Insuldi radioloogiline diagnostika Meetodid

kliinikum.ee

Insuldi radioloogiline diagnostika Meetodid

KLIINIK 2010 03.02.2010

Insuldi radioloogiline

diagnostika

Tiiu Tomberg

TÜ närvikliinik

TÜK radioloogiakliinik

Radioloogiliste uuringute eesmärk

• Kas on tegemist insuldiga?

• Kas neuroloogiline defitsiit on põhjustatud

isheemiast või hemorraagiast?

• Kahjustuse lokalisatsiooni ja ulatuse hindamine

ravi valikuks – trombolüütiline, kirurgiline ravi.

• Etioloogia täpsustamine – vaskulaarne süsteem.

Tekkemehhanism

Suurte ajuart. tromboos,

arteriogeenne embol

Kardioembooliline

Väikeste penetreeruvate

arterite oklusioon

Piiriala infarkt/süsteemne

hüpotensioon, unearteri

patoloogia

Globaalne isheemia

Isheemilise insuldi alaliigid

Etioloogia

Ateroskleroos,

dissektsioon

Kodade fibrillats.

Ventrikul. trombid

Hüpertensioon,

lipohüalinoos,

vaskulopaatiad

Ateroskleroos,

vaskulopaatia,

hüpoperfusioon

Hüpotensioon

Lokalisatsioon

ACA, ACM, ACP, CB

Mitmesed kolded

Lakunaarsed infarktid

ajutüves, BG, talamus,

caps. interna

Ajuarterite piirialad

Ajukoor, BG

Insuldi klassifikatsioon

Isheemiline insult:

ajuinfarkt (AI)

aju transitoorne isheemia (ATI) – 24 t.

Hemorraagiline insult:

ajuhemorraagia (AH)

subarahnoidaalne hemorraagia (SAH)

Meetodid

• Kompuutertomograafia (KT)

KT-perfusioon

• Magnetresonantstomograafia (MRT)

Difusioon (DWI), perfusioon (PWI),

MR-spektroskoopia (MRS)

• Angiograafia

KTA, MRA, DSA

• Ultraheli-doplerograafia

Ajuinfarkt

1


KLIINIK 2010 03.02.2010

Ajuinfarkti varajane

staadium

• Erakorraline haige – KT

• KT kolle visualiseerub

12 t – 1,5 päeva järel

• Varajased muutused

esimestel tundidel:

halli- ja valgeaine piir

ebaterav, kortikaalne

turse, läätstuum pole

eristatav;

ACM tüve tihenemine –

viitab tromboosile.

MRT

difusioon

MRT tundlikkus oluliselt

suurem kui KT

muutused 2-4 t järel

• Difusioonihäired

ilmuvad veelgi varem

DWI kolle kõrge signaaliga,

ADC- madala signaaliga

DWI tundlikkus 94%,

spetsiifilisus 97%

• Perfusiooniuuring on

tundlikum kui DWI

Angiograafia

KT-perfusiooniuuring

MTT – mean transit time / keskmine vereringe läbimise aeg

CBF – cerebral blood flow / ajuverevoolu mahtkiirus

CBV – cerebral blood volume /aju veremaht

Saab eristada infarktiala ja penumbratsooni.

MTT CBF CBV

Aeg

Esimesed

minutid

MRT eelistus – ajutüvi, Cb, seljaaju

Patofüsioloogilised muutused ajuinfarkti

koldes ja visualiseerimise võimalused

0,5 t möödudes

1-2 t möödudes

> 6 t pärast

12-24 t pärast

Patofüsioloogia

Lakkab Na/K ioonpumba

töö

Ekstra- ja

intratsellulaarse vedeliku

tasakaalu häire

Tsütotoksiline turse

HEB häire, vasogeenne

turse

Algav nekroos,

demüelinisatsioon,

leukots. infiltratsioon

Meetod

Perfusiooniuuring? (MRT

Na-kujutis?)

KT-perfusioon

MRT DWI, ADC

MRT-perfusioon

MRT T2, FLAIR;

KT varased AI tunnused

KT hüpodensne ala,

MRT T2, FLAIR

Kolle nähtav KT ja MRT

2


KLIINIK 2010 03.02.2010

Radioloogilised uuringud trombolüüsi

korral

• Oluline patsientide õige selekteerimine ja

ajafaktor.

• Prognoos parem, mida varem trombolüüs

käivitub.

• Esmaseks uuringuks KT võimalikult

kiiresti pärast neurol. defitsiidi teket

KT-uuring sisaldab:

natiivuuring peast

perfusiooniuuring

KT-angiograafia

KT-perfusiooniuuring

Kogu isheemilise ala suurus: suurenenud MTT, vähenenud

CBF ja normaalne või suurenenud CBV.

Infarktiala: tunduvalt vähenenud CBF ja CBV.

Riskikude: CBF ja CBV vahe

Kontrolluuring 24 t hiljem: KT, MRT

KT- natiivuuring

• Hemorraagia välistamine

• Varased isheemia tunnused

kujuneva hüpodensse ala

suurus

Vastunäidustused trombolüüsiks:

hemorraagia

hüpodenssus üle 1/3 ACM varustusalast

KTA kaela- ja ajuveresoontest

oklusiooni olemasolu, asukoht

kollateraalne ringe

unearterite aterosklerootilised muutused

Aju transitoorne

isheemia

• KT enamasti leiuta

• MRT kolle kuni 10% juhtudest

• Uuringud vajalikud, kui

diagnoosis on kahtlusi (difer tu,

SDH, AVM)

• Vajadus välja lülitada

hemorraagia

• Lisauuringud veresoonte patol.

hindamiseks – UH

doplerograafia, AG (KT, MRT,

DSA):

Stenoos 2/3, oklusioon,

dissektsioon

3


KLIINIK 2010 03.02.2010

Ajuhemorraagia

• Akuutses st-s valikmeetod KT (täpsus 97 – 100%).

• MRT – eelis, kui hemorraagia tuumorisse, mts, AVM,

kavernoosse angioomi korral.

MRT T2* (GRE) – vana hemorraagiakolde tõestamiseks.

• Vaskulaarse patol. selgitamiseks– AG, KT-, MRT-AG

AVM, harvem aneurüsm, siinustromboos

Ajuhemorraagia

Ajuhemorraagia põhjused Subarahnoidaalne hemorraagia

KTA: ACM aneurüsm paremal

• KT on valikmeetodiks

• Leid sõltub uuringu ajast

• Vere lokalisatsioon annab

viiteid aneurüsmi kohta

MRT – vähe informatiivne

Vajadusel L/P

Etioloogia – art. aneurüsmid

Täiendavad uuringud: AG -

DSA, MRA, KTA

Sinuvenoosne tromboos

Venoosne infarkt

Venoosse drenaaži häire –

pais – hemorraagiline või

isheemiline kolle

Lokalisatsioon ebatüüpiline.

S. sagitt. sup. tromboos –

bilater. parasagit. kolle

S. rectus – BG piirk.

S. transversus – oimusagaras

---------------------------------

Natiivuuringul tihe siinus,

väädi sümptom

4


KLIINIK 2010 03.02.2010

Sinuvenoosne tromboos

KTA: delta sümptom,

MRA: s. sagit sup., s. transversus

Kokkuvõte

• Vaskulaarsete haiguste diagnoosimine on

täienenud uute käepäraste võimalustega:

erinevad AG meetodid, perfusioon, difusioon.

• KT on esmane uuring erakorralistel

insuldihaigetel (nii isheemilise kui hemorraagilise

insuldi korral).

• Optimaalne uuringuprotokoll isheemilise insuldi

korral sisaldab perfusiooniuuringut ja AG.

5

More magazines by this user
Similar magazines