen Ligi aga maandub Eesti

Panga presidendi Andres Lipstoki kabinetis. Pärast

seda, kui Lipstoki ametiaeg 2012. aasta suvel

läbi saab.

Eriti ahvatlev portfell. Mõnel Reformierakonna

juhtpoliitikul on olnud väga suur huvi energeetikas

toimuva vastu. See on ka põhjus, miks soovitakse

endale majandusministri ametikohta. Tõenäoliselt

vahetub valimiste järel ka Eesti Energia

nõukogu esimees Jüri Käo, kelle asemel saab selle

ametikoha Reformierakonna halliks kardinaliks

peetav Rain Rosimannus.

Pärast valimisi hakati kohe spekuleerima, et Reformierakonna

ja IRLi kõnelustel võib palju vaidlusi

tekitada välisministri portfell, sest Mart Laaril

pole ühtegi teist sobivat positsiooni uues valitsuses.

Eile kinnitati Äripäevale aga mitmest erinevast

allikast, et Laar ei ole välisministri ametist huvitatud

ning ei soovi tulla üldse valitsusse. Laar jahib

hoopis Euroopa Komisjoni voliniku ametikohta,

mis praegu kuulub Reformierakonna endisele

juhile Siim Kallasele.

Mitmeid vangerdusi. Laari valitsusse tulekust ei

ole huvitatud ka Andrus Ansip, sest praegu välisministri

ametikohal olev Urmas Paet tegi valimistel

väga tugeva tulemuse. Kui IRL peaks aga otsustama

välisministri portfelli endale nõuda, siis on

üheks vangerdusvõimaluseks kaitseministri portfelli

minek Reformierakonnale ja Urmas Paetile.

Mitu allikat oli eile seda meelt, et vaatamata sel-

13

ministrit on ametist

lahkuva Andrus

Ansipi valitsuse koosseisus.


2062 häält

lele, kuidas laheneb välisministri küsimus, lahkub

Jaak Aaviksoo kaitseministri ametist ning vahetab

Tõnis Lukase välja haridusministri kabinetis. Võimalikuks

kaitseministri kandidaadiks võib IRLi

poolt olla Marko Mihkelson ning Reformierakonna

poolt Rein Lang. IRLi üks juhtfiguure Ken-Marti

Vaher vahetab tõenäoliselt aga välja siseministri

kohal erakonnakaaslase Marko Pomerantsi. Teine

variant Vaheri jaoks oleks praegu Reformierakonna

käes olev justiitsministri portfell.

Spekulatsioonid ministriportfellide ümber on

tegelikult juba käimas. Üpris veendunud ollakse,

et Reformierakond vahetab keskkonnaministri

ametis välja Jaanus Tamkivi, kelle asemel saab

selle portfelli Taavi Rõivas. Väidetavalt on Reformierakond

huvitatud IRLiga ka haridusministri

ja kultuuriministri portfellide vahetusest. Sellega

ei soovi aga IRL leppida.

Kuigi Reformierakonna ja IRLi juhid üritavad

avalikkusele väita, et ministriportfellide jagamise

peale veel ei mõelda, siis pole see päris nii. Mõlema

erakonna sees toimub kitsas ringis juba portfellide

jaotamine ning pannakse paika, millistest ametikohtadest

ollakse nõus loobuma ja milliste portfellide

osas ollakse jäigal positsioonil.

Reformierakonna võimalike ministrikandidaatidena

on veel nimetatud Urmas Klaasi, Urmas

Kruuset, Tõnis Kõivu, Rait Marustet ja Valdo Randperet.

Tõenäoliselt aga nii suurt remonti Reformierakond

valitsuses ei plaani ning ministrikandidaadid

saavad lõplikult paika pärast seda, kui

portfellide jaotus erakondade vahel on paigas.

kogus valimistel Tallinnas

Kesklinnas, Lasnamäel ja Pirital

kandideerinud Kristen Michal, kel

on Reformierakonnas esimesena

õigus valida, millise ministrikoha

ta soovib endale saada.

REFORMI-

ERAKONNA

peasekretär

Kristen

Michal. Kas

peatselt võib

sellele tiitlile

lisanduda

veel üks, ministri

oma?

FOTO: ANDRES

HAABU

Kommentaar

Kõigepealt tuleb paika

panna programm

ja alles siis arutada

ministrikohtade üle

Subaru Legacy alates

23 245 €

JUHAN PARTS

IRL

Kindlasti on läbirääkimised

keerulised. IRL peab tähtsaks,

et koalitsioonil tekiks hea tegevuskava.

Selleks on kõik eeldused

olemas. See koalitsiooniläbirääkimiste

teema või see koalitsiooniprogramm

peaks toetama,

et valitsus saaks töötada

neli aastat. Lubadused on olu-

Kõigile Subaru mudelitele

3 AASTAT TASUTA HOOLDUST

Hooldused läbisõidul 15000, 30000 ja 45000 km. CO 2 145-273 g/km; keskmine kütusekulu 5,9-8,6 l /100 km

Subaru Forester alates

22 861 €

*VALIDA SAAD KAHE KINGITUSE VAHEL:

KAANEL 5

8. märts 2011 ÄRIPÄEV

toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundim@aripaev.ee

lised nii IRLile kui ka Reformierakonnale

ja läbirääkimiste

eesmärk võiks olla nende lubaduste

rakendamiseks ühine nägemus.

Kõnelusi lihtsustab see,

et meil on siiski ühine valitsuskogemus,

meil ei ole vaja midagi

avastada.

Ma pean tunnistama, et

meie positsioon on kogu aeg olnud

tugev. Uus mandaat, mis

on suurem kui eelmine, on

kindlasti ka tugevam. Valija

toetuse määr näitab ka seda, et

peab oma valijate eest seisma.

Ega need valijad ei ole toetanud

meid ilmaasjata.

Ministrikohtadega on nii, et

neist saab rääkida, kui on programm

paigas. Ei ole mõtet jagada

kohti valitsuses, kui ei ole

programmi.

SUBARU – TALVESÕIDU SUURIM ASJATUNDJA

OSTA SUBARU AUTOSPIRITIST

JA KINGIME SULLE 2500 EUROT*

Subaru Outback alates

27 718 €

• 2500 euro väärtuses lisavarustust vastavalt Sinu soovile.

Näidispakett: automaatkäigukast, signalisatsioon, talverehvid, ARK pakett.

• Ostame Sinu praeguse auto 2500 euro võrra kallimalt tagasi

Pakkumine kehtib kuni 31.03.2011.a.

AUTOSPIRIT Ehitajate tee 122, Tallinn, tel 659 9499, e-post: info@autospirit.ee www.autospirit.ee


6 UUDIS toimetaja

VALIMISED

Mikser: Savisaarest sõltub

Reformierakonna opositsiooni

jätmine. Sotsid on kõigeks valmis

HANNES SARV

hannes.sarv@aripaev.ee

Valimistel hea tulemuse teinud sotsid oleksid

Reformierakonnale valitsuse moodustamisel

tõenäoliselt varuvariant, kui IRLiga peaksid kõnelused

luhtuma.

Sotside juht Sven Mikser kinnitab, et teoreetiliselt

oleks võimalik ka Reformierakond jätta opositsiooni,

aga see eeldab muutusi Keskerakonna

juhtkonnas.

TAUSTINFO PÄRINGUD / NÕUETE OST / INKASSO / KOHTUESINDUS

Apvivax OÜ Arvi Pill

Arcticteam OÜ Kalev Põld

Beamest OÜ Marko Kase, Kaido Kase

CAT TRAVEL OÜ Pille Põhjakas

Demax Grupp OÜ Janno Kuusemets

Duval Baltic OÜ Marko Jakobson, Tiiu Vaher

Eccua OÜ Veigo Ulla

Edise Ehitus OÜ Sergei Berezovski

Elsamar OÜ Vladimir Petuhhov

Endla Ehitus OÜ Priit Saar

Estosteel OÜ Olesja Roos

Jõgeva linna ja -valla spordiklubi FORTE MTÜ Ergo Prave

JÄRLE AS Tarmo Maasikamäe

Järve Raadiokaubad AS Rein Aps

K&H Tallinn AS Rudolf Selge, Kalev Sakjas

KELLISTER OÜ Jaanus Paistu

Kennipalu Ehitus OÜ Uku Tiitus

Keystar Project OÜ Konstantin Rodionov

MEIDACO OÜ Jaana Rosumovski

Teie peate kõige tõenäolisemaks praeguse valitsuskoalitsiooni

jätkamist? Ma usun, et küllap on

ka seal teistsuguseid vaateid, ja ma usun, et paljud

sotsiaalsed reformid tuleb niikuinii ära teha järgneva

nelja aasta jooksul. Päris nii paremale, nagu

me oleme kaldunud ja nagu on ka mõista andnud,

et soovivad tulevikus suunata oma poliitikaid Reformierakond

ja IRL, minna ei saa. Samas kui me

vaatame seda matemaatikat, siis tõepoolest Reformierakond

on välistanud koostöö Edgar Savisaare

juhitava Keskerakonnaga, sotsiaaldemokraatidega

oleks kokku väga napp enamus. Ülejäänud variandid

– IRL, Keskerakond või midagi muud – ei anna

ka kokku enamust. Kõige tõenäolisem nelja parlamendierakonna

puhul on kaheparteiline koalitsioon,

nii et neid võimalusi väga palju ei ole.

Metalli Isolatsioon OÜ Aleksei Patoka, Oleg Muhhortov

Mullimeister OÜ Peep Rada, Kristel Toom

Multilux OÜ Martti Sepp

Navarra Invest OÜ Alo Liiv

Phoenix Land OÜ Tarvo Teder, Roman Bukatšjov,

Swee Siong Tan

ProGroup Holding OÜ Jaak Lippmaa, Huang Zheng

Reiman & partnerid õigusbüroo OÜ Andrei Kjahrenov,

Arik Piirisild

Restos Projekt OÜ Ilja Baranov

Rotovent OÜ Karl Sooväli, Janek Teder

SGA Production OÜ Juris Peršenkovs, Andrei Krivoruka

Timberyard OÜ Siim Anslan

Tivotel OÜ Andres Alamaa

TMT Valu OÜ Viktor Levada, Nadežda Levada, Vadim Martõnov

TOP MEALS OÜ (www.top80.ee) Aleksei Solohhin

Varik & Family OÜ Thea-Anne-Mai Varik

Viivian-Gold OÜ Viktoria Lukats

WinberGabriel OÜ Valdu Välimäe, Meelis Välimäe, Urve Gabriel

Tõenäoline võib ju olla ka, et omavahel ei saa

kokkuleppele IRL ja Reform. Reform võib ju

pöörduda ka sotside poole. Me oleme valmis läbi

rääkima ja enne läbirääkimiste algust on võimatu

öelda, milleni need läbirääkimised võivad viia.

Mis on need asjad, millest te mingil juhul ei loobu?

Seda küsimust on mulle viimase kahe nädala

jooksul ilmselt kõige sagedamini esitatud ja vastus

saab olla ainult üks – enne läbirääkimisi ei loobu

me mitte millestki. Sellega me nõrgestaksime oma

läbirääkimiste positsiooni.

Meil on omad prioriteedid. Kindlasti meie prioriteedid

on seotud sotsiaal- ja peretoetustega, lastetoetustega,

laste vaesusest välja toomisega, on

seotud haridusega. Need on kindlasti kõige oluli-

KUMM.EE

REHVIDE TEENINDUSPUNKT

Ostes rehvid meilt

on paigaldus poole hinnaga!

Kui ei leidnud sobivat, külasta KUMM.EE!

8. märts 2011 ÄRIPÄEV

Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundim@aripaev.ee

REHVIDE MÜÜK • PAIGALDUS • PARANDUS • REHVIHOTELL

205/55R16 GoodYear Extreme

225/45R17 Continental WinterViking2

Praegu ma saan öelda

ainult seda, et enne läbirääkimiste

algust ei

tagane me millestki.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna

juht Sven Mikser

99€

Kui ei saa

vedama,

ei saa ka

pidama!

139€ 139€

VÕIMALIK, ET PARIM HIND EESTIS!


ÄRIPÄEV 8. märts 2011

toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee

semad teemavaldkonnad. Aga nimetada ära meie

häid algatusi, milles me võime kompromisse teha,

see ei ole tark taktika. Praegu ma saan öelda

ainult seda, et enne läbirääkimiste algust ei tagane

me millestki.

On võimalus, et läbirääkimised tulevad ja kulgevad

edukalt ning te võtate valitsemisvastutuse.

Millise ministrina Te ennast näeksite Andrus

Ansipi valitsuses? Ma kõigepealt ootaks ära, kas

selline ettepanek tuleb, ja siis räägiks teemad läbi.

Meil on teatud teemavaldkonnad, mida sotsiaaldemokraadid

peavad prioriteetsemaks.

Mis valdkonnad? Ei ole mõtet selle personaalia

sisse praegu takerduda. Kõik koalitsiooniläbi-

Kõik neli riigikogusse pääsenud

erakonda võivad end võitjateks

lugeda. Reformierakond,

IRL ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond

said kohti juurde ning

Keskerakond suutis oma positsiooni

enam-vähem säilitada.

Reformierakonnal on koalitsiooniläbirääkimisteks

ajaloo

parim lähtepositsioon. Kui Reformierakond

saab ükskõik kellega

erakondadest moodustada

valitsuse, siis Reformierakonna

vaba koalitsioon vajaks ülejäänute

omavahelist kokkulepet.

See on väga ebatõenäoline, arvestades

Keskerakonna esimehe

Edgar Savisaare Venemaalt rahaküsimise

skandaalis räsitud

mainet ja positsiooni.

Reformierakonna paindlikkus

läbirääkimistel sõltub ka

sellest, kui pikaks ajaks nad koalitsiooni

plaanivad. Kas neljaks

aastaks või lühemaks ajaks.

Tõenäoliselt alustab Reformierakond

läbirääkimisi nii IRLi

kui ka sotsidega. Kuna neil on väga

tugev mandaat, siis survestatakse

mõlemat, et näha, kui kaugele

nad järeleandmisi teevad.

Samas peavad reformierakondlased

arvestama IRLi, aga

ka sotside jäikusega enda seisukohtade

kaitsmisel. Selleks annab

põhjuse mõlema erakonna

hea valimistulemus ning teiseks

ei soovi kumbki kaotada

oma nägu ja muutuda oravapartei

sülekoeraks.

Kui Reformierakonda kiidetakse,

et nad lubavad ja teevad

rääkimised on teadlikult peetud selliselt, et kõigepealt

räägitakse selgeks teemad ja siis kohtade

jaotus. Vastasel korral võiksid erakonnad kippuda

keskenduma omaenda portfellide turvamisele

ja vastavalt poliitikavaldkondade eelistamisele

läbirääkimiste käigus.

Sellepärast siis räägitakse kõigepealt selgeks

teemad ja siis tullakse portfellide juurde. Ma usun,

et nii teeb ka järgmine moodustatav koalitsioon –

ükskõik, kas see on Reformi ja IRLi või kellegi teise

koalitsioon.

Teoreetiliselt on võimalik moodustada ka koalitsioon

kõigi ülejäänute baasil ilma Reformierakonnata,

aga ma usun, et ka see eeldaks tõenäoliselt

märkimisväärseid muudatusi Keskerakonna

juhtkonnas.

Kõik peavad end valimiste võitjaks

KOIT BRINKMANN

koit.brinkmann@aripaev.ee

Riigikogu

Kohtade jaotus

uues riigikogus

võrdlus eelmiste valimistega

sotsid

19 (+9)

IRL

23 (+4)

Reformierakond

33 (+2)

Keskerakond

26 (-3)

SOTSIAALDEMOKRAATLIKU Erakonna

juht Sven Mikser arvab,

et kõige tõenäolisem nelja

parlamendierakonna puhul

on kaheparteiline koalitsioon.

FOTO: ANDRAS KRALLA

lubadused ka teoks, siis IRLi peetakse

seni pigem vaid lubajaks.

Sama probleem võib tekkida

ka sotsidel. Ehk mõlemad erakonnad

mõistavad, et lihtsalt

kohatäiteks ei ole pikemas perspektiivis

mõtet Reformierakonna

valitsusse minna.

Reformierakond ei ole seetõttu

ka väga huvitatud koalitsiooniläbirääkimistel

sisulise debati

tekkimisest, vaid selle summutamiseks

püütakse peamiselt rääkida

kohtade jagamisest.

Keskerakond soovib samuti

läbirääkimiste laua taha saada.

Selleks pannakse püsti intriig,

et Savisaar jääb Tallinna linnapeaks

ja tema ei puutu üldse

koalitsiooniläbirääkimistesse.

Aga vaevalt, et teised sellele liimile

lähevad.

UUDIS 7

EAS kutsub

tööstuskogemusega

konsultante osalema

tootmiskorralduse

nõustamisprogrammi

tutvustaval seminaril.

Omad kogemust tootmisprotsesside juhtimises

ja soovid konsultandina areneda?

Soovid rakendada oma suurt kogemust

tööstusettevõtteid nõustades?

Seminari toimumise aeg:

21. veebruar 2011 kell 10-13.

Seminari toimumise koht:

Lasnamäe 2 teine korrus, Tallinn.

Lisainfo ja registreerumine: www.eas.ee/tootlikkus

Investeeri targalt


8 UUDIS toimetaja

PRETSEDENT

Swedbank ostis

osaluse Lumani

kinnisvaraäris.

Üllatav tehing

PIRET REILJAN

piret.reiljan@aripaev.ee

Toomas Lumani suurosalusega kinnisvarafirma

Arealis emiteeris portsu aktsiaid Swedbank AB

tütarfirmale FR&R Invest AB – tegemist on esmakordse

juhtumiga, kus võlausaldaja Swedbank

teeb omakapitaliinvesteeringu Eesti kinnisvaraettevõttesse.

Kui palju raha Swedbank oma veidi alla 50%

jääva osaluse eest välja käis, ei soovi pooled avalikustada.

Pärast tehingut Swedbankiga on Arealise

omakapital 49 miljonit eurot (ligi 770 miljonit

krooni).

Tehingule eelnenud Arealise likviidsusprobleemidest

räägib ilmekalt asjaolu, et 2008. aasta lõpuks

oli Arealise omakapital kukkunud negatiivseks

ning 2009. aastal tegi Luman koos äripartneri

Egon Matsiga ettevõtte omakapitali enam kui 25

miljoni eurose (ligi 400 miljoni kroonise) mitterahalise

sissemakse.

Laenu poleks Arealis Swedbankist saanud. “Näeme

siin võimalust,” kommenteeris üllatavat investeeringut

Swedbank Eesti juht Priit Perens. Pangajuht

tunnistas, et laenu ei oleks Arealis pangast

saanud, nii et rahavajaduse sai lahendada ainult

omakapitaliga.

“Sellist tehingut pidasime võimalikuks kaaluda

tänu pikaajalisele ja usalduslikule kliendisuhtele,”

sõnas Perens. Ta selgitas, et osa Swedbanki laene

Arealisele restruktureeriti ning restruktureerimise

osana oli tarvis kaasata ka uut omakapitali,

mille soetas omakorda Swedbanki grupi ettevõte,

kuna tehingut peeti atraktiivseks.

Arealise üheks omanikuks saanud Swedbanki

tütarfirma FR&R Invest AB juhi Jan Åbergi sõnul on

Taust

Arealis arvudes

AREALISE SUURIM VÕLAUSAL-

DAJA on Toomas Lumani sõnul

Nordea Pank, samuti on

laenu võetud Unicreditist ja

Swedbankist.

AREALISE OMANDUSES JA HAL-

LATA on teiste seas Shnelli

Ärimaja ehk Eesti Raudtee

peamaja, Liivalaia Arenduse

ehk Nordea Maja, Tehnopolis

Kinnisvara ehk Skype’i peamaja

ja ECE Ärimaja ehk Liivalaia

Ärimaja.

AREALISE OMANIKUD on 50%

pluss ühe aktsiaga AS Nordic

Contractors (suuromanikud

Toomas Luman ja Egon Mats)

ja 50% miinus ühe aktsiaga

Swedbank AB tütarfirma

FR&R Invest AB.

AREALIS ALUSTAS tegevust

2005. aastal. Rahavoo projektides

on rendipinda 31

600 ruutmeetrit ning nende

täituvus on 96,4%. Sihtturud

on Eesti ja Leedu.

AREALISE LAENUKOORMUS

ulatub nüüd, pärast erinevaid

restruktureerimise etappe,

umbes 64 miljoni euroni (miljardi

kroonini), omakapital

on seejuures 50 miljoni euro

(800 miljoni krooni) lähedal.

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn

telefon +372 619 1451, faks +372 619 1453

e-post mail@incure.ee, www.incure.ee

NB! Maksekohustusi ei täida nõuetekohaselt:

Nemo Investments UÜ 10805207 Nemo Tabur

ARH Ehitusjuhtimise OÜ 11384601 Ahto Kalev

Landbrem OÜ 11491432 Ranno Sark

Spetslammutus OÜ 11508664 Indrek Klaasmaa

Brastecol OÜ 11934289 Yury Blinov

Bauexpert OÜ 11915174 Janek Paklinski

Alfahaus OÜ 10951251 Steve Rõõm

Benesser OÜ 10774470 Sergei Kostrov

Besok OÜ 11261040 Meelis Uleksin

MR Ehitused OÜ 11168613 Margo Rink

Stepland Grupp OÜ 11416790 Rain Kopti

Silvager Grupp OÜ 11654986 Kaido Juurikas, Tõnis Haas

Calistar Property OÜ 10867898 Ove Koska

Kurmik AS 10244542 Andri Needo

Rotoflex Group OÜ 10846666 Irja Sooväli, Karl Sooväli

Astica OÜ 10779763 Jelena Ernits

Euroc Group OÜ 11521147 Oleg Andronov

Pilmen OÜ 11185020 Kristjan Sulaoja

Tanum TÜ 10362572 Väino Tomasov, Maie Tomasov

Virusoft OÜ 11595671 Oleg Tolstykh, Andrei Broi

Loird OÜ 11472400 Terje Mitt

Roderex OÜ 10626663 Liidia Valge

Rõngu Aed AS 10018900 Toomas Rüütmann

IkonIndoor OÜ 11838976 Argo Almann, Kirill Jalivets

Sirius Consulting OÜ 11557616 Lauri Almann, Argo Almann

Haljastuse ABC OÜ 11881512 Helen Nuiamäe

Estconde-E OÜ 10363695 Angel Andla, Peeter Soovik

Valkesk Kaubandus OÜ 10471462 Olev Valk

Granel OÜ 10632008 Vladimir Potanin, Jevgeni Surkov, Andrey Kudinov

Alfamööbel OÜ 11596326 Alexander Kuznetsov

Scand Roof OÜ 11464211 Reigo Roosla, Taavo Peterson

Wilkinson OÜ 11039778 Timo Velleõu

Hamiland OÜ 10035181 Sergei Davõdovski

Koondame nõudeid Martin Saarse (05.03.1982) vastu.

Swedbanki grupi jaoks tegemist esimese niisuguse

tehinguga. Perens lisas, et Eestis ühegi teise firmaga

sarnaseks tehinguks läbirääkimisi ei käi.

Küsimuse peale, kas Arealis oleks eile sõlmitud

tehinguta hingusele läinud, hakkas Luman naerma.

“No, tere hommikust! Oleme ilmselt üks väheseid

kinnisvarafirmasid, kes on kriisi ajal kõik

oma laenud tasunud täpselt päevapealt. Lõppkokkuvõttes

võib siia kukkuda ka aatompomm, mida

me ette näha ei saa, aga muidu ma küll ei näe põhjust,

miks Arealis oleks pidanud hingusele minema,”

teatas Luman.

Tehingu tagamaadest rääkis Luman, et ei proovinudki

esialgu pangaga kokkulepet saavutada,

vaid palkas nõustajad, et leida turult inves-

Riigikogu valimistel parlamendist

välja jäänud Rahvaliit hindab

oma valimiskampaania

kulud umbes 50 000 eurole,

kirjutas BNS.

“Kampaaniakulude suurusjärk

on kuni 50 000 eurot, seda

koos kautsjonite ja oma panustega,”

ütles erakonna esimees

Andrus Blok eilsel pressikonverentsil

BNSile.

Rahvaliidu peasekretär Taavi

Pirk nimetas valimistel lüüasaamise

ühe põhjusena just kampaaniaraha

nappust.

“Teised erakonnad mängisid

kõrgliigas ja meie rahalised

vahendid ning muud võimalused

olid aste allpool. Majanduslik

seis paneb asjad paika,” sõnas

Pirk.

Bloki sõnul ei oska ta Rahvaliidu

edasist tegevustaktikat veel

öelda. “Sellel nädalal koguneb

Näeme

siin võimalust.

Priit Perens

investeeringust

Lumani

firmasse

8. märts 2011 ÄRIPÄEV

Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundim@aripaev.ee

Teised erakonnadmängisidkõrgliigas.

Rahvaliidu peasekretär Taavi

Pirk Rahvaliidu kampaaniaraha

kohta

tor. Õige pea jõuti aga pangaga äratundmisele,

et tegelikult polegi mõtet maksta vahendajatele

ega kaasata uusi osapooli. Läbirääkimised kestsid

Swedbankiga enne kätelöömist umbes aasta

aega.

“Ei pea olema raketiteadlane mõistmaks, et pärast

kriisi peab just algfaasis laienema, sest siis on

kõik odavam ja ka rentide kasvud tulevikus on

oodatavalt suuremad. Selle tehinguga saame vaba

omakapitali, nii et saame jälle kreeditoride juurde

minna,” põhjendas Luman panganduskontserni

kaasamist ettevõtte omanikuks.

Aktsiate emiteerimise eesmärk on Lumani sõnul

kaasata vahendeid uute büroopindade arendamiseks.

Olemasolev portfell ei tooda piisavalt va-

Rahvaliit näeb kaotuse

põhjusena rahanappust

erakonna juhatus ja siis töötame

välja plaani B, millega läheme

kongressi ette,” sõnas Blok.

Uues riigikogus 19 kohta saanud

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

(SDE) kulutas valimiskampaaniale

hinnanguliselt 400

000–500 000 eurot.

SDE aseesimees Indrek Saar

ütles, et esialgsetel andmetel jäävad

erakonna kampaaniakulud

suurusjärku 400 000 eurot. Kulude

summa võib veidi kasvada

pärast seda, kui ka personaalseid

kampaaniakulutusi teinud

kandidaadid esitavad erakonnale

oma aruande.

Nii erakonnad kui ka üksikkandidaadid

peavad esitama valimiskampaaniaks

tehtud kulutuste

ja kasutatud vahendite päritolu

aruande riigikogu korruptsioonivastase

seaduse kohaldamise

erikomisjonile ühe

kuu jooksul pärast valimispäeva

ehk hiljemalt 6. aprilliks.

IRLi pressiesindaja ütles, et

erakonna valmiskulude suurusjärk

oli 1,3–1,4 miljonit eurot,

kuid see summa täpsustub.

Erakonna esimees Mart Laar

märkis, et samas suurusjärgus

on olnud ka IRLi viimase aja

kampaaniate maksumus.

ARIPAEV.EE


ÄRIPÄEV 8. märts 2011

toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee

TOOMAS Luman (vasakul)

ja Priit Perens eile Arealise

kontoris oma erakordsest

tehingust rääkimas.

FOTO: ANDRAS KRALLA

ba raha, et oleksime saanud täiendavat laenuraha

kaasata, selgitas Luman.

Kolme aastaga 16 000 ruutmeetrit juurde. Kui

Arealise rahavooprojektide rendipind on praegu

36 100 ruutmeetrit, siis lähema kolme aasta jooksul

kavatseb Luman pindu laiendada 52 000 ruutmeetrile.

“Esimene probleem tekkis likviidsusega. Turg,

kus ärikinnisvara oleks võimalik edasi müüa, kadus

ära. Teine probleem oli kreeditoride poolt vaadates

tagatise väärtus. Kui turgu ei ole, võib üks väita,

et projektid on väga väärtuslikud, teine aga, et

neil pole mingit väärtust,” rääkis Luman.

Ambitsioonidest Lumanil ja tema värskel äri-

partneril Swedbanki gruppi kuuluval FR&R

Investil puudust ei ole.

Küsimusele, mis juhtub Arealisega 3–5 aasta

pärast, mil Swedbank AB tütarfirma kavatseb

ärist väljuda, vastas Luman, et kõige huvitavam

võimalik stsenaarium on ettevõtte börsil noteerimine.

Perenski noogutas kiitvalt. FR&R Investi juhi

Åbergi sõnul on koostöö lõpplahendusest siiski

veel vara rääkida.

Osapooled pidasid vajalikuks toonitada, et

Swedbank AB tütarfirma FR&R Invest on Swedbank

Eestist täiesti eraldiseisev ettevõte ning oma otsustes

iseseisev. Muu jutu vahele poetas Luman, et varade

mahult on Arealis ilma suurema kärata kasvanud

juba suuremaks kui Arco Vara.

Põhjalike teadmistega turvaliselt merele!

www.paadiluba.ee

Konkurent arvab

See oli Lumani töövõit

LEMBIT TAMPERE

Arco Vara juht

Ma arvan, et äärmiselt positiivne

on see, et panga kätte

läks alla, mitte üle 50 protsendi.

See näitab selgelt, et pank

on võtmas puhtalt finantspositsiooni.

Positiivseks võib pidada

seda, et pank on paindlik

ja püüab leida lahendusi väljaspool

laenuandmist ja probleemide

korral vara äravõtmist.

Ma pigem pean seda Toomas

Lumani töövõiduks ja arvan, et

see ei ole mingi naljakas või negatiivne

uudis. Sellist kombinatsiooni

väiksemad ja vähem

võimekad kollektiivid pangaga

ei saavuta.

Ma arvan, et küllap siin on

panga jaoks kombinatsioon

enda laenude turvamisest ja

kliendi tulevikku uskumisest.

Üks küsimus

Kas Arealise

käekäik mõjutab

kuidagi Nordeconi

aktsionäre?

TOOMAS LUMAN

Arealise ja Nordeconi üks omanikest

Ei, ta otseselt ei mõjuta, aga

loomulikult Nordecon on üks

potentsiaalne ehitaja, kui me

Arealise uusi arendusi käima

jookseme. Seega võib mõjutada,

aga mitte automaatselt. Minu

isiklikud Nordeconi aktsiad

Arealise ja Swedbanki tehinguga

seotud ei ole.

Valimisandmed

jäid kinni

vabavara

taha

Helmese ja Vabariigi Valimiskomisjoni

andmetel töötasid

valimiste infosüsteem ja serverid

ettenähtud viisil ning valimistulemustes

ning andmete

õigsuses ei ole mingit põhjust

kahelda.

Valimisandmete edastamisel

internetis tekkis ligikaudu 1,5

tunnine viivitus. Viivituse põhjustas

vabavaralise andmebaasimootori

viga, mille käivitas kiire

andmemahtude kasv lühikese

aja jooksul.

Vea tekitas andmebaasimootori

ebaoptimaalne käitumine,

mistõttu päringute täitmisel

tekkis lubamatu viivitus ning

päring katkestati. Lahendusena

sunniti andmebaas oma käitumist

ümber otsustama, mida

andmebaas oleks pidanud tegema

kohe automaatselt.

Helmese arendatud komponendid

käitusid tõrgeteta.

“Riigi eelistus on olnud vabavara,

et säästa IT-lahenduste ehitamisel

maksumaksja raha. Hinnanguliselt

võib öelda, et valimiste

puhul on Postgre andmebaasi

kasutamise tõttu juba säästetud

2 miljonit krooni,” märkis

Helmese turundusdirektor Evelin

Lang.

Langi sõnul ei olnud varasematel

valimistel sarnase koormuse

juures sellist viga ilmnenud.

Samuti ei ilmnenud viga

testimisel, kuigi testiti ka väga

suurtel koormustel. “Probleemiks

osutus koormuse väga

järsk tõus, millele andmebaasimootor

ei reageerinud adekvaatselt,”

selgitas ta.

Helmes oli valimiskomisjonile

ette valmistanud ka kolm

tagavaravarianti, kuid kahjuks

ükski neist ei toiminud soovitult.

“Seetõttu läks käiku neljas

varulahendus ning tulemusi hakati

edastama võimalikult kiiresti

alternatiivsete infokanalite

Facebooki ja Twitteri kaudu,”

teatas valimiskomisjon.

ARIPAEV.EE

UUDIS 9

PALGAD

Rehn: EL tahab jälgida palgakulusid

Euroopa Liit hakkab jälgima palgakulude arenguid kõigis liikmesriikides,

et aidata neil oma konkurentsivõimet hoida, ütles

rahandusvolinik Olli Rehn intervjuus Saksa majanduslehele

Handelsblatt.

“Tulevikus kontrollime regulaarselt ühiku tööjõukulude muutusi

igas liikmesriigis,” ütles Rehn. “Sellest saab üks ELi majanduspoliitika

põhielemente,” vahendas agentuur Reuters.

Reedel Brüsselis toimuvaks euroala riikide tippkohtumiseks koostatud

dokumendi järgi hakataks edaspidi palkades ja tootlikkuses

toimunud muutuste järgi hindama liikmesriikide konkurentsivõime

arengut.

Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso ja Ülemkogu

eesistuja Herman van Rompuy koostatud paberi järgi tuleb ühiku

tööjõukulusid jälgida ja võrrelda neid teiste euroala liikmesriikide

ning peamiste kaubanduspartneritega.

TRANSPORT

Raudteel veeti veebruaris rohkem kaupu

Veebruari veomahuks Eesti Raudtee taristul oli 2,61 miljonit tonni.

Võrreldes mulluse veebruariga oli see tulemus pisut üle 12%

parem. Kahe kuuga olid veomahud kokku 5,66 miljonit tonni ehk

15,8% suuremad.

Peamise kauba ehk nafta ja naftasaaduste vedu ulatus 1,75 miljoni

tonnini, ületades eelmise aasta veebruari 12,4%ga. Oluliselt ehk

ligi 60% oli suurem põlevkivivedu, olles kokku 0,5 miljonit tonni.

Suure languse tegid aga väetiste ja kivisöe vedu.

Kokku liikus transiidina kahe kuuga 4,25 miljonit tonni kaupu.

NÕUDED

VEB sertifikaatide hüvitamine päevakorral

VEB Fondi teemalise kohtuotsuse täitmisega tegeleva rahandusministeeriumi

hinnangul tuleb muude lahenduste kõrval kaaluda

VEB Fondi sertifikaatide rahalist hüvitamist, kirjutas BNS.

“Kokkuleppel justiitsministeeriumiga hakkab rahandusministeerium

otsuse täitmisega tegelema. Selle täitmiseks on aega üheksa

kuud ja soovime kaasata ka Eesti Panga. Kohtuotsusest tulenevalt

tuleb kaaluda ka sertifikaatidega tagatud nõuete rahalist hüvitamist,”

kommenteeris BNSile rahandusministeeriumi avalike suhete

peaspetsialist Mailin Aasmäe.

Eesti Rahvusringhäälingu uudistesaade Aktuaalne Kaamera teatas

reedel, et kui kokku liita sertifikaatide summa, võimalik kompensatsioon

ja viivised, võib VEB Fondiga seotud kahjude hüvitamine

riigile maksma minna kuni miljard krooni.

VEOLOAD

Venemaa veolubade piirang kehtib endiselt

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni teatel lükkus

Venemaa CEMT veolubade piirangu tühistamine edasi.

Rahvusvahelise Transpordi Foorumi andmetel on alates 1. märtsist

2011 planeeritud Venemaa CEMT-veolubade piirangu tühistamine

edasi lükatud seoses täiendavate tingimuste esitamisega.

Täiendavat teavet olukorra kohta lubatakse saata lähiajal.

GAASIJUHE

WikiLeaks: Nord Stream tuleb igal juhul

Nord Streami gaasijuhe oli Venemaa endisel presidendil Vladimir

Putinil ja tema võimuaparaadil kindel plaan välja ehitada kriitikast

ja protestidest hoolimata, näitavad WikiLeaksi kaudu lekkinud

USA Moskva saatkonna salajased memod.

See oli plaanis ehitada ja kõik, kirjutas eilne Rootsi päevaleht Dagens

Nyheter.

Juba 2007. aastal ütles Venemaa välisministeeriumi Euroopa asjade

koordinaator Dmitri Poljanski, et gaasitoru ehitatakse Poola,

Eesti ja Rootsi protestidest hoolimata, edastas saatkond.


10 UUDIS toimetaja

ETTEVÕTJA

Viktor Siilats

õnnitleb peaministerAndrus

Ansipit ja

soovib uuelt

valitsuselt

seda, et

ettevõtjatel

lastaks

rahulikult

ettevõtlusega

tegeleda.

FOTO:

ANDRES HAABU

RAUL MEE

raul.mee@aripaev.ee

RIIGIKOGU VALIMISED

Tibud said loetud.

Hooaja lõpupidu

Pühapäeva õhtul kogunesid Tallinna noobleisse

ja vähemnoobleisse söögikohtadesse sajad

ootusärevuses poliitikud ja poliithuvilised, et

koos tähistada joovastavat valimisvõitu või taluda

kangelaslikult täielikku läbipõrumist.

VIIMASEID tulemusi hindavad Marko Mihkelson ja Ene Ergma IRList. FOTO: VEIKO TÕKMAN

8. märts 2011 ÄRIPÄEV

Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundim@aripaev.ee


ÄRIPÄEV 8. märts 2011

toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee

REFORMIERA-

KONNA “halb

politseinik“

Jürgen

Ligi nautis

peaministri

võidukat

kõnet pisut

prožektorivihkudest

eemal. See,

kas Reformierakond

jätkab sama

rahandusministriga,selgub

lähimate

nädalate

jooksul.

FOTO:

ANDRES HAABU

RAHVALIIT pidas oma pidu tagasihoidlikus linnalähedase hotelli restoranis. Lobby-baaris jagavad atmosfääri koos Rahvaliidu juhtfiguuride

Jaan Tootsi, Mai Treiali ja Andrus Blokiga (paremalt teine) ka kaks välisturisti. FOTO: RAUL MEE

UUDIS 11

KESKERAKOND

kuulutas oma

pidutsemise

intiimseks

eralõbuks.

Ajakirjanikud

lubati saali

10 minutiks

alguses ja ka

peo lõpufaasis,

kui olid

selgunud

Keskerakonnaleootuspärasemadtulemused.

Fotol

flirdib üritust

verejanuliste

žurnalistide

eest kaitsma

palgatud

turvamehega

tulevase

riigikogu liige

Maarika Tuus.

FOTO: RAUL MEE

SOTSIAALDEMOKRAADID tegid rekordtulemuse. Ivari Padaril ja

Urve Palol kallistamiseks põhjust jätkus. FOTO: ANDRAS KRALLA


12 UUDIS toimetaja

ÄRIPÄEVA ajakirjanikud Piret

Reiljan, Kadri Jakobson, Koit

Brinkmann ja Hannes Sarv

möödunud reedel toimunud

pressiauhindade jagamisel

Õpetajate Majas.

FOTO: ERIK PROZES

TUNNUSTUS

Reedel kuulutas Eesti Ajalehtede Liit Õpetajate

majas toimunud tseremoonial aasta ajakirjanikuks

Koit Brinkmanni Äripäevast.

Aasta ajakirjaniku preemiat kätte andes ütles

Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, et tegemist

on ajakirjanikuga, kelle tööd on aasta-aastalt järjest

paremaks läinud, ja ajakirjanikuga, keda paljud

peatoimetajad oma lehes tööl tahaksid näha.

Lisaks Brinkmannile olid aasta ajakirjaniku

nominendid MK-Estonia ajakirjanik Oksana

Avdejeva, Postimehe ajakirjanik Tuuli Koch ja Eesti

Päevalehe ajakirjanik Rein Sikk.

Aasta ajakirjaniku tiitli annab ajalehtede liit

ajakirjanikule tema viimase aasta väljapaistva töö

eest. Preemia suurus on 4473,82 eurot.

2010. aasta parima uudise auhinna sai Äripäe-

Võrdlus

Hinnatõusu liidrid

HINNATÕUS VÕRRELDES EELMISE AASTA

VEEBRUARIGA, %

kartul 89

õunad 38

kohv 34

tangained 33

muu puuvili 31

piim 30

ALLIKAS: STATISTIKAAMET

8. märts 2011 ÄRIPÄEV

Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundim@aripaev.ee

Aasta ajakirjanik on Koit Brinkmann.

Hulgaliselt pressipreemiaid läks Äripäeva

va ajakirjanik Kadri Jakobson lugudega “Töötukassa

miljonihankest sai suure osa asutuse juhi sõbra

firma”, “Töötukassa hanke tingimused muutusid”

ja “Ametnike tuttavad on töötukassa hangete

võidumehed”.

Parima arvamusloo auhinna sai Aivar Hundimägi

Äripäevas ilmunud looga “Miks ma ei kummarda

mõne kodumaise ettevõtja ees?”.

Parima olemusloo auhinna sai Kirsti Vainküla

Eesti Ekspressis ilmunud artikli “Keegi ei mõistnud

jalutut võitlejat” eest.

Aasta parimateks noorteks ajakirjanikeks valis

EALL Piret Laksoni ja Laura Mallese Eesti Ekspressis

15. juulil ilmunud loo “Ansip ei võtnud meid

vastu burkade tõttu” eest. Noore ajakirjaniku preemia

annavad välja Tartu Ülikooli ajakirjanduse

Arvestades toidutoorme hinnatõusu

jätkumist välisturgudel,

ei pruugi toidu kallinemine

tavatarbija jaoks veel läbi

olla, kommenteeris rahandusministeerium

eilset hinnatõusu-uudist.

Statistikaameti andmetel

tõusid tarbijahinnad veebruaris

kuuga 0,6 protsenti ning eelmise

aasta veebruariga võrreldes

5,7 protsenti, hinnatõusu

vedas toidukaup. Eelmise aasta

kehva saagikuse ning kasvava

nõudluse tõttu on aiasaaduste

hinnad tõusmas, mis oli ühtlasi

veebruarikuise tarbijahindade

tõusu peapõhjuseks, selgitas

rahandusministeerium. Teiselt

poolt on kõrged toidutoorme

hinnad välisturgudel soodustanud

siinsete tootjate ja töötlejate

eksporti, suurendades nende

marginaale.

eriala 1984. aasta vilistlased ja preemia suurus on

1000 eurot.

Eelmise aasta aasta parima uudisfoto auhinna

sai Äripäeva fotograaf Erik Prozes pildi eest, mis

kujutas sotsiaalminister Hanno Pevkurit vastakuti

alltöövõtjatega, kellele ministeeriumi tellimusel

valminud Pärnu lastekodu peatöövõtja jättis

raha maksmata.

Parima olemusfoto auhinna võitis Äripäeva fotograaf

Andres Haabu pildiga reklaamklipi “Vapruse

kutse” avalinastusel üksinda istuvast Kaitseväe

Ühendatud Õppeasutuste kõrgema sõjakooli

ülemast major Vahur Murulaidist.

2010. aasta parima portreefoto tegi Nädalise fotograaf

Siim Solman lund lükkavast traktoristist.

ÄRIPÄEV

Tasub teada

Bonnieri preemia

sai Tuuli Koch

Meediakontserni Bonnier ja ajalehe

Äripäev väljapandud 40

000 Rootsi krooni suuruse uuriva

ajakirjanduse preemia võitis

Postimehe ajakirjanik Tuuli

Koch artiklitega sellest, et Edgar

Savisaar küsis varjatult välisriigi

juriidiliselt isikult raha nii otse

oma parteile kui ka tema enda

valimispiirkonnas kiriku ehitamiseks.

Preemiale kandideerinud 18

töö seast valis žürii preemia

nominentideks Koit Brinkmanni

ja Hannes Sarve Äripäevas ilmunud

artikli “Poliitiku saladus”,

milles avalikustati, et riigikogu

julgeolekuasutuste järelevalve

erikomisjoni esimees Jaanus

Rahumägi kasutab regulaarselt

luksuslikke hüvesid.

Väljavalitute hulgas oli ka Piret

Reiljani artikkel “Eestlased

tšetšeenide lõksus”, milles toodi

avalikkuse ette Eesti ärieliiti

kuuluvate ettevõtjate ühised

ärid Bulgaarias tegutseva Tšetšeenia

maffiaga.

Taust

Auhinnad

maakonnalehtedele

Parima maakonnalehes ilmunud

uudise auhinna sai Sakala

ajakirjanik Hans Väre.

Parima maakonnalehes ilmunud

arvamusloo autor on

Marko Suurmägi, kes sai auhinna

Sakalas ilmunud loo

eest.

Parima maakonnalehe olemusloo

preemia sai Margus

Haav Sakalast.

Toidutoorme hinnatõus välisturgudel

viib lootuse, et toit läheb odavamaks

Tasub teada

Seis Euroopas

VÄLISTEGURITE tõttu kiirenes

eurotsooni inflatsioon esialgsel

hinnangul jaanuari 2,3%lt

veebruaris 2,4%ni. Euroopa

Keskpank võib hinnatõusu

leevendamiseks juba kevadel

baasintresse tõstma hakata.

Swedbanki makroanalüütiku

Maris Lauri sõnul hakkas toidukaupade

hinnatõus oluliselt

kiirenema eelmise aasta alguses.

“Võib arvata, et kevadel aastane

hinnatõus mõnevõrra nõrgeneb,

kuid kuna maailmas on

toidukaupade hinnad praegu

kasvamas, siis suure tõenäosusega

pole toidukaupade hinnastabiilsust

või langust muidu kui

hooajaliste tegurite mõjul oodata,”

rääkis Lauri. “Üldise hinnataseme

jaoks on väga oluline selleaastaste

saakide suurus.”

Praegust hinnaprognoosi tuleb

kohendada. Üldist hinnatõusu

tõukab tagant ka nafta. “Liibüa

osakaal maailma naftaturul on

tagasihoidlik ning kaetav teiste

tootjate poolt, rahutuste levimine

olulisematesse tootjamaadesse,

eelkõige Saudi Araabiasse, tä-

hendaks aga oluliselt suuremat

ja püsivamat hinnatõusu,” märkis

Lauri.

Lauri sõnul on üpris tõenäoline,

et praegune hinnaprognoos

– 3,7% – tuleb asendada kõrgema

ootusega.

Eesti Panga ökonomist Martin

Lindpere märkis Eesti toiduhindade

arengut teiste Euroopa

Liidu riikide omaga võrreldes,

siis on meil hinnad paljuski

juba ette reageerinud, eelkõige

kehtib see näiteks teravilja- ja

piimatoodete kohta.

“Samas pole maailmaturul

toimunu veel jõudnud üle kanduda

näiteks siinsete lihatoodete

hindadesse,” lisas Lindpere.

Selle põhjus võib tema sõnul olla

tugevam konkurentsisurve selles

segmendis, mis on aidanud

seni hindu vaos hoida.

ARIPAEV.EE


ÄRIPÄEV 8. märts 2011

toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee

Analüüs: Eesti tulumaks on

Tallinki eelis. Madalad tööjõukulud

Eile kolmes Põhjala majanduslehes

korraga ilmunud artiklis

võrdleb Kauppalehti ajakirjanik

Nina Broström Tallinki

ja Viking Line’i ning tõdeb,

et Tallinki puhul on eeliseks

Eesti maksusüsteem ning kolmandiku

võrra väiksemad tööjõukulud.

Viking Line’il on eeliseks stabiilsem

finantsseis ning suurem

omakapitali osakaal. Möödunud

aasta lõpus oli kassas 58 miljonit

eurot ning sel kevadel maksab

firma aktsionäridele 7 miljonit

eurot dividendideks.

Tallinkile tähendab Eesti

maksusüsteem, et kui firma dividende

ei maksa, pole vaja maksta

ka ettevõtte tulumaksu. Viking

Line maksab aga ettevõtte tulumaksu

26% aastas.

Tallink pangast sõltuv. Teine

Tallinki eelis on palgakulud, mis

on enam kui kolmandiku võrra

Vikingi omadest väiksemad.

Töötajaid oli Tallinkil 6612 ehk

üle kahe korra rohkem kui Viking

Line’il.

Tallinki suurim nõrkus on

suur laenukoorem, mis firma

2009. aasta lõpul peaaegu karile

ajas. Päästerõngas läks kalliks

maksma – 1,2 miljardi euro

suuruse laenukoorma restruktureerimise

eest loovutas firma

TALLINKI eeliseks Viking Line’i ees on ka uued laevad – pea igal

aastal on tellitud uus alus. FOTO: ERIK PROZES

suure osa otsustusõigusest pankadele.

Nii ei saa Tallink panga

heakskiiduta maksta dividende

ega laiendada tegevust.

Viking Line’i suurim nõrkus

on vananenud laevastik. Eelmise

aasta lõpus tellis firma Soome

laevaehitajatelt uue aluse,

mis peaks valmima 2013. aastal

ja läheb maksma 240 miljonit

eurot. 28 miljonit eurot on lubanud

keskkonnatoetusena maksta

Soome riik.

Tallinkil on uued laevad – vii-

masel kümnendil on pea igal

aastal tellitud uus alus. Vanade

aluste müük võlgade katteks pole

aga edenenud.

Viking Line’i aktsia kaotab

väärtust. Investoritele pakub

Läänemerel rohkem huvi Tallink,

ehkki dividende pole loota

niipea. Firma aktsia on aastaga

kerkinud 50%. Viking Line

on firma asutanud kolme Ahvenamaa

perekonna tugeva kontrolli

all – firma aktsia on aasta-

UUDIS 13

TEE-EHITUS

Aruvalla–Kose teelõigu ehitus läheb lahti

Euroopa Komisjon otsustas 3. märtsil rahastada Tallinna–Tartu–

Luhamaa maantee Aruvalla–Kose teelõigu ja Mäo möödasõidu

ehitamist.

Ehitus maksab kokku 88,5 miljonit eurot (1,384 miljardit krooni),

millest 85 protsenti tuleb ELi toetusena Ühtekuuluvusfondist.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et

nüüdseks on takistused ehituseks maas ja saab ükskord ehitusega

edasi minna. “Tallinna–Tartu maantee tuleb ehitada neljarajaliseks,

see on meie suur eesmärk,“ lisas ta.

PANKROT

Pärnu Keskus läks pankrotti

Pärnu maakohus kuulutas eile välja Pärnu südalinnas kaubanduskeskust

Pärnu Keskus opereeriva Aida Partnerid OÜ pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Andres Hermeti, kirjutas BNS.

Kohus määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 30.

märtsi, teatas BNSile Pärnu maakohtu pressiesindaja Elo Kirsipuu.

Hea Nordea Pensionifondide klient!

Vaata, kuidas Sinu pension kasvab!

Osaku puhasväärtus

15.09.2008*

Osaku puhasväärtus

03.03.2011

Perioodi tootlus**

Nordea Pensionifond A 0.63912 0.87364 +36.70%

Nordea Pensionifond B 0.63912 0.82573 +29.20%

Nordea Pensionifond C 0.63912 0.76234 +19.28%

Nordea Pensionifond Aktsiad 100 0.63912 1.06655 +66,88%

Osaku puhasväärtus

07.12.2009*

Osaku puhasväärtus

03.03.2011

Perioodi tootlus**

Nordea Pensionifond A Pluss 0.63912 0.72022 +12.69%

* Tootlused on esitatud alates Nordea Pensionifondide loomisest.

** Fondide eelnevate perioodide tootlus ei ole garantii ega lubadus tuleviku tootluse osas.

Fondi osakuväärtus võib tõusta ja langeda, sõltudes maailma kapitaliturgude liikumisest.

Tutvu fondi tingimuste ja prospektiga aadressil: www.nordea.ee/pension

Vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Lisainfo Nordea Panga kontoritest või telefonil 1772.

Teenuse pakkujaks on Nordea Pensions Estonia AS.

Tasub teada

Saksamaa liin

Tallink lõpetab tegutsemise

Soome–Saksamaa liinil. Laevad

hakkavad rendilepinguga

sõitma edaspidi Suurbritannia

vetes.

Tallink Grupi tütarettevõtted

Baltic SF VII Ltd ja Baltic SF

VIII Ltd on sõlminud prahilepingu

Stena Line’iga, millega

prahitakse laevad Superfast

VII ja Superfast VIII.

Tallink Grupi kommunikatsioonijuhi

Luulea Lääne sõnul

sõidavad alused Soome–

Saksamaa liinil 15. augustini.

Teiste laevaliinide osas Tallinkil

muudatusi plaanis ei ole.

ga kukkunud ligikaudu viiendiku

võrra.

Tallinki vastu võiksid huvi

tunda Skandinaavias ja Venemaal

jõuliselt laienevad Kesk-Euroopa

turismifirmad.

Tallinkil on tugijalg ka kuival

maal – hotellid Tallinnas ja Riias.

Ajapikku võib kontsernist saada

tugev tegija Balti turismiäris. Seda

on Ida-Euroopa turule pürgivad

suurfirmad kindlasti tähele

pannud, kirjutab autor.

ARIPAEV.EE

Inkassoteenused

AkordInkasso

Isikud, kes ei täida kohustusi nõuetekohaselt:

NIMI REG. KOOD SEOTUD ISIKUD

Oma Ehitusprojekt OÜ 11509422 Avo Liivik

Multilux OÜ 11451929 Martti Sepp

Enkelandus OÜ 11583246 Oleg Krivokolysko

Ahhiles OÜ 11266652 Krzysztof Jerzy Matlewski

Built Ehitus OÜ 10895245 Jossif Sokolovski

BMT Tallinn OÜ 10751517 Andrus Sildaru

Alter Ehitus AS 10207104 Juku Silluta

Java Cafe OÜ 11710704 Larissa Meštšerjakova

Artworld Project OÜ 11768201 Inge Mitt

Marketprojekt OÜ 10711825 Ülo Kallaste

JAH Grupp OÜ 11655939 Ave Kimsen

Masterwood OÜ 10568546 Ago Sermann

Polefamia OÜ 11591903 Ravil Šaihhov

Veerenni 52, Tallinn Tel (+372) 681 6266 e-post info@akordinkasso.ee

www.akordinkasso.ee


14 LOGISTIKA toimetaja

PROBLEEM

Eestis vohab

alusepiraatlus.

Võltsalus

võib kauba all

puruneda

RIVO SARAPIK

rivo.sarapik@aripaev.ee

Peaaegu kõik Eestis EUR-aluseid tootvad ja parandavad

firmad tegelevad piraatlusega. Rahvakeeli

euroalus ehk EUR-alus on Austria Raudteele

kuuluv autoriõigusega kaitstud registreeritud kaubamärk.

Aluseid tähistatakse ovaali sees oleva tähelühendiga

EUR, sellest ka nende nimi euroalus,

ja aluste ühenduse tähisega, samuti ovaali sees tähelühend

EPAL.

Õigust aluseid toota ja ka remontida jagab aluste

ühendus EPAL. Kui tootjaid leiab Eesti eri nurkades

kümneid ja kümneid, siis luba on vaid kolmel

ettevõttel. Litsentsitud EUR-aluseid toota tohib Pro

Fiksum, remontida Metrosystem ning nendega

kaubelda Plapet. Tõsi, viimane luba on nii värske,

et EPALi teatel kohustuslik veel pole. Ülejäänud ettevõtted,

kes Eestis enda sõnul toodavad või parandavad

litsentsitud EUR-aluseid, tegelevad piraatlusega.

“Legaalselt aluseid tootev või parandav firma

vajab litsentsi. EPAL alustas ka kauplejaile litsentsi

väljastamist, ent see on alles lapsekingades ega

ole veel kohustuslik,” kommenteeris EPALi esindaja

Baltimaades Janis Likso.

Litsents on igal aastal uuendatav. See tähendab

tootjale, et EPAL annab ette kümneid lehekülgi juhiseid

ja nõudeid, millele peab kas toodang või parandatu

vastama, samuti kirjeldab see nõuded materjalile

ja selle kvaliteedile. Nõutu fikseeritakse

detailideni – näiteks aluse ehitusel kasutatud laudade

mõõtmed tohivad ette nähtust kõrvale kalduda

vaid millimeetreid, kasutatavate naelte tarnijad

aga annab EPAL tootjale ette. Lisaks proovipartiile

ja tehase inspekteerimisele litsentsi taotlemisel

teeb organisatsioon ettevõttesse kontrollreide

kvaliteedi kontrollimiseks.

Standardiseerimise põhjus on rahvusvaheline

kaubavahetus, milles EUR-aluseid laialdaselt kasutatakse.

Rangete tingimustega saab ühtlustada,

et eri riikides valmistatud alused on nii uue kui ka

remondituna teistega ühesugune. Aluse kasutajale

aga tagab üks standard, et alus kannab lubatud

koormat ehk kuni 2,5 tonni. Eesti Ostu- ja Tarneahelate

Juhtimise Ühingu (PROLOG) juht Illimar

Paul teab õnnetusi kaubaveol, mille põhjuseks

kehva kvaliteediga kaubaalused. Lisaks tagab standard,

et tasuliste aluste väärtus on ühesugune.

Lisaks nõuete täitmisele tuleb litsentsi eest

Tasub teada

Käidelda tohib vaid litsentsiga

EUROALUS on laialdaselt kasutatud, mõõtmetega

800×1200×400 mm, kandevõimega 2,5 tonni.

ALUSTE TOOTJAD JA KASUTATUD ALUSTE

PARANDAJAD peavad taotlema Euroopa Alusteassotsiatsiooni

EPALi tasulise litsentsi, mis selgitab

lahti pisimad detailid – nõuded aluse valmistamisel

kasutatud puidule, annab ette lubatud naelte

tarnijad jne.

EPAL teeb tootjate juures kvaliteedikontrollreide.

2011. AASTA LÕPUKS valmivad ELEA töögrupi koostatud

kaubaaluste ringluse üldtingimused.

Pane tähele

Hind määrab

EUR-aluste hinnad, eurodes

UUS

legaalne 10

piraat 6–7

KASUTATUD

legaalne 6.50

piraat 5.50

Kolm firmat

tegutseb

seaduslikult

PRO FIKSUM omab litsentsi

EUR-aluste tootmiseks

METROSYSTEM OÜ omab litsentsi

EUR-aluste remontimiseks

PLAPET OÜ omab uut, praegu

veel mittekohustuslikku litsentsi

kauplemiseks

ALLIKAS: ÄRIPÄEV, EPAL

Legaalselt

aluseid

tootev või

parandav

firmad vajab

litsentsi.

Janis Likso, aluste ühenduse

EPAL esindaja Baltikumis

Loe veebist

WWW.EPAL-PALLETS.DE

Euroopa Alusteassotsiatsiooni

kodulehelt leiab legaalse aluse

täpse kirjelduse

maksta. Metrosystem OÜ müügijuhi Villem

Massuri sõnul maksab litsentsitaotluse läbivaatamine

600–800 eurot, liikmemaks ehk litsents

ise 1000, samuti kannab ettevõte iga remonditud

või toodetud aluse pealt kindla tariifi ühendusele.

“Eks see raha puudusel jääbki taotlemata,” kommenteeris

ta. “Siin tehakse ikka täielikku jama –

lüüakse templeid igale poole, lauad on eri paksusega,

võltsitakse templeid. Ringlevatest kasutatud

alustest on umbes pooled ehk umbes 100 miljoni

krooni (enam kui 7 miljoni eurot – toim) väärtuses

piraatalused ja tihti kliendid ise ka ei tea seda.”

Kalevi šokolaadivabrik sai Äripäevalt reedel teada,

et neile litsentsitud kasutatud EUR-aluseid tarnival

Absolut Ehitus OÜ-l ei ole EPALi litsentsi. “Kuna

saime info täna (reedel – toim), siis uurime asja

ja kujundame selle järgi oma arvamuse edasise

osas,” kommenteeris ASi Kalev Chocolate Factory

Operatsioonide direktor Tarmo Virkus. “Absolut

Ehitus OÜ ostab meilt tagasi mitteringluses olevad

ning samuti ka katkised kaubaalused.” Tarnija

seisukoht aga kliendist ja enda reklaamist erineb

– firma omaniku Sergei Semjonovi sõnul firma

EUR-aluseid ei paranda ega müü.

Teadmatust täiendab ka säästusoov. Nii uue kui

ka kasutatud legaalse ja piraataluse hindades leidub

erinevusi. Massur soovitab olla skeptiline nen-

Kommentaar

Logistikud ühiselt piraatide vastu

KARLI LAMBOT

Eesti Logistika ja Ekspedeerimise

Assotsiatsiooni juht

Kaubaaluste ringlus Eestis

on suures osas ebaefektiivne,

keskkonnavaenulik ja ebaaus.

Peamine probleem on, et

veol liikuval puidust kaubaalusel

puudub õige omanik ning

sellest tulenevadki hädad. Kaubaaluste

piraattootmine on

probleemidest üks silmatorka-

vamaid. Üks võimalik lahendus

oleks, kui piisavalt suur

hulk turuosalisi lepivad omavahel

kokku kaubaaluste ringlussüsteemi

üldistes tingimustes

(ÜT), mille kese oleks kokkulepe,

et kaubaalusel on väärtus ja

omanik igal ajahetkel. ÜTs antakse

alternatiivid, kuidas kaubaaluste

kohta arvestust peetakse

ning arveldatakse.

ÄRIPÄEV 8. märts 2011

Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post rivo.sarapik@aripaev.ee

de vahendajate suhtes, kes küll tootmisega ei tegele,

aga vahendavad aluseid. Ehkki kauplemisel pole

litsents praegu vajalik, tekitab litsentsita kaupleja

tegevus Massuri sõnul kahtlusi. “Meie kogemusel

on pooled tagasi tulevatest alustest katki ehk vajavad

parandamist. Kellel parandamiseks litsentsi

ei ole, aga kes EUR-aluste hinnaga aluseid kokku

ostavad ja edasi müüvad, kas neile jõuavad siis

ainult terved alused või nad müüvad ainult terveid

aluseid ja katkisi korda ei tee, viskavad minema?

See on ju jama,” resümeeris Massur.

Legaalsust saab hinnata ka silma järgi. EPALi kodulehel

leiab Massuri sõnul detailse loetelu, kuidas

tunda legaalselt toodetud või remonditud kaubaalust.

Näiteks peab lisaks alusele põletatud tunnustele

ja kvaliteetsele materjalile olema remonditud

alusel parandajafirma tunnustega nael. Samuti

saab küsida tootjalt või remontijalt litsentsi. Viimast

saab kontrollida ka EPALi kodulehel.

Tarbijate kontrollile lisaks plaanib EPAL aga ka

kohalikke tolli- ja politseiametnikke koolitama hakata,

et piraatalused näiteks tollis ära tunda. “Koolitame

praegu Lätis ametnikke, lähiajal teeme seda

ka Eestis. Samuti käivad alusetootjatega tihti kaasas

kriminaalsed skeemid, nii et koostöö maksuhalduri

ja teiste valitsuse institutsioonidega peaks

aitama ka neid lõhkuda,” kommenteeris Likso.

ILLIMAR PAUL

PROLOGi juht

PROLOGi juhatus käsitles seda

teemat ja otsustas paigutada

Metrosystemilt laekunud

info koos standardi failidega

kodulehele. Soovitame liikmetel

pöörata tähelepanu piraataluste

levikule, mis võib kujutada

reaalset ohtu kaubakäsitlemisel

ja ladustamisel.

EUROALUSTE

remondilitsentsi

omava

Metrosystem

OÜ müügijuht

Villem

Massur mõõdab

valesti

parandatud

piraatalust

– klots on

sentimeetri

võrra kitsam,

kui reeglid

lubavad.

FOTO:

ANDRES HAABU


ÄRIPÄEV 8. märts 2011

toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post rivo.sarapik@aripaev.ee

Tootja: see on viga

Alusetootja-müüja HSU Packaging

reklaamib end ka EURaluste

tootmise ja vahendamisega

tegelevana. Ettevõtte juht

Andrei Udalov tootmist ja remonti

eitab.

“Ei, EUR-aluste tootmisega

me ei tegele. Kui kodulehelt võib

nii välja lugeda, on see viga. Ostame

ja müüme neid küll, meil

on Eesti partneritega kokkulepe,

et ostame neilt vaid terveid

aluseid,” kommenteeris Udalov

reklaami kodulehel.

Kas kataloogis on ka viga?

“Ma ei saa ju kataloogis igale

poole kirjutada, mis on minu

toodang, mis mitte. Klientidele

ei ole sellest ju vahet, kust EURalus

tuleb,” täiendas Udalov.

“EUR-aluste tootmisele praegu

ei mõtle, meil on praktiliselt

kõik mahud kinni ja endal pole

praegu mõtet ise teha.”

ME EI TEA, MIDA JA KUHU

SA VEAD, AGA ME TEAME,

MILLEGA SEDA KÕIGE

MÕISTLIKUM TEHA ON.

Mitsubishi Fuso Canter

LOGISTIKA 15

RAHA

Raudtee peab riigile dividende maksma

Valitsus kinnitas möödunud neljapäeval riigile kuuluvatest

ettevõtetest võetavad dividendid. “Me esmakordselt võtame Eesti

Raudteest dividende 50 miljonit krooni, kolm koma millegagi

miljonit eurot – see on ka põhimõtteline. Ka raudtee peab

arvestama sellega, et vaatamata neile suurtele investeeringutele,

mida me teeme, peab ta riigile dividende maksma, muidu ei ole

põhjendatud sellise äriühingu hoidmine,” kommenteeris majandus-

ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts möödunud nädalal.

Lisaks võtab riik näiteks Tallinna Sadamalt dividende 39,4 miljonit

eurot. Kokku laekub riigifirmadelt 110,6 miljonit eurot.

RAUDTEE

Kahaneda plaaniv Eesti Raudtee kasvab

Eesti Raudtee infrastruktuuril veetud kauba maht kasvas veebruaris

enam kui 12% võrra, 2,61 miljoni tonnini. Tänavu kahe kuuga

olid veomahud kokku 5,66 miljonit tonni ehk 15,8 protsenti suuremad

kui mullu, teatas Eesti Raudtee. Ettevõtte finantsjuhi Priit

Halleri sõnul ootab Eesti Raudtee tänavu mullusest kümnendiku

võrra väiksemat kaubamahtu.

TOLL

Vabatsoonid tegutsevad edasi

Valitsus pikendas Valga ja Sillamäe vabatsoonide tegevust vastavalt

2013. ja 2025. aastani. Esimese saatus on praegu majandus- ja

kommikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul lahtine. “Tegemist on

teist kontrollitüüpi vabatsooniga, millised lõpetavad oma tegevuse

2013. aasta keskel ja siis on vaja otsustada, kas Valga vabatsoon

muutub sama staatusega, nagu on meie senised n-ö vabatsoonid,

või siis lõpetab oma tegevuse,” selgitas Parts.

LEMMIKUD

logistikauudised.ee loetuimad uudised

Saastekvoodi müük toob elektriautod. Kasutamata saastekvoodi

ühikute müük Mitsubishi Corporationile toob järgmise

aasta lõpuks Eestit katva elektriautode laadimise taristu ning

teedele tuhatkond uut elektriautot.

Video: Soome eksporti kõigutanud laev. Soome väliskaubanduse

vedas mullu defitsiiti Turus valminud maailma suurim

kruiisilaev Allure Of The Seas. Vaata videost, kuidas näeb välja

elu suurima ristleja pardal..

Veoautode remondi teenused

Tehnilised andmed (raamauto):

Teljevahe 3850 - 4470 mm

Registrimass 7500 kg

Kandejõud 4700 kg

Pealisehituste pikkused 5550 - 6500 mm

Istekohti 3 (standardkabiin)

7 (topeltkabiin)

Laoautodena koheselt

saadaval ka valmis pealisehitusega

autoveokid ja madelautod.

ERIHIND ALATES

22 022 EUR +KM (344 000.- EEK)

Pakkumine kehtib kuni 31.03.2011

Mitsubishi Fuso peaesindus Eestis AS Silberauto • www.silberauto.ee • Mitsubishi Fuso esindused Eestis • Maardu • Fosforiidi 16,

tel 611 9700 • Tartu • Ringtee 61, tel 730 0739 • Pärnu • Riia mnt. 231a, tel 445 1981 • Jõhvi • Jaama 42a, tel 611 9733 • Kuressaare •

Tallinna 82b, tel 453 1428 • Viljandi • Pargi 3b, tel. 435 4915 • Rakvere • Haljala tee 1, Tõrremäe, tel 660 0152

www.novaforest.ee

Novaforest OÜ

Betooni 11 D

Tel 513 5468, 511 5778


16 KARJÄÄR reklaamitoimetaja

ÄRIPÄEV 8. märts 2011

Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee

Koolituskalender igal teisipäeval reklaam

TEL 667 0105

aeg, koht nimetus (kellele) kursuse temaatika lektorid hind firma kontaktandmed

Infotehnoloogia

17.03.2011

1 päev

IT Koolituskeskuse OÜ

Lõõtsa 8, Tallinn

Keeleõpe

TEABEVARADE KAITSEST JUHTIDELE

Kui vastutad ettevõtte varade säilimise eest, siis see kursus on Sinule!

Kursus on suunatud väikeste-, keskmiste- ja suurettevõtete ning

avaliku sektori asutuste tipp- ja keskastme juhtidele.

Alates veebruarist EESTI, VENE, INGLISE, SAKSA, ITAALIA, HISPAANIA, PRANTSUSE,

SOOME, ROOTSI , NORRA, LÄTI JA TÜRGI TAVA-, ÄRI- JA ERIALA-

KEELE KOOLITUS EESTI VÕI VENE KEELE BAASIL

korraldaja,

kontaktandmed

Koolituse läbinu saab aru infoturbe vajadusest, oskab oma

ettevõttes infoturbe halduse süsteemselt üles ehitada ja

omab praktilist kogemust, kuidas vastavate tegevustega

kohe pihta hakata.

Praktiliste ülesannetega antakse osalejatele terviklik arusaam

teabevarade kaitsest ja koheselt kasutatavad tööriistad

oma organisatsioonis vajalike sammude astumiseks.

Andro Kull 191,73 € + km Kursuste info ja registreerimine:

www.koolitus.ee

IT Koolitus - arvutikoolitused.

Lõõtsa 8, Tallinn tel 618 1720,

kursus@koolitus.ee

Kvalifitseeritud

võõrkeeleõpetajad

(BA, MA, MA equiv,

sh inglise keelt

emakeelena rääkivad

õpetajad).

ruumi suurus (m2) istekohti hind/ühik hinna sees lisatasu eest majutuskohti soodustused lisainfo

60 ak/t 210,91–253,09 € +

km; individuaalsed tunnid

(1-2 osalejat) eraisikule

alates 16,62 € + km;

firmasisese koolituse ak/t

alates 18,21 € + km;

kliendisoodustus 10%

Generum Erakool

(koolitusluba 4706HTM)

WTCT, Jõe 5, Tallinn

tel 611 6599, 551 4677

e-post info@generum.ee

www.generum.ee

Tõlke- ja giiditeenused

Seminariruumide rent igal teisipäeval reklaam

TEL 667 0105

TÄHETORNI HOTELL ***

Tähetorni 16, 11625 Tallinn

tel 677 9100 / 110

faks 677 9096

tahetorn@neti.ee

www.thotell.ee

AS TAASTUSRAVI-

KESKUS VIIKING

Sadama 15, Pärnu

tel 443 1495,

info@viiking.ee

www.viiking.ee

ESTONIA MEDICAL

SPA HOTELL

A. H. Tammsaare 4a,

Pärnu, tel 447 6905,

faks 447 6901,

sales@spaestonia.ee;

www.spaestonia.ee

HOTELL DZINGEL

Männiku tee 89, Tallinn

tel 610 5300

www.dzingel.ee

hotell@dzingel.ee

ROCCA AL MARE

HOTELL

Vabaõhumuuseumi tee 11,

13522 Tallinn

tel 664 5950

faks 664 5954

sales@roccahotels.ee

www.roccahotels.ee

MARIA TALU

Kõpu küla, Tõstamaa vald,

Pärnumaa

Tel. 447 4558

Fax. 444 3415

sales@maria.ee+

www.maria.eewww

FRA MARE

THALASSO SPA

Ranna tee 2, Haapsalu

tel 473 4019, 472 4600

faks 472 4601

framare@framare.ee

www.framare.ee

konverentsisaal, 80 m2,

sisaldab tasuta 9 m2 lisaruumi

koolitusruum Sviit, 70 m2,

sisaldab tasuta 19 m2 lisaruumi

võimalus kohandada väiksemaid

(35 m2) seminariruume olenevalt

soovist ja inimeste arvust

Christina 62

Victoria 108

Rohelise maja seminariruumid

Jakobsoni II korrusel, 80 m 2

seminaristiilis

diplomaadistiilis

teatristiilis

Koidula II korrusel, 40 m 2

seminaristiilis

diplomaadistiilis

teatristiilis

Brackmanni klubiruum

IV korrusel, 30 m 2

Pargi maja seminariruumid

Waldhofi V korrusel 80 m 2

Steineri VI korrusel,

50 m 2

A-saal 45

B-saal 52

C-saal 200

D-saal 117

E-saal 35

F-saal 55

G-saal 70

H-saal 22

konverentsisaal

restorani saal

(privaatne)

koolitus- või

nõupidamisruum

(sviit Superior)

Kaminatuba 40 m 2

Rehetuba 40 m 2

Suur saal 95 m 2

seminariruum 45 m 2

panoraamisaal 77 m 2

50

6

50

16

teater 40

seminar

30

teater 100

seminar

60

30

25

40

14

14

20

15

40

35

30

20

200

70

20

30

45

20

kuni 48

kohta

kuni

50 kohta

kuni

10 kohta

20

30

80

25

80

16 €/tund,

96 €/päev

soodustused

püsiklientidele

16 €/tund,

80 €/päev

23 €/tund,

119 €/päev

19,17 €/tund,

102,26 €/päev

12,78 €/tund,

70,30 €/päev

12,46 €/tund,

70,30 €/päev

19,17 €/tund,

102,26 €/päev

15,98 €/tund,

70,30 €/päev

65 €/päev

65 €/päev

195 €/päev

125 €/päev

50 €/päev

65 €/päev

100 €/päev

50 €/päev

32 €/tund,

108,35 €/päev

32 €/tund,

191,6 €/päev

12,8 €/tund,

64 €/päev

10 €/tund

40 €/päev

10 €/tund

40 €/päev

15 €/tund

60 €/päev

17,58 €/tund,

76,69 €/päev

wifi, TV, VHS-/DVD-mängija,

CD-mängija, ekraan,

grafoprojektor, pabertahvel,

paberid, markerid

TV, VHS/DVD, grafoprojektor,

dataprojektor (ainult Victoria

saalis), ekraan, paber- ja

magnet tahvel, markerid, wifi,

sülearvuti kasutamine

dataprojektor, grafoprojektor,

videomakk, televiisor,

pabertahvel, interneti

püsiühendus, wifi

videomakk, televiisor,

CD-mängija, pabertahvel,

interneti püsiühendus, wifi

pabertahvel, televiisor, interneti

püsiühendus, wifi

dataprojektor, grafoprojektor,

pabertahvel, televiisor,

interneti püsiühendus, wifi

grafoprojektor, pabertahvel,

videomakk, televiisor, interneti

püsiühendus

TV, video, grafoprojektor,

pabertahvel,

CD-mängija, wifi

wifi, ekraan, dataprojektor,

pabertahvel, grafoprojektor,

paberid, kirjutusvahendid

Grafoprojektor ekraan,

pabertahvel, wifi

pabertahvel, TV, ekraan,

grafoprojektor, videomakk,

wifi, paberid, pliiatsid

dataprojektor,

paljundus,

toitlustamine,

kohvipausid

toitlustamine,

kohvipausid,

helivõimendus,

paljundamine

toitlustamine gruppidele,

kohvipausid,

koopiad, videodataprojektor,sünkroontõlkeaparatuur

kohvipausid, toitlustus, kuni 108

paljundus.

Dataprojektor

Toitlustamine

Kohvipausid

Reesõit

Ratsutamine

Metsamatkad

Erinevad aktiivsed

tegevused

dataprojektor, toitlustus,

majutus, Day SPA

basseini- ja saunapark,

spaateenused.

Seminaripakett

al 47,93€ ühele

80+ kokkuleppel,

püsikliendisoodustuskoolitusruumile,

koolitusel osalej

atele majutus

40% odavam

263 kaks tundi

rendisauna

tasuta; majutus ja

raviteenused 15%

letihinnast

soodsamalt

küsi personaalset

pakkumist,

soodustused

kokkuleppel

Asume kesklinnast 9 km kaugusel Nõmmel.

Väga head parkimisvõimalused, ühistransport

bussiga nr 10, 20, looduskaunis ümbrus, meid

ümbritsevad terviserajad ja Nõmme seikluspark koos

basseinidega. Hotellis on a la carte restoran, kus saab

korraldada ka tähtpäevi, pidustusi ja ärilõunaid.

Hotellis on hubane baar ja saun. Küsi kindlasti hinnapakkumist!

Leiame koos Sinuga sobiva lahenduse!

Pakume Eestis ainulaadset uuringupaketti “Tervisepass”

ja selle laiendatud versiooni “Juhtide tervisepass”.

NB! Majutuse tellinud seminarirühmadele on saali

kasutamine koos tehnikaga tasuta.

Paikneme Pärnu ajaloolises villarajoonis jalutuskäigu

(1 km) kaugusel kesklinnast ning kõigest 300 m

kaugusel kuulsast Pärnu supelrannast.

Tervislik ja maitsev toitlustamine restorani buffet-lauas,

kohvipauside valik ja grupimenüüd.

Estonia termide sauna- ja basseinikeskus aurusaunakompleksiga

(hamam), sento-ala koos Jaapani vanni ja

soolasaunaga, erinevad basseinid ning Soome saun.

Uuringud, konsultatsioonid, protseduurid ja iluhoolitsused.

Majutusteenuse tellinud seminarigruppidele konverentsiruumide

kasutamine tasuta!

560 kokkuleppel Hea ligipääs ühistranspordiga, tasuta valvega

parkla 100 autole ja viiele bussile, kaks sauna, tasuta wifi,

soodsad kohvipausid ja lõunasöögid, võimalik korraldada

firmapidusid ja sünnipäevi.

48 (lisakohtade

võimalus)

kokkuleppel,

püsikliendisoodustused,

koolitusel

osalejatele kuni

50% soodustust

majutusele

Soodustused

kokkuleppel

Asume looduskaunis kohas mere ääres oivalise panoraamvaatega

Tallinna lahele. Hotelli ees saab tasuta parkida.

Oma seminari võite ühendada meeldiva lõõgastusega

meie spaakeskuses, kus saab ujuda, nautida saunamõnusid,

aurutünni, massaaže ja iluteenuseid. Hotellis on a la

carte restoran, kus saab korraldada nii isiklikke pidustusi

kui ka firmaüritusi. Kui plaanite oma koolitust, seminari või

nõupidamist, küsige hinnapakkumist ja koos leiame teile

sobiva lahenduse.

Maria talu on sobiv koht nii väiksematele kui suurematele

seltskondadele nõupidamiste, seminaride või koolituste

läbiviimiseks. Pakume võimalust korraldada nii ühe- kui ka

mitmepäevaseid üritusi ühendades töö ja puhkuse.

NB! Majutuse ja toitlustuse tellinud seminarirühmadele

on saali kasutamine koos tehnikaga tasuta.

226 toitlustamine à la carte restoranis, mitmekülgne valik

kohvipause, spaateenused, Day SPA basseini- ja saunapark

(6 sauna – infrapuna-, soola- ja aurusaun, kaks

Soome sauna, sanaarium, mereveebassein, välibassein,

lebola), võimlemissaal


ÄRIPÄEV 8. märts 2011

reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee

OTSIME OMA MEESKONDA

sildade ja rajatiste

inseneri-konstruktorit

SOBIV KANDIDAAT ON:

• ehitusalase kõrgharidusega (MSc või diplom)

• vähemalt viieaastase töökogemusega sildade ja

rajatiste projekteerimise valdkonnas

• tarindite analüüsi ja dimensioneerimistarkvara

kasutamise oskusega

• positiivse ellusuhtumisega, iseseisev, kohusetundlik

• hea inglise keele oskusega nii kõnes kui ka kirjas

KASUKS TULEB:

• vene, soome või skandinaavia keelte oskus

• BIM-tarkvara kasutamise oskus (Revit Structure, Tekla vms)

• AutoCAD Structural Detailingu kasutamise oskus

• varasem rahvusvaheline kogemus

OTSIME OMA MEESKONDA

teedeinseneriprojekteerijat

SOBIV KANDIDAAT ON:

• ehitusalase kõrgharidusega (MSc või diplom)

• vähemalt viieaastase töökogemusega teede

projekteerimise valdkonnas

• kõrgtasemel oskustega AutoCADi ja Civil 3D

tarkvara kasutamisel

• positiivse ellusuhtumisega, iseseisev, kohusetundlik

• hea inglise keele oskusega nii kõnes kui ka kirjas

KASUKS TULEB:

• vene, soome või skandinaavia keelte oskus

• Novapoint Road Professionali kasutamise oskus

• varasem rahvusvaheline kogemus

Töökuulutused

internetis

SUURIM TÖÖKUULUTUSTE LEHT EESTIS

Vakants.ee

www.vakants.ee

2006. aastal asutatud Ramboll Eesti AS on

rahvusvahelisse kontserni Ramboll Grupp

kuuluv konsultatsiooniettevõte.

Pakume oma klientidele oskusteavet transpordi-

ja energiainfrastruktuuri ning vee- ja

kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise

ja järelevalve alal ning teostame keskkonnamõjude

hindamist ja sellega kaasnevaid

uuringuid.

Ramboll Eesti ASi põhiväärtuseks on tugev

meeskond ja rahvusvaheline oskusteave.

PAKUME:

• meeldivat töökeskkonda

• vastutusrikast tööd

• rahvusvahelist töökogemust

• väärilist töötasu

Tööle asumise aeg: kokkuleppel

Palume saata oma CV ja motivatsioonikiri

hiljemalt 31. märtsiks 2011 aadressil

merle.pabbo@ramboll.ee

2006. aastal asutatud Ramboll Eesti AS on

rahvusvahelisse kontserni Ramboll Grupp

kuuluv konsultatsiooniettevõte.

Pakume oma klientidele oskusteavet transpordi-

ja energiainfrastruktuuri ning vee- ja

kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise

ja järelevalve alal ning teostame keskkonnamõjude

hindamist ja sellega kaasnevaid

uuringuid.

Ramboll Eesti ASi põhiväärtuseks on tugev

meeskond ja rahvusvaheline oskusteave.

PAKUME:

• meeldivat töökeskkonda

• vastutusrikast tööd

• rahvusvahelist töökogemust

• väärilist töötasu

Tööle asumise aeg: kokkuleppel

Palume saata oma CV ja motivatsioonikiri

hiljemalt 31. märtsiks 2011 aadressil

merle.pabbo@ramboll.ee

Tere AS on Eesti juhtiv piimatööstuskontsern, mis annab tööd kokku

600 inimesele Tallinnas, Paides, Viljandis ja Põlvas. Tere eelmise

aasta konsolideeritud käive oli 100 miljonit eurot. Meie tooteid

tuntakse kaubamärkide Tere, Hellus, Emma, Mumuu, Haps, Kohuke

ja Merevaik järgi.

Seoses tegevusmahtude kasvuga otsib

TERE AS oma meeskonda

PEARAAMATUPIDAJAT

TÖÖÜLESANNETEKS on konsolideerimisgrupi

raamatupidamise organiseerimine, korraldamine

ja juhtimine, rahvusvahelistele standarditele vastava

aruandluse tagamine, ajakohaste arvestuspõhimõtete

ja siseeeskirjade kehtestamine ning juhtkonna konsulteerimine

arvestusküsimustes.

OOTAME KONKURSILE osalema motiveeritud,

professionaalseid ja asjatundlikke kandidaate, kellel

on majandusalane kõrgharidus, pikaajaline töökogemus

raamatupidamise valdkonnas, head töökorraldus-

ja inimeste eestvedamise oskused. Ametikoha mitmekülgsus

ja vastutusrikkus eeldab iseseisvust, otsustusvõimet,

orienteeritust meeskonnatööle, pingetaluvust,

suhtlemisoskust, head analüüsivõimet, teadmisi juhtimisarvestusest,

planeerimisest ning kõigiks nendeks

ülesanneteks kasutatavatest IT-lahendustest. Kasuks

tuleb hea inglise ja vene keele oskus.

PAKUME arendavat ja huvitavat rahvusvahelist töökogemust

Eesti suurimas toiduainekontsernis ning

ametialaselt toetavat ja sõbralikku professionaalidest

koosnevat meeskonda.

Konkursil osalemiseks saada palun CV koos palgasoovi

ja motivatsioonikirjaga hiljemalt 15. märtsiks aadressil

personal@tere.eu. Intervjuudele kutsumine algab pärast

kandideerimisperioodi lõppu. Lisainfo: tel 636 4274.

www.tere.eu

KARJÄÄR 17

Mainor Ülemiste AS on asutatud 2005. aastal eesmärgiga luua ainulaadne ning erakordne

ärilinnak. Täna arendab ja haldab ettevõte kaht kolmandikku, mis moodustab 21 hektarit

Ülemiste City Targa Äri Linnast. Linnakusse on rajanud oma kodu ligi 220 ettevõtet. Loodud

kontseptsioon on end tänaseks tõestanud oma elujõulisuse ja perspektiiviga. Ettevõtte

saavutas 2010. aastal ka rahvusvahelise mõõtme, kui loodi Soome ärikeskkondade arendajaga

ühisettevõte.

Mainor Ülemiste ootab oma tegusa ja innovaatilise tiimiga liituma

Arendusjuhti

Sa hakkad juhtima planeeritavate kinnisvaraobjektide arendusprojekte, mis reaalses elus

tähendab kontseptsioonide ja äriplaanide välja töötamist, läbirääkimisi potentsiaalsete

klientidega, müüki, koostööpartneritega suhete juhtimist ja ehitustööde korraldamist projektide

käigus. Sa osaled aktiivselt ettevõtte kui terviku arenguvisiooni väljatöötamises, arendad

ja populariseerid Ülemiste City ideoloogiat nii Eestis kui välismaal, turundad ja kommunikeerid

avalikkusele arendusega seotud teemasid. Sa lood head suhted partneritega ja seotud

osapooltega s.h. riigi- ja omavalitsused. Sinu töö hõlmab müügiläbirääkimisi potentsiaalsete

klientidega, Sa osaled neile mõistlike finantseerimislahenduste väljatöötamises.

Oled sobiv kandidaat kui Sul on kõrgharidus ja ette näidata korralik projektijuhtimise

kogemus. Väga oodatud on kinnisvara valdkonna tundmine ning eelnev kogemus kinnisvaraarendusprojektide

juhtimisel ja elluviimisel. Inimesena oled Sa mitmekülgne ja loominguline,

samas tulemustele suunatud mõttemaailmaga, sihikindel ja pühendunud tegutseja.

Saavutad oma töös olulist edu, kui oled suurepärane suhtleja ja suhete looja, tuled toime

pingelistes olukordades, oled iseseisev aga samas ka meeskonnamängija. Vajalike oskuste

hulka kuulub eesti ja inglise keele kõrgtasemel valdamine, kasuks tuleb vene ja soome keele

oskus.

Ettevõte pakub Sulle võimalust osaleda Eesti ja lähipiirkonna mõistes erilise Targa Äri Linna

arendamises ühe võtmeisikuna, suurepäraseid tingimusi tulemuste saavutamiseks, hea töö

eest head palka.

Kandideerimine: www.fontes.ee/talendipank

Tähtaeg: 17. märts 2011

Lisateave 6277077

Juhtivkonsultant Eva Lelumees

Personaliotsingu spetsialist Marit Kollo

www.fontes.ee

Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) põhitegevuseks on toetada keskkonnaprojekte

Eesti keskkonnatasudest ja Euroopa Liidu fondidest ning rakendada rohelist investeerimisskeemi,

samuti pakume projektide elluviimiseks sihtotstarbelist laenu.

Otsime oma meeskonda tähtajalise lepinguga (kuni 31.12.2015)

PROJEKTIKOORDINAATORIT

Koordinaator asub tööle KIKi struktuuritoetuste üksusesse, mille ülesanne

on korraldada Euroopa Liidu struktuuritoetuse andmist ja kasutamist

keskkonnavaldkonnas.

Koordinaatori peamine tööülesanne on veemajandusvaldkonna projektidele

toetuse andmisega ja toetuse kasutamisega seotud tegevused, nagu toetuse taotluste

menetlemine, taotluste hindamises osalemine, järelevalve toetuse saajate tegevuse

üle, samuti taotlejate ja toetuse saajate nõustamine.

Sobival kandidaadil on kõrgharidus, projektijuhtimiskogemus, väga hea suuline

ja kirjalik eneseväljendusoskus, oskus suhelda vajadusel ka inglise ja vene keeles,

B-kategooria juhiluba. Edukaks tööks pole vähetähtis ka korrektsus, pingetaluvus,

algatus- ja analüüsivõime, otsustus- ja vastutusvõime ning meeskonnatööoskus ja

-kogemus.

Kasuks tuleb ja eelise annab insener-tehniline või majandusharidus, töökogemus

keskkonna- või finantsvaldkonnas, haldusmenetluse ja riigihangete praktiline kogemus

ning Euroopa Liidu abi vahendamise kogemus.

Pakume võimalust mõjutada oma tööga looduskeskkonna hoidu, huvitavat tööd

arenevas ja muutuvas organisatsioonis, asjatundlikku, avatud ja koostööd väärtustavat

töökollektiivi, meeldivat töökeskkonda, erialast täienduskoolitust ja mitmekesist

motivatsioonipaketti.

Palume saata oma CV ja motivatsioonikiri koos palgasooviga 14. märtsiks 2011

e-posti aadressil Katrin.Ligi@kik.ee märgusõnaga “koordinaator”.

Lisainfo: tel 6274 172 või 6274 121


18 ARVAMUS

ÄRIPÄEV 8. märts 2011

toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post villy.paimets@aripaev.ee

ÜKS KÜSIMUS

Möödunud valimistel kogus kõige suurema osa

valijate häältest Reformierakond, kes ka hakkab

kokku panema valitsust.

Kas olete valmis ministriametis

jätkama?

URMAS PAET,

välisminister

Mina olen valmis välisministri tööd edasi tegema

– kui on võimalik. Seda teemat erakonnas

veel arutatud pole. Olen valmis jätkama, kuna

ma arvan, et endiselt on palju teha, ja teisalt

on valijate usaldus taustaks sellele, et ma saaksin

võimalusel seda tööd edasi teha.

Olen tulemusega rahul, kuid mul ei ole mingeid

illusioone, et need oleks niisama antud hääled

– seda toetust tuleb järjekordselt õigustada.

LUGEJA ARVAB

Ratase väljavahetamine pole välistatud

(õppigu, et teatud perekondades

sõltub seisukoht istekohast).

Kommentaar artiklile: “Ratas: juhi vahetus ei ole

välistatud”, milles Keskerakonna juhatuse liige

Jüri Ratas ütleb, et riigikogu valimiste järel on

Keskerakonnale saabunud aeg heita pilk sissepoole

ja küsida endalt, kuidas edasi minna.

LOE WWW.ARIPAEV.EE

HANNO PEVKUR,

sotsiaalminister

Praegu ei soovi sotsiaalministri ametis jätkamise

teemal spekuleerida. Esiteks püüame saada

väga hea koalitsioonilepingu ja alles siis vaatame

ministrite portfellidele otsa.

Häälesaagi üle tunnen heameelt. Vaataksin

häälte asemel protsenti, Lääne-Virumaa oli kõige

väiksema hääletajate arvuga ringkond üldse –

28 603 valijat.

JÜRGEN LIGI,

rahandusminister

Ei saa salata, et ma olen seda tööd teinud täie

innuga ja ühel päeval lahkun siit ainult suure

kurvastusega. Seda ma ei saa eitada, aga see pole

minu otsus, see on ikkagi meeskonna otsus. Ma

ei hakka siin tooli pärast võitlema. Hoian pöialt,

et koalitsiooniläbirääkimine õnnestub alustada

ja lõpetada IRLiga.

Peatoimetaja: Meelis Mandel

Väljaandja: AS Äripäev

Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn

telefon: (372) 667 0195,

(372) 667 0222,

faks: (372) 667 0265,

(372) 667 0165

Trükk AS Kroonpress

Toimetus:

e-post: aripaev@aripaev.ee

tel: (372) 667 0111,

faks: (372) 667 0265

Korrespondent Tartus

Väinu Rozental,

vainu.rozental@aripaev.ee

Reklaamiosakond:

e-post: reklaam@aripaev.ee

tel: (372) 667 0105,

faks: (372) 667 0200

Seminarid ja käsiraamatud:

tel: (372) 667 0207,

faks: (372) 667 0290

Raamatuklubi ja infolehtede

toimetus:

tel: (372) 667 0207,

faks: (372) 667 0290

Tellimine ja levi:

e-post: register@aripaev.ee

tel: (372) 667 0099,

faks: (372) 667 0300

Tellimine internetis:

www.aripaev.ee/tellimine

Äripäev veebis: www.aripaev.ee

Toimetus võtab endale õiguse kirju ja

kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus

kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes

Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid,

fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel,

majanduslikul, poliitilisel või religioossel

teemal) on autoriõigusega kaitstud

teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine

ning edastamine mis tahes kujul

on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta

keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu

kohta võite pöörduda Pressinõukogusse,

pn@eall.ee või tel (372) 646 3363.

KOLUMN

ÄRILAUSE

E

hkki meile näib, et justkui oleks

tegemist Eesti eripäraga, on pensionide

küsimus siiski suuremal

või vähemal määral aktuaalne

kõigis ELi riikides ning ka ühenduse

kui terviku tasandil. Põhjusi, miks peaksime

arutlema pensionide üle, on mitmeid.

Esiteks, elanikkonna vananemine. Viimase

50 aasta jooksul on oodatav eluiga tõusnud Euroopa

Liidus ligi viie aasta võrra. Eestis on naiste

oodatav eluiga tõunud aastatel 2000–2009 76-lt

80 aastale, meestel 65-lt 70 aastani. 2060. aastaks

võib aga ELi keskmine tõus olla veel seitse aastat.

Koos madala iibega põhjustab see suuri muutusi

rahvastiku vanuselises koosseisus. Eakate osatähtsus

on Eesti rahvastikus kasvanud 17,2 protsendini

ning 2004. aastal ületas eakate arv laste

oma. Arvatakse, et praeguse sündimuse säilimisel

saab 65aastaste ja vanemate osakaal Eesti rahvastikus

olema 24–26%.

Rahvastikuprotsesside tulemuseks on vanadussõltuvusmäära

kahekordistumine: kui praegu

on iga 65aastase inimese kohta neli tööeas

inimest, siis 2060. aastaks vaid kaks. Siit ka küsimus:

kuidas ülal pidada kasvavat eakate hulka,

tagades neile võimalikult inimväärse elu?

Teiseks, muutused tööturul. Praegu alustatakse

täiskohaga töötamist hiljem, sest õpitakse kauem

ning ka pensionile minnakse varem, sest seda

soosib paljude riikide tööturupoliitika ja vanusega

seotud hoiakud tööturul. Hoiakute küsimus

on terav ka Eestis, sest taasiseseisvumisjärgsed

aastad ergutasid noortekultust, eakaid nähti

pigem takistava tegurina tööturul. Siiski on viimastel

aastatel hakatud enam hindama eakate

kogemustest johtuvaid eeliseid.

Kolmandaks, muutused perede koosseisus.

Rohkem on üheliikmelisi leibkondi, lastetuid

paare, erinevad generatsioonid elavad üksteisest

kaugel jne, mistõttu tuleb leida pereväliseid

eakate hooldamise võimalusi. See aga tähendab

täiendavate vahendite leidmist tervishoiuteenusteks

ja pikaajalise hoolduse rahastamiseks.

Neljandaks, muutused pensionisüsteemis.

Ehkki tarvitusele on võetud mitmesuguseid

meetmeid (ergutada inimesi töötama kauem,

soodustada hilisemat ja karistada varasemat

pensionileminekut, rakendada parimatel aas-

Kristen Michal: Kindlasti ei ole me nõus

maksutõusu, automaksu ja astmelise tulumaksuga.

Reformierakonna peasekretär räägib, milliste põhimõtetega erakond koalitsioonikõnelustele läheb.

Pensioniteema on

aktuaalne kogu Euroopa Liidus

SIIRI OVIIR

Euroopa Parlamendi liige

Kuidas

ülal pidada

kasvavat

eakate hulka,

tagades

neile võimalikult

inimväärse

elu?

REPLIIK

Ebavõrdse kohtlemise volinik

Võrdõiguslikkus ei tähendagi

võrdset kohtlemist? Lugesin

eile suure hämmeldusega soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise voliniku Mari-

Liis Sepperi sõnavõttu, milles

ta arutles, et kui eelmise riigikogu

koosseisus oli 24 naist ja

kui uude riigikokku pääses esialgsetel

andmetel vaid 20 naist,

on see pettumust valmistav tulemus.

“Demokraatlik valitsemiskord

tähendab muu hulgas seda,

et erinevad ühiskonnagrupid

peavad saama võrdselt kaasa

rääkida otsuste tegemisel,”

VILLY PAIMETS

arvamustoimetaja

Soolise võrdõiguslikkuse

ja võrdse kohtlemise

volinik kutsub

üles valima väliste

sootunnuste järgi?

ütles Sepper eile ERRi uudisteportaalile.

Samas ei ole see tulemus

voliniku sõnul üllatav, sest

ka valimisnimekirjade tipus oli

naisi vähe. Sepperi sõnul naised

peaksid selleks, et olukord

muutuks, valimistel rohkem

naiste poolt hääletama ning samas

peaksid naised ka ise olema

julgemad kandideerima. “Ei

saa loota, et naised valimisnimekirjade

tippu jõuaksid, kui

ka naisvalijad naispoliitikute

poolt ei hääleta. Valijatel on

võimalik seda teadlikult käitudes

mõjutada,” rääkis Sepper.

Tõeline ebavõrdse kohtle-

tatel saadud sissetulekute põhjal arvutatud hüvitiste

asemel tööelu keskmise sissetuleku põhjal

arvutatud hüvitisi, üleminek ühesambalistelt

pensionisüsteemidelt mitmesambalistele jne), ei

ole need lahendanud piisavuse probleemi ega vähendanud

oluliselt soolise mõõtme mõju pensionidele.

Üldjuhul teenivad naised meestest vähem

ning teevad seoses lastega oma tööelus karjääripause,

mistõttu nende pension on väiksem ning

vaesus eakate naiste hulgas keskmisest kõrgem.

Viiendaks, kriisi mõju. Kui mitmed eeltoodud

mõjurid on pika vinnaga, siis viimase kriisi mõju

oli kiire ja paljudes riikides äärmiselt terav. Ühelt

poolt on praegused pensionärid ilmselt üks kriisist

kõige vähem mõjutatud elanikkonna gruppe,

kuna neil on kindel sissetulek. Teisalt on selge,

et majandusliku arengu määramatus pingestab

olukorda ka pensionide vallas, sest arvestada

tuleb senisest oluliselt väiksema majanduskasvuga,

aga ka riigieelarve puudujäägiga.

Olukorda pingestavad ka kolmanda samba

kaotused. Ainuüksi 2008. aastal kaotasid Euroopa

erapensionifondid 20% väärtusest, mis tõi

kaasa loobumise III sambast. Loobujaid oli ka

Eestis. See on arusaadav: kui sissemaksed kaovad

kui põhjatusse auku ning raha sambas väheneb

kiiresti, ei mõju ükski jutt kunagi ehk tõusvatest

fondidest ega vanaduspõlve kindlustatusest.

Pensionireformide peamine ülesanne on tagada

pensionisüsteemi piisavus ja jätkusutlikkus.

Mõlemaga on probleeme ka Eestis – ega muidu

ei moodustaks Eesti pensionid vaid 20% ELi

keskmisest, poleks tulnud külmutada maksed

teise pensionisambasse ega ei tuleks arutleda II

samba maksete taastamisest kui märkimisväärsest

koormast riigieelarvele.

Enamikes riikides langevad riiklike pensionide

asendusmäärad, mistõttu oleks oluline pakkuda

täiendavate hüvitiste võimalust: nt võimaldada

pikemat tööelu ja muuta täiendavad pensioniskeemid

kättesaadavamaks, kaaluda kogumispensionisüsteemides

paremat riskide jaotamist

pensionisäästjate ja pensionide pakkujate

vahel, pensionipõlve sissetulekuallikate mitmekesistamist,

sotsiaalsete ja rahaliste stiimulite

kehtestamist jne.

Pensionid on tundlik teema, kuid see ei tähenda,

et sel teemal ei tuleks rääkida ning strateegiaid

ja praktilisi samme kavandada.

mise volinik! Et me riigi soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise volinik kutsub üles

mehi diskrimineerima ja valima

inimesi riigikokku väliste

sootunnuste järgi? Ei kõla just

kuigi võrdselt.

Minu nägemus võrdsuse

kohta on veidi teistsugune –

võrdse kohtlemise korral võivad

kõik, olenemata soost, kandideerida

riigikokku ja kõik,

olenemata soost, võivad anda

oma hääle just sellisele isikule,

kes talle riigi juhtimisel kõige

pädevam tundub. Jällegi, hoolimata

sootunnustest.


LUGEJA LEMMIKUD www.aripaev.ee

VIDEO: VAATA, KES OLEKS OHTLIKEM PEA-

MINISTER EESTILE. ETV stuudios kogunesid

valimiste eelõhtul erakondade liidrid.

Äripäev küsis stoiliselt rahulikelt parteiliidritelt,

kes oleks Eestile kõige ohtlikum

peaminister.

VAATA, KES ON UUED RIIGIKOGUS. Kaja Kallas,

Deniss Boroditš, Jevgeni Ossinovski

on vaid mõned uued liikmed eile valitud

KINDLUSTUS

Õigusabikulude

kindlustamine kasvuteel

Kriis on töötajate õiguslikke

riske suurendanud. Lühendatud

tööaeg, ähvardavad pankrotid

ja koondamislained muudavad

paljud teenistujad ebakindlaks

ning nad otsivad rohkem

kui varem nõu advokaadilt.

Siiski kardavad paljud töökohtusse

minna – kulud on

nende jaoks liiga suured.

Tsiviilvastutuskindlustus ja

õnnetusjuhtumikindlustus

on tänapäeval samahästi kui

enesestmõistetavad. Tarbijad

peaksid aga mõtlema ka õigusabikulude

kindlustuse sõlmimise

peale. See pakub rahustavat

tunnet eriti majanduslikult

ebakindlatel aegadel. Ilmselgelt

vajavad kindlustunnet

paljud sakslased ja nad teevad

selleks ka ettevalmistusi: Saksamaa

LV kodanikel on kokku

peaaegu 21 miljonit õigusabikulude

kindlustuse poliisi

ja see on kasvav trend. Finantskriisi

jooksul on Saksa kindlustajad

täheldanud õigusabikulude

kindlustuse nõudluse

märkimisväärset suurenemist.

Kriisi mõju tööturule oli selgelt

tuntav. D.A.S.-is tulenes 2009.

aastal umbes üks neljandik kõikidest

kindlustatud õigusvaid-

TOETUSED

Oluliselt rohkem praaki,

aga senisest kiiremini?

Eesti töösturid soovivad jätkuvalt

suurendada riigipoolset

abi tehnoloogiainvesteeringutesse.

Põhilised argumendid

on, et see tagab Eesti ettevõtjate

parema konkurentsivõime

ning, et suuremate toetuste

küsimiseks on ajakulu sama

kui kümneid kordi väiksemate

küsimusel.

Loomulikult on igal ettevõtjal

uhke tunne omada state

of the art-masinat, mis avaldab

muljet klientidele, motiveerib

töötajaid ning eeldatavasti

võimaldab ka tootlikust tõsta.

Viimane sõltub muidugi varemkasutatu

efektiivsusest. Samas

on sellistel finantsmahukatel

toetustel palju nõrkusi, nagu

konkurentsi olukorra halvenemine,

puudulik arengut toetav

inimressurss ning madal tasuvus

võrreldes mittekapitalimahukate

tootlikkuse edendamise

meetoditega, mis on eriti

oluline piiratud finantsvahendite

tõttu.

Tagades parema konkurentsivõime

globaalsel turul, tekitab

suuremahuline tehnoloo-

riigikogus. Vaata, kes veel on uued riigikogu

liikmed.

ANSIP PANI KÄE KÄIKU. Reformierakonna

valimispeol Swissotelis tõi Keskerakonna

esimehe Edgar Savisaare nimetamine

kurja karja, sest erakonna juht Andrus

Ansip tõukas ajakirjaniku käega eemale,

kui küsimused puudutasid Savisaare isiklikku

valimisedu.

RAINER HUBEL

D.A.S. Rechtsshutz-Versicherungs AG ja ERGO

International AG juhatuse liige

Õigusabikulude kindlustuse

potentsiaal ei

ole Eestis end kaugeltki

veel ammendanud.

lustest tööõigusest. Ühtekokku

maksid Saksa kindlustajad

toona tööõigusega seotud juhtumite

eest 532 miljonit eurot –

25% rohkem kui 2008. aastal.

Ka noor D.A.S. Eesti täheldas

kriisi ajal suurt kasvu. Võrreldes

2008. aastaga suurenesid

2010. aastaks osamaksetest saadavad

summad enam kui kümme

korda. Kriisi ajal ergutas nii

Eestis kui ka Saksamaal uusi lepinguid

sõlmima soov kindlustada

ennast tööõiguslike riskide

vastu. Õigusabikulude kindlustuse

potentsiaal ei ole Eestis

ennast aga kaugeltki ammendanud.

Nagu kahjujuhtumite-

LAURI NIRGI

Pera Eesti Innovatsiooni Instituut OÜ piirkonnajuht

Inimestele ja koolitustele

tähelepanu

pööramata võimaldas

uus tehnoloogia vaid

praaki kiiremini toota.

giatoetus ebavõrdsust siinsamas

Eestis. Kui üks tootja saab

näiteks miljonieurose toetuse

seadmepargi uuendamiseks

ning teine ei saa, siis kas mitte

ei soodusta selline toetusmehhanism

ebavõrdsust Eesti piires?

Seda, et kõik soovijad toetuste

abil nn järgmisele tehnoloogiatasemele

aidata, ei saa

me endile kunagi lubada. Pärast

ebaõnnestunud 35 miljardi

USD investeerimist 21. sajandi

seadmetesse ütles Gene-

ga seotud areng näitab, on õigusabikindlustuse

vajadus tegelikult

suur. Siiski ei tunne

paljud eestlased veel piisavalt

oma õigusi – mitte ainult välismaal

toimunud liiklusavariide

korral, vaid ka kodumaal aset

leidvates igapäevastes õiguslikes

vaidlustes. Siin on vaja teha

veel mõningast selgitustööd,

et tutvustada õigusabikulude

kindlustuse ideed ja veenda

kliente õigusabikulude kindlustuse

eelistes.

Just majandusolude poolest

rasketel aegadel on õigusabikulude

kindlustuse valdkonnas

näha elavnemist. Seda

kinnitavad D.A.S.-i 2008.–2010.

aasta kindlustusmaksed Saksamaal

ning Eestis ja teistel välisturgudel.

Õigusabikulusid

kindlustavate ühingute jaoks

tähendab see, et tuleb reageerida

klientide kasvavatele nõudmistele

ja kohandada oma teenusteportfelli.

Aktiivsel juhtumikorraldusel

on selles täita

oluline roll. Peale selle mõtleme

tulevikus lisada kõikidesse välismaistesse

poliisidesse vahendusteenuse,

mis annaks klientidele

reaalse alternatiivi kohtusse

minemisele.

ral Motors’i juht Roger Smith:

“Ilma inimestele ja koolitustele

tähelepanu pööramata võimaldas

uus tehnoloogia ainult

praaki kiiremini toota”. Seda

80ndate keskel toimunut on nimetatud

ka USA tööstusajaloo

suurimaks katastroofiks.

Enne jooksma hakkamist

peab käima õppima. Kui meil

ilmub pea iganädalaselt artikleid

oskustööjõu puudusest, kas

poleks siis vajalik panustada pigem

inimkapitali edendamisse,

selmet toetada suhteliselt väheseid

ettevõtteid moodsa seadmepargi

soetamisel, mis omakorda

tekitab veel suuremat oskustööjõu

defitsiiti.

Kuna inimressurss on turul

vabalt liikuv ja erinevalt

seadmest ei saa tööandja töölisi

legaalsel viisil kinni hoida,

võiks riik senisest enam toetada

investeeringuid inimkapitali

arendamisesse, eesmärgiga

tööjõu harimine kaasaegsete

tootmismetoodikate vallas ja

samas ettevalmistamine 21. sajandi

seadmete haldamiseks.

ARVAMUS 19

8. märts 2011 ÄRIPÄEV

toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post villy.paimets@aripaev.ee

Äriteenused reklaam

TEL 667 0105, reklaam@aripaev.ee

RAAMATUPIDAMISTEENUSED

• äriühingutele

• korteriühistutele

• mittetulundusühingutele

• sihtasutustele ja fie-dele

Tähe 127A, 50113 Tartu

tel 735 1090; 52 151 82

info@raamatupidamisbyroo.ee

www.raamatupidamisbyroo.ee

Kütuse

kokkuhoid

kuni 20%

• Unikaalne juhi

sõidustiili analüüs

• Masinapargi

seireteenus

• Üle 30 erineva raporti

• 16 aastat kogemust

selles valdkonnas

• Esindatud 16 riigis

• Süsteemi ühendatud

üle 40 000 sõiduki

Küsi lisa: +372 56 224 193

Inosat SA ametlik esindaja Eestis!

www.inosat.ee

28. märtsil ilmub Äripäeva vahel

A4 formaadis kuukiri

JUHTI JUHTIMINE INE

Märtsi teemad:

• Kas inimestega võib enesekaitseks

manipuleerida?

• Ärihai - Eesti oma majandusmäng

• Miks peaks tööandja töötaja tervist

edendama?

• Turundus: millist kasu saab

soovitusindeksist?

• Kuidas aitab kovisioon meeskonda

arendada?

Reklaami projektijuht: Karina Perevai

E-post: karina.perevai@aripaev.ee

Telefon: 667 0045 Faks: 667 0200

Business Software Partners OÜ

Toimetan kiiresti

kuni ühetonnise

kauba

Eestist Peterburi

Teenuse hind sõltub

paki kaalust

ja mõõtmistest.

Tel 5645 3010

Reklaamide

broneerimine ja

materjalide esitamine

10. märtsini

ning kujundatud

reklaamide esitamine

22. märtsini

ja SÕBRALIKUD KONSULTANDID

www.raamatupidajale.ee

tel 611 6140 • info@bsp.ee

Kas Sinu firma kapital

on juba eurodes?

Täpsem info koduleheküljel: www.valmisfirma24.ee

24seven Consult OÜ • Rävala 8-c 604, Tallinn • Tel 5561 7767 • kylli@valmisfirma24.ee

Delikaatsed dokumendid

hävitab paberihunt

www.welldone.ee

Soome-Eesti

+km 20%

1 alus al 33EUR

tava- ja eritemperatuuri

kaubad

Rahvusvahelised kaubaveod

Skandinaavias ja Baltikumis

tel: +37250 35626

info@mltransport.ee

www.mltransport.ee

teenuste

rubriigi

standardreklaam

42x26 mm hinnaga 15€

Reklaami tellimine:

reklaam@aripaev.ee

Tel 667 0105 faks 667 0200


20 INVESTOR

ÄRIPÄEV 8. märts 2011

toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post romet.kreek@aripaev.ee

Võrdlus

Euro sihib USA dollari vastu viimase aasta tugevaimat taset

ALLIKAS: FXTOP

07.03.2010

1,3582

EURO

1,40

dollari piir

ületatud.

Suurim mure

hindade

tõus

KATRI SOE-SURÉN, Berliin

katri.soe@aripaev.ee

10.05.2010

1,2969

Euro liikus värskelt alanud kauplemisnädalal

viimase nelja kuu tugevaimal tasemel ehk 1,40

dollari piiril. Euroopa ühisrahale lisas tugevust

järgmisel kuul toimuv oodatav Euroopa Keskpanga

baasintressimäärade tõstmine. Dollarit omakorda

nõrgestasid tõusvad naftahinnad.

Euro murdis esmaspäeval läbi psühholoogiliselt

olulise 1,40 dollari piiri. Euro tõusu pidurdas

korraks reitinguagentuur Moody’se teade Kreeka

reitingu langetamisest, mis kukutas euro poole

USA sendi võrra, 1,3956 dollarile. Peagi oli euro

aga jälle tagasi üle 1,40 dollari taseme.

Dollar langes lisaks eurole ka Jaapani jeeni ja

08.06.2010

1,1942

09.08.2010

1,3253

Suurbritannia naela suhtes. Ka Hiina jüaan tõusis

dollari suhtes rekordtasemele, pärast seda, kui

peaminister Wen Jiabao oli laupäeval teatanud, et

Hiina keskendub inflatsiooniga võitlemisele ja ergutab

sisetarbimist.

Suurem osa vaatlejatest lähtub nüüd sellest,

et Euroopa Keskpank kergitab 7. aprillil intressimäära

25 baaspunkti võrra ehk siis 1,25 protsendile.

Erinevalt eurotsoonist ei ole USAs baasintressi

tõusu lähitulevikus oodata.

Keskpank kardab palkade ja hindade ülespoole

kerimist. Euroopa Keskpanga president Jean-

Claude Trichet kinnitas eile Baselis veel kord inflatsiooni

vastu võitlemise vajalikkust. “Me kõik

oleme kohustatud hoidma inflatsiooni kindlalt

ohjes,” ütles Trichet.

Ühtehoid inflatsioonivastases võitluses ei tähenda

siiski mitte seda, et kõikjal peaks langetama

sarnaseid otsuseid. Nii on eriti suur inflatsioo-

VÕITJA

Uut juhti otsiva Rootsi veoautode

tootja Volvo aktsiad leidsid

investorite toetuse.

Volvo

107,5 SEK

120

105

Me kõik

oleme kohustatud

hoidma

inflatsiooni

kindlalt ohjes.

90

75

60

04

06

Euroopa Keskpanga president

Jean-Claude Trichet kinnitas

eile taas inflatsiooni vastu

võitlemise vajalikkust

FOTO: AP PHOTO/SCANPIX

08

10

+1,70% �

12

02

04.11.2010

1,4244

KAOTAJA

Rootsis alandas Öhmanni Fondikomisjon

Tele2 aktsiasoovitust

neutraalse peale.

Tele2

160,30 SEK

180

160

140

120

100

04

06

08

10

-5,87% �

nist tuleneva majanduse ülekuumenemise oht arenevate

turgudega riikides, samas on just need riigid

globaalse kasvu õhutajad. Trichet’ mure on see,

et kasvavad nafta- ja toiduainehinnad kahjustavad

hinnastabiilsust. Euroopa Keskpank peab ära

hoidma selle, et tekib palkadest ja hindadest ülespoole

keriv spiraal.

Esialgu ennustatakse rahulikku börsinädalat

ja euro püsivat tõusu dollari suhtes. Kauplemispiirid

euro ja dollari vahel peaksid jääma 1,3930

ja 1,4080 dollari vahele, pakkus uudisteagentuur

Reuters. “On pisut halbu uudiseid seoses Kreeka

reitingu alandamisega ja Iirimaaga, kes üritab

soodsamaks kaubelda oma laenutingimusi. Kuid

on veel liiga vara muretseda selle pärast, et see eurot

tõsiselt kahjustab,” ütles Reutersile Nordea valuutastrateeg

Niels Christensen.

Kuidas euro dollari suhtes edasi käitub, otsustavad

USA tööturu andmed. Viimased on olnud

12

02

10.01.2011

1,2903


NUMBER

2miljardit eurot riigilt saadud abilaenu maksab

tagasi Hollandi suurim finantsteenuste

firma ING Groep NV. Firma sai 2008. aastal

riigilt 10 miljardit eurot abilaenu.

07.03.2011

1,403

Pank:

kallis nafta

nõrgestab

dollarit

RAIVO SORMUNEN

raivo.sormunen@aripaev.ee

Standard Chartered tõstis eile

hommikul jõuliselt euro lühiajalist

prognoosi dollari vastu.

Kui aasta alguses ennustas Aasia

suunale orienteeritud pank, et

Euroopa ühisraha liigub aasta

keskel nii tugeval tasemel kui

1,20 dollaril, siis nüüdseks lennutati

hinnasiht 1,42 dollarini.

Standard Chartered toob USA

dollari osas negatiivselt välja

kasvava nafta hinna, kuna

Ühendriigid on maailma suurim

musta kulla netoimportija. Nafta

hind on osaliselt maailmamajanduse

taastumise, kuid peamiselt

Lähis-Idas kasvavate pingete

tulemusena kerkinud paari kuuga

20 dollarit barrelist. “Kuna

me oleme pidanud nafta hinnaprognoosi

märkimisväärselt kergitama,

tuleb meil ka oma prognoositud

USA dollari ralliga (euro

suhtes) oodata kuni aasta teise

pooleni,” märgib pank.

Dollarit rõhuva faktorina

toob pank välja ka Euroopa Keskpanga

juhi Jean-Claude Trichet’,

kes on alates jaanuarist võtnud

üllatuslikult sõna inflatsiooniga

võitlemise vastu ning on seda

hoiakut veebruaris ja märtsis

kinnitanud.

suhteliselt head ja kinnitavad, et USA majandus

on tõusujoonel. Veebruari tööpuudus langes üllatuslikult

8,9 protsendile. Head on ka konjunktuuri

näitajad ning USA Föderaalreserv hakkab tõenäoliselt

vaikselt likviidsust piirama. Esimest intressimäärade

tõusu on oodata sügisel.

Simple Investi teabekirja välja andva Roland

Fressli sõnul lõikab euro Euroopa Keskpanga intressimäärade

tõusust kasu lühiajaliselt, kuna investeerimine

Euroopasse muutub atraktiivsemaks.

Euro võib dollari suhtes ta hinnagul tõusta kuni

1,430ni. Edasi läheb asi aga keerulisemaks, kuna

kõrgemad intressimäärad raskendavad võlakriisi,

investorid paigutavad oma raha uuesti dollarisse

ja kulda ja suruvad euro tagasi 1,1850-le.

Eile vaatasid ka suured pangad euro hinnasihte

üle. Investeerimispank Morgan Stanley kergitas

euro aastalõpu prognoosi 1,24 dollarit 1.45 dollarini.

Standard Chartered näeb valuutat aasta keskel

senise 1,20 dollari asemel 1,42 dollaril.

ELEKTER

Elektri hind on olnud sel talvel

NordPooli Eesti hinnatsoonis

äärmiselt kõikuv.

Nord Pool Eesti

46,42

100

75

50

25

0

05

07

09

-9,81% �

11

01

VALUUTA

Kord surub eurot alla võlakirjakriisi

süvenemine, kord painab

dollarit liigne raha juurdetrükk.

EUR/USD

1,4028

1,4

1,3

1,2

1,1

04

06

08

10

+0,50% �

12

02

INTRESS

Eestis väljastud laenude baasintressimääraks

kujunenenud

6 kuu Euribor on tõusuteel.

Euribor 6 kuud

1,487%

1,50

1,35

1,20

1,05

0,90

04

06

08

10

+0,012 �

12

02

21

RAHA reklaam

Kommertspankade intressitooted

pank keskmiselt

kuu jäägilt (10)

kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 1999 eurot ** juriidiline isik ***avades tähtajalise hoiuse

internetipangas, on intressimäär kuni 0,10% kõrgem (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (6) internetipanga

tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt; (9) juriidilisele isikule/ eraisikule (10) LHV Pangal minimaalselt jäägilt

VALUUTA Euroopa Keskpank

EUR/SEK

8,8755

Allikas:FT

BÖRSIKAUBAD

jooksev hoius %

kuu

püsijäägilt

EUR/RUB

39,4734

tähtajaline hoius %

1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa

Sampo Pank 0,25 0,25** 0,60 0,75 0,95 1,25 1,35 1,50 1,50 1,65 65/300(4)

Swedbank*** 0,10 (7) - - - 0,70 1,00 1,15 1,30 1,60 1,60 190

Swedbank 0,60 0,70 0,80 1,10 1,25 1,40 1,70 1,70 6000

Tallinna Äripank 0,05 0,65 0,75 0,95 1,15 1,30 1,45 1,50 - 200

Tallinna Äripank (3) 0,05 0,90 0,95 1,15 1,35 1,60 1,80 1,90 - 200

Nordea Pank 0,10 0,70 0,80 0,95 1,25 1,45 1,60 - - 5000kr ekviv.

Citadele Pank kokkuleppel 1,00 - 1,70 2,50 2,60 2,70 2,80 3,00 100

Marfin Pank Eesti 0,25 0,30 1,60 1,90 2,10 2,60 2,90 3,10 3,55 3,60 350

DnB NORD Pank 0,25 (7) - 0,70 - 1,00 1,15 1,30 1,50 1,70 1,70 300

UniCredit Bank 0,10 (9) - 0,53 0,64 0,76 0,98 1,12 1,26 - - 300/3000 (9)

SEB 0,10 0,15 0,35 0,45 0,60 0,90 1,05 1,25 1,45 1,65 100*

LHV Pank 0,20 (10) 1,50 1,80 2,00 2,50 2,80 3,00 3,50 - 500

Snoras - - 0,80 0,80 0,80 1,55 1,55 2,15 3,00 3,00 100

Krediidipank - 0,10 0,60 0,75 0,90 1,20 1,50 2,00 2,50 3,00 100/200(4)

BIGB ANK - 0,50 0,55 0,60 1,40 1,40 2,20 3,50 3,80 300-1500

BIGBANK - - - - - 1,40 1,40 2,20 3,50 3,80 1500-30 000

BIGBANK - - - - - 1,50 1,50 2,30 3,60 3,90 üle 30 000

tähtajaline hoius %, USD

pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa

Sampo Pank 0,35 0,35 0,40 0,55 0,75 0,90

Swedbank - - 0,15 0,35 0,55 0,80 250

Swedbank 0,10 0,15 0,20 0,40 0,60 0,80 8400

Tallinna Äripank 0,45 0,45 0,50 0,65 0,85 1,00 200

Nordea Pank 0,20 0,20 0,20 0,35 0,50 0,70 300

Citadele Pank 0,50 - 1,30 2,10 2,10 2,20 100

Marfin Pank Eesti 0,60 0,70 0,80 1,10 1,20 1,30 500

DnB NORD Pank 0,25 - 0,35 0,60 0,90 1,25 300

UniCredit Bank 0,18 0,20 0,21 0,31 0,46 0,63 300/3000(9)

SEB 0,05 0,05 0,10 0,20 0,30 0,60 200

LHV Pank 0,50 0,50 0,60 0,70 0,80 1,00 700

Snoras 0,80 0,80 0,80 1,55 1,55 2,15 100

Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,55 0,70 0,90 100/200 (4)

Arvelduskonto ja reservhoiuse intressid

% päevasaldolt

NORDEA PANK

klient hõbeklient kuldklient

arvelduskonto, eraisikud 0,10 0,10 0,10

reservhoius, eraisikud 0,30 0,35 0,45

Raha väljamaksmine erakliendile ühepäevase ja ärikliendile 14-päevase etteteatamisega.

Austraalia dollar AUD 1,3803

Bulgaaria leev BGN 1,9558

Hiina jüaan CNY 9,1975

Hongkongi dollar HKD 10,9242

India ruupia INR 63,2000

Jaapani jeen JPY 115,1500

Kanada dollar CAD 1,3616

Korea won KRW 1565,8700

Leedu litt LTL 3,4528

Läti latt LVL 0,7061

Norra kroon NOK 7,7600

Poola zlott PLN 3,9732

Kütused 04.03

USD/barrel

nafta IPE 115,97

nafta NYMEX 104,42

Põllumajandus 04.03

kohv NYBOT, USc/nael 239,00

valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 735,70

kakao NYBOT, USD/t 3657

nisu NYSE LIFFE, USD/t 199,20

puuvill NYBOT, USc/nael 212,70

rapsiseeme NYSE LIFFE, €/kg 474,50

veiseliha CME, USc/nael 114,05

searümbad CME, USc/nael

nael = 453,59 g

116,50

Rumeenia leu RON 4,2005

Rootsi kroon SEK 8,8755

Singapuri dollar SGD 1,7733

Suurbritannia nael GBP 0,8610

Šveitsi frank CHF 1,2960

Taani kroon DKK 7,4572

Tai baat THB 42,6730

Tšehhi kroon CZK 24,2260

Türgi liir TRY 2,2473

Ungari forint HUF 271,6600

USA dollar USD 1,4028

Venemaa rubla RUB 39,4734

Värvilised metallid 04.03

USD/t

Alumiinium LME 2587–2588

Vask LME 9970–9970,5

Plii LME 2670–2672

Nikkel LME 28925–28950

Tina LME 31900–31905

Tsink LME 2486–2487

Väärismetallid 04.03

USD/unts, unts = 31,105 g

Kuld COMEX 1428,6

Plaatina NYMEX 1841,9

Pallaadium NYMEX 807,8

Hõbe COMEX 3531,7

Pankade kontaktandmed

SEB Tornimäe 2, Tallinn, tel 665 5100

SWEDBANK Liivalaia 8, Tallinn,

tel (24h) 631 0310, e-post: info@swedbank.ee

TALLINNA ÄRIPANK Vana-Viru 7, Tallinn,

tel 668 8088, faks 668 8089

NORDEA PANK Liivalaia 45/47, Tallinn,

tel 628 3300, faks 628 3201

e-post: tallinn@nordea.com

SAMPO PANK Narva mnt 11, Tallinn,

tel (24h) 680 0800, e-post:

info@sampopank.ee,

MARFIN PANK Eesti Pärnu mnt 12, Tallinn,

tel 680 2500, faks 680 2501

CITADELE PANK Roosikrantsi 2, Tallinn,

tel 770 0000, faks 770 0001, e-post:

info@citadele.ee

BÖRS

BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333,

faks 737 7582, e-post: bigbank@bigbank.ee,

www.bigbank.ee

DNB NORD PANK Tartu mnt 10, Tallinn,

tel 686 8500, faks 686 8501,

e-post: info@dnbnord.ee, www.dnbnord.ee

AS UNICREDIT BANK EESTI FILIAAL Liivalaia 13,

Tallinn, tel 668 8300, www.unicreditbank.ee,

e-post: kliendiinfo@unicreditgroup.ee

LHV PANK Tartu mnt.2,

tel. 680 0400, fax 680 0402,

e-post: lhv@lhv.ee, www.lhv.ee

AB BANKAS “SNORAS” EESTI FILIAAL Roosikrantsi

17, Tallinn 10119 tel 627 2976

EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4, Tallinn,

tel 669 0941, faks 661 6037

Tallinn 07.03

aktsia sulgemis- muutus käive, P/E ROE P/B divid.

hind, EUR eelm, % EUR

tootlus

Arco Vara 5,74 0,35 1 551 - -0,9% 0,99 0,0%

Baltika 1,46 4,29 20 011 - -47,6% 2,04 0,0%

Ekspress Grupp 1,65 3,25 33 405 - -0,4% 1,37 0,0%

Harju Elekter 3,28 0 1 805 24,4 6,0% 1,45 1,6%

Järvevana 0,37 0 0 - -0,1% 0,44 0,0%

Merko Ehitus 9,64 0,16 25 983 135,8 1,0% 1,32 7,3%

Nordecon 1,37 0,07 5 673 - -36,0% 1,25 0,0%

Olympic EG 1,60 -0,68 31 801 219,3 1,4% 3,00 0,0%

Premia Foods 0,89 -2,19 26 515 27,5 2,9% 0,79 0,0%

Silvano FG 3,13 -0,35 35 932 10,1 29,1% 2,95 1,6%

Tallink Grupp 0,84 0,84 194 740 22,1 3,8% 0,85 0,0%

Tln Kaubamaja 6,95 0,14 8 348 17,1 15,0% 2,56 0,6%

Tallinna Vesi 8,80 0 18 913 10,7 22,4% 2,40 18,2%

Trigon PD 0,41 5,14 429 - -0,2% 0,47 0,0%

Viisnurk 1,65 0,61 8 374 10,4 13,9% 1,45 0,0%

P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)

kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal

Panusta

aktsiaturu langusele!

Uus investeerimishoius

“Tormilind”

Hoiuse kestus 1 aasta.

Hoiusumma säilimine 100% garanteeritud!

Vaata www.sampopank.ee või helista 6 800 800

Enne lepingu sõlmimist tutvu tingimustega ja vajadusel konsulteeri meie nõustajaga.


22 INVESTOR investeerimisfondid

ÄRIPÄEV 8. märts 2011

toimetaja Fredy-Edwin Esse, tel 667 0171, e-post turud@aripaev.ee

reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post reklaam@aripaev.ee

FONDID reklaam

Avaron Asset Management 04.03

ost müük NAV riskiaste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Avaron Areneva Euroopa Fond A, EUR 3,43 3,55 3,48 - 4,39 15,57 -28,31 - 32 901 147

Avaroni Privaatportfell B, EUR 12,43 12,43 12,43 - 2,37 9,60 - - 3 498 100

Compensa Life 03.03

Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31.12.2010.

Danske Capital AS 04.03

ost müük NAV riski- % aasta

tootlus (p.a) % fondi maht

aste algusest

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Sampo Pension 25, EUR 0,91 0,92 0,92 1,12 -0,09 4,46 2,92 2,70 9 405 988

Sampo Pension 50, EUR 1,06 1,07 1,07 1,28 -1,44 5,51 3,28 3,22 125 034 541

Sampo Pension Intress, EUR

Vabatahtlik Pensionifond

0,81 0,82 0,82 0,99 0,24 2,40 3,07 3,10 2 470 275

Sampo Pension 100 Pluss, EUR

Vabatahtlik Pensionifond

1,34 1,38 1,36 8,64 -0,12 14,93 6,14 5,09 2 634 759

Sampo Pension Intress Pluss, EUR 0,71 0,73 0,71 2,56 0,68 2,90 0,00 0,00 93 791

Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee.

AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 5–

58, Tallinn 10117 tel 664 4205, faks 664 4201,

info@avaron.ee, www.avaron.ee

DANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11, Tallinn 15015

tel. 675 2295, faks 675 2895,

funds@sampopank.ee, www.danskecapital.ee,

www.sampopank.ee

ERGO FUNDS AS A. H. Tammsaare tee

47, Tallinn, tel 610 6500, faks 610 6501,

funds@ergo.ee, www.ergo.ee

EVLI SECURITIES, VARAHALDUS (Evli Fund

Managment) Tartu mnt 2, Tallinn 10145,

tel 640 5720, faks 640 5701, fondid@evli.ee,

www.evli.ee

FINTER FUND MANAGEMENT COMPANY S.A.

33, avenue J.F. Kennedy, P.O. Box 91, L-2010

ost müük NAV riskiaste

% aasta

algusest

Luxembourg, tel +352 44 10 1065 67

faks +352 44 10 1060 02, funds@finter.ch,

www.finter.ch, esindaja Eestis

AS Eesti Krediidipank,

www.krediidipank.ee

AS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11,

Tallinn 10119 Tel 680 2680, faks 680 2681

info@gafm.ee, www.gafm.ee

AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT

Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119,

tel 680 2630, faks 680 2631,

info@gildrealestate.com

www.gildrealestate.com

LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2,

Tallinn 10 145, tel 680 0400, faks 680 0402,

vara@lhv.ee, www.lhv.ee

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

NORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 45/47,

Tallinn 10145 tel 710 1250, faks 710 1251

eesti@nordea.com, www.nordea.ee

NORDEA RAHASTOYHTIÖ Liivalaia 45/47,

Tallinn 10145 tel 628 3300

TRIGON FUNDS Viru väljak 2, Metro Plaza 5.

korrus, Tallinn 10 111, tel 667 9200,

faks 667 9201, fond@trigon.ee, www.trn.ee

AS SEB VARAHALDUS Tornimäe 2, Tallinn

15 010, tel 665 6565, faks 665 7122,

fondid@seb.ee, www.seb.ee

SWEDBANK INVESTEERIMISFONDID AS

Liivalaia 8, Tallinn 15038, tel 631 1606,

faks 631 1636, funds@swedbank.ee

www.swedbank.ee/fondid

ERGO Funds 04.03

ost müük NAV riskiaste

LHV Varahaldus 04.03

ost müük NAV riskiaste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Pensionifond L, EUR 1,31 1,32 1,32 1,60 0,62 13,04 6,97 6,14 71 047 640

Pensionifond M, EUR 1,02 1,03 1,03 1,43 0,40 7,09 8,14 6,15 7 258 227

Pensionifond S, EUR 1,06 1,07 1,07 1,28 -0,06 2,38 9,26 6,88 5 017 210

Pensionifond XL, EUR 1,12 1,13 1,13 1,84 0,72 13,33 6,89 6,43 19 285 926

Pensionifond XS, EUR 0,98 0,99 0,99 1,26 0,19 2,87 8,78 6,24 1 722 751

Täiendav Pensionifond, EUR 1,24 1,26 1,25 6,70 0,93 14,11 4,60 3,87 3 462 020

Tõusva Euroopa Alfa Fond A, EUR 4,58 4,67 4,58 - 1,50 14,54 -14,42 - 0

Tõusva Euroopa Alfa Fond B, EUR 2,93 2,99 2,93 - 1,50 14,54 - - 633 629

LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 6,69 6,89 6,76 - -9,78 8,52 -12,25 - 0

LHV Pärsia Lahe Fond B, EUR 4,28 4,40 4,32 - -9,78 8,52 -12,25 - 4 281 452

LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 9,03 9,21 9,12 - 0,41 15,00 0,14 - 0

LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR 5,77 5,89 5,83 - 0,41 15,00 - - 1 680 483

Nordea Pensions Estonia 04.03

ost müük NAV riskiaste

% aasta

algusest

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

ERGO Pensionifond 2P1, EUR 0,85 0,86 0,86 0,01 -0,70 1,67 3,91 3,18 6 767 378,43

ERGO Pensionifond 2P2, EUR 1,09 1,10 1,10 1,83 -0,92 8,70 2,46 3,03 31 508 863,18

ERGO Pensionifond 2P3, EUR 0,65 0,66 0,66 - - - - - 756 894,41

ERGO Pensionifond 3P1, EUR 0,82 0,84 0,83 1,75 -2,11 5,80 - - 452 292,77

ERGO Pensionifond 3P2, EUR 0,88 0,90 0,89 2,17 -2,94 8,79 - - 482 446,01

ERGO Pensionifond 3P3, EUR 0,92 0,94 0,93 2,90 -4,57 8,19 - - 568 725,89

Võlakirjaportfell, EUR - - 11,02 - 1,20 4,80 - - 278 438 Evli Funds 03.03

Fondivalitsejad

Maaklerifirmad

COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE

Roosikrantsi 11, Tallinn tel 610 3000,

faks 610 3010 info@compensalife.ee,

www.compensalife.ee

LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400,

faks 680 0402

MARFIN PANK EESTI AS Pärnu mnt 12, Tallinn,

tel 680 2500, faks 680 2501

SAMPO PANK Narva mnt 11, Tallinn,

tel 630 2104

SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimäe 2, Tallinn,

tel 665 6622, faks 665 6802

Dow Jones USA

12 169,88

9500

04

raamatupidaja.ee KOOLITUS

Kuidas kajastada

kinnisvara

raamatupidamises?

Toimub: 30. märts Radisson BLU hotellis Tallinnas

Lektorid: Ivar Kiigemägi,

Ernst & Young Baltic AS partner

Urmo Kallakas,

Ernst & Young Baltic AS vandeaudiitor

Hedi Wahtramäe,

Ernst & Young Baltic AS maksuosakonna

vanem juhtivkonsultant

12500

11750

11000

10250

06

08

SOODUSHIND KUNI

18. MÄRTSINI

99 € (+ km)

hiljem 110 € (+ km)

Info ja registreerimine: tel 667 0237,

registreerimine@raamatupidaja.ee, www.raamatupidaja.ee

www.raamatupidaja.ee

MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC

SE Viru väljak 2, Tallinn. tel 681 2300,

info@mandatumlife.ee,

www.mandatumlife.ee

SWEDBANK AS Liivalaia 8, Tallinn,

tel 631 0310, faks 631 0410

10

12

02

OMX Rootsi

1 127,28

-0,72% � +1,34% �

1200

1125

1050

975

900

04

06

08

10

12

02

OMXT Eesti

756,79

800

700

600

500

400

04

06

08

ost müük NAV riskiaste

Finter Fund 04.03

ost müük NAV riskiaste

% aasta

algusest

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Evli Global B, EUR 9,35 9,35 9,35 - 0,96 14,35 -3,84 -3,63 13 020 298,21

Evli European High Yield B, EUR 191,78 191,78 191,78 - 5,29 16,83 13,40 7,25 461 646 277,73

Evli European Investment Grade B, EUR 152,76 152,76 152,76 - 0,43 2,79 5,02 3,10 229 754 975,86

Evli Greater Russia B, EUR 252,33 252,33 252,33 - 0,54 36,85 -4,58 2,60 223 882 830,90

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

CHF Bonds, CHF 119.3 124.73 120.51 32.77 0.39 -0.31 1.12 0.64 -

Dynamic Portfolio, EUR 120.66 126.15 121.88 15.06 1.83 -5.49 -4.88 -3.41 -

EUR Bonds, EUR 345.62 361.33 349.11 10.90 2.91 -14.34 -5.59 -2.77 -

Emerging Markets, USD 219.12 229.08 221.33 5.17 -8.11 -6.96 -14.42 -4.83 -

Conservative Portfolio, CHF 355.2 371.35 358.79 - 0.26 0.72 -1.49 -1.07 -

European Equities, EUR 109. 113.95 110.10 27.36 2.13 5.56 -8.37 -6.40 -

US Equities, USD 80.53 84.19 81.34 21.47 1.38 -2.87 -7.90 - -

USD Bonds, USD 147.95 154.67 149.44 13.78 -1.14 -16.08 -4.11 -4.60 -

Conservativ Portfolio, EUR 103.94 108.66 104.99 7.65 2.32 -8.61 - - -

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Nordea Pensionifond A, EUR 0,87 0,88 0,88 1,85 -0,62 9,01 0 0 22 392 443,38

Nordea Pensionifond A Pluss, EUR 0,72 0,72 0,72 0,00 -1,49 11,32 0 0 2 330 914,22

Nordea Pensionifond B, EUR 0,82 0,83 0,83 1,23 0,06 6,32 0 0 5 257 408,32

Nordea Pensionifond C, EUR 0,75 0,76 0,76 0,97 0,35 2,48 0 0 1 019 874,02

Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR 1,06 1,08 1,07 11,84 0,19 16,26 0 0 1 754 125,93

Nordea Investment Funds 04.03

ost müük NAV riski- % aasta

tootlus (p.a) % fondi maht

aste algusest

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Biotech Fund USD 10,93 10,93 10,93 - 8,00 0,64 -2,38 10 477 338

Central & Eastern European Equity Fund EUR 12,46 12,46 12,46 - 19,58 -6,17 3,83 19 381 821

Danish Bond Fund DKK 314,26 314,26 314,26 - -0,08 10,80 16,68 149 545 193

Danish Equity Fund DKK 227,23 227,23 227,23 - 18,12 13,39 12,35 97 141 565

Danish Kroner Reserve DKK 165,07 165,07 165,07 - 1,08 6,92 13,88 191 650 924

Danish Long Bond Fund DKK 215,27 215,27 215,27 - 2,78 16,51 19,75 77 614 898

Danish Mortgage Bond Fund DKK 185,72 185,72 185,72 - 0,65 12,65 18,85 798 829 246

Euro Bond Fund EUR 9,03 9,03 9,03 - 0,33 15,03 16,92 10 337 022

Euro Reserve EUR 14,17 14,17 14,17 - 2,09 -2,41 0,70 13 178 861

European Alpha Fund EUR 8,24 8,24 8,24 - 16,88 -7,62 0,00 30 725 307

European Corporate Bond Fund EUR 35,24 35,24 35,24 - 1,26 0,00 0,00 7 572 708

European Equity Fund EUR 16,12 16,12 16,12 - 18,97 4,81 6,07 16 955 527

European Value Fund EUR 36,24 36,24 36,24 - 14,14 10,59 0,25 763 613 662

Far Eastern Equity Fund USD 20,29 20,29 20,29 - 19,63 2,37 33,11 150 546 033

Global Bond Fund (EUR) EUR 13,03 13,03 13,03 - 2,04 22,12 17,30 24 362 260

Global Equity Fund EUR 4,81 4,81 4,81 - 16,46 2,78 -16,45 5 979 280

Global Stable Equity Fund EUR 9,2 9,2 9,2 - 6,98 6,73 0,00 28 000 969

Global Stable Equity Fund Unhedged EUR 9,65 9,65 9,65 - 7,94 0,00 0,00 76 117

Global Value Fund EUR 10,69 10,69 10,69 - 5,32 5,53 -18,21 18 642 368

Japanese Value JPY 726 726 726 - 3,57 -17,87 -48,47 807 045 580

Nordic Equity Fund EUR 57,41 57,41 57,41 - 24,29 5,20 20,83 478 933 901

Nordic Equity Small Cap Fund EUR 11,55 11,55 11,55 - 25,14 38,16 0,00 25 264 189

North American Growth Fund USD 10,71 10,71 10,71 - 24,97 15,53 13,33 115 591 411

North American Value Fund USD 33,72 33,72 33,72 - 24,52 -3,88 -16,43 350 494 242

Norwegian Bond Fund NOK 167,39 167,39 167,39 - 1,50 13,78 16,73 1 629 057 369

Norwegian Equity Fund NOK 144,78 144,78 144,78 - 18,96 5,79 1,25 363 497 255

Norwegian Kroner Reserve NOK 175,07 175,07 175,07 - 3,01 12,35 20,05 932 865 289

Stable Return Fund EUR 11,62 11,62 11,62 - 2,56 11,52 13,48 22 573 499

Swedish Bond Fund SEK 232,8 232,8 232,8 - -0,53 10,90 12,98 515 983 873

Swedish Equity Fund SEK 194,76 194,76 194,76 - 11,56 17,39 10,14 208 090 955

Swedish Kroner Reserve SEK 177,31 177,31 177,31 - 0,87 6,92 12,78 1 136 588 240

US-Dollar Reserve USD 14,47 14,47 14,47 - -3,34 -3,60 2,68 7 315 638

10

12

02

EPI II samba indeks

144,24

+0,43% � -0,11% �

146

142

138

134

130

03

05

07

09

11

01


16,5

miljoni dollarini võib küündida Robert

Diamondi tasu, kui mees astub Barclays panga

tegevjuhi ametisse.

FONDID reklaam

Mandatum Life 04.03

ost müük NAV riskiaste

Swedbank Investeerimisfondid AS 04.03

ost müük NAV riskiaste

% aasta

algusest

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Mandatum Life Konservatiivne, EUR 109,25 110,35 109,25 - 0,46 7,21 - - -

Mandatum Life Tasakaalustatud, EUR 123,64 125,50 123,64 - 1,85 12,19 - - -

Mandatum Life Agressiivne, EUR 138,35 141,12 138,35 - -1,68 10,84 - - -

Mandatum Life Fixed Income, EUR 127,23 127,86 127,23 - 0,03 5,23 - - -

Mandatum Life Global Food, EUR 131,81 134,44 131,81 - -1,37 12,30 - - -

Mandatum Life Emerging Opportunities, EUR 119,21 121,59 119,21 - -5,04 12,33 - - -

Mandatum Life Global Equity, EUR 146,67 149,60 146,67 - -0,48 10,26 - - -

Mandatum Life Europe Equity, EUR 156,52 159,65 156,52 - 0,67 8,26 - - -

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Pensionifond K1, EUR 0,73 0,74 0,74 2,09 -0,15 0,83 -0,88 0,29 24 883 071,84

Pensionifond K2, EUR 0,81 0,82 0,82 2,99 0,38 4,36 -2,16 -0,27 134 858 631,28

Pensionifond K3, EUR 0,94 0,95 0,95 5,69 0,51 7,64 -2,26 -0,22 316 616 802,12

Pensionifond K4, EUR 0,71 0,72 0,72 0,00 -0,26 9,83 4 591 297,46

Pensionifond V1, EUR 1,06 1,09 1,08 4,28 0,28 3,75 -4,01 -1,42 7 838 740,64

Pensionifond V2, EUR 0,83 0,85 0,84 7,38 0,30 7,85 -5,35 -2,04 16 144 173,06

Pensionifond V3, EUR 1,01 1,03 1,02 11,66 0,23 12,75 -7,44 -2,72 32 630 329,20

Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 5,92 6,07 5,98 21,91 2,05 20,08 -15,75 13 815 466,31

Ida-Euroopa Aktsiafond, EUR 8,41 8,62 8,50 22,85 -4,53 14,03 -25,63 -14,07 34 542 841,88

Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR 3,91 4,01 3,95 23,82 -7,19 3,68 -31,37 12 042 994,73

Fondifond 100, EUR 9,73 9,98 9,83 16,08 -1,03 15,94 -4,90 -1,52 68 109 846,76

Fondifond 30, EUR 10,25 10,51 10,36 6,24 -0,21 4,71 -1,15 0,34 12 969 710,29

Fondifond 60, EUR 10,01 10,26 10,11 10,93 -0,61 9,97 -3,02 -0,50 56 375 443,81

Venemaa Aktsiafond, EUR 17,91 18,36 18,09 27,83 3,26 26,36 -10,05 -3,95 68 681 733,97

AS SEB Varahaldus 04.03

ost müük NAV riski- % aasta

tootlus (p.a) % fondi maht

aste algusest

12 kuud 3 aastat 5 aastat

SEB Energiline Pf, EUR 0,735 0,743 0,743 0,00 -1,50 8,03 0,00 0,00 4 166 180

SEB Konservatiivne Pf, EUR 0,840 0,848 0,848 0,87 -0,56 2,29 4,77 3,20 39 001 474

SEB Optimaalne Pf, EUR 0,787 0,795 0,795 1,47 -0,79 2,98 0,00 0,00 6 708 165

SEB Progressiivne Pf, EUR 0,928 0,937 0,937 1,57 -0,12 6,08 -3,26 -0,49 234 253 203

SEB Aktiivne Pf, EUR 0,911 0,930 0,921 14,32 -0,97 13,01 -4,05 -0,31 14 356 187

SEB Tasakaalukas Pf, EUR 1,082 1,104 1,093 5,67 -0,51 4,62 -2,42 0,46 9 336 273

SEB Aktiivne Fondifond A, EUR 0,435 0,444 0,439 15,57 1,24 13,45 -9,50 0,00 4 442 976

SEB Tasakaalukas Fondifond A, EUR 0,623 0,636 0,629 6,77 0,18 5,94 -1,12 0,00 1 104 211

SEB Dünaamiline Fondifond A, EUR 0,667 0,681 0,674 12,35 0,69 10,32 -7,36 -3,46 6 669 159

SEB Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 0,945 0,945 0,945 6,59 0,91 5,53 4,07 2,84 54 204 337

SEB Geneerilise Farmaatsia Fond A, EUR 0,808 0,824 0,816 13,91 -3,94 5,91 1,84 1,56 3 924 417

SEB Kasvufond A, EUR 0,488 0,498 0,493 24,49 5,70 21,05 -4,08 1,31 22 897 024

SEB High Yield Bond Fund, EUR

Vahendatavad Fondid *

820,485 820,485 820,485 20,14 0,61 21,95 0,00 0,00 2 232 539

SEB Choice Asia ex. Japan Fund, EUR - - 6,092 18,31 -5,83 17,94 5,07 4,71 -

SEB Choice Emerging Markets Fund, EUR - - 2,136 18,55 -4,76 12,94 2,93 5,59 -

SEB Choice Japan Chance/Risk Fund, EUR - - 0,469 14,56 2,25 16,13 -0,63 -5,88 -

SEB Choice North America Chance/Risk Fund, EUR - - 3,432 15,48 -0,21 18,82 3,69 -1,53 -

SEB Asset Selection Fund, EUR - - 14,353 7,47 1,48 4,83 5,55 0 -

SEB Choice Asia Small Caps ex. Japan Fund, EUR - - 3,347 26,16 -10,43 4,03 2,83 3,39 -

SEB Corporate Bond Fund, EUR - - 1,322 5,15 0,08 1,78 3,57 2,24 -

SEB deLuxe - Multi Asset Balance - - 61,660 7,69 -1,11 6,49 0 0 -

SEB deLuxe - Multi Asset Defensive Plus - - 58,360 3,43 -1,27 2,01 0 0 -

SEB deLuxe - Multi Asset Defensive - - 54,280 N/A -0,84 0,39 0 0 -

SEB Eastern Europe Fund ex Russia, EUR - - 3,127 24,51 2,59 17,71 -2,77 0,14 -

SEB Eastern Europe Small Cap Fund, EUR - - 3,685 29,97 0,17 19,65 -0,18 2,38 -

SEB Ethical Europe Fund, EUR - - 2,174 16,95 1,2 11,06 -5,97 -3,81 -

SEB Europe Chance/Risk Fund, EUR - - 1151,277 17,32 -0,26 9,92 -7,44 -4,57 -

SEB Europe Fund, EUR - - 3,175 17,31 0,6 12,09 -5,12 -3,31 -

SEB Key Select, EUR - - 10,171 N/A 0,31 0 0 0 -

SEB Global Chance/Risk Fund, EUR - - 0,735 12,56 -0,69 19,81 2,29 -1,42 -

SEB Medical Fund, EUR - - 2,552 10,34 0,11 5,04 3,13 -2,01 -

SEB Nordic Fund, EUR - - 7,031 20,79 -1,56 16,29 2,24 2,97 -

SEB Russia Fund, EUR - - 12,688 32,98 3,92 27,57 5,13 0 -

SEB Short Bond Fund EUR - - 1,269 0,13 0,03 -0,06 0,53 1,25 -

SEB Strategy Aggressive Fund - - 41,940 N/A -2,21 13,54 0 0 -

SEB Technology Fund, EUR - - 2,030 17,81 -0,74 13,2 9,35 0,16 -

SEB Guarantee Fund 80, EUR - - 101,900 5,39 0,29 -5,09 0,07 0 -

SEB Nordic Small Cap Fund, EUR - - 178,434 N/A -1,24 21,17 0 0 -

SEB Listed Private Equity Fund, EUR - - 177,625 N/A 3,53 26,16 0 0 -

SEB Concept Biotechnology, EUR - - 30,550 18,41 -6,12 6,63 0 0 -

SEB High Yield, EUR - - 113,650 N/A 3,21 13,05 0 0 -

Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid

Trigon Funds 04.03

ost müük NAV riski- % aasta

tootlus (p.a) % fondi maht

aste algusest

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EUR 9,12 9,40 9,31 27,98 -7,68 -0,47 - - 31 711 433

Balkani Fond, EUR 8,32 8,62 8,45 23,41 -7,22 15,02 -17,13 -5,03 11 972 578

Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 10,66 10,99 10,88 26,25 -7,43 3,06 5,54 - 15 638 068

Uus Euroopa Väikeettevõtete F, EUR 5,01 5,18 5,08 22,95 2,18 3,36 -13,40 -7,27 9 316 052

Uus Euroopa Väärtusfond, EUR 11,50 11,91 11,67 19,36 4,30 20,84 -7,72 -5,56 9 716 063

Top 10 Fond, EUR 9,12 9,44 9,25 23,16 2,49 46,50 7,50 - 7 310 598

Trigon Alternative Funds 04.03

ost müük NAV riski- % aasta

tootlus (p.a) % fondi maht

aste algusest

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Aktiivne Alfa Fond, EUR 12,41 12,79 12,66 - 5,47 33,21 13,86 - 20 862 398

Nils Vaikla: Olympicu neljanda kvartali

müügikäive vastas meie ootustele, kuid

ettevõtte kasumlikkus valmistas meile

pettumuse.

Reedel avaldatud Olympic Entertainment Groupi neljanda kvartali tulemusi hindab LHV negatiivseteks.

Positiivse poole pealt toob LHV esile tugevat käibe kasvu näidanud Balti riigid

ja Slovakkia. LHV säilitab enda 10. jaanuaril 2011 antud neutraalse aktsiasoovituse ja pakub aktsia

õiglaseks hinnavahemikuks 1,50–1,70 eurot.

iLuik Internetiturundaja lauaraamat

t

Äripäeva Raamatuklubi

KUU RAAMAT

interneti

Äripäeva raamat

Autor

ERTI LUIK

Erti Luik

TURUNDAJA

lauaraamat

Raamat on kasulik igaühele, kes veebikanalites turundab

ning vajab selleks inspiratsiooni ja värskeid ideid.

Lisaks teoreetilisele käsitlusele pakub lauaraamat

praktilisi näpunäiteid, mida saab kohe proovima asuda.

Hind Äripäeva Raamatuklubi kuldkliendile 22,98 eurot,

ettetellimishind 20. märtsini 25,44 eurot. Tavahind 28,98 eurot.

Tellimine: klubi@aripaev.ee, tel 667 0108

www.raamatuklubi.aripaev.ee

23

VÄÄRT NÕU

JA

VÄRSKED IDEED

VEEBIS

TURUNDAMISEKS


Äripäev

Nr 46 (4230) 08.03.2011

VÕITJAD

Vostok Nafta Investment

41,30 SEK

+4,56%

Eniro

25,20 SEK

+3,70%

KappAhl

40,40 SEK

+3,06%

F-Secure

2,28 EUR

+2,70%

SAS

21,80 SEK

+2,35%

Carlsberg

610,00 DKK

+2,01%

Ärevad ajad on investorid

pannud otsima

kindlaid investeeringuid,

tänu millele kulla hind

on taas tõusmas. Väärismetalli

hind ligines eile 1450 dollarile

untsist.

TEGIJA TURUL

Kit Juckes: On näha, et dollari pikaajalisem

väljavaade on pöördumas

halvemuse poole.

Societe Generale valuutastrateegi juht ennustab dollarile pikaajalist langustrendi.

KOMMENTAAR

Hiina hakkab juhtima

IPOde võidukäiku

E

rnst & Young avaldas värske uurimuse,

milles leitakse, et arenevat

turud nagu Hiina veavad ka sel

aastal globaalset IPO-turgu, kuid

tee võib kohati olla üpriski künklik.

Ernst & Youngi andmetel koguti 2011. aasta

kahe esimese kuuga 193 IPOga 25,3 miljardit

dollarit, mida vedasid energia-, tööstus-, materjali-

ja tehnoloogiasektorid. Sellest paremat algust

pole veel olnud.

Suurem rõhk langeb Aasia börsidele. Aasta kahe

esimese kuuga teeniti USAs 26 IPOga 9 miljardit

dollarit. Samas on veebruari lõpu seisuga

USAs 150 firmat, kes on juba IPO avalduse sisse

andnud ja kes kokku peaksid teenima umbes 42

miljardit dollarit.

Sama ajaga kogusid kaheksa firmat Shanghai

börsil kokku 4 miljardit dollarit ja Hiina

Shenzheni börsil koguti 51 IPOga 6,5 miljardit.

Erns & Young ennustab, et terve aasta peale teenivad

ettevõtted näiteks Hongkongi börsil üle 50

miljardi dollari, seda suuresti tänu maavaradega

seotud firmadele. Teiste seas plaanib sel aastal

enda aktsiad Hongkongis avalikuks teha ka kuulus

Itaalia moelooja Prada, sest võrreldes koduturu

Itaaliaga on Hongkong kordi likviidsem.

Ent ees seisavad ka probleemid. IPOsid hakkavad

mõjutama globaalsed sündmused, nagu Lähis-Ida

pinged, Hiina inflatsiooniprobleemid ja

Euroopat räsiv võlakriis. Ernst & Young toob välja,

et näiteks Londonis on sel aastal juba ära jäetud

nelja Vene firma IPOd, sest turg ei ole enam

nii hea kui läinud aasta lõpus. “Kõik eespool nimetatud

probleemid mõjutavad turge ja sellest

tulenev volatiilsus teeb IPO ajastamise raskeks,”

ütles Ernst & Youngi IPO-spetsialist David

Wilkinson.

Ernst & Young prognoosib, et tänu suurtele

erastamisprojektidele on riikidest nagu Poola,

Tšehhi ja Venemaa oodata väga tugevat IPOde

sadu. Wilkinsoni sõnul võib Hiina IPOde maht

raugeda järgmisel paari kuul, kuid sellele vaatamata

on Hiina ikkagi kasvumootoriks kogu

maailmale.

raamatupidaja.ee

online-intervjuu

15. märtsil

kell 11.00

FREDY-EDWIN ESSE

fredy-edwin.esse@aripaev.ee

Ernst & Young prognoosib,

et tänu suurteleerastamisprojektidele

on riikidest

nagu Poola, Tšehhi

ja Venemaa oodata

väga tugevat IPOde

sadu.

FOOKUSES

Londoni börs sihib

Nasdaqi ülevõttu

Kõigest paar nädalat pärast ühinemisteadet

Toronto börsiga on London Stock Exchange

võtnud sihikule uue sihtmärgi – Nasdaqi.

Sunday Timesi andmetel pole firmad veel kolmepoolseid

kõnelusi alustanud. LSE ja Toronto börs

viivad eeldatavalt enda ühinemise lõpuni aasta

teises pooles.

Esialgu on LSE-l juba Toronto börsi haldava TMX

Groupi ülevõtmisega käed tööd täis, sest tehingu

väärtuseks hinnatakse 5 miljardit dollarit. Nasdaqi

esindajad on esialgu kommentaaridest keeldunud.

Üle maailma erinevate börside ühinemistuhinas

on tekkinud spekulatsioon, et Nasdaq võib LSE

ja TMX-iga kampa lüüa ja LSE juht Xavier Rolet ei

soostunud antud teemal spekuleerima.

FOOKUSES

Moody’s kärpis

Kreeka reitingut

Moody’s langetas eile Kreeka krediidireitingut

hirmust, et riigi pingutused võlakoormuse vähendamisel

ei kanna vilja, millega kasvab surve

Euroopa Liidu juhtidele leevendada võlgade

tagasimakse tingimusi või riskida riigi maksejõuetusega.

Reitinguagentuur kärpis riigi reitingut

kolme pügala võrra, tasemelt Ba1 tasemele B1,

andes negatiivse väljavaate. Moody’s on kolmest

suurest reitinguagentuurist andnud kõige madalama

reitingu ja on esimene, kes ütleb, et riigi võlakirjad

on “väga spekulatiivsed”. B1 tase tähendab,

et riik on rohkem haavatav ebasoodsate finants- ja

majandustingimuste suhtes, kuid praegu on suuteline

finantskohustusi täitma.

LUGEJA ARVAB

Poola ja Rumeenia on katoliiklikud

maad, sinna ei tasu kasiinoäri

ajama üldse minna. Olympic peaks

oma kola kokku korjama ja sealt

ära tulema.

Kommentaar uudisele “LHV: Olympicu tulemus

negatiivne”. LOE WWW.ARIPAEV.EE

ÄP INDEKS

52 nädalat

Arvutatud 10 Tallinna börsil enamkaubeldud

aktsia sulgemishinna põhjal

1490,67

1500

1375

1250

1125

1000

04

KAOTAJAD

Tele2

160,30 SEK

-5,87%

Oriflame

356,20 SEK

-3,65%

Ruukki Group

1,80 EUR

-2,70%

SimCorp

888,00 DKK

-1,88%

Cramo

21,01 EUR

-1,59%

Danske Bank

125,30 DKK

-1,18%

Kuidas koostada ja esitada 2010. aasta majandusaasta aruannet?

Suur online-intervjuu 15. märtsil kell 11

raamatupidaja.ee kuumale toolile istuvad:

Rödl & Partner Audit

OÜ vandeaudiitor

MART NÕMPER

Rödl & Partner OÜ

maksukonsultant

VIRVE ARU

Gullfia OÜ juhataja

REIDI STRANDBERG

Alvin, Rödl & Partner

advokaat

KAAREL TAMMAR

Esita oma küsimus juba täna!

06

08

02

Aasia börsid taandusid

esmaspäeval, sest

tõusev toornafta hind annab

hoogu inflatsioonile ja ähvardab

majanduskasvule pidurid

peale panna.

10

+0,34% �

perioodi kõrgeim 1550,77

perioodi madalaim 1111,65

12

Registrite ja Infosüsteemide

Keskuse

peaspetsialist

HEILIA KUTSCH

More magazines by this user
Similar magazines